Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 1.2-3/25/17086-1 |
Registreeritud | 08.10.2025 |
Sünkroonitud | 09.10.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.2 Õigusteenuse osutamine |
Sari | 1.2-3 Seaduste ja määruste eelnõudega seotud kirjavahetus |
Toimik | 1.2-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Karin Victoria Kuuskemaa-Ivanov (Users, Tugiteenuste teenistus, Õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU
26.09.2025
Korrakaitseseaduse muutmise seadus
§ 1. Korrakaitseseaduse muutmine
Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 44 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „kõrgendatud“ sõnadega „ja olulise“;
2) paragrahvi 44 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik võib kohaldada
viibimiskeeldu kuni 12 tundi. Üle 12 tunni võib viibimiskeeldu kohaldada üksnes prefekti, tema
volitatud ametiisiku või muu korrakaitseorgani juhi loal. Viibimiskeelu kohaldamisel käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul võib prefekt või tema volitatud ametiisik
viibimiskeeldu kohaldada ohvriabi seaduse tähenduses perevägivalla ohvrite õiguste kaitseks
kuni 72 tundi.“
§ 2. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, ………………… 2025
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Justiits- ja Digiministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Kliimaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Sotsiaalministeerium
03.10.2025 nr 1-6/3267-1
Korrakaitseseaduse muutmise seadus
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu materjalidega on võimalik tutvuta eelnõude infosüsteemis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Arvamuse andmiseks:
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
Häirekeskus
kohtud
MTÜ Feministeerium
MTÜ Vägivallavaba Elu Kaitseks
Politsei- ja Piirivalveamet
President Kaljulaidi Fond
Riigiprokuratuur
Riigikohus
Sisekaitseakadeemia
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
Tallinna Naiste Kriisikodu
Õiguskantsleri Kantselei
Barbara Haage 6125131
1
Korrakaitseseaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Kehtiva korrakaitseseaduse1 (edaspidi KorS) kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud
juhul muu korrakaitseorgan ajutiselt keelata isiku viibimise teatud isiku läheduses või
konkreetses kohas, kohustada teda selle isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või isikule
või kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma. Meede, mida nimetatakse viibimiskeeluks,
on ajutise iseloomuga ja selle kehtivus lõpeb kohe, kui selle rakendamise alus ära langeb.
Kuigi seaduseelnõuga muudetakse viibimiskeelu regulatsiooni laiemalt, on muudatuste
peamine ajend perevägivalla juhtumite praktiline käsitlemine. Seetõttu keskendutakse
seletuskirjas eelkõige perevägivallaga seotud olukordadele, tuues just selle valdkonnaga
seonduvaid selgitusi ja näiteid. Oluline on rõhutada, et kavandatav muudatus toob kaasa
täiendavad võimalused, mitte uusi kohustusi. Seega ei pea teised asutused peale politsei, kes
juba praegu viibimiskeeldu rakendandavad, seda teisiti rakendama.
Eelnõuga laiendatakse KorS-i § 44 lõike 1 punktis 3 ohu raskusastet, lisades „olulise ohu“, mis
võimaldab tegutseda ka juhul, kus oht ei ole tingimata kõrgendatud, kuid sellel on võimalikud
tõsised tagajärjed tervisele ja heaolule.
Viibimiskeeldu kohaldatakse sageli perevägivalla juhtumite korral, kuna see on üks kiiremaid
ja tõhusamaid viise, kuidas kaitsta ohvrit vahetu ohu eest ning katkestada vägivallaring.
Perevägivald toimub sageli kodukeskkonnas, kus ohver ja vägivallatseja elavad koos, mistõttu
on ohvril keeruline ise ohtlikust olukorrast pääseda. Viibimiskeeld annab politseile võimaluse
sekkuda ning luua ajutine turvalisus, mis võimaldab ohvril abi otsida ja olukorda hinnata.
Viibimiskeelu kehtestamise üle otsustamisel arvestatakse varasemaid väljakutseid, laste ja
teiste pereliikmete huve, korrarikkuja või ohu tekitaja isikut ja tema suhtumist toimepandusse,
ohvri suhtumist korrarikkuja või ohu tekitaja isikusse ja tema käitumisse ning muid konkreetse
perevägivalla juhtumi faktilisi asjaolusid, mis võivad mõjutada juhtumi edasist kulgu.
Kavandatavad muudatused võimaldavad politseil sekkuda senisest varem olukorras, kus on
teavet isiku kavatsusest pöörduda perevägivalla ohvri elukoha juurde, kuigi vahetu rünnakuoht
pole veel ilmne. Samuti saab kehtestada viibimiskeelu suurema rahvahulga kogunemise puhul,
kui on alust arvata, et seal võib tekkida märkimisväärne avaliku korra rikkumine, kuigi tegemist
ei pruugi veel olla kõrgendatud ohuga. Muudatused tugevdavad seeläbi ennetavat turvatunnet
ja võimaldavad paindlikumalt reageerida erineva iseloomuga ohustsenaariumidele.
Eelnõuga muudetakse ka KorS-i § 44 lõiget 5, millega täpsustatakse viibimiskeelu kohaldamise
kestust ja volitusi viibimiskeelu pikendamise otsustamisel. Eelnõu kohaselt saab politsei või
muu pädev korrakaitseorgan viibimiskeeldu iseseisvalt kehtestada jätkuvalt kuni 12 tundi.
Kavandatava muudatuse kohaselt võib üle 12 tunni viibimiskeeldu kohaldada üksnes
prefekti, tema volitatud ametiisiku või muu korrakaitseorgani juhi loal.
1 Korrakaitseseadus – RT I, 05.07.2025, 12.
2
Ühtlasi nähakse ette, et kõrgendatud ja olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks võib
prefekt või tema volitatud ametiisik ohvriabi seaduse2 (edaspidi OAS) tähenduses
perevägivalla ohvrite õiguste kaitseks koheselt kohaldada viibimiskeeldu kuni 72 tundi.
Viibimiskeelu kohaldamise pikkuse pikendamine on vajalik, kuna senine 12-tunnine tähtaeg ei
pruugi olla piisav perevägivalla olukordades, et tagada ohuolukorra tõhus ohjamine ja ennetada
korduvaid rikkumisi. Pikem ajavahemik annab politseile parema võimaluse hinnata olukorda,
koostada ohuhinnang ja vajaduse korral kavandada edasisi meetmeid (nt pikendada kohtu loal
viibimiskeeldu või rakendada muid abinõusid). See suurendab avaliku korra ja isikute
turvalisuse kaitset, eriti haavatavate sihtrühmade puhul.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Barbara Haage
([email protected]) ja õigusnõunik Marju Aibast
([email protected]) koostöös Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA)
esindajatega. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Marju Aibast.
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina
Alekõrs ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega muu menetluses oleva
eelnõuga. Kavandatava muudatusega ei looda uut sätet, vaid täiendatakse olemasolevat
paragrahvi.
Eelnõuga muudetakse KorS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 12.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Eesti Vabariigi põhiseaduse3 (edaspidi PS) § 73 kohaselt
Riigikogu poolthäälte enamus.
Eelnõu on kooskõlas „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“4 programmiga „Ennetava ja
turvalise elukeskkonna kujundamine“, mille eesmärk on tagada, et „Eesti inimesed tunnevad,
et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna
turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda,
vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja
asjatundlik abi“.
Eelnõuga kavandatud muudatus on välja toodud eraldi tegevusena lähisuhtevägivalla
ennetamise tegevuskavas aastateks 2024–2027, mille on allkirjastanud Siseministeerium,
Sotsiaalministeerium, Justiits- ja Digiministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Enne eelnõu koostamist koostati väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK). Viibimiskeelu
regulatsiooni muutmist käsitleti KorS-i VTK-s5, kus sõnastati nii aktuaalsed ja konkreetseid
lahendusi vajavad probleemid kui ka üldist arutelu vajavad küsimused täpsemalt, et teavitada
avalikkust esinevatest probleemidest ning kaasata huvirühmi lahenduste väljatöötamisse. VTK-
2 Ohvriabi seadus – RT I, 06.01.2023, 1. 3 Eesti Vabariigi põhiseadus – RT I, 11.04.2025, 2. 4 Vt lähemalt: https://www.siseministeerium.ee/stak2030. 5 Korrakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus,
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5fa182b8-0c02-47b6-aeb2-d5d5c6dafe98.
3
s toodi probleemina välja, et viibimiskeeldu saab tavaline korrakaitseametnik kehtestada vaid
12 tunniks. Sellest pikema viibimiskeelu kohaldamise õigus on prefektil või korrakaitseorgani
juhil. Perevägivalla juhtumite korral saab viibimiskeeldu kehtestada juhul, kui esineb kas
vahetu oht isiku elule või tervisele või esineb vähemalt kõrgendatud ohu kahtlus, kuid mitte
siis, kui oht tervisele on väiksem.
Tutvustati, kuidas plaanitakse muuta KorS-i selliselt, et korrakaitseametnik saab ilma kõrgema
ametniku loata kohaldada viibimiskeeldu pikemaks kui 12 tunniks või vajaduse korral
pikendada lühemaks perioodiks seatud viibimiskeeldu. Alternatiivina 12-tunnise piirangu
asemel pakuti 72-tunnine piirang. Pakuti välja, et viibimiskeelu kohaldamise aluseid
laiendatakse nõnda, et hõlmatud oleks ka madalam ohutase, näiteks oluline oht.
VTK-le esitatud tagasisides mõisteti kavandatava muudatuse vajalikkust perevägivalla
kontekstis ja seda üldiselt toetati. Samas tekkis kahtlusi selles, kas muudatus on vajalik teistes
olukordades, kuna viibimiskeeldu saab KorS-i alusel rakendada ka muudel juhtudel ja eri
asutuste poolt. Lisaks väljendati muret, et see võib suurendada kohalike omavalitsuste
töökoormust, ja vastakaid seisukohti tekitas ka viibimiskeelu pikkus. Seaduseelnõu ja
seletuskirja koostamisel on võetud arvesse VTK kooskõlastamise käigus esitatud ettepanekuid.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Kehtiv õigus ja hetkeolukord
Viibimiskeelu kehtestamiseks on KorS-i § 44 lõike 1 kohaselt kuus võimalikku alust:
1) isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral isiku enda või teise isiku elu ja tervise
kaitseks – see tähendab, et rünne isiku elule või tervisele on juba alanud või on kohe algamas.
Viibimiskeeld kehtestatakse elu või tervist ähvardava kestva ohu tõrjumiseks;
2) ülekaaluka avaliku huvi kaitseks – tegemist on ennetava meetmega, mille kohaldamise
vajadus tuleneb eelkõige riigi julgeolekust ja mis võimaldab kehtestada lähtuvalt
ohuhinnangust ennetava viibimise keelu teatud kohas;
3) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks – sel juhul peab viibimiskeelu
rakendamiseks olema kõrgendatud ohu kahtlus, millele saab järgneda selle väljaselgitamine ja
ohu olemasolu korral selle tõrjumine. Kui kõrgendatud ohtu enam ei ole, siis ei ole võimalik
seda enam tõrjuda ega viibimiskeeldu rakendada;
4) kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks – viibimiskeeld on vajalik, et
tagada teatud isikute või objektide turvalisus. Kaitstavad isikud ei ole suvalised inimesed, vaid
näiteks Vabariigi President ja tema perekond, peaminister, välisriikide riigipead ning teised
riiklikult olulised isikud, kelle kaitsmine on politsei ülesanne. Samuti võivad viibimiskeelu alla
kuuluda valvatavad objektid, nagu Vabariigi Valitsuse määrusega6 määratud riiklikult tähtsad
hooned ja rajatised (nt valitsushooned, suursaatkonnad);
5) süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks – viibimiskeeld võib olla vajalik, et tagada kuriteo
või väärteo toimepanemise koha puutumatus enne süüteomenetluse alustamist või selle käigus.
See aitab vältida tõendite hävitamist ja tagada menetluse läbiviimise tõhususe;
6) riikliku järelevalve meetme kohaldamise tagamiseks – viibimiskeeld võib olla vajalik
riikliku järelevalve teostamisel, et tagada kontrollimeetmete tõhusus ja takistada
ebaseaduslikku tegevust.
6 Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta määrus nr 211 „Politsei poolt valvatavad objektid“ – RT I,
16.10.2021, 4.
4
17. novembril 2022. aastal avaldatud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja
perevägivallaga võitlemise eksperdirühma raportis7 (edaspidi GREVIO raport) on Eestile ette
heidetud, et kehtiv õigus ei ole kooskõlas Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja
perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga8 (Istanbuli konventsioon), kuna ei
taga ohvrile piisavat kaitset. Regulatsiooni probleem seisneb selles, et tavaline
korrakaitseametnik võib KorS-i § 44 lõike 5 alusel viibimiskeeldu kohaldada üksnes kuni 12
tunniks, mis ei ole piisav, et tagada igakülgne vägivallaohvrite kaitse. Pikemat viibimiskeeldu
võib praegu kohaldada ainult prefekt või muu korrakaitseorgani juht. GREVIO raporti
koostajad rõhutavad, et 12-tunnine viibimiskeeld on liiga lühike, et võimaldada ohvril leida
piisavat abi, sealhulgas saada kohtult vägivallatseja suhtes lähenemiskeeldu. GREVIO raportis
soovitatakse tungivalt viibimiskeelu perioodi pikenda.
Veel täpsemalt tuuakse GREVIO raportis välja, et kui Istanbuli konventsiooni koostajad jätsid
hädaolukorras rakendatavate tõkendite kestuse määramise osaliste otsustada, siis GREVIO
rõhutab, et need tuleb väljastada piisavalt pikaks ajaks, et tagada ohvrite turvalisus, sundimata
neid kiirustades varjupaika või mujale minema. GREVIO rõhutab, et Eesti kriminaalsüsteemis
ette nähtud 12-tunnine periood ei anna ohvrile piisavalt aega, et teatada vägivallast
õiguskaitseasutustele või otsida abi olemasolevatelt üld- ja spetsialiseeritud tugiteenustelt,
sealhulgas lastekaitseteenustelt. GREVIO nõuab tungivalt, et Eesti ametiasutused võtaks
vajalikke seadusandlikke või poliitilisi meetmeid, et viia Eesti õigusraamistik ja praktika
kooskõlla Istanbuli konventsiooni artikliga 52, eesmärgiga tagada „viibimiskeelu“ väljastamine
piisavalt pikaks ajaks, võimalusega tagada pikaajaline kaitse lähenemiskeeluga, ning tagada
nende tõhus jõustamine ja proportsionaalsed ning hoiatavad karistused rikkumise korral. Selles
valdkonnas tehtud edusamme tuleks jälgida ja regulaarselt analüüsida, võttes aluseks
korrapäraselt kogutud andmed väljastatud korralduste/viibimiskeeldude arvu, selliste
korralduste rikkumiste arvu ja selliste rikkumiste tõttu määratud sanktsioonide arvu kohta9.
OAS-is määratletakse perevägivalla ohver kooskõlas Istanbuli konventsiooniga. Määratluse
järgi kätkeb perevägivald järgmisi olukordi: praeguse või endise abikaasa või elukaaslase vastu
suunatud vägivald; laste peresisene väärkohtlemine; vägivald (vana)vanemate suhtes; õdede-
vendade omavaheline vägivald. Perevägivalla mõiste ei määra sündmuse toimumise kohta.
OAS-i seletuskirjas täpsustatakse, et vägivallajuhtum võib aset leida kas ohvri või vägivalla
toimepanija kodus või sellest väljaspool, näiteks tänaval, külas olles või mujal. Perevägivalla
ohvri määratlus on sooneutraalne10.
Perevägivald on väga varjatud probleem. Arvatakse, et ohvriabisse pöördub vaid väike osa
tegelikest ohvritest. Statistikaameti 2023. aasta uuring näitas, et Eestis on elu jooksul kogenud
paarisuhtevägivalda 41% naistest. Nendest 39% on kogenud vaimset, 13% füüsilist (sh
7 GREVIO’s (Baseline) Evaluation Report on legislative and other measures giving effect to the provisions of the
Council of Europe Convention on Preventing and Combating Violence against Women and Domestic Violence
(Istanbul Convention): ESTONIA. (17.11.2022), https://rm.coe.int/grevio-inf-2022-32-eng-final-report-on-
estonia-
publication/1680a8fcc2?fbclid=IwAR2ndBULCwEjrBYy3X9Ob3iADoYSZVZdXHZoVTLG8pJAhbcQNWAC
xfE3-fc. 8 Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon,
https://www.riigiteataja.ee/akt/226092017002. 9 GREVIO (lähteolukorra) hindamisaruanne (2022), https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2024-
02/GREVIO%20l%c3%a4hteolukorra%20hindamisaruanne_Eesti_2022.pdf. 10 Ohvriabi seaduse eelnõu seletuskiri, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/60f3902f-47aa-43c5-
b28f-88101027e454/.
5
ähvardamist) ja 9% seksuaalset vägivalda. Keskmisest rohkem on vägivalda kogenud noored
naised vanuses 18–29, kõige vähem aga naised vanuses 65–74 eluaastat11.
Lisaks tehti ülevaade ohvriabisse pöördumiste kohta ajavahemikus 2022–2024, kusjuures
enamik pöördujatest on lähisuhtevägivalla ohvrid.12 Täpsem ülevaade pöördumiste arvust
aastate lõikes on toodud tabelis 1.
Aasta Ohvriabisse pöördumiste arv
2022 3719
2023 3586
2024 3507
Tabel 1. Ohvriabisse pöördumiste arv ajavahemikus 2022–2024
Statistikaameti 2023. aasta suhteuuringu „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool13“
andmetel on lähisuhtevägivalla tugiteenuste olemasolust teadlikud 89,2% naistest ja 80,1%
meestest, kes on vägivalda kogenud. Samas uuringus selgus, et kuigi teadlikkus on suur, ei otsi
paljud ohvrid abi. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) tegi 2014. aastal uuringu
„Naistevastane vägivald: Euroopa Liitu hõlmav uuring“ , mille kohaselt teatas politseile kõige
raskemast perevägivalla juhtumist ainult 14% naistest14.
Aastatel 2022–2023 kehtestas PPA viibimiskeeldu perevägivalla juhtumite korral Eestis
keskmiselt 450 korral, sealhulgas enamikul juhtudel suuliselt (95%), aga üksikutel juhtudel ka
kirjalikult (5%). 2024. aastal oli see number 491. Viibimiskeeldu kohaldatakse KorS-i alusel ja
enamasti juhtudel, kui ei alustata kriminaalmenetlust (84%). Need on peamiselt juhud, kus
kuriteo koosseisu ei ole võimalik kohapeal tuvastada ning PPA vajab aega tõendite kogumiseks.
Samuti on see aeg, kui ohver (sh vägivalda pealt näinud kannatajad, kelleks enamasti on
lapsed15) saab alustada vajaliku abi saamisega ehk nõustajatega esmaste kontaktide loomisega.
Kuna sageli toimuvad perevägivalla juhtumid töövälisel ajal ja on seotud alkoholi tarvitamisega
(eriti nädalavahetuseti ja öösel), siis praktikas piirdutakse pigem korrakaitseametniku, mitte
prefekti määratud kuni 12-tunnise viibimiskeeluga.
12 tunnist pikema viibimiskeelu kohaldamise õigus on praegu üksnes prefektil või muu
korrakaitseorgani juhil. Kui on vaja 12 tunnist pikemaks ajaks viibimiskeeld kehtestada, võib
tekkida probleem, sest nad ei ole ööpäev läbi kättesaadavad.
Lisaks on praktikas tõusetunud probleem, et KorS-i § 44 lõike 3 lävend viibimiskeelu
kohaldamiseks on liiga kõrge. Sätte kohaselt võib viibimiskeeldu kohaldada kõrgendatud ohu
väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.
11 Statistikaamet (2024). „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“, https://www.stat.ee/et/uudised/seni-
suurim-ja-terviklikum-suhteuuring-paljastab-eesti-inimene-kogeb-enim-vagivalda-just-paarisuhtes. 12 Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi statistika 2024, https://www.palunabi.ee/et/artiklid/ohvriabist-tuge-saanud-
abivajajate-arv-pusib-korgena. 13 Statistikaamet (2024). „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“, https://www.stat.ee/et/uudised/seni-
suurim-ja-terviklikum-suhteuuring-paljastab-eesti-inimene-kogeb-enim-vagivalda-just-paarisuhtes. 14 Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) (2014). Naistevastane vägivald: Euroopa Liitu hõlmav uuring.
Tulemuste kokkuvõte, https://fra.europa.eu/et/publication/2020/naistevastane-vagivald-euroopa-liitu-holmav-
uuring-tulemuste-kokkuvote. 15 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2023, https://www.just.ee/kuritegevus2023/perevagivald-ja-
ahistamine/.
6
KorS-i § 5 lõikega 4 sätestatakse, et kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele
puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure
keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku16 (edaspidi KarS) 15. peatükis sätestatud
I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Kehalise puutumatuse
riive KorS-i tähenduses on seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske
tervisekahjustuse tekitamine. Raskeks tervisekahjustuseks on KarS-i § 118 kohaselt
tervisekahjustus, millega on põhjustatud 1) oht elule; 2) tervisehäire, mis kestab vähemalt neli
kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime; 3) raske psüühikahäire; 4) raseduse
katkemine; 5) nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus; 6) elundi kaotus või selle tegevuse
lakkamine või 7) surm. Nimetatud tunnuseid täpsustatakse Vabariigi Valitsuse 13. augusti
2002. aasta määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“17 3. peatükis.
2.2. Eelnõu eesmärk ja kavandatud lahendus
Seaduseelnõu peamine eesmärk on aidata perevägivalla ohvreid, sealhulgas lapsi,
vägivallaringist väljuda ning tagada neile parim kaitse ja turvatunne. Selle tagamiseks on kavas
muuta ohutaset, mille raames viibimiskeeldu on võimalik rakendada. Lisaks, kuna suur osa
perevägivalla juhtumitest leiab aset nädalavahetustel, võimaldab viibimiskeelu kohaldamise
tähtaja pikendamine seniselt 12-lt tunnilt 72-le tunnile tagada ohvrile parema juurdepääsu
sotsiaalteenustele, sealhulgas psühholoogilisele ja sotsiaalsele nõustamisele, ennekõike
kontaktnõustamise näol.
Pikema viibimiskeelu korral on abivajajal rohkem võimalusi tegutseda teadlikult ja
läbimõeldult. Näiteks saab vajadust mööda pöörduda prokuratuuri poole, et taotleda
lähenemiskeeldu, minna erakorralise meditsiini osakonda (edaspidi EMO) või perearsti juurde
vigastuste fikseerimiseks. Samuti on rohkem aega kaaluda elukoha vahetust – pakkida asjad
rahulikult ja korraldada transport. Samuti saab järgmisel päeval võtta ka vajadusel ühendust
lastekaitsetöötajaga, et leida lahendus lastega seotud probleemidele. Kõiki neid tegevusi saab
teha rahulikumas tempos, teadlikult ja läbimõeldult18. Arvestada tuleb pikema viibimiskeelu
puhul ka sellega, et kui sündmused toimuvad reedel, siis praeguse kuni 12-tunnise
viibimiskeelu jooksul puudub abivajajal võimalus kuhugi pöörduda, välja arvatud EMO ja
naiste tugikeskus. Naiste tugikeskusel on juhtumeid, kus neil on tulnud kiiresti aidata naisel või
siis ise korraldada kodu- ja farmiloomade edasine hooldus19.
Kehtiva 12-tunnise viibimiskeelu puhul peab abivajav inimene tegema kodust lahkumise või
sinna jäämise otsuse äärmiselt pingelises ja akuutse kriisi olukorras. Kuigi vägivalda toime
pannud isik suunatakse kodust lahkuma, jääb ohver sageli šokiseisundisse – ta on
emotsionaalselt kurnatud ja väsinud, kuid temalt oodatakse sel hetkel kiireid ja elumuutvaid
otsuseid. Sellises seisundis ei ole võimalik eeldada, et inimene suudaks tegutseda rahulikult ja
kaalutletult. Otsused, mida ta teeb šoki ja trauma seisundis, võivad hiljem osutuda kahjulikuks
või ohuks tema turvalisusele. Praeguse 12-tunnise ajapiirangu tingimustes peab inimene sageli
tegutsema kiiresti, ilma et tal oleks aega olukorda läbi mõelda või nõu küsida. Akuutse
vägivallakogemuse järgses seisundis ei tohi inimest survestada kiiresti tegutsema – see võib
tekitada lisakahju. Seetõttu on oluline, et süsteem võimaldaks kriisiolukorras rohkem aega
otsustamiseks ja toetamiseks.
16 RT I, 22.03.2024, 2. 17 RT I, 29.12.2014, 12. 18 Pärnu Naiste Tugikeskuse sisend, 16.03.2025. 19 Pärnu Naiste Tugikeskuse sisend, 16.03.2025.
7
Perevägivalla ohvrid ei ole sageli trauma tõttu võimelised neile edastatud teavet kohe vastu
võtma ega oma vajadusi adekvaatselt hindama, sealhulgas mõistma hilisemat abivajadust.
Veelgi enam, kõrge riskiga vägivalla üks tunnuseid on see, et ohver ei pruugi olla võimeline
oma seisundit adekvaatselt hindama ja normaliseerib rasket vägivalda20.
KorS-is tehakse järgmised muudatused:
eelnõuga laiendatakse ohu raskusastet, lisades „olulise ohu“, mis võimaldab tegutseda
ka juhul, kus oht ei ole tingimata kõrgendatud, kuid sellel on võimalikud tõsised
tagajärjed tervisele ja heaolule;
viibimiskeeldu võib üle 12 tunni kohaldada mitte ainult prefekti või muu
korrakaitseorgani juhi loal, vaid ka prefekti volitatud ametiisiku loal;
lisatakse täiendus, et viibimiskeelu kohaldamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis
3 sätestatud juhul võib prefekt või tema volitatud ametiisik viibimiskeeldu kohaldada
OAS-i tähenduses perevägivalla ohvrite õiguste kaitseks kuni 72 tundi.
2.3. Eelnõu põhiseaduspärasus
Viibimiskeelu rakendamisel tuleb hinnata, kas see meede on vajalik isiku enda või teise isiku
kaitseks. Viibimiskeelu sisuks on mitu liikumisvabaduse keeldu: 1) keeld viibida teatud kohas;
2) keeld läheneda teatud kohale; 3) keeld viibida teatud isiku läheduses; 4) läbipääsukeeld.
Nimetatud keelud on tagatavad järgmiste kohustustega – lahkuda teatud kohast; mitte läheneda
teatud kohale või mitte läheneda teatud isikule.
PS-i §-ga 34 antakse igaühele, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda. Nimetatud
õigust võib piirata seaduses sätestatud juhtudel ja korras teiste inimeste õiguste ja vabaduste
kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku
tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse
ärahoidmiseks ning kriminaalmenetluse tagamiseks. Seega seisneb viibimiskeelu kehtestamisel
põhiline õiguslik riive liikumisvabaduse piiramises.
Õigus vabalt liikuda ja elukohta valida on tagatud ka mitme rahvusvahelise inimõigusaktiga.
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis on see õigus sätestatud
4. lisaprotokolli artiklis 2, mille lõikes 1 käsitletakse õigust vabalt liikuda ja elukohta valida.
Samasugune õigus sisaldub ka kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 12
punktis 1 ning inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 13 punktis 1. ELPH artikli 45 lõike 1
kohaselt on Euroopa Liidu (edaspidi EL) kodanikul õigus liikmesriikide territooriumil vabalt
liikuda ja elada.
Lisaks võib viibimiskeelu kehtestamisel olla riivatud ka isikupuutumatus (PS-i § 20), kui
viibimiskeelu tagamiseks rakendatakse isiku suhtes sundi; omandipuutumatus (PS-i § 32), kui
viibimiskeeluga kaasneb omandi kasutamise piiramine; kogunemisvabadus ja sellega
seonduvalt ka sõnavabadus (PS §-i 47) ning eneseteostusvabadus (PS-i § 19), kui isikul ei
võimaldata viibimiskeelu kohas koosolekut pidada.
Nii PS-i §-ga 34 kui ka §-ga 20 lubatakse kehtestada piiranguid isiku vabadusele liikuda.
Paragrahvis 34 on loetletud hulk liikumisvabaduse piiramise lubatavaid aluseid. Nii võib
liikumisvabadust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Näiteks joobnuna
20 Ohvriabi seaduse eelnõu seletuskiri, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/60f3902f-47aa-43c5-
b28f-88101027e454/.
8
mootorsõidukit juhtinud isiku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine, mis piirab tema
liikumisvabadust, võib olla kohane vahend kaitsmaks teiste isikute elu, tervist ja omandit21.
KorS-is on toodud loetelu juhtudest, mil viibimiskeeld võidakse kehtestada. Seda loetelu tuleb
tõlgendada PS-i §-s 34 loetletud liikumisvabaduse piiramise lubatavate aluste valguses, mitte
neid aluseid laiendavalt.
KorS-i § 7 kohaselt järgib korrakaitseorgan riiklikku järelevalvet teostades järgmisi
põhimõtteid:
1) kohaldab mitmest sobivast ja vajalikust riikliku järelevalve meetmest seda, mis nii isikut
kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab (meetme sobivus ja vajalikkus);
2) kohaldab ainult sellist riikliku järelevalve meedet, mis on proportsionaalne, arvestades
meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda
(meetme proportsionaalsus stricto sensu ehk mõõdukus); ja
3) kohaldab riikliku järelevalve meedet vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või
seda ei ole enam võimalik saavutada (meetme proportsionaalsuse ajaline mõõde).
Meetme sobivus ja vajalikkus tähendab, et korrakaitsetegevus peab olema eelkõige tõhus, oht
tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti ja lõplikult. Ühe ja sama ohu kõrvaldamiseks võib sobida
mitu meedet. Vajalikkus tähendab, et korrakaitseks tuleb kasutada mitmest võrdsest sobivast
vahendist seda, mis koormab üksikisikuid ja avalikkust kõige vähem. Meetme
proportsionaalsuse nõudest tuleneb, et meede ei tohi olla ebaproportsionaalselt koormav ega
muul viisil ebamõõdukas suhtes saavutatava eesmärgiga22. Proportsionaalsuse põhimõtte
ajaline mõõde hõlmab seda, et vahendi kasutamine on proportsionaalne nii kaua, kui ei ole ära
langenud tema rakendamise vajadus või on arusaadav, et selle vahendiga pole eesmärgi
saavutamine enam võimalik.
Eelnõu kohaselt säilib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisiku
õigus kohaldada viibimiskeeldu kuni 12 tundi. Kui praegu on üle 12-tunnise viibimiskeelu
kehtestamise õigus politsei puhul prefektil ja muu korrakaitseorgani puhul selle juhil, kes peab
hindama pikemaajalise viibimiskeelu kohaldamise vajalikkust ja sobivust, siis edaspidi võib üle
12-tunnist viibimiskeeldu kohaldada ka prefekti volitatud ametiisiku loal. Ühtlasi plaanitakse
eelnõuga anda prefektile või tema volitatud ametiisikule lisavõimalus kohaldada viibimiskeeldu
eelnõukohase KorS-i § 44 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul perevägivalla ohvrite õiguste
kaitseks koheselt kuni 72 tundi.
Sätestades KorS-i §-s 44 konkreetse ajalise piirangu, mis on maksimaalselt 72 tundi, ja seades
viibimiskeelu kohaldamise aluseks teatud kriteeriumid, on tagatud põhiõiguse riive aspektist
proportsionaalsus, arvestades eesmärki, mida saavutada soovitakse.
Viibimiskeeldu võib olla vaja kohaldada korrarikkumise toimepannud isikule tema kodu suhtes,
mis on isiku suhtes tema põhiõigusi riivav. Meetme kohaldamise vajaduse ja kestuse üle
otsustamisel peab politsei hindama konkreetset olukorda ning võimalusi muul viisil tagada
kannatanu turvalisus. Kui aga tegemist on perekonna ühise koduga, mis küll faktiliselt kuulub
korrarikkujale, siis kaaluvad teiste pereliikmete turvalisus ja heaolu üle rikkuja õiguse ning on
proportsionaalne keelata tal oma kodus teatud aja jooksul viibimine.
21 RKÜKo 27.06.2005, 3-4-1-2-05. 22 KorS-i eelnõu nr 49 SE III seletuskiri, lk 29–30.
9
Kui viibimiskeeld tähendab, et isik ei saa ajutiselt kasutada oma eluaset, võib see tõstatada
omandiõiguse riive küsimusi. PS-i § 32 kohaselt võib omandi kasutamist piirata üksnes avalikes
huvides ja proportsionaalsuse põhimõtet järgides.
Viibimiskeeld võib otseselt mõjutada isiku era- ja perekonnaelu, eriti kui see sunnib kedagi
oma kodust ajutiselt lahkuma. PS-i §-ga 26 tagatakse isikule eraelu puutumatus ja
võimaldatakse riiklikku sekkumist vaid seaduses ettenähtud alustel.
Kui kehtiva KorS-i järgi tohib viibimiskeelu kehtestada isiku elu või tervist ähvardava vahetu
ohu korral või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, siis eelnõuga soovitakse
sätestada võimalus kohaldada viibimiskeeldu kõrgendatud ja olulise ohu väljaselgitamiseks või
tõrjumiseks. Teisisõnu, kavandatava regulatsiooniga ei nõuta, et isiku elule ja tervisele oleks
vahetu oht või esineks kõrgendatud ohu kahtlus. Piisab sellest, et isiku liikumisvabadust
piiratakse teiste isikute elu ja tervise kaitseks. Seda, et nende elu ja tervis peaksid olema vahetus
ohus, sättega ei nõuta: seega piisab, kui inimene kujutab endast neile õigushüvedele pelgalt
abstraktset ohtu. See tähendab, et võimalik on kehtestada isikule viibimiskeeld seetõttu, et ta
võib teiste isikute elu ja tervist kahjustama hakata. Sellise prognoosi püstitamine peab tuginema
konkreetsetele asjaoludele, sest puhtteoreetiliselt kujutab iga inimene endast ohtu teiste
inimeste elule või tervisele. Selline teoreetilisel kaalutlusel inimese vabaduse piiramine aga ei
oleks mõistlik ega proportsionaalne.
Viibimiskeelu kehtestamise üle otsustamisel arvestatakse varasemaid väljakutseid, laste ja
teiste pereliikmete huve, korrarikkuja või ohu tekitaja isikut ja tema suhtumist toimepandusse,
kannatanu suhtumist korrarikkuja või ohu tekitaja isikusse ja tema käitumisse ning muid
konkreetse perevägivalla juhtumi faktilisi asjaolusid, mis võivad mõjutada juhtumi edasist
kulgu. Liikumisvabaduse riive ei võta inimeselt ära võimalust liikuda kõikvõimalikesse
muudesse kohtadesse.
Kokkuvõtvalt, analüüsides kavandatavate muudatuste põhiseaduspärasust, on muudatused
kavandatud seadusesättega ja täpselt sätestatud ning seega vastavad seaduslikkuse põhimõttele.
Eesmärk kaitsta isikuid perevägivalla olukorras ja ennetada võimalikke ohte on õiguspärane
ning kooskõlas PS-is tunnustatud avalike huvide ja inimõiguste kaitse põhimõtetega.
Kavandatavad muudatused vastavad proportsionaalsuse põhimõttele, sest viibimiskeeld võib
olla tõhus meede perevägivalla ohvrite kaitseks ja konfliktide eskaleerumise ärahoidmiseks.
Meetme tõhusus sõltub selle kohaldamise tingimustest. Keelu ajutine iseloom (kuni 72 tundi)
aitab tasakaalustada isikuõigusi ja avalikke huve. Oluline on tagada, et meedet kohaldataks
ainult tõendatud juhtudel ja et selle kohaldamise õiguspärasuse üle saaks vajaduse korral
otsustada kohus. Kui viibimiskeelu kohaldamine peab kestma 12 tunnist kauem, on edasine
keelu pikendamine lubatud vaid prefekti, tema volitatud ametiisiku või muu korrakaitseorgani
juhi loal. Selle eesmärk on tugevdada viibimiskeelu kohaldamise järelevalvet ning tagada, et
pikemaajalisi isikuvabaduse piiranguid oleks kõrgema taseme otsustaja kaalutlenud ja
põhjendanud.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist: §-s 1 muudetakse KorS-i ja §-s 2 esitatakse seaduse
muudatuse jõustumise aeg.
KorS-i §-s 44 on esitatud viibimiskeelu kohaldamist puudutavad sätted. Paragrahvi 44 lõikes 1
on toodud, millistel juhtudel võib politsei või muu korrakaitseorgan viibimiskeeldu kohaldada
(nt isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral, kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või
tõrjumiseks, süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks). KorS-i § 44 lõike 3 kohaselt võib
10
lõikes 1 sätestatud tingimustel keelata isikute läbipääsu kindlaksmääratud ajal
kindlaksmääratud kohast või juurdepääsu sellele kohale. Võimaluse korral tuleb säilitada isiku
juurdepääs tema elu- või tööruumile. Lõike 4 järgi võib viibimiskeeldu kohaldada kuni KorS-i
§ 44 lõikes 1 sätestatud aluse äralangemiseni. Lõike 5 kohaselt võib politsei või seaduses
sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik kohaldada viibimiskeeldu kuni 12 tundi. Üle
12 tunni võib viibimiskeeldu kohaldada üksnes prefekti või muu korrakaitseorgani juhi loal.
Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse KorS-i § 44 lõike 1 punkti 3 nii, et viibimiskeeldu saab
rakendada ka olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. See muudatus annab vajaliku
aja ja võimaluse tuvastada riske ja ohte, mis näiteks perevägivalla puhul pole alati silmanähtav,
näiteks vaimse vägivalla puhul.
Muudatusega täpsustatakse, et politsei või muu korrakaitseorgan (kui seadus seda ette näeb)
võib kehtestada viibimiskeelu lisaks kõrgendatud ohu23 tõrjumisele ka siis, kui see on vajalik
isiku elu või tervist ähvardava ohu väljaselgitamiseks. Kehtiv KorS-i sõnastus võimaldab
viibimiskeeldu rakendada peamiselt siis, kui oht on juba tuvastatud ja see tuleb tõrjuda.
Muudatus annab korrakaitseorganile õiguse tegutseda ka ennetavalt – olukordades, kus on alust
kahtlustada ohtu elule või tervisele, kuid ohu ulatus või olemasolu vajab veel täiendavat
selgitamist. See muudab viibimiskeelu rakendamise paindlikumaks ja võimaldab kiiremalt
reageerida potentsiaalselt ohtlikele olukordadele.
Muudatusega laiendatakse viibimiskeelu rakendamise alust, võimaldades seda kasutada ka
olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. KorS-i §-s 5 tuuakse välja, et „oluline oht“ on
oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele ja keskkonnale või käesoleva paragrahvi
lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht. Perevägivalla juhtumid on seotud elu ja tervise
ohu tõrjumise ja väljaselgitamisega. Praktikas tähendab see, et korrakaitseorgan saab ajutiselt
piirata isikute viibimist teatud alal, näiteks juhul, kui on tuvastatud märgid võimaliku
ohuolukorra kohta (tundmatu aine lekkimine, varisemisohu kahtlus jms), kuid ohu täpne olemus
vajab veel kontrollimist.
Et viibimiskeeld oleks tõhus meede perevägivalla eskaleerumise ärahoidmiseks, peaks seda
saama kohaldada ka juhtudel, kus esineb selge oht ohvri tervisele, isegi kui vahetu oht elule
puudub. Vägivald ei piirdu ainult füüsiliste rünnakutega – psühholoogiline terror, majanduslik
kontroll ja seksuaalne vägivald on sageli raskemini tuvastatavad, kuid nende mõju ohvrile võib
olla sama hävitav. Näiteks kui üks kooselupartner on teise partneri pangakontod blokeerinud,
teda pidevalt alandanud ning ähvardanud, et too ei saaks ilma temata hakkama, võib see viia
ohvri täielikku sõltuvusse ega pruugi anda talle võimalust olukorrast väljuda.
Politseil on vaja aega, et koguda tõendeid ja mõista olukorra tegelikku ohtlikkust, samas kui
ohver vajab tuge ja kindlustunnet, et tal on turvaline koht, kus viibida, ning piisavalt aega, et
teha teadlikke otsuseid oma edasise elu ja turvalisuse kohta. Viibimiskeelu eesmärk peaks
olema tagada ohvri kaitse mitte ainult vahetu füüsilise ohu eest, vaid ka siis, kui on alust arvata,
et vägivald on varjatud või võib jätkuda või süveneda.
Perevägivallajuhtumite korral võib osutuda vajalikuks kehtestada viibimiskeeld viisil, mis
keelab vägivallatsejal oma pereliikmele teatud arvu meetrite ulatuses läheneda. Lisaks tuleb
olukorra tõsidusest ja ohu iseloomust lähtuvalt kaaluda võimalust kehtestada vägivallatsejale
eluruumis viibimise keeld. See tähendab, et isikule võib ajutiselt keelata oma kodus viibimise,
23 KorS-i § 5 lõike 4 esimese lause kohaselt on kõrgendatud oht oht isiku elule, kehalisele puutumatusele,
füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või KarS-i
15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht.
11
kui teise isiku turvalisust ei ole võimalik tagada üksnes liikumispiirangu kehtestamisega (nt
teatud ruumidesse sisenemise keeld või minimaalne distants samas eluruumis).
Kindlasti peab viibimiskeeldu kohaldav politseiametnik enne keelu kehtestamist kaaluma, kas
ja kuidas oleks võimalik tagada kannatanu ohutus, ilma et see piiraks põhjendamatult teise isiku
õigusi. Politseiametnik peab hindama, kas siis, kui eluruumi kasutatakse ühiselt samal ajal, on
üldse võimalik kohustada isikut hoiduma teisest isikust teatud kaugusele või mitte sisenema
teatud ruumidesse. Kui aga ohu iseloom on selline, et lahus hoidmine ühise eluruumi piires ei
ole realistlik või piisav (nt väikeses korteris, kus puudub võimalus distantsi hoida), võib osutuda
vältimatuks keelata ohu põhjustajal oma kodus viibimine. Politsei kasutab juba praegu oma töös
perevägivalla sündmuste hindamiseks lähisuhtevägivalla hindamislehte ja seda saab kasutada
ka edaspidi viibimiskeelu rakendamiseks.
Arvestades, et tegu on olulise põhiõiguste riivega, peab politsei olema enne viibimiskeelu
kehtestamist veendunud, et isikul on reaalselt olemas alternatiivne peatumispaik. See tähendab,
et politsei peab kontrollima, kas isikul on võimalik ööbida sugulaste või tuttavate juures või kas
tal on ligipääs muule ajutisele eluruumile (nt varjupaik või muu sotsiaalteenus). Kui isikul
puudub igasugune võimalus leida viivitamata ajutine elukoht, peab politsei hindama, kas
viibimiskeelu kehtestamine on siiski vajalik ja kas on olemas mõni muu lahendus kannatanu
turvalisuse tagamiseks.
Muudatuse eesmärk on suurendada korrakaitseorganite ennetusvõimekust ja tagada, et
viibimiskeeld oleks tõhus vahend mitte ainult juba tuvastatud ohu tõrjumisel, vaid ka selle
väljaselgitamisel. See aitab paremini kaitsta avalikku korda ning inimeste elu ja tervist.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse KorS-i § 44 lõiget 5. Lõike esimest lauset võrreldes kehtiva
KorS-iga ei muudeta. Lõike teist lauset täiendatakse selliselt, et lisaks prefektile ja muu
korrakaitseorgani juhile on õigus viibimiskeelu kestust üle 12 tunni pikendada prefekti volitatud
isikul. Seda põhjusel, et prefektid pole kättesaadavad ööpäev ringi ja nädalavahetustel, samas
kui perevägivalla juhtumid leiavad aset tihtipeale just nädalavahetustel ning öötundidel.
Lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega, milles nähakse ette, et viibimiskeelu kohaldamisel
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul võib prefekt või tema volitatud ametiisik
põhjendatud vajadusel viibimiskeeldu kohaldada OAS-i tähenduses perevägivalla ohvrite
õiguste kaitseks kuni 72 tundi.
Perevägivalla ohvrile on oluline, et vägivallatsejale oleks võimalik kehtestada kuni 72-tunnine
viibimiskeeld. See tagab ohvrile esmase turvatunde ja hingamisruumi, mis on vajalik nii
füüsiliseks kui ka vaimseks taastumiseks. Vägivalla kogemine on šokeeriv ja traumeeriv ning
ohver vajab aega, et olukorda rahulikult hinnata ja teha teadlikke otsuseid oma edasise heaolu
tagamiseks. Pikema viibimiskeelu korral arvestataks järgmisi aspekte:
1. Vajalik aeg traumast taastumiseks. Pärast vägivallajuhtumit on ohver tihti segaduses,
šokis ja hirmul. Tema vaimne seisund võib takistada ratsionaalsete otsuste tegemist,
mistõttu vajab ta aega rahunemiseks ja olukorra analüüsimiseks.
2. Abi otsimine ja organisatsioonidega ühenduse võtmine. Kui politsei eemaldab
vägivaldse pereliikme kodust näiteks reedese peretüli käigus, annab kuni 72-tunnine
viibimiskeeld ohvrile aega pöörduda sotsiaalteenuste poole, otsida ajutist peavarju või
alustada kohtumenetlust, kui see on vajalik. Naiste tugikeskused, kes pakuvad muude
teenuste seas ka peavarju, on avatud küll 24/7, aga paljud muud abistavad
organisatsioonid (riiklik ohvriabi, kohalik omavalitsus ja juriidilised nõustajad) ei tööta
nädalavahetustel ega öisel ajal. Seega suurendab 72-tunnine viibimiskeeld ohvril
võimalust eespool nimetatud organisatsioonidega ühendust võtta.
12
3. Surve ja manipuleerimise vältimine. Kui toimepanija saab kohe pärast juhtumit
naasta, on suur oht, et ta hakkab ohvrit mõjutama, paludes andestust, manipuleerides
süütundega või isegi ähvardades. See võib takistada ohvril teha enda jaoks parimaid
otsuseid ja suurendada vägivalla kordumise riski.
4. Laste ja teiste pereliikmete kaitse. Kui isa käitub kodus vägivaldselt ema ja laste
suhtes, võib viibimiskeeld aidata lastel vältida traumaatilisi olukordi. Kui vägivaldne
vanem peab vähemalt 72 tundi eemal olema, saab teine vanem või hooldaja rahulikult
otsustada, kas pöörduda lastekaitse, politsei või muu asutuse poole, et leida
pikemaajaline lahendus.
5. Võimalus astuda praktilisi samme. Ohver vajab aega, et koguda kokku oma
dokumendid, kaaluda ajutist elukohavahetust või vajaduse korral teha politseile
kuriteoteate avaldus. Kui toimepanija on kohe tagasi, võib ohver tunda end liiga
hirmununa, et astuda vajalikke samme enda kaitseks.
6. Korduva vägivalla ennetamine. Paljud perevägivalla juhtumid ei ole ühekordsed.
Sageli on tegemist kestva mustriga, kus vägivaldne pool kahetseb, palub andestust ja
lubab muutuda, kuid vägivald kordub. Viibimiskeeld katkestab selle tsükli, võimaldades
ohvril teha otsuseid, mis võivad viia püsivama lahenduseni, näiteks lahkumine
vägivaldsest suhtest või kaitsemeetmete taotlemine.
Praegune regulatsioon jätab aga lünga olukorras, kus ohvri tervis on ohus, kuid oht ei ole vahetu
ega eluohtlik. Näiteks kui partner on ohvrit korduvalt ähvardanud ja vaimselt terroriseerinud,
kuid füüsilist vägivalda ei ole veel toimunud, võib politsei sekkumine olla piiratud. Samuti võib
tekkida olukord, kus ohver on saanud füüsilisi vigastusi, kuid kuna rünnak on juba möödas ja
vahetut ohtu justkui enam ei ole, ei saa politsei kehtestada viibimiskeeldu pikemaks kui 12
tunniks. See jätab ohvri haavatavaks, sest pärast lühiajalist lahkumist võib vägivallatseja naasta
ja ähvardamist või vägivalda jätkata. Samal seisukohal on ka riiklik lähisuhtevägivalla
ekspertrühm, mis moodustati lähisuhtevägivalla tegevuskavaga Vabariigi Valitsuse
memorandumiga 2018. aastal. Lähisuhtevägivalla ekspertirühma kuuluvad eksperdid
Siseministeeriumist, Sotsiaalministeeriumist, Justiits- ja Digiministeeriumist, Haridus- ja
Teadusministeeriumist ning nende valitsemisala asutustest.
Viibimiskeelu kestuse määramine võib olla kõige keerulisem just perevägivalla juhtumite
korral. Eelnõus nähakse ette võimalus kehtestada viibimiskeeld kuni 72 tunniks. See aga ei
tähenda, et politsei peaks alati perevägivalla juhtumi korral määrama viibimiskeelu
maksimaalseks ajaks. Keelu kestus peab olema proportsionaalne ja lähtuma konkreetse
olukorra asjaoludest. Näiteks kui:
perevägivalla juhtumis on ohu tekitaja joobes, võib viibimiskeeldu rakendada kuni isiku
kainestumiseni, mis võib toimuda lühema aja jooksul kui 72 tundi;
on alust arvata, et oht ohvrile ei kao pärast esmast sekkumist, võib olla põhjendatud
pikem viibimiskeeld, kuid sellega tuleb kaasata ka muud turvameetmed, nagu ohvri
kaitseplaani koostamine või kriminaalmenetluse algatamine; perevägivalla juhtumi
juures viibivad ka lapsed, kes vägivalla juhtumit pealt näevad, ning sellisel juhul vajab
pere veel täiendavaid teenuseid ja abi.
Oluline on mõista, et viibimiskeeld üksi ei lahenda püsivaid vägivallaprobleeme, mistõttu
tuleks selle kohaldamisel hinnata ka vajadust täiendavate õiguskaitse- ja sotsiaalmeetmete
rakendamiseks, näiteks ohvri suunamist tugikeskusesse või koostööd kohaliku omavalitsusega
varjupaiga leidmiseks.
Keeld tuleb viivitamata lõpetada, kui langeb ära selle kehtestamise alus. See tähendab, et kui
oht kannatanu elule või tervisele on möödunud või on leitud muu toimiv lahendus, ei tohi
viibimiskeeldu alusetult edasi kehtestada.
13
KorS-iga ei kohustata viibimiskeeldu protokollima, vaid lähtuda tuleb haldusmenetluse
seadustiku §-st 18, milles on sätestatud haldusaktide vormistamise põhimõtted. Siiski peavad
eelnõu koostajad oluliseks, et perevägivalla juhtumites vormistataks viibimiskeeld kirjalikult.
Kirjalik dokumenteerimine on oluline mitmel põhjusel:
meetme järgimise hõlbustamiseks – kui isikul on kirjalik dokument, milles on selgelt
kirjas keelu kestus ja tingimused, aitab see vältida tahtmatuid rikkumisi ning annab
mõlemale poolele selged piirid;
tõendusteabe säilitamiseks – kirjalik viibimiskeeld võib hiljem olla oluline tõend,
näiteks kui rikkumise korral on vaja alustada menetlust või hinnata isiku käitumise
mustrit perevägivalla juhtumite kontekstis;
õiguskindluse tagamiseks – dokumenteeritud keeld võimaldab isikul vajaduse korral
esitada kaebuse või taotleda keelu muutmist.
Perevägivalla juhtumite käsitlemisel on kriitilise tähtsusega nende asutuste ja spetsialistide roll,
kes osutavad nii ohvrite kui ka vägivalla toimepanijate toetamiseks vajalikke teenuseid. PPA
kohaldab viibimiskeeldu peamiselt nendes perevägivalla juhtumites, mis ei vasta
karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisule viitavatele tunnustele, kuid kus esineb selge
oht ohvri turvalisusele. Viibimiskeelu kestuse määrab PPA, lähtudes:
ohvri turvalisuse tagamise vajadusest;
vägivalla toimepanija käitumismustri ja võimaliku eskalatsiooni riskist;
teenuste kättesaadavusest, mis aitavad vägivalda lõpetada ja korduvaid juhtumeid
ennetada.
Isikule, kellele viibimiskeeld määratakse, tuleb selgelt ja arusaadavalt selgitada keelu eesmärki,
kestust ning selle järgimise vajadust. Viibimiskeeldu on võimalik rakendada suuliselt või
kirjalikult. Viibimiskeelu rakendamine on ajutise iseloomuga meede, mille eesmärk on
ennetada vahetut või jätkuvat ohtu, kuid see ei asenda muid pikaajalisi lahendusi, nagu
süüteomenetlus või sotsiaalne sekkumine.
Kokkuvõttes on viibimiskeelu määramisel ja dokumenteerimisel oluline tagada, et see oleks
proportsionaalne, ajutine ning selgelt põhjendatud, vältides ülemäärast põhiõiguste riivet.
Eelnõu §-s 2 on märgitud seaduse jõustumise ajana 1. juuli 2026. Jõustumisaja määramisel on
arvestatud, et korrakaitseorganid, keda plaanitud muudatus mõjutab, saaksid teha vajalikud
ettevalmistused. See hõlmab nii tööprotsesside ja -korralduse kohandamist kui ka võimalike
infosüsteemide arendamist, personali koolitamist ning sisemiste juhiste ja regulatsioonide
uuendamist. Piisava ettevalmistusaja tagamine aitab vältida praktikas rakendamise raskusi ja
koostöö tõrkeid ning tagab sujuva ja tõhusa ülemineku uuele õiguslikule korraldusele.
3.1. Viibimiskeelu rakendamise praktika teistes riikides
Eesmärgiga leida Eestile sobivaim lahendus viibimiskeelu rakendamisel perevägivalla
juhtumite puhul, koguti parimaid praktikaid teistelt EL-i liikmesriikidelt. Selleks saadeti
07.01.2025 e-kirja teel pöördumine EL liikmesriikide eri õiguskaitseasutustele, paludes neil
jagada oma kogemusi ja lahendusi. Vastuste esitamise tähtpäevaks määrati 31.01.2025. Lisaks
toimus 23.–24.01.2025 Riias Läti ja Leedu politsei esindajatega kohtumine, kus arutati
viibimiskeelu rakendamise praktikaid veelgi sisukamalt ning jagati kogemusi. Tabelis 2 on
esitatud ülevaade valitud EL-i liikmesriikide tagasisidest, kajastades nende ja lähenemisviise
viibimiskeelu rakendamisel.
14
Riik Viibimiskeelu
kestus
Kes määrab Seosed teiste perevägivalla
meetmetega
Rikkumise
tagajärjed
Belgia Kuni kümme
päeva
(perekohtunik
võib pikendada
kuni kolme kuuni)
Prokuratuur Saab kombineerida
lähenemiskeeluga
Kaheksa päeva
kuni kuus kuud
vangistust ja/või
trahv 26–100
eurot
Läti Kuni kaheksa
päeva
Politsei või
munitsipaalpolitsei
Kui sündmuskohal
tuvastatakse ohvri vastu
suunatud
haldusõigusrikkumine või
kuritegu ohustava isiku poolt,
võib paralleelselt politsei
viibimiskeeluga algatada
haldusõigusrikkumismenetluse
või kriminaalmenetluse ning
ohustavat isikut võib võtta
haldus- või
kriminaalvastutusele
Sundtrahv 50–
5000 eurot
Leedu 15 päeva ning
lisaks teeb politsei
15 päeva jooksul
kaks korda
kontrollkäigu koju
Politsei
(küsimustiku abil)
Korraldus kaotab kehtivuse,
kui algatatakse
kriminaaluurimine ja sama
juhtumi tõttu määratakse
vähemalt üks lähenemiskeeld,
näiteks kohustus elada eraldi.
See tähendab, et kui
kohtueelne uurimine
algatatakse muu juhtumi tõttu
kui see, mille puhul korraldus
tehti, on võimalik, et nii
korraldus kui ka
lähenemiskeeld on samal ajal
jõus
Trahvimäärad on
80–320 eurot
esimese
rikkumise korral
ja 300–780 eurot
korduva
rikkumise korral.
See trahv kehtib
ka nende
vägivalla all
kannatanute
kohta, kes
lubavad
vägivallatseja
tagasi koju
Soome Viibimiskeeld
kehtib
ringkonnakohtu
määratud aja
jooksul, kuid
kõige rohkem üks
aasta. Seda
perioodi võib
vajaduse korral
pikendada.
Pikendamine
eeldab vastava
taotluse esitamist
ringkonnakohtule
ja selle taotluse
menetlemist
Politsei, kuid seda
võib määrata ka
kohus
Viibimiskeeld (sealhulgas
lähenemiskeeld) on iseseisev
meede, mis on
ettevaatusabinõu. Politsei on
pädev kasutama ka muid
meetmeid, et kaitsta isikut
vägivalla või muud liiki
kuritegude eest. Näiteks võib
isiku politseiseaduses
sätestatud tingimustel kinni
pidada, et takistada tal
vägivalla- või muu kuriteo
toimepanemist
Rahatrahv või
kuni ühe aasta
pikkune
vangistus
Austria Üldjoontes 14
päeva. Lisaks on
vaja
julgeolekuasutuse
kinnitust kolme
päeva jooksul.
Pikendamiseks
tuleb taotleda
ajutise
ettekirjutuse
esitamist pädevale
Politsei Politsei lähenemiskeeld
sisaldab ka viibimiskeeldu, mis
keelab isikul tulla kaitstavale
isikule saja meetri kaugusele.
Lisaks keelab see juurdepääsu
koju või piiratud isiku
kohtumise kannatanuga, s.t
eemalviibimismääruse
rikkumise. Seadusega
nõutakse, et politsei jälgiks
aktiivselt nõuete ja tõkendi
Kui kurjategija
rikub korraldust,
karistatakse teda
haldustrahviga
kuni 500 euro
ulatuses iga
rikkumise eest.
Kui ta rikub
keelumäärust
korduvalt, võib
ta
15
ringkonnakohtule
ja pikendus saab
kehtida kõige
rohkem neli
nädalat
täitmist ning kontrolliks
vähemalt üks kord esimese
kolme päeva jooksul, ega
kurjategija ei ole naasnud ohvri
koju
ka vahistada
Tabel 2. EL-i liimesriikide viibimiskeelu rakendamise tabel
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus EL-i õigusele
Eelnõu ei ole seotud EL-i õigusega.
6. Seaduse mõjud
6.1. Sotsiaalne mõju
Sihtrühm I: isikud, kelle suhtes viibimiskeeldu kohaldatakse
Seadusemuudatuse tulemusel laieneb viibimiskeelu kohaldamise aluste ring ning suureneb
politsei või muu korrakaitseorgani kaalutlusõigus, mille tulemusel võib viibimiskeeldu
kohaldada senisest rohkematel juhtudel ja madalama ohutaseme korral. See tähendab, et
suureneda võib nende isikute arv, kelle suhtes viibimiskeeldu rakendatakse.
PPA kohaldas viibimiskeeldu perevägivalla juhtumites 2022. aastal kokku 392 korral,
2023. aastal 508 korral ja 2024. aastal 491 korral. Aastatel 2019–2021 kohaldati 5%
vägivallatsejate ehk 41 isiku suhtes viibimiskeeldu korduvalt24. Kuna muudatuse tulemusel
saab tulevikus enamatel juhtudel viibimiskeeldu kohaldada, siis võib sihtrühm I jääda 1000
isiku ringi.
Sihtrühmale I kaasneb oluline negatiivne mõju, kuna nende õiguste riive muutub
intensiivsemaks ning nende isikuõigusi piiratakse pikemaks ajaks, millel on mõju inimese era-
ja tööelule. Isikul tuleb lühikese etteteatamisajaga leida ajutine viibimiskoht (nt ööbimiskoht
või ajutine peatuspaik). Viibimiskeelu kestuse pikenemine võib suurendada stressi ja
ebastabiilsust, eriti korduvate juhtumite puhul.
Lisaks võib negatiivse mõjuna käsitleda võimalust, et viibimiskeelu kohaldajate
kaalutlusõiguse suurenemise tõttu esineb rohkem kaalutlusvigu (nt keelu rakendamine
olukorras, kus see ei olnud põhjendatud). Tegemist on siiski harvaesineva mõjuga, kuna iga
juhtumi puhul tugineb otsus ohuhinnangule ning on dokumenteeritav ja vaidlustatav. Seetõttu
see sihtrühma tervikuna oluliselt ei mõjuta.
Kuna viibimiskeelu kohaldamise puhul tuleb sihtrühmal leida peatumiseks muu koht, siis
võivad viibimiskeelu kestuse pikenemisel ja selle sagedasemal kohaldamisel suureneda
sihtrühma kohanemisraskused. Juhul, kui nimetatud sihtrühmal ei õnnestu kohe iseseisvalt
peatumiskohta leida, siis saab ta alati kasutada varjupaigateenust. Sotsiaalhoolekande seaduse
(edaspidi SHS) § 30 alusel on varjupaigateenus kohaliku omavalitsuse korraldatav vältimatu
sotsiaalabiteenus, mille eesmärk on vältida inimese tänavale jäämist, mis võib olla ohuks tema
elule ja tervisele. Varjupaigateenus tagab ajutise ööbimiskoha võimaluse täisealisele inimesele,
24 PPA statistika (2023).
16
kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud
voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond. Lisaks on nimetatud sihtrühmal võimalik
saada nõustamist ja abi vägivallast loobumiseks vägivallast loobumise teenuse kaudu, mida
pakub Sotsiaalkindlustusamet.
Positiivse mõjuna on viibimiskeeld preventiivne ja võib toimida hoiatava mehhanismina,
suunates isikut vältima korduvaid vägivallaakte või konfliktolukordi. Keelu sagedasem
rakendamine suurendab teadlikkust vastutusest ja võimalikest tagajärgedest. Seejuures on
sihtrühmal I võimalik vältida muudatusega kaasnevat negatiivset mõju, kui ta oma käitumist
muudab. Selleks et negatiivset mõju vähendada, tuleb tagada, et vägivallatsejal oleks
juurdepääs vajalikule toele ja teenustele, mis aitavad tal oma käitumist muuta. Selleks on hulk
võimalikke viise, sealhulgas vägivallatseja toetamine psühholoogilise nõustamise ja
programmidega; õigeaegne ja korrektne teavitamine sellest muudatusest ühiskonnas laiemalt;
õiguskaitseasutuste poolne teabe edastamine ja toetamine ning juriidiliste tagajärgede
selgitamine.
Sihtrühm II: perevägivalla ohvrid
Alates 2019. aastast on registreeritud perevägivallakuritegude arv langenud ning viimasel
kolmel aastal püsinud sarnasel tasemel. 2024. aastal registreeriti 3373 perevägivallakuritegu,
mis on võrreldes 2023. aastaga 5% rohkem. Perevägivallakuritegudest moodustas suurima osa
(65%) paarisuhtevägivald. Perevägivallakuritegudest olid lapsohvri või -
pealtnägijaga hinnanguliselt 30%25. Sihtrühma täpset suurust on keeruline hinnata, kuna ühe
registreeritud juhtumiga võib olla seotud mitu inimest.
Kavandataval muudatusel on oluline positiivne mõju, sest selle tulemusel tagatakse
perevägivalla ohvritele pikemaaegne kaitse ning rohkem aega, et otsustada, kuidas edasi
tegutseda, saada asjakohast abi ja taotleda lähenemiskeelu seadmist – eriti kuna enamik
perevägivalla juhtumeid leiab aset nädalavahetustel, mil ligipääs vajalikele sotsiaal- ja
psühholoogiteenustele on piiratud. Tõenäosus, et ohver saab abi ja astub vägivallaringist välja,
suureneb. Mõju ulatus ja tõhusus sõltub kohalike teenuste ning tugistruktuuride
kättesaadavusest. Kohalikud omavalitsused tagavad oma elanikele töönädala jooksul teatud ajal
vastuvõtupäevad, mille raames on võimalik saada kontaktsotsiaalnõustamist.
6.2. Mõju siseturvalisusele
Sihtrühm: kogu Eesti elanikkond
Lisaks perevägivalla juhtumitele on PPA rakendanud viibimiskeeldu muudes avaliku korra ja
turvalisuse tagamisega seotud olukordades.
Statistika järgi kohaldas PPA viibimiskeeldu 2022. aastal 180 korda, 2023. aastal 181 korda ja
2024. aastal 293 korda. Need juhtumid ei ole seotud perevägivallaga, vaid viibimiskeelu
rakendamise eesmärk on olnud taastada avalik kord, tagada ohutus ja säilitada tõendid
sündmuskohal. Tüüpolukorrad on näiteks massikaklused või muud konfliktid, kus on ohustatud
sündmuskohal tegutsevate politseiametnike, kiirabitöötajate või teiste osaliste turvalisus.
Sellisel juhul võib viibimiskeeld olla suunatud mitte üksikutele isikutele, vaid laiemale hulgale
inimestele või kindlale geograafilisele alale, millele ligipääsu piiratakse. Seega võib
viibimiskeelu sihtrühm sellistel juhtudel olla määratlemata või muutuv ning seda ei saa
25 Kuritegevus Eestis 2024, https://www.justdigi.ee/kuritegevus2024/perev%C3%A4givald.html.
17
käsitleda pelgalt konkreetsete isikute kaupa – tegemist on ruumilise ja ajutise piiranguga, mille
eesmärk on ennetada täiendavat ohtu või tagada menetlustoimingute segamatu läbiviimine.
Viibimiskeelu rakendamine nõuab PPA-lt teatud operatiivseid tegevusi, mille teostamine sõltub
konkreetse olukorra keerukusest ja isikute arvust. Keelu kohaldamise otsus ise tehakse kiiresti,
kuid sellele järgnevad tegevused – nagu viibimiskeelust teavitamine, ala tähistamine, perimeetri
määratlemine ja vajaduse korral isikutele mõistliku aja andmine vajalike esemete kaasavõtuks
– võivad kokku võtta kuni 30 minutit. Need tegevused on vajalikud selleks, et kehtestatud keeld
oleks õiguspärane, arusaadav ja täidetav.
Sihtrühmale tervikuna on kavandataval muudatusel kaudne positiivne mõju, kuna see tugevdab
õiguskaitseorganite võimekust kiiresti ja paindlikult reageerida ohutusriske põhjustavatele
olukordadele. Selline võimalus suurendab üldist usaldust riigi suutlikkuse vastu tagada avalik
kord ja turvalisus.
Oluline otsene positiivne mõju avaldub eelkõige nendele isikutele, kes puutuvad kokku
perevägivallaga. Viibimiskeelu tõhusam ja kiiremini rakendatav mehhanism suurendab otseselt
ohvrite ja nende lähedaste turvatunnet. Arvestades, et perekondliku vägivalla kuriteod
moodustavad ligikaudu 12% kõigist registreeritud kuritegudest, on tegu märkimisväärse
ühiskondliku probleemiga, mille puhul võib igasugune tõhus kaitsemeede, sealhulgas ajutine
viibimiskeeld, olla otseselt ennetava ja kaitsva mõjuga.
Lisaks avaldab viibimiskeelu rakendamine psühholoogilist mõju vägivallaohvritele ja nende
lähedastele, andes neile kindluse, et riik on kehtestanud konkreetsed meetmed nende kaitseks.
See aitab vähendada abitus- ja lootusetustunnet ning toetab ohvrite valmisolekut otsida abi ja
teha kaalutletud otsuseid edasise elukorralduse kohta.
Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi kavandatava muudatuse mõju üldisele elanikkonnale ei ole
ulatuslik, on selle sisuline väärtus oluline, kuna see tugevdab turvatunnet ja usku õigussüsteemi
tõhususse, eriti just perevägivalla juhtumitega seotud kontekstis.
6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm I: korrakaitseorganid, kellel on viibimiskeelu kehtestamise õigus
Siinkohal on oluline rõhutada, et pikema viibimiskeelu rakendamine on antud eelnõus ja
seletuskirjas välja toodud lisavõimalusena, mitte kohustusena korrakaitseorganitele, kes seda
kasutavad. Ennekõike on selline pikendamisvõimalus vajalik PPA-le. Siseministri 27. juuni
2014. aasta määruse nr 28 „Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskohtade koosseis26“ kohaselt
on PPA teenistuskohtade piirarv 5570, sealhulgas 4283 politseiametniku ametikohta. Tegelikult
on aga täidetud ametikohti vähem. Riigikontrolli 2020. aasta andmete kohaselt töötas PPA-s
täistööajale taandatult 3875 politseiametnikku27. Muudatused mõjutavad politseiametnike
(täpsemalt patrullpolitseinike (637), uurijate (250) ja piirkonnapolitseinike (250))
töökorraldust.
Niisugused KorS-i muudatused vajavad aega, et kujuneks uus praktika ja selle rakendajad
mõistaksid kaasnevaid võimalusi. Lisaks eeldab see osaliselt, et ametnike teadlikkus
26 Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskohtade koosseis, RT I, 10.10.2017, 13. 27 Riigikontrolli aastaaruanne Riigikogule, Tallinn, 2020,
https://www.riigikontroll.ee/Portals/0/Upload/RVKS2020/RVKS_06.11.2020_TRYKKI_LOPP.pdf.
18
perevägivalla teemast suureneks, ning seega võib rakendamisperiood sõltuda vastava väljaõppe
loomisest ja läbimisest. Ühelt poolt suureneb ametnike kaalutlusõigus, kui pikka viibimiskeeldu
igal konkreetsel juhul rakendada, arvestades seejuures suhete ajalugu jms. Teiselt poolt on
pikem keeld ka suurem riive, millega kaasneb vastutus teha õige ja põhjendatud otsus. On
oluline, et politsei oskaks piisavalt hästi kaalutleda ja analüüsida, kui pikaks ajaks konkreetsel
juhul viibimiskeeld kehtestada.
Pikema viibimiskeelu kehtestamine võib suurendada PPA töökoormust, kuna see võib tuua
kaasa rohkem kaebusi ja päringuid, millele politsei peab vastama ning mille menetlemine nõuab
lisaressursse. Arvestades aga PPA muude ülesannete mahtu, ei saa selle muudatuse negatiivset
mõju oluliseks pidada.
Viibimiskeelu puhul on tegemist haldusaktiga, mida on võimalik vaidlustada. Seega tuleb
arvestada võimalike vaidlustamistega. Esialgu lahendab neid küll PPA, kuid rahuldamata
jäänud kaebuse korral pöördutakse sageli ka kohtusse. Seetõttu võib vähesel määral kasvada ka
halduskohtute töökoormus, kuid nendegi puhul ei saa mõju pidada sageli esinevaks ega
oluliseks.
Sihtrühm II: kohalik omavalitsus
Eestis on kokku 79 kohalikku omavalitsust, kes kõik peavad viibimiskeelu rakendamisel
sõltumata keelu ajast ja korduvusest tagama nii ohvrile kui ka vägivallatsejale vajaliku abi,
sealhulgas korraldama sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist28.
Lisaks on kohalikel omavalitsustel SHS-i järgi kohustus pakkuda turvakoduteenust, mille
eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi29. Teatud määral võib
kasvada ka selle sihtrühma töökoormus, kuna tuleb leida rohkem viibimiskohti
vägivallatsejatele ja vaja on rohkem spetsialiste, kes pakuvad perevägivallaga seotud isikutele
nõustamist. Samuti võib mõnevõrra suureneda nõustamiste arv. Kuigi mõju avaldumine võib
sihtrühma sees varieeruda, ei ole alust arvata, et sihtrühmale tervikuna oleks mõju avaldumise
sagedus ja selle ulatus suur. Suurem koormus jaotuks tõenäoliselt kohalike omavalitsuste vahel
proportsionaalselt. Seega võib eeldada, et mõju ei ole oluline ja suuri kohanemisraskusi
muudatusega ei kaasne.
Sihtrühm III: naiste tugikeskused
Eelnõu koostamise käigus küsiti arvamust Eesti Naiste Varjupaikade Liidult, kuhu kuuluvad
naiste tugikeskused. Liit toetab võimalust pikendada viibimiskeeldu perevägivalla juhtumite
korral kuni 72 tunnini. See aitab praktikas paremini ellu viia põhimõtet, et oma kodust lahkuma
peab vägivallatseja, mitte ohver, ning vähendab vägivallaohvrite ja laste traumeeritust.
Kuna naiste tugikeskused on kõigis maakondades valmis ööpäev läbi osutama naistele ja lastele
esmast psühhosotsiaalset abi ning vajaduse korral ajutist majutust, siis Eesti Naiste
Varjupaikade Liidu hinnangul kavandatavad muudatused olulisi muutusi tugikeskuste töös
kaasa ei too. Mingil määral võib kavandatav muudatus tugikeskuste töökoormust vähendada,
sest pole vaja tegeleda nende ohvrite lühiajalise majutamisega, kes tegelikult ei soovi
vägivaldsest suhtest lahkuda, ja pöörduvad kiiresti koju tagasi. Eesti Naiste Varjupaikade Liidu
hinnangul väheneks ka ohvrite psühholoogilise toetamise vajadus, sest kiiruga oma kodust
28 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus – RT I, 09.01.2025, 5. 29 Sotsiaalhoolekande seadus – RT I, 12.06.2025, 28.
19
varjupaika kolimise vajadus võib tekitada täiendava trauma30. Kui viibimiskeeld pikeneks, ei
muudaks see küll oluliselt töökorraldust juhtumite käsitlemisel, kuid annaks naiste tugikeskuse
töötajatele rohkem aega ja võimalusi toetada ohvrit rahulikumas tempos. Nii saaksid nad
pakkuda paremini teavet, tuge ja nõustamist, aidates inimesel langetada läbimõeldud ning
turvalisi otsuseid.31
Naiste tugikeskuse töö muudab viibimiskeelu ajaline pikendamine tõhusamaks. Pöördumiste
arv naiste tugikeskuse ja ka politsei poole pikemas plaanis kindlasti väheneb, sest vägivaldses
suhtes abivajaja saab teha kaalukaid otsuseid abi otsimise kohta vägivaldsest suhtest väljumisel.
Abini jõudmine võimaldab saada eneseteadlikumaks, et tulevikus teha tarku otsuseid suhte
loomisel. Võib eeldada, et tugikeskuste töö intensiivsus kasvab 72 tunni viibimiskeelu
rakendamise puhul, sest kõik vajalikud ja võimalikud toimingud (kolimised, asjaajamised jne)
saab ja tuleb aidata abivajajal turvaliselt ära toimetada. Viibimiskeelu perioodil rakendab
tugikeskus ühe juhtumi raames kõiki tugikeskuse töötajaid (olenemata vabast päevast või
nädalavahetusest) ja lisaks veel kogemusnõustajaid, vabatahtlikke ja tugiisikuid. 72 tunni
viibimiskeelu rakendamisel võib suureneda just nende töömaht 8–16 tundi kuus.
Pärnu naiste tugikeskuse näitel võib eeldada töökoormuse kasvu 2–5%. See hinnang põhineb
pikaajalisel töökogemusel ning tugikeskuse poole pöördunud naiste juhtumite ja kogutud
statistika analüüsil. Aastas on keskmiselt olnud umbes 20 juhtumit (1,6 juhtumit kuus), kus on
rakendatud viibimiskeeldu. Kui abivajajaid teavitatakse sellest, et politsei saab viibimiskeeldu
rakendada kuni 72 tunniks, mis võimaldab ohvril kolida turvalisse elupaika, võib tugikeskuse
klientide arv kasvada kuni 3% (viimase viie aasta statistika põhjal). Tugikeskuse klientide
vestlustest on selgunud, et praeguse 12-tunnise viibimiskeelu korral ei kasuta politsei
väljakutset umbes 25% ohvritest, kellel selleks vajadus on olnud.
Sihtrühm IV: Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusameti kaudu pakutakse ohvriabi teenused, mis on suunatud perevägivallast
mõjutatud isikute abistamisele ning mille eesmärk on säilitada või parandada ohvri
toimetulekuvõimet. Pakutud muudatuse rakendamisel on oluline, et oleks tagatud hästi toimiv
teabevahetus ohvriabisüsteemiga, mis tagaks info ja abi kättesaadavuse. See tähendab, et
viibimiskeelu määramisega peaks automaatselt kaasnema teabe edastamine ohvriabile. Nii
jõuab abi kiiresti abivajajateni ja nad saavad vajadustele vastavat tuge – näiteks nõustamist,
psühholoogilist abi või praktilist tuge igapäevaelus. Teabevahetuse sujuvus aitab tagada, et
ohver ei jää keerulises olukorras üksi ja talle vajalikud teenused on kättesaadavad juba
esimestest hetkedest alates32. Võib eeldada, et ohvriabi teenuste kasutus võib kasvada umbes
5%, sest ohvritel tekib rohkem aega, et olukorda rahulikult hinnata ja teha teadlikke otsuseid
oma edasise heaolu tagamiseks.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud
Selleks, et viibimiskeelu kohaldamine oleks õiguspärane, läbipaistev ja ühtne, on hädavajalik
kõikehõlmav ja süstemaatiline riskihindamine. See peab toetama politseiametnike otsuseid,
võimaldades hinnata, millistes olukordades ja mis kriteeriumidele tuginedes on kuni 72-tunnise
viibimiskeelu rakendamine põhjendatud ning proportsionaalne. Perevägivalla juhtumite
hindamiseks kasutab PPA juba praegu lähisuhtevägivalla hindamislehte, mis on asutusesisene
30 Eesti Naiste Varjupaikade Liidu kiri, 17.03.2025. 31 Pärnu Naiste Tugikeskuse kiri, 16.03.2025. 32 Ohvriabi kiri, 04.04,2025
20
tööleht. Nimetatud lehte kasutatakse ka edaspidi viibimiskeelu määramisel ja rakendamisel.
Seega sellega PPA-le lisakulu eelnõuga ei kaasne.
Kavandatav seadusemuudatus on pikema viibimiskeelu rakendamise võimalus, mida ennekõike
vajab PPA perevägivalla juhtumite puhul. Seega on uute tööprotsesside osas oluline ennekõike
PPA ametnike koolitamine. Esmajärjekorras tuleb koolitada ligikaudu 1500 PPA ametnikku.
Koolitus toimuks 20 osalejaga gruppides ja kestaks kaks tundi ning selle kogumaksumus on
hinnanguliselt 12 000 eurot, mis tuleb PPA-l planeerida oma 2026. aasta eelarvesse. Lisaks
tuleb väljaõpe tagada abipolitseinikele, kes aktiivselt panustavad operatiivtegevustesse – nende
koolitusvajadus sõltub sellest, milline on muudatuse jõustumise hetkel teenistuses olevate
abipolitseinike arv.
Samuti tuleb luua digiprotsess, mis võimaldab rikkumise tuvastamisel määrata sunniraha
elektrooniliselt, ja andmekogu süsteem, mille kaudu saavad kaasatud asutused omavahel
reaalajas andmeid vahetada. Tuleviku perspektiiv on sellised tehnilised lahendused luua, kuid
nende kulu võib küündida kuni miljoni euroni. Vaatamata piiratud tehnilistele lahendustele on
võimalik siiski juba praegu olemasolevate lahenduste ja vahenditega vajalik töö ära korraldada.
Kohalikele omavalitsustele tekkivat lisakulu eelnõuga kavandatavate muudatustega näha ei ole,
sest nagu seletuskirja mõjude peatükis kirjeldati, on neil SHS-i ja kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse järgi kohustus aidata ning toetada oma valla elanikke eri teenustega.
Kohalikud omavalitsused pakuvad juba praegu eri sotsiaalteenuseid (mh turvakoduteenus),
sotsiaaltoetusi ja muu sotsiaalabi andmist. Isikul, kes on olnud vägivaldne ja kellele määratakse
viibimiskeeld, on sõltumata kellaajast alati võimalik kasutada varjupaigateenust, mis on samuti
juba praegu kohaliku omavalitsuse poolt kohustuslik korraldatav sotsiaalteenus.
Viibimiskeelu muudatusega kaasneb vajadus suurendada ka ohvriabitöötajate teadlikkust – kas
juhiste või muu teabe jagamise võimaluste ja meetodite näol. Kui viibimiskeelu võimalikku
kestust pikendatakse, kasvab vajadus tagada, et ohver ei jääks sel perioodil üksi ega
teadmatusse. Vastupidisel juhul võib tekkida olukord, kus viibimiskeeluga kaasnev kaitse küll
eksisteerib, kuid praktiline toetus ja teave jäävad puudulikuks – see võib halvendada ohvri
toimetulekut ning kahandada tema usaldust süsteemi vastu. Seega tuleb viibimiskeelu
pikendamisega samal ajal tugevdada tugivõrgustiku – eriti ohvriabi – rolli ja
reageerimisvõimekust. Kindlasti suureneb ohvriabitöötajate töökoormus, kuid selle ulatus
selgub täpsemalt siis, kui on teada kindel pöördumiste arv. Teisi lisakulusid ohvriabile
plaanitava muudatusega ette näha ei ole.33
8. Rakendusaktid
Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte ega muuta olemasolevaid.
9. Seaduse jõustumine
Seaduseelnõu on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. juulil. Muudatuste vastuvõtmise ja
jõustumise vahele on oluline jätta piisav aeg, kuna muudatuste eduka rakendumise huvides
tuleb korraldada koolitusi politseinikele ja teavitada avalikkust.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
33 Ohvriabi kiri, 04.04.2025.
21
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile; Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti
Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Naiste Varjupaikade Liidule, Eesti Sotsiaaltöö
Assotsiatsioonile, Häirekeskusele, kohtutele, MTÜ-le Feministeerium, MTÜ-le Vägivallavaba
Elu Kaitse, Politsei- ja Piirivalveametile, President Kaljulaidi Fondile, Riigiprokuratuurile,
Riigikohtule, Sisekaitseakadeemiale, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku
kantseleile, Tallinna Naiste Kriisikodule ja Õiguskantsleri Kantseleile.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, ………………… 2025
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025