Vastus autoriõiguse seaduse seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusele

Tatari 39 / 15041 Tallinn / 627 7900 / [email protected] / www.epa.ee

Registrikood 70003164

Kalle Laanet

Justiitsministeerium

[email protected]

Teie: 02.01.2024 nr 8-3/11-1

Meie: 05.02.2024 nr 1-9/24-6

Vastus autoriõiguse seaduse seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusele

Esitasite Patendiametile arvamuse avaldamiseks väljatöötamiskavatsuse (VTK) autoriõiguse seaduse (AutÕS) muutmiseks. Patendiamet on väljatöötamiskavatsusega tutvunud ja esitab oma tagasiside ja ettepanekud (Lisa 1).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Viher

peadirektor

Cady Kaisa Rivera

627 7917

[email protected]

2 (5)

Lisa 1 1. Erakopeerimise tasu süsteem

1.1. Patendiamet on seisukohal, et erakopeerimise tasu süsteemi toimivuse parandamiseks

tuleks õigusakti (määruse) tasandil paika panna täpsem jaotuskava koostamise ja

kinnitamise kord, s.t vastu võtta õiguspoliitiline otsus. Ka VTK-s endas on välja toodud, et

jaotuskava koostamist ei ole võimalik lihtsamaks teha, sest ühtne valem jaotuskava

koostamiseks puudub. Seega leiame, et selge jaotuskava, sh täpsemalt paika pandud

protsendimäärad aitaksid vähendada vaidlusi ja komisjoni tööd tõhustada.

1.2. VTK-s on sätestatud, et erakopeerimise komisjoni koosseis peab olema seaduses üheselt

arusaadav ning selles on välja pakutud erinevaid lahendusvariante, mis puudutavad

komisjoni koosseisu muutmist. On kaheldav, kas komisjoni praeguse koosseisu muutmine

lahendaks tasu jaotamisega seotud vaidlusi, kui ühtset tasu jaotamise mudelit veel ei ole.

Patendiamet leiab siiski, et jaotuskava komisjon peaks koosnema KEOde esindajatest.

Nagu VTK-s rõhutatud, on ainult neil võimalik jaotuskava koostamisel tugineda erialastele

teadmistele ja allikatele ning neil on olemas ka varasem praktiline kogemus.

Variant a.1. – tekib küsimus, et kui tekiks kinnine kataloog õiguste omajatest, kes komisjonis

esindatud on, kas siin ei või komplikatsioone tekkida nende õiguste omajatega (nt

meediateenuse osutajad), kes kataloogist välja jäävad? Lisaks kas see lahendusvariant

võimaldaks komisjoni tööga liituda ka nt. uutel KEO-d, kes muid õiguste omajaid

esindavad?

Variant a.2.- VTK-s on selgitatud, et kui komisjon koosneks võrdselt KEO-de esindajatest,

siis oleks kõikide nende õiguste omajate huvid esindatud võrdselt. Samas jääb ka siin

lahtiseks küsimus, kas kõikide õiguste omajate huvid on ikkagi võrdselt esindatud, kui ühte

õiguste omajate liiki esindab mitu KEO-d.

Variant a.3. - Patendiamet ei poolda objektiivsete spetsialistide (eri ministeeriumide

esindajate, andmeanalüütiku, ülikooli esindaja jne) kaasamist iga-aastaselt jaotuskava

kinnitamisse. Esiteks ei taga eri isikute, kellest osa puutub vastava valdkonnaga vähe

kokku, kaasamine seda, et jaotuskava kinnitamisel ei tekiks sarnaseid erimeelsusi, nagu

praegu. Puudub kindel raamistik, mille järgi jaotuskava kinnitada, ning eelnevad aastad on

näidanud, et tegemist ei ole lihtsa küsimusega. On kaheldav, kas iga komisjoni liige

süveneks lõpuni jaotuskava spetsiifikasse; see oleks nende jaoks märkimisväärne ajakulu,

arvestades ka asjaolu, et komisjoni liikmete tööd ei tasustata. Samuti tekitab kõhklusi see,

kas erapooletutel asjatundjatel puudub samaväärne kokkupuude ja ligipääs erialastele

teadmistele nagu KEO-del. Leiame, et kõige asjatundlikumad on jaotuskava küsimuses

siiski õiguste omajaid esindavad KEOd, kelle esindatus peaks tagama eri õiguste omajate

tasakaalustatud jaotuse tasude jagamisel.

Variant a.4.- Patendiamet ei näe, et VTK-s välja toodud probleemkohti lahendaks ka

jaotuskava kinnitamise ülesande toomine Patendiameti alla. Leiame, et piisav pole

põhjendus, et jaotuskava koostamine on rakenduslik, mitte õiguspoliitiline ülesanne.

Praeguse süsteemi juures, kus jaotuskava kinnitamiseks puuduvad kindlad kriteeriumid, on

tegemist mahuka ja õiguslikult keerulise küsimusega. Selle lahendamise andmine

Patendiametile eeldab põhjalikumat analüüsi ja põhjendusi.

Samuti suurendaks sellise komisjoni töö korraldamine ebamõistlikult Patendiameti

töökoormust, kuna eelnevate aastate kogemus on näidanud, et jaotuskava kinnitamine

hõivab teatud perioodil suure osa komisjoni juhi tööst ning et komisjoni töö korraldamise

ega erakopeerimise tasu jaotuskava koostamise eest pole komisjoniliikmetele isegi ette

nähtud tasu. Ka jääb väljapakutud lahenduse juures Patendiametile selgusetuks

Justiitsministeeriumi esindaja roll jaotuskava koostamisel.

Amet on kategooriliselt vastu jaotuskava kinnitamise ülesande andmisega olemasolevale

autoriõiguse komisjonile. Autoriõiguse komisjoni põhifunktsioon on lahendada kohtuväliselt

lepitusmenetluse teel autoriõiguse ja kaasnevate õigustega seotud vaidlusi. Komisjoni

liikmed on valitud lähtuvalt selle funktsioonist laiapõhjaliselt, arvestatud pole jaotuskava

komisjoni ülesande spetsiifikat. Komisjoni liikmete määramine, lähtudes üksnes jaotuskava

3 (5)

kinnitamise ülesandest, pole põhjendatud. Samuti täiendava ülesande lisamine

autoriõiguse komisjonile võib tekitada aja- ja ressursipuudust, kui autoriõiguse komisjonile

laekub nt. korraga mitu avaldust ning samal ajal peaksid selle liikmed tegelema ka

jaotuskava koostamisega. Siinkohal mainime, et viimasel aastal on autoriõiguse komisjoni

tegevus muutunud aktiivsemaks ning laekunud on mitu avaldust.

1.3. Mis puudutab VTK-s väljatoodud KEOde määratlemise küsimust, siis tuleks lähtuda

autoriõiguse seaduse (AutÕS) §-s 76 nimetatud tunnustest: KEO on mittetulundusühing,

kes teostab kollektiivselt autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi. Õiguste

teostamine peab olema selle juriidilise isiku ainuke või peamine eesmärk ning seda juriidilist

isikut peavad kontrollima õiguste omajad. Patendiamet kontrollib neid eeldusi KEO põhikirja

alusel üldiselt, et avaldada KEOde nimekiri informatiivsel eesmärgil ameti kodulehel. Kui

hiljem selgub näiteks kohtuvaidluse tulemusena, et mõni organisatsioon ei vasta seaduses

sätestatud KEO tingimustele, saab amet kodulehte vastavalt korrigeerida. Ülaltoodu

puudutab VTK-s välja toodud väidet, et Patendiameti kodulehel Filmi Esmasalvestuse

Tootjate Ühing (FETÜ) KEO-na märgitud ei ole, kuigi nad on viimastel aastatel komisjoni

töösse olnud kaasatud. Patendiamet kontrollis üle FETÜ põhikirja ning lisas sellest lähtudes

ka FETÜ oma kodulehele KEO-de alla. Patendiamet soovib veelkord rõhutada, et

Patendiameti kodulehel on nimetatud info ainult informatiivsel eesmärgil.

1.4. Kokkuvõtvalt on Patendiamet seisukohal, et väljapakutud variandid ei lahenda tegelikult

põhiprobleemi – seda, et puudub selge regulatsioon tasu jagamise korra kohta. Nagu on

välja toodud ka Tartu Ülikooli analüüsis erakopeerimise tasu jaotuskava koostamise kohta,

võib täheldada, et neis riikides, kus tasu suuruse kindlaksmääramiseks kasutatakse

läbirääkimisi, kipuvad need olema aja- ja ressursimahukad. Konsensuslik mudel, mille

aluseks pole selged kriteeriumid, võib tekitada patiseisu ning anda eelise kõige jõulisemale

läbirääkijale. Analüüsis järeldatakse, et kõige vähem vaidlusi peaks tekitama mudel, kus

jaotuse protsendimäärad pannakse paika õiguspoliitilise otsusega. Paika pandud

protsente saaks korrigeerida iga-aastase tarbijauuringu tulemuste alusel. Õiguspoliitilise

otsuse tegemise käigus on asjakohane kaasata eri spetsialiste, sh andmeanalüütikut,

ülikoolide ja KEOde esindajaid jne. Selles etapis tehtud põhjalik töö ja selgete kriteeriumide

paika panek muudaks komisjoni töö oluliselt lihtsamaks ning poleks ka määrav, kas

komisjon oleks Justiitsministeeriumi või näiteks Patendiameti all. Samuti ei oleks vaja

pikendada jaotuskava kinnitamise aega kuue kuuni pärast eelarveaasta lõppu; kava

kinnitamine oleks kiirem ja tehnilisem protsess.

2. Blokeerimismeede

2.1. Patendiamet pooldab blokeerimismeetme rakendamist piraatsisu pakkuvate veebisaitide

tegevuse tõkestamiseks. Amet leiab, et kuigi piraatsisu pakkujad ja nende tarbijad võivad

alati leida oma tegevuseks uusi (tehnoloogilisi) viise, on blokeerimismeetme rakendamine

siiski samm edasi piraatlusvastase võitluse edendamisel.

2.2. VTK järgi antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile pädevus teha

internetiteenuse pakkujatele ettekirjutus, et viimased blokeeriksid autoriõiguseid ja

kaasnevaid õigusi rikkuvale lehele juurdepääsu Eesti territooriumil. Ettekirjutuse tegemise

eelduseks on aga asjaolu, et õiguste omaja on eelnevalt pöördunud õiguste rikkuja poole

ning palunud õiguste rikkumise lõpetamist. Siin peitub ameti hinnangul süsteemi võimalik

nõrkus – õiguste rikkuja tuvastamine võib osutuda väga keeruliseks. Tuleks analüüsida ja

paika panna, keda peetakse selle meetme kontekstis õiguste rikkujaks ning kuidas peab

olema vormistatud ja saadetud õiguste omaja pöördumine. Juhul, kui veebisaidi sisust rikub

konkreetse õiguste omaja õigusi vaid näiteks väike osa, siis tuleks analüüsida kogu

veebisaidi blokeerimise proportsionaalsust. Edasises analüüsis võiks ka välja tuua

alternatiivsed võimalused ja miks need pole olnud tõhusad (hagi ja hagi tagamise taotluse

esitamine maakohtusse, mis on üldjuhul pädev kohus intellektuaalomandiga seotud

vaidlustes).

4 (5)

3. Autoriõiguse komisjon

3.1. Patendiamet on nõus VTK-s toodud põhjendustega selle kohta, et autoriõiguse komisjoni

õiguspoliitiline funktsioon ennast ei õigusta ning selle järgi puudub vajadus. Seetõttu

nõustume, et AutÕS § 87 lg 1 p-d 1–3 tuleb tunnistada kehtetuks.

3.2. Patendiametile jääb selgusetuks, miks on vaja autoriõiguse komisjoni liikmete arvu

vähendada ning miks peab komisjon koosnema just viiest liikmest. Praegu on komisjonis

12 liiget. Liikmete suurem arv tagab võimalikult laiapõhjalise valiku eri profiiliga lepitajatest,

kes sobivad eri tüüpi vaidluste lahendamiseks. Suurem liikmeskond ei takista neile tasu

maksmise osas muudatuste tegemist, sest tasu maksmine oleks põhjendatud üksnes juhul,

kui komisjoni liige viib läbi lepitusmenetlust (mitte n-ö ootenimekirjas olemise eest). Oluline

on ka see, et kui kavandatavate muudatuste üks eesmärk on muuta autoriõiguse komisjoni

toimivamaks ja selle olemasolust üldsust rohkem teavitada, siis võib eeldata

lepitusmenetluste arvu kasvu. See omakorda eeldab suuremat hulka võimalikke lepitajaid.

Komisjoni liikmed viivad lepitusmenetlust läbi põhitöö kõrvalt ning ei pruugi olla tagatud

nende valmisolek igal hetkel lepitajana tööle asuda. Lisaks tagab suurem hulk komisjoni

liikmeid selle, et iga kord leitaks lepitaja, kes on pooltest sõltumatu (lepitusseaduse § 3)

ning kellega pooled on nõus. Liiatigi võiks keerulisemate vaidluste korral kaaluda võimalust

kaasata vaidluse lahendamisse mitu lepitajat, nagu näiteks Madalmaades (lähtudes 2020.

aastal läbiviidud võrdlevast uuringust autoriõiguse komisjoni ülesannete kohta). Ka

võimaldaks suurem lepitajate arv vajadusel menetlus võimalikult kiiresti läbi viia.

3.3. Patendiamet nõustub sellega, et komisjoni nimekirjas olevad isikud võiksid omada vastavat

haridust (magistrikraad õigusteaduses) ning kogemust kas autoriõiguse valdkonnas või

lepitusmenetluses (ka kogemus vaidluste lahendamises võiks pädeda).

3.4. Patendiamet nõustub täielikult, et autoriõiguse komisjoni, sh komisjoni esimehe töö, peaks

olema tasustatud, kuna lepitusmenetlus võib olenevalt lahendatavast küsimusest hõlmata

küllaltki suurt ajaressurssi. Lepitusseaduse § 9 kohaselt võib ka praegu lepitaja poolte

kokkuleppel saada tasu, kusjuures tasu kandjateks on pooled ise. VTK kohaselt aga tuleks

lepitajate tasu finantseerida Patendiameti eelarvest. Amet leiab, et tuleks esitada

põhjendused, miks ei ole kaalutud lepitusseaduses vaikimisi määratud süsteemi

rakendamist ning analüüsida teiste võrreldavate lepitusmenetluste finantseerimismudeleid.

Kui autoriõiguse komisjoni pöördujate ja lepitusmenetluste arv kasvab, on Patendiametil

keeruline lepitajate tööd eel arvestada. Samas möönab amet, et väljapakutud süsteemi

eelis on poolte suurem valmidus lepitusmenetlust kasutada ning selge ja kindel

tasusüsteem komisjoni liikmete jaoks. VTK-st jääb selgusetuks, kust on võetud ja mis

põhjusel on komisjoniliikme töötunni hinnaks määratud just 40 eurot koos maksudega.

3.5. Mis puudutab komisjoni töökorra väljatöötamist, kinnitab Patendiamet selle vajadust, et

muuta menetlus selgemaks ja läbipaistvamaks ning tagada lepitusmenetluse normide

järgimine. Amet on juba loonud komisjoni töökorra väljatöötamiseks ametisisese töörühma

ja alustab vastava töökorra välja töötamisega.

4. Muud kitsaskohad

Patendiametil siinkohal kommentaare ei ole.

Lõpetuseks soovib Patendiamet mainida, et 2020.a valminud uuringus „Analüüs autoriõiguse komisjoni

ülesannete, korralduse ning finantseerimise kohta“ punktis 3.3.1. on mainitud, et lepitusmenetluse

sätted on autoriõiguse komisjoni potentsiaali suurim ankur ning välja on pakutud ka lahendust, kus

komisjonis menetluse algatamiseks piisaks ühe poole avaldusest ning teisele poolele oleks sel juhul

menetluses osalemine kohustuslik. Kui kompromissini poolte kokkuleppel ei jõuta, võib komisjon ise

5 (5)

langetada otsuse ning vastav otsus oleks vajadusel edasikaevatav kohtusse.

Käesolevast VTK-st ei selgu, kas Justiitsministeerium on analüüsinud ka seda varianti ning milline oli

selle tulem.