Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Narva mnt 7A

10117 Harju maakond

E-post: [email protected]

Teie:

Meie: 28.03.2024 nr 7-11/24-0070-160-1

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]

Koopia: Kliimaministeerium [email protected]

Märgukiri seoses kaugküttesektori investeeringute ning sellega seotud hinnatõusuga

Kirja eesmärk on juhtida tähelepanu teemale, mis on tekkinud kaugküttesektoris seoses

riiklikult toetatud investeeringutega ja mis Konkurentsiameti (edaspidi ka amet) hinnangul

vajab tähelepanu, arutelu ja tarbija jaoks ka lahendamist.

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab muuhulgas kaugküttesüsteemides

soojuse tootmisseadmete üleviimist taastuvatele energiaallikatele1 ning soojustorustike

rekonstrueerimist. KIK veebilehel on selgitatud: „Uuendatud torude ja katlamajade kaudu

jõuab keskkonnasõbralik toasoe eri paikadeni üle terve riigi. Korrastatud ja taastuvenergiat

kasutavad katlamajad saavad tarbijale soojusenergiat pakkuda ka soodsama hinnaga“.2

Kaugkütteseadusest tulenevalt kooskõlastatakse soojuse piirhinnad ametiga. Hinna

kalkuleerimisel on olulisteks komponentideks investeeringu omaosaluse maksumuselt

arvutatud kulum ja põhjendatud tulukus. Kindlasti tõstab korrastatud süsteem efektiivsust ja

taastuvenergia kasutamine on keskkonna seisukohast ainuõige, aga sellisest katlamajast

toodetud soojus ei ole alati soodsam. Ilmsesti ei saa ju pidada soodsaks hinda, mis on kehtivast

oluliselt kallim. Kallinemine võib seejuures piirkonniti erineda. Toome ühe päriselu näite -

piirkonna, mille soojuse piirhind on hetkel ca 90 €/MWh, kujuneb juba ainuüksi kulumi ja

põhjendatud tulukuse suuruseks ca 100 €/MWh, millele tuleb lisada kütuse-, elektrienergia- ja

muud soojuse tootmise ja jaotamisega seonduvad põhjendatud kulud. Sellest nähtub, et selliste

küttesüsteemide tarbijate soojuse hind muutub senisest oluliselt suuremaks. Tegemist ei ole

üksikjuhtumiga.

Lisaks oleme täheldanud osade KIK-i toetuste abil rajatud katlamajade üledimensioneerimist

(st katlamaja installeeritud nominaalvõimsus on oluliselt suurem kui on piirkonna tegelik

soojuse vajadus), mis ei vasta väljaandes „Biokütuse kasutaja käsiraamat“3 toodud seisukohale

(lk 114): […] Biomassi kasutava katla peaks valima nii, et tema nominaalkoormuse

kasutusajaks kujuneks 3000-5000 tundi aastas sõltuvalt kliimavöötmest. Eesti

kliimatingimustes ja kütuse hindade vahekorra juures peaks majandusliku otstarbekuse huvides

1 Taastuvad energiaallikad on: soojuspumbad, päikesekollektorid ja biomassi kasutavad efektiivsed katlamajad. 2 Kättesaadav: https://kik.ee/et/uudised/soojusettevotted-saavad-toetust-katlamajade-ja-torustike-uuendamiseks 3 Autorid: Villu Vares, Ülo Kask, Peeter Muiste,Tõnu Pihu, Sulev Soosaar, TTÜ Kirjastus, 2005

file:///C:/Users/mare.karotamm/Downloads/Vares,_V._jt._Biok%C3%BCtuse_kasutaja_kasiraamat.pdf

2 (2)

kasutusaeg ületama 4000 tundi aastas. […]

Peame riikliku süsinikuneutraalsuse eesmärgi täitmist oluliseks ja prioriteetseks, aga kuna

sellega ei ole võimalik tänase regulatsiooni alusel tagada soodsaim võimalik hind, siis juhime

sellele tähelepanu, et nii kohaliku omavalitsuse kui riigi tasandil oleks aegsasti võimalik

kaaluda võimalikke meetmeid, mis sellisesse olukorda sattunud tarbija huve, aga eelkõige

võimet maksta, ka arvestab. Arvestades väikeste piirkondade keskmisest madalamat tööhõivet

ja keskmisest väiksemaid sissetulekuid, ei pruugi tarbijad suuta soojuse hinnas kinni maksta

katlamajade ülikõrgeid soetuskulusid.

Amet juhib siinkohal tähelepanu ka sellele, et soojuse piirhinna kooskõlastamise menetluses

puudub ametil võimalus jätta taotletav hind kooskõlastamata olukorras, kus soojusettevõtja on

omavahendeid ja KIK-i toetusi kasutades valinud kalleima võimaliku variandi, kuigi sama

tasemega soojuse tootmist ja tarnekindlust oleks saanud tagada ka soodsama lahendusega. Eriti

teravalt tõusetub see küsimus väheneva müügimahu ja madala tarbimistihedusega

piirkondades.

Käesoleva kirja eesmärk on juhtida tähelepanu. Kui leiate, et investeerimistoetuste teemat on

vaja ühiselt arutada, siis andke palun teada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Marek Piiroja 667 2541 Mare Karotamm 667 2575

[email protected] [email protected]