Kiri

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni Euroopa taskukohaste eluasemete kava avaliku

konsultatsiooni kohta

Ülevaade ja eesmärk

Algatus tuleneb vajadusest suurendada taskukohaste ja kestlike eluasemete kättesaadavust ja

leevendada liiduülest eluasemekriisi. Taskukohaste eluasemete kava laiemaks eesmärgiks on

luua lahendusi, mis võimaldaksid kõigil turuosalistel pakkuda taskukohasemaid eluasemeid,

tagades seeläbi sotsiaalse õigluse ja kaasatuse ning konkurentsivõime. Kavaga on plaanis

toetada ELi liikmesriike, piirkondi ja linnu taskukohaste ja kestlike eluasemete pakkumise

suurendamisel. Samuti on eesmärgiks parandada abivajajate juurdepääsu eluasemele, näiteks

lahendades struktuurseid probleeme ning võimaldades avaliku ja erasektori investeeringuid.

Konsultatsiooni raames uuritakse sektori hetkeprobleeme ja nende põhjuseid ning mõju

erinevatele osapooltele.

Avalik konsultatsioon võimaldab Euroopa Komisjonil koguda täiendavaid tõendeid ja teadmisi,

mis aitaksid määrata kindlaks taskukohaste eluasemete kava poliitikameetmed. Need meetmed

peaksid andma lisandväärtust Euroopa tasandil ning neid tuleks vajaduse korral kohandada

riiklikule, piirkondlikule ja kohalikule tasandile. Võimalike meetmetena on Komisjon hetkel

välja toonud erinevatel valitsustasanditel investeeringute kaasamise, digitaliseerimise, lubade

andmise ja avalike hangete kiirendamise ja üüriturgude toimimise parandamise. Kavasse on

planeeritud lõimida ka ehituse valdkonna teemad, täpsemalt oskuste puudumisega tegelemine,

töötingimuste parandamine ning ehitusteenuste osutamise hõlbustamine.

Eluasemed on üleüldiselt viimastel aastatel muutunud ELis vähem taskukohaseks. Enamikus

ELi riikides seistakse praegu silmitsi kriitilise eluasemepuudusega, eelkõige suurlinnades ja

muudes kasvukeskustes. Eluasemekulud on võrreldes sissetulekutega märkimisväärselt

tõusnud, kujutades endast suurt sotsiaalset probleemi ja koormust lastega peredele, noortele ja

ühiskonna kõige haavatavamatele. See mõjutab ka ELi konkurentsivõimet, sest piirab tööjõu

liikuvust ja juurdepääsu töökohtadele, sealhulgas ühiskonnas oluliste töötajate (nt tervishoiu-,

haridus- ja muid teenuseid osutavate töötajate) jaoks. Eluasemega seotud probleemid on eriti

teravad linnapiirkondades, kus elab kolm neljandikku ELi elanikkonnast. Lisaks võivad suured

eluasemekulud põhjustada vähekaitstud leibkondades ka energiaostuvõimetust ning muid

takistusi esmatähtsatele teenustele juurdepääsul.

Toetame taskukohaste eluasemete temaatika tugevamat käsitlemist EL tasandil ning loodame,

et see aitab liikmesriikidel pakkuda inimväärset ja taskukohast eluaset neile, kes seda vajavad

– vähendades samas vajadust pikaajalise sotsiaalabi järele. ELi tasandi meetmed annaksid Eesti

vaates kõige rohkem lisaväärtust taskukohaste, energiatõhusate ja kestlike eluasemete

kättesaadavuse ning eluasemekriisi leevendamisel. EL taskukohase eluaseme kava tõenäoliselt

eluasemekulusid automaatselt alla ei too, kuid loob eeldusi selleks, et uusi

finantseerimislahendusi ja ärimudeleid katsetada, samuti seista EL jätkuva rahastuse eest

eluasemevaldkonda. Näeme võimalusi tagamaks järgmist:

2

• Järjepidev EL tasandi renoveerimise rahastus, sh innovatiivsetele lahendustele (nt

tehaseline rekonstrueerimine)

• Finantsinnovatsioon, mis ei konkureeri eraturuga, vaid aitab turule tuua uusi

ärimudeleid

• Riigiabireeglite paindlikkus, et soosida uudseid rahastus- ja finantseerimisvõimalusi

Siseriiklikult oleme välja töötamas eluasemepoliitika strateegiat, mille tarbeks valmis meil äsja

Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs. Elamumajanduse

valdkonnas on meie jaoks EL tasandil oluliseks taskukohaste eluasemete ehitamist toetavate

riigiabi reeglite ülevaatamine ja lihtsustamine, taskukohase eluaseme määratluse täpsustamine,

erasektori investeeringute suurendamine ning EL rahaliste vahendite (sh toetusskeemide)

suurendamine ning mõjusam sihistamine. Siinjuures märgime, et Eesti jaoks on eluasemete

taskukohasuse ning kättesaadavuse parandamise juures oluliseks osaks ka olemasolevate

hoonete põhjalik ning kvaliteetne renoveerimine, mitte ainult uute hoonete ehitamine.

Koostajad

Seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna

elamumajanduse valdkonnajuht Veronika Valk-Siska (veronika.valk-

[email protected]), elamuinvesteeringute valdkonna juht Kaspar Alev

([email protected]), ehituse ja elukeskkonna osakonna nõunik Marit Rüüsak

([email protected]) ja välissuhete osakonna nõunik Rahel Kelus

([email protected]). Valdkonna eest vastutab elukeskkonna ja ringmajanduse

asekantsler Ivo Jaanisoo.

Avalikule konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted

Avalikule konsultatsiooni küsimustele vastamisel on lähtutud järgnevatest riiklikest

arengukavadest ja raamdokumentidest:

• Strateegia „Eesti 2035“, mis on Riigikogu poolt vastu võetud 12. mai 2021;

• “Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs,”1 mis on

Kliimaministeeriumi tellimusel Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooli poolt

läbiviidud, avaldatud 2025. aastal;

• „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia2“, mis on heaks kiidetud Vabariigi

Valitsuse 9. juuli 2020 istungil;

• „Ehituse pikk vaade 20353“, mis on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2021

istungil;

1 Kährik, A., Malk, M., Tammis, T., Ojari, A., Kalm, K., Tammaru, T., Gončarovs, K., Smirnova, I., Fischer, M.

A., Mägi, K., Kantšukov, M., Chebotareva, M., Alfieri, L., Krivý, M., Sutela, E. (2025) “Eesti taskukohase ja

kättesaadava eluasemepoliitika võima luste analüüs”. Tartu Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia. 2 Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia, 2020, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3 Ehituse pikk vaade 2035, 2022, Civitta ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

3

• „Kliimapoliitika põhialused aastani 20504“;

• „Riiklik energia- ja kliimakava5“;

• „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“6;

• Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis

käsitleb lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud andmete kogumist ja jagamist ning

millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724, mis kinnitati Vabariigi Valitsuse 26.

jaanuari 2023 istungil;

• Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni „Üldist majandushuvi

pakkuvate teenustega seotud riigiabieeskirjade läbivaatamine, eelkõige

elamumajanduse valdkonnas (taskukohased eluasemed)“ kohta, mis kinnitati Vabariigi

Valitsuse 31. juuli 2025 istungil.

Taust

Kliimaministeeriumi tellimusel on Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös äsja

valminud „Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs“7. Uuringu

eesmärk oli välja selgitada eluasemete kättesaadavuse ja taskukohasuse arengutrendid Eestis

ning pakkuda välja soovituslike meetmete pakett, mis võimaldaks lahendada eluasemete

taskukohasuse sõlmküsimusi. Uuringus tehti ka poliitikasoovitusi Eesti nn kodupoliitika

strateegia väljatöötamiseks.

Analüüs leidis, et Eesti jaguneb ühelt poolt aktiivse eluasemeturuga Tallinna, Tartu ja Pärnu

linnaregioonideks ning teisalt piirkondadeks, kus eluasemehinna ja sissetuleku suhe on hea,

kuid napib kvaliteetset elamispinda. Jätkuv pealinnastumine on seda olukorda võimendamas.

Kallinev eluase seab üha enam peresid majanduslikult keerulisse olukorda ning selle olukorra

tõsidust tunnetavad kõige enam keskmisest madalamat tulu teenijad, eriti aga noored – nii

eluasemeturule sisenejad kui need, kel pere kasvamas ja on vaja ruumikamat eluaset.

Uued eluasemed ja siselinna ajaloolisemad eluasemed peamistes kasvukeskustes on keskmist

tulu teenivatele leibkondadele kõige enam kättesaamatud. Mõnevõrra jõukohasema hinnaga on

aktiivse elamuturuga piirkondades vaid nõukogudeaegsed tüüpkorterid, kuid nende elamualade

elukeskkonna kaasajastamine kulgeb aeglaselt. Uued turujuhitud elamuarendused on

kättesaadavad vaid jõukamatele peredele. Renoveerimata majad ja elukeskkonna madal

kaasajastamise tempo suurendavad omakorda noorte ja eriti lastega perede soovi mujale kolida.

Kahanevates piirkondades on probleemiks elamufondi veelgi aeglasem kaasajastamine ning

noorte ja tööealiste väljaränne, mis vähendab elanikkonna võimekust elukeskkonda

investeerida ja muutuseid eest vedada. Uut elamispinda lisandub vähe, ent kvaliteetne

elamispind ja elukeskkond on väravaks, et noored saaksid ja tahaksid tulla ning eelduseks, et

loodavad ettevõtted või avaliku sektori asutused saaksid endale sobiva tööjõu.

4 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 5 Ajakohastamisel REKK 2030 versioon 20250520 6 Energiamajanduse arengukava (ENMAK) | Kliimaministeerium 7 Taskukohane eluase_Eesti.pdf

4

Taskukohaste ja kvaliteetsete eluasemete vähene kättesaadavus ja taskukohasus ning selle

suured regionaalsed käärid vähendavad pikas perspektiivis riigi regionaalset konkurentsivõimet

ja piiravad majanduslikku arengut ja tööjõu pakkumisi. Uuringus välja pakutud õiglase

eluasemevaldkonna arendamise kava tugineb neljale alussambale: strateegiline suunamine ja

seire, aktiivne maapoliitika, taskukohaste eluasemete pakkumise soodustamine (erifookus

kasvavatel keskustel) ning kvaliteetse eluaseme tagamine (erifookus kahanevatel asulatel).

Eelloetletud põhjustel on Kliimaministeerium asumas koos Euroopa Investeerimispangaga

(EIP) välja töötama uudseid lahendusi. Lähtume põhimõttest, et kogu Eesti oleks kaetud

võimalustega elada taskukohasel ja kvaliteetsel elamispinnal ning selleks on vaja, et

eluasemepoliitika rõhuasetused oleks ühelt poolt sellel, et ükski piirkond ei galopeeriks hindade

ja kvaliteedi poolest kaugele eest ära, ning et kõik piirkonnad leiaksid oma jätkusuutliku

arenguraja, mis võimaldab kaasaegset elukeskkonda ning uue kvaliteetse elamufondi

lisandumist.

Hiljutiste arutelude ja valitsuse strateegiliste prioriteetide valguses on meie eesmärk lahendada

kaks peamist väljakutset Eesti eluasemesektoris:

• Kvaliteetsete eluasemete kättesaadavus maapiirkonna tõmbekeskustes, et tugevdada

regionaalset arengut ja vähendada territoriaalset tasakaalustamatust;

• Eluaseme taskukohasus peamistes linnakeskustes – Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

Uuenduslike ja jätkusuutlike rahastamisstruktuuride väljatöötamise eesmärgil otsib Eesti

valitsus EIP-lt tuge (oskusteavet) eelkõige järgmistele rahastamis- ja rakendusmudelitele:

• Erasektori juhitud mudelid (PLM, private-led models);

• Kontsessioonipõhised lähenemisviisid;

• Avaliku ja erasektori partnerlus (PPP, public-private partnerships).

Usume, et EIP nõustamisabi on oluline järgmistes valdkondades:

• Projekti ulatuse määratlemine ja sobivate kohalike omavalitsuste ja rakenduskohtade

leidmine;

• Pikaajalise raamistiku väljatöötamine taskukohase eluasemesektori

institutsionaliseerimiseks;

• Õiguslike ja regulatiivsete raamistike analüüsimine;

• Institutsioonilise suutlikkuse hindamine ja jätkusuutliku süsteemi rakendamine.

Strateegilises vaates oleme käivitanud nn kodupoliitika koostamise protsessi, kaasates laia ringi

partnereid ja huvigruppe. Teisisõnu, Kliimaministeeriumi algatusel on Eesti välja töötamas

eluasemepoliitika strateegiat, et kvaliteetsed ja taskukohased kodud oleksid kättesaadavad igas

Eesti otsas. Loodav eluasemepoliitika tugineb neljale strateegilisele sambale taskukohaste

eluasemete kättesaadavuse parandamiseks Eestis.

Need neli sammast on:

5

1. Riiklik eluasemevaldkonna suunamine ja seire – korrektselt ajastatud ja raamistatud

avalik-õiguslik sekkumine eluasemete pakkumisse ja kättesaadavusse, mis põhineb

valdkonna hetkeolukorra ja trendide seirel, eri osapoolte koostööraamistikel,

kombineeritud rahastusel ja riigi selges prioriteedis parandada taskukohaste eluasemete

õiglast kättesaadavust. Siinjuures on oluline roll kulupõhise eluasemearenduse mudeli

väljatöötamisel ja piloteerimisel.

2. Aktiivne maaplaneerimine – avalikus omandis oleva maaomandi heaperemehelik

hoidmine ja arendamine, mis seab taskukohaste eluasemete arendamise prioriteediks ja

teostab seda koostöös erasektori ja järjest enam ka kolmanda sektori arendajatega.

3. Taskukohaste eluasemete pakkumise soodustamine – planeerimisprotsesside

efektiivsuse tõstmine ja ajaraami lühendamine, soodustades erasektori arendusprotsessi.

Täiendavate planeerimisprotsesside kehtestamine, mis soodustavad avaliku ja

erasektori, kuid järjest enam ka kolmanda sektori, koostööd, põhinevad aktiivsel

maaplaneerimisel ja efektiivsel menetlusel, erifookusega kasvavatel

majanduskeskustel, kus taskukohaste eluasemete kättesaadavus on piiratud.

4. Kvaliteetse eluaseme tagamine – eluasemete kaasajastamise ja uusehituste ühtlustamine

Eesti lõikes, selgete ruumikvaliteedi kriteeriumide alusel, toetusmeetmetele põhinedes

ja erifookusega kahanevatel asulatel ja maapiirkondadel, kus on piiratud ressursid

eluaseme- ja maapoliitika elluviimiseks ja madal turuhuvi.

Nende põhisuundade rakendamisel on oluline lähtuda iga Eesti paiga ruumilistest eripäradest,

eelkõige eluasemefondi ja taskukohasuse hetkenäitajatest, arvestades Eesti terviklikke

arenguperspektiive, kohalikke erisusi ja elanikkonna vajadusi. Lisaks uusarenduste ja

alakasutatud maade ning hoonete juhtimisele, on ka renoveerimine ja elukeskkonna terviklik kaasajastamine elamupiirkondades oluline osa Eesti eluasemepoliitikast.

Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Taskukohaste eluasemete vähese kättesaadavuse pikaajalised mõjud 8

Ebakõlad tööturul Taskukohaste eluasemete puudus ja/või ruumiline koondumine

kindlatesse piirkondadesse piirab madalamapalgaliste, kuid

8 Kährik, A., Malk, M., Tammis, T., Ojari, A., Kalm, K., Tammaru, T., Gončarovs, K., Smirnova, I., Fischer, M.

A., Mägi, K., Kantšukov, M., Chebotareva, M., Alfieri, L., Krivý, M., Sutela, E. (2025) “Eesti taskukohase ja

kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs”. Tartu Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia.

6

asulate toimimisele kriitilise tähtsusega tööjõu (õpetajad,

medõed, teenindav personal) võimalusi asulas elada.

Madalam

majanduslik

konkurentsivõime

Kõrged eluasemekulud vähendavad asulate atraktiivsust

töötajatele ja investoritele, eriti teadmispõhistes tööharudes.

Piirkondades, kus puudub taskukohane kvaliteetne eluase või

vastupidi, eluasemekulud on liiga kõrged pidurdub uute

ettevõtete loomine ja ettevõtlusesse investeerimine. Tulemusena

väheneb tarbijate ostujõud (veelgi), mis pärsib sisetarbimist ja

pidurdab majanduskasvu.

Kasvav ebavõrdsus Eluasemestressi tulemusena tõuseb surve avalikele teenustele ja

toetustele.

Piiratud kulutamine

ja investeerimine

Kõrged eluasemekulud vähendavad elanike võimekust tarbida

teisi teenuseid ja tooteid ning võimet investeerida (nii

eluasemetesse kui ka ettevõtlusesse).

Mõjud peredele Noored elavad kauem vanematekodus ja loovad peresid oluliselt

hiljem (Sotsiaalministeeriumis on hetkel käimas eraldi iibe ja

eluasemete taskukohasuse seose uuring). Kitsad eluasemeolud

lükkavad edasi või takistavad laste sündi (mida rohkem tube, seda

enam soodustab sündivust).

Eluasemeturu

volatiilsus

Kasvab musta turu osakaal ja spekuleerimine eluasemeturul.

Täiendav taristukulu Pendelränne lähivaldadest suurendab survet tänavavõrgule ja

avalikule transpordile ja vähendab omavalitsuse maksubaasi.

Täiendav kulu

avalikule sektorile

Valglinnastumine ning pendelränne lähivaldade vahel suurendab

kulutusi taristule ning avaliku sektori poolt pakutavatele

teenustele (uute tänavavõrkude ning taristu loomine, surve

olemasolevale taristule, ühistranspordile, sotsiaalteenustele).

Mõju keskkonnale Olemasolevate eluasemete renoveerimine ning linnade

tihendamine vähendab looduse ja põllumajandusmaade muutmist

asustusaladeks. Eluasemed, mis on integreeritud olemasolevasse

asustusstruktuuri – nii renoveeritud kui ka uusehitised – on

elutsükli vältel valglinnastumisest madalama süsinikujalajäljega

(võttes arvesse taristu ja transpordi mõju).

7

Regionaalareng Eluaseme kvaliteedi erinevuste kasv (sh elamufondi erikiiruselise

uuenemise trendid) vähendab väljaspool suuremaid

linnaregioone (Tallinn, Tartu, Pärnu) tasakaalustatud

regionaalarengu potentsiaali. Kuigi suuremate linnaregioonide

kvaliteetse kinnisvara vähene hinnakättesaadavus piirab

sisserännet kasvukeskustesse (eelkõige pealinna piirkonda), ei

taga see tasakaalustatud regionaalarengut.

Eestis esineb eluaseme nappust peaaegu kõikides piirkondades.

Kasvukeskustes ületab eluruumide nõudlus pakkumist. Ka

stabiilsetes piirkondades ja kahanevates piirkondades on puudus

kvaliteetsest eluruumist, st renoveeritud, energiatõhusast ja

tänapäevastele elustandarditele vastavatest elupindadest. Sellise

pinna puudumine pärsib piirkondlikku arengut, sest ei võimalda

uute elanike ja tööjõu lisandumist piirkonda.

Eluaseme nappus väljendub erinevates piirkondades erinevalt.

Seega ei tohiks üldist majandushuvi pakkuvad teenused olla

suunatud vaid kasvupiirkondadesse ehk piirkondadesse, kus

nõudlus ületab pakkumist.

Eesti eripära on, et tõmbekeskustest väljaspool uusi eluruume ei

ehitata. Seega ei ole Eesti jaoks regionaalne piiritlemine vajalik

ega põhjendatud. Tuleb arvestada, et eluasemenappus on riigiti

ning nii ajas kui ka asukohas muutuv. Taskukohaste

eluasemetega seotud teenuseid tuleks pigem soodustada

erinevates piirkondades, et kujuneksid piirkonnad, kus on

erinevat tüüpi eluasemeid ja elanikkonda.

Mõju julgeolekule Suureneb sotsiaalne ebavõrdsus ja rahulolematus, mis võib

panustada ühiskondliku ebastabiilsuse kasvamisse. Kahanevate

asulate (eriti äärealade) elanikud on vastuvõtlikumad

äärmuslikele ideoloogiatele ja vaenulikele välismõjudele. Samuti

raskendab kvaliteetsete eluasemete vähene kättesaadavus

kriitilise tähtsusega töötajate püsimist piiriregioonides,

nõrgendades nii kaitsevõimet ja valmisolekut kriisideks.

Mõju riigiasutuste ja

kohaliku omavalitsuse

asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele

Baastasemel reguleerib avalik sektor eluasemete ehitust,

kvaliteeti, ostu-müüki ja üürimist õiguslike meetmete ja

prot­sessidega. Ka finantssektori regu­latsioonidel ja taristu

arendamisel ja hooldusel on oluline mõju eluasemete

kättesaadavuse ja taskukohasuse kujunda­misel. Avaliku sektori

otsesem sekkumine eluasemete pakkumisse võib aga olla vajalik

juhul, kui erasektor ei suuda või pole majanduslikult motiveeritud

8

pakkuma piisavas koguses ja kvaliteedis tasku­kohaseid

eluasemeid.

Elanikkonna nõudlusele, võimekusele ja vajadustele vastav, hästi

ajastatud ja suunatud avalik-õiguslik sekkumine

elu­aseme­­turgu on oluline taskukohaste elu­asemete õiglase

kättesaadavuse paranda­miseks ja turutingimuste tasanda­miseks.

Siinjuures peab eluaseme­vald­konna strateegia põhinema

hetkeolukorra ja trendide analüüsil ning meetmete mõju seirel.

Riigil on ka oluline roll teadliku tellija ja suunanäitajana kestliku

ja inimkeskse ruumi arendamisel. Võttes arvesse regio­naalseid

erisusi kvaliteetsete ja tasku­kohaste eluasemete kättesaadavuses,

üüri­sektori vähest määra (~20%) ja eluaseme­arenduse

erasektoripõhisust, on Eestis ka selge potentsiaal kulupõhise

eluaseme­arendusmudeli loomisel.

Lisaks uute eluasemete rajamisele ja olemasolevate

korrastamisele mõjutab eluasemete taskukohasust eluasemetega

seotud maksukoormus leibkondadele. Kättesaadavust võib

omakorda mõjutada eluasemete spekulatiivne väärtus. Siinjuures

on riigil roll kujundada ka maksusüsteem, mis toetab erisuguste

leibkondade võimet sobiva kvaliteedi ja asukohaga eluaset leida

ja ülal pidada (nt maa ja varade progresseeruv maksus­tamine).

Lisaks on riiklikul maksusüsteemil (Soome näitel) võimekus

vähendada mitteametlikke üüritehinguid, parandada turu

läbipaistvust ja parandada üürimise pikaajalist taskukohasust.

Siinjuures tuleb aga eraldi ära märkida, et maksu­soodustused ja

-erisused on Eesti kontekstis senises avalik-õiguslikus praktikas

pigem ebatavalised ja nõuavad rakendamiseks täiendavat

analüüsi ja põhjalikku demokraatlikku protsessi.

Mõju riigieelarvele

Eesti jaoks on oluline juhtpõhimõte olla riigieelarvega

võimalikult tõhus ja vältida riigivõla suurenemist.

Korterelamute renoveerimine on majanduse elavdamine

riigieelarveneutraalselt: ehitussektor saab tööd, inimestel

vähenevad kommunaalarved ja riik saab osa investeeringust

maksudena tagasi ehk riigieelarve pikaajaline positsioon ei

halvene. Renoveerimise täpsed mahud saavad paika riiklikus

renoveerimiskavas (koostamisel).

Eesti seisukohad

1. Eesti jaoks on eluasemete taskukohasuse ning kättesaadavuse parandamise

oluliseks osaks ka olemasolevate hoonete terviklik ning kvaliteetne renoveerimine .

9

Selgitus: Peamine on pakutava teenuse kvaliteet (vastavus nõuetele). Arvestada tuleb, et

sihtgrupile pakutav hüve ei tekitaks sotsiaalset ebavõrdsust, mistõttu hüvega kaetav eluase ei

tohiks oluliselt erineda riigi keskmisest eluaseme kvaliteedist. See omakorda tähendab pigem

renoveerimist kui uue hoone ehitamist, mis on ka turutõrke lahendamiseks ja ka üldise

elukeskkonna ja hoonete seisundi vaates pigem ratsionaalsem lahendus. Eestis moodustab

märkimisväärse osa elukondlikust kinnisvarast üle 10 aasta vanused elamud ning umbes 70%

elanikkonnast elab korterites (sh paaris- või ridamajas). Seetõttu ei ole majanduslikult

otstarbekas eelistada üksnes uuselamuid – toetada tuleks ka vanemate elamute ja korrusmajade

renoveerimist.

Ebapiisav renoveerimine ja olemasolevate hoonete kõigi võimaluste kasutamata jätmine

avaldab negatiivset mõju kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele. Seetõttu on Eesti võtnud

sihiks pakkuda laiapõhjalisi renoveerimistoetusi EL ning vähesel määral riigieelarve

vahenditest EISi kaudu. Toetuste eraldamise tingimuseks võib kaasneda nõue täita eluasemete

ruumikvaliteedi kriteeriume ja üüripindade puhul indekseeritud tõus renoveerimise järgselt

(vältimaks renoveerimise põhjustatud survet üürnikele). Oluline on siinkohal arvestada, et

korterelamute finantseerimise turutõrge on suures pildis juba lahendatud läbi riikliku

rekonstrueerimislaenu käenduse või vajadusel rekonstrueerimislaenu. Üldjuhul on erapankade

laenutingimused (sh intressimäärad ja tagasimakse perioodid) muutunud väga mõistlikuks,

mida tuli 10-15 aastat tagasi riiklikult stimuleerida. Siiski ei aita üksnes soodsa finantseerimise

olemasolu lahendada paljude teatud tüüpi hoonetega seotud takistusi, mis tulenevad kas

ebasoodsast asukohast (hooned väljaspool Tallinna ja Tartu piirkondi) või kõrgest ehitushinnast

ruutmeetri kohta (väikesed ja kultuuriväärtuslikud hooned). Kvaliteetse lõpptulemuseni aitab

viia rahaline otsetoetus.

Soovime laiendada EIS (või võimaliku eluasemevaldkonna rahastusfondi) rahastust turutõrke

piirkondades ka eraarendustele (eluaseme­strateegiast ja üleriigilisest planeeringust lähtuvalt),

mis loovad kvaliteetseid ja taskukohaseid eluasemeid.

Eestile on olulised EL vahenditest täiendavad suunatud renoveerimistoetused – täiendavad EIS

toetused naabruskonnapõhisele renoveerimisele, tehaselisele rekonstrueerimisele, aga ka

madalama energiatõhususega hoonetele ja madala sissetulekuga leibkondadele. Selleks

soovime jätkata erikategooriatega renoveerimistoetuste suunamisel. Peame nimelt väga

oluliseks tehnilise innovatsiooni eelisjärjekorras toetamist, näiteks on meil häid kogemusi

tsentraalse ventilatsioonisüsteemi põhiste süsteemidega ja tehaselisel meetodil renoveerimise

kvaliteedi tõstmisega. Samuti annab uusi võimalusi digitaliseerimine, sh renoveerimispassid ,

registripõhine energiatarbimise info, tüüplahenduste andmebaasid jpm.

Kahanevates asumites on tihtipeale tarvilik tühjenevate korterelamute elanike grupeerimine

ühte renoveeritavasse elamusse. Täiendavalt soovime kaaluda erilahenduste piloteerimist, kus

on potentsiaali ka välisrahastuse kaasamisele: sh korterite kokku ehitamine, uute funktsioonide

lisamine, elamufondi tüüpsuse mitmekesistamine renoveerimise kaudu.

Väga olulised on eluasemelaenude käendused (renoveerimine ja ehitus), eriti kahanevates

asulates, kus hüpoteeklaenude saamine võib olla keeruline. Täiendava kaaslaenu pakkumine (nt

hetkel Maaelu Edendamise Sihtasutuse eluaseme kaaslaenu eeskujul) võib osutuda vajalikuks.

10

2. Toimiv taskukohane üürieluasemesektor vajab soodsaid rahastusmudeleid nagu

nt EIB pikaajaline madala intressiga laen ja/või toetused erasektorile üürimajade

arendusteks turutõrke piirkondades, mis samas ei pärsiks turuosaliste

motivatsiooni üüripindu arendada turutingimustel. Peame vajalikuks liikmesriigi

otsustusõiguse säilitamist üürieluasemesektori toimemudeli (üürimudel või

ostuõigusega üürimudel) valikul.

Selgitus: Kuigi ELil puudub eluasemepoliitika üle otsene pädevus, mängib EL

eluasemevaldkonnas olulist toetavat ja koordineerivat rolli. ELi vahendeid kasutatakse üha

enam eluasemega seotud investeeringuteks. Eestigi kasutab ELi struktuurifonde, näiteks

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja taaste- ja vastupidavusrahastut, renoveerimise jaoks, mis

tõstab taskukohaste eluasemete kvaliteeti üle riigi. Soovime kasutada edaspidi EL rahastust

taskukohase üürieluasemesektori arendamisel.

Näeme võimalusi koostööks erasektoriga, nt suunatud eritingimustel laenud (näiteks Euroopa

Investeerimispanga pikaajaline madala intressiga laen), soodustused või toetused erasektori

arendustes. Seetõttu otsimegi EIP-lt tuge (oskusteavet) eelkõige järgmistele rahastamis- ja

rakendusmudelitele:

• Erasektori juhitud mudelid;

• Kontsessioonipõhised lähenemisviisid;

• Avaliku ja erasektori partnerlus.

Taskukohaste eluasemete turusegmendi puhul räägime uudsete rahastusmudelite vajadusest

eeskätt seoses üürieluasemetega ning kättesaadavuse parandamisest piiratud ulatuses,

arvestades sekkumise proportsionaalsuse põhimõtet. Üürieluasemete eelistamisel oleks

kasusaajaid rohkem, sest eluruumi üürimise võimalus on paljudele kättesaadavam kui ostmine.

Taskukohane üürikodu võiks anda võimaluse elanikel soovi korral säästa piisavalt raha, et vabal

turul soovi korral omanikuks saada. Ühtlasi välditakse sellega spekulatiivseid tehinguid.

Täiendava paindlikkuse võimaldamiseks võiks alternatiivina üüri- ja omamisturu kõrval

pakkuda ka taskukohast nö right-of-occupancy (Soome mudelit), mis on midagi üürimise ja

omamise vahepealset. Selline astmestiku loomine võimaldab esimese kodu soetajatel liikuda

üüriturult omamisele. Üürimise ja right-of-occupancy mudelid tagaksid ka kinnisvara

jätkusuutliku haldamise ja väldiksid renoveerimisvõla tekkimist, s.t ohtusid, millega omanike

ühistud Ida-Euroopas pidevalt silmitsi seisavad. Kuigi meie eelistus kahest on üürimudel,

toetame paindlikkuse säilitamist ja liikmesriigi valikuvabadust, millist konkreetset mudelit

antud juhul kasutada.

Ühtaegu peaks taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste

osutamine olema avatud kõigile eluasemepakkujatele (st avatud süsteem). Tuleks võimaldada

konkureerimisvõimalusi kõigile soovitud tingimustele vastavatele pakkujatele, piiramata üht

või teist sõltuvalt tema tegutsemisvormist. Sõltuvalt regioonist võib pakkuja olla nii avaliku

sektori kui erasektori asutus.

Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul peaks olema

ette nähtud maksimaalne hüvitissumma ja seda tuleks kohaldada ruutmeetri kohta. Sekkumise

korral peaks olema tagatud kompensatsioonimeetme proportsionaalsus. Maksimumsumma

11

ruutmeetri kohta aitab vältida tegevuste ülekompenseerimist. Küll saab ruutmeetri hinnast

rääkida siiski konkreetse liikmesriigi sees toimuvate tegevuste vaates ning arvestades hindade

suurt variatiivsust liikmesriikide vahel, ei tohiks regulatiivselt piirata hinda EL üleselt.

Taskukohane eluasemesektor peab olema võimeline investeerima ka majanduslanguse

perioodil. Läbi selle on võimalik tagada hoonefondi hädavajalik taastootmine, pehmendada

mõõna, vähendada tööpuudust ja hoida ehitussektorit kokku kukkumast. Sellest lähtuvalt leiti,

et projekti või aastapõhine lagi võib osutuda oluliseks takistuseks kõige kriitilisematel

perioodidel.

Eluasemete finantseerimist mõjutab suurel määral lisaks Keskpankade regulatsioonile ka

erakrediidiasutuste laenupoliitika, kuna Eestis on eluasemelaenud eraisikutele finantseeritud

erakapitali toel.

3. Taskukohase eluaseme definitsioonis tuleb eristada sotsiaaleluruume teistest

avaliku sektori pakutavatest üüripindadest, et võimaldada uute piiratud

kasumiga eluasemearenduse ärimudelite, sh mittetulunduslike ja kulupõhiste,

teket. Täiendav ettepanek on taskukohase eluaseme terminisse tuua sisse

turutõrke olemasolu.

Selgitus: Sotsiaaleluruum on osa pakutavast sotsiaalteenusest, mida pakutakse kõige

haavatavamatele rühmadele. Taskukohane eluase seevastu (nt EIB kohaselt) tähendab kodu,

mille kulud ei koorma leibkonda ebamõistlikult. Näiteks Eurostat määratleb selle piirmäärana

40% leibkonna sissetulekust.

Piiratud kasumiga arendus viitab tavaliselt elamute või muude projektide ehitamisele ja

haldamisele, mille peamine eesmärk on kulude katmine ja pikaajaline taskukohasus, mitte

kasumi maksimeerimine. Peamised omadused hõlmavad muuhulgas piiratud kasumi jaotamist

omanikele ning ülejäägi regulaarset uuesti investeerimist elamuehitusse. See kontseptsioon on

kesktee traditsioonilise kasumiga arenduse ja avalike või sotsiaalkorterite vahel, mille eesmärk

on tasakaalustatud lähenemisviis, mis tagab mõistliku hinnaga eluaseme pakkumise laiale

elanikkonna osale põlvkondade vältel.

Soovitame taskukohase eluaseme määratlemisel ja hinnastamise mudeli välja töötamisel võtta

kasutusele OECD arvutusmetoodika, kus eluase loetakse taskukohaseks, kui selle kulu (rent või

laenumakse) on vähem kui teatud protsent (rendi- või laenukulud 30%, eluaseme kogukulu

40%) leibkonna brutosissetulekust.

Taskukohased eluasemed võivad vähendada vajadust pikemaaegse sotsiaalabi

(sotsiaaleluaseme) järele, kuid sotsiaaleluruumide kasutajate hulgas on ka neid, kelle

sotsiaalmajanduslikud probleemid on sügavamad kui eluaseme või rahaliste vahendite

puudumine.

Kui leibkonnal pole võimalik taskukohaselt eluaset lubada, siis sisuliselt turutingimused seda

ei võimalda. Sarnane olukord on nö turutõrke piirkondades, kus kodu võib olla taskukohane,

aga ei vasta energiatõhususe nõuetele või normaalsetele elutingimustele.

12

Taskukohane eluase on sotsiaalse toimetuleku eeltingimus ning toetab sotsiaalpoliitika

elluviimist. Paljud inimesed, kes vajavad eluruumi tagamise teenust kohaliku omavalitsuse

kaudu, satuvad sellesse vajadusse just seetõttu, et neil ei ole võimalik turutingimustel eluaset

üürida või omandada. Seega toetab taskukohase eluasemepoliitika tugevdamine ka

sõltumatumat toimetulekut ning vähendab sotsiaalabist sõltuvust.

Eesti suuremates linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu) toimib kinnisvaraturg üldiselt hästi ning

turutõrkeid ei esine, kuid uued eluasemed on muudes piirkondades laiale hulgale inimestele

kättesaamatud, kui uute elamispindade hind on alates 4000 eurot/m² või puudub pakkumine

sootuks.

4. Vajalik on EL investeeringute suunamine Uue Euroopa Bauhausi toel kvaliteetsete

eluasemete kättesaadavuse parandamiseks eeskätt maapiirkonna tõmbekeskustes,

et tugevdada regionaalset arengut ja vähendada territoriaalset

tasakaalustamatust.

Selgitus: Uute eluasemete rajamine ja olemas­olevate kaasajastamine on Eesti lõikes

ebaühtlaselt jaotunud. Seega, ligipääs kvaliteetsele eluasemele väljaspool kasva­vaid

majanduskeskuseid nagu Tallinn ja Tartu (aga ka Pärnu regioon), on nii kvantitatiivne kui ka

kvalitatiivne probleem. Siinjuures on nii EL algatustel kui ka riigil oluline roll turutingimuste

tasandamisel, sotsiaalsete ja ruumiliste ebavõrdsuste vähendamisel ja eluasemete õiglase

kättesaadavuse parandamisel.

Kvaliteetse ruumiloome aluseks peavad olema kaalutletult suunatud inves­teeringud ja selged

kvaliteedikriteeriumid. Uute eluasemete rajamisel on oluline võtta arvesse asukoha eripärasid,

eeskätt hinnangut teenuste ligipääsetavusele, asukoha potentsiaali seoses Eesti

rahvastikuprognoosiga aastani 2050 ja Eesti pendelrände põhiste toimepiir­kondadega (ÜRP

asustuse arengu­stsenaariumite koonduuring). Lisaks tuleks arvestada senistes

maakonna­planeerin­gutes käsitletud teenuskeskustega ning elamute kasutusest

väljalangevusest ja tühjenemise mustrites välja toodud asustusüksuste hinnangutega.

Kvaliteetne kinnisvara, sh üürikinnisvara, keskmise suurusega linnastute keskustes aitaks

kõrvaldada ühe tänase peamise takistuse mobiilse tööjõu, eelkõige tippspetsialistide,

kaasamiseks väljaspool kasvavaid majanduskeskusi. Liikuv tööjõud ja selle aluseks olev

kvaliteetse eluaseme kättesaadavus panustab majanduse ühtla­semasse arengusse ja toetab

regionaalset tasakaalustatust.

Nii kasvavate majanduskeskuste kui ka kahanevate asulate puhul on oluline järgida asustuse

kompaktsuse printsiipi. Kasva­vates majanduskeskustes tuleb võimaluste piires vältida uute

maa-alade kasutusele­võttu ning prioriseerida olemasolevate asumite tihendamist. Kahanemise

tingimustes on kompaktsuse saavutamine küll keerukam, kuid soosides tihedust asula keskosas

ja võimalusel lammutada ala­kasutatud hooneid asula servadest on võimalik luua terviklikum

elukeskkond ja mõjutada ka kinnisvara väärtust positiivselt.

Olenemata, kas piirkond kasvab või kahaneb, on renoveerimisel ja eluasemete kaasajastamisel

oluline osa kvaliteetse eluaseme tagamisel. Lisaks uusehitustest madalamale keskkondlikule

jalajäljele, piirab eluasemete renoveerimine ka sotsiaal-ruumilist segregatsiooni ja loob

leibkondadele võimaluse kaasajastada olemasolevat ruumi kohas, kus nad juba elavad.

Renoveerimise toetamise puhul on oluline ka koostöö kohaliku omavalitsusega – suunates

13

tähelepanu enim vajalikele asukohtadele ja haavatavatele rühmadele. Üldisemast

ruumikvaliteedi parandamise seisukohast on renoveerimisel oluline tegeleda ka

naabruskondliku skaalaga – renoveerides mitu maja korraga ja kaasajastades ka

majadevaheline ruum.

Kvaliteetse eluaseme kättesaadavust toetab Uue Euroopa Bauhausi algatus, mis aitab sisustada

mõistet “kvaliteetne” – kestlik, kaunis, kaasav. Siin peitub võimalus UEB egiidi all suunata EL

vahendeid otsesemalt kvaliteetsete eluasemete kättesaadavuse parandamiseks eeskätt

maapiirkonna tõmbekeskustes, et tugevdada regionaalset arengut ja vähendada territoriaalset

tasakaalustamatust. UEB naabruskonnapõhine lähenemine on mõeldud Euroopa roheleppe

rakendamiseks kohalikul tasandil, kogukonna juhitud projektide ja uuenduslike lahenduste

kaudu. UEB eesmärk on luua kaunist, keskkonnasõbralikku ja taskukohast elukeskkonda.

Naabruskonnapõhise lähenemise elluviijateks on UEB väärtuste kohaselt kodanikud, eksperdid

ja avaliku, era- ning kolmanda sektori organisatsioonid üheskoos.

5. Peame vajalikuks eluasemepoliitika riigiabi reeglite muutmist. Toetuskõlbulikud

peavad olema teiste seas ka need rekonstrueeritavad kortermajad, kus on

äripindasid ja/või kohaliku omavalitsuse üüriruume. Eluasemelaenude riiklike

käenduste puhul peab olema võimalik tõsta riigipoolse tagatise määra üle 80%.

Selgitus: Taskukohaste eluasemetega seotud investeerimispuudujäägi katmine eeldab

märkimisväärsel hulgal investeeringuid ja riigiabimeetmed võivad anda stiimuli vajalike

investeeringute tegemiseks.

Hoonete rekonstrueerimisel vajame riigiabireeglite muutmist selliste meetmete kujundamiseks,

kus toetust saaksid teiste seas ka need kortermajad, kus on äripindasid ja/või kohaliku

omavalitsuse üüriruume.

Eluasemepoliitika vaates tuleb vähendada riigiabireeglite konservatiivsust seoses

eluasemelaenudega. Nimelt on riigi ressursikasutuse vaates kõige tõhusamad ja suurima

võimendusega lahendused, mis hõlmavad riigipoolset laenude käendamist. EL Garantiide

Teatise kohaselt ei tohi riik tagada laene suuremal määral kui 80%, seejuures ülejäänud risk

peab jääma panga kanda. Meie hinnangul ei ole see piisav olukordades ja piirkondades (nt

ääremaa asulad), kus kinnisvara väärtus on väga madal. See toob kaasa näiteks ebamõistlikud

laenutingimused või lisatagatise vajaduse, mida madala kinnisvaraväärtusega piirkonnas elaval

leibkonnal suure tõenäosusega ei ole. Teatise kohaselt, kui liikmesriik soovib anda garantiid,

mis ületab 80% lävendi, tuleb seda põhjendada, näiteks kogu tehingu korralduse põhjal ning

tuleb teavitada komisjoni võimaliku riigiabi hindamiseks. Seni on Euroopa Komisjon soovinud

taolise kinnituse andmise eeltingimusena näha, et riigis oleks mehhanism, mis kindlustaks kogu

käendusest tekkiva eelise edasikandumise panga kliendile ehk. laenusaajale (pangale ei tohi

eelist tekkida). Reaalselt võttes on selline risk ainult teoreetiline ja olemuselt tühise mõjuga

(laenude andmise turul eksisteerib vaba konkurents), samuti on selle nõutud maandamise

mehhanismi väljaarendamine praktiliselt võimatu. Seega soovime, et riigiabi reeglid oleksid

eluasemelaenude käendamisel paindlikumad ja eelnimetatud tühise mõjuga riske tuleks küll

jälgida, kuid mitte alati maandada.

14

Eestit huvitab ka taskukohase eluaseme hinnastamise mudeli kujundamine. Juhul kui Euroopa

taskukohaste eluasemete kava koostamise raames kujundatakse ka hinnastamise mudel,

soovime olla kaasatud. Taskukohaste eluasemete maksimaalne üüri- või müügihind peaks

olema üks garantiidest, et see pakub toodet/teenust eeldatavale sihtgrupile ja ei loo juurde

lihtsalt tavahinnaga lisapakkumist. Üürihinna puhul peab olema määratud metoodika

taskukohase ja ühtlasi jätkusuutliku üürimäära kehtestamiseks, mis võib olla ka allpool

teoreetilist turuhinda. Samas arvame, et taskukohase eluaseme sihtrühmale ei peaks seadma

sissetuleku ülem- ega alampiire. Sotsiaalpindadel elavatel leibkondadel tõenäoliselt puudub

võimalus lubada endale taskukohase eluaseme sektoris elamist. Ülempiiri seadmisel puudub ka

oluline vajadus. Tõenäoliselt eelistavad kõrgema sissetulekuga leibkonnad üürimisele omamist.

Sihtrühmale ülempiiri seadmine tähendab, et see võib negatiivselt mõjuda taskukohase

elamusektori finantsvõimekusele. Võib osutuda vajalikuks üürida pindasid jõukamatele

sihtrühmadele, et tagada piisav üüritulu, mille arvelt madalama sissetulekuga leibkodadele

taskukohasemat teenust pakkuda. Seega kärbiks sissetuleku piiride seadmine oluliselt

taskukohase eluasemesektori toimimist.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Kliimaministeerium küsis avalikus konsultatsioonis osalemiseks sisendit oma allasutustelt ja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt ja Haridus-

ja Teadusministeeriumilt koos nende asjakohaste allasutustega. Samuti teavitati lisas 1 toodud

huvirühmi konsultatsiooni toimumisest, et huvirühmad saaks soovi korral otse Komisjonile

tagasisidet anda, kuna konsultatsiooni aeg on väga lühike. Huvirühmadele saadeti teadmiseks

ja kooskõlastamiseks avaliku konsultatsiooni seletuskiri ja seisukohad. Saabunud sisendid ning

nendega arvestamine on välja toodud lisas 2.

Jätkutegevuste plaan

Komisjon avaldab Euroopa taskukohaste eluasemete kava 2026. aasta I kvartalis.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja Oktoober 2025. a nr

Päevakorra punkt nr

Eesti seisukohad Euroopa taskukohaste eluasemete kava avaliku konsultatsiooni kohta

1. Eesti jaoks on eluasemete taskukohasuse ning kättesaadavuse parandamise oluliseks

osaks ka olemasolevate hoonete terviklik ning kvaliteetne renoveerimine.

2. Toimiv taskukohane üürieluasemesektor vajab soodsaid rahastusmudeleid nagu nt EIB

pikaajaline madala intressiga laen ja/või toetused erasektorile üürimajade arendusteks

turutõrke piirkondades, mis samas ei pärsiks turuosaliste motivatsiooni üüripindu

arendada turutingimustel. Peame vajalikuks liikmesriigi otsustusõiguse säilitamist

üürieluasemesektori toimemudeli (üürimudel või ostuõigusega üürimudel) valikul.

3. Taskukohase eluaseme definitsioonis tuleb eristada sotsiaaleluruume teistest avaliku

sektori pakutavatest üüripindadest, et võimaldada uute piiratud kasumiga

eluasemearenduse ärimudelite, sh mittetulunduslike ja kulupõhiste, teket. Täiendav

ettepanek on taskukohase eluaseme terminisse tuua sisse turutõrke olemasolu.

4. Vajalik on EL investeeringute suunamine Uue Euroopa Bauhausi toel kvaliteetsete

eluasemete kättesaadavuse parandamiseks eeskätt maapiirkonna tõmbekeskustes, et

tugevdada regionaalset arengut ja vähendada territoriaalset tasakaalustamatust.

5. Peame vajalikuks eluasemepoliitika riigiabi reeglite muutmist. Toetuskõlbulikud

peavad olema teiste seas ka need rekonstrueeritavad kortermajad, kus on äripindasid

ja/või kohaliku omavalitsuse üüriruume. Eluasemelaenude riiklike käenduste puhul

peab olema võimalik tõsta riigipoolse tagatise määra üle 80%.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

Lisa 2. Märkuste tabel: Euroopa taskukohaste eluasemete kava avalik konsultatsioon

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar

Haridus- ja Teadusministeerium

Taskukohaste

eluasemete kava küsimustik_HTM.docx Euroopas on ehitus üks nendest kutsealadest, kus

tööjõupuudus on kõige enam levinud (puudu on nt

torulukkseppadest, elektrikutest, müürseppadest).

Taskukohaste eluasemete pakkumiseks tuleb tegeleda ka

tööjõupuudusega ja uute ehitusmeetodite jaoks vajalike

oskuste arendamisega - ehitajatest arhitektide ja

insenerideni, kinnisvaraarendajatest linnaplaneerijate ja

kohalike omavalitsusteni.

29. Millised meetmed peaksid liikmesriikide

ametiasutused Teie arvates seadma esmatähtsaks, et

vähendada tööjõupuudust ehitusvaldkonnas?

Maksimaalselt 3 valik(ut)

Suurendama kutseharidusprogrammide atraktiivsust,

kvaliteeti ja valikuvõimalusi, et aidata inimestel

omandada ehitussektori tööturu jaoks vajalikke oskusi Parandama ehitussektori töötingimusi, et muuta see

atraktiivsemaks, sealhulgas noorte ja naiste jaoks

Soodustama täiend- ja ümberõpet kogu ehitussektori

väärtusahelas, et täita teadmistelüngad (nt

digitehnoloogia, kõrgtehnoloogiline tootmine, väljaspool

ehitusplatsi toimuv ehitus, puitu ja betooni kombineerivad

hübriidtehnikad, selliste tehnoloogiate nagu

soojuspumpade ja taastuvate energiaallikate

integreerimine)

Investeerima haldusasutuste ja linnaplaneerijate suutlikkusse ja oskustesse sihipäraste koolitus- ja vahetusprogrammide kaudu

Muu

Arvestatud.

* Palun täpsustage

Täpsustame, et uute spetsialistide väljaõpetamisest ainuüksi ei

piisa, vaid tuleb tagada ka, et praegu ehitussektoris töötajad oleks endiselt konkurentsivõimelised ja nad vastakas ka uutele nõuetele ja normidele, mis ehitussektoris kehtestatud.

30. Kas võiksite jagada häid tavasid lahenduste kohta, mis

aitavad vähendada tööjõupuudust ehitussektoris?

Palun esitage olemasolu korral tõendeid.

kuni 300 tähemärki

Eesti kogemus näitab, et tööjõupuuduse leevendamiseks ehitussektoris on Ukraina sõjapõgenike kaasamine olnud eriti

oluline. OSKA uuringu kohaselt on ehitussektor esimesel kohal välistööjõu kaasamisel, ning ukrainlaste hulgas on ka rakendumine ehitussektoris kõige suurem. Ukrainlaste kiiret

tööturule sisenemist on toetanud ajutise kaitse staatusest tulenevad õigused. Kuigi põgenikele pakuti ka eesti keele

kursusi, ei olnud keeleoskus selles valdkonnas määrava tähtsusega, sest ehituses saab Eestis hästi hakkama ka vene keelega. Paljud ukrainlased on leidnud tööd

ehitusvaldkonnas, aidates katta nii oskustööliste kui ka abitööjõu puudujääke. Töö leidmist on hõlbustanud ka

asjaolu, et ehitussektor Eestis ei ole reguleeritud. 31. Kas EL peaks Teie arvates võtma täiendavaid

meetmeid, et vähendada tööjõupuudust ehitussektoris?

Maksimaalselt 3 valik(ut)

Parandama kutsekvalifikatsioonide ja -oskuste tunnustamist

Paremini tagama tööõigust ja vaba liikumist käsitlevate

õigusaktide järgimise ELis Kasutama ära kolmandatest riikidest lähtuva

seadusliku rände potentsiaali, et aidata vastuvõtvatel ELi

riikidel täita tööturu vajadusi, lihtsustades

kutsekvalifikatsioonide tunnustamist Vaatama läbi konkreetsed loa- või

sertifitseerimisnõuded, mis takistavad kvalifitseeritud

teenuseosutajatel (nt ehitustöötajad, elektripaigaldiste,

gaasiseadmete või päikesepaneelide paigaldamise

teenused) osutada teenuseid teises ELi riigis Edendama ja toetama ehitusvaldkonna tööandjate ja

töötajate vahelist sotsiaaldialoogi, et aidata kaasa

töötingimuste parandamisele sektoris Muu

* Palun täpsustage

kuni 100 tähemärki Siinkohal on oluline märkida, et paljudes riikides, sh Eestis, ei ole ehitustöölise amet reguleeritud, mistõttu ei ole alati

määravaks kutsekvalifikatsiooni formaalne tunnustamine.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Taskukohaste

eluasemete kava küsimustik_MKM.docx Kokkuvõtvalt esitame ka oma üldised mõtted Euroopa taskukohaste eluasemete kava konsultatsiooni kohta:

1. Me ei poolda, et EL võtaks lühiajalise üüri poliitika

üle – see peaks jääma iga riigi enda otsustada, nagu see on ka siiani olnud. Erinevates Euroopa

piirkondades, sealhulgas suurlinnades ja väikekülades, toimivad üüriturud erinevalt. Eluasemeprobleemid ja üüriturud on riigiti ja

piirkonniti väga erinevad ning mõnes piirkonnas võib probleeme ka üldse mitte esineda. Seetõttu võivad

meetmed, mis ühes riigis toimivad edukalt, teises mitte toimida. Eesti kohta saame välja tuua, et lühiajalise majutuse mõju majandusele ja turismile on

tugev, kuid eluasemeturule ja elukeskkonnale pigem mõõdukas ja lokaalne ning peamiselt esineb

Arvestatud.

murekohti üksikutes turismiintensiivsetes

piirkondades (Tallinna vanalinn, Pärnu). Seega sobivad lahendused on sellised, mis arvestavad kohalikke eripärasid ja vajadusi.

2. Viimasel ajal on EL-is loodud liiga palju uusi reegleid ja bürokraatiat, enne kui vanad on jõudnud rakenduda

või nende mõju hinnata. Lühiajalise üüri valdkonnas on viimastel aastatel vastu võetud mitu EL-i õigusakti, mille rakendamist alles valmistatakse ette ja mille

puhul ei ole nende mõju veel saadud hinnata. Seetõttu ei ole mõistlik enne uusi reegleid teha, kui

olemasolevad on rakendatud ja nende mõju hinnatud. Näitena toome välja 2026.a maikuust rakenduva lühiajaliste üüriteenuste määruse 2024/1028 ning

hiljutised DAC7 ja ViDA pakett. Seetõttu leiame, et EL-i tasemel ei ole enam täiendavat põhjust sekkuda

liikmesriikides lühiajaliste üüriteenuste osutamisse ja uute algatuste väljatöötamise asemel tuleks keskenduda olemasolevate edukalt rakendamisele.

3. Palume ka arvestada Eesti 10.02.2023 kinnitatud seisukohti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

ettepaneku kohta, mis käsitleb lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud andmete kogumist ja jagamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724.

Seisukoha punkt 4 toob esile, et liikmesriikidele peab säilima otsustusõigus lühiajaliste üüriteenuste

osutamise ja turule juurdepääsunõuete osas. See on ka praegusel juhul aktuaalne.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Taskukohaste

eluasemete kava küsimustik_REM.docx

Arvestatud.

Rahandusministeerium Keskendusime eelkõige AK küsimustikus olevatele küsimustele, mis seonduvad maksupoliitikaga.

P 26

Arvestatud.

Pakkudes rahastust, toetusi või maksusoodustusi, et

hõlbustada kasutamata hoonete renoveerimist ja

kasutusotstarbe muutmist.

Ei toeta. Jääb arusaamatuks, millele või kellele see soodustus oleks

mõeldud. Lisaks antakse tavaliselt sellistel juhtudel soodustus näiteks kiirendatud amortisatsioonina, mis arvestades Eesti ettevõtte tulumaksu eripära meil ei töötaks.

Kehtestades kasutamata hoonetele lisamaksu

Eestis maksustatakse ainult maad, mitte maad koos hoonetega. Maa maksustamishinna puhul võetakse küll arvesse ka seda, missugust väärtust võiks see krunt omanikule

tuua. Seega kasutuseta hoone alune maa genereeribki omanikule negatiivset tulu.

P 37. Lisaeluase on kinnisvara, kus inimesed veedavad aega oma põhikodust eemal. Lisaeluaset võib teatavateks

perioodideks välja üürida (lühiajaline üürimine) või seda võivad peamiselt kasutada omanikud. Muret tekitab asjaolu,

et lisaeluasemed võivad vähendada eluasemete taskukohasust kohalike elanike jaoks ja/või suurendada tühjalt seisvate eluruumide arvu. Kas täheldate oma riigis või piirkonnas

lisaeluasemete mõju? Kui jah, siis kirjeldage seda mõju ja konteksti (nt pealinn, maapiirkond, turismipiirkond).

Jah /Ei Põhielukohale on maa asukohajärgsel kohalikul omavalitsusel

õigus rakendada maamaksu maksusoodustusi kuni tuhande euro ulatuses, st et teine elukoht on maksustatud oluliselt

kõrgemalt kui esimene. Seega lisaelukoht genereerib asukohajärgsee KOV-le maamaksu tulu.

P 38. Millist poliitilist sekkumist peate kõige

tulemuslikumaks, et soodustada alakasutatud lisaeluasemena omatava kinnisvara tõhusamat kasutamist? Maksimaalselt 3 valik(ut) * * 36 Kehtestada lisaeluasemetele (nt kodudele, kus

viibitakse vähem kui xx päeva aastas) täiendav

kinnisvaramaks

Vt eelmise punkti vastus. Esimese elukoha alune maa on üldjuhul maamaksust vabastatud, teine elukoht aga

maksustatud

P 39. Milliseid täiendavaid aspekte tuleks arvesse võtta, et tagada üürituru nõuetekohane toimimine? Maksimaalselt 3 valik(ut)

Suurendada omandi maksustamist Vähendada üüritulu

maksustamist Edendada läbipaistvaid üürilepinguid, mille

täitmist on võimalik tagada, eelkõige standardsete dokumentide ja asjakohaste registreerimismehhanismide loomise kaudu Kavandada maksusoodustusi või

regulatiivseid stiimuleid, mis soodustavad pikaajaliste

üürilepingute sõlmimist lühiajalise või turistidele

väljaüürimise asemel ning aitavad stabiliseerida

eluruumide pakkumist kohalikele elanikele Tõhustada üürnike kaitset selliste meetmete abil nagu tähtajatud

üürilepingud ja avalik register, mis sisaldab ka üürihindu Toetada üüritagatise kavasid Kehtestada üüri ülempiirid Muu

Üürile antud kinnivarale(maale) ei rakendata maksusoodustusi, st juba maksustakse.

Üüritulust lubatakse teha arvestuslik mahaarvamine 20 % ulatuses, tegemata vahet, kas tegemist oli lühi- või pikaajalise

üüri/rendiga. Ei näe vajadust olukorra maksureeglitega reguleerimiseks.

P 42. Milliseid meetmeid tuleks rakendada, et

piirata eluasemete ärilisel eesmärgil omandamist? Maksimaalselt 3 valik(ut) Kehtestada siduvad omandiõiguse piirangud geograafiliste piirkondade kaupa Maksustamine

(kinnisvaramaks, äriühingu tulumaks jne)

Kõik toimib. Maksustatakse hoonealune maa ilma soodustuseta ja üüritulu kuulub maksustamisele tulumaksuga

P 44. Kas Teie arvates tuleks tühjalt seisev kinnisvara maksustada või seda reguleerida, et motiveerida omanikke

sellist kinnisvara turule laskma? Jah Ei Igasugune kinnisvara maksustatakse, va kodualune maa kui maa asukohajärgse KOV volikogu nii otsustab(õigus selleks

maamaksuseadusest)

Sotsiaalministeerium Taskukohane eluase kui sotsiaalse toimetuleku

eeltingimus

Taskukohaste eluasemete parem kättesaadavus on sotsiaalpoliitika seisukohalt oluline. Paljud inimesed, kes

vajavad eluruumi tagamise teenust kohaliku omavalitsuse kaudu, satuvad sellesse vajadusse just seetõttu, et neil ei ole võimalik turutingimustel eluaset üürida või omandada. Seega

toetab taskukohase eluasemepoliitika tugevdamine ka sõltumatumat toimetulekut ning vähendab sotsiaalabist sõltuvust.

Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal makseraskustes

leibkondade osatähtsus Eestis 6,6%, lastega leibkondadel aga juba 9,1%. Neist 14% teatasid raskustest üürimaksete tasumisel ning üle 77% raskustest kommunaalkulude või

teenustasude katmisel. See kinnitab, et turul puudub piisav valik eluasemeid, mis oleks madalama sissetulekuga inimeste

jaoks taskukohased. Sotsiaaleluruumide süsteem 2024. aastal

Arvestatud.

Eluruumi tagamise teenust kasutas 2024. aasta lõpus Eestis:

14 128 inimest, sealhulgas

• 3784 pensioniealist,

• 2134 puudest või east tingitud erivajadusega inimest,

• 1399 lastega peret,

• 5621 üheliikmelist leibkonda.

Kohalike omavalitsuste omandis oli kokku 6666 eluruumi, millest oli aasta lõpuks hõivatud 5969. Eluasemevajaduse taotlusi oli 681, puudutades kokku 1234 inimest. Umbes 700

eluruumi oli küll kasutusest väljas, kuid sageli mitte sobilik (nt vajavad remonti või ei ole piirkondlikult nõudlusega

vastavuses). Lisaks:

• Eluruumidest vaid 530 olid kohandatud erivajadustega inimeste jaoks, samas kui teenust said üle 2100

erivajadusega inimese.

• Teenuse kaudu toetati ka eluaseme leidmist eraelamispinnal – seal elas 1675 peret.

• Aasta jooksul tuli süsteemi 1345 uut inimest ja lahkus 2012, kellest osa lahkus iseseisvalt turutingimustele (nt eraelamispinnale, 597 inimest), kuid suur osa ka surma (275) või muu põhjuse tõttu.

Teenuse rahastamine

2024. aastal oli eluruumi tagamise teenuse kogueelarve Eestis: 18,2 miljonit eurot, millest

• üle 18 miljoni tuli kohalike omavalitsuste eelarvetest,

• riiklik panus oli vaid 81 000 eurot,

• muu rahastuse osa (nt era- või sihtotstarbeline tugi) oli väga väike.

Suur osa vahendeid (üle 12 miljoni euro) kulus eluaseme

kasutamiseks eraelamispindadel, mis kinnitab, et kohalikel omavalitsustel ei ole piisavalt sobilikke eluruume oma kinnisvaraportfellis ning nad peavad toetama peresid turult

eluaseme leidmisel.

Järgnevalt toome välja Sotsiaalministeeriumi sisendi

konsultatsiooni küsimuste nr 1 ja 4 kohta.

Küsimus nr 1 (Kas Teie arvates on ELis vaja taskukohase eluaseme ühtset määratlust?):

Leiame, et ELis on vaja taskukohase eluaseme ühtset määratlust teataval määral, eelkõige seoses avaliku sektori toetusega.

Täpsustus: Ühtlustamine tagab ELi toetuste läbipaistvuse ja suunamise abivajajatele, jättes ruumi riiklikele eripäradele ja

säilitades paindlikkuse. Küsimus nr 4 (Millised on parimad viisid

sotsiaaleluruumide* kättesaadavuse suurendamiseks?): 1) Arendada edasi partnerlusi erasektoriga, eelkõige kasumit

mittetaotlevate ja piiratud kasumit taotlevate organisatsioonidega 2) Suurendada avaliku sektori toetust sotsiaaleluruumide

arendamiseks. 3) Planeerida sotsiaaleluruumide ehitamist lähtuvalt tegelikest

ja prognoositavatest vajadustest. Täpsustus: Avalik tugi tagab kättesaadavuse ja vähendab KOV koormust; vajaduspõhine planeerimine ennetab

puudujääke ja tagab sobivuse; partnerlus laiendab pakkumist

Kokkuvõttes toetame taskukohaste eluasemete temaatika tugevamat käsitlemist EL tasandil ning loodame, et see aitab liikmesriikidel pakkuda inimväärset ja taskukohast eluaset

neile, kes seda vajavad – vähendades samas vajadust

pikaajalise sotsiaalabi järele.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Riigikantselei

Teie 22.08.2025 nr 4-2/25-01569

Vabariigi Valitsuse istungile (09.10) - Eesti

seisukohad Euroopa taskukohaste eluasemete kava kohta

Edastame ettepanekud Eesti seisukohtadeks Euroopa taskukohaste eluasemete kava avaliku konsultatsiooni kohta

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis taristuminister

Lisad: 1. Seletuskiri 2. Protokollilise otsuse eelnõu 3. Kaasamistabel

Rahel Kelus, 6052180

[email protected]