Sihtasutuse Eesti Filharmoonia Kammerkoor põhikirja muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 08.10.2025 nr 142

Sihtasutuse Eesti Filharmoonia

Kammerkoor põhikirja muutmine

Sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 ning riigivaraseaduse § 108 lõike 10 alusel:

1. Muuta Sihtasutuse Eesti Filharmoonia Kammerkoor põhikirja (edaspidi põhikiri) järgmiselt:

1.1. asendada punktis 1.4 sõna „etendusasutuste“ sõnaga „etendusasutuse“;

1.2. lisada punkt 1.7 järgmises sõnastuses:

„1.7. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul

viisil võib sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel

Rahandusministeeriumiga.“;

1.3. täiendada punkti 5.8.5 enne sõna „teiste“ sõnaga „kõigi“;

1.4. muuta punkti 5.8.6 sõnastust järgmiselt:

„5.8.6. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks

sihtasutusega on vajalik eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas

vormis antud nõusolek.“;

1.5. jätta punktist 5.9.5 välja sõnad „poolt allkirjastatud“;

1.6. jätta punktist 5.9.6 välja lause: „Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu

esimehe hääl.“;

1.7. täiendada punkti 6.3 lausega: „Avaliku konkurssi korraldamise järgselt sõlmitud juhatuse

liikme lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks

aastaks.“;

1.8. lisada punkt 6.5 järgmises sõnastuses:

„6.5. Juhul kui juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik punktis 6.2

nimetatud avaliku konkursi korras täita, määrab nõukogu sihtasutuse asutaja nõusolekul

juhatuse liikme kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata.“;

1.9. jätta punktist 6.8 välja sõna „neile“;

1.10. muuta punkti 6.10 kolmandat lauset järgmiselt: „Majandusaasta jooksul makstava täiendava

tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud

neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal

makstud täiendavat tasu.“;

1.11. lisada punkt 6.12 järgmises sõnastuses:

„6.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme

volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul,

kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud

kuutasust.“;

1.12. asendada punktis 10.1 sõna „kõikide“ sõnaga „kõigi“;

1.13. muuta punkti 10.2 sõnastust järgmiselt:

„10.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks.“;

1.14. jätta punktist 12.3 välja sõnad „hiljemalt nelja kuu jooksul“;

1.15. muuta punkti 12.4 sõnastust järgmiselt:

„12.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile

kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Sihtasutuse asutajale esitatakse

ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud,

juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse

liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis

6.10 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.“;

1.16. täiendada punkti 12.5.1 enne sõna „kolmeks“ sõnaga „kuni“;

2. Võttes arvesse käskkirja punktis 1 nimetatud põhikirja muudatusi, kinnitada Sihtasutuse Eesti

Filharmoonia Kammerkoor põhikirja uue redaktsiooni terviktekst (lisatud).

3. Sihtasutuse Eesti Filharmoonia Kammerkoor juhatusel esitada käskkiri ja põhikirja uues

redaktsioonis terviktekst mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

1

SIHTASUTUSE EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor (edaspidi sihtasutus).

Sihtasutuse ametlik lühend on EFK. Sihtasutuse ingliskeelne nimetus on Estonian

Philharmonic Chamber Choir (EPCC). EFK on asutatud 1981. aastal.

1.2. Sihtasutuse asukoht on Tallinna linn, Harju maakond, Eesti Vabariik.

1.3. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi

Kultuuriministeerium.

1.4. Sihtasutus on etendusasutus etendusasutuse seaduse mõttes.

1.5. Sihtasutusel on kaubamärgina kaitstud logo, mille kujundus ja kasutamise kord kinnitatakse

sihtasutuse nõukogu poolt.

1.6. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste

vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või

finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.

1.7. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul viisil

võib sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel

Rahandusministeeriumiga.

2. EESMÄRK JA SELLE SAAVUTAMINE

2.1. Sihtasutuse eesmärk on muusikakultuuri edendamine, tutvustamine, salvestamine ja

propageerimine.

2.2. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:

2.2.1. annab ja korraldab kontserte, festivale, seminare, konkursse ja muid kultuuriüritusi ning

salvestab muusikat;

2.2.2. kogub ja säilitab esinemistega seotud materjalid;

2.2.3. majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ning töötab välja ja

pakub sihtasutuse eesmärgile vastavaid teenuseid;

2.2.4. loob kontakte ja teeb koostööd teiste riikide kultuuri- ja muusikaorganisatsioonide ja

esindustega;

2.2.5. korraldab oma tegevust arengukavast ja hooajaplaanidest lähtudes;

2.2.6. võtab vastu toetusi ja annetusi sihtasutuse eesmärkide saavutamisega seotud kulude

katmiseks;

2.2.7. annab välja sihtotstarbelisi stipendiume sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks.

2.3. Hooajaplaani (sh repertuaariplaan) koostab peadirigent-kunstiline juht koostöös sihtasutuse

juhatusega ja esitab selle läbivaatamiseks sihtasutuse loomenõukogule. Hooajaplaani

kehtestab sihtasutuse juht loomenõukogu ettepaneku alusel ja saadab selle teadmiseks

nõukogule.

3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED

3.1. Sihtasutusel on õigus:

3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks

kohtus;

2

3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste

isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega

koostöösidemeid, olla mittetulundusühingu ja välis- ning rahvusvaheliste organisatsioonide

liige nõukogu otsuse alusel;

3.1.3. omandada, rentida ja võõrandada nõukogu otsusel põhikirjaliseks tegevuseks vajalikku

kinnis- ja vallasvara;

3.1.4. korraldada täiendõppe-, vabaharidus-, heategevus- ja koolitusüritusi;

3.1.5. korraldada kontserte, festivale, seminare, konkursse ja muid kultuuriüritusi;

3.1.6. salvestada muusikat;

3.1.7. koguda ja säilitada esinemistega seotud materjale;

3.1.8. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutaja otsusel

Vabariigi Valitsuse volituse alusel vastavalt riigivaraseadusele;

3.1.9. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke

toiminguid.

3.2. Sihtasutus ei või asutada äriühingut ega omandada selles osalust.

4. JUHTIMINE

4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.

4.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa

kehtetuks tunnistamise;

4.2.3. kellel on ärikeeld;

4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

4.3. Põhikirja alapunktides 4.2.1-4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti

väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju

hüvitamist ning põhikirja alapunktis 4.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle

karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate

hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani

liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise

või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse

otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.

5. NÕUKOGU

5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet

sihtasutuse tegevuse üle.

5.2. Nõukogul on 4 kuni 5 liiget, kellest vähemalt ühe valib asutaja rahandusministri

ettepanekul. Nõukogu liikmete konkreetse arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse

eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast nii, et oleks tagatud nõukogu

ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse

tegevuse üle järelevalve teostamisel.

5.3. Asutaja määrab nõukogu liikmed kolmeks aastaks.

3

5.4. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise

otsustab asutaja oma otsusega.

5.5. Asutaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.

5.6. Nõukogu pädevuses on:

5.6.1. juhatuse poolt esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine;

5.6.2. sihtasutuse aasta tegevusplaani, tegevuseesmärkide ning eelarve kinnitamine hiljemalt

majandusaasta alguseks ning nende edaspidine muutmine;

5.6.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;

5.6.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;

5.6.5. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine;

5.6.6. nõukogu töökorra kehtestamine;

5.6.7. asutajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi asutaja määratud nõukogu liige, kes puudub

regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide elluviimist või

head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu osalema nõukogu

töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel;

5.6.8. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;

5.6.9. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui juhatuse

liige rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid;

5.6.10. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine;

5.6.11. juhatuse liikmele tulemustasu ja selle suuruse määramine;

5.6.12. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;

5.6.13. loomenõukogu koosseisu kinnitamine juhatuse liikme ettepanekul;

5.6.14. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute

tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

5.6.14.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega

koormamine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel;

5.6.14.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu

liikmete ühehäälse otsuse alusel.

5.7. Nõuded nõukogu liikmele

5.7.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille

allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

5.7.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

5.7.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega

kui sihtasutus;

5.7.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

5.7.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui

tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva

äriühinguga;

4

5.7.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse

omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse,

kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuse osutaja või tellija.

5.8. Nõukogu liikme tasustamine

5.8.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutaja.

5.8.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu

esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav

tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu

nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist

nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.

5.8.3. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktis 5.9.9. nimetatud kohustusi,

võib asutaja otsustada peatada tasu maksmine nõukogu esimehele või vähendada tasu

proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.

5.8.4. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

5.8.5. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude hüvitamisele,

kui see on kõigi teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis

kooskõlastatud.

5.8.6. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks

sihtasutusega on vajalik eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas

vormis antud nõusolek.

5.9. Nõukogu töökorraldus

5.9.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle

tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe eemalviibimisel nimetab

nõukogu esimees teda asendava nõukogu liikme.

5.9.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks

kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu liikmetele

teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette seaduses näidatud

korras.

5.9.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul

nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või elektrooniliselt

igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse päeva enne koosoleku

toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku

päevakord.

5.9.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu

liikmetest. Nõukogu võib otsuseid vastu võtta ka e-koosolekutel. Juhatuse liikmel on õigus

osaleda nõukogu koosolekul.

5.9.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad

kirjalikult üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete kirjalikud arvamused lisatakse

protokollile.

5.9.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud

nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust

hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses

sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.

5

5.9.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse

riigivaraseaduses sätestatud nõudeid. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle

ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu ja loomenõukogu liikmetele ning

juhatusele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu

liikmed.

5.9.8. Asutajal on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu

koosoleku protokolliga.

5.9.9. Nõukogu esimees peab asutajale ja rahandusministrile esitama:

5.9.9.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja

protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku

toimumist;

5.9.9.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu

samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või

hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

5.9.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ja

kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust

seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele.

6. JUHATUS

6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust.

6.2. Juhatus koosneb ühest liikmest, kes valitakse avaliku konkursi korras.

6.2.1. Avalik konkurss kuulutatakse välja, kui juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu

kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui kuus kuud, kuid vähemalt kolm kuud enne juhatuse

liikme lepingu lõppemist.

6.2.2. Juhul kui juhatuse liige kutsutakse tagasi ja leping öeldakse üles enne lepingu tähtaja

saabumist, siis kuulutatakse juhatuse liikme avalik konkurss välja esimesel võimalusel

pärast juhatuse liikme tagasi kutsumist.

6.2.3. Avaliku konkursi läbiviimiseks moodustab nõukogu konkursikomisjoni, kuhu kaasatakse

vähemalt üks loomingulise kollektiivi esindaja. Konkursikomisjon kinnitab oma töökorra.

6.2.4. Juhatuse liikme kandidaatide hulgast valib konkursikomisjon ühe kandidaadi, kes

esitatakse nõukogule kinnitamiseks.

6.3. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on

kuni viis aastat. Avaliku konkurssi korraldamise järgselt sõlmitud juhatuse liikme lepingut

võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks.

6.4. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme

õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.

6.5. Juhul kui juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik punktis 6.2

nimetatud avaliku konkursi korras täita, määrab nõukogu sihtasutuse asutaja nõusolekul

juhatuse liikme kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata.

6.6. Juhatuse pädevuses on:

6.6.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine;

6.6.2. vähemalt neli korda aastas ülevaate esitamine sihtasutuse tegevusest, majandustegevusest

ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest

halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest

teatamine;

6

6.6.3. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;

6.6.4. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või muul

viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise piirides ja korras, mis on nõukogu

poolt kehtestatud;

6.6.5. sihtasutuse poolt osutatavate teenuste hindade kinnitamine;

6.6.6. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud juhtudel ja

tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine;

6.6.7. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise tagamine.

6.7. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehinguid,

mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu

nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute tegemiseks, mis on

nimetatud põhikirja punktis 5.6.14.

6.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu poolt

kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega.

Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus

määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel.

Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see

kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.

6.9. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel.

Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele

vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette

nähtud juhatuse liikme lepingus.

6.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele

seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku

ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist

kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat

tasu.

6.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel

enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme

tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

6.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste

perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul,

kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud

kuutasust.

7. PEADIRIGENT JA LOOMENÕUKOGU

7.1 Sihtasutuse loominguline juht on peadirigent (edaspidi peadirigent).

7.2. Peadirigent valitakse avaliku konkursi korras või läbirääkimiste teel.

7.3. Avalik konkurss kuulutatakse välja või läbirääkimistega peapeadirigendi leidmiseks

alustatakse vähemalt kuus kuud enne ametis oleva peadirigendi kehtiva töölepingu tähtaja

saabumist.

7.4. Juhul kui peadirigendi tööleping lõppeb enne selles märgitud tähtaja saabumist,

kuulutatakse avalik konkurss välja või alustatakse läbirääkimistega esimesel võimalusel.

7

7.5. Peadirigendiga sõlmib lepingu juhatus, kuulates eelnevalt ära loomenõukogu arvamuse.

7.6. Peadirigent:

7.6.1. kavandab koostöös juhatuse liikmega sihtasutuse kunstilist tegevust ja teeb ettepanekuid

külalisesinejate osas;

7.6.2. valmistab ette ja dirigeerib kontsertkavad, mille arv hooaja jooksul on määratud tema

töölepingus;

7.6.3 tagab sihtasutuse kunstilise taseme, lähtudes sihtasutuse eesmärkidest.

7.7. Sihtasutusel on loomenõukogu, kelle liikmed määratakse juhatuse ettepanekul nõukogu

poolt kuni kolmeks aastaks. Loomenõukogusse kuuluvad juhatuse liige, peadirigent,

koormeister, sihtasutuse loominguliste töötajate ja kultuuriavalikkuse esindajad.

Loomenõukogu juhiks on sihtasutuse juhatuse liige.

7.8. Loomenõukogu ülesandeks on sihtasutuse loomingulise tegevuse kavandamine,

nõustamine ja hindamine ning hooajaplaani läbivaatamine ja juhatusele esitamine.

7.9. Loomenõukogu kinnitab oma töökorra.

7.10. Loomenõukogu koosolekute protokollid tehakse kättesaadavaks kõigile sihtasutuse

töötajatele ja nõukogule.

8. STRUKTUUR

Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.

9. ARENGUKAVA

9.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks.

9.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks

kavandatav tegevus ja vahendid.

9.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused

kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajale ja loomenõukogule.

10. EELARVE

10.1. Sihtasutuse kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama

sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele,

§-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.

10.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks.

11. VARA JA SELLE MAJANDAMINE

11.1. Sihtasutuse vara moodustab:

11.1.1. asutaja poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara;

11.1.2. riigieelarvest vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele eraldatav toetus;

11.1.3. varalised kingitused, annetused ja pärandused;

11.1.4. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest;

11.1.5. toetused fondidest, abiprogrammidest jms;

11.1.6. tehingud vallas- ja kinnisvaraga;

8

11.1.7. oma sümboolikaga toodete ja salvestiste müük;

11.1.8. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid.

11.2. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või

hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või

hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust

kontrollib audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse

sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või tema poolt

volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige.

11.3. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks

tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele

kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.

11.4. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti Vabariigi

seadustega lubatud piirides.

11.5. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus ei või

anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või

finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid

finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.

12. ARUANDLUS JA KONTROLL

12.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest.

12.2. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

12.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande ning esitab selle audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu

peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise

aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori.

12.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu

jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Sihtasutuse asutajale esitatakse ülevaade selle

kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist

korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele

majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 6.10

nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.

12.5. Audiitor

12.5.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kuni kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra ja

audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu.

12.5.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda

poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

12.6. Siseaudiitor

12.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama

siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva

seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud

on suuremad kui kaks miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees.

12.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse

ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu

sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada asutajaga.

9

13. PÕHIKIRJA MUUTMINE

13.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja põhikirja muuta üksnes muutunud

asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki. Enne põhikirja muutmist küsib

asutaja selle kohta arvamust sihtasutuse nõukogult ja loomenõukogult.

14. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

14.1. Ühinemine ja jagunemine

14.1.1. Sihtasutus ei või jaguneda ega ühineda teise sihtasutusega.

14.2. Lõpetamine

14.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutaja- või kohtuotsusega.

14.2.2. Sihtasutus lõpetatakse riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada ilma riigi nõusolekuta.

14.2.3. Sihtasutus lõpetatakse asutaja otsusel järgmistel põhjustel:

14.2.3.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata nõukogule

saadetud kirjalikele hoiatustele selline rikkumine on olnud kalendriaasta jooksul korduv;

14.2.3.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole reaalne;

14.2.3.3. muudel seaduses sätestatud juhtudel.

14.2.4. Enne lõpetamise otsustamist küsib asutaja selle kohta arvamust sihtasutuse nõukogult ja

loomenõukogult.

14.2.5. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha

deponeerimist, antakse allesjäänud vara üle asutajale.