RTK vaideotsus

Tallinna Tehnikaülikool

[email protected]

Ehitajate tee 5

Tallinn

19086, Harju maakond

08.10.2025 nr 11.3-1/25/4760

Registrikood: 74000323

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 32 lõikele 2 ning haldusmenetluse seaduse § 85 punktile 4 Riigi

Tugiteenuste Keskus

otsustab:

jätta Tallinna Tehnikaülikooli 01.09.2025 esitatud vaie rahuldamata ning Riigi Tugiteenuste

Keskuse 30.07.2025 haldusotsus nr 11.3-1/25/3584 kehtetuks tunnistamata.

Vaideotsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike

2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine

ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine

(Astra+)“ (edaspidi Astra+ määrus) ja perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 32 lg 2 alusel vaatas

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK või vaide lahendaja) läbi Tallinna Tehnikaülikooli

01.09.2025 esitatud vaide.

1.2. Tallinna Tehnikaülikool taotleb vaides RTK 30.07.2025 haldusotsuse nr 11.3-1/25/3584

kehtetuks tunnistamist ja ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks, st taotluse uueks

hindamiseks.

2. Asjaolud

2.1. RTK tegi Astra+ määrusega reguleeritud toetusmeetmes 30.07.2025 haldusotsuse nr 11.3-

1/25/3584 (edaspidi mitterahuldamise otsus), millega jättis rahuldamata Tallinna

Tehnikaülikooli 08.05.2025 esitatud toetuse taotluse projekti nr 2021-2027.1.01.25-1153

„Toodete 2D skaneerimise automatiseerimise seade - varjujoone tuvastamine“ rahastamiseks.

2.2. Mitterahuldamise otsuse tegemise ajendiks oli asjaolu, et taotleja Tallinna Tehnikaülikooli

(edaspidi taotleja või vaide esitaja) 08.05.2025 esitatud taotluse summa ületas toetusmeetme

rahastamise eelarvet. Rahastamise eelarvet ületavad taotlused, mille koondhinne on madalam

kui 4,00 punkti. Vaide esitaja taotlus sai hindamise tulemusena valikukriteeriumite

koondhindeks 3,87 punkti.

2.3. Taotleja esitas mitterahuldamise otsuse peale 01.09.2025 vaide. RTK juhtis vaide esitaja

tähelepanu vaides esinenud puudustele, mille järgselt esitas taotleja 07.10.2025 korrektse

vaide. Kokkuvõtvalt heidab taotleja vaides ette projektitaotlusele antud hindamistulemusi, mis

taotleja hinnangul olid puudulikult põhjendatud.

2.4. Vaide esitaja leiab, et projekti tegelik mõju ja kommertsialiseerimise potentsiaal on oluliselt

tugevamad kui ekspertkomisjon enda hinnangus ja põhjendustes välja tõi. Taotleja selgitab, et

ainuüksi Eestis on projekti potentsiaalseks sihtrühmaks 180–230 organisatsiooni ning

arvestades Euroopa masinatööstuse suurust, ulatuvad projekti mõju ja potentsiaal Eestist

kaugemale. Kuluefektiivsuse osas märgib taotleja, et projektiga saavutatav lahendus säästab

ühe ettevõtte kohta ca 37 500 eurot tööjõukulu ja ca 10 000 eurot kvaliteedi parandamisega

seotud kulusid aastas. Tulemuseks on ka tootmisprotsessi 3–5-kordne kiirenemine, mis mitte

ei suurenda üksnes ettevõtte tootlikkust, vaid parandab ka toodangu kvaliteeti ja vähendab

materjalikulu. Erinevalt ekspertkomisjonist kinnitab taotleja muu hulgas, et projekt ei dubleeri

olemasolevaid lahendusi, vaid katab seni turul puuduva segmendi.

2.5. Eeltoodule tuginedes ei nõustu vaide esitaja ka ekspertkomisjoni põhjendusega koondhinde

alandamisel 0,5 punkti võrra, mille tulemusena kujunes projekti lõplikuks koondhindeks 3,87

punkti. Taotleja palub ekspertkomisjonil hinnata projekti kommertsialiseerimise potentsiaali

uuesti, võttes arvesse vaides esitatud täiendavaid selgitusi.

3. RTK seisukohad

3.1. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 83 lõikele 1 tuginedes kontrollitakse vaiet läbi vaadates

haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel

ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK

kontrollib mitterahuldamise otsuse õiguspärasust ja otstarbekust lähtudes taotleja poolt vaides

esitatud argumentidest ja vastuväidetest.

3.2. Tallinna Tehnikaülikooli 08.05.2025 esitatud taotluse jättis RTK rahuldamata Astra+ määruse

§ 18 lg 10 punktis 3 nimetatud põhjusel, et taotluse rahastamise summa ületas Astra+

toetusmeetmes tegevuse nr 3 eelarvet. Hindamise tulemusena sai vaide esitaja taotlus

valikukriteeriumite koondhindeks 3,87 punkti, mis jääb allapoole 4,00 punktisest

miinimummäärast, mille saavutamisel taotlus ei oleks ületanud tegevuse nr 3 rahastamise

eelarvet.

3.3. Astra+ määruse § 18 lg 7 alusel viiakse hindamine läbi rakendusüksuse kinnitatud

valikumetoodika järgi, mille rakendusüksus kooskõlastab enne kinnitamist rakendusasutusega

ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Astra+

toetusmeetme tegevuses nr 3 on valikumetoodika kinnitatud sekkumise „Teadusuuringute

mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde

suutlikkuse toetamine (ASTRA+)“ ekspertkomisjoni hindamisjuhendis tegevuse 3 taotluste

hindamiseks (edaspidi hindamisjuhend).

3.4. Vastavalt Astra+ määruse §-le 18 ja lõike 7 alusel koostatud hindamisjuhendile hinnatakse

projekti viie hindamiskriteeriumi alusel skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane).

Hindamisprotsess on kahe-etapiline – esmalt taotluste individuaalne hindamine ja seejärel

ekspertkomisjoni koosolek – mille tulemusena koostatakse iga taotluse kohta konsensuslik

hindamisleht. Hindamisjuhendi viiendas peatükis on avatud mõlema hindamisetapi metoodika,

muu hulgas kehtestab alapunkt 22 ekspertkomisjonile selgesõnalise õiguse muuta hindamise

II etapis valikukriteeriumi koondhinnet kuni 0,5 punkti.

3.5. RTK märgib, et konsensuslikus hindamislehes toodud hinnangud on tehtud Astra+

ekspertkomisjoni poolt, kes on RTK-st sõltumatu ning tugineb oma tegevuses

hindamisjuhendile ja ekspertkomisjoni töökorrale. Ekspertkomisjoni kuulusid kooskõlastatult

Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõltumatud eksperdid ja komisjoniliikmed ning RTK-l ei

ole alust ekspertkomisjoni tööd kahtluse alla seada ning RTK-le tehtud ettepanekut mitte

arvestada. Seetõttu ei ole RTK pädev hindama ekspertkomisjoni poolt antud seisukohti, täpselt

nagu ei ole RTK-l õigus muuta ekspertkomisjoni poolt antud hindeid.

3.6. ÜSS § 12 sätestab, et kui projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja

-korra kohaselt ning taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või

koondhinnangul, siis taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel

projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata. Käesoleval

juhul on nii Astra+ määrus, hindamisjuhend kui muud toetuse saamiseks vajalikud õigusaktid

ja juhendid olnud taotlusvooru väljakuulutamisel avalikustatud.1 Seega oli taotlejal nende

sisuga (s.h valikukriteeriumite ja hindamisjuhendi sisuga) enne taotluse esitamist võimalik

tutvuda ning samuti oli taotlejale enne taotluse esitamist teada, mida ja kuidas hinnatakse,

milliseid asjaolusid võetakse kaalutlusotsuse tegemisel arvesse ning milline on hindamise

valikumetoodika.

3.7. Eesti õigusteoorias on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt ei saa kohtud ja täitevvõim

hinnata sõltumatute hindamiskomisjonide hinnangute sisulist põhjendatust ega otstarbekust,

vaid üksnes menetluskorra järgimist ja motiveerimiskohustuse täitmist. Riigikohtu

Halduskolleegium on 12.05.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-18-08 märkinud, et sisult

hinnanguliste otsustuste puhul on oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste

omapärast tingitult ei ole motiivid täitevvõimu või kohtu poolt sisuliselt kontrollitavad.

Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud

on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. Eeltoodud seisukohta on toetanud

ka Tartu Ringkonnakohus oma 24.10.2008 kohtuotsuses nr 3-08-310.

3.8. Vaides ei ole esitatud tõendeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et taotlust hinnanud

ekspertide ja komisjoniliikmete toodud põhjendused on asjakohatud ja täiesti sobimatud

ning irduksid hindamiskriteeriumite sisust. Mitterahuldamise otsusele lisatud

konsensuslikust hindamislehest nähtuvalt on ekspertkomisjon toonud iga kriteeriumi puhul

välja piisavad põhjendused ühes selgitustega, viidates muu hulgas projektis esinevatele

vajakajäämistele ja puudustele. Kogumis üksikutele valikukriteeriumitele antud selgitustega

on ekspertkomisjon täiendavalt põhjendanud ka valikukriteeriumite koondhinde alandamist

0,5 punkti võrra. RTK rõhutab, et ekspertkomisjon teostas hindamise ühes vastavasisuliste

põhjenduste ja ettepanekuga taotluses esitatud andmetele tuginedes. Vaides on taotleja aga

osaliselt asunud täiendama oma varasemat taotlust, esitades koondhinnangule tuginedes uusi

argumente ja lisatõendeid. Ekspertkomisjon ei saanud hindamisel lähtuda andmetest, mida

taotluses ei esitatud.

3.9. RTK-l puudub konkreetse projekti teadusliku sisu nõustamiseks valdkondlik kompetents,

mistõttu RTK kui vaideotsuse tegija ei saa ümber hinnata ekspertkomisjoni hinnangut, vaid ta

saab hinnata üksnes selle õiguspärasust. Kokkuvõttes ei ole leidnud kinnitust, et Tallinna

Tehnikaülikooli taotluse menetlemisel ja hindamisel on rikutud seadustes, Astra+ määruses

1 Kättesaadavad Riigi Tugiteenuste Keskuse koduleheküljel ka praegu: https://pilv.rtk.ee/s/BLXAZWD2TqCgyRt?dir=undefined&openfile=268310

või RTK poolt kinnitatud hindamisjuhendis sätestatud menetluskorda ja kaalumisreegleid.

Isegi juhul, kui mitterahuldamise otsuse motivatsioon ei ole täiuslik, on mitterahuldamise

otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti põhjendustes tuleb märkida haldusakti

andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab olema selge ja arusaadav. Vaidlusaluses

mitterahuldamise otsuses kajastub õiguslik alus (viited õigusaktidele) ning viide

konsensuslikule hindamislehele ja juhtkomisjoni ettepanekule, mis sisaldab haldusakti

faktilise aluse. Seega on võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on

haldusakt antud. Haldusakti põhjendused on antud juhul toodud mitterahuldamise otsuse

punktis 1 ja konsensuslikus hindamislehes.

3.10. Tulenevalt eeltoodust ei anna vaides esitatud selgitused ja põhjendused alust asuda

seisukohale, et ekspertkomisjoni hinnangud olid sobimatud ja asjakohatud. Seetõttu ei ole

põhjendatud ka vaide esitaja nõue tunnistada mitterahuldamise otsus kehtetuks.

3.11. Juhul, kui taotleja soovib oma taotlust lasta Astra+ juhtkomisjonil uuesti hinnata, on taotlejal

võimalik sama taotlus esitada RTK-le uue taotlusvooru raames, mis prognooside kohaselt

kuulutatakse välja selle aasta lõpus või järgmise aasta esimeses kvartalis. Taotlust uuesti

esitades saab taotleja arvesse võtta konsensuslikus hindamislehes toodud tagasisidet ning selle

põhjal esitatavat taotlust täiendada.

3.12. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes HMS § 85 punktile 4 jätab RTK Tallinna Tehnikaülikooli

vaide rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Kari Treial