Teade

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 7.10.2025

C(2025) 6826 final

KOMISJONI TEATIS

Suunised meetmete kohta, millega tagada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja

turvalisuse kõrge tase internetis vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõikele 4

KOMISJONI TEATIS

Suunised meetmete kohta, millega tagada alaealiste eraelu puutumatuse,

ohutuse ja turvalisuse kõrge tase internetis vastavalt määruse (EL) 2022/2065

artikli 28 lõikele 4

1 SISSEJUHATUS

1. Alaealised1 kasutavad digiplatvorme üha enam ning neil võib sellest palju kasu olla.

Näiteks võivad digiplatvormid pakkuda ligipääsu mitmesugustele õppematerjalidele,

mis aitavad alaealistel omandada uusi oskusi ja täiendada teadmisi. Digiplatvormid

võivad anda alaealistele võimaluse avaldada oma seisukohti ja suhelda sarnaste

huvidega kaaslastega, mis aitab alaealistel kujundada oma sotsiaalseid oskuseid ning

süvendada enesekindlust ja kogukonnatunnet. Internetikeskkonnas mängides ja seda

uurides saavad alaealised edendada oma loomupärast uudishimu, osaledes tegevuses,

mis ergutab loovust, innustab probleeme lahendama, arendab kriitilist mõtlemist ja

tegevusvõimekust ning pakub meelelahutust.

2. Samal ajal valitseb poliitikakujundajate, reguleerivate asutuste, kodanikuühiskonna,

teadlaste, haridustöötajate ja eestkostjate2 seas üldiselt üksmeel selles, et sageli ei ole

alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse tase internetis piisav.

Mitmesuguste alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide ning nende kaudu

osutatavate teenuste disain ja omadused võivad ohustada alaealiste eraelu

puutumatust, ohutust ja turvalisust ning suurendada olemasolevaid riske. Selliste

riskide hulka kuuluvad näiteks kokkupuude ebaseadusliku3 ja kahjuliku sisuga, mis

kahjustab alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust või võib ohustada nende

füüsilist või vaimset arengut. Samuti kuuluvad riskide hulka küberkiusamine või

kokkupuude isikutega, kelle eesmärk on alaealistele kahju tekitada, näiteks neid

seksuaalselt väärkohelda või neilt midagi välja pressida, või inimkaubitsejate või

isikutega, kes püüavad meelitada alaealisi ühinema kuritegelike rühmitustega või

õhutada vägivalda, radikaliseerumist, vägivaldset ekstremismi või terrorismi.

1 Käesolevates suunistes tähistavad sõnad „laps“, „lapsed“ ja „alaealine“ alla 18-aastaseid isikuid.

2 Käesolevates suunistes tähendab „eestkostja“ isikut, kes täidab lapsevanema kohustusi.

3 Ebaseaduslik sisu hõlmab muu hulgas näiteks sisu, mis kajastab ebaseaduslikku uimastikaubandust,

terroristlikku ja vägivaldselt ekstremistlikku sisu ning lapse seksuaalse väärkohtlemisega seotud

materjali. Ebaseaduslik sisu ei ole määratletud määruses (EL) 2022/2065 (digiteenuste määrus), vaid

muudes ELi või liikmesriigi tasandi õigusaktides.

2

Alaealised võivad olla ohus ka tarbijatena, samuti võivad neid ohustada riskid, mis

on seotud digiplatvormide liig- või ülekasutamisega ning kokkupuutega sobimatu või

ärakasutava tegevusega, sealhulgas seoses mängude ja hasartmängudega.

Tehisintellekti juturobotite ja robotkaaslaste üha sagedasem integreerimine

digiplatvormidesse ning tehisintellektipõhised süvavõltsingud võivad samuti

mõjutada viise, kuidas alaealised suhtlevad digiplatvormidega, suurendada juba

esinevaid ohte ja põhjustada uusi riske, mis kahjustavad alaealiste eraelu puutumatust,

ohutust ja turvalisust4. Need riskid võivad tuleneda otsesest kogemusest, mille

alaealine saab digiplatvormi kaudu, ja/või teiste kasutajate tegevusest platvormil.

3. Käesolevate suuniste eesmärk on toetada digiplatvormide pakkujaid nende riskide

leevendamisel ja selleks on suunistes esitatud meetmed, mis komisjoni seisukoha

järgi aitavad digiplatvormide pakkujatel tagada oma platvormidel alaealiste eraelu

puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrget taset ning täita liidu tähtsat poliitilist

eesmärki kaitsta alaealisi. Lisaks on suuniste eesmärk aidata digiteenuste

koordinaatoritel ja liikmesriikide pädevatel asutustel kohaldada ja tõlgendada

määruse (EL) 2022/2065 artiklit 28. Näiteks aitab alaealiste kontode privaatsemaks

muutmine platvormide pakkujatel muu hulgas vähendada soovimatute ja

omaalgatuslike kontaktide ohtu. Vanusetuvastusmeetmete5 rakendamine võib muu

hulgas aidata platvormi pakkujatel vähendada ohtu, et alaealised puutuvad kokku

teenuste, sisu, käitumise, kontaktide või kaubandustavadega, mis kahjustavad nende

eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust. Nende ja muude meetmete (alates

soovitussüsteemidest ja haldamisest kuni kasutajatoe ja teavitamiseni) rakendamine

võib aidata digiplatvormide pakkujatel muuta digiplatvorme nii, et need on

alaealistele ohutumad ja turvalisemad ning säilitavad paremini nende eraelu

puutumatust.

4 Käesolevate suuniste I lisas on esitatud OECD väljatöötatud raamistiku alusel koostatud selliste riskide

liigitus, millega alaealised võivad digiplatvormidel kokku puutuda.

5 Vt punkt 6.1 „Vanusetuvastus“.

3

2 SUUNISTE KOHALDAMISALA

4. Eespool kirjeldatud riske arvesse võttes kehtestas liidu seadusandja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065 artikli 286. Selle lõike 1 kohaselt on

alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujatel kohustus kehtestada

asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, et tagada oma teenuse puhul alaealiste

eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase. Määruse (EL) 2022/2065

artikli 28 lõike 2 kohaselt on digiplatvormide pakkujatel keelatud esitada oma

kasutajaliideses reklaami, mis põhineb määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 47

määratletud profiilianalüüsil, mis kasutab teenusesaaja isikuandmeid, kui nad on

mõistlikult kindlalt teadlikud sellest, et teenusesaaja on alaealine. Määruse

(EL) 2022/2065 artikli 28 lõikes 3 on täpsustatud, et nimetatud artiklis sätestatud

kohustuste täitmine ei kohusta alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujaid

töötlema täiendavaid isikuandmeid, et hinnata, kas teenusesaaja on alaealine.

Määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõikes 4 on sätestatud, et komisjon võib pärast

Euroopa digiteenuste nõukojaga (edaspidi „nõukoda“) konsulteerimist anda välja

suuniseid, et aidata digiplatvormide pakkujatel lõiget 1 kohaldada.

5. Käesolevates suunistes kirjeldatakse meetmeid, mida alaealistele juurdepääsetavate

digiplatvormide pakkujad peaksid komisjoni arvates võtma, et tagada alaealiste eraelu

puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase kooskõlas määruse (EL) 2022/2065

artikli 28 lõikega 1. Selles sättega kehtestatud kohustus on suunatud neile

digiplatvormide pakkujatele, kelle teenused on alaealistele juurdepääsetavad8.

Määruse põhjenduses 71 on lisaks selgitatud, et „[d]igiplatvormi võib pidada

alaealistele juurdepääsetavaks, kui platvormi teenusetingimused võimaldavad

alaealistel teenust kasutada, kui teenus on suunatud alaealistele või kui selle kasutajad

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb

digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)

(ELT L 277, 27.10.2022, lk 1).

7 Määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

8 Määruse (EL) 2022/2065 artikli 3 määratluse kohaselt on digiplatvorm teabe talletamise teenus, mille

käigus teenusesaaja taotlusel talletatakse ja levitatakse üldsusele teavet, välja arvatud juhul, kui

mainitud tegevus on üksnes mõne teise teenuse vähetähtis kõrvalomadus või põhiteenuse vähetähtis

funktsioon, mida ei saa objektiivsetel ja tehnilistel põhjustel kasutada kõnealust teist teenust

kasutamata, ning kui selle omaduse või funktsiooni teise teenusesse integreerimise eesmärk ei ole

käesoleva määruse kohaldamisest kõrvale hoida.

4

on peamiselt alaealised või kui teenuseosutaja on muul viisil teadlik, et mõned tema

teenuse saajad on alaealised“.

6. Esimese nimetatud põhjenduses kirjeldatud stsenaariumi kohta leiab komisjon, et

digiplatvormi pakkuja ei saa väita, et platvorm ei ole alaealistele ligipääsetav, üksnes

selle põhjal, et tema teenusetingimustes on platvormile juurdepääs alaealistele

keelatud. Kui digiplatvormi pakkuja ei võta tõhusaid meetmeid alaealistele oma

teenusele juurdepääsu tõkestamiseks, ei saa ta selle kinnituse alusel väita, et tema

digiplatvorm ei kuulu määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 kohaldamisalasse.

Näiteks loetakse need digiplatvormide pakkujad, kes talletavad ja levitavad

täiskasvanutele mõeldud sisu (näiteks pornograafilist sisu) ning seega keelavad oma

teenusetingimustes teenuse kasutamise alla 18-aastastele isikutele, alaealistele

ligipääsetavate digiplatvormide pakkujateks määruse (EL) 2022/2065 artikli 28

lõike 1 tähenduses, kui nad ei ole võtnud kasutusele toimivaid meetmeid, mis

takistavad alaealistel nende teenuse kasutamise.

7. Kolmanda stsenaariumi kohta on määruse (EL) 2022/2065 põhjenduses 71 selgitatud,

et üks võimalik olukord, kus digiplatvormi pakkuja peaks olema teadlik, et mõned

tema teenuse saajad on alaealised, on selline, kus pakkuja juba töötleb teenusesaajate

vanust näitavaid isikuandmeid muudel eesmärkidel, näiteks vastavale teenusele

registreerimise ajal, mistõttu on näha, et mõned teenusesaajad on alaealised.

Olukorraga, kus võib mõistlikult eeldada, et pakkuja on teadlik, et mõned tema

teenuse saajad on alaealised, võib tegemist olla ka näiteks järgmistel juhtudel: on

teada, et digiplatvorm meeldib alaealistele; digiplatvormi pakkuja osutab teenust, mis

sarnaneb alaealiste kasutatavate muude teenustega; digiplatvormi reklaamitakse

alaealistele; digiplatvormi pakkuja on teostanud või tellinud uuringu, milles

alaealised on kindlaks tehtud teenusesaajatena, või on alaealised teenusesaajatena

kindlaks tehtud mõnes sõltumatus uuringus.

8. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 19 kohaselt ei kohaldata määruse (EL) 2022/2065

artikli 28 lõikes 1 sätestatud kohustust nende digiplatvormide pakkujate suhtes, kes

kvalifitseeruvad mikro- või väikeettevõtjateks, välja arvatud juhul, kui komisjon on

5

määratlenud nende digiplatvormi väga suure digiplatvormina vastavalt sama määruse

artikli 33 lõikele 49.

9. Määrus (EL) 2022/2065 sisaldab ka muid sätteid, mille eesmärk on tagada alaealiste

kaitse internetis10. Nende hulka kuuluvad näiteks mitu määruse (EL) 2022/2065

III peatüki 5. jao sätet, millega seatakse lisakohustused väga suurte digiplatvormide

ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele11. Käesolevate suuniste

eesmärk ei ole tõlgendada neid sätteid ning väga suurte digiplatvormide ja väga suurte

internetipõhiste otsingumootorite pakkujad ei peaks eeldama, et allpool kirjeldatud

meetmete osalisest või täielikust rakendamisest piisab määruse (EL) 2022/2065

III peatüki 5. jaost tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks, kuna neil pakkujatel

võib osutuda vajalikuks rakendada lisameetmeid, mida ei ole siinsetes suunistes

esitatud, kuid mida neil on vaja neist sätetest tulenevate kohustuste täitmiseks12.

10. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 puhul tuleks arvesse võtta ka liidu muid

õigusnorme ja mittesiduvaid vahendeid, mille eesmärk on vähendada riske, millega

alaealised võivad internetis kokku puutuda13. Ka need vahendid aitavad saavutada

9 Soovituses 2003/361/EÜ on väikeettevõtja määratletud kui ettevõtja, kes annab tööd kuni 50 inimesele

ja kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot. Mikroettevõtja on määratletud

kui ettevõtja, kellel on alla 10 töötaja ning kelle aastakäive ja/või aastabilanss ei ületa 2 miljonit eurot.

Komisjon tuletab meelde, et määruse (EL) 2022/2065 põhjenduse 10 kohaselt ei tohiks määrus

(EL) 2022/2065 piirata direktiivi (EL) 2010/13 kohaldamist. Eelnimetatud direktiivi kohaselt on kõik

videojagamisplatvormide pakkujad olenemata sellest, kas nad kvalifitseeruvad mikro- või

väikeettevõtjaks, kohustatud võtma kasutusele ja käitama vanusekontrollisüsteeme

videojagamisplatvormide kasutajate suhtes, kui platvormi sisu võib kahjustada alaealiste füüsilist või

vaimset arengut.

10 Need hõlmavad kohustusi, mis on ette nähtud määruse (EL) 2022/2065 järgmiste sätetega: artikkel 14

teenusetingimuste kohta, artiklid 16 ja 17 teavitus- ja meetmete võtmise mehhanismide ning

põhjendamise kohta, artikkel 25 internetipõhise kasutajaliidese disaini ja korralduse kohta, artiklid 15 ja

24 läbipaistvuse kohta, artikkel 26 reklaami kohta, artikkel 27 soovitussüsteemide kohta ja artikkel 44

standardite kohta.

11 Lisaks kuuluvad nende hulka ka määruse (EL) 2022/2065 järgmised sätted: artiklid 34 ja 35

riskihindamise ja riskide maandamise kohta, artikkel 38 soovitussüsteemide kohta, artikkel 40

andmetele juurdepääsu ja kontrolli kohta ning artikli 44 lõike 1 punkt j sihipäraste meetmete standardite

kohta alaealiste kaitsmiseks internetis.

12 Nende hulka kuuluvad muu hulgas artiklid 34 ja 35 riskihindamise ja riskide maandamise kohta,

artikkel 38 soovitussüsteemide kohta ja artikkel 40 andmetele juurdepääsu ja kontrolli kohta.

13 See hõlmab lastele parema interneti loomise Euroopa strateegiat (BIK+), direktiivi 2010/13/EL

(audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), määrust (EL) 2024/1689 (tehisintellekti käsitlev määrus),

määrust (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus), laste seksuaalse väärkohtlemise ja

ärakasutamise vastast võitlust käsitlevat direktiivi 2011/93/EL, ebaausaid kaubandustavasid käsitlevat

direktiivi 2005/29/EÜ, Euroopa digiidentiteedikukrut ja lühiajalist vanusekontrolli lahendust, tulevast

küberkiusamise vastu võitlemise tegevuskava, kogu ELi hõlmavat uuringut sotsiaalmeedia laiema mõju

kohta heaolule, strateegiat ProtectEU, ELi tegevuskava võitluseks ebaseadusliku uimastikaubanduse ja

organiseeritud kuritegevuse vastu, ELi internetifoorumit, ELi strateegiat, mis käsitleb tulemuslikumat

6

eesmärki tagada internetis alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge

tase ning täiendavad seega määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 kohaldamist.

Käesolevaid suuniseid ei tuleks käsitada sellisena, et neis tõlgendatakse või nendega

ennetatakse nimetatud vahenditest või liikmesriikide õigusnormidest tulenevaid

kohustusi. Ainuvastutus selliste vahendite üle tehtava järelevalve ja nende täitmise

tagamise eest jääb nende õigusraamistike kohaselt pädevatele asutustele. Nagu on

selgitatud määruse (EL) 2022/2065 põhjenduses 10, ei piira see määrus selliste teiste

liidu õigusaktide kohaldamist, millega reguleeritakse infoühiskonna teenuste

osutamist üldiselt ja muid vahendusteenuste siseturul osutamise aspekte või millega

täpsustatakse ja täiendatakse määruses (EL) 2022/2065 sätestatud ühtlustatud norme,

nagu direktiiv 2010/13/EL, samuti tarbijakaitset ja isikuandmete kaitset käsitlevat

liidu õigust, eelkõige määrust (EL) 2016/679.

11. Kuigi käesolevates suunistes sätestatakse meetmed, mille eesmärk on tagada

internetis alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase,

innustatakse digiplatvormide pakkujaid võtma neid meetmeid mitte ainult alaealiste,

vaid kõikide kasutajate kaitsmiseks. Kõikidele kasutajatele eraelu puutumatust

säilitava ohutu ja turvalise internetikeskkonna loomisega saavutatakse internetis juba

olemuslikult eraelu puutumatus, ohutus ja turvalisus ka alaealistele, kui ühtlasi

võetakse meetmeid, mis tagavad alaealiste konkreetsete õiguste ja vajaduste

austamise kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 artikliga 28.

12. Käesolevate suuniste vastuvõtmisega kinnitab komisjon, et kohaldab neid kõigil

suunistes kirjeldatud juhtudel ja kehtestab seega piirangu kaalutlusõiguse

kasutamisele määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 kohaldamisel. Järelikult võib

neid suuniseid käsitleda olulise ja sisulise võrdlusalusena, millele komisjon tugineb

määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 kohaldamisel ning selle hindamisel, kas

alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad järgivad seda sätet14. Ka

võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu, inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegiat 2021–

2025. Määrus (EL) 2022/2065 ei piira ka tarbijakaitset ja tooteohutust käsitlevaid liidu õigusakte,

sealhulgas määruseid (EL) 2017/2394 ja (EL) 2019/1020 ning direktiive 2001/95/EÜ ja 2013/11/EL.

Alaealisi kaitstakse ka ebaausate kaubandustavade direktiiviga 2005/29/EÜ, eelkõige selle artiklitega 5–

9, ning näiteks selle direktiivi I lisa punkti 28 kohaselt on keelatud reklaamis otse laste poole

pöördumine, et veenda neid või nende vanemaid või teisi täiskasvanuid ostma neile reklaamitud toodet.

Komisjon tuletab meelde ka Euroopa Komisjoni tehtud toimivuskontrolli digitaalset õiglust käsitleva

ELi tarbijaõiguse kohta.

14 Käesolevates suunistes kirjeldatud mis tahes meetme vastuvõtmine ja rakendamine ei tähenda, et

isikuandmete kaitse üldmääruse või muude andmekaitsealaste õigusaktide nõuded on täidetud. Seega

7

digiteenuste koordinaatorid ja liikmesriikide pädevad asutused võivad määruse

(EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 kohaldamisel ja tõlgendamisel tugineda neile

suunistele. Suunistes kirjeldatud meetmete osaline või täielik vastuvõtmine ja

rakendamine ei tähenda, et see säte on automaatselt täidetud.

13. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 siduva tõlgendamise õigus on vaid

Euroopa Liidu Kohtul, kellel on muu hulgas pädevus teha eelotsuseid ELi

õigusaktide, sealhulgas määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 kehtivuse ja

tõlgendamise kohta.

14. Suuniste väljatöötamise ajal konsulteeris komisjon sidusrühmadega,15 sealhulgas

nõukoja ja selle alaealiste kaitse töörühmaga. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 28

lõike 4 kohaselt arutas komisjon käesolevate suuniste projekti enne nõukojaga ja

seejärel võttis need vastu 2. juulil 2025.

15. Suuniste punktis 5–8 kirjeldatud meetmed ei ole ammendavad. Eraelu puutumatuse,

ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme tagamiseks määruse (EL) 2022/2065 artikli 28

lõike 1 kohaselt võivad asjakohaseks ja proportsionaalseks osutuda ka muud

meetmed, näiteks sellised, mis kehtestatakse liidu muude õigusaktide16 või alaealiste

kaitset käsitlevate riiklike suuniste või tehniliste normide17 järgimiseks. Lisaks

soovitatakse pädevatel asutustel, kes kontrollivad määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 täitmist,

teha koostööd andmekaitseasutustega.

15 Suuniseid välja töötades uuris komisjon põhjalikult dokumente, kogus tagasisidekorje kaudu tagasisidet

sidusrühmadelt, korraldas õpikodasid ja sihipäraseid avalikke konsultatsioone. Komisjon tugines

suuniste väljatöötamisel ka eriteadmistele, mis saadi algoritmilise läbipaistvuse Euroopa keskuselt.

Lisaks konsulteeris komisjon noortega, sealhulgas BIKi noortesaadikutega, ja lõi turvalisema interneti

keskuste toel teemarühmi, kus osalesid seitsme liikmesriigi lapsed.

16 Nende hulka kuuluvad näiteks joonealuses märkuses 13 osutatud direktiivid ja määrused, Euroopa

Andmekaitsenõukogu tulevased suunised alaealiste isikuandmete töötlemise kohta kooskõlas määrusega

(EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus).

17 An Coimisiún um Chosaint Sonraí (2021), Fundamentals for a child-oriented approach to data

processing. Kättesaadav aadressil https://www.dataprotection.ie/sites/default/files/uploads/2021-

12/Fundamentals%20for%20a%20Child-

Oriented%20Approach%20to%20Data%20Processing_FINAL_EN.pdf; Coimisiún na Meán (2024),

Online safety code. Kättesaadav aadressil https://www.cnam.ie/app/uploads/2024/11/Coimisiun-na-

Mean-Online-Safety-Code.pdf; IMY (Rootsi andmekaitseasutus) (2021), The rights of children and

young people on digital platforms. Kättesaadav aadressil https://www.imy.se/en/publications/the-rights-

of-children-and-young-people-on-digital-platforms/; Hollandi siseasjade ja kuningriigi suhete

ministeerium (2022), Code for children's rights. Kättesaadav aadressil

https://codevoorkinderrechten.waag.org/wp-content/uploads/2022/02/Code-voor-Kinderrechten-

EN.pdf

CNIL (2021), CNIL publishes 8 recommendations to enhance protection of children online. Kättesaadav

aadressil https://www.cnil.fr/en/cnil-publishes-8-recommendations-enhance-protection-children-

online; Unabhängiger Beauftragter für Fragen des sexuellen Kindesmissbrauchs (kuupäev puudub),

8

võidakse tulevikus kindlaks määrata uusi meetmeid, mis võimaldavad alaealistele

ligipääsetavate digiplatvormide pakkujatel paremini täita kohustust tagada oma

teenuse puhul alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase.

3 STRUKTUUR

16. Suuniste punktis 4 on esitatud üldpõhimõtted, mida peaks järgima kõikide meetmete

korral, mille alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad kehtestavad, et

tagada oma teenuse puhul alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge

tase. Suuniste punktis 5–8 esitatakse põhimeetmed, mille digiplatvormide pakkujad

peaksid eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse sellise kõrge taseme tagamiseks

komisjoni arvates kehtestama. Nende hulka kuuluvad riskianalüüs (punkt 5), teenuse

disain (punkt 6), teavitamine, kasutajatugi ja vahendid eestkostjatele (punkt 7) ning

juhtimine (punkt 8).

4 ÜLDPÕHIMÕTTED

17. Käesolevad suunised põhinevad järgmistel üldpõhimõtetel, mis on omavahel seotud

ja mida digiplatvormi pakkujad peaksid käsitlema terviklikult kõikides oma

toimingutes, milles suhtes neid suuniseid kohaldatakse. Komisjon on seisukohal, et

iga meede, mille alaealistele ligipääsetava digiplatvormi pakkuja kehtestab määruse

(EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 järgimiseks, peaks olema kooskõlas järgmiste

üldpõhimõtetega.

a. Proportsionaalsus ja asjakohasus. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1

kohaselt peab iga selle sätte järgimiseks võetud meede olema asjakohane ja

proportsionaalne, et tagada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse

kõrge tase. Kuna eri digiplatvormidel võivad alaealisi ohustada erinevad riskid,

ei pruugi alati olla proportsionaalne ega asjakohane, et kõik digiplatvormide

pakkujad kehtestavad kõik või vaid mõned siinsetes suunistes kirjeldatud

meetmetest. Selleks et teha kindlaks, kas konkreetne meede on proportsionaalne

Rechtsfragen Digitales. Kättesaadav aadressil https://beauftragte-

missbrauch.de/themen/recht/rechtsfragen-digitales; CEN-CENELEC (2023) Workshop Agreement

18016 Age Appropriate Digital Services Framework, kättesaadav aadressil

https://www.cencenelec.eu/media/CEN-CENELEC/CWAs/ICT/cwa18016_2023.pdf; OECD (2021),

Children in the digital environment – Revised typology of risks. Kättesaadav aadressil

https://www.oecd.org/en/publications/children-in-the-digital-environment_9b8f222e-en.html.

9

ja asjakohane eelkõige juhtudel, kui sellega sekkutakse isiku põhiõigustesse,

peab iga pakkuja juhtumipõhiselt analüüsima järgmist: i) alaealiste eraelu

puutumatust, ohutust ja turvalisust ohustavad riskid, mis tulenevad pakkuja

digiplatvormist või selle osadest, võttes muu hulgas arvesse pakkuja osutatud

teenuse mahtu, ulatust, liiki ja laadi, selle kavandatud ja käimasolevat

kasutamist, konkreetseid funktsioone ja teenuse kasutajabaasi; ii) meetme mõju

laste õigustele ning muudele Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“)

sätestatud õigustele ja vabadustele; iii) vajadus tugineda meetmete võtmisel

kõige rangematele kehtivatele standarditele ja headele tavadele, samuti laste

seisukohtadele ja õigustele (vt punkt 5 „Riskianalüüs“).

b. Laste õiguste kaitse. Need õigused on sätestatud hartas, mis tagab laste

õiguste kaitse liidu õiguse kohaldamisel, ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis,

mille on ratifitseerinud kõik liikmesriigid18. Laste õigused on inimõiguste

lahutamatu osa ja kõik need õigused on omavahel seotud, üksteisest sõltuvad ja

lahutamatud. Kooskõlas harta artikliga 24 tuleb kõikides lastega seotud

toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud

institutsioonid, seada esikohale lapse huvid. Seepärast peaksdigiplatvormidel

alaealistele eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme

saavutamiseks võetavate meetmete asjakohasuse ja proportsionaalsuse

tagamiseks võtma arvesse kõiki laste õigusi ja seadma esikohale nende huvid.

Vastavalt harta artiklile 21 on keelatud igasugune diskrimineerimine, sealhulgas

diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu,

geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või

muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära,

puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Laste õiguste hulka kuuluvad

näiteks nende õigus kaitsele,19 mittediskrimineerimisele, kaasatusele, eraelu

puutumatusele, juurdepääsule teabele ja haridusele, sõnavabadusele ja

18 ÜRO Lapse Õiguste Komitee on neid digikeskkonnaga seotud õigusi selgitanud oma üldmärkuses nr 25.

ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo. (2021). Üldmärkus nr 25 (2021) lapse õiguste kohta

digikeskkonnas. Kättesaadav aadressil https://www.ohchr.org/en/documents/general-comments-and-

recommendations/general-comment-no-25-2021-childrens-rights-relation.

19 Lastel on õigus nende heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele (harta artikkel 24).

10

osalemisele,20 samuti õigus sellele, et lapse seisukohti võetakse arvesse kõikides

temaga seotud küsimustes21.

c. Lõimitud eraelu puutumatus, ohutus ja turvalisus. Alaealistele ligipääsetavate

digiplatvormide pakkujad peaksid lõimima eraelu puutumatuse, ohutuse ja

turvalisuse ranged nõuded oma teenuste disainimisse, väljatöötamisse ja

toimimisse22. Lõimituse põhimõtete eesmärk on kasutada digiplatvormide pakkujate

ja loojate ning poliitikakujundajate mõju selle saavutamiseks, et toodete ja teenuste

arendamisel seatakse esikohale inimeste heaolu edendavad väärtused. See hõlmab

eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kaitse vaikimisi lõimimist

organisatsioonide kavandamisse, toimimisse ja juhtimisse, samuti toodetesse ja

teenustesse kohe algusest peale23.

d. Eakohased lahendused. Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad

peaksid oma teenused välja töötama nii, et need vastaksid alaealiste kognitiivsetele,

emotsionaalsetele ja arenguvajadustele ning tagaksid samal ajal alaealiste ohutuse,

eraelu puutumatuse ja turvalisuse. Eakohane lahendus sobib lastele, arvestades

nende õigusi ja heaolu, mitmekesisust, konkreetset vanust või arenguetappi, ja võtab

arvesse laste arenevaid võimeid24.

20 Lapsed võivad vabalt väljendada oma seisukohti. Neid seisukohti võetakse arvesse lapsega seotud

küsimustes vastavalt tema vanusele ja küpsusele (harta artikkel 24).

21 Sellega seoses tuletab komisjon meelde juurdepääsetavuse tähtsust, sealhulgas vastavust Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiivile (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku

sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust, samuti laste osalemist kõikide

internetis laste ohutuse, turvalisuse ja eraelu puutumatuse kaitsega seotud meetmete kavandamises,

rakendamises ja hindamises.

22 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 25 kohaselt peavad alaealiste isikuandmeid töötlevad ettevõtjad

juba rakendama asjakohaseid korralduslikke ja tehnilisi meetmeid, et kaitsta andmesubjektide õigusi

(lõimitud ja vaikimisi andmekaitse). Selle kohustuse täitmise üle teostavad vastavalt isikuandmete kaitse

üldmääruse artiklile 51 järelevalvet pädevad andmekaitseasutused. Vt artiklit 25 käsitlevad Euroopa

Andmekaitsenõukogu suunised 4/2019 „Lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse“. Kättesaadav

aadressil https://www.edpb.europa.eu/our-work-tools/our-documents/guidelines/guidelines-42019-

article-25-data-protection-design-and_en.

23 OECD (2024), Towards Digital Safety by Design for Children. Kättesaadav aadressil

https://doi.org/10.1787/c167b650-en.

24 Selleks tuleb eelistada omadusi, funktsioone, sisu või mudeleid, mis sobivad kokku laste arenevate

võimetega, ja võtta arvesse sotsiaal-kultuurilisi erinevusi. Eakohane lahendus on laste eraelu

puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse seisukohalt väga tähtis, sest lapsed ei pruugi mõista, kasutada või

hinnata näiteks eraelu puutumatuse või turvalisusega seotud funktsioone, seadeid või muid vahendeid,

kui nende kohta ei ole esitatud eakohast teavet. CEN-CENELEC (2023), Workshop Agreement 18016

Age Appropriate Digital Services Framework, kättesaadav aadressil

https://www.cencenelec.eu/media/CEN-CENELEC/CWAs/ICT/cwa18016_2023.pdf; vanused ja

arenguetapid on muu hulgas kättesaadavad Hollandi laste õiguste koodeksi lisas. Kättesaadav aadressil

11

5 RISKIANALÜÜS

18. Digiplatvormide erisuguse olemuse ja olukordade mitmekesisuse tõttu võivad

osutuda vajalikuks erinevad lähenemisviisid, sest konkreetsed meetmed ei pruugi

sobida ühtmoodi kõikide platvormide puhul. Komisjon on seisukohal, et kui

alaealistele ligipääsetava digiplatvormi pakkuja otsustab, kuidas tagada oma

platvormil alaealistele ohutuse, eraelu puutumatuse ja turvalisuse kõrge tase, ja

määrata kindlaks selleks otstarbeks asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, peaks

see pakkuja tegema kindlaks ja võtma arvesse vähemalt järgmist.

a. Kui tõenäoliselt kasutavad alaealised ligipääsu tema teenustele, arvestades

eelkõige teenuse laadi, eesmärki ja kavandatud kasutamist, aga ka kriteeriume,

mille abil määrata kindlaks, kas teenus on alaealistele ligipääsetav.

b. Tegelik või võimalik mõju alaealiste eraelu puutumatusele, ohutusele ja

turvalisusele, mida digiplatvorm võib avaldada või tekitada, tuginedes internetis

lapsi ähvardavate riskide viiel kategoorial põhinevale liigitusele (lisa). Muu

hulgas hinnatakse, kuidas platvormi eri aspektid võivad neid riske tekitada, ning

riskide tõenäosust ja suurust, samuti kaalutakse platvormi positiivset mõju laste

õigustele ja heaolule, arvestades laste vanust ja arenevaid võimeid. Asjakohased

aspektid võivad olla näiteks platvormi eesmärk, selle projektilahendus, liides,

väärtuspakkumine, turustamine, omadused, funktsioonid, kasutajate ning

(tegelike ja eeldatud) kasutamiste arv ja liik. See peaks hõlmama ka märget

alaealistele kaasneva riski taseme kohta platvormil (nt madal, keskmine või

kõrge), tuginedes selgetele kriteeriumidele, mis on kooskõlas kehtivate

standardite ja parima tavaga, näiteks punktis 22 osutatud lapse õiguste

mõjuhinnangule.

c. Meetmed, mida pakkuja on juba võtnud nende riskide ennetamiseks ja

maandamiseks.

d. Mis tahes lisameetmed, mida pakkuja on analüüsis nimetanud oma teenuse puhul

alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse tagamise seisukohast

asjakohaste ja proportsionaalsetena. Meetmed, mille võtmine võib pakkujatel

vajalikuks osutuda, peaksid vähendama eraelu puutumatust, ohutust ja

https://codevoorkinderrechten.waag.org/wp-content/uploads/2022/02/Code-voor-Kinderrechten-

EN.pdf

12

turvalisust mõjutavaid riske, mis tulenevad alaealiste kogemusest seoses

teenusega, sealhulgas riske, mis tekivad teiste teenusekasutajate tegevuse tõttu.

e. Meetmete vastavus punktis 4 esitatud üldpõhimõtetele.

f. Näitajad, mis võimaldavad pakkujal aja jooksul kontrollida konkreetsete riskide

vähendamiseks võetud meetmete tõhusust.

g. Pakkuja kehtestatud meetmete või mis tahes lisameetmete võimalik positiivne ja

negatiivne mõju laste või muude kasutajate õigustele; sealjuures tagatakse, et

neid õigusi ei piirata ebaproportsionaalselt ega põhjendamatult ja et saavutada

saab võimalikult suure positiivse mõju. Laste või teiste kasutajate õigused, mida

mõned meetmed võivad rikkuda, on näiteks laste õigus osalemisele, eraelu

puutumatusele, isikuandmete kaitsele, sõna- ja teabevabadusele. See on

meetmete proportsionaalsuse kindlaksmääramisel asjakohane.

19. Riske analüüsides peaksid alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad

seadma esikohale lapse huvid25 kooskõlas harta ja muude ÜRO lapse õiguste

konventsiooni põhimõtetega26 ning teiste asjakohaste liidu suunistega, milles

käsitletakse samu küsimusi27. Pakkujad peaksid võtma arvesse laste seisukohti,

püüdes kaasata nii lapsi kui ka nende eestkostjaid, teiste mõjutatud rühmade

esindajaid ning muid asjakohaseid eksperte ja sidusrühmi.

20. Pakkujad peaksid võtma arvesse kõige hiljutisemat kättesaadavat teavet ning

teaduslikest ja akadeemilistest allikatest saadud teadmisi, kasutades sealhulgas ka

25 ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 3, harta artikkel 24: eri huvide kaalumise korral on lapsel

õigus sellele, et tema huvisid hinnatakse ja need seatakse esikohale, kui tehakse otsuseid küsimustes,

mis puudutavad last, määratletud või määratlemata lasterühma või lapsi üldiselt. Kui on vaja kindlaks

määrata lapse parimad huvid, ei tohiks seda teha ettevõtjad, vaid tuginema peaks pädevate asutuste

tegevusele. LSE Digital Futures for Children (2024), The Best interests of the child in the digital

environment. Kättesaadav aadressil https://www.digital-futures-for-children.net/digitalfutures-

assets/digitalfutures-documents/Best-Interests-of-the-Child-FINAL.pdf.

26 Diskrimineerimiskeeld – laste õigused kehtivad iga lapse suhtes ilma igasuguse diskrimineerimiseta,

nagu on sätestatud harta artiklis 21. Vastavalt harta artiklile 24 on lastel õigus heaoluks vajalikule

kaitsele ja hoolitsusele; lapsed võivad vabalt väljendada oma seisukohti. Neid seisukohti võetakse

arvesse lapsega seotud küsimustes vastavalt tema vanusele ja küpsusele; kõikides lastega seotud

toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale

seada lapse huvid. Nagu kõigil, on ka lastel õigus elule, nagu on sätestatud harta artiklis 2, ja õigus

kehalisele ja vaimsele puutumatusele, nagu on sätestatud harta artiklis 3. Lapse õigused on sätestatud ja

täpsemalt kirjeldatud ka ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mille on ratifitseerinud kõik liikmesriigid.

27 Komisjon tuletab meelde eelkõige Euroopa Andmekaitsenõukogu suuniseid, mis käsitlevad

andmekaitsealast mõjuhinnangut ja selle kindlaksmääramist, kas isikuandmete töötlemise tulemusena

„tekib tõenäoliselt suur oht“ määruse (EL) 2016/679 tähenduses.

13

pakkuja tehtud muude asjakohaste hindamiste tulemusi. Kui esineb põhjendatud

märke sellest, et konkreetne tegevus, omadus või valitud projektilahendus võib lapsi

ohustada, peaksid pakkujad järgima ettevaatuspõhimõtet ning võtma meetmeid nende

riskide ennetamiseks ja maandamiseks, kuni ilmneb tõendeid selle kohta, et mõju ei

kahjusta lapsi.

21. Pakkujad peaksid riske analüüsima perioodiliselt ja vähemalt kord aastas või iga kord,

kui platvormi projektilahendust oluliselt muudetakse28 või kui pakkuja saab teada

muudest asjaoludest, mis mõjutavad platvormi projektilahendust ja toimimist nii, et

see on oluline teenuse puhul alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse

kõrge taseme tagamise seisukohalt. Digiplatvormide pakkujad peaksid tegema

riskianalüüsi kättesaadavaks asjaomastele järelevalveasutustele ning avaldama

riskianalüüsi tulemused, avalikustamata seejuures tundlikku tegevusalast või

turvalisusega seotud teavet, hiljemalt enne järgmise riskianalüüsi tegemist, samuti

kaaluma selle esitamist läbivaatamiseks sõltumatutele ekspertidele või asjakohastele

sidusrühmadele.

22. Riskianalüüsi koostamisel võivad pakkujaid aidata kehtivad standardid ja

olemasolevad lapse õiguste mõjuhinnangu tegemise vahendid. Nende hulka kuuluvad

näiteks mallid, vormid ja muud suunised, mille on koostanud UNICEF,29 Hollandi

siseasjade ja kuningriigi suhete ministeerium (BZK)30 või Euroopa

standardiorganisatsioonid CEN ja CENELEC31. Komisjon võib välja anda

lisasuuniseid või -vahendeid, et aidata pakkujaid analüüsi tegemisel, kasutades muu

hulgas spetsiaalseid lapse õiguste mõjuhinnangu vahendeid. Enne käesolevate

28 Olulised muudatused on näiteks kasutaja suhtlust mõjutavate uute funktsioonide kasutuselevõtt,

soovitussüsteemide, kontoseadete, modereerimise, teadete esitamise või muude projektilahenduste

muudatused, mis võivad märgatavalt muuta laste kogemust platvormil, andmekogumistoimingute

muudatused, uutele kasutajarühmadele laienemine, generatiivsete tehisintellektivahendite

integreerimine või vanusetuvastusmeetmete või nende pakkujatega seotud muudatused.

29 UNICEF (2024), Children's rights impact assessment: A tool to support the design of AI and digital

technology that respects children's rights. Kättesaadav aadressil

https://www.unicef.org/childrightsandbusiness/workstreams/responsible-technology/D-CRIA; (2021)

MO-CRIA: Child Rights Impact Self-Assessment Tool for Mobile Operators, kättesaadav aadressil

https://www.unicef.org/reports/mo-cria-child-rights-impact-self-assessment-tool-mobile-operators

30 Hollandi siseasjade ja kuningriigi suhete ministeerium (BZK) (2024), Child Rights Impact Assessment

(Fillable Form). Kättesaadav aadressil https://www.nldigitalgovernment.nl/document/childrens-rights-

impact-assessment-fill-in-document/.

31 Vt eelkõige CEN-CENELEC (2023), 14. ptk, Workshop Agreement 18016 Age Appropriate Digital

Services Framework, kättesaadav aadressil https://www.cencenelec.eu/media/CEN-

CENELEC/CWAs/ICT/cwa18016_2023.pdf.

14

suuniste avaldamist võivad pakkujad hinnangu koostamisel tugineda olemasolevatele

vahenditele ja parimale tavale.

23. Väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite

pakkujate riskianalüüsi võib teha ka osana määruse (EL) 2022/2065 artikli 34

kohasest süsteemsete riskide üldhinnangust, mis täiendab ja ületab ulatuselt

käesolevatele suunistele vastavat riskianalüüsi.

6 TEENUSELAHENDUS

6.1 Vanusetuvastus

6.1.1 Sissejuhatus ja terminoloogia

24. Viimastel aastatel on tehnoloogia kiiresti arenenud ja võimaldab digiplatvormide

pakkujatel enam-vähem täpselt, usaldusväärselt ja stabiilselt oma kasutajate vanuse

kindlaks teha. Neid meetmeid nimetatakse üldiselt vanusetuvastuseks32.

25. Komisjon on seisukohal, et juurdepääsu piiramine vanuse alusel on digiplatvormidel

alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme tagamise tõhus

meede. Sel eesmärgil kasutatavad vanusetuvastusvahendid võivad aidata pakkujatel

piirata teatud vanusest nooremate kasutajate juurdepääsu, et kaitsta alaealisi

juurdepääsu eest nende vanuse jaoks sobimatule veebisisule, näiteks hasartmängudele

ja pornograafilisele sisule, või kokkupuute eest muude ohtudega, näiteks seksuaalse

väärkohtlemise eesmärgil kontakti otsimisega.

26. Lisaks võivad vanusetuvastusvahendid aidata pakkujatel tõkestada täiskasvanute

juurdepääsu alaealistele kavandatud platvormidele, välja arvatud juhtudel, kui seda

tehakse seaduspärase vanemliku, haridusliku või järelevalve eesmärgil, millega

vähendatakse ohtu, et täiskasvanud esinevad platvormil alaealisena ja/või püüavad

alaealisi kahjustada.

( 32

) Euroopa Komisjon – sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat, Center for Law and Digital

Technologies (eLaw), LLM, Raiz Shaffique, M. ja van der Hof, S. (2024). Mapping age assurance

typologies and requirements – Research report. Kättesaadav aadressil

https://data.europa.eu/doi/10.2759/455338.

15

27. Vanusetuvastusvahendeid võib aga kasutada ka selleks, et toetada teenuse eakohast

ülesehitust, mis soodustab ohutuma ja lastele sobivama internetiruumi loomist. Neil

juhtudel saab vahendite abil tagada, et lastel on juurdepääs ainult teatud sisule,

omadustele ja tegevusele, mis sobivad laste vanust ja arenevaid võimeid arvestades

neile kasutamiseks.

28. Tähtis on eristada ühelt poolt vanusepiirangut, mis tõkestab platvormile või selle

osadele juurdepääsu, kui kasutaja on teatud vanusest noorem või vanem, ja teiselt

poolt tuvastusmeetodeid, mida kasutatakse kasutaja vanuse kindlaksmääramiseks.

29. Kõige tavapärasemad vanusetuvastusmeetmed, mis on praegu kättesaadavad ja mida

digiplatvormid kasutavad, jagunevad kolme üldkategooriasse: inimese enda kinnitus,

vanuse hindamine ja vanuse kontrollimine.

a. Inimese enda kinnitus hõlmab meetodeid, mille puhul isik teatab oma vanuse

või kinnitab vanusevahemiku, kuhu ta kuulub, esitades vabatahtlikult kas oma

sünniaja või vanuse, või kinnitades, et ta on teatud vanusest vanem, tavaliselt

tuleb selleks klõpsata vastavale nupule.

b. Vanuse hindamine hõlmab meetodeid, mis võimaldavad pakkujal kindlaks

teha, et kasutaja on tõenäoliselt teatud vanuses, vanusevahemikus või teatud

vanusest vanem või noorem33.

c. Vanuse kontrollimine on süsteem, mis tugineb füüsilistele identifikaatoritele

või kontrollitud identifitseerimisallikatele, mis tagavad kasutaja vanuse

kindlaksmääramisel suure kindluse.

30. Vanuse hindamise ja vanuse kontrollimise meetmed erinevad peamiselt täpsusastme

poolest. Vanuse kontrollimine annab kindlustunde kasutaja vanuse kohta, vanuse

hindamisega tehakse aga kindlaks kasutaja ligikaudne vanus. Vanuse hindamise

tehnoloogiliste vahendite täpsus võib erineda ja tehnoloogia arenedes võivad

vahendid muutuda täpsemaks.

33 Samas; CEN-CENELEC (2023), Workshop Agreement 18016 Age Appropriate Digital Services

Framework: https://www.cencenelec.eu/media/CEN-CENELEC/CWAs/ICT/cwa18016_2023.pdf.

16

6.1.2 Vanusetuvastusmeetmetele tuginevate juurdepääsupiirangute

kehtestamise üle otsustamine

31. Enne, kui otsustatakse, kas kehtestada vanusetuvastusmeetoditele tuginevad

vanusepõhised juurdepääsupiirangud, peaksid alaealistele ligipääsetavate

digiplatvormide pakkujad alati hindama, kas valitud meede on asjakohane selleks, et

tagada oma teenuse puhul alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge

tase, kas meede on proportsionaalne või kas nii kõrge taseme saab saavutada

väiksema ulatusega meetmeid kasutades34. Sellega seoses on komisjon seisukohal, et

pakkujad peaksid käsitlema vanusetuvastusmeetmetele tuginevat vanusepõhist

juurdepääsu piiramist käesolevate suuniste muudes osades kirjeldatud meetmeid

täiendava vahendina. See tähendab, et üksnes juurdepääsupiirangute ja

vanusetuvastusega ei saa asendada meetmeid, mida soovitatakse suuniste teistes

osades.

32. Selline hindamine peaks tagama, et teenusesaajate, eelkõige alaealiste põhiõiguste ja

-vabaduste mis tahes viisil piiramine on proportsionaalne. Seega on komisjon

seisukohal, et digiplatvormide pakkujad peaksid hindamise tulemused oma teenuse

veebiliideses kättesaadavaks tegema nii siis, kui hinnangu põhjal jõutakse järeldusele,

et vanusetuvastusel põhinev juurdepääsupiirang ei ole vajalik, kui ka siis, kui

järeldatakse, et juurdepääsu piiramine on asjakohane ja proportsionaalne meede.

33. Komisjon märgib, et vanuse hindamise lahenduste väiksem täpsus ei tähenda

automaatselt väiksemat mõju teenusesaaja põhiõigustele ja -vabadustele, sest

väiksema täpsusastmega lahenduste kasutamisel võidakse töödelda rohkem

isikuandmeid kui täpsemate lahenduste korral. Väiksema täpsusastme tõttu võivad

need takistada mõne lapse juurdepääsu digiplatvormidele, mis võiksid olla talle

muidu ligipääsetavad. Seepärast peaksid alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide

pakkujad isikuandmete töötlemist nõudvate vanuse hindamise meetodite kasutamist

kaaludes tagama, et kõiki andmekaitsepõhimõtteid, eeskätt võimalikult väheste

andmete kogumise põhimõtet, rakendatakse nõuetekohaselt, need püsivad aja jooksul

( 34

) Hindamisel võivad digiplatvormide pakkujaid aidata punktis 5 kirjeldatud riskianalüüs ja lapse õiguste

mõjuhinnangu vahendid.

17

stabiilsena ja arvesse on võetud Euroopa Andmekaitsenõukogu avaldust

vanusetuvastuse kohta35.

34. Komisjon on seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad, kes

leiavad, et nende teenuse puhul on vanusetuvastusmeetoditele tuginevad

vanusepõhised juurdepääsupiirangud alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja

turvalisuse tagamiseks vajalikud ja proportsionaalsed, peaksid andma teavet kõikide

vanusetuvastuslahenduste kohta, mille nad on kindlaks teinud, ning nende piisavuse

ja tõhususe kohta. Samuti peaksid nad esitama ülevaate tulemusnäitajate kohta, mida

on selle mõõtmiseks kasutatud, näiteks avaldama valepositiivsete ja -negatiivsete

tulemuste ning täpsuse ja saagise määra.

35. Ette tuleks näha laste osalemine vanusepiirangute ja vanusetuvastusmeetodite

kavandamisel, rakendamisel ja hindamisel.

36. Alaealistele ligipääsetavatel digiplatvormidel võib olla sisu, osi või funktsioone, mis

ohustavad alaealisi, aga ka osi, milles saab riske maandada muude meetmetega, ja/või

osi, milles seda teha ei saa. Neil juhtudel peaksid digiplatvormi pakkujad selle asemel,

et kehtestada vanusepiirang kogu teenusele, hindama, milline sisu, osa või funktsioon

nende platvormil kujutab endast ohtu alaealistele, ja kehtestama

vanusetuvastusmeetoditele tuginevad juurdepääsupiirangud, et vähendada alaealisi

ohustavaid riske proportsionaalsete ja asjakohaste meetmetega. Näiteks peaks

sotsiaalmeediateenuse need osad, mille sisu, osad või funktsioonid võivad kujutada

endast ohtu alaealistele, näiteks ainult täiskasvanutele ette nähtud sotsiaalmeedia osad

või reklaamteated või mõjutajate tootepaigutused, olema tehtud kättesaadavaks vaid

täiskasvanud kasutajatele, kelle vanust on vastavalt kontrollitud.

6.1.3 Kasutatava vanusetuvastusmeetodi kindlaksmääramine

6.1.3.1 Vanuse kontrollimine

37. Võttes arvesse asjaolu, et alaealiste kaitsmine on liidu poliitika tähtis eesmärk, mis on

väljendatud määruses (EL) 2022/2065 ja kajastub selle põhjenduses 71, on komisjon

seisukohal, et vanuse kontrollimise meetoditel põhinevate juurdepääsupiirangute

35 Vt Euroopa Andmekaitsenõukogu avaldus 1/2025 vanusetuvastuse kohta. Kättesaadav aadressil

https://www.edpb.europa.eu/our-work-tools/our-documents/statements/statement-12025-age-

assurance_en

18

kasutamine on alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme

tagamise asjakohane ja proportsionaalne meede järgmistes olukordades.

a. Konkreetsed tooted või teenused kujutavad endast suurt alaealiste jaoks suurt

riski ja neid riske ei saa maandada vähem piiravate meetmetega, võttes arvesse

kehtivat liidu ja liikmesriikide õigust, näiteks:

i. alkoholi, tubaka või nikotiiniga seotud toodete ja ravimite müük;

ii. juurdepääs mis tahes liiki pornograafilisele sisule;

iii. juurdepääs hasartmängudega seotud sisule.

b. Kindlaks on tehtud alaealisi ohustavaid riske, mille tõttu nõutakse

teenusetingimustes või teenuse mis tahes muudes lepingulistes kohustustes, et

kasutaja oleks teenuse kasutamiseks vähemalt 18-aastane, isegi kui

õigusaktidega ei ole ametlikku vanusenõuet kehtestatud.

c. Mis tahes muud olukorrad, kus alaealistele ligipääsetava digiplatvormi pakkuja

on kindlaks teinud alaealiste eraelu puutumatust, ohutust või turvalisust

ohustavaid riske, sealhulgas sisu või tegevusega seotud riske, tarbijariske, samuti

suhtlusriske (mis tulenevad nt sellistest funktsioonidest nagu tekstivestlus

reaalajas, piltide ja videote jagamine, anonüümne sõnumivahetus), mida ei saa

maandada vähem sekkuvate meetmetega sama tõhusalt kui vanusekontrollil

põhinevate juurdepääsupiirangutega36.

d. Kui liidu õiguses või seda järgivas liikmesriikide õiguses on sätestatud

miinimumvanus juurdepääsuks teatud toodetele või teenustele, mida

digiplatvormil pakutakse ja/või mis tahes viisil esitatakse, kaasa arvatud

konkreetselt määratletud internetipõhiste sotsiaalmeediateenuste liigid37.

38. Vanuse hindamise meetodid võivad täiendada vanuse kontrollimise tehnoloogiaid ja

neid võib kasutada eelnimetatule lisaks või ajutise alternatiivina eelkõige juhtudel,

36 Need riskid saab kindlaks teha punktis 5 kirjeldatud riskianalüüsiga.

37 Sellega seoses tuletab komisjon meelde liikmesriikide kohustusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi

ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta määruses (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest

eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1), ja

selles kehtestatud tehnilise eeskirja eelnõu koostamise kord.

19

kui ikka veel puuduvad hõlpsasti kättesaadavad kontrollimeetmed, mis vastavad

punktis 6.1.4 kirjeldatud vanusetuvastuslahenduste tõhususe kriteeriumidele,

pöörates erilist tähelepanu kasutaja eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seotud

õiguste kaitsmisele ning ka andmete õigsusele. See üleminekuperiood ei tohiks kesta

kauem kui käesolevate suuniste esimese läbivaatamiseni38. Näiteks võib ainult

täiskasvanutele mõeldud sisu pakkuvatel platvormidel kasutada vanuse eelhindamise

meetodeid, kui tõhusate vanuse kontrollimise meetodite puudumise korral suudab

platvormi pakkuja tõendada, et eelhindamise meetodid on punktis 6.1.4 sätestatud

kriteeriumide järgi nende vanuse kontrollimise meetoditega võrdväärsed39. Komisjon

võib edaspidi täiendada käesolevaid suuniseid nende peamiste vanuse hindamise

meetodite tehnilise analüüsiga, mis on praegu punktis 6.1.4 kirjeldatud kriteeriume

arvesse võttes kättesaadavad.

6.1.3.2 Vanuse kontrollimise tehnoloogiad

39. Vanuse kontrollimist tuleks käsitleda eraldiseisva protsessina, mis ei ole seotud

digiplatvormidel tehtavate muude andmekogumistoimingutega. Vanuse

kontrollimine ei tohiks anda digiplatvormi pakkujatele õigust säilitada lisaks kasutaja

vanuserühmale muid isikuandmeid.

40. Nagu on täpsemalt kirjeldatud punktis 6.1.4, peaks vanusetuvastusmeetod selleks, et

seda saaks pidada asjakohaseks ja proportsionaalseks, olema stabiilne ja sellest

kõrvalehoidmine ei tohiks olla kerge. Meetodit, millest alaealised saavad hõlpsasti

kõrvale hoiduda, ei loeta tõhusaks vanusetuvastusmeetmeks.

41. Meetod, mis tugineb kontrollitud ja usaldusväärsele riigi väljastatud

isikutunnistusele, kuid ei nõua täiendavaid isikuandmeid, võib olla tõhus vanuse

kontrollimise meetod tingimusel, et see põhineb anonüümiseeritud vanusetõendil

38 Komisjon katsetab praegu ELi vanusekontrolli lahendust, mis hõlbustab vanuse kontrollimist

käesolevates suunistes nõutud tasemel, kuni saab hakata kasutama ELi digiidentiteedikukrut. Lisaks

võivad kaubanduslikult või vaid mõnes liikmesriigis olla kättesaadavad ka muud käesolevates suunistes

sätestatud nõuetele vastavad lahendused. Seda asjaolu tõendada suutvad digiplatvormide pakkujad

peaksid aga kohe, kui mõni punktis 6.1.4 sätestatud kriteeriumidele vastav vanuse kontrollimise meetod

saab kättesaadavaks, hakkama seda katsetama ja kasutama. Üleminekuperioodi kestus võib muutuda,

kui võetakse kasutusele ELi vanusekontrolli lahendus

39 Mitmesuguste vanuse hindamise meetodite ülevaate leiab järgmisest Euroopa Komisjoni

teadusaruandest: sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat, Center for Law and Digital

Technologies (eLaw), LLM, Raiz Shaffique, M. ja van der Hof, S. (2024), Mapping age assurance

typologies and requirements – Research report. Kättesaadav aadressil

https://data.europa.eu/doi/10.2759/455338.

20

(tokenil)40. Neid vanusetõendeid peaks pärast isiku vanuse usaldusväärset

kontrollimist välja andma sõltumatu kolmas isik, mitte digiplatvormi pakkuja,

eelkõige juhul, kui pakutakse täiskasvanutele mõeldud sisu. Komisjon on seisukohal,

et vanuse tuvastamiseks ilma isikuandmeid edastamata sobivad krüptoprotokollid,

näiteks võtmete roteerimine või teabetu tõestus41.

42. Liikmesriikides on praegu pooleli protsess, millega tehakse igale kodanikule,

elanikule ja ettevõtjale kättesaadavaks ELi digiidentiteedikukrut42. Tulevane ELi

digiidentiteedikukkur on turvaline, usaldusväärne ja privaatne vahend

elektrooniliseks identifitseerimiseks liidu piires. Kui see kasutusele võetakse, saab

selle abil edastada teenuseosutajale vaid konkreetset teavet, näiteks seda, kas isik

ületab teatava vanusepiiri.

ELi digiidentiteedikukkur

Pärast kasutuselevõttu saab ELi digiidentiteedikukrust kõigile turvaline, usaldusväärne ja privaatne vahend elektrooniliseks identifitseerimiseks kõigile liidu piires. Iga liikmesriik peab andma 2026. aasta lõpuks igale kodanikule, elanikule ja ettevõtjale välja vähemalt ühe kukru, mis võimaldaks neil tõendada oma isikut ja turvaliselt säilitada, esitada ja allkirjastada digidokumente. Kõik ELi digiidentiteedikukrud annavad võimaluse võtta vastu vanusetõendit ja selle väljastamiseks võivad liikmesriigid rakendada teenuseid.

43. Enne ELi digiidentiteedikukru kättesaadavaks muutumist katsetab komisjon vanuse

kontrollimise hõlbustamiseks praegu ELi vanusekontrolli lahendust eraldiseisva

vanuse kontrollimise meetmena, mille puhul on täidetud punktis 6.1.4 kirjeldatud

vanusetuvastuslahenduste tõhususe kriteeriumid. Kui ELi vanusekontrolli lahendus

valmis saab, saab sellest seadme abil vanuse kontrollimise meetodi nõuetele

vastavuse etalon ja võrdlusstandard. Seetõttu julgustatakse digiplatvormide

pakkujaid, kellelt eeldatakse oma teenuste jaoks vanusekontrolli lahenduste

40 Teenuseosutaja peab teadma vaid seda, kas kasutaja on seatud vanusepiirist vanem või noorem. Selle

rakendamiseks tuleks kasutada kolmanda isiku osalusel põhinevat token-meetodit, mille puhul

teenuseosutaja näeb ainult vanusetuvastuse protsessi funktsionaalset tulemust (nt vanusepiirist „vanem“

või „noorem“). Kolmandast isikust väljaandja kontrollib vanust ja annab kasutajale vanusetõendi, mille

kasutaja saab esitada teenuseosutajale, ilma et ta peaks oma vanust uuesti tõendama. Vanusetõend võib

sisaldada kasutaja erinevaid atribuute ning teavet selle kohta, millal, kus või kuidas vanust kontrolliti.

Vt ka Euroopa Andmekaitsenõukogu avaldus 1/2025 vanusetuvastuse kohta. Kättesaadav aadressil

https://www.edpb.europa.eu/our-work-tools/our-documents/statements/statement-12025-age-

assurance_en

41 Teabetu tõestus on protokoll, milles üks pool (tõendaja) saab teisele poolele (kontrollija) tõendada, et

teatav väide on tõene, edastamata kontrollijale mingit teavet peale selle, et see väide on tõene.

42 Nagu on sätestatud määruse (EL) nr 910/2014 (muudetud määrusega (EL) 2024/1183) II peatüki 1. jaos.

21

kasutamist, osalema ELi vanusekontrolli lahenduse varaste versioonide katsetamises,

mis võib aidata neil pakkujatel välja selgitada vahendid, millega saab kõige paremini

tagada määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 järgimise.

44. ELi vanusekontrolli lahendusega seatud võrdlusstandardi rakendamiseks43 võib luua

rakendused, mille avaldavad avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused või mis

integreeritakse tulevasse ELi digiidentiteedikukrusse. Standardi rakendamisega

saadakse vanuse kontrollimise tehnoloogia, millega tagatakse eraelu puutumatus ja

võimalikult väheste andmete kogumine, mis ei ole jälgitav ja mis on

koostalitlusvõimeline, kooskõlas punktis 6.1.4 kirjeldatud vanusetuvastuslahenduste

tõhususe kriteeriumidega.

ELi vanusekontrolli lahendus

ELi vanusekontrolli lahendusest ja sellega kaasnevast rakendusest saab kergesti kasutatav vanuse kontrollimise meetod, mis võimaldab tõendada, et kasutaja on vähemalt 18-aastane. Lahendus kõrvaldab senise puudujäägi, kuni saab kättesaadavaks Euroopa digiidentiteedikukkur. Selle kindla, eraelu puutumatust säilitava ja võimalikult vähe andmeid koguva lahenduse eesmärk on luua eraelu puutumatuse ja kasutajasõbralikkuse standard.

ELi vanusekontrolli lahendus annab võrdlusaluse, mille põhjal saab kontrollida vanusetuvastuslahenduse täpsust, minimeerides samal ajal mõju teenusesaaja õigustele ja vabadustele.

Kasutajad saavad rakenduse hõlpsasti aktiveerida ja saada tõendi mitmel eri viisil. Tõend kinnitab üksnes seda, et kasutaja on vähemalt 18-aastane. See ei näita kasutaja täpset vanust ega sisalda muud teavet tema kohta. Kasutaja saab digiplatvormil tõendada, et ta on vähemalt 18-aastane, nii et tema eraelu puutumatus on tagatud ilma andmevoota tõendi andjale. Lisaks võetakse kasutusele mehhanismid, mis takistavad jälgimist digiplatvormide vahel. Rakendust on lihtne kasutada. Täiskasvanutele mõeldud sisule juurdepääsu küsimise korral esitab kasutaja digiplatvormile rakenduse kaudu tõendi selle kohta, et ta on vähemalt 18-aastane. Pärast kehtivuse kontrollimist annab digiplatvorm kasutajale juurdepääsu. Kasutaja identiteet ja tegevus on kogu protsessi ajal avalikustamise eest kaitstud. Usaldusväärsele tõendi väljaandja ei saa teavet selle kohta, millisele digiteenusele juurdepääsu saamiseks kasutaja tõendab, et on vähemalt 18-aastane. Samuti ei saa üle 18-aastastele digiteenuse osutaja teada juurdepääsu taotleva kasutaja isikuandmeid, vaid ainult kinnituse, et kasutaja on vähemalt 18-aastane.

Tehniliselt võib ELi vanusekontrolli lahendus pakkuda ka muid atribuute, näiteks kontrollida elusust. Riikides, kus toetatakse ka alla 18-aastaste vanuse kinnitamise kehtivaid meetodeid, võib ELi vanusekontrolli lahendust kasutada ka alla 18-aastaste vanuse kontrollimiseks.

45. Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad võivad kasutada ka muid

vanuse kontrollimise meetodeid, et tagada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja

43 ELi võrdlusstandard on kättesaadav aadressil https://ageverification.dev.

22

turvalisuse kõrge tase, tingimusel et need meetodid vastavad ELi võrdlusstandardile

(nagu kirjeldatud eespool punktides 43 ja 44) ning punktis 6.1.4 kirjeldatud

kriteeriumidele. ELi vanusekontrolli lahendus on neile kriteeriumidele vastava

meetodi näide.

46. Võimalikult väheste andmete kogumise, eesmärgi piiramise ja kasutajausalduse

põhimõtete järgimise tagamiseks innustatakse digiplatvormide pakkujaid rakendama

nn topeltpimedaid vanuse kontrollimise meetodeid. Topeltpime meetod tagab, et

i) digiplatvorm ei saa lisavahendeid kasutaja tuvastamiseks ja saab selle asemel vaid

teavet, mis võimaldab kinnitada, et kasutaja ületab vanusepiiri, ja ii) vanusekontrolli

tegija ei saa teavet teenuste kohta, mille jaoks vanuse tõendamist kasutatakse. Need

meetodid võivad põhineda kohaliku seadmega töötlemisel, anonümiseeritud

krüptotõenditel või teabetul tõestusel44.

6.1.3.3 Vanuse hindamine

47. Komisjon on seisukohal, et kui vanuse kontrollimise meetodeid pakuvad sõltumatud

kolmandad isikud või meetodite pakkumiseks kasutatakse süsteeme, mis on

nõuetekohaselt ja sõltumatult auditeeritud eeskätt turvalisuse ja andmekaitse nõuetele

vastavuse osas ja vajaduse korral eelnevalt, et tagada meetme tulemuslikkus, on

vanuse hindamise meetodite kasutamine alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja

turvalisuse kõrge taseme tagamiseks asjakohane ja proportsionaalne meede

järgmistes olukordades.

a. Kui tuginedes pakkuja hinnangule platvormil alaealisi ähvardavate riskide kohta

on alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust ohustavate kindlakstehtud

riskide tõttu digiplatvormi teenusetingimustes või muudes sarnastes

44 Sellised meetodid on kindlalt kooskõlas Euroopa Andmekaitsenõukogu vanusetuvastust käsitleva

avalduse 1/2025 punktis 34 esitatud soovitusega kasutada lahendusi, mis takistavad seostamist ja

profiilianalüüsi tegemist. Ka teadusuuringutes eelistatakse selliseid eraelu puutumatust säilitavaid

meetodeid, sest need on mastabeeritavad, kaasavad ja tulemuslikud alaealisi ohustavate riskide

maandamisel ning kaitsevad põhiõigusi. Kättesaadav aadressil https://www.edpb.europa.eu/our-work-

tools/our-documents/statements/statement-12025-age-assurance_en

23

lepingulistes kohustustes kehtestatud teenuse kasutamise miinimumvanus, mis

on alla 18 aasta45,46.

b. Kui digiplatvormi pakkuja on oma riskianalüüsis kindlaks teinud, et tema

platvormil ohustavad alaealisi keskmised riskid (vt punkt 5 „Riskianalüüs“)47 ja

neid ei saa maandada vähem piiravate meetmetega. Komisjon on seisukohal, et

nii on see juhul, kui risk ei ole piisavalt suur selleks, et teenuse kasutamiseks

peab vanuse kontrollimise alusel piirama juurdepääsu, aga ei ole ka piisavalt

väike selleks, et juurdepääsu piiramine või vanusetuvastusmeetoditel põhinev

juurdepääsu piiramine ei oleks üldse asjakohane või et piisaks ainult inimese

enda kinnitusest. Põhjuseid, miks inimese enda kinnitust ei peeta asjakohaseks

vanusetuvastusmeetmeks, selgitatakse täpsemalt allpool.

Halb tava

SadMedia on digitaalne sotsiaalmeediaplatvorm. SadMedia pakkuja otsustas kehtestada oma teenuse kasutajatele vanusepiirangu: kasutajad peavad olema vähemalt 13-aastased. Otsuse tegemisel tugines pakkuja oma hinnangule, mille järgi võivad riskid alaealiste eraelu puutumatusele, ohutusele ja turvalisusele olla keskmised. Vanusepiirang on sätestatud SadMedia teenusetingimustes. Piirangu kohaldamiseks kasutab SadMedia pakkuja enda välja töötatud vanuse hindamise mudelit, mille kohta ta väidab, et mudel suudab prognoosida kasutaja vanust veapiiriga 2 aastat. Sellise veapiiri tõttu saavad teenust kasutada paljud eelnimetatud vanusest

45 Kui sellistel juhtudel kasutatakse vanuse kontrollimist, ei piira see pakkuja ühtki muud kohustust, nt

kohustust hinnata, kas alaealine on tarbijana piisavalt vana, et tal on seaduspärane õigus sõlmida

lepingut. See sõltub selles liikmesriigis kehtivast õigusest, kus alaealine elab.

46 Mõnel juhul võib pakkujal olla võimalik kontrollida, kas alaealisele lõi juurdepääsu tema eestkostja.

47 Need riskid saab kindlaks teha punktis 5 kirjeldatud riskianalüüsiga.

48 Kõikides siin esitatud hea ja halva tava näidetes osutatakse väljamõeldud digiplatvormidele.

Hea tava

MegaBetting48 on digiplatvorm, mis võimaldab kasutajatel sõlmida kihlvedusid reaalsete sündmuste tulemuste kohta. Pakkuja on kooskõlas riigis kehtiva õigusega seadnud kasutajate vanusepiiriks 18 aastat. Alaealistele juurdepääsu tõkestamise tagamiseks kasutab digiplatvormi pakkuja ELi vanusekontrolli lahendust, mis annab pakkujale teada ainult seda, kas kasutaja on vähemalt 18-aastane. Selle teabe koostab usaldusväärne väljaandja, kes tugineb kasutaja riiklikule eID-le, ja see võetakse vastu kasutaja mobiilirakendusest. Seega on pakkuja veendunud, et süsteem vastab väga hästi toimiva lahenduse kriteeriumile, säilitades samal ajal kasutaja eraelu puutumatuse.

24

nooremad alaealised, samas kui paljud nendest, kes on nõutud vanuses, teenust kasutada ei saa. SadMedia vanusetuvastusmeede ei toimi väga hästi ja seega ei taga see teenuse kasutamisel alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrget taset.

48. Komisjon on seisukohal, et kui alaealistele ligipääsetava digiplatvormi pakkuja on

teinud kindlaks, et vanusetuvastusel põhinevad juurdepääsupiirangud on teenuse

puhul alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse tagamiseks vajalikud,

peaks see pakkuja võimaldama oma platvormil mitut vanusetuvastusmeetodit, mille

vahel kasutaja saaks valida, kuid need meetodid peavad vastama punktis 6.1.4

kirjeldatud kriteeriumidele. See aitab vältida olukorda, kus kasutajad, kes hoolimata

sellest, et nad vastavad digiplatvormile juurdepääsu tingimustele, ei saa kasutada

konkreetset vanusetuvastusmeetodit. Toimivuse ja kasutajasõbralikkuse

suurendamiseks peaks asjakohast vanusetuvastusmeetodit rakendama juba konto

loomise ajal ja seejärel kasutama vanuseandmeid lisaks teistele käesolevates suunistes

nimetatud kaitsemeetmetele platvormil eakohase kogemuse pakkumiseks. Peale selle

peaksid digiplatvormide pakkujad kehtestama õiguskaitsemehhanismi, et kasutajad

saaksid esitada kaebuse, kui pakkuja on hinnanud kasutaja vanust valesti49.

Halb tava

SadMedia kasutab vanuse hindamise lahendust ühena mitmest meetmetest, mille eesmärk on saavutada eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase. Kui vanuse hindamise süsteem annab negatiivse tulemuse, näidates, et kasutaja on teenuse kasutamiseks liiga noor, avaneb kasutajale hüpikaken tekstiga „Ei nõustu tulemusega? Palun proovi uuesti!“. Seejärel saab kasutaja lasta vanust sama meetodiga uuesti hinnata. Näites kirjeldatud meetodit ei saa pidada asjakohaseks ega proportsionaalseks, sest teenusesaajale ei ole loodud võimalust kasutada mõnda muud vanusetuvastusmeetodit ja ta ei saa ühegi vahendi abil vaidlustada valet vanusehinnangut.

6.1.4 Vanusetuvastusmeetodi asjakohasuse ja proportsionaalsuse hindamine

49. Enne, kui alaealistele ligipääsetava digiplatvormi pakkuja otsustab, kas kehtestada

juurdepääsupiirangute toetamiseks konkreetne vanuse kontrollimise või hindamise

meetod, peaks ta kaaluma selle meetodi järgmisi omadusi.

a. Täpsus – kui täpselt saab selle meetodiga kasutaja vanuse kindlaks teha.

49 Pakkuja võib integreerida selle mehhanismi oma artikli 20 kohasesse ettevõttesisesesse kaebuste

menetlemise süsteemi. Vt ka käesoleva dokumendi punkt 7.1.

25

Vanuse kontrollimise või hindamise meetodi täpsust tuleks hinnata asjakohaste,

selgete ja avalikult kättesaadavate näitajate alusel. Neid näitajaid on vaja selleks,

et hinnata, millises ulatuses saab meetodiga õigesti kindlaks teha, kas kasutaja

on teatud vanusest noorem või vanem või millisesse vanusevahemikku ta

kuulub50) . Digiplatvormide pakkujad peaksid korrapäraselt kontrollima, kas

kasutatava meetodi tehniline täpsus vastab endiselt tipptasemele.

b. Usaldusväärsus – kui usaldusväärselt konkreetne meetod tegelikes olukordades

töötab.

Meetod on usaldusväärne, kui seda saab kasutada pidevalt igal ajal ja see toimib

mitmesugustes tegelikes olukordades, mitte ainult ideaalsetes laboritingimustes.

Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid enne konkreetse

vanusetuvastuslahenduse kasutusele võtmist hindama, kas andmed, mis on osa

vanuse hindamise protsessist, pärinevad usaldusväärsest allikast. Näiteks

inimese enda allkirjastatud vanusetõendit ei saa pidada usaldusväärseks.

c. Stabiilsus – kui lihtne on meetodist kõrvale hoida.

Meetodit, millest alaealistel on lihtne kõrvale hoida, ei loeta piisavalt stabiilseks

ja seega ei ole see meetod toimiv. Seda, kui lihtne on meetodist kõrvale hoida,

peavad alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad hindama

juhtumipõhiselt, võttes arvesse alaealise vanust, kellele konkreetsed meetmed

on suunatud. Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid

hindama ka seda, kas vanusetuvastusmeetod tagab tipptasemel ohutuse ja

turvalisuse, et tagada töödeldavate vanuseandmete terviklus.

d. Mittesekkumine – mil määral sekkub meetod kasutaja õigustesse.

Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid korrapäraselt

hindama valitud meetodi mõju teenusesaaja õigustele ja vabadustele, sealhulgas

nende õigusele eraelu puutumatusele, andmekaitsele ja sõnavabadusele51.

50 Ebaõige vanusetuvastuse tulemusena võidakse hoolimata kehtestatud vanusetuvastusmeetmetest

välistada teenusesaajad, kellel on õigus teenust kasutada, või lubada teenust kasutada neil, kellel puudub

selleks õigus.

51 Asjakohatu vanusetuvastus võib põhjendamatult ohustada teenusesaajate õigust andmekaitsele ja eraelu

puutumatusele, kusjuures vanuse üldine tuvastamine võib piirata juurdepääsu teenustele enam, kui on

tegelikult vaja.

26

Vastavalt Euroopa Andmekaitsenõukogu seisukohale ja kooskõlas määruse

(EL) 2022/2065 artikli 28 lõikega 352 peaks pakkuja töötlema ainult neid

vanusega seotud omadusi, mis on rangelt vajalikud seatud eesmärgi

saavutamiseks, ja vanusetuvastust ei tohiks kasutada selleks, et luua pakkujale

lisavahendeid füüsiliste isikute tuvastamiseks, profiili analüüsimiseks või

jälgimiseks53. Mitme sama suure kindluse ja toimivusega meetodi hulgast peaks

valima selle, mis on vähem sekkuv. Selle raames hinnatakse, kas meetod tagab

protsessi läbipaistvuse kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 12 ja/või

annab teavet kasutaja kohta, keda risk ohustab. Andmeid, mida töödeldakse

eesmärgiga teha kindlaks, kas kasutaja on teatud vanusest vanem või noorem, ei

tohi mitte mingil juhul säilitada ega kasutada muul eesmärgil.

e. Diskrimineerimisest hoidumine – kuidas võib meetod olla mõne kasutaja

suhtes diskrimineeriv.

Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid veenduma, et

valitud meetod on asjakohane ja kättesaadav kõikidele alaealistele sõltumata

nende puudest, keelest, etnilisest, soolisest, usulisest või vähemuse taustast.

50. Kui vanusetuvastusmeetmed ei vasta eespool sätestatud kriteeriumidele, ei saa neid

lugeda asjakohaseks ja proportsionaalseks.

51. Vanusetuvastuslahendusi, millest saab kergesti kõrvale hoida, ei tohiks pidada

selliseks, mis tagavad alaealistele eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge

taseme. Selle hindamisel peaks arvesse võtma mõju, mida platvorm võib avaldada

alaealiste eraelu puutumatusele, ohutusele ja turvalisusele. Vanust tõendava teabe

säilitamine sõltub ka riskidest, mis seostuvad asjaomase platvormiga. Näiteks ei

tohiks ainult täiskasvanutele kasutamiseks mõeldud digiplatvormid võimaldada

jagada kasutajakonto andmeid ja seega ka tuvastada vanust igal juhul, kui teenust

kasutatakse.

52 Vt määruse (EL) 2022/2065 põhjendus 71, milles rõhutatakse vajadust järgida võimalikult väheste

andmete kogumise põhimõtet, mis on sätestatud määruse (EL) 2016/679 artikli 5 lõike 1 punktis c.

53 Vt Euroopa Andmekaitsenõukogu vanusetuvastust käsitleva avalduse 1/2025 punktid 2.3 ja 2.4.

Kättesaadav aadressil https://www.edpb.europa.eu/our-work-tools/our-

documents/statements/statement-12025-age-assurance_en

27

52. Komisjon on seisukohal, et inimese enda kinnitus54 ei vasta kõigile eespool esitatud

nõuetele, eelkõige stabiilsuse ja täpsuse nõudele. Seega ei pea komisjon inimese enda

kinnitust asjakohaseks vanusetuvastusmeetodiks, mis tagab alaealiste eraelu

puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme vastavalt määruse (EL) 2022/2065

artikli 28 lõikele 1.

53. Lisaks on komisjon seisukohal, et alaealistele tuleks selgitada nagu alati –

juurdepääsetavalt, nähtavalt ja lapsesõbralikus keeles, et vanust tuvastab kolmas isik

(vt punkt 8.4 „Läbipaistvus“). Peale selle peab pakkuja tagama, et kolmanda isiku

kasutatud meetod oleks tulemuslik kooskõlas eespool esitatud kaalutlustega. See

kehtib ka siis, kui pakkuja kavatseb tugineda operatsioonisüsteemide või seadme

käitajate pakutavatele lahendustele.

6.2 Registreerimine

54. Registreerimine või autentimine võib mõjutada seda, kas ja kuidas saavad alaealised

juurdepääsu konkreetsele teenusele ja kasutavad seda ohutul, eakohasel ja õigusi

kaitsval moel. Komisjon on seisukohal, et kui on tehtud kindlaks, et vanusetuvastus

on eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme tagamiseks ning eakohase

kogemuse pakkumiseks vajalik, võib registreerimine või autentimine olla teenuse

kasutamisel esimene samm, selline protsess saaks toimuda proportsionaalselt.

55. Kui registreerimist ei nõuta ja ollakse teadlik sellest, et mõni registreerimata kasutaja

võib olla alaealine, kes on noorem kui digiplatvormil teenusele ja/või eale sobimatule

sisule juurdepääsuks nõutud, peaks asjaomase alaealistele ligipääsetava digiplatvormi

pakkuja konfigureerima registreerimata kasutajate seaded nii, et tagatud oleks eraelu

puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrgeim tase, võttes eelkõige arvesse käesolevate

suuniste punktides 6.3.1 ja 6.3.2 esitatud soovitusi ning seades esikohale lapse

parimad huvid, sealhulgas arvestades kokkupuuteriske, mis võivad seostuda lapsena

esinevate täiskasvanutega.

54 Euroopa Komisjon – sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat, Center for Law and Digital

Technologies (eLaw), LLM, Raiz Shaffique, M. ja van der Hof, S. (2024), Mapping age assurance

typologies and requirements – Research report. Kättesaadav aadressil

https://data.europa.eu/doi/10.2759/455338.

28

56. Kui registreerimine on nõutud või seda pakutakse kui võimalust pääseda ligi

alaealistele ligipääsetavale digiplatvormile, leiab komisjon, et platvormi pakkuja

peaks tegema järgmist:

a. selgitama kasutajatele registreerimise eeliseid ja riske ning asjakohastel juhtudel

ka registreerimise vajalikkust (vt punkt 8.4 „Läbipaistvus“);

b. tagama, et registreerimisprotsess on kõigile lastele, sealhulgas puuete või

lisajuurdepääsuvajadustega lastele, nende arenevate võimete kohaselt lihtsasti

juurdepääsetav ja navigeeritav ning keeles, millest nad aru saavad;

c. tagama, et registreerimisprotsess hõlmab meetmeid, mis aitavad kasutajatel

mõista, kas nad on teenuse kasutamiseks piisavalt vanad. Kooskõlas allpool

esitatud punktiga d tuleks need meetmed esitada kasutajale pärast seda, kui nad

on läbinud vanusetuvastuse, mis võib olla ka inimese enda kinnitus;

d. vältima alaealistele ligipääsetava digiplatvormi nõutud vanusest nooremate

kasutajate julgustamist või ahvatlemist kontot looma või teenust kasutama ning

võtma meetmeid selle toimumise riski vähendamiseks55;

e. tagama, et alaealistel on lihtne kontolt välja logida ja lasta oma konto enda

taotluse põhjal kustutada;

f. kasutama registreerimist kui ühte võimalust tuvastada vajaduse korral vanust,

võttes arvesse punktis 5 ja punktis 6.1 esitatud soovitusi,56 samuti rõhutama

platvormi või teenuse ohutusmeetmeid, käitumisreegleid koos vastavate

tingimuste rikkumise tagajärgedega, alaealiste eraelu puutumatust, ohutust või

turvalisust ohustavaid kindlakstehtud riske ning kasutajate toetamiseks

kättesaadavaid ressursse;

g. tagama, et registreerimine ei julgustaks ega ahvatleks lapsi avaldama või jagama

oma profiilis rohkem teavet, kui on vaja teenuse toimimiseks, ja kui see on

55 See ei piira lisanõudeid, mis tulenevad muudest õigusaktidest, näiteks määruse (EL) 2016/679

artiklist 12.

56 Nagu kirjeldatud punktis 6.1, ei pea komisjon inimese enda kinnitust asjakohaseks

vanusetuvastusmeetodiks määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõikele 1 vastava alaealiste eraelu

puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme tagamisel.

29

nõutud liidu või liikmesriigi õiguse alusel, küsitakse lapsevanema või eestkostja

nõusolekut.

6.3 Kontoseaded

6.3.1 Vaikeseaded

57. Vaikeseaded on tähtis vahend, mida alaealistele ligipääsetavate platvormide pakkujad

saavad kasutada selleks, et maandada alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja

turvalisust ohustavaid riske, näiteks riski, et toimub soovimatu kokkupuude alaealisi

kahjustada püüdvate isikutega. Tõendid osutavad sellele, et kasutajad ei muuda sageli

oma vaikeseadeid, mis tähendab, et suuremal osal kasutajatest jäävad kehtima

vaikeseaded, mis on seega tähtsad kasutajate tegevuse suunamisel57. Seepärast on

komisjon seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid

tegema järgmist:

a. tagama, et eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse lõimituse põhimõtteid

rakendatakse järjepidevalt alaealiste kontode kõigi seadete suhtes;

b. seadistama alaealiste kontod vaikimisi eraelu puutumatuse, ohutuse ja

turvalisuse kõrgeimale tasemele. See hõlmab vaikeseadete koostamist nii, et

alaealistele oleks tagatud ohutud ja eakohased seaded, võttes arvesse nende

arenevaid võimeid. Seaded peaksid vaikimisi tagama kõikidele alaealistele

vähemalt järgmist:

i. kontod võimaldavad toiminguid, näiteks meeldimisi, silte, kommentaare,

otsesõnumeid, uuesti postitamist ja mainimist, ainult neilt kontodelt, millelt

saadud kontaktikutse on kasutaja varem vastu võtnud;

( 57

) Willis, L. E. (2014). Why not privacy by default? Berkeley Technology Law Journal, 29(1), 61.

Kättesaadav aadressil https://www.btlj.org/data/articles2015/vol29/29_1/29-berkeley-tech-l-j-0061-

0134.pdf; Cho, H., Roh, S., Park, B. (2019). Of promoting networking and protecting privacy: Effects of

defaults and regulatory focus on social media users’ preference settings. Computers in Human Behavior,

101, 1–13. Kättesaadav aadressil https://doi.org/10.1016/j.chb.2019.07.001. Seadete hulka, mis võivad

kujutada endast ohtu alaealiste eraelu puutumatusele, ohutusele või turvalisusele, kuuluvad näiteks asukoha

jagamise sisselülitamine, profiili muutmine avalikuks, teistele kasutajatele kontaktide või jälgijate loendi

nähtavaks muutmine, meediafailide jagamise võimaldamine, voogedastusülekannete tegemine või neis

osalemine.

30

ii. ükski konto ei saa alla laadida teavet kontaktandmete, asukoha või konto

kohta ega alaealise üleslaaditud või jagatud sisu ega teha neist

kuvatõmmiseid;

iii. alaealise sisu, postitusi ja teavet konto kohta saab näha ainult kontodelt,

millelt saadud kontaktikutse on alaealine varem vastu võtnud;

iv. keegi ei näe alaealise tegevust, näiteks sisu meeldimisi või teise kasutaja

jälgimist;

v. asukohatuvastus, mikrofon, ligipääs fotodele, kaamera, kontaktide

sünkroonimine ning muud kui vältimatud jälgimisfunktsioonid on välja

lülitatud;

vi. vaikimisi video automaatesitus ja voogedastusülekannete tegemise

funktsioon on välja lülitatud;

vii. tõuketeated on vaikimisi välja lülitatud ja jäävad väljalülitatuks pideva

ööune ajal ning pideva ööune aeg on kohandatud alaealise vanuse järgi. Kui

kasutaja aktiveerib tõuketeated, peaksid need andma kasutajale teada ainult

suhtlusest, mis tuleb kasutaja otsekontaktidelt, ja sisust, mida edastatakse

kontodelt või kanalitest, millega kasutaja suhtleb või mida ta aktiivselt

jälgib (näiteks ei tohiks tõuketeated olla kunagi võltsid ja peaksid täpselt

nimetama kasutajat või isikut, kellelt teade on tulnud);

viii. välja on lülitatud funktsioonid, mis võivad soodustada liigset kasutamist,

näiteks meeldimiste või reageerimiste arv, mingi tegevuse kestus, võimalus

näha, et keegi trükib või on sõnumit lugenud;

ix. kõik funktsioonid, mis suurendavad kasutaja tegevusvõimekust tema

suhtluse suhtes, on aktiveeritud. See võib olla näiteks teave või tõke, mis

aeglustab sisu esitamist, postitamist ja suhtlustoiminguid ning millega

luuakse kasutajale võimalus mõelda, enne kui ta otsustab, kas tahab sisu

edasi vaadata või mida ta postitab;

x. teiste kontode soovitamine on välja lülitatud;

31

xi. filtrid, mida saab seostada negatiivse mõjuga kehakuvandile,

enesehinnangule ja vaimsele tervisele, on välja lülitatud;

c. kaaluma, kas olenevalt alaealiste vanusest ja arenevatest võimetest ning

platvormi pakkuja riskianalüüsi tulemustest on vaja kehtestada

miinimumnõuetest rangemad nõuded punktis 6.3.1 käsitletud vaikeseadetele

ning koostada ja rakendada piiravamaid vaikeseadeid. Näiteks võib selleks luua

nooremate alaealiste jaoks vaikeseaded, mis takistavad kõigil teistel kasutajatel

osaleda teatud liiki suhtluses;

d. kontrollima ja ajakohastama korrapäraselt vaikeseadeid ning tagama, et need

toimivad pärast kõikide uuenduste tegemist ja kaitsevad tekkivate

internetiohtude ja suundumuste eest, sealhulgas kõikide alaealiste eraelu

puutumatust, ohutust ja turvalisust ohustavate riskide eest, mille pakkuja on

teinud kindlaks riskianalüüsi käigus (vt punkt 5 „Riskianalüüs“);

e. tagama, et alaealisi ei julgustata ega ahvatleta muutma oma seadeid eraelu

puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse madalamale tasemele ja et vaikeseadete

muutmise valikud on esitatud neutraalsel moel;

f. tagama, et alaealised saavad olenevalt oma vanusest, arenevatest võimetest ja

vajadustest järkjärgult suureneva kontrolli oma seadete üle, et toetada nende

suurenevat iseseisvust ja suurendada nende tegevusvõimekust58;

g. tagama, et seadeid on alaealistele selgitatud lapsesõbralikult ja ligipääsetavalt (vt

punkt 6.4 „Internetipõhised liidesed ja muud vahendid“).

58. Kui alaealised muudavad oma vaikeseadeid ja valivad funktsioonid, mis ohustavad

nende eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust, peaks digiplatvormi pakkuja

komisjoni hinnangul tegema järgmist:

58 Alaealised läbivad eri arenguetappe ning eri vanuses alaealiste teadmised ja küpsuse tase on erinevad.

Seda on tunnistatud muu hulgas ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldmärkuses nr 25 laste õiguste kohta

digikeskkonnas (2021, punktid 19–21). Vanuseid ja arenguetappe sisaldav praktiline tabel on muu

hulgas kättesaadav Hollandi laste õiguste koodeksi lisas. Kättesaadav aadressil

https://codevoorkinderrechten.waag.org/wp-content/uploads/2022/02/Code-voor-Kinderrechten-

EN.pdf

32

a. andma alaealisele võimaluse valida, kas ta muudab oma vaikeseadeid ajutiselt,

näiteks teatud ajaks või kasutatava sessiooni ajaks, või püsivalt;

b. võimaldama vaikeseadete hõlpsat taastamist, näiteks muudetud seadete

lähtestamist ühe klõpsuga või ajalool põhineva tagasivõtufunktsiooni abil;

c. esitama hoiatussignaali hetkel, mil alaealine muudab oma seadeid, selgitades

sõnaselgelt muudatuste võimalikke tagajärgi;

d. saatma alaealistele korrapäraselt meeldetuletusi nende tehtud muudatuste

võimalike tagajärgede kohta ja looma neile võimaluse pöörduda tagasi

vaikeseadete juurde;

e. kui alaealine on lülitanud sisse asukohatuvastuse, mikrofoni ja kaamera ning

jälgimisfunktsioonid, mis ei ole vältimatult vajalikud, lülitama need pärast

sessiooni lõpetamist automaatselt välja;

f. kui asukohatuvastus, mikrofon ja kaamera on sisse lülitatud, andma alaealisele

sellest märku kogu aja vältel, mil need on sisse lülitatud.

6.3.2 Seadete, omaduste ja funktsioonide kättesaadavus

59. Komisjon on seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad

peaksid tegema järgmist:

a. kaaluma, kas mõned seaded, omadused või funktsioonid tuleks alaealiste

kontodelt üldse eemaldada ja/või kas punktis 6.3.1 kirjeldatud vaikeseaded

tuleks muuta kõigi või teatavas vanuses alaealiste jaoks pööramatuks või

muudetamatuks, võttes arvesse alaealiste vanust ja arenevaid võimeid, ning

tuginedes oma hinnangule eemaldama need seaded ja/või muutma need seaded

pööramatuks. Sellise hindamise käigus peaksid alaealistele ligipääsetavate

digiplatvormide pakkujad hindama, kuidas need seaded ja funktsioonid võivad

mõjutada alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust nende platvormil;

b. tagama, et hoolimata alaealise valitud kontoseadetest

i. ei oleks kunagi lihtne alaealisi leida või võtta nendega ühendust kontodelt,

millelt saadud kontaktikutset nad ei ole varem vastu võtnud;

33

ii. ei avaldata teistele kasutajatele kunagi alaealiste isiklikke kontaktandmeid,

sealhulgas e-posti aadressi või telefoninumbrit, kui alaealine ei ole selleks

selgelt luba andnud;

iii. ei lisata alaealiste kontosid kunagi täiskasvanutele soovitatavate kontaktide

hulka. Alaealistele ei soovitata täiskasvanute kontosid või kontosid, mille

puhul võib tegemist olla võltsalaealise kontoga;

iv. mingil juhul ei ole kontodelt, millelt saadud kontaktikutset ei ole alaealine

varem vastu võtnud, näha alaealise profiili- või elulooandmeid, tegevust ja

ajalugu, näiteks meeldimisi ja vaatamisi, sõprade ja jälgijate loendit ning

kontosid, mida alaealine jälgib, ja nimetatud teave muutub alati

kättesaamatuks, kui konto on blokeeritud või muul viisil tagasi lükatud;

c. tagama, et alaealistele luuakse võimalus piirata oma profiilifoto ja avaldatud sisu

üksikute osade nähtavust, samuti võimalus üldiselt piirata oma sisu nähtavust;

d. tagama, et alaealistele luuakse võimalus anda nõusolek või keelduda sellest, et

teised kasutajad neid ära sisu, kommentaaride või muu materjaliga seoses ära

märgivad (tagging);

e. võtma meetmeid, mis takistaksid alaealistel ekslikult vastu võtta soovimatuid

kontaktikutseid, näiteks nõudes, et alaealisega ühendust võtta sooviv kasutaja

lisaks oma soovile sõnumi.

6.4 Internetipõhise liidese disain ja muud vahendid

60. Komisjon on seisukohal, et meetmed, mis võimaldavad alaealistel kontrollida oma

internetikogemust, on tõhus viis, millega saab tagada alaealiste eraelu puutumatuse,

ohutuse ja turvalisuse kõrge tase määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1

tähenduses.

61. Piiramata määruse (EL) 2022/2065 III peatüki 5. jaos sätestatud väga suurte

digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite kohustusi ning

olenemata sama määruse artiklis 25 sätestatud digiplatvormide pakkujate

kohustustest, mis on seotud nende internetipõhiste kasutajaliideste disaini, korralduse

ja toimimisega, on komisjon seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate

34

digiplatvormide pakkujad peaksid kasutusele võtma ja rakendama funktsioone, mis

võimaldavad alaealistel otsustada, kuidas nad pakkujate osutatud teenuseid

kasutavad. Need funktsioonid peaksid looma õige tasakaalu lapse tegevusvõimekuse

ning eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse piisava taseme vahel. Selleks peaks

tegema näiteks järgmist:

a. tagama, et internetipõhise liidese disain pakub alaealistele eakohast kogemust;

b. tagama, et alaealised ei puutuks kokku veenmisel põhinevate

disainilahendustega, mille eesmärk on peamiselt kasutajate kaasamine ja mis

võivad põhjustada platvormi liig- või ülekasutamist või probleemseid või

sundkäitumisega seotud harjumusi. Sellised lahendused on näiteks võimalus

lõputult kerida, tarbetu nõue, et rakenduses ajakohase teabe saamiseks tuleb

sooritada mingi konkreetne toiming, videosisu automaatne käivitumine,

alaealise tähelepanu köitmiseks kunstlikult ajastatud teated, kunstlikult loodud

teated, sealhulgas sellised, millega jäetakse mulje, nagu oleks saatja mõni teine

kasutaja, või sotsiaalsed teated sisu kohta, mida kasutaja ei ole kunagi kasutanud,

piiratusest ja/või pakilisusest teavitavad märgid59 ja virtuaalauhindade loomine

platvormil teatud toimingu tegemise (kordamise) eest;

c. kasutama kohandatavaid, nähtavaid, hõlpsasti ligipääsetavaid ja kasutatavaid,

lapsesõbralikke ja toimivaid ajajuhtimisvahendeid, et suurendada alaealiste

teadlikkust ajast, mille nad digiplatvormil veedavad. Selleks et need vahendid

toimiksid, peaksid need takistama alaealistel veeta platvormil rohkem aega.

Nende hulka võib kuuluda ka nn nügimine turvalisemate valikute suunas.

Süsteemselt peaks rakendama ka aktiivseid teateid, mis annavad alaealisele

teada, kui kaua nad on internetis aega veetnud;

d. tagama, et kõik vahendid, omadused, funktsioonid, seaded, promptid, valikud

ning teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise mehhanismid oleksid

lapsesõbralikud, eakohased, lihtsasti leitavad, ligipääsetavad, mõistetavad ja

kasutatavad kõikidele alaealistele, sealhulgas puuete ja/või

59 Komisjon tuletab meelde, et direktiivi 2005/29/EÜ kohaselt on keelatud ebaausad kaubandustavad,

sealhulgas on selle direktiivi I lisa punktis 7 sätestatud vale väide, et toode on saadaval ainult väga

piiratud aja jooksul või et see on saadaval eritingimustel ainult väga piiratud aja jooksul, eesmärgiga

panna tarbija koheselt otsustama ja jätta ta ilma teadliku valiku tegemise võimalusest või selleks

vajalikust ajast.

35

lisajuurdepääsuvajadustega alaealistele, ning et need oleksid kaasavad ega

nõuaks seadme vahetamist ükskõik millise tegevuse lõpetamiseks, milles

kasutaja osaleb;

e. tagama, et juhul, kui alaealistele ligipääsetavasse digiplatvormi on integreeritud

tehisintellekti funktsioonid, näiteks tehisntellektipõhised juturobotid ja filtrid, ei

aktiveeru need automaatselt, alaealisi ei julgustata ega ahvatleta neid kasutama,

süsteemid vastavad alaealiste arenevatele võimetele ja süsteemide disain on

alaealistele ohutu. Sellega seoses leiab komisjon, et tehisintellekti funktsioonid

peaks alaealistele ligipääsetavatel platvormidel tegema kättesaadavaks alles

pärast seda, kui on hinnatud ohte, mida need võivad endast kujutada alaealiste

eraelu puutumatusele, ohutusele ja turvalisusele, neid peaks olema lihtne välja

lülitada ning selgelt peaks olema aru saada, kui need ei ole välja lülitatud;

f. tagama tehniliste meetmete kasutuselevõtu alaealiste hoiatamiseks selle kohta,60

et tehisintellektiga suhtlemine erineb inimsuhtlusest ja nende funktsioonide abil

saadud teave võib olla faktiliselt vale ja võib olla eksitav. Hoiatus peaks olema

hästi nähtav, koostatud lapsesõbralikus keeles ja liideselt otse ligipääsetav kogu

aja vältel, mil alaealine kasutab tehisintellekti funktsiooni. Näiteks ei tohiks

tehisintellekti juturoboteid paigutada selgelt nähtavale kohale, need ei tohiks olla

osa soovitatud kontaktidest ega olla paigutatud samasse gruppi kasutajatega,

kellega alaealine on ühenduses. Digiplatvormide pakkujad peaksid tagama, et

alaealistel ja nende eestkostjatel on võimalus loobuda tehisintellektipõhiste

juturobotite kasutamisest, ja neid ei tohiks nügida neid funktsioone kasutama61.

Tehisintellekti selliseid funktsioone ei tohi kasutada selleks, et mõjutada või

suunata alaealisi kasutama kaubanduslikku sisu või midagi ostma.

Halb tava

SadFriends on sotsiaalmeediaplatvorm, kus alaealiste profiilidel on samad seaded nagu täiskasvanute omadel. Pärast registreerumist on alaealiste kontoandmed ja sisu nähtavad teistele

60 Komisjon tuletab meelde, et määruse (EL) 2024/1689 (tehisintellekti käsitlev määrus) artikli 50 lõike 1

kohaselt on füüsiliste isikutega vahetult suhtlema mõeldud tehisintellektisüsteemide pakkujad

kohustatud tagama, et neid süsteeme projekteeritakse ja arendatakse selliselt, et asjaomastele füüsilistele

isikutele antakse teada, et nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga. Kõiki käesoleva soovituse alusel

võetud meetmeid tuleks käsitada kooskõlas meetmetega, mis võetakse tehisintellekti käsitleva määruse

artikli 50 lõike 1 järgimiseks, sealhulgas oma järelevalve- ja jõustamiskorra täitmiseks, ja nende

kohaldamist piiramata.

61 Komisjon tuletab meelde suuniseid tehisintellekti keelatud kasutusviiside kohta, mis sätestati määrusega

(EL) 2024/1689 (tehisintellekti käsitlev määrus).

36

kasutajatele nii platvormil kui ka väljaspool seda. Alaealistega saavad võtta ühendust teised kasutajad, kelle kontaktikutset alaealine ei ole vastu võtnud. Seega saavad need teised kasutajad saata alaealistele sõnumeid ja kirjutada kommentaare nende sisu kohta. Kui alaealised lülitavad sisse asukohatuvastuse, et jagada oma asukohta sõpradega, on nende asukoht nähtav kõigile kontodele, mille nad on sõbraks märkinud, ja see jääb aktiveerituks ka siis, kui nad sessiooni lõpetavad, mis tähendab, et teised kasutajad näevad, kus alaealine on, kuni ta asukohatuvastuse välja lülitab.

Selle tulemusena hakkavad pahatahtlikud osalejad platvormil SadFriends alaealisi kimbutama. Tundmatud täiskasvanud püüavad võtta alaealistega ühendust ja nendega suhelda, luua emotsionaalset sidet ja võita nende usaldust. Alaealistega otsitakse kontakti seksuaalse väärkohtlemise eesmärgil ning meelitatakse looma seksuaalset kuritarvitamist kujutavat materjali ja jagama seda lapsi seksuaalselt väärkohtlevate isikutega.

6.5 Soovitussüsteemid ja otsingufunktsioonid

62. Soovitussüsteemid62 määravad kindlaks, kuidas teavet prioriseeritakse,

optimeeritakse ja alaealistele kuvatakse. Seega on neil süsteemidel suur mõju sellele,

kas ja kui palju puutuvad alaealised internetis kokku teatud liiki sisu, kontaktide või

tegevusega. Soovitussüsteemid võivad internetis tekitada ja suurendada alaealiste

eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust ohustavaid riske, näiteks võimendada sisu,

mis võib kahjustada alaealiste ohutust ja turvalisust63.

63. Komisjon tuletab sellega seoses meelde igat liiki digiplatvormide pakkujate kohustusi

soovitussüsteemi läbipaistvuse kohta, mis tulenevad määruse (EL) 2022/2065

artiklist 27, ja väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste

62 Käesoleva punktiga seoses tuletab komisjon meelde, et määruse (EL) 2022/2065 artikli 3 punkti s

kohaselt kuuluvad soovitussüsteemide hulka süsteemid, mida kasutatakse sisu, toodete, reklaami ja

kontaktide soovitamiseks, otsingupäringu automaatseks täitmiseks ja selle tulemuste esitamiseks.

63 Munn, L. (2020). Angry by design: Toxic communication and technical architectures. Humanities and

Social Sciences Communications, 7(53). Kättesaadav aadressil https://doi.org/10.1057/s41599-020-

00550-7; Milli, S. jt (2025). Engagement, user satisfaction, and the amplification of divisive content on

social media. PNAS Nexus, 4(3) pgaf062. Kättesaadav aadressil

https://doi.org/10.1093/pnasnexus/pgaf062; Piccardi, T. jt (2024). Social Media Algorithms Can Shape

Affective Polarization via Exposure to Antidemocratic Attitudes and Partisan Animosity. Kättesaadav

aadressil 10.48550/arXiv.2411.14652; Harriger, J. A., Evans, J. L., Thompson, J. K., Tylka, T. L. (2022).

The dangers of the rabbit hole: Reflections on social media as a portal into a distorted world of edited

bodies and eating disorder risk and the role of algorithms. Body Image, 41, 292–297. Kättesaadav

aadressil https://doi.org/10.1016/j.bodyim.2022.03.007; Amnesty International (2023). Driven into

darkness: How TikTok’s ‘For You’ feed encourages self-harm and suicidal ideation. Kättesaadav

aadressil https://www.amnesty.org/en/documents/pol40/7350/2023/en/; Hilbert, M., Ahmed, S., Cho, J.,

Chen, Y. (2024). #BigTech @Minors: Social media algorithms quickly personalize minors’ content,

lacking equally quick protection. Kättesaadav aadressil http://dx.doi.org/10.2139/ssrn.4674573. Sala,

A., Porcaro, L., Gómez, E. (2024). Social Media Use and adolescents' mental health and well-being: An

umbrella review, Computers in Human Behavior Reports, kd 14, 100404, ISSN 2451–9588. Kättesaadav

aadressil https://doi.org/10.1016/j.chbr.2024.100404.

37

otsingumootorite pakkujate kohustusi, mis on sätestatud määruse (EL) 2022/2065

artikli 34 lõikes 1, artikli 35 lõikes 1 ja artiklis 3864.

64. Selleks et tagada eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase eelkõige

alaealistele, nagu on sätestatud määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõikes 1, leiab

komisjon, et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid

kehtestama järgmised meetmed.

6.5.1 Soovitussüsteemide kavandamise ja toimimise kohandamine

alaealistele ja testimine

65. Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad, kes kasutavad oma teenuses

soovitussüsteeme, peaksid võtma järgmised meetmed:

a. korrapäraselt testima ja kohandama oma soovitussüsteeme, et parandada

alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust, ning lähtuma seejuures

punktis 5 käsitletud riskianalüüsist, mille koostamisel on võetud arvesse laste

õigusi laiemalt. Testimiseks ja kohandamiseks peaks konsulteerima alaealiste,

nende eestkostjate ja sõltumatute ekspertidega;

b. võtma arvesse alaealiste konkreetseid vajadusi, omadusi, puudeid ja täiendavaid

juurdepääsuvajadusi ning soovitussüsteemide eesmärkide, parameetrite ja

hindamisstrateegiate kindlaksmääramisel kaaluma hoolikalt ka alaealiste

vanuserühma. Esmatähtsaks tuleks pidada täpsuse, mitmekesisuse, kaasavuse ja

õiglusega seotud parameetreid ja näitajaid.

c. tagama, et soovitussüsteem ei tugine selliste käitumisandmete kogumisele, mis

hõlmavad alaealiste tegevust väljaspool platvormi;

d. tagama, et juhtudel, kui soovitussüsteem põhineb alaealiste kohta kogutud

käitumisandmete töötlemisel, ei tugine alaealistele teenusesaajatele suunatud

soovitused konkreetse teabe kohta või selle teabe prioriseerimine käitumisega

seotud isikuandmetele nii ulatuslikult, et see hõlmaks alaealise kogu tegevust

64 Samuti tuletab komisjon meelde, et soovitussüsteemide ülesehitust ja toimimist võivad mõjutada ka liidu

ja liikmesriikide muud õigusaktid, mille eesmärk on tagada nende pädevusvaldkonnas õiguslike huvide

kaitse, mis aitab kaasa internetis eraelu puutumatuse, ohutuse ja põhiõiguste kaitse kõrge taseme

saavutamisele.

38

platvormil või suuremat osa sellest, millest võib jääda mulje, et alaealise eraelu

jälgitakse pidevalt;

e. tagama, et soovitussüsteemid tuginevad „kaudsetele tegevuspõhistele

signaalidele“ alles pärast seda, kui on hinnatud, kas see on alaealise parimates

huvides, võttes arvesse võimalikult väheste andmete kogumise ja läbipaistvuse

põhimõtet, ning tingimusel, et selline kasutamine on selgelt määratletud ja

võetud on asjakohased kaitseabinõud, mis on täpsemalt määratletud eespool

esitatud soovitustes;

f. väljend „kaudsed tegevuspõhised signaalid“ tähendab käesolevates suunistes

signaale ja andmeid, mille põhjal saab tuletada kasutaja tegevusest (platvormil

brausimisest)tema eelistusi, näiteks sisu vaatamisele kulutatud aega ja

klõpsamismismäära;

g. seadma alaealistele kuvatava ja soovitatava sisu kindlaksmääramisel

esmatähtsaks „selgelt kasutaja esitatud signaalid“. Selliste signaalide valimisel

peaks olema seatud esikohale alaealise huvid, võttes arvesse võimalikult väheste

andmete kogumise ja läbipaistvuse põhimõtet, mis aitab tagada, et need toetavad

alaealiste ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme saavutamist. Käesolevates

suunistes tähendab väljend „selgelt kasutaja esitatud signaalid“ kasutaja

tagasisidet ja suhtlust, mis näitavad selgelt nii kasutajate positiivseid kui ka

negatiivseid eelistusi ning mille hulka kuuluvad ka huvipakkuvana loetletud või

kaalutavad teemad, uuringud, teavitamine65 ja muud kvaliteedil põhinevad

signaalid;

h. rakendama meetmeid, et takistada alaealiste kokkupuuteid soovitatava sisuga,

mis võib põhjustada riske nende ohutusele ja turvalisusele, eriti siis, kui nad

puutuvad selliste soovitustega kokku korduvalt, näiteks sisu, milles

reklaamitakse ebarealistlikke ilustandardeid või dieedi pidamist või õilistatakse

või alatähtsustatakse vaimse tervise probleeme, näiteks ärevust või depressiooni,

diskrimineeriv sisu, radikaliseerumisele õhutav sisu ja murettekitav sisu, mis

65 Näiteks tuleks soovitussüsteemide edetabelites arvesse võtta alaealiste tagasisidet sisu, tegevuse, isikute,

kontode või rühmade kohta, mille suhtes nad tunnevad end ebamugavalt või mida nad soovivad näha

rohkem või vähem. See hõlmab näiteks väljendeid „Näita mulle vähem/rohkem“, „Ma ei taha näha / ei

ole huvitatud“, „Ma ei soovi näha sisu sellelt kontolt“, „See tekitab minus ebamugavust“, „Peida see“,

„Mulle ei meeldi see“ või „See ei ole minu jaoks“. Vt käesolevate suuniste punkt 7.1 „Kasutajate teated,

tagasiside ja kaebused“.

39

kujutab vägivalda või õhutab alaealisi sooritama ohtlikke tegusid. See hõlmab

sisu, mille kohta on saatnud teate või mille on märgistanud teised kasutajad,

usaldusväärsed teavitajad või muud osalejad või sisu modereerivad vahendid,

ning mille seaduspärasust ja vastavust platvormi teenusetingimustele ei ole veel

kontrollitud kooskõlas määruses (EL) 2022/2065 sätestatud ja käesolevate

suuniste punktis 6.7 täpsustatud kohustustega;

i. rakendama meetmeid, millega tagatakse, et soovitussüsteemid ei võimalda ega

soodusta ebaseadusliku sisu levitamist või alaealiste vastu suunatud või

alaealiste sooritatud kuritegude toimepanemist;

j. tagama, et alaealiste otsingute tulemuste ja kontaktisoovitustena esitatakse

eelkõige kontod, mille puhul on kontrollitud omaniku isikusamasust ja kontakti

kuulumist alaealise võrgustikku või alaealisega samasse vanusevahemikku;

k. tagama, et otsingufunktsioonid, sealhulgas teksti automaatne lõpetamine

otsinguribas ning soovitatud märksõnad ja põhiväljendid ei soovita sisu, mis on

ebaseaduslik ja/või liigitub alaealiste eraelu puutumatust, ohutust või turvalisust

kahjustava sisu hulka, näiteks blokeerides otsingusõnad, mis teadaolevalt

käivitavad alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja/või turvalisust kahjustavaks

peetud sisu, näiteks konkreetsed sõnad, slängisõnad, teemaviited või emojid66.

Sellise sisuga seotud päringute korral peaksid digiplatvormide pakkujad

suunama alaealised sobivate tugiallikate ja -telefoninumbrite juurde.

6.5.2 Kasutaja kontroll ja mõjuvõimu suurendamine

66. Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad, kes kasutavad oma teenust

pakkudes soovitussüsteeme, peaksid võtma alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja

turvalisuse kõrge taseme tagamiseks järgmised meetmed:

a. looma alaealistele võimaluse lähtestada neile suunatud soovitatud vood täielikult

ja püsivalt;

66 Selliste sõnade näiteid on esitatud internetipõhise uimastikaubanduse vastase võitluse teemalises

teabepaketis, mis koostati ELi internetifoorumi osana ja sisaldab üle 3500 sõna, emoji ja slängiväljendi,

mida kasutavad veebis tegutsevad uimastikauplejad; vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja

nõukogule „ELi tegevuskava võitluseks ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud

kuritegevusega“ (COM/2023/641 final).

40

b. täpsuse, mitmekesisuse, kaasavuse ja õiglusega seotud parameetrite ja näitajate

prioriseerimisel andma alaealistele teavet ja suunama neid otsima uut sisu pärast

seda, kui nad on juba teatud määral suhelnud ühe soovitussüsteemiga;

c. hindama, kas arvestades platvormi konkreetseid omadusi ja platvormil alaealiste

eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme saavutamiseks on

asjakohane tagada, et alaealised saaksid valida nende soovitussüsteemis

võimaluse, mis ei põhine profiilianalüüsil. See soovitus ei piira määruse

(EL) 2022/2065 artiklis 38 väga suurte digiplatvormide ja väga suurte

internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele kehtestatud kohustusi;

d. kui eelmises punktis osutatud hindamise või määruse (EL) 2022/2065 artiklis 38

väga suurte digiplatvormide ja väga suurte otsingumootorite pakkujatele

kehtestatud kohustuste täitmise tulemusena on nad võtnud kasutusele

soovitussüsteemi versiooni, mis ei põhine profiilianalüüsil, hindama, kas seda

peaks pakkuma vaikeseadena, ja kui seda peetakse asjakohaseks, võtma

kasutusele vajalikud kaitseabinõud ja läbipaistvusmeetmed, et teavitada alaealisi

sellisest valikuvõimalusest ning selle vaikeseade väljalülitamise võimalikest

tagajärgedest;

e. tagama, et punktis 7.1 sätestatud teavitus- ja tagasisidemehhanismidel on kiire,

otsene ja kestev mõju soovitussüsteemide parameetritele, muutmisele ja

väljundile. See hõlmab teatatud sisu ja kontaktide püsivat eemaldamist

soovituste hulgast (sealhulgas sisu, millest on teatatud selle peitmiseks, ja

blokeeritud/teatatud kontaktid) ning sarnase sisu ja sarnaste kontode nähtavuse

vähendamist.

67. Komisjon on seisukohal, et lisaks määruse (EL) 2022/2065 artikli 27 lõikes 1

sätestatud kohustustele ning väga suurte digiplatvormide pakkujatele ja väga suurte

otsingumootorite pakkujatele sama määruse artiklites 34, 35 ja 38 sätestatud

tugevdatud hoolsuskohustustele peaksid alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide

pakkujad võtma järgmised meetmed:

a. tagama, et alaealistele pakutavate soovitussüsteemide seaded ja nende kohta

esitatud teave, kaasa arvatud pakkujate teenusetingimused, on esitatud

lapsesõbralikult ja ligipääsetavalt, kohandatud lapse vanuse ja arenevate

võimetega ning esitatud keeles, mida lapsed suudavad mõista (lisateabe

41

saamiseks vt punkt 6.4 „Internetipõhise liidese disain ja muud vahendid“ ning

punkt 8.4 „Läbipaistvus“);

b. selgitama põhjendatult, miks soovitati konkreetset sisu, sealhulgas teavet

kasutatud parameetrite ja konkreetse soovituse jaoks kasutajatelt kogutud

signaalide kohta;

c. esitama alaealistele ligipääsetavalt ning lapsesõbralikku keelt ja disaini

kasutades võimalusi, kuidas muuta või mõjutada nende soovitussüsteemis

parameetreid, võimaldades näiteks valida sisuliigid ja tegevused, millest kasutaja

on kõige rohkem või vähem huvitatud, sealhulgas esitama selgitusi

lapsesõbralikus keeles. Seda peaks tegema konto loomise ajal ja korrapäraselt

kogu aja jooksul, kui alaealine kasutab platvormi. Need eelistused peaksid

otseselt mõjutama süsteemi esitatud soovitusi, tagades, et need vastavad kõige

paremini alaealise vanusele ja tema parimatele huvidele67.

6.6 Kaubandustavad

68. Alaealised on kaubandustegevuse veenva mõju suhtes eriti tundlikud ja neil on õigus

saada kaitset digiplatvormide majanduslikult ekspluateerivate tavade eest68. Nad

puutuvad kokku digiplatvormide kaubandustavadega ning peavad toime tulema

mitmesuguste dünaamiliste ja personaliseeritud veenmismeetoditega, mida

kasutatakse reklaamimiseks, tootepaigutuseks, rakendusesiseste vääringute

kasutamiseks, mõjuturunduseks, sponsorluseks või tehisintellektipõhiseks

67 Vt määruse (EL) 2022/2065 artikli 27 lõiked 1 ja 3.

68 ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldmärkus nr 25 laste õiguste kohta digikeskkonnas, punkt 112; UNICEF

(2019). Discussion paper: Digital marketing and children’s rights. Kättesaadav aadressil

https://www.unicef.org/childrightsandbusiness/media/256/file/Discussion-Paper-Digital-

Marketing.pdf.

42

suunamiseks69, 70. See võib kahjustada alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja

turvalisust, kui nad kasutavad digiplatvormi teenuseid.

69. Kooskõlas kehtiva horisontaalse õigusraamistikuga, eelkõige ebaausate

kaubandustavade direktiiviga 2005/29/EÜ, mida kohaldatakse täies mahus kõigi, ka

alaealisi puudutavate kaubandustavade suhtes,71 ja määruse (EL) 2022/2065

konkreetsemate normidega reklaamimise (artikkel 26, artikli 28 lõige 2 ja artikkel 39)

ja eksitavate kasutajaliideste (artikkel 25) kohta, ning nende kohaldamist piiramata

on komisjon seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad

peaksid oma teenuste puhul alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse

tagamiseks vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõikele 1 võtma järgmised

meetmed:

a. tagama, et alaealiste kaubanduspädevuse puudumist ei kasutata ära, võttes

arvesse alaealise vanust, haavatavust ja piiratud võimekust hinnata kriitiliselt

platvormi kaubandustavasid, ning pakkuma asjakohast tuge72;

b. tagama, et alaealised ei puutu kokku kahjuliku, ebaeetilise ja ebaseadusliku

reklaamiga73. See võib tähendada näiteks reklaamikampaaniate eri

69 Selle tõttu on neil raske näiteks eristada kaubanduslikku sisu mittekaubanduslikust sisust, seista vastu

eakaaslaste survele osta mängu- või rakendusesisest sisu, mis on alaealistele ahvatlev või isegi vajalik

mängus edenemiseks, või mõista rakendusesiseste vääringute reaalset väärtust või seda, et kõige enam

soovitud sisu, näiteks versiooniuuendused, kaardid ja avatarid, võivad olla juhuslike rakenduse- või

mängusiseste ostude hulgas harvemad kui vähem soovitud sisu.

70 M. Ganapini, E. Panai (2023), An Audit Framework for Adopting AI-Nudging on Children. Kättesaadav

aadressil https://arxiv.org/pdf/2304.14338

71 Komisjon tuletab meelde, et määruse (EL) 2022/2065 artikli 2 lõike 4 kohaselt ei piira määrus

direktiivi 2010/13/EL, autoriõigust ja sellega seonduvaid õigusi käsitlevat liidu õigust, määrust

(EL) 2021/784, määrust (EL) 2019/1148, määrust (EL) 2019/1150, tarbijakaitset ja tooteohutust

käsitlevat liidu õigust, sealhulgas direktiivi (EL) 2005/29 ja isikuandmete kaitset käsitlevat liidu õigust,

tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevat liidu õigust, kriminaalasjades tehtavat õigusalast

koostööd käsitlevat liidu õigust ja direktiivi, millega kehtestatakse ühtlustatud normid

kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil esindajate määramise kohta. Samuti ei mõjuta see

direktiivi 2000/31/EÜ kohaldamist. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 91 kohaselt on komisjon

kohustatud hindama ja esitama 17. novembriks 2025 aruande selle määruse koosmõju kohta teiste

õigusaktidega, eelkõige eespool osutatud õigusaktidega.

72 UNICEF on esitanud allikaid ja suuniseid platvormidele, mis on seotud digitaalse turustamise

ökosüsteemiga, nt UNICEF (2025), Discussion Paper on digital marketing and children’s rights;

kättesaadav aadressil https://www.unicef.org/childrightsandbusiness/workstreams/responsible-

technology/digital-marketing.

73 Komisjon tuletab meelde, et näiteks direktiivi 2005/29/EÜ artikli 5 lõike 1 kohaselt kehtib ettevõtjatele

ebaausate kaubandustavade keeld ja sama direktiivi I lisa punkti 28 kohaselt on keelatud reklaamis otse

laste poole pöördumine, et veenda neid või nende vanemaid või teisi täiskasvanuid neile reklaamitud

toodet ostma. Sellist kaubanduslikku tegevust loetakse igal juhul ebaausaks.

43

vanuserühmadele sobivuse hindamist, reklaamikampaaniate kahjuliku mõju

arvestamist ja piisavate turvameetmete võtmist, et kaitsta alaealisi ja tagada, et

neil on juurdepääs teabele, mis on nende parimates huvides74;

c. korrapäraselt läbi vaatama asjaomased kaitsemeetmed, konsulteerides alaealiste,

nende eestkostjate ja teiste asjaomaste sidusrühmadega;

d. tagama, et alaealised ei puutuks liiga palju või liiga sageli kokku kaubandusliku

sisu ega selle soovitamisega, mis võib kaasa tuua liigset või soovimatut

kulutamist või sõltuvuskäitumist ning avaldada kahjulikku mõju alaealiste eraelu

puutumatusele, ohutusele ja turvalisusele;

e. tagama, et alaealised ei puutuks kokku platvormi integreeritud

tehisintellektisüsteemidega, mis mõjutavad või suunavad neid kaubanduslikel

eesmärkidel eelkõige vestluse või nõuannete kaudu (nt juturobotid)75;

f. tagama, et teated selle kohta, et tegemist on kommertsteadaandega, on selgelt

nähtavad, lapsesõbralikud, eakohased ja ligipääsetavad (vt punkt 8.4

„Läbipaistvus“) ning neid kasutatakse kogu teenuse ulatuses järjepidevalt,

näiteks ikooni või sarnase tähise abil, mis osutab selgelt, et sisu on reklaam76.

Neid peaks korrapäraselt testima ja läbi vaatama, konsulteerides alaealiste,

nende eestkostjate ja teiste asjaomaste sidusrühmadega;

g. tagama, et alaealised ei puutu kokku toodete või teenuste turundamise ja

kommunikatsiooniga, millel võib olla kahjulik mõju nende eraelu

puutumatusele, ohutusele ja turvalisusele, sealhulgas nii, nagu on kindlaks tehtud

74 Lapse Õiguste Komitee üldmärkuses nr 25 (2021) lapse õiguste kohta digikeskkonnas on sätestatud, et

lapse huvid „tuleb seada esikohale, kui reguleeritakse lastele suunatud ja neile ligipääsetavat reklaami

ja turundamist. Sponsorlus, tootepaigutus ja kaubandusliku sisu kõik muud vormid peaksid selgelt

eristuma muust sisust ega tohiks kinnistada soolisi või rassilisi stereotüüpe.“

75 Komisjon tuletab meelde, et sellised tehisintellektisüsteemid võivad endast kujutada tehisintellekti

keelatud kasutusviisi määruse (EL) 2024/1689 artikli 5 lõike 1 punkti b tähenduses, kui need kasutavad

ära laste haavatavusi viisil, mis põhjustab või mõistliku tõenäosusega põhjustab olulist kahju. Kõik selle

soovituse alusel võetud meetmed peaksid minema kaugemale meetmetest, mis võetakse et hoida ära

selle keelu kohaldamist. Määruse (EL) 2024/1689 artikli 50 lõike 1 täitmiseks võetud meetmete

järelevalve ja täitmise tagamine jääb sama määruse kohaste pädevate asutuste ülesandeks.

76 Komisjon tuletab meelde, et direktiivi 2005/29/EÜ artiklite 6 ja 7 kohaselt peab kaubandusliku elemendi

avaldama selgelt ja nõuetekohaselt, arvestades kommunikatsioonivahendit, millel turustamine toimub,

sealhulgas konteksti, paigutust, aega, kestust, keelt ja sihtrühma. Vt ka Suunised Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ tõlgendamiseks ja kohaldamiseks.

44

pakkuja riskianalüüsis, kaasa arvatud need, mis seostuvad negatiivse mõjuga

alaealiste füüsilisele ja vaimsele tervisele (vt punkt 5 „Riskianalüüs“);

h. tagama, et alaealised ei puutu kokku peidetud või varjatud reklaamiga, mille on

üles pannud kas digiplatvormi pakkuja või teenusekasutajad77. Sellega seoses

tuletab komisjon meelde, et digiplatvormide pakkujad on määruse

(EL) 2022/2065 artikli 26 lõike 2 kohaselt kohustatud tagama teenusesaajatele

funktsiooni, mille abil saab teatada, kas nende esitatav sisu kujutab endast

kommertsteadaannet või sisaldab seda78. Varjatud kommertsteadaanded võivad

olla näiteks mõjutajate tootepaigutused, toote väljapanekud ja muus vormis osav

reklaam, mis võib eksitada või manipuleerida alaealisi ostma tooteid või

teenuseid;

i. tagama, et lapsed ei puutu kokku võtetega, mis võivad vähendada

majandustehingute läbipaistvust ja eksitada alaealisi, näiteks

virtuaalvääringute79 ja muude tokenite või müntidega, mida saab vahetada

tegeliku raha vastu (või kui see on võimalik, kasutada mõne muu

virtuaalvääringu ostmiseks) ning kasutada virtuaalesemete ostmiseks, mis

põhjustab soovimatut kulutamist80;

j. tagama, et digiplatvormile või selle osadele või funktsioonidele juurdepääsul ei

esitata alaealistele ega ilmu neile tasuta81 kasutamiseks rakenduse- või

mängusiseseid oste, mis on või näivad vajalikud teenusele juurdepääsuks või

77 Komisjon tuletab meelde, et direktiivi 2005/29/EÜ artikli 7 lõike 2 ning I lisa punkti 22 kohaselt on

keelatud valed väited või mulje loomine, et ettevõtja ei tegutse oma kaubandus-, majandus-, käsitöö- või

kutsetegevusega seotud eesmärkidel, või vääralt enda tarbijana esitlemine. Samuti tuletab komisjon

meelde, et direktiivi 2010/13/EL järgi on keelatud keelitada alaealisi ostma või rentima toodet või

teenust, ärgitada neid veenma oma vanemaid või teisi ostma reklaamitavat toodet või teenust, kasutada

ära alaealiste usaldust oma vanemate, õpetajate ja muude isikute suhtes. Määruse (EL) 2022/2065

põhjenduse 10 kohaselt ei tohiks see määrus piirata tarbijakaitset käsitlevat liidu õigust, sealhulgas

direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid

kaubandustavasid siseturul.

78 Komisjon tuletab ka meelde, et direktiivi 2010/13/EL kohaselt peab videojagamisplatvormidel olema

funktsioon, mille abil saab teatada, et üles laaditud sisu sisaldab audiovisuaalseid ärilisi teadaandeid.

79 Komisjon tuletab meelde, et virtuaalvääringu mõiste on määratletud direktiivis (EL) 2018/843, mis

käsitleb rahapesu vastu võitlemist.

80 Selles soovituses kasutatud näide ei ole kehtivates liigu õigusaktides ja/või nende tõlgendustes, mis

käsitlevad selliste vahendite kasutamise mõju, sisalduvate mängusiseste vääringute õigusliku liigitamise

või määratlemise seisukohast oluline.

81 Komisjon tuletab meelde, et direktiivi 2005/29/EÜ I lisa punkti 20 kohaselt on keelatud toodet

kirjeldada kui „prii“, „tasuta“, „ilma rahata“ või samalaadse tootena, kui tarbija peab maksma muu kui

kaubandustavale reageerimise ja kauba kättesaamise või kohaletoimetamise vältimatute kulude eest.

45

kasutamiseks. Kui alaealised puutuvad kokku mõne muu rakenduse- või

mängusisese ostuga, peaks hind olema alati esitatud vastava riigi omavääringus;

k. tagama, et alaealised ei puutu kokku tavadega, mis võivad kaasa tuua raha liigset

või soovimatut kulutamist või platvormi liigset kasutamist või sund- või

sõltuvuskäitumist, tagades, et alaealised ei puutu kokku virtuaalesemetega,

näiteks tasuliste aardelaegaste või muude toodetega, mis pakuvad juhuslikke või

prognoosimatuid tulemusi või hasartmängulaadseid funktsioone, ning eraldades

või lahutades sisu sellega seotud toodete ostmisest;

l. tagama, et alaealised ei puutu kokku manipuleerivate disainivõtetega,82 nagu

toote piiratus83 ja perioodiliselt esinev või juhuslik tasu, või veenvate

disainivõtetega,84 mis võivad kaasa tuua liigset, impulsiivset või soovimatut raha

kulutamist või sõltuvuskäitumist;

m. tagama, et alaealised ei puutu kokku soovimatute ostudega, kaaludes näiteks

eestkostjate jaoks tõhusate vahendite kasutusele võtmist või esitades teatud

vanuses alaealise võetud rahalised kohustused eestkostjale läbivaatamiseks või

temalt nõusoleku saamiseks (vt punkt 7.3 „Vahendid eestkostjatele“);

n. vaatama läbi platvormil majandustehingute pakkumise põhimõtted, tuginedes

laste arenevatele võimetele ja võttes arvesse, et teatud vanuserühmad ei tohiks

kokku puutuda ja neil ei tohiks olla lubatud sõlmida majandustehinguid, sest nad

ei ole võimelised mõistma raha olemust ja selle kulutamist.

82 Nagu on ette nähtud määruse (EL) 2022/2065 artiklis 25. Komisjon tuletab meelde, et artikli 25 lõike 2

kohaselt ei kohaldata artikli 25 lõikes 1 sätestatud keeldu direktiiviga 2005/29/EÜ või määrusega

(EL) 2016/679 hõlmatud tavade suhtes.

83 Komisjon tuletab meelde, et direktiivi 2005/29/EÜ I lisa punkti 7 kohaselt on keelatud vale väide, et

toode on saadaval ainult väga piiratud aja jooksul või et see on saadaval eritingimustel ainult väga

piiratud aja jooksul, eesmärgiga panna tarbija koheselt otsustama ja jätta ta ilma teadliku valiku tegemise

võimalusest või selleks vajalikust ajast. Seega kehtib ettevõtjatele keeld kasutada toote piiratust

turundusvõttena.

84 Komisjon tuletab meelde, et mängude korral ei tohiks ettevõtjad direktiivi 2005/29/EÜ artiklite 8 ja 9

kohaselt ära kasutada käitumuslikke kalduvusi või võtta kasutusele manipuleerivaid elemente, mis on

seotud näiteks pakkumiste esitamisega mängu ajal (pakkudes mängu tähtsatel hetkedel mikrotehinguid)

või visuaalsete ja akustiliste efektide kasutamisega mängijale surve avaldamiseks.

46

6.7 Modereerimine

70. Modereerimisega saab vähendada alaealiste kokkupuuteid sisu ja käitumisega, mis

kahjustab nende eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust, sealhulgas sisuga, mis on

ebaseaduslik või võib kahjustada nende füüsilist või vaimset arengut, ja sellega saab

kaasa aidata kuritegevuse ennetamisele.

71. Komisjon tuletab meelde kohustusi, mis on seotud järgmisega: määruse

(EL) 2022/2065 artiklis 14 sätestatud teenusetingimused; sama määruse artiklis 15

sätestatud läbipaistvusaruannete esitamise kohustus vahendusteenuste osutajatele,

kelle hulka kuuluvad ka digiplatvormide pakkujad; vastavalt sama määruse

artiklites 16 ja 17 sätestatud teavitus- ja meetmete võtmise mehhanismid ning

põhjendamine teabe talletamise teenuste osutajatele, sh digiplatvormide pakkujatele;

digiplatvormide pakkujatele sama määruse artiklis 22 sätestatud kohustused, mis on

seotud usaldusväärsete teavitajatega85. Komisjon tuletab meelde ka internetis leviva

vihakõne vastase võitluse 2025. aasta tegevusjuhendit + ja desinformatsiooni

käsitlevat tegevusjuhendit, mis on tegevusjuhend määruse (EL) 2022/2065 artikli 45

tähenduses.

72. Komisjon on seisukohal, et lisaks neile kohustustele peaksid alaealistele

ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad kehtestama järgmised meetmed, et tagada

oma teenuse puhul alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase

määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 tähenduses, seades esikohale lapse huvid:

a. määratlema selgelt ja läbipaistvalt ning koostöös alaealiste, kodanikuühiskonna

ja sõltumatute ekspertidega, sealhulgas akadeemiliste ringkondadega, mida

loetakse platvormil alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust

kahjustavaks sisuks ja käitumiseks. See peaks hõlmama mis tahes sisu ja

käitumise, mis on ELi ja liikmesriigi õiguse järgi ebaseaduslik. Alaealistele

ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid oma teenust kasutavatele

alaealistele esitama selgelt teavet selle kohta, millised on tema nõuded ja ootused

85 Usaldusväärsed teavitajad on mis tahes üksused, kellel on teatud liiki ebaseadusliku sisu avastamiseks

vajalik oskusteave ja pädevus, ning digiplatvormide pakkujad peavad kindlaksmääratud

pädevusvaldkonnas tegutsevate usaldusväärsete teavitajate teateid töötlema eelisjärjekorras ja

põhjendamatu viivituseta. Usaldusväärse teavitaja staatuse omistab üksuse tegevuskohajärgse

liikmesriigi digiteenuste koordinaator, tingimusel et üksus on tõendanud oma eksperditeadmisi,

pädevust, sõltumatust digiplatvormist ning hoolsust, täpsust ja objektiivsust teadete esitamisel.

47

seoses sisu ja käitumisega, ning see teave peaks olema kättesaadav konto

loomise ajal ja platvormil kergesti leitav;

b. kehtestama modereerimispõhimõtted ja -korra, milles on sätestatud, kuidas

avastatakse alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust kahjustav sisu ja

käitumine ning kuidas seda modereeritakse, et piirata alaealiste kokkupuudet

kahjuliku sisuga. Lisaks peaksid digiplatvormide pakkujad tagama, et neid

põhimõtteid ja/või korda ka tegelikult järgitakse;

c. hindama ja läbi vaatama põhimõtteid ja korda, et tagada nende jäämine tõhusaks

ka siis, kui tehnoloogiad ja veebikäitumine muutuvad. Komisjon leiab, et

eelkõige peaksid alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad

modereerimise prioriseerimisel võtma arvesse järgmisi tegureid: alaealise eraelu

puutumatust, ohutust ja/või turvalisust kahjustava sisu tõenäosus ja kahju suurus,

kahju mõju alaealisele, konkreetsed haavatavused ja võimalike kahjustatud

alaealiste arv. Peale selle peaks esmatähtsaks seadma alaealiste esitatud teated;

d. tagama, et lisaks sisu automaatsele läbivaatamisele ja muudele asjakohastele

vahenditele vaatab ka inimene läbi teatatud kontod ja sisu, mis pakkuja kahtluse

kohaselt võivad kahjustada alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust;

e. tagama, et sisu modereerivad töötajad on hästi koolitatud ja varustatud ning

modereerimismehhanismid on tõhusa modereerimise tagamiseks töös ja

toimivad kogu aeg (24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas), sealhulgas peaks kogu

aeg olema kättesaadav vähemalt üks valvetöötaja, kes vastab kiireloomulistele

taotlustele ja reageerib hädaolukordade korral;

f. tagama, et sisu modereerimise süsteemid ja tavad on kättesaadavad ja toimivad

selle liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes), milles teenust osutatakse;

g. võtma kasutusele tõhusad tehnoloogiad, sisemehhanismid ja ennetavad

meetmed, et vähendada alaealistele nende eraelu puutumatust, ohutust või

turvalisust kahjustava sisu ja käitumise soovitamise riski, sealhulgas rakendama

teadaolevalt kahjuliku ja ebaseadusliku sisu vastu võitlemiseks tõhusaid tehnilisi

lahendusi, näiteks räsivõrdlustehnoloogiat ja internetiaadressi avastamist.

Pakkujad peaksid uurima ka tulevaste uute lahenduste, nt tehisintellekti loodud

48

sisu tuvastamise vahenditega saavutatavaid lisaeeliseid, et avastada uut või

muudetud sisu ja käitumist;

h. võtma kasutusele tehnilisi lahendusi, millega takistatakse pakkuja platvormil

tehisintellektisüsteemide kasutamine selleks, et saada juurdepääs alaealiste

eraelu puutumatust, ohutust ja/või turvalisust kahjustavale sisule ja sellist sisu

luua või levitada;

i. integreerima mis tahes tehisintellektisüsteemi kaitsevahendid, millega saab

avastada ja ennetada prompte, mille pakkuja on oma

modereerimispõhimõtetes määratlenud alaealiste eraelu puutumatust,

ohutust ja/või turvalisust kahjustavana. Selleks võib kasutada näiteks

promptide klassifitseerimise vahendeid, sisu modereerimist ja muid

filtreid86;

ii. tegema koostööd teiste digiplatvormide pakkujate ja asjakohaste

sidusrühmadega, et avastada põhimõtteid rikkuvat ja ebaseaduslikku

käitumist ja sisu ning ennetada selle levitamist platvormide vahel;

iii. kui alaealistele ligipääsetava digiplatvormi pakkuja haldab

finantstehinguid, peaks ta looma spetsiaalse kanali kelmuse ja kahtlaste

finantstehingute kohta teatamiseks.

73. Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid jagama teistega sisu

modereerimise näitajaid, näiteks seda, kuidas nad võtavad kasutajatelt vastu teateid,

kui tihti avastavad nad ennetavalt sisu ja käitumisreeglite rikkumist, mis liiki sisust ja

käitumisest teatatakse, mis liiki sisu ja käitumist avastatakse ning kuidas platvorm

neid probleeme lahendab.

74. Ühegi eespool esitatud meetme tulemus ei tohiks olla üldine kohustus jälgida sisu,

mida alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad edastavad või talletavad87.

86 Komisjon tuletab meelde, et sellised tehisintellektisüsteemid võivad olla tehisintellekti keelatud

kasutusviis määruse (EL) 2024/1689 artikli 5 lõike 1 punkti b tähenduses, kui need kasutavad ära laste

haavatavusi viisil, mis põhjustab või mõistliku tõenäosusega põhjustab olulist kahju. Kõik selle

soovituse alusel võetud meetmed peaksid minema kaugemale meetmetest, mis võetakse et hoida ära

selle keelu kohaldamist. Järelevalve- ja jõustamismeetmete võtmine selleks, et tagada vastavus määruse

(EL) 2024/1689 artikli 50 lõikele 1, jääb sama määruse kohaste pädevate asutuste ülesandeks.

87 Vt määruse (EL) 2022/2065 artikkel 8.

49

Halb tava

SadShare on sotsiaalmeediaplatvorm, mis võimaldab kasutajatel üles laadida ja jagada teistega visuaalset sisu. Platvormi põhimõtted ei sisalda rangeid sisu modereerimise mehhanisme, et avastada kahjulikku ja sõnaselget sisu, sealhulgas laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud materjali, ning takistada selle üleslaadimist. Modereerimise puudumise tõttu puutuvad alaealised kokku ebaseadusliku sisuga ja pahatahtlikud kasutajad saavad (taas)kasutada olemasolevaid pilte. See omakorda suurendab nõudlust laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud materjali järele, mis tahtmatult ärgitab teisi kasutajad uue materjali loomiseks alaealisi väärkohtlema ja kahjustama.

7 TEAVITAMINE, KASUTAJATUGI JA VAHENDID EESTKOSTJATELE

7.1 Kasutajate teated, tagasiside ja kaebused

75. Toimivad, nähtavad ja lapsesõbralikud teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise

vahendid võimaldavad alaealistel väljendada seisukohta digiplatvormi omaduste

kohta, mis võivad negatiivselt mõjutada nende eraelu puutumatust, ohutust ja

turvalisust, ning neid käsitleda.

76. Komisjon tuletab meelde määruses (EL) 2022/2065 sätestatud kohustusi, sealhulgas

artiklis 16 sätestatud kohustust võtta kasutusele teavitamise ja meetmete võtmise

mehhanismid, artiklis 17 sätestatud kohustust esitada põhjendus, artiklis 18 sätestatud

kohustust teatada kuriteokahtlusest, artiklis 20 sätestatud kohustust võtta kasutusele

ettevõttesisene kaebuste menetlemise süsteem ja artiklis 21 sätestatud vaidluste

kohtuvälist lahendamist, samuti artiklis 22 usaldusväärsete teavitajate kohta

sätestatud reegleid.

77. Komisjon on seisukohal, et lisaks neile kohustustele peaksid alaealistele

ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad kehtestama järgmised meetmed, et tagada

oma teenuse puhul alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase

määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 tähenduses:

a. võtma kasutusele teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise mehhanismid, mis:

i. on tõhusad, nähtavad, lapsesõbralikud ja kergesti ligipääsetavad (vt

punkt 6.4 „Internetipõhise liidese disain ja muud vahendid“ ning punkt 4

„Üldised põhimõtted“);

50

ii. võimaldavad alaealistel teatada sisust, tegevusest, isikutest, kontodest või

rühmadest, kelle kohta nad usuvad, et need rikuvad platvormi

teenusetingimusi. See hõlmab mis tahes sisu, kasutajat või tegevust, mida

platvorm peab alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja/või turvalisust

kahjustavaks (vt punkt 5 „Riskianalüüs“ ja punkt 6.7 „Modereerimine“);

iii. võimaldab kasutajatel teatada sisust, tegevusest, isikutest, kontodest või

rühmadest, kui nad peavad neid alaealistele sobimatuks või soovimatuks,

või kui mõte, et selline sisu, tegevus, isikud, kontod ja rühmad on

alaealistele ligipääsetavad, tekitab neis ebamugavust;

iv. võimaldab kasutajatel teatada kahtlustatavast alaealise kontost, kui

platvormi teenusetingimustes on kehtestatud vanuse alampiir;

v. võimaldab alaealistel anda tagasisidet oma kontol nähtud sisu, tegevuse,

isikute, kontode ja rühmade kohta, mis on tekitanud neis ebamugavustunnet

või mida nad tahavad näha rohkem või vähem. Need valikud võivad

sisaldada väljendeid „Näita mulle vähem/rohkem“, „Ma ei taha näha / ei ole

huvitatud“, „Ma ei soovi näha sisu sellelt kontolt“, „See paneb mind tundma

ebamugavalt“, „Varja see“, „Mulle ei meeldi see“ või „See ei ole minu

jaoks“. Digiplatvormide pakkujad peaksid tagama, et need valikud oleksid

disainitud sellisel viisil, et nad on nähtavad ainult kasutajale, nii et teised ei

saa neid väärkasutada platvormil alaealiste kiusamiseks ega ahistamiseks.

Digiplatvormide pakkujad peaksid vastusena sellisele tagasisidele

kohandama oma soovitussüsteeme (vt punkt 6.5.2 „Kasutaja kontroll ja

mõjuvõimu suurendamine“)88;

vi. võimaldab juhtudel, kui pakkuja kasutab vanusetuvastusmeetodeid, kõigile

kasutajatele ligipääsu tõhusale ettevõttesisesele kaebuste menetlemise

süsteemile, mille kaudu saavad nad esitada elektrooniliselt ja tasuta kaebusi

pakkuja hinnangu kohta kasutaja vanuse kohta. See kaebuste menetlemise

süsteem peaks vastama määruse (EL) 2022/2065 artiklis 20 sätestatud

tingimustele;

88 Teave selle kohta, kuidas see teave peaks mõjutama pakkuja soovitussüsteeme, on esitatud käesolevate

suuniste punktis 6.5.2.

51

b. tagama, et määruse (EL) 2022/2065 artikli 20 kohaselt kehtestatud teavitus-,

tagasiside- ja kaebuste esitamise mehhanismid89:

i. aitavad saavutada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse

kõrget taset;

ii. on kooskõlas põhiõigustega, eelkõige laste õigustega;

iii. on intuitiivselt ja otseselt kättesaadavad kõikidele alaealistele, sealhulgas

puuete ja/või lisajuurdepääsuvajadustega alaealistele;

iv. on alaealistele kergesti kasutatavad ja mõistetavad, eakohased ja tähelepanu

köitvad (vt punkt 6.4 „Internetipõhise liidese disain ja muud vahendid“ ning

punkt 4 „Üldpõhimõtted“);

v. on kättesaadavad registreerimata kasutajatele, kui neil on ligipääs platvormi

sisule;

c. tagama alaealistele võimaluse põhjendada oma teate või kaebuse esitamist.

Pakkujad peaksid vältima teadete liigitusi, kuid nende kasutamise korral tagama,

et need kohandatakse sobivaks kõige noorematele kasutajatele, kellel lubatakse

platvormi kasutada;

d. tagama, et teated, tagasiside ja kaebused oleksid vaikimisi salajased ja

anonüümsed, luues alaealistele võimaluse jääda anonüümseks. Kui anonüümsus

kõrvaldatakse, peaks pakkuja selgitama alaealistele, millal, kuidas ja millist

teadete ja/või kaebustega seotud teavet ta jagab teiste kasutajate või kolmandate

isikutega;

e. menetlema esmajärjekorras alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja

turvalisusega seotud teateid. Digiplatvormide pakkujad peaksid looma

89 Käesolevas punktis mujal viidatud „kaebus“ või „kaebused“ hõlmavad kõiki kaebusi, mis on esitatud

seoses pakkuja hinnanguga kasutaja vanuse ja määruse (EL) 2022/2065 artiklis 20 osutatud otsuste

kohta. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 20 järgi on digiplatvormide pakkujad kohustatud tagama

teenusesaajatele ligipääsu tõhusale ettevõttesisesele kaebuste menetlemise süsteemile, mis võimaldab

neil esitada kaebusi nelja liiki otsuste kohta, mille on teinud digiplatvormi pakkuja. Need on järgmised:

a) otsused selle kohta, kas teave eemaldada, tõkestada sellele juurdepääs või piirata selle nähtavust;

b) otsused selle kohta, kas teenusesaajatele teenuse osutamine täielikult või osaliselt peatada või

lõpetada; c) otsused selle kohta, kas teenusesaajate konto peatada või sulgeda; d) otsused selle kohta,

kas teenusesaajate esitatud teabe monetiseerimise võimalus peatada, lõpetada või seda muul viisil

piirata.

52

võimaluse lisada märge, kui alaealine peab teadet või kaebust kiireloomuliseks,

eelkõige siis, kui ilmneb eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisusega seotud

jätkuv probleem. Reageerimise aeg peaks olema kooskõlas probleemiga, mille

kohta teade või kaebus on esitatud. See ei tohiks mõjutada negatiivselt

usaldusväärsete teavitajate esitatud eelisjärjekorras töödeldavaid teateid, nagu

on sätestatud määruse (EL) 2022/2065 artikli 22 lõikes 1;

f. saatma viivituseta igale teate või kaebuse esitanud alaealisele kinnituse teate või

kaebuse kättesaamise kohta. Alaealistel peaks olema võimalik saada eakohaseid

selgitusi korra kohta, mille järgi teadet või kaebust läbi vaadatakse, ja mis tahes

järgneva tegevuse või tegevusetuse kohta. See teave peaks sisaldama teate või

kaebuse üle otsuse langetamise soovituslikku ajakava ja võimalikke tulemusi.

Komisjon on ka seisukohal, et digiplatvormide pakkujad peaksid sisse seadma

edusammude jälgimise ja platvormidega teabevahetuse mehhanismi;

g. korrapäraselt läbi vaatama saadud teateid, tagasisidet ja kaebusi. Pakkujad

peaksid kasutama seda teavet selleks, et teha kindlaks ja käsitleda platvormi

kõiki aspekte, mis võivad kahjustada alaealiste eraelu puutumatust, ohutust

ja/või turvalisust, täiustama oma soovitussüsteeme ja modereerimistavasid,

parandama üldiseid ohutusnõudeid ning soodustama usaldusväärsema ja

vastutustundlikuma digikeskkonna teket. Kogu tegevus tuleks dokumenteerida,

et seda saaks läbi vaadata.

Halb tava

SadLearn on populaarne digiplatvorm, mis on loodud 6- kuni 18-aastastele kasutajatele. Platvorm pakub mitmesugust hariduslikku ja meelelahutuslikku sisu. Platvormi teenusetingimuste rikkumistest teatamiseks peab kasutaja klõpsama neljale eri lingile. Kui kasutaja jõuab kaebuste esitamise osasse, peab ta valima 15 kaebuseliigi vahel, mistõttu on alaealistel raske teha kindlaks ja valida õiget liiki. Vabas vormis teksti esitamise võimalus puudub. Kui kasutajal kaebuse esitamine õnnestub, ei saa ta mingit kinnitust ega selgitust selle kohta, mis seejärel toimub. Lisaks on teavitusvahend kättesaadav ainult inglise keeles ja keel on kohandatud täiskasvanud kasutajatele.

53

7.2 Kasutaja toetamise meetmed

78. Alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme tagamisel on

tõhusaks vahendiks funktsioonid, mis on võetud kasutusele selleks, et aidata

alaealistel neile ligipääsetavatel digiplatvormidel orienteeruda teenuste vahel ja saada

vajaduse korral tuge. Seepärast on komisjon seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate

digiplatvormide pakkujad peaksid tegema järgmist:

a. võtma kasutusele selged, kergesti tuvastatavad ja ligipääsetavad toetusvahendid,

mis võimaldavad alaealistel otsida abi, kui nad puutuvad kokku kahtlase,

ebaseadusliku või ebasobiva sisu, konto või käitumisega, mis tekitab neis

ebamugavustunnet. See hõlmab blokeerimis- ja vaigistusnuppe. Toetusvahendid

peaksid olema lapsesõbralikud, selgelt nähtavad ja otse ligipääsetavad (vt

punkt 6.4 „Internetipõhise liidese disain ja muud vahendid“) ning ühendama

alaealise kohe nende asukohta ja vanust arvestades kõige sobivama

tugiteenusega, näiteks sellisega, mis kuulub riiklike turvalisema interneti

keskuste, INHOPE võrgustike ja laste riiklike abitelefonide hulka;

b. piirama tehisintellektil põhinevate toetusvahendite kasutamist, sest neid ei tohiks

kasutada lastega suhtlemise peamise vahendina;

c. seadma sisse selgelt nähtavad hoiatusteated, lingid, mis suunavad vastavate

riiklike abitelefonide90 ja muude autoriteetsete allikate juurde, kui alaealised

otsivad, laadivad üles, loovad, jagavad või võtavad vastu sisu, mis võib olla

ebaseaduslik või kahjustada alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust

(nagu selgitatud punktis 6.7 „Modereerimine“). Samuti peaksid digiplatvormide

pakkujad suunama alaealisi asjakohaste riiklike abitelefonide juurde, kui

alaealine esitab teate sellise sisu kohta. Suunama peaks kohe pärast seda, kui

digiplatvormi pakkuja saab tegevusest teada või alaealine esitab teate;

d. kui digiplatvorm hõlmab omadusi või funktsioone, mis on seotud kasutaja

ühenduse, sisu postitamise või suhtlusega, peaks alaealistele olema tagatud

võimalus anonüümselt blokeerida või vaigistada ükskõik milline teine kasutaja

või konto, sealhulgas ka need, millega ta ei ole ühenduses. Blokeerimissüsteem

peaks olema kergesti leitav ja ligipääsetav. Ühelegi kontole, mille kasutaja on

90 Näiteks sellised, mis kuuluvad riiklike turvalisema interneti keskuste ja INHOPE võrgustike või muude

laste abitelefonide hulka, nt https://childhelplineinternational.org/.

54

blokeerinud, ei tohiks olla kättesaadav mingi teave kasutaja või tema konto

kohta;

e. kui digiplatvormil on võimalik edastada kommentaare sisu kohta, peaks

platvormil olema alaealistele loodud võimalus piirata eri liiki kasutajaid, kes

saavad kommenteerida nende sisu või nende kohta käivat sisu, ja/või takistada

teisi kasutajaid kommenteerimast nende sisu või nende kohta käivat sisu nii

postitamise ajal kui ka pärast seda, isegi kui kommentaari saatmise võimalus on

vaid kontodel, kelle kontaktikutse on alaealine varem vastu võtnud (nagu

soovitatud punktis 6.3 „Kontoseaded“);

f. kui digiplatvormil on rühma moodustamist võimaldav funktsioon, peaks

platvorm tagama, et alaealine ühineb rühmaga alles pärast seda, kui talle on

teatatud kutsest ja ta on andnud nõusoleku rühmaga ühinemise kohta.

Hea tava

NiceSpace on sotsiaalmeediaplatvorm üle 13-aastastele kasutajatele. Kui kasutaja logib sisse, esitatakse talle interaktiivne kasutusjuhend „SafeSpace 101“, milles selgitatakse platvormi omadusi, mis on seotud eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisusega, sealhulgas blokeerimis- ja vaigistamisvõimalusi, kommentaaride haldamist ja rühmakutseid. NiceSpace sisaldab ka hästi nähtavat abinuppu, mis ühendab kasutaja otse kohaliku turvalisema interneti keskuse abitelefoniga. Kui otsitakse võimalikku kahjulikku sisu, hoiatab NiceSpace kasutajaid kontekstipõhiste promptide eest ja suunab nad ohutumate allikateni. Kogu teave on kohandatud platvormi kõige noorematele kasutajatele sobivaks.

7.3 Vahendid eestkostjatele

79. Vahendid eestkostjatele on tarkvara, omadused, funktsioonid ja rakendused, mis on

loodud selleks, et aidata alaealise eestkostjatel jälgida tema veebitegevust, eraelu

puutumatust, ohutust ja heaolu, austades lapse tegevusvõimekust ja eraelu

puutumatust.

80. Komisjon on seisukohal, et vahendid eestkostjatele peaksid täiendama lõimitud ja

vaikimisi ohutusmeetmeid ning muid meetmeid, mis on võetud kasutusele määruse

(EL) 2022/2065 artikli 28 lõikest 1 tuleneva kohustuse täitmiseks, sealhulgas

käesolevates suunistes kirjeldatud meetmeid. Täites kohustust tagada oma teenuste

55

puhul eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase, ei tohi alaealistele

ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad tugineda üksnes eestkostjate jaoks loodud

vahenditele. Vahendeid eestkostjatele ei tohiks kasutada digiplatvormil alaealiste

eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse tagamise ainsa meetmena, samuti ei tohiks

see asendada ühtki teist meedet, mis on sel eesmärgil kehtestatud. Sellised meetmed

ei pruugi kajastada laste tegelikku elu eelkõige jagatud hooldusõiguse või

hooldusperes elamise korral või siis, kui eestkostjad puuduvad või neid ei ole

kaasatud. Lisaks on vanema nõusoleku tõhusus piiratud, kui nõusolekut andva

vanema isikusamasust või õiguslikku volitust ei ole usaldusväärselt kontrollitud.

Seepärast peavad alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad rakendama

alaealiste kaitsmiseks asjakohaseid meetmeid ega tohiks tugineda vaid vanemlikule

järelevalvele. Siiski märgib komisjon, et koos teiste meetmetega kasutatuna võivad

vahendid eestkostjatele aidata kaasa kõrge taseme saavutamisele.

81. Seega on komisjon seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide

pakkujad peaksid määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõikest 1 tuleneva kohustuse

täitmiseks võimaldama eestkostjatele kontrollivahendid, mis peaksid:

a. olema eakohased ja kooskõlas alaealiste arenevate võimetega. Vahendid

eestkostjatele peaksid tuginema mitte ainult kontrollimisele, vaid pigem

suhtlusele, õppimisele ja mõjuvõimu suurendamisele, ning võimaldama

alaealistele iseseisvust ja tegevusvõimekust. Need vahendid peaksid olema

tõhusad ega tohiks ebaproportsionaalselt piirata alaealiste õigust eraelu

puutumatusele või juurdepääsu teenustele, seades esikohale alaealise huvid;

b. olema kergesti kasutatavad, ligipääsetavad ja aktiveeritavad, võimaldades

näiteks eestkostjal kasutada vahendit ilma teenuse jaoks kontot loomata;

c. kohalduma olenemata sellest, millist seadet või operatsioonisüsteemi

kasutatakse teenusele juurdepääsemiseks;

d. saatma alaealisele selge teate, kui eestkostja on vahendi aktiveerinud, ja võtma

kasutusele teised kaitseabinõud, arvestades võimalust, et eestkostjad võivad

vahendeid väärkasutada, näiteks saatma alaealisele reaalajas selge signaali, kui

mõni jälgimisfunktsioon aktiveerub;

56

e. tagama, et muudatuste tegemiseks on vaja samasuguseid õigusi, nagu on nõutud

vahendi algseks aktiveerimiseks;

f. ühilduma kättesaadavate koostalitlusvõimelise ühtse kontaktpunkti vahenditega,

mis on mõeldud eestkostjatele ning kuhu on koondatud kõik seaded ja vahendid.

82. Vahendid eestkostjatele võivad hõlmata funktsioone, mille abil saab hallata

vaikeseadeid, seada piiranguid ekraaniajale (vt punkt 6.4 „Internetipõhise liidese

disain ja muud vahendid“), vaadata kontosid, millega alaealine suhtleb, hallata

kontoseadeid, seada vaikimisi piiranguid kulutustele, mida alaealine saab teha, või

muid funktsioone selliste digiplatvormide kasutamise jälgimiseks, mis võivad

kahjustada alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust.

8 JUHTIMINE

83. Platvormi hea juhtimine on tõhus vahend, millega saab tagada, et alaealiste kaitset

peetakse nõuetekohaselt esmatähtsaks ja seda järgitakse kogu platvormil, aidates

seeläbi kaasa alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse nõutava kõrge

taseme tagamisele.

8.1 Juhtimine (üldine)

84. Komisjon on seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad

peaksid kasutusele võtma tõhusad juhtimistavad, et tagada oma teenuste puhul

alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase vastavalt määruse

(EL) 2022/2065 artikli 28 lõikele 1. Selleks peaks tegema muu hulgas järgmist:

a. rakendama ettevõttesisesed põhimõtted, milles kirjeldatakse, kuidas

digiplatvormi pakkuja püüab tagada oma teenuse kasutamisel alaealiste eraelu

puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrget taset;

b. määrama konkreetse isiku või üksuse, kes vastutab alaealiste eraelu

puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme tagamise eest. Sellel isikul või

üksusel peaks olema piisavalt vahendeid ja õigusi digiplatvormi pakkuja

kõrgema juhtorganiga suhtlemiseks ning ta peaks olema reguleerivate asutuste,

kasutajate ja usaldusväärsete teavitajate jaoks keskne kontaktpunkt küsimustes,

mis on seotud alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisusega;

57

c. edendama teenuse osutamisel alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja

turvalisust tagavat mõtteviisi. Selleks peaks tegema järgmist:

i. edendama ja pidama platvormi disainimisel ja toimimisel esmatähtsaks

laste kaasamist toetavat mõtteviisi. Seda peaks tegema ohutult, eetiliselt,

kaasavalt ja põhjendatult, seades esmatähtsaks laste huvid, samuti peaks

tagama tagasisidemehhanismid, et selgitada alaealistele, kuidas võetakse

arvesse nende seisukohti91;

ii. suurendama teadlikkust selle kohta, kuidas pakkuja tagab oma platvormil

laste õiguste kaitse, samuti riskide kohta, mis võivad ohustada alaealiste

eraelu puutumatust, ohutust ja/või turvalisust92;

iii. tagama asjakohase koolituse ja teabe alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse

ja turvalisuse eest vastutavatele isikutele, arendajatele, modereerimise

ja/või alaealistelt teadete ja kaebuste vastuvõtmise eest vastutavatele

isikutele93;

iv. kehtestama korra, millega tagatakse määruse (EL) 2022/2065 artikli 28

lõikele 1 vastavuse regulaarne jälgimine;

v. tagama, et kõik käesolevate suuniste rakendamiseks kasutatud

tehnoloogilised ja korralduslikud lahendused on tipptasemel ja kooskõlas

91 UNICEF on oma suunistes sidusrühmade suhtlemise kohta lastega esitanud konkreetsed tegevused laste

vastutustundlikuks kaasamiseks. UNICEF (2025); Spotlight guidance on best practices for stakeholder

engagement with children in D-CRIAs. Kättesaadav aadressil

https://www.unicef.org/childrightsandbusiness/media/1541/file/D-CRIA-Spotlight-Guidance-

Stakeholder-Engagement.pdf.

92 See lähenemisviis on kooskõlas lastele parema interneti loomise Euroopa strateegiaga (BIK+), milles

rõhutatakse teadlikkuse ja hariduse tähtsust veebiturvalisuse edendamisel ja mis toetab sellega seoses

määruse (EL) 2022/2065 kohaldamist. Lisaks kinnitavad igas liikmesriigis loodud turvalisema interneti

keskused teadlikkuse suurendamiseks tehtud jõupingutuste kasulikkust veebikahju ja -riskide

ennetamisel ning nendele reageerimisel.

93 Koolitus võiks hõlmata näiteks laste õigusi, veebis alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust

ohustavaid riske ja kahju, samuti tõhusaid ennetus-, reageerimis- ja leevendustavasid.

58

alaealiste kaitse riiklike suuniste,94 laste õiguste ja rangeimate kehtestatud

standarditega95;

vi. kehtestama korra, mille järgi kogutakse ja salvestatakse korrapäraselt

andmeid platvormil alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust

ohustava kahju ja riskide kohta, millest tuleks perioodiliselt aru anda

digiplatvormi pakkuja juhtkonnale ja alaealiste kaitse eest vastutavale

isikule või meeskonnale. See ei piira väga suurte digiplatvormide ja väga

suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate kohustusi, mis on

sätestatud määruse (EL) 2022/2065 artiklites 34 ja 35;

vii. vahetama platvormide ja pakkujate, samuti digiteenuste koordinaatorite,

usaldusväärsete teavitajate, kodanikuühiskonna organisatsioonide,

akadeemiliste ringkondade ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel häid

tavasid ja tehnoloogilisi lahendusi, mille eesmärk on tagada alaealiste

eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrget taset. Koostöö

platvormide vahel peaks hõlmama riskide avastamist, disaininõudeid ja

teaduskoostööd usaldusväärsete osalejatega.

8.2 Teenusetingimused

85. Teenusetingimused moodustavad raamistiku digiplatvormi pakkuja ja selle kasutajate

vaheliste suhete reguleerimiseks. Neis sätestatakse veebikäitumise eeskirjad ja

94 An Coimisiún um Chosaint Sonraí (2021); Fundamentals for a child-oriented approach to data

processing. Kättesaadav aadressil https://www.dataprotection.ie/sites/default/files/uploads/2021-

12/Fundamentals%20for%20a%20Child-

Oriented%20Approach%20to%20Data%20Processing_FINAL_EN.pdf; Coimisiún na Meán (2024),

Online safety code. Kättesaadav aadressil https://www.cnam.ie/app/uploads/2024/11/Coimisiun-na-

Mean-Online-Safety-Code.pdf; IMY (Rootsi andmekaitseasutus) (2021), The rights of children and

young people on digital platforms. Kättesaadav aadressil https://www.imy.se/en/publications/the-

rights-of-children-and-young-people-on-digital-platforms/; Hollandi siseasjade ja kuningriigi suhete

ministeerium (2022), Code for children's rights. Kättesaadav aadressil

https://codevoorkinderrechten.waag.org/wp-content/uploads/2022/02/Code-voor-Kinderrechten-

EN.pdf; CNIL (2021), CNIL publishes 8 recommendations to enhance protection of children online.

Kättesaadav aadressil https://www.cnil.fr/en/cnil-publishes-8-recommendations-enhance-protection-

children-online; Unabhängiger Beauftragter für Fragen des sexuellen Kindesmissbrauchs (kuupäev

puudub), Rechtsfragen Digitales. Kättesaadav aadressil https://beauftragte-

missbrauch.de/themen/recht/rechtsfragen-digitales.

95 CEN-CENELEC (2023), Workshop Agreement 18016 Age Appropriate Digital Services Framework;

OECD (2021), Children in the digital environment - Revised typology of risks.

https://www.oecd.org/en/publications/children-in-the-digital-environment_9b8f222e-en.html.

59

ootused ning neil on tähtis roll ohutu, turvalise ja eraelu puutumatust kaitsva

keskkonna loomisel96.

86. Komisjon tuletab meelde kõikidele vahendusteenuste osutajatele kehtivaid

teenusetingimustega seotud kohustusi, mis on sätestatud määruse (EL) 2022/2065

artiklis 14, sealhulgas vahendusteenuste osutajate kohustust selgitada kasutamise

tingimusi ja piiranguid selges, lihtsas, arusaadavas, kasutajasõbralikus ja üheselt

mõistetavas keeles. Lisaks on sama määruse artikli 14 lõikes 3 täpsustatud, et kui

vahendusteenus on peamiselt suunatud alaealistele või seda kasutavad peamiselt

alaealised, selgitab vahendusteenuse osutaja seda teavet viisil, millest alaealised aru

saavad97,98.

87. Peale selle on komisjon seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide

pakkujad peaksid tagama, et nende teenusetingimused vastaksid järgmistele

tingimustele.

a. Need sisaldavad teavet järgmise kohta:

i. toimingud, mida kasutajad peavad tegema konto loomisest selle

kustutamiseni;

ii. ühenduse suunised, mis edendavad positiivset, ohutut ja kaasavat õhustikku

ja milles selgitatakse, millist käitumist eeldatakse, mis on nende

teenusekeskkonnas keelatud ja millised on nõuete rikkumise tagajärjed;

iii. millist liiki sisu ja käitumist peetakse alaealiste eraelu puutumatust, ohutust

ja turvalisust kahjustavaks. See hõlmab muu hulgas alaealiste eraelu

puutumatust, ohutust ja/või turvalisust kahjustavat ebaseaduslikku sisu ning

sellise sisu levitamist;

96 Standardis P2089.2™ laste veebipõhise osalemise teenusetingimuste kohta on esitatud protsessid ja

tavad selliste teenusetingimuste väljatöötamiseks, mis aitavad kaitsta laste õigusi digivaldkondades.

97 Komisjon tuletab meelde ka direktiivi 2010/13/EL artiklis 28b sätestatud nõudeid, mille kohaselt peavad

videojagamisplatvormi pakkujad kaitsma alaealisi saadete, kasutaja loodud videote ja audiovisuaalsete

äriteadete eest, mis võivad kahjustada nende füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut. Neid nõudeid tuleb

hinnata ja vajaduse korral muuta 19. detsembriks 2026.

98 Nagu osutatud käesolevate suuniste sissejuhatuses, on määruse (EL) 2022/2065 mõnes sättes, sealhulgas

artikli 14 lõigetes 5 ja 6 kehtestatud lisakohustused väga suurte digiplatvormide pakkujatele. Kuna

käesolevates suunistes sisalduvad kohustused on seotud alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja

turvalisusega artikli 28 lõike 1 tähenduses, tuginevad ka need samadele sätetele.

60

iv. kuidas kaitstakse alaealisi sellise sisu ja käitumise eest;

v. vahendid, mida kasutatakse alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja

turvalisust kahjustava sisu, käitumise ja omaduste ennetamiseks,

leevendamiseks ja modereerimiseks ning kaebuste menetlemiseks.

b. Teenusetingimused on kergesti leitavad ja otsitavad kogu kasutaja tegevuse

jooksul platvormil.

c. Teenusetingimused ei piira põhjendamatult alaealiste ühtki õigust, sealhulgas

nende õigust sõna- ja teabevabadusele.

d. Teenusetingimusi järgitakse ja rakendatakse praktikas.

88. Lisaks on komisjon seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide

pakkujad peaksid tagama, et teenusetingimuste muudatused registreeritakse ja

avaldatakse99.

Hea tava

HappyExplore on digiplatvorm, kus alaealised saavad mängida mänge, luua ja uurida mitmesuguseid olendeid ning maailmu, mida nad saavad jagada teistega. Platvormil HappyExplore on tegelane nimega Pixel Pioneer, kes õpetab kasutajatele, kuidas olla vastutustundlik avastaja. Kõiki kasutajaid innustatakse ühinema nn lahkuslubadusega, et nad õpiksid käituma sõbralikult ja toimima veebis turvaliselt, mille kohta nad annavad ka lubaduse. Kui kasutajad platvormi uurivad, selgitab Pixel Pioneer ka modereerimise ja ohutusalaste otsuste tähtsust, näiteks seda, miks nad peaksid enne hoolikalt järele mõtlema ja alles siis jagama teistega olendeid ja maailmu.

8.3 Järelevalve ja hindamine

89. Komisjon on seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad

peaksid võtma tõhusaid järelevalve- ja hindamismeetmeid, et tagada oma teenuse

puhul alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase vastavalt

määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõikele 1. Selleks peaks muu hulgas tegema

järgmist:

a. jälgima ja hindama korrapäraselt platvormi iga elemendi tõhusust, mis on seotud

alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisusega platvormil. See hõlmab

99 Avaldades need näiteks digiteenuste tingimuste andmebaasis aadressil https://platform-contracts.digital-

strategy.ec.europa.eu/.

61

näiteks platvormi veebiliidest, süsteeme, seadeid, vahendeid, funktsioone ja

omadusi ning teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise mehhanisme ning

meetmeid, mis on võetud määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõikes 1 sätestatud

kohustuse täitmiseks100. Pakkujad peaksid kaaluma nende hinnangute

kättesaadavaks tegemist kolmandatele isikutele, näiteks ekspertidele või teistele

asjaomastele sidusrühmadele, et need saaksid hinnangud läbi vaadata ja nõu

anda;

b. konsulteerima korrapäraselt alaealiste, eestkostjate, akadeemiliste ringkondade,

kodanikuühiskonna organisatsioonide, lapse õiguste ekspertide ja muude

asjaomaste sidusrühmadega platvormi disaini ja mis tahes elementide hindamise

küsimuses, mis on seotud platvormil alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja

turvalisusega. See peaks hõlmama elementide katsetamist alaealistega ja nende

tagasiside arvesse võtmist. Mittediskrimineerimise ja ligipääsetavuse

soodustamiseks peaksid pakkujad võimaluse korral kaasama neisse aruteludesse

mitmesuguse kultuurilise ja keelelise taustaga, eri vanuses, samuti puuete ja/või

lisajuurdepääsuvajadustega alaealisi;

c. kohandama eelnimetatud elementide disaini ja toimimist, tuginedes neile

konsultatsioonidele ja uutele tehnilistele lahendustele, teadusuuringutele,

kasutaja käitumise või põhimõtete muutustele, toodete ja kasutamise muutustele

ning platvormil alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust ohustava

kahju ja riskide muutustele.

8.4 Läbipaistvus

90. Komisjon tuletab meelde määruse (EL) 2022/2065 artiklites 14, 15 ja 24 sätestatud

läbipaistvuskohustusi. Võttes arvesse alaealiste arenguetappe ja arenevaid võimeid,

on artikli 28 lõike 1 järgimise tagamiseks vaja lisaks kaaluda ka digiplatvormi

toimimise läbipaistvust.

100 Nagu osutatud käesolevate suuniste kohaldamisalas (punkt 2), on määruse (EL) 2022/2065 teatavate

sätetega, sealhulgas selle III peatüki 5. jaoga kehtestatud lisakohustused väga suurte digiplatvormide ja

väga suurte otsingumootorite pakkujatele. Kuna käesolevates suunistes sisalduvad kohustused on seotud

alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisusega artikli 28 lõike 1 tähenduses, tuginevad ka need

samadele sätetele, kusjuures väga suurte digiplatvormide pakkujad ei tohiks eeldada, et käesolevates

suunistes kirjeldatud meetmete osalisest või täielikust võtmisest piisab, et tagada määruse

(EL) 2022/2065 III peatüki 5. jaos sätestatud kohustuste täitmist.

62

91. Komisjon on seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad

peaksid oma teenuse puhul alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge

taseme tagamiseks tegema alaealistele kergesti kättesaadavaks kogu vajaliku ja

asjakohase teabe oma teenuse toimimise kohta. Komisjon leiab, et digiplatvormide

pakkujad peaksid tegema alaealistele ja asjakohastel juhtudel ka nende eestkostjatele

oma platvormi ligipääsetaval liidesel kättesaadavaks järgmise teabe:

a. teave platvormil alaealistele eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge

taseme tagamiseks kasutuselevõetud meetmete kohta. See hõlmab teavet

järgmiste kohta:

i. kasutatavad vanusetuvastusmeetodid, nende toimimise viis ja mis tahes

kolmandad isikud, keda kasutatakse vanuse kontrollimise ja hindamise

meetodite teostamiseks;

ii. kogu platvormil kasutatavate soovitussüsteemide toimine ja kasutajatele

kättesaadavad valikuvõimalused (vt punkt 6.5.2 „Kasutaja kontroll ja

mõjuvõimu suurendamine“);

iii. alaealiste esitatud teadetele, tagasisidele ja kaebustele reageerimise

protsessid, sealhulgas soovituslik ajakava ning protsesside võimalikud

tulemused ja mõju;

iv. platvormi integreeritud tehisintellektipõhised vahendid, tooted ja

omadused, nende puudused ja kasutamise võimalikud tagajärjed;

v. registreerimisprotsess, kui seda pakutakse;

vi. eeskostjate jaoks loodud vahendid koos selgitustega, kuidas neid kasutada,

kuidas need kaitsevad alaealisi veebis ja millist tüüpi teavet alaealiste

veebitegevuse kohta võivad eestkostjad nende vahendite kasutamise kaudu

saada;

vii. kuidas modereeritakse platvormi teenusetingimusi rikkuvat sisu ja millised

on modereerimise tagajärjed;

viii. kuidas kasutada käesolevates suunistes osutatud mitmesuguseid teatamise,

kaebuste esitamise, tugi- ja õiguskaitsevahendeid;

63

ix. digiplatvormi teenusetingimused;

x. mis tahes muud meetmed, mida on soovitatud käesolevates suunistes ja

mille digiplatvormi pakkuja on kasutusele võtnud;

xi. muud võetud meetmed või teenustesse tehtud muudatused, mille eesmärk

on tagada platvormil alaealiste eraelu puutumatus, ohutus või turvalisus;

b. tagama, et see teave, kõik hoiatused ja muud käesolevates suunistes soovitatud

teated on:

i. lapsesõbralikud, eakohased, kergesti arusaadavad ja ligipääsetavad

kõikidele, sealhulgas puuete ja/või lisajuurdepääsuvajadustega alaealistele;

ii. esitatud selgelt, nii et see on kergesti arusaadav, võimalikult lihtne ja

sisutihe. Kui näiteks teenusetingimustes osutatakse mingile konkreetsele

omadusele, esitatakse selle kohta kõige olulisem teave siis, kui alaealine

omadusega kokku puutub;

iii. esitatud alaealisele nii, et seda on lihtne läbi vaadata ning ligipääs sellele on

otsene ja intuitiivne ajal, mil see on asjakohane;

iv. esitatud selle liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes), kus teenust

osutatakse;

v. alaealiste tähelepanu köitev. Selleks võib vajalikuks osutuda graafikute,

videote ja/või tegelaste või muude võtete kasutamine;

vi. esitatud alaealistele järk-järgult ja pikema aja vältel, et säilitada

maksimaalselt kasutaja tähelepanu;

c. kõikidest määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 järgimiseks rakendatud

meetmetest ja muudatustest peaks teavitama ettevõttesiseselt ja need peaks

avalikustama võimalikult ulatuslikult.

Hea tava

HappyTerms on 13–18-aastastele kasutajatele loodud digiplatvorm. Sellel pakutakse alaealistele võimalust osaleda kogukondades ning vahetada mõtteid ja teavet ühiste huvide kohta. HappyTerms kasutab teenusetingimuste kohta teabe andmiseks selgeid pealkirju, mida täiendavad selgitavad ikoonid ja värvilised pildid. Reeglid on liigendatud lühikesteks ja lihtsalt

64

loetavateks jaotisteks ning neid on selgitatud lihtsas keeles. Esitatud on ka infograafikud, mis aitavad alaealistel mõista, mille kohta nad nõusoleku annavad, ja mis avanevad siis, kui need on mõne funktsiooni või seade muutmisel asjakohased. Kasutajad saavad reegleid ka otsida ja kui nad klõpsavad tekstil „Mida ma pean teadma“, kuvatakse ikoon, mis suunab kasutaja asjakohaste reeglite, nendega seotud vahendite ja muude kasulike linkide juurde platvormi ükskõik millises osas. HappyTerms on koostanud kasutajatele ka interaktiivse küsimustiku, mille abil saavad alaealised kontrollida, kas nad on teenusetingimustest aru saanud.

9 LÄBIVAATAMINE

92. Vajaduse korral vaatab komisjon käesolevad suunised läbi nii pea, kui see on vajalik,

ja hiljemalt pärast 12 kuu möödumist, võttes arvesse määruse (EL) 2022/2065

artikli 28 lõike 1 kohaldamisest saadud praktilisi kogemusi ning valdkonnas

toimunud tehnoloogilise, ühiskondliku ja regulatiivse arengu tempot.

93. Komisjon julgustab alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujaid,

digiteenuste koordinaatoreid, riiklikke pädevaid asutusi, teadlaskonda ja

kodanikuühiskonna organisatsioone andma sellesse protsessi oma osa. Pärast

läbivaatamist võib komisjon pärast Euroopa digiteenuste nõukojaga konsulteerimist

otsustada käesolevaid suuniseid muuta.

65

Lisa

Internetis lapsi ähvardavate riskide viiel kategoorial põhinev

liigitus

94. Selleks et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujatel, akadeemilistel

ringkondadel ja poliitikakujundajatel oleks riske lihtsam mõista ja analüüsida, on

OECD101 ja teadlased102 liigitanud riskid,103 millega alaealised võivad võrgus kokku

puutuda. Seda nimetatakse internetis lapsi ähvardavate riskide viiel kategoorial

põhinevaks liigituseks. Liigitus aitab kindlaks teha riske, mis on jaotatud viide

kategooriasse: sisu, käitumine, suhtlus, tarbijariskid, kategooriatevahelised riskid.

Need riskid võivad ilmneda, kui teenust kasutavate alaealiste eraelu puutumatuse,

ohutuse ja turvalisuse tagamiseks ei ole kasutusele võetud asjakohaseid ja

proportsionaalseid meetmeid ning selle tagajärjel võidakse rikkuda laste õigusi.

95. Internetis lapsi ähvardavate riskide viiel kategoorial põhinev liigitus104

Digikeskkonnas lapsi ohustavad riskid Riskikategooriad Sisu Käitumine Suhtlus Tarbija Kategooriatevahelised riskid

Eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisusega seotud täiendavad riskid Tipptehnoloogiaga seotud riskid

Tervist ja heaolu ohustavad riskid Väärkasutamisega seotud riskid

Riski avaldumine Vaenulik sisu Vaenulik

käitumine Vaenulikud kokkupuuted

Turundusriskid

Kahjulik sisu Kahjulik käitumine

Kahjulikud kokkupuuted

Kaubandusliku profiilianalüüsi riskid

101 OECD (2021), Children in the digital environment – Revised typology of risks.

https://www.oecd.org/en/publications/children-in-the-digital-environment_9b8f222e-en.html.

102 Livingstone, S., Stoilova, M. (2021). The 4Cs: Classifying Online Risk to Children. (CO:RE Short

Report Series on Key Topics). Hamburg: Leibniz-Institut für Medienforschung | Hans-Bredow-Institut

(HBI); CO:RE - Children Online: Research and Evidence. https://doi.org/10.21241/ssoar.71817.

103 Vt ka riskianalüüsi, mille on esitanud Saksamaa laste ja noorte meediakaitse keskus (Bundeszentrale für

Kinder- und Jugendmedienschutz, BZKJ) (2022). Gefährdungsatlas. Digitales Aufwachsen. Vom Kind

aus denken. Zukunftssicher handeln. Aktualisierte und erweiterte 2. Auflage. - Bundeszentrale für

Kinder- und Jugendmedienschutz. Kättesaadav aadressil

https://www.bzkj.de/resource/blob/197826/5e88ec66e545bcb196b7bf81fc6dd9e3/2-auflage-

gefaehrdungsatlas-data.pdf.

104 OECD (2021), Children in the digital environment - Revised typology of risks, lk 7.

https://www.oecd.org/en/publications/children-in-the-digital-environment_9b8f222e-en.html

66

Ebaseaduslik sisu Ebaseaduslik käitumine

Ebaseaduslikud kokkupuuted

Finantsriskid

Desinformatsioon Kasutaja probleemne käitumine

Muud probleemsed kokkupuuted

Turvariskid

96. Sisuga seotud riskid. Alaealised võivad ootamatult ja tahtmatult puutuda kokku neid

kahjustada võivad sisuga, mis võib olla: a) vaenulik sisu, b) kahjulik sisu, c)

ebaseaduslik sisu, d) desinformatsioon. Üldiselt ollakse seisukohal, et seda laadi sisu,

näiteks enesevigastamist, enesetappu, söömishäireid ja äärmuslikku vägivalda

propageeriv sisu võib kahjustada alaealiste vaimset tervist ja füüsilist heaolu.

97. Käitumisriskid. Need riskid seostuvad käitumisega, mille alaealised võivad võrgus

aktiivselt omaks võtta ja mis võib ohustada nii neid ennast kui ka teisi, näiteks

a) vaenulik käitumine (nt vaenuliku sisu/sõnumite postitamine/saatmine alaealise

poolt); b) kahjulik käitumine (nt vägivaldse või pornograafilise sisu

postitamine/saatmine alaealise poolt); c) ebaseaduslik käitumine (nt laste seksuaalset

väärkohtlemist kujutava materjali või terroristliku sisu postitamine/saatmine

alaealiste poolt); d) kasutaja probleemne käitumine (nt osalemine ohtlikes

väljakutsetes; seksuaalse sisuga sõnumite saatmine).

98. Suhtlusriskid. Need on seotud olukordadega, kus alaealine on suhtluses ohver, mitte

tegutseja, ja võivad olla järgmised: a) vaenulikud kokkupuuted; b) kahjulikud

kokkupuuted (nt alaealisega ühenduse võtmine eesmärgiga teda kahjustada);

c) ebaseaduslikud kokkupuuted (näiteks selline, mille eest võidakse esitada

kuriteosüüdistus); d) muud probleemsed kokkupuuted. Suhtlusriskide hulka kuuluvad

muu hulgas näiteks võrgus seksuaalse väärkohtlemise eesmärgil kontakti otsimine,

seksuaalne sundus ja väljapressimine võrgus, seksuaalne väärkohtlemine

veebikaamera kaudu, küberkiusamine ja inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise

eesmärgil. Samuti kuuluvad nende riskide hulka võrgupettused, näiteks andmepüük,

kelmus internetipõhistes kauplemiskohtades ja identiteedivargus.

99. Tarbijariskid. Ka digimajanduses tarbijana osalemine võib seada alaealised silmitsi

riskidega, mille hulka kuuluvad näiteks: a) turundusriskid (nt aardelaekad (loot

boxes), reklaammängud (advregames)); b) kaubandusliku profiilianalüüsi riskid (nt

tootepaigutus või täiskasvanutele mõeldud, nt tutvumisteenuste reklaamide saamine);

c) finantsriskid (nt kelmus või suurte rahasummade kulutamine eestkostja teadmata

või nõusolekuta); d) turvariskid; e) narkootikumide, ravimite, alkoholi ja muude

67

ebaseaduslike või ohtlike toodete ostmise ja tarbimisega seotud riskid. Tarbijariskide

hulka kuuluvad ka riskid, mis on seotud lepingutega, näiteks kasutajate andmete

müügi või ebaõiglaste teenusetingimustega.

100. Kategooriatevahelised riskid. Need on riskid, mis seostuvad kõigi

riskikategooriatega ja mida peetakse väga problemaatiliseks, sest need võivad

avaldada alaealiste elule mitmel viisil olulist mõju. Sellised riskid on järgmised.

a. Tipptehnoloogiaga seotud riskid hõlmavad alaealiste kokkupuuteid

tehnoloogia arenguga kaasnevate uute ohtudega, nagu tehisintellektipõhised

juturobotid, mis võivad esitada kahjulikku teavet või mida võidakse kasutada

seksuaalse väärkohtlemise eesmärgil kontakti otsimiseks, kasutades ära

alaealiste nõrkusi, või biomeetrilise tehnoloogia kasutamine, mis võib kaasa tuua

ärakasutamist, identiteedipettust ja tõrjutust.

b. Tervise ja heaoluga seotud riskid hõlmavad võimalikku kahju alaealiste

vaimsele, emotsionaalsele või füüsilisele heaolule. Näiteks seostatakse

digiplatvormide kasutamise või liigse kasutamisega suuremaid

ülekaalulisuse/anoreksia ja vaimse tervise probleeme, mis mõnel juhul võivad

kahjustada alaealiste füüsilist ja vaimset tervist ja heaolu, näiteks põhjustada

sõltuvust, depressiooni, ärevushäireid, reguleerimata unerütmi ja sotsiaalset

eraldatust.

c. Eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seotud lisariskid tulenevad alaealiste

kohta käivale teabele juurdepääsust ja asukohatuvastust võimaldavatest

funktsioonidest, mida kuritahtlike kavatsustega isikud võivad ära kasutada

alaealiste asukoha kindlakstegemiseks ja neile lähenemiseks.

101. Kategooriatevaheliste riskide105 hulka võivad kuuluda ka järgmised riskid.

a. Täiendavad ohutus- ja turvariskid, mis on seotud alaealiste ohutusega,

eelkõige füüsilise ohutusega, ja kõik küberturvalisusega seotud probleemid.

105 Livingstone, S., Stoilova, M. (2021). The 4Cs: Classifying Online Risk to Children. (CO:RE Short

Report Series on Key Topics). Hamburg: Leibniz-Institut für Medienforschung | Hans-Bredow-Institut

(HBI); CO:RE - Children Online: Research and Evidence. https://doi.org/10.21241/ssoar.71817.

68

b. Väärkasutamise riskid, mis on seotud digiplatvormi või selle funktsioonide

väärast kasutamisest tulenevate riskide või kahjuga.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 7.10.2025

C(2025) 6826 final

KOMISJONI TEATIS

Suunised meetmete kohta, millega tagada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja

turvalisuse kõrge tase internetis vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõikele 4

KOMISJONI TEATIS

Suunised meetmete kohta, millega tagada alaealiste eraelu puutumatuse,

ohutuse ja turvalisuse kõrge tase internetis vastavalt määruse (EL) 2022/2065

artikli 28 lõikele 4

1 SISSEJUHATUS

1. Alaealised1 kasutavad digiplatvorme üha enam ning neil võib sellest palju kasu olla.

Näiteks võivad digiplatvormid pakkuda ligipääsu mitmesugustele õppematerjalidele,

mis aitavad alaealistel omandada uusi oskusi ja täiendada teadmisi. Digiplatvormid

võivad anda alaealistele võimaluse avaldada oma seisukohti ja suhelda sarnaste

huvidega kaaslastega, mis aitab alaealistel kujundada oma sotsiaalseid oskuseid ning

süvendada enesekindlust ja kogukonnatunnet. Internetikeskkonnas mängides ja seda

uurides saavad alaealised edendada oma loomupärast uudishimu, osaledes tegevuses,

mis ergutab loovust, innustab probleeme lahendama, arendab kriitilist mõtlemist ja

tegevusvõimekust ning pakub meelelahutust.

2. Samal ajal valitseb poliitikakujundajate, reguleerivate asutuste, kodanikuühiskonna,

teadlaste, haridustöötajate ja eestkostjate2 seas üldiselt üksmeel selles, et sageli ei ole

alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse tase internetis piisav.

Mitmesuguste alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide ning nende kaudu

osutatavate teenuste disain ja omadused võivad ohustada alaealiste eraelu

puutumatust, ohutust ja turvalisust ning suurendada olemasolevaid riske. Selliste

riskide hulka kuuluvad näiteks kokkupuude ebaseadusliku3 ja kahjuliku sisuga, mis

kahjustab alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust või võib ohustada nende

füüsilist või vaimset arengut. Samuti kuuluvad riskide hulka küberkiusamine või

kokkupuude isikutega, kelle eesmärk on alaealistele kahju tekitada, näiteks neid

seksuaalselt väärkohelda või neilt midagi välja pressida, või inimkaubitsejate või

isikutega, kes püüavad meelitada alaealisi ühinema kuritegelike rühmitustega või

õhutada vägivalda, radikaliseerumist, vägivaldset ekstremismi või terrorismi.

1 Käesolevates suunistes tähistavad sõnad „laps“, „lapsed“ ja „alaealine“ alla 18-aastaseid isikuid.

2 Käesolevates suunistes tähendab „eestkostja“ isikut, kes täidab lapsevanema kohustusi.

3 Ebaseaduslik sisu hõlmab muu hulgas näiteks sisu, mis kajastab ebaseaduslikku uimastikaubandust,

terroristlikku ja vägivaldselt ekstremistlikku sisu ning lapse seksuaalse väärkohtlemisega seotud

materjali. Ebaseaduslik sisu ei ole määratletud määruses (EL) 2022/2065 (digiteenuste määrus), vaid

muudes ELi või liikmesriigi tasandi õigusaktides.

2

Alaealised võivad olla ohus ka tarbijatena, samuti võivad neid ohustada riskid, mis

on seotud digiplatvormide liig- või ülekasutamisega ning kokkupuutega sobimatu või

ärakasutava tegevusega, sealhulgas seoses mängude ja hasartmängudega.

Tehisintellekti juturobotite ja robotkaaslaste üha sagedasem integreerimine

digiplatvormidesse ning tehisintellektipõhised süvavõltsingud võivad samuti

mõjutada viise, kuidas alaealised suhtlevad digiplatvormidega, suurendada juba

esinevaid ohte ja põhjustada uusi riske, mis kahjustavad alaealiste eraelu puutumatust,

ohutust ja turvalisust4. Need riskid võivad tuleneda otsesest kogemusest, mille

alaealine saab digiplatvormi kaudu, ja/või teiste kasutajate tegevusest platvormil.

3. Käesolevate suuniste eesmärk on toetada digiplatvormide pakkujaid nende riskide

leevendamisel ja selleks on suunistes esitatud meetmed, mis komisjoni seisukoha

järgi aitavad digiplatvormide pakkujatel tagada oma platvormidel alaealiste eraelu

puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrget taset ning täita liidu tähtsat poliitilist

eesmärki kaitsta alaealisi. Lisaks on suuniste eesmärk aidata digiteenuste

koordinaatoritel ja liikmesriikide pädevatel asutustel kohaldada ja tõlgendada

määruse (EL) 2022/2065 artiklit 28. Näiteks aitab alaealiste kontode privaatsemaks

muutmine platvormide pakkujatel muu hulgas vähendada soovimatute ja

omaalgatuslike kontaktide ohtu. Vanusetuvastusmeetmete5 rakendamine võib muu

hulgas aidata platvormi pakkujatel vähendada ohtu, et alaealised puutuvad kokku

teenuste, sisu, käitumise, kontaktide või kaubandustavadega, mis kahjustavad nende

eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust. Nende ja muude meetmete (alates

soovitussüsteemidest ja haldamisest kuni kasutajatoe ja teavitamiseni) rakendamine

võib aidata digiplatvormide pakkujatel muuta digiplatvorme nii, et need on

alaealistele ohutumad ja turvalisemad ning säilitavad paremini nende eraelu

puutumatust.

4 Käesolevate suuniste I lisas on esitatud OECD väljatöötatud raamistiku alusel koostatud selliste riskide

liigitus, millega alaealised võivad digiplatvormidel kokku puutuda.

5 Vt punkt 6.1 „Vanusetuvastus“.

3

2 SUUNISTE KOHALDAMISALA

4. Eespool kirjeldatud riske arvesse võttes kehtestas liidu seadusandja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065 artikli 286. Selle lõike 1 kohaselt on

alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujatel kohustus kehtestada

asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, et tagada oma teenuse puhul alaealiste

eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase. Määruse (EL) 2022/2065

artikli 28 lõike 2 kohaselt on digiplatvormide pakkujatel keelatud esitada oma

kasutajaliideses reklaami, mis põhineb määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 47

määratletud profiilianalüüsil, mis kasutab teenusesaaja isikuandmeid, kui nad on

mõistlikult kindlalt teadlikud sellest, et teenusesaaja on alaealine. Määruse

(EL) 2022/2065 artikli 28 lõikes 3 on täpsustatud, et nimetatud artiklis sätestatud

kohustuste täitmine ei kohusta alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujaid

töötlema täiendavaid isikuandmeid, et hinnata, kas teenusesaaja on alaealine.

Määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõikes 4 on sätestatud, et komisjon võib pärast

Euroopa digiteenuste nõukojaga (edaspidi „nõukoda“) konsulteerimist anda välja

suuniseid, et aidata digiplatvormide pakkujatel lõiget 1 kohaldada.

5. Käesolevates suunistes kirjeldatakse meetmeid, mida alaealistele juurdepääsetavate

digiplatvormide pakkujad peaksid komisjoni arvates võtma, et tagada alaealiste eraelu

puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase kooskõlas määruse (EL) 2022/2065

artikli 28 lõikega 1. Selles sättega kehtestatud kohustus on suunatud neile

digiplatvormide pakkujatele, kelle teenused on alaealistele juurdepääsetavad8.

Määruse põhjenduses 71 on lisaks selgitatud, et „[d]igiplatvormi võib pidada

alaealistele juurdepääsetavaks, kui platvormi teenusetingimused võimaldavad

alaealistel teenust kasutada, kui teenus on suunatud alaealistele või kui selle kasutajad

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb

digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)

(ELT L 277, 27.10.2022, lk 1).

7 Määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

8 Määruse (EL) 2022/2065 artikli 3 määratluse kohaselt on digiplatvorm teabe talletamise teenus, mille

käigus teenusesaaja taotlusel talletatakse ja levitatakse üldsusele teavet, välja arvatud juhul, kui

mainitud tegevus on üksnes mõne teise teenuse vähetähtis kõrvalomadus või põhiteenuse vähetähtis

funktsioon, mida ei saa objektiivsetel ja tehnilistel põhjustel kasutada kõnealust teist teenust

kasutamata, ning kui selle omaduse või funktsiooni teise teenusesse integreerimise eesmärk ei ole

käesoleva määruse kohaldamisest kõrvale hoida.

4

on peamiselt alaealised või kui teenuseosutaja on muul viisil teadlik, et mõned tema

teenuse saajad on alaealised“.

6. Esimese nimetatud põhjenduses kirjeldatud stsenaariumi kohta leiab komisjon, et

digiplatvormi pakkuja ei saa väita, et platvorm ei ole alaealistele ligipääsetav, üksnes

selle põhjal, et tema teenusetingimustes on platvormile juurdepääs alaealistele

keelatud. Kui digiplatvormi pakkuja ei võta tõhusaid meetmeid alaealistele oma

teenusele juurdepääsu tõkestamiseks, ei saa ta selle kinnituse alusel väita, et tema

digiplatvorm ei kuulu määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 kohaldamisalasse.

Näiteks loetakse need digiplatvormide pakkujad, kes talletavad ja levitavad

täiskasvanutele mõeldud sisu (näiteks pornograafilist sisu) ning seega keelavad oma

teenusetingimustes teenuse kasutamise alla 18-aastastele isikutele, alaealistele

ligipääsetavate digiplatvormide pakkujateks määruse (EL) 2022/2065 artikli 28

lõike 1 tähenduses, kui nad ei ole võtnud kasutusele toimivaid meetmeid, mis

takistavad alaealistel nende teenuse kasutamise.

7. Kolmanda stsenaariumi kohta on määruse (EL) 2022/2065 põhjenduses 71 selgitatud,

et üks võimalik olukord, kus digiplatvormi pakkuja peaks olema teadlik, et mõned

tema teenuse saajad on alaealised, on selline, kus pakkuja juba töötleb teenusesaajate

vanust näitavaid isikuandmeid muudel eesmärkidel, näiteks vastavale teenusele

registreerimise ajal, mistõttu on näha, et mõned teenusesaajad on alaealised.

Olukorraga, kus võib mõistlikult eeldada, et pakkuja on teadlik, et mõned tema

teenuse saajad on alaealised, võib tegemist olla ka näiteks järgmistel juhtudel: on

teada, et digiplatvorm meeldib alaealistele; digiplatvormi pakkuja osutab teenust, mis

sarnaneb alaealiste kasutatavate muude teenustega; digiplatvormi reklaamitakse

alaealistele; digiplatvormi pakkuja on teostanud või tellinud uuringu, milles

alaealised on kindlaks tehtud teenusesaajatena, või on alaealised teenusesaajatena

kindlaks tehtud mõnes sõltumatus uuringus.

8. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 19 kohaselt ei kohaldata määruse (EL) 2022/2065

artikli 28 lõikes 1 sätestatud kohustust nende digiplatvormide pakkujate suhtes, kes

kvalifitseeruvad mikro- või väikeettevõtjateks, välja arvatud juhul, kui komisjon on

5

määratlenud nende digiplatvormi väga suure digiplatvormina vastavalt sama määruse

artikli 33 lõikele 49.

9. Määrus (EL) 2022/2065 sisaldab ka muid sätteid, mille eesmärk on tagada alaealiste

kaitse internetis10. Nende hulka kuuluvad näiteks mitu määruse (EL) 2022/2065

III peatüki 5. jao sätet, millega seatakse lisakohustused väga suurte digiplatvormide

ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele11. Käesolevate suuniste

eesmärk ei ole tõlgendada neid sätteid ning väga suurte digiplatvormide ja väga suurte

internetipõhiste otsingumootorite pakkujad ei peaks eeldama, et allpool kirjeldatud

meetmete osalisest või täielikust rakendamisest piisab määruse (EL) 2022/2065

III peatüki 5. jaost tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks, kuna neil pakkujatel

võib osutuda vajalikuks rakendada lisameetmeid, mida ei ole siinsetes suunistes

esitatud, kuid mida neil on vaja neist sätetest tulenevate kohustuste täitmiseks12.

10. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 puhul tuleks arvesse võtta ka liidu muid

õigusnorme ja mittesiduvaid vahendeid, mille eesmärk on vähendada riske, millega

alaealised võivad internetis kokku puutuda13. Ka need vahendid aitavad saavutada

9 Soovituses 2003/361/EÜ on väikeettevõtja määratletud kui ettevõtja, kes annab tööd kuni 50 inimesele

ja kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot. Mikroettevõtja on määratletud

kui ettevõtja, kellel on alla 10 töötaja ning kelle aastakäive ja/või aastabilanss ei ületa 2 miljonit eurot.

Komisjon tuletab meelde, et määruse (EL) 2022/2065 põhjenduse 10 kohaselt ei tohiks määrus

(EL) 2022/2065 piirata direktiivi (EL) 2010/13 kohaldamist. Eelnimetatud direktiivi kohaselt on kõik

videojagamisplatvormide pakkujad olenemata sellest, kas nad kvalifitseeruvad mikro- või

väikeettevõtjaks, kohustatud võtma kasutusele ja käitama vanusekontrollisüsteeme

videojagamisplatvormide kasutajate suhtes, kui platvormi sisu võib kahjustada alaealiste füüsilist või

vaimset arengut.

10 Need hõlmavad kohustusi, mis on ette nähtud määruse (EL) 2022/2065 järgmiste sätetega: artikkel 14

teenusetingimuste kohta, artiklid 16 ja 17 teavitus- ja meetmete võtmise mehhanismide ning

põhjendamise kohta, artikkel 25 internetipõhise kasutajaliidese disaini ja korralduse kohta, artiklid 15 ja

24 läbipaistvuse kohta, artikkel 26 reklaami kohta, artikkel 27 soovitussüsteemide kohta ja artikkel 44

standardite kohta.

11 Lisaks kuuluvad nende hulka ka määruse (EL) 2022/2065 järgmised sätted: artiklid 34 ja 35

riskihindamise ja riskide maandamise kohta, artikkel 38 soovitussüsteemide kohta, artikkel 40

andmetele juurdepääsu ja kontrolli kohta ning artikli 44 lõike 1 punkt j sihipäraste meetmete standardite

kohta alaealiste kaitsmiseks internetis.

12 Nende hulka kuuluvad muu hulgas artiklid 34 ja 35 riskihindamise ja riskide maandamise kohta,

artikkel 38 soovitussüsteemide kohta ja artikkel 40 andmetele juurdepääsu ja kontrolli kohta.

13 See hõlmab lastele parema interneti loomise Euroopa strateegiat (BIK+), direktiivi 2010/13/EL

(audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), määrust (EL) 2024/1689 (tehisintellekti käsitlev määrus),

määrust (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus), laste seksuaalse väärkohtlemise ja

ärakasutamise vastast võitlust käsitlevat direktiivi 2011/93/EL, ebaausaid kaubandustavasid käsitlevat

direktiivi 2005/29/EÜ, Euroopa digiidentiteedikukrut ja lühiajalist vanusekontrolli lahendust, tulevast

küberkiusamise vastu võitlemise tegevuskava, kogu ELi hõlmavat uuringut sotsiaalmeedia laiema mõju

kohta heaolule, strateegiat ProtectEU, ELi tegevuskava võitluseks ebaseadusliku uimastikaubanduse ja

organiseeritud kuritegevuse vastu, ELi internetifoorumit, ELi strateegiat, mis käsitleb tulemuslikumat

6

eesmärki tagada internetis alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge

tase ning täiendavad seega määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 kohaldamist.

Käesolevaid suuniseid ei tuleks käsitada sellisena, et neis tõlgendatakse või nendega

ennetatakse nimetatud vahenditest või liikmesriikide õigusnormidest tulenevaid

kohustusi. Ainuvastutus selliste vahendite üle tehtava järelevalve ja nende täitmise

tagamise eest jääb nende õigusraamistike kohaselt pädevatele asutustele. Nagu on

selgitatud määruse (EL) 2022/2065 põhjenduses 10, ei piira see määrus selliste teiste

liidu õigusaktide kohaldamist, millega reguleeritakse infoühiskonna teenuste

osutamist üldiselt ja muid vahendusteenuste siseturul osutamise aspekte või millega

täpsustatakse ja täiendatakse määruses (EL) 2022/2065 sätestatud ühtlustatud norme,

nagu direktiiv 2010/13/EL, samuti tarbijakaitset ja isikuandmete kaitset käsitlevat

liidu õigust, eelkõige määrust (EL) 2016/679.

11. Kuigi käesolevates suunistes sätestatakse meetmed, mille eesmärk on tagada

internetis alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase,

innustatakse digiplatvormide pakkujaid võtma neid meetmeid mitte ainult alaealiste,

vaid kõikide kasutajate kaitsmiseks. Kõikidele kasutajatele eraelu puutumatust

säilitava ohutu ja turvalise internetikeskkonna loomisega saavutatakse internetis juba

olemuslikult eraelu puutumatus, ohutus ja turvalisus ka alaealistele, kui ühtlasi

võetakse meetmeid, mis tagavad alaealiste konkreetsete õiguste ja vajaduste

austamise kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 artikliga 28.

12. Käesolevate suuniste vastuvõtmisega kinnitab komisjon, et kohaldab neid kõigil

suunistes kirjeldatud juhtudel ja kehtestab seega piirangu kaalutlusõiguse

kasutamisele määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 kohaldamisel. Järelikult võib

neid suuniseid käsitleda olulise ja sisulise võrdlusalusena, millele komisjon tugineb

määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 kohaldamisel ning selle hindamisel, kas

alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad järgivad seda sätet14. Ka

võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu, inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegiat 2021–

2025. Määrus (EL) 2022/2065 ei piira ka tarbijakaitset ja tooteohutust käsitlevaid liidu õigusakte,

sealhulgas määruseid (EL) 2017/2394 ja (EL) 2019/1020 ning direktiive 2001/95/EÜ ja 2013/11/EL.

Alaealisi kaitstakse ka ebaausate kaubandustavade direktiiviga 2005/29/EÜ, eelkõige selle artiklitega 5–

9, ning näiteks selle direktiivi I lisa punkti 28 kohaselt on keelatud reklaamis otse laste poole

pöördumine, et veenda neid või nende vanemaid või teisi täiskasvanuid ostma neile reklaamitud toodet.

Komisjon tuletab meelde ka Euroopa Komisjoni tehtud toimivuskontrolli digitaalset õiglust käsitleva

ELi tarbijaõiguse kohta.

14 Käesolevates suunistes kirjeldatud mis tahes meetme vastuvõtmine ja rakendamine ei tähenda, et

isikuandmete kaitse üldmääruse või muude andmekaitsealaste õigusaktide nõuded on täidetud. Seega

7

digiteenuste koordinaatorid ja liikmesriikide pädevad asutused võivad määruse

(EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 kohaldamisel ja tõlgendamisel tugineda neile

suunistele. Suunistes kirjeldatud meetmete osaline või täielik vastuvõtmine ja

rakendamine ei tähenda, et see säte on automaatselt täidetud.

13. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 siduva tõlgendamise õigus on vaid

Euroopa Liidu Kohtul, kellel on muu hulgas pädevus teha eelotsuseid ELi

õigusaktide, sealhulgas määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 kehtivuse ja

tõlgendamise kohta.

14. Suuniste väljatöötamise ajal konsulteeris komisjon sidusrühmadega,15 sealhulgas

nõukoja ja selle alaealiste kaitse töörühmaga. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 28

lõike 4 kohaselt arutas komisjon käesolevate suuniste projekti enne nõukojaga ja

seejärel võttis need vastu 2. juulil 2025.

15. Suuniste punktis 5–8 kirjeldatud meetmed ei ole ammendavad. Eraelu puutumatuse,

ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme tagamiseks määruse (EL) 2022/2065 artikli 28

lõike 1 kohaselt võivad asjakohaseks ja proportsionaalseks osutuda ka muud

meetmed, näiteks sellised, mis kehtestatakse liidu muude õigusaktide16 või alaealiste

kaitset käsitlevate riiklike suuniste või tehniliste normide17 järgimiseks. Lisaks

soovitatakse pädevatel asutustel, kes kontrollivad määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 täitmist,

teha koostööd andmekaitseasutustega.

15 Suuniseid välja töötades uuris komisjon põhjalikult dokumente, kogus tagasisidekorje kaudu tagasisidet

sidusrühmadelt, korraldas õpikodasid ja sihipäraseid avalikke konsultatsioone. Komisjon tugines

suuniste väljatöötamisel ka eriteadmistele, mis saadi algoritmilise läbipaistvuse Euroopa keskuselt.

Lisaks konsulteeris komisjon noortega, sealhulgas BIKi noortesaadikutega, ja lõi turvalisema interneti

keskuste toel teemarühmi, kus osalesid seitsme liikmesriigi lapsed.

16 Nende hulka kuuluvad näiteks joonealuses märkuses 13 osutatud direktiivid ja määrused, Euroopa

Andmekaitsenõukogu tulevased suunised alaealiste isikuandmete töötlemise kohta kooskõlas määrusega

(EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus).

17 An Coimisiún um Chosaint Sonraí (2021), Fundamentals for a child-oriented approach to data

processing. Kättesaadav aadressil https://www.dataprotection.ie/sites/default/files/uploads/2021-

12/Fundamentals%20for%20a%20Child-

Oriented%20Approach%20to%20Data%20Processing_FINAL_EN.pdf; Coimisiún na Meán (2024),

Online safety code. Kättesaadav aadressil https://www.cnam.ie/app/uploads/2024/11/Coimisiun-na-

Mean-Online-Safety-Code.pdf; IMY (Rootsi andmekaitseasutus) (2021), The rights of children and

young people on digital platforms. Kättesaadav aadressil https://www.imy.se/en/publications/the-rights-

of-children-and-young-people-on-digital-platforms/; Hollandi siseasjade ja kuningriigi suhete

ministeerium (2022), Code for children's rights. Kättesaadav aadressil

https://codevoorkinderrechten.waag.org/wp-content/uploads/2022/02/Code-voor-Kinderrechten-

EN.pdf

CNIL (2021), CNIL publishes 8 recommendations to enhance protection of children online. Kättesaadav

aadressil https://www.cnil.fr/en/cnil-publishes-8-recommendations-enhance-protection-children-

online; Unabhängiger Beauftragter für Fragen des sexuellen Kindesmissbrauchs (kuupäev puudub),

8

võidakse tulevikus kindlaks määrata uusi meetmeid, mis võimaldavad alaealistele

ligipääsetavate digiplatvormide pakkujatel paremini täita kohustust tagada oma

teenuse puhul alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase.

3 STRUKTUUR

16. Suuniste punktis 4 on esitatud üldpõhimõtted, mida peaks järgima kõikide meetmete

korral, mille alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad kehtestavad, et

tagada oma teenuse puhul alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge

tase. Suuniste punktis 5–8 esitatakse põhimeetmed, mille digiplatvormide pakkujad

peaksid eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse sellise kõrge taseme tagamiseks

komisjoni arvates kehtestama. Nende hulka kuuluvad riskianalüüs (punkt 5), teenuse

disain (punkt 6), teavitamine, kasutajatugi ja vahendid eestkostjatele (punkt 7) ning

juhtimine (punkt 8).

4 ÜLDPÕHIMÕTTED

17. Käesolevad suunised põhinevad järgmistel üldpõhimõtetel, mis on omavahel seotud

ja mida digiplatvormi pakkujad peaksid käsitlema terviklikult kõikides oma

toimingutes, milles suhtes neid suuniseid kohaldatakse. Komisjon on seisukohal, et

iga meede, mille alaealistele ligipääsetava digiplatvormi pakkuja kehtestab määruse

(EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 järgimiseks, peaks olema kooskõlas järgmiste

üldpõhimõtetega.

a. Proportsionaalsus ja asjakohasus. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1

kohaselt peab iga selle sätte järgimiseks võetud meede olema asjakohane ja

proportsionaalne, et tagada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse

kõrge tase. Kuna eri digiplatvormidel võivad alaealisi ohustada erinevad riskid,

ei pruugi alati olla proportsionaalne ega asjakohane, et kõik digiplatvormide

pakkujad kehtestavad kõik või vaid mõned siinsetes suunistes kirjeldatud

meetmetest. Selleks et teha kindlaks, kas konkreetne meede on proportsionaalne

Rechtsfragen Digitales. Kättesaadav aadressil https://beauftragte-

missbrauch.de/themen/recht/rechtsfragen-digitales; CEN-CENELEC (2023) Workshop Agreement

18016 Age Appropriate Digital Services Framework, kättesaadav aadressil

https://www.cencenelec.eu/media/CEN-CENELEC/CWAs/ICT/cwa18016_2023.pdf; OECD (2021),

Children in the digital environment – Revised typology of risks. Kättesaadav aadressil

https://www.oecd.org/en/publications/children-in-the-digital-environment_9b8f222e-en.html.

9

ja asjakohane eelkõige juhtudel, kui sellega sekkutakse isiku põhiõigustesse,

peab iga pakkuja juhtumipõhiselt analüüsima järgmist: i) alaealiste eraelu

puutumatust, ohutust ja turvalisust ohustavad riskid, mis tulenevad pakkuja

digiplatvormist või selle osadest, võttes muu hulgas arvesse pakkuja osutatud

teenuse mahtu, ulatust, liiki ja laadi, selle kavandatud ja käimasolevat

kasutamist, konkreetseid funktsioone ja teenuse kasutajabaasi; ii) meetme mõju

laste õigustele ning muudele Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“)

sätestatud õigustele ja vabadustele; iii) vajadus tugineda meetmete võtmisel

kõige rangematele kehtivatele standarditele ja headele tavadele, samuti laste

seisukohtadele ja õigustele (vt punkt 5 „Riskianalüüs“).

b. Laste õiguste kaitse. Need õigused on sätestatud hartas, mis tagab laste

õiguste kaitse liidu õiguse kohaldamisel, ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis,

mille on ratifitseerinud kõik liikmesriigid18. Laste õigused on inimõiguste

lahutamatu osa ja kõik need õigused on omavahel seotud, üksteisest sõltuvad ja

lahutamatud. Kooskõlas harta artikliga 24 tuleb kõikides lastega seotud

toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud

institutsioonid, seada esikohale lapse huvid. Seepärast peaksdigiplatvormidel

alaealistele eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme

saavutamiseks võetavate meetmete asjakohasuse ja proportsionaalsuse

tagamiseks võtma arvesse kõiki laste õigusi ja seadma esikohale nende huvid.

Vastavalt harta artiklile 21 on keelatud igasugune diskrimineerimine, sealhulgas

diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu,

geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või

muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära,

puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Laste õiguste hulka kuuluvad

näiteks nende õigus kaitsele,19 mittediskrimineerimisele, kaasatusele, eraelu

puutumatusele, juurdepääsule teabele ja haridusele, sõnavabadusele ja

18 ÜRO Lapse Õiguste Komitee on neid digikeskkonnaga seotud õigusi selgitanud oma üldmärkuses nr 25.

ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo. (2021). Üldmärkus nr 25 (2021) lapse õiguste kohta

digikeskkonnas. Kättesaadav aadressil https://www.ohchr.org/en/documents/general-comments-and-

recommendations/general-comment-no-25-2021-childrens-rights-relation.

19 Lastel on õigus nende heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele (harta artikkel 24).

10

osalemisele,20 samuti õigus sellele, et lapse seisukohti võetakse arvesse kõikides

temaga seotud küsimustes21.

c. Lõimitud eraelu puutumatus, ohutus ja turvalisus. Alaealistele ligipääsetavate

digiplatvormide pakkujad peaksid lõimima eraelu puutumatuse, ohutuse ja

turvalisuse ranged nõuded oma teenuste disainimisse, väljatöötamisse ja

toimimisse22. Lõimituse põhimõtete eesmärk on kasutada digiplatvormide pakkujate

ja loojate ning poliitikakujundajate mõju selle saavutamiseks, et toodete ja teenuste

arendamisel seatakse esikohale inimeste heaolu edendavad väärtused. See hõlmab

eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kaitse vaikimisi lõimimist

organisatsioonide kavandamisse, toimimisse ja juhtimisse, samuti toodetesse ja

teenustesse kohe algusest peale23.

d. Eakohased lahendused. Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad

peaksid oma teenused välja töötama nii, et need vastaksid alaealiste kognitiivsetele,

emotsionaalsetele ja arenguvajadustele ning tagaksid samal ajal alaealiste ohutuse,

eraelu puutumatuse ja turvalisuse. Eakohane lahendus sobib lastele, arvestades

nende õigusi ja heaolu, mitmekesisust, konkreetset vanust või arenguetappi, ja võtab

arvesse laste arenevaid võimeid24.

20 Lapsed võivad vabalt väljendada oma seisukohti. Neid seisukohti võetakse arvesse lapsega seotud

küsimustes vastavalt tema vanusele ja küpsusele (harta artikkel 24).

21 Sellega seoses tuletab komisjon meelde juurdepääsetavuse tähtsust, sealhulgas vastavust Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiivile (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku

sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust, samuti laste osalemist kõikide

internetis laste ohutuse, turvalisuse ja eraelu puutumatuse kaitsega seotud meetmete kavandamises,

rakendamises ja hindamises.

22 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 25 kohaselt peavad alaealiste isikuandmeid töötlevad ettevõtjad

juba rakendama asjakohaseid korralduslikke ja tehnilisi meetmeid, et kaitsta andmesubjektide õigusi

(lõimitud ja vaikimisi andmekaitse). Selle kohustuse täitmise üle teostavad vastavalt isikuandmete kaitse

üldmääruse artiklile 51 järelevalvet pädevad andmekaitseasutused. Vt artiklit 25 käsitlevad Euroopa

Andmekaitsenõukogu suunised 4/2019 „Lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse“. Kättesaadav

aadressil https://www.edpb.europa.eu/our-work-tools/our-documents/guidelines/guidelines-42019-

article-25-data-protection-design-and_en.

23 OECD (2024), Towards Digital Safety by Design for Children. Kättesaadav aadressil

https://doi.org/10.1787/c167b650-en.

24 Selleks tuleb eelistada omadusi, funktsioone, sisu või mudeleid, mis sobivad kokku laste arenevate

võimetega, ja võtta arvesse sotsiaal-kultuurilisi erinevusi. Eakohane lahendus on laste eraelu

puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse seisukohalt väga tähtis, sest lapsed ei pruugi mõista, kasutada või

hinnata näiteks eraelu puutumatuse või turvalisusega seotud funktsioone, seadeid või muid vahendeid,

kui nende kohta ei ole esitatud eakohast teavet. CEN-CENELEC (2023), Workshop Agreement 18016

Age Appropriate Digital Services Framework, kättesaadav aadressil

https://www.cencenelec.eu/media/CEN-CENELEC/CWAs/ICT/cwa18016_2023.pdf; vanused ja

arenguetapid on muu hulgas kättesaadavad Hollandi laste õiguste koodeksi lisas. Kättesaadav aadressil

11

5 RISKIANALÜÜS

18. Digiplatvormide erisuguse olemuse ja olukordade mitmekesisuse tõttu võivad

osutuda vajalikuks erinevad lähenemisviisid, sest konkreetsed meetmed ei pruugi

sobida ühtmoodi kõikide platvormide puhul. Komisjon on seisukohal, et kui

alaealistele ligipääsetava digiplatvormi pakkuja otsustab, kuidas tagada oma

platvormil alaealistele ohutuse, eraelu puutumatuse ja turvalisuse kõrge tase, ja

määrata kindlaks selleks otstarbeks asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, peaks

see pakkuja tegema kindlaks ja võtma arvesse vähemalt järgmist.

a. Kui tõenäoliselt kasutavad alaealised ligipääsu tema teenustele, arvestades

eelkõige teenuse laadi, eesmärki ja kavandatud kasutamist, aga ka kriteeriume,

mille abil määrata kindlaks, kas teenus on alaealistele ligipääsetav.

b. Tegelik või võimalik mõju alaealiste eraelu puutumatusele, ohutusele ja

turvalisusele, mida digiplatvorm võib avaldada või tekitada, tuginedes internetis

lapsi ähvardavate riskide viiel kategoorial põhinevale liigitusele (lisa). Muu

hulgas hinnatakse, kuidas platvormi eri aspektid võivad neid riske tekitada, ning

riskide tõenäosust ja suurust, samuti kaalutakse platvormi positiivset mõju laste

õigustele ja heaolule, arvestades laste vanust ja arenevaid võimeid. Asjakohased

aspektid võivad olla näiteks platvormi eesmärk, selle projektilahendus, liides,

väärtuspakkumine, turustamine, omadused, funktsioonid, kasutajate ning

(tegelike ja eeldatud) kasutamiste arv ja liik. See peaks hõlmama ka märget

alaealistele kaasneva riski taseme kohta platvormil (nt madal, keskmine või

kõrge), tuginedes selgetele kriteeriumidele, mis on kooskõlas kehtivate

standardite ja parima tavaga, näiteks punktis 22 osutatud lapse õiguste

mõjuhinnangule.

c. Meetmed, mida pakkuja on juba võtnud nende riskide ennetamiseks ja

maandamiseks.

d. Mis tahes lisameetmed, mida pakkuja on analüüsis nimetanud oma teenuse puhul

alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse tagamise seisukohast

asjakohaste ja proportsionaalsetena. Meetmed, mille võtmine võib pakkujatel

vajalikuks osutuda, peaksid vähendama eraelu puutumatust, ohutust ja

https://codevoorkinderrechten.waag.org/wp-content/uploads/2022/02/Code-voor-Kinderrechten-

EN.pdf

12

turvalisust mõjutavaid riske, mis tulenevad alaealiste kogemusest seoses

teenusega, sealhulgas riske, mis tekivad teiste teenusekasutajate tegevuse tõttu.

e. Meetmete vastavus punktis 4 esitatud üldpõhimõtetele.

f. Näitajad, mis võimaldavad pakkujal aja jooksul kontrollida konkreetsete riskide

vähendamiseks võetud meetmete tõhusust.

g. Pakkuja kehtestatud meetmete või mis tahes lisameetmete võimalik positiivne ja

negatiivne mõju laste või muude kasutajate õigustele; sealjuures tagatakse, et

neid õigusi ei piirata ebaproportsionaalselt ega põhjendamatult ja et saavutada

saab võimalikult suure positiivse mõju. Laste või teiste kasutajate õigused, mida

mõned meetmed võivad rikkuda, on näiteks laste õigus osalemisele, eraelu

puutumatusele, isikuandmete kaitsele, sõna- ja teabevabadusele. See on

meetmete proportsionaalsuse kindlaksmääramisel asjakohane.

19. Riske analüüsides peaksid alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad

seadma esikohale lapse huvid25 kooskõlas harta ja muude ÜRO lapse õiguste

konventsiooni põhimõtetega26 ning teiste asjakohaste liidu suunistega, milles

käsitletakse samu küsimusi27. Pakkujad peaksid võtma arvesse laste seisukohti,

püüdes kaasata nii lapsi kui ka nende eestkostjaid, teiste mõjutatud rühmade

esindajaid ning muid asjakohaseid eksperte ja sidusrühmi.

20. Pakkujad peaksid võtma arvesse kõige hiljutisemat kättesaadavat teavet ning

teaduslikest ja akadeemilistest allikatest saadud teadmisi, kasutades sealhulgas ka

25 ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 3, harta artikkel 24: eri huvide kaalumise korral on lapsel

õigus sellele, et tema huvisid hinnatakse ja need seatakse esikohale, kui tehakse otsuseid küsimustes,

mis puudutavad last, määratletud või määratlemata lasterühma või lapsi üldiselt. Kui on vaja kindlaks

määrata lapse parimad huvid, ei tohiks seda teha ettevõtjad, vaid tuginema peaks pädevate asutuste

tegevusele. LSE Digital Futures for Children (2024), The Best interests of the child in the digital

environment. Kättesaadav aadressil https://www.digital-futures-for-children.net/digitalfutures-

assets/digitalfutures-documents/Best-Interests-of-the-Child-FINAL.pdf.

26 Diskrimineerimiskeeld – laste õigused kehtivad iga lapse suhtes ilma igasuguse diskrimineerimiseta,

nagu on sätestatud harta artiklis 21. Vastavalt harta artiklile 24 on lastel õigus heaoluks vajalikule

kaitsele ja hoolitsusele; lapsed võivad vabalt väljendada oma seisukohti. Neid seisukohti võetakse

arvesse lapsega seotud küsimustes vastavalt tema vanusele ja küpsusele; kõikides lastega seotud

toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale

seada lapse huvid. Nagu kõigil, on ka lastel õigus elule, nagu on sätestatud harta artiklis 2, ja õigus

kehalisele ja vaimsele puutumatusele, nagu on sätestatud harta artiklis 3. Lapse õigused on sätestatud ja

täpsemalt kirjeldatud ka ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mille on ratifitseerinud kõik liikmesriigid.

27 Komisjon tuletab meelde eelkõige Euroopa Andmekaitsenõukogu suuniseid, mis käsitlevad

andmekaitsealast mõjuhinnangut ja selle kindlaksmääramist, kas isikuandmete töötlemise tulemusena

„tekib tõenäoliselt suur oht“ määruse (EL) 2016/679 tähenduses.

13

pakkuja tehtud muude asjakohaste hindamiste tulemusi. Kui esineb põhjendatud

märke sellest, et konkreetne tegevus, omadus või valitud projektilahendus võib lapsi

ohustada, peaksid pakkujad järgima ettevaatuspõhimõtet ning võtma meetmeid nende

riskide ennetamiseks ja maandamiseks, kuni ilmneb tõendeid selle kohta, et mõju ei

kahjusta lapsi.

21. Pakkujad peaksid riske analüüsima perioodiliselt ja vähemalt kord aastas või iga kord,

kui platvormi projektilahendust oluliselt muudetakse28 või kui pakkuja saab teada

muudest asjaoludest, mis mõjutavad platvormi projektilahendust ja toimimist nii, et

see on oluline teenuse puhul alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse

kõrge taseme tagamise seisukohalt. Digiplatvormide pakkujad peaksid tegema

riskianalüüsi kättesaadavaks asjaomastele järelevalveasutustele ning avaldama

riskianalüüsi tulemused, avalikustamata seejuures tundlikku tegevusalast või

turvalisusega seotud teavet, hiljemalt enne järgmise riskianalüüsi tegemist, samuti

kaaluma selle esitamist läbivaatamiseks sõltumatutele ekspertidele või asjakohastele

sidusrühmadele.

22. Riskianalüüsi koostamisel võivad pakkujaid aidata kehtivad standardid ja

olemasolevad lapse õiguste mõjuhinnangu tegemise vahendid. Nende hulka kuuluvad

näiteks mallid, vormid ja muud suunised, mille on koostanud UNICEF,29 Hollandi

siseasjade ja kuningriigi suhete ministeerium (BZK)30 või Euroopa

standardiorganisatsioonid CEN ja CENELEC31. Komisjon võib välja anda

lisasuuniseid või -vahendeid, et aidata pakkujaid analüüsi tegemisel, kasutades muu

hulgas spetsiaalseid lapse õiguste mõjuhinnangu vahendeid. Enne käesolevate

28 Olulised muudatused on näiteks kasutaja suhtlust mõjutavate uute funktsioonide kasutuselevõtt,

soovitussüsteemide, kontoseadete, modereerimise, teadete esitamise või muude projektilahenduste

muudatused, mis võivad märgatavalt muuta laste kogemust platvormil, andmekogumistoimingute

muudatused, uutele kasutajarühmadele laienemine, generatiivsete tehisintellektivahendite

integreerimine või vanusetuvastusmeetmete või nende pakkujatega seotud muudatused.

29 UNICEF (2024), Children's rights impact assessment: A tool to support the design of AI and digital

technology that respects children's rights. Kättesaadav aadressil

https://www.unicef.org/childrightsandbusiness/workstreams/responsible-technology/D-CRIA; (2021)

MO-CRIA: Child Rights Impact Self-Assessment Tool for Mobile Operators, kättesaadav aadressil

https://www.unicef.org/reports/mo-cria-child-rights-impact-self-assessment-tool-mobile-operators

30 Hollandi siseasjade ja kuningriigi suhete ministeerium (BZK) (2024), Child Rights Impact Assessment

(Fillable Form). Kättesaadav aadressil https://www.nldigitalgovernment.nl/document/childrens-rights-

impact-assessment-fill-in-document/.

31 Vt eelkõige CEN-CENELEC (2023), 14. ptk, Workshop Agreement 18016 Age Appropriate Digital

Services Framework, kättesaadav aadressil https://www.cencenelec.eu/media/CEN-

CENELEC/CWAs/ICT/cwa18016_2023.pdf.

14

suuniste avaldamist võivad pakkujad hinnangu koostamisel tugineda olemasolevatele

vahenditele ja parimale tavale.

23. Väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite

pakkujate riskianalüüsi võib teha ka osana määruse (EL) 2022/2065 artikli 34

kohasest süsteemsete riskide üldhinnangust, mis täiendab ja ületab ulatuselt

käesolevatele suunistele vastavat riskianalüüsi.

6 TEENUSELAHENDUS

6.1 Vanusetuvastus

6.1.1 Sissejuhatus ja terminoloogia

24. Viimastel aastatel on tehnoloogia kiiresti arenenud ja võimaldab digiplatvormide

pakkujatel enam-vähem täpselt, usaldusväärselt ja stabiilselt oma kasutajate vanuse

kindlaks teha. Neid meetmeid nimetatakse üldiselt vanusetuvastuseks32.

25. Komisjon on seisukohal, et juurdepääsu piiramine vanuse alusel on digiplatvormidel

alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme tagamise tõhus

meede. Sel eesmärgil kasutatavad vanusetuvastusvahendid võivad aidata pakkujatel

piirata teatud vanusest nooremate kasutajate juurdepääsu, et kaitsta alaealisi

juurdepääsu eest nende vanuse jaoks sobimatule veebisisule, näiteks hasartmängudele

ja pornograafilisele sisule, või kokkupuute eest muude ohtudega, näiteks seksuaalse

väärkohtlemise eesmärgil kontakti otsimisega.

26. Lisaks võivad vanusetuvastusvahendid aidata pakkujatel tõkestada täiskasvanute

juurdepääsu alaealistele kavandatud platvormidele, välja arvatud juhtudel, kui seda

tehakse seaduspärase vanemliku, haridusliku või järelevalve eesmärgil, millega

vähendatakse ohtu, et täiskasvanud esinevad platvormil alaealisena ja/või püüavad

alaealisi kahjustada.

( 32

) Euroopa Komisjon – sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat, Center for Law and Digital

Technologies (eLaw), LLM, Raiz Shaffique, M. ja van der Hof, S. (2024). Mapping age assurance

typologies and requirements – Research report. Kättesaadav aadressil

https://data.europa.eu/doi/10.2759/455338.

15

27. Vanusetuvastusvahendeid võib aga kasutada ka selleks, et toetada teenuse eakohast

ülesehitust, mis soodustab ohutuma ja lastele sobivama internetiruumi loomist. Neil

juhtudel saab vahendite abil tagada, et lastel on juurdepääs ainult teatud sisule,

omadustele ja tegevusele, mis sobivad laste vanust ja arenevaid võimeid arvestades

neile kasutamiseks.

28. Tähtis on eristada ühelt poolt vanusepiirangut, mis tõkestab platvormile või selle

osadele juurdepääsu, kui kasutaja on teatud vanusest noorem või vanem, ja teiselt

poolt tuvastusmeetodeid, mida kasutatakse kasutaja vanuse kindlaksmääramiseks.

29. Kõige tavapärasemad vanusetuvastusmeetmed, mis on praegu kättesaadavad ja mida

digiplatvormid kasutavad, jagunevad kolme üldkategooriasse: inimese enda kinnitus,

vanuse hindamine ja vanuse kontrollimine.

a. Inimese enda kinnitus hõlmab meetodeid, mille puhul isik teatab oma vanuse

või kinnitab vanusevahemiku, kuhu ta kuulub, esitades vabatahtlikult kas oma

sünniaja või vanuse, või kinnitades, et ta on teatud vanusest vanem, tavaliselt

tuleb selleks klõpsata vastavale nupule.

b. Vanuse hindamine hõlmab meetodeid, mis võimaldavad pakkujal kindlaks

teha, et kasutaja on tõenäoliselt teatud vanuses, vanusevahemikus või teatud

vanusest vanem või noorem33.

c. Vanuse kontrollimine on süsteem, mis tugineb füüsilistele identifikaatoritele

või kontrollitud identifitseerimisallikatele, mis tagavad kasutaja vanuse

kindlaksmääramisel suure kindluse.

30. Vanuse hindamise ja vanuse kontrollimise meetmed erinevad peamiselt täpsusastme

poolest. Vanuse kontrollimine annab kindlustunde kasutaja vanuse kohta, vanuse

hindamisega tehakse aga kindlaks kasutaja ligikaudne vanus. Vanuse hindamise

tehnoloogiliste vahendite täpsus võib erineda ja tehnoloogia arenedes võivad

vahendid muutuda täpsemaks.

33 Samas; CEN-CENELEC (2023), Workshop Agreement 18016 Age Appropriate Digital Services

Framework: https://www.cencenelec.eu/media/CEN-CENELEC/CWAs/ICT/cwa18016_2023.pdf.

16

6.1.2 Vanusetuvastusmeetmetele tuginevate juurdepääsupiirangute

kehtestamise üle otsustamine

31. Enne, kui otsustatakse, kas kehtestada vanusetuvastusmeetoditele tuginevad

vanusepõhised juurdepääsupiirangud, peaksid alaealistele ligipääsetavate

digiplatvormide pakkujad alati hindama, kas valitud meede on asjakohane selleks, et

tagada oma teenuse puhul alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge

tase, kas meede on proportsionaalne või kas nii kõrge taseme saab saavutada

väiksema ulatusega meetmeid kasutades34. Sellega seoses on komisjon seisukohal, et

pakkujad peaksid käsitlema vanusetuvastusmeetmetele tuginevat vanusepõhist

juurdepääsu piiramist käesolevate suuniste muudes osades kirjeldatud meetmeid

täiendava vahendina. See tähendab, et üksnes juurdepääsupiirangute ja

vanusetuvastusega ei saa asendada meetmeid, mida soovitatakse suuniste teistes

osades.

32. Selline hindamine peaks tagama, et teenusesaajate, eelkõige alaealiste põhiõiguste ja

-vabaduste mis tahes viisil piiramine on proportsionaalne. Seega on komisjon

seisukohal, et digiplatvormide pakkujad peaksid hindamise tulemused oma teenuse

veebiliideses kättesaadavaks tegema nii siis, kui hinnangu põhjal jõutakse järeldusele,

et vanusetuvastusel põhinev juurdepääsupiirang ei ole vajalik, kui ka siis, kui

järeldatakse, et juurdepääsu piiramine on asjakohane ja proportsionaalne meede.

33. Komisjon märgib, et vanuse hindamise lahenduste väiksem täpsus ei tähenda

automaatselt väiksemat mõju teenusesaaja põhiõigustele ja -vabadustele, sest

väiksema täpsusastmega lahenduste kasutamisel võidakse töödelda rohkem

isikuandmeid kui täpsemate lahenduste korral. Väiksema täpsusastme tõttu võivad

need takistada mõne lapse juurdepääsu digiplatvormidele, mis võiksid olla talle

muidu ligipääsetavad. Seepärast peaksid alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide

pakkujad isikuandmete töötlemist nõudvate vanuse hindamise meetodite kasutamist

kaaludes tagama, et kõiki andmekaitsepõhimõtteid, eeskätt võimalikult väheste

andmete kogumise põhimõtet, rakendatakse nõuetekohaselt, need püsivad aja jooksul

( 34

) Hindamisel võivad digiplatvormide pakkujaid aidata punktis 5 kirjeldatud riskianalüüs ja lapse õiguste

mõjuhinnangu vahendid.

17

stabiilsena ja arvesse on võetud Euroopa Andmekaitsenõukogu avaldust

vanusetuvastuse kohta35.

34. Komisjon on seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad, kes

leiavad, et nende teenuse puhul on vanusetuvastusmeetoditele tuginevad

vanusepõhised juurdepääsupiirangud alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja

turvalisuse tagamiseks vajalikud ja proportsionaalsed, peaksid andma teavet kõikide

vanusetuvastuslahenduste kohta, mille nad on kindlaks teinud, ning nende piisavuse

ja tõhususe kohta. Samuti peaksid nad esitama ülevaate tulemusnäitajate kohta, mida

on selle mõõtmiseks kasutatud, näiteks avaldama valepositiivsete ja -negatiivsete

tulemuste ning täpsuse ja saagise määra.

35. Ette tuleks näha laste osalemine vanusepiirangute ja vanusetuvastusmeetodite

kavandamisel, rakendamisel ja hindamisel.

36. Alaealistele ligipääsetavatel digiplatvormidel võib olla sisu, osi või funktsioone, mis

ohustavad alaealisi, aga ka osi, milles saab riske maandada muude meetmetega, ja/või

osi, milles seda teha ei saa. Neil juhtudel peaksid digiplatvormi pakkujad selle asemel,

et kehtestada vanusepiirang kogu teenusele, hindama, milline sisu, osa või funktsioon

nende platvormil kujutab endast ohtu alaealistele, ja kehtestama

vanusetuvastusmeetoditele tuginevad juurdepääsupiirangud, et vähendada alaealisi

ohustavaid riske proportsionaalsete ja asjakohaste meetmetega. Näiteks peaks

sotsiaalmeediateenuse need osad, mille sisu, osad või funktsioonid võivad kujutada

endast ohtu alaealistele, näiteks ainult täiskasvanutele ette nähtud sotsiaalmeedia osad

või reklaamteated või mõjutajate tootepaigutused, olema tehtud kättesaadavaks vaid

täiskasvanud kasutajatele, kelle vanust on vastavalt kontrollitud.

6.1.3 Kasutatava vanusetuvastusmeetodi kindlaksmääramine

6.1.3.1 Vanuse kontrollimine

37. Võttes arvesse asjaolu, et alaealiste kaitsmine on liidu poliitika tähtis eesmärk, mis on

väljendatud määruses (EL) 2022/2065 ja kajastub selle põhjenduses 71, on komisjon

seisukohal, et vanuse kontrollimise meetoditel põhinevate juurdepääsupiirangute

35 Vt Euroopa Andmekaitsenõukogu avaldus 1/2025 vanusetuvastuse kohta. Kättesaadav aadressil

https://www.edpb.europa.eu/our-work-tools/our-documents/statements/statement-12025-age-

assurance_en

18

kasutamine on alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme

tagamise asjakohane ja proportsionaalne meede järgmistes olukordades.

a. Konkreetsed tooted või teenused kujutavad endast suurt alaealiste jaoks suurt

riski ja neid riske ei saa maandada vähem piiravate meetmetega, võttes arvesse

kehtivat liidu ja liikmesriikide õigust, näiteks:

i. alkoholi, tubaka või nikotiiniga seotud toodete ja ravimite müük;

ii. juurdepääs mis tahes liiki pornograafilisele sisule;

iii. juurdepääs hasartmängudega seotud sisule.

b. Kindlaks on tehtud alaealisi ohustavaid riske, mille tõttu nõutakse

teenusetingimustes või teenuse mis tahes muudes lepingulistes kohustustes, et

kasutaja oleks teenuse kasutamiseks vähemalt 18-aastane, isegi kui

õigusaktidega ei ole ametlikku vanusenõuet kehtestatud.

c. Mis tahes muud olukorrad, kus alaealistele ligipääsetava digiplatvormi pakkuja

on kindlaks teinud alaealiste eraelu puutumatust, ohutust või turvalisust

ohustavaid riske, sealhulgas sisu või tegevusega seotud riske, tarbijariske, samuti

suhtlusriske (mis tulenevad nt sellistest funktsioonidest nagu tekstivestlus

reaalajas, piltide ja videote jagamine, anonüümne sõnumivahetus), mida ei saa

maandada vähem sekkuvate meetmetega sama tõhusalt kui vanusekontrollil

põhinevate juurdepääsupiirangutega36.

d. Kui liidu õiguses või seda järgivas liikmesriikide õiguses on sätestatud

miinimumvanus juurdepääsuks teatud toodetele või teenustele, mida

digiplatvormil pakutakse ja/või mis tahes viisil esitatakse, kaasa arvatud

konkreetselt määratletud internetipõhiste sotsiaalmeediateenuste liigid37.

38. Vanuse hindamise meetodid võivad täiendada vanuse kontrollimise tehnoloogiaid ja

neid võib kasutada eelnimetatule lisaks või ajutise alternatiivina eelkõige juhtudel,

36 Need riskid saab kindlaks teha punktis 5 kirjeldatud riskianalüüsiga.

37 Sellega seoses tuletab komisjon meelde liikmesriikide kohustusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi

ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta määruses (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest

eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1), ja

selles kehtestatud tehnilise eeskirja eelnõu koostamise kord.

19

kui ikka veel puuduvad hõlpsasti kättesaadavad kontrollimeetmed, mis vastavad

punktis 6.1.4 kirjeldatud vanusetuvastuslahenduste tõhususe kriteeriumidele,

pöörates erilist tähelepanu kasutaja eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seotud

õiguste kaitsmisele ning ka andmete õigsusele. See üleminekuperiood ei tohiks kesta

kauem kui käesolevate suuniste esimese läbivaatamiseni38. Näiteks võib ainult

täiskasvanutele mõeldud sisu pakkuvatel platvormidel kasutada vanuse eelhindamise

meetodeid, kui tõhusate vanuse kontrollimise meetodite puudumise korral suudab

platvormi pakkuja tõendada, et eelhindamise meetodid on punktis 6.1.4 sätestatud

kriteeriumide järgi nende vanuse kontrollimise meetoditega võrdväärsed39. Komisjon

võib edaspidi täiendada käesolevaid suuniseid nende peamiste vanuse hindamise

meetodite tehnilise analüüsiga, mis on praegu punktis 6.1.4 kirjeldatud kriteeriume

arvesse võttes kättesaadavad.

6.1.3.2 Vanuse kontrollimise tehnoloogiad

39. Vanuse kontrollimist tuleks käsitleda eraldiseisva protsessina, mis ei ole seotud

digiplatvormidel tehtavate muude andmekogumistoimingutega. Vanuse

kontrollimine ei tohiks anda digiplatvormi pakkujatele õigust säilitada lisaks kasutaja

vanuserühmale muid isikuandmeid.

40. Nagu on täpsemalt kirjeldatud punktis 6.1.4, peaks vanusetuvastusmeetod selleks, et

seda saaks pidada asjakohaseks ja proportsionaalseks, olema stabiilne ja sellest

kõrvalehoidmine ei tohiks olla kerge. Meetodit, millest alaealised saavad hõlpsasti

kõrvale hoiduda, ei loeta tõhusaks vanusetuvastusmeetmeks.

41. Meetod, mis tugineb kontrollitud ja usaldusväärsele riigi väljastatud

isikutunnistusele, kuid ei nõua täiendavaid isikuandmeid, võib olla tõhus vanuse

kontrollimise meetod tingimusel, et see põhineb anonüümiseeritud vanusetõendil

38 Komisjon katsetab praegu ELi vanusekontrolli lahendust, mis hõlbustab vanuse kontrollimist

käesolevates suunistes nõutud tasemel, kuni saab hakata kasutama ELi digiidentiteedikukrut. Lisaks

võivad kaubanduslikult või vaid mõnes liikmesriigis olla kättesaadavad ka muud käesolevates suunistes

sätestatud nõuetele vastavad lahendused. Seda asjaolu tõendada suutvad digiplatvormide pakkujad

peaksid aga kohe, kui mõni punktis 6.1.4 sätestatud kriteeriumidele vastav vanuse kontrollimise meetod

saab kättesaadavaks, hakkama seda katsetama ja kasutama. Üleminekuperioodi kestus võib muutuda,

kui võetakse kasutusele ELi vanusekontrolli lahendus

39 Mitmesuguste vanuse hindamise meetodite ülevaate leiab järgmisest Euroopa Komisjoni

teadusaruandest: sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat, Center for Law and Digital

Technologies (eLaw), LLM, Raiz Shaffique, M. ja van der Hof, S. (2024), Mapping age assurance

typologies and requirements – Research report. Kättesaadav aadressil

https://data.europa.eu/doi/10.2759/455338.

20

(tokenil)40. Neid vanusetõendeid peaks pärast isiku vanuse usaldusväärset

kontrollimist välja andma sõltumatu kolmas isik, mitte digiplatvormi pakkuja,

eelkõige juhul, kui pakutakse täiskasvanutele mõeldud sisu. Komisjon on seisukohal,

et vanuse tuvastamiseks ilma isikuandmeid edastamata sobivad krüptoprotokollid,

näiteks võtmete roteerimine või teabetu tõestus41.

42. Liikmesriikides on praegu pooleli protsess, millega tehakse igale kodanikule,

elanikule ja ettevõtjale kättesaadavaks ELi digiidentiteedikukrut42. Tulevane ELi

digiidentiteedikukkur on turvaline, usaldusväärne ja privaatne vahend

elektrooniliseks identifitseerimiseks liidu piires. Kui see kasutusele võetakse, saab

selle abil edastada teenuseosutajale vaid konkreetset teavet, näiteks seda, kas isik

ületab teatava vanusepiiri.

ELi digiidentiteedikukkur

Pärast kasutuselevõttu saab ELi digiidentiteedikukrust kõigile turvaline, usaldusväärne ja privaatne vahend elektrooniliseks identifitseerimiseks kõigile liidu piires. Iga liikmesriik peab andma 2026. aasta lõpuks igale kodanikule, elanikule ja ettevõtjale välja vähemalt ühe kukru, mis võimaldaks neil tõendada oma isikut ja turvaliselt säilitada, esitada ja allkirjastada digidokumente. Kõik ELi digiidentiteedikukrud annavad võimaluse võtta vastu vanusetõendit ja selle väljastamiseks võivad liikmesriigid rakendada teenuseid.

43. Enne ELi digiidentiteedikukru kättesaadavaks muutumist katsetab komisjon vanuse

kontrollimise hõlbustamiseks praegu ELi vanusekontrolli lahendust eraldiseisva

vanuse kontrollimise meetmena, mille puhul on täidetud punktis 6.1.4 kirjeldatud

vanusetuvastuslahenduste tõhususe kriteeriumid. Kui ELi vanusekontrolli lahendus

valmis saab, saab sellest seadme abil vanuse kontrollimise meetodi nõuetele

vastavuse etalon ja võrdlusstandard. Seetõttu julgustatakse digiplatvormide

pakkujaid, kellelt eeldatakse oma teenuste jaoks vanusekontrolli lahenduste

40 Teenuseosutaja peab teadma vaid seda, kas kasutaja on seatud vanusepiirist vanem või noorem. Selle

rakendamiseks tuleks kasutada kolmanda isiku osalusel põhinevat token-meetodit, mille puhul

teenuseosutaja näeb ainult vanusetuvastuse protsessi funktsionaalset tulemust (nt vanusepiirist „vanem“

või „noorem“). Kolmandast isikust väljaandja kontrollib vanust ja annab kasutajale vanusetõendi, mille

kasutaja saab esitada teenuseosutajale, ilma et ta peaks oma vanust uuesti tõendama. Vanusetõend võib

sisaldada kasutaja erinevaid atribuute ning teavet selle kohta, millal, kus või kuidas vanust kontrolliti.

Vt ka Euroopa Andmekaitsenõukogu avaldus 1/2025 vanusetuvastuse kohta. Kättesaadav aadressil

https://www.edpb.europa.eu/our-work-tools/our-documents/statements/statement-12025-age-

assurance_en

41 Teabetu tõestus on protokoll, milles üks pool (tõendaja) saab teisele poolele (kontrollija) tõendada, et

teatav väide on tõene, edastamata kontrollijale mingit teavet peale selle, et see väide on tõene.

42 Nagu on sätestatud määruse (EL) nr 910/2014 (muudetud määrusega (EL) 2024/1183) II peatüki 1. jaos.

21

kasutamist, osalema ELi vanusekontrolli lahenduse varaste versioonide katsetamises,

mis võib aidata neil pakkujatel välja selgitada vahendid, millega saab kõige paremini

tagada määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 järgimise.

44. ELi vanusekontrolli lahendusega seatud võrdlusstandardi rakendamiseks43 võib luua

rakendused, mille avaldavad avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused või mis

integreeritakse tulevasse ELi digiidentiteedikukrusse. Standardi rakendamisega

saadakse vanuse kontrollimise tehnoloogia, millega tagatakse eraelu puutumatus ja

võimalikult väheste andmete kogumine, mis ei ole jälgitav ja mis on

koostalitlusvõimeline, kooskõlas punktis 6.1.4 kirjeldatud vanusetuvastuslahenduste

tõhususe kriteeriumidega.

ELi vanusekontrolli lahendus

ELi vanusekontrolli lahendusest ja sellega kaasnevast rakendusest saab kergesti kasutatav vanuse kontrollimise meetod, mis võimaldab tõendada, et kasutaja on vähemalt 18-aastane. Lahendus kõrvaldab senise puudujäägi, kuni saab kättesaadavaks Euroopa digiidentiteedikukkur. Selle kindla, eraelu puutumatust säilitava ja võimalikult vähe andmeid koguva lahenduse eesmärk on luua eraelu puutumatuse ja kasutajasõbralikkuse standard.

ELi vanusekontrolli lahendus annab võrdlusaluse, mille põhjal saab kontrollida vanusetuvastuslahenduse täpsust, minimeerides samal ajal mõju teenusesaaja õigustele ja vabadustele.

Kasutajad saavad rakenduse hõlpsasti aktiveerida ja saada tõendi mitmel eri viisil. Tõend kinnitab üksnes seda, et kasutaja on vähemalt 18-aastane. See ei näita kasutaja täpset vanust ega sisalda muud teavet tema kohta. Kasutaja saab digiplatvormil tõendada, et ta on vähemalt 18-aastane, nii et tema eraelu puutumatus on tagatud ilma andmevoota tõendi andjale. Lisaks võetakse kasutusele mehhanismid, mis takistavad jälgimist digiplatvormide vahel. Rakendust on lihtne kasutada. Täiskasvanutele mõeldud sisule juurdepääsu küsimise korral esitab kasutaja digiplatvormile rakenduse kaudu tõendi selle kohta, et ta on vähemalt 18-aastane. Pärast kehtivuse kontrollimist annab digiplatvorm kasutajale juurdepääsu. Kasutaja identiteet ja tegevus on kogu protsessi ajal avalikustamise eest kaitstud. Usaldusväärsele tõendi väljaandja ei saa teavet selle kohta, millisele digiteenusele juurdepääsu saamiseks kasutaja tõendab, et on vähemalt 18-aastane. Samuti ei saa üle 18-aastastele digiteenuse osutaja teada juurdepääsu taotleva kasutaja isikuandmeid, vaid ainult kinnituse, et kasutaja on vähemalt 18-aastane.

Tehniliselt võib ELi vanusekontrolli lahendus pakkuda ka muid atribuute, näiteks kontrollida elusust. Riikides, kus toetatakse ka alla 18-aastaste vanuse kinnitamise kehtivaid meetodeid, võib ELi vanusekontrolli lahendust kasutada ka alla 18-aastaste vanuse kontrollimiseks.

45. Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad võivad kasutada ka muid

vanuse kontrollimise meetodeid, et tagada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja

43 ELi võrdlusstandard on kättesaadav aadressil https://ageverification.dev.

22

turvalisuse kõrge tase, tingimusel et need meetodid vastavad ELi võrdlusstandardile

(nagu kirjeldatud eespool punktides 43 ja 44) ning punktis 6.1.4 kirjeldatud

kriteeriumidele. ELi vanusekontrolli lahendus on neile kriteeriumidele vastava

meetodi näide.

46. Võimalikult väheste andmete kogumise, eesmärgi piiramise ja kasutajausalduse

põhimõtete järgimise tagamiseks innustatakse digiplatvormide pakkujaid rakendama

nn topeltpimedaid vanuse kontrollimise meetodeid. Topeltpime meetod tagab, et

i) digiplatvorm ei saa lisavahendeid kasutaja tuvastamiseks ja saab selle asemel vaid

teavet, mis võimaldab kinnitada, et kasutaja ületab vanusepiiri, ja ii) vanusekontrolli

tegija ei saa teavet teenuste kohta, mille jaoks vanuse tõendamist kasutatakse. Need

meetodid võivad põhineda kohaliku seadmega töötlemisel, anonümiseeritud

krüptotõenditel või teabetul tõestusel44.

6.1.3.3 Vanuse hindamine

47. Komisjon on seisukohal, et kui vanuse kontrollimise meetodeid pakuvad sõltumatud

kolmandad isikud või meetodite pakkumiseks kasutatakse süsteeme, mis on

nõuetekohaselt ja sõltumatult auditeeritud eeskätt turvalisuse ja andmekaitse nõuetele

vastavuse osas ja vajaduse korral eelnevalt, et tagada meetme tulemuslikkus, on

vanuse hindamise meetodite kasutamine alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja

turvalisuse kõrge taseme tagamiseks asjakohane ja proportsionaalne meede

järgmistes olukordades.

a. Kui tuginedes pakkuja hinnangule platvormil alaealisi ähvardavate riskide kohta

on alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust ohustavate kindlakstehtud

riskide tõttu digiplatvormi teenusetingimustes või muudes sarnastes

44 Sellised meetodid on kindlalt kooskõlas Euroopa Andmekaitsenõukogu vanusetuvastust käsitleva

avalduse 1/2025 punktis 34 esitatud soovitusega kasutada lahendusi, mis takistavad seostamist ja

profiilianalüüsi tegemist. Ka teadusuuringutes eelistatakse selliseid eraelu puutumatust säilitavaid

meetodeid, sest need on mastabeeritavad, kaasavad ja tulemuslikud alaealisi ohustavate riskide

maandamisel ning kaitsevad põhiõigusi. Kättesaadav aadressil https://www.edpb.europa.eu/our-work-

tools/our-documents/statements/statement-12025-age-assurance_en

23

lepingulistes kohustustes kehtestatud teenuse kasutamise miinimumvanus, mis

on alla 18 aasta45,46.

b. Kui digiplatvormi pakkuja on oma riskianalüüsis kindlaks teinud, et tema

platvormil ohustavad alaealisi keskmised riskid (vt punkt 5 „Riskianalüüs“)47 ja

neid ei saa maandada vähem piiravate meetmetega. Komisjon on seisukohal, et

nii on see juhul, kui risk ei ole piisavalt suur selleks, et teenuse kasutamiseks

peab vanuse kontrollimise alusel piirama juurdepääsu, aga ei ole ka piisavalt

väike selleks, et juurdepääsu piiramine või vanusetuvastusmeetoditel põhinev

juurdepääsu piiramine ei oleks üldse asjakohane või et piisaks ainult inimese

enda kinnitusest. Põhjuseid, miks inimese enda kinnitust ei peeta asjakohaseks

vanusetuvastusmeetmeks, selgitatakse täpsemalt allpool.

Halb tava

SadMedia on digitaalne sotsiaalmeediaplatvorm. SadMedia pakkuja otsustas kehtestada oma teenuse kasutajatele vanusepiirangu: kasutajad peavad olema vähemalt 13-aastased. Otsuse tegemisel tugines pakkuja oma hinnangule, mille järgi võivad riskid alaealiste eraelu puutumatusele, ohutusele ja turvalisusele olla keskmised. Vanusepiirang on sätestatud SadMedia teenusetingimustes. Piirangu kohaldamiseks kasutab SadMedia pakkuja enda välja töötatud vanuse hindamise mudelit, mille kohta ta väidab, et mudel suudab prognoosida kasutaja vanust veapiiriga 2 aastat. Sellise veapiiri tõttu saavad teenust kasutada paljud eelnimetatud vanusest

45 Kui sellistel juhtudel kasutatakse vanuse kontrollimist, ei piira see pakkuja ühtki muud kohustust, nt

kohustust hinnata, kas alaealine on tarbijana piisavalt vana, et tal on seaduspärane õigus sõlmida

lepingut. See sõltub selles liikmesriigis kehtivast õigusest, kus alaealine elab.

46 Mõnel juhul võib pakkujal olla võimalik kontrollida, kas alaealisele lõi juurdepääsu tema eestkostja.

47 Need riskid saab kindlaks teha punktis 5 kirjeldatud riskianalüüsiga.

48 Kõikides siin esitatud hea ja halva tava näidetes osutatakse väljamõeldud digiplatvormidele.

Hea tava

MegaBetting48 on digiplatvorm, mis võimaldab kasutajatel sõlmida kihlvedusid reaalsete sündmuste tulemuste kohta. Pakkuja on kooskõlas riigis kehtiva õigusega seadnud kasutajate vanusepiiriks 18 aastat. Alaealistele juurdepääsu tõkestamise tagamiseks kasutab digiplatvormi pakkuja ELi vanusekontrolli lahendust, mis annab pakkujale teada ainult seda, kas kasutaja on vähemalt 18-aastane. Selle teabe koostab usaldusväärne väljaandja, kes tugineb kasutaja riiklikule eID-le, ja see võetakse vastu kasutaja mobiilirakendusest. Seega on pakkuja veendunud, et süsteem vastab väga hästi toimiva lahenduse kriteeriumile, säilitades samal ajal kasutaja eraelu puutumatuse.

24

nooremad alaealised, samas kui paljud nendest, kes on nõutud vanuses, teenust kasutada ei saa. SadMedia vanusetuvastusmeede ei toimi väga hästi ja seega ei taga see teenuse kasutamisel alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrget taset.

48. Komisjon on seisukohal, et kui alaealistele ligipääsetava digiplatvormi pakkuja on

teinud kindlaks, et vanusetuvastusel põhinevad juurdepääsupiirangud on teenuse

puhul alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse tagamiseks vajalikud,

peaks see pakkuja võimaldama oma platvormil mitut vanusetuvastusmeetodit, mille

vahel kasutaja saaks valida, kuid need meetodid peavad vastama punktis 6.1.4

kirjeldatud kriteeriumidele. See aitab vältida olukorda, kus kasutajad, kes hoolimata

sellest, et nad vastavad digiplatvormile juurdepääsu tingimustele, ei saa kasutada

konkreetset vanusetuvastusmeetodit. Toimivuse ja kasutajasõbralikkuse

suurendamiseks peaks asjakohast vanusetuvastusmeetodit rakendama juba konto

loomise ajal ja seejärel kasutama vanuseandmeid lisaks teistele käesolevates suunistes

nimetatud kaitsemeetmetele platvormil eakohase kogemuse pakkumiseks. Peale selle

peaksid digiplatvormide pakkujad kehtestama õiguskaitsemehhanismi, et kasutajad

saaksid esitada kaebuse, kui pakkuja on hinnanud kasutaja vanust valesti49.

Halb tava

SadMedia kasutab vanuse hindamise lahendust ühena mitmest meetmetest, mille eesmärk on saavutada eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase. Kui vanuse hindamise süsteem annab negatiivse tulemuse, näidates, et kasutaja on teenuse kasutamiseks liiga noor, avaneb kasutajale hüpikaken tekstiga „Ei nõustu tulemusega? Palun proovi uuesti!“. Seejärel saab kasutaja lasta vanust sama meetodiga uuesti hinnata. Näites kirjeldatud meetodit ei saa pidada asjakohaseks ega proportsionaalseks, sest teenusesaajale ei ole loodud võimalust kasutada mõnda muud vanusetuvastusmeetodit ja ta ei saa ühegi vahendi abil vaidlustada valet vanusehinnangut.

6.1.4 Vanusetuvastusmeetodi asjakohasuse ja proportsionaalsuse hindamine

49. Enne, kui alaealistele ligipääsetava digiplatvormi pakkuja otsustab, kas kehtestada

juurdepääsupiirangute toetamiseks konkreetne vanuse kontrollimise või hindamise

meetod, peaks ta kaaluma selle meetodi järgmisi omadusi.

a. Täpsus – kui täpselt saab selle meetodiga kasutaja vanuse kindlaks teha.

49 Pakkuja võib integreerida selle mehhanismi oma artikli 20 kohasesse ettevõttesisesesse kaebuste

menetlemise süsteemi. Vt ka käesoleva dokumendi punkt 7.1.

25

Vanuse kontrollimise või hindamise meetodi täpsust tuleks hinnata asjakohaste,

selgete ja avalikult kättesaadavate näitajate alusel. Neid näitajaid on vaja selleks,

et hinnata, millises ulatuses saab meetodiga õigesti kindlaks teha, kas kasutaja

on teatud vanusest noorem või vanem või millisesse vanusevahemikku ta

kuulub50) . Digiplatvormide pakkujad peaksid korrapäraselt kontrollima, kas

kasutatava meetodi tehniline täpsus vastab endiselt tipptasemele.

b. Usaldusväärsus – kui usaldusväärselt konkreetne meetod tegelikes olukordades

töötab.

Meetod on usaldusväärne, kui seda saab kasutada pidevalt igal ajal ja see toimib

mitmesugustes tegelikes olukordades, mitte ainult ideaalsetes laboritingimustes.

Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid enne konkreetse

vanusetuvastuslahenduse kasutusele võtmist hindama, kas andmed, mis on osa

vanuse hindamise protsessist, pärinevad usaldusväärsest allikast. Näiteks

inimese enda allkirjastatud vanusetõendit ei saa pidada usaldusväärseks.

c. Stabiilsus – kui lihtne on meetodist kõrvale hoida.

Meetodit, millest alaealistel on lihtne kõrvale hoida, ei loeta piisavalt stabiilseks

ja seega ei ole see meetod toimiv. Seda, kui lihtne on meetodist kõrvale hoida,

peavad alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad hindama

juhtumipõhiselt, võttes arvesse alaealise vanust, kellele konkreetsed meetmed

on suunatud. Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid

hindama ka seda, kas vanusetuvastusmeetod tagab tipptasemel ohutuse ja

turvalisuse, et tagada töödeldavate vanuseandmete terviklus.

d. Mittesekkumine – mil määral sekkub meetod kasutaja õigustesse.

Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid korrapäraselt

hindama valitud meetodi mõju teenusesaaja õigustele ja vabadustele, sealhulgas

nende õigusele eraelu puutumatusele, andmekaitsele ja sõnavabadusele51.

50 Ebaõige vanusetuvastuse tulemusena võidakse hoolimata kehtestatud vanusetuvastusmeetmetest

välistada teenusesaajad, kellel on õigus teenust kasutada, või lubada teenust kasutada neil, kellel puudub

selleks õigus.

51 Asjakohatu vanusetuvastus võib põhjendamatult ohustada teenusesaajate õigust andmekaitsele ja eraelu

puutumatusele, kusjuures vanuse üldine tuvastamine võib piirata juurdepääsu teenustele enam, kui on

tegelikult vaja.

26

Vastavalt Euroopa Andmekaitsenõukogu seisukohale ja kooskõlas määruse

(EL) 2022/2065 artikli 28 lõikega 352 peaks pakkuja töötlema ainult neid

vanusega seotud omadusi, mis on rangelt vajalikud seatud eesmärgi

saavutamiseks, ja vanusetuvastust ei tohiks kasutada selleks, et luua pakkujale

lisavahendeid füüsiliste isikute tuvastamiseks, profiili analüüsimiseks või

jälgimiseks53. Mitme sama suure kindluse ja toimivusega meetodi hulgast peaks

valima selle, mis on vähem sekkuv. Selle raames hinnatakse, kas meetod tagab

protsessi läbipaistvuse kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 12 ja/või

annab teavet kasutaja kohta, keda risk ohustab. Andmeid, mida töödeldakse

eesmärgiga teha kindlaks, kas kasutaja on teatud vanusest vanem või noorem, ei

tohi mitte mingil juhul säilitada ega kasutada muul eesmärgil.

e. Diskrimineerimisest hoidumine – kuidas võib meetod olla mõne kasutaja

suhtes diskrimineeriv.

Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid veenduma, et

valitud meetod on asjakohane ja kättesaadav kõikidele alaealistele sõltumata

nende puudest, keelest, etnilisest, soolisest, usulisest või vähemuse taustast.

50. Kui vanusetuvastusmeetmed ei vasta eespool sätestatud kriteeriumidele, ei saa neid

lugeda asjakohaseks ja proportsionaalseks.

51. Vanusetuvastuslahendusi, millest saab kergesti kõrvale hoida, ei tohiks pidada

selliseks, mis tagavad alaealistele eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge

taseme. Selle hindamisel peaks arvesse võtma mõju, mida platvorm võib avaldada

alaealiste eraelu puutumatusele, ohutusele ja turvalisusele. Vanust tõendava teabe

säilitamine sõltub ka riskidest, mis seostuvad asjaomase platvormiga. Näiteks ei

tohiks ainult täiskasvanutele kasutamiseks mõeldud digiplatvormid võimaldada

jagada kasutajakonto andmeid ja seega ka tuvastada vanust igal juhul, kui teenust

kasutatakse.

52 Vt määruse (EL) 2022/2065 põhjendus 71, milles rõhutatakse vajadust järgida võimalikult väheste

andmete kogumise põhimõtet, mis on sätestatud määruse (EL) 2016/679 artikli 5 lõike 1 punktis c.

53 Vt Euroopa Andmekaitsenõukogu vanusetuvastust käsitleva avalduse 1/2025 punktid 2.3 ja 2.4.

Kättesaadav aadressil https://www.edpb.europa.eu/our-work-tools/our-

documents/statements/statement-12025-age-assurance_en

27

52. Komisjon on seisukohal, et inimese enda kinnitus54 ei vasta kõigile eespool esitatud

nõuetele, eelkõige stabiilsuse ja täpsuse nõudele. Seega ei pea komisjon inimese enda

kinnitust asjakohaseks vanusetuvastusmeetodiks, mis tagab alaealiste eraelu

puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme vastavalt määruse (EL) 2022/2065

artikli 28 lõikele 1.

53. Lisaks on komisjon seisukohal, et alaealistele tuleks selgitada nagu alati –

juurdepääsetavalt, nähtavalt ja lapsesõbralikus keeles, et vanust tuvastab kolmas isik

(vt punkt 8.4 „Läbipaistvus“). Peale selle peab pakkuja tagama, et kolmanda isiku

kasutatud meetod oleks tulemuslik kooskõlas eespool esitatud kaalutlustega. See

kehtib ka siis, kui pakkuja kavatseb tugineda operatsioonisüsteemide või seadme

käitajate pakutavatele lahendustele.

6.2 Registreerimine

54. Registreerimine või autentimine võib mõjutada seda, kas ja kuidas saavad alaealised

juurdepääsu konkreetsele teenusele ja kasutavad seda ohutul, eakohasel ja õigusi

kaitsval moel. Komisjon on seisukohal, et kui on tehtud kindlaks, et vanusetuvastus

on eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme tagamiseks ning eakohase

kogemuse pakkumiseks vajalik, võib registreerimine või autentimine olla teenuse

kasutamisel esimene samm, selline protsess saaks toimuda proportsionaalselt.

55. Kui registreerimist ei nõuta ja ollakse teadlik sellest, et mõni registreerimata kasutaja

võib olla alaealine, kes on noorem kui digiplatvormil teenusele ja/või eale sobimatule

sisule juurdepääsuks nõutud, peaks asjaomase alaealistele ligipääsetava digiplatvormi

pakkuja konfigureerima registreerimata kasutajate seaded nii, et tagatud oleks eraelu

puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrgeim tase, võttes eelkõige arvesse käesolevate

suuniste punktides 6.3.1 ja 6.3.2 esitatud soovitusi ning seades esikohale lapse

parimad huvid, sealhulgas arvestades kokkupuuteriske, mis võivad seostuda lapsena

esinevate täiskasvanutega.

54 Euroopa Komisjon – sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat, Center for Law and Digital

Technologies (eLaw), LLM, Raiz Shaffique, M. ja van der Hof, S. (2024), Mapping age assurance

typologies and requirements – Research report. Kättesaadav aadressil

https://data.europa.eu/doi/10.2759/455338.

28

56. Kui registreerimine on nõutud või seda pakutakse kui võimalust pääseda ligi

alaealistele ligipääsetavale digiplatvormile, leiab komisjon, et platvormi pakkuja

peaks tegema järgmist:

a. selgitama kasutajatele registreerimise eeliseid ja riske ning asjakohastel juhtudel

ka registreerimise vajalikkust (vt punkt 8.4 „Läbipaistvus“);

b. tagama, et registreerimisprotsess on kõigile lastele, sealhulgas puuete või

lisajuurdepääsuvajadustega lastele, nende arenevate võimete kohaselt lihtsasti

juurdepääsetav ja navigeeritav ning keeles, millest nad aru saavad;

c. tagama, et registreerimisprotsess hõlmab meetmeid, mis aitavad kasutajatel

mõista, kas nad on teenuse kasutamiseks piisavalt vanad. Kooskõlas allpool

esitatud punktiga d tuleks need meetmed esitada kasutajale pärast seda, kui nad

on läbinud vanusetuvastuse, mis võib olla ka inimese enda kinnitus;

d. vältima alaealistele ligipääsetava digiplatvormi nõutud vanusest nooremate

kasutajate julgustamist või ahvatlemist kontot looma või teenust kasutama ning

võtma meetmeid selle toimumise riski vähendamiseks55;

e. tagama, et alaealistel on lihtne kontolt välja logida ja lasta oma konto enda

taotluse põhjal kustutada;

f. kasutama registreerimist kui ühte võimalust tuvastada vajaduse korral vanust,

võttes arvesse punktis 5 ja punktis 6.1 esitatud soovitusi,56 samuti rõhutama

platvormi või teenuse ohutusmeetmeid, käitumisreegleid koos vastavate

tingimuste rikkumise tagajärgedega, alaealiste eraelu puutumatust, ohutust või

turvalisust ohustavaid kindlakstehtud riske ning kasutajate toetamiseks

kättesaadavaid ressursse;

g. tagama, et registreerimine ei julgustaks ega ahvatleks lapsi avaldama või jagama

oma profiilis rohkem teavet, kui on vaja teenuse toimimiseks, ja kui see on

55 See ei piira lisanõudeid, mis tulenevad muudest õigusaktidest, näiteks määruse (EL) 2016/679

artiklist 12.

56 Nagu kirjeldatud punktis 6.1, ei pea komisjon inimese enda kinnitust asjakohaseks

vanusetuvastusmeetodiks määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõikele 1 vastava alaealiste eraelu

puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme tagamisel.

29

nõutud liidu või liikmesriigi õiguse alusel, küsitakse lapsevanema või eestkostja

nõusolekut.

6.3 Kontoseaded

6.3.1 Vaikeseaded

57. Vaikeseaded on tähtis vahend, mida alaealistele ligipääsetavate platvormide pakkujad

saavad kasutada selleks, et maandada alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja

turvalisust ohustavaid riske, näiteks riski, et toimub soovimatu kokkupuude alaealisi

kahjustada püüdvate isikutega. Tõendid osutavad sellele, et kasutajad ei muuda sageli

oma vaikeseadeid, mis tähendab, et suuremal osal kasutajatest jäävad kehtima

vaikeseaded, mis on seega tähtsad kasutajate tegevuse suunamisel57. Seepärast on

komisjon seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid

tegema järgmist:

a. tagama, et eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse lõimituse põhimõtteid

rakendatakse järjepidevalt alaealiste kontode kõigi seadete suhtes;

b. seadistama alaealiste kontod vaikimisi eraelu puutumatuse, ohutuse ja

turvalisuse kõrgeimale tasemele. See hõlmab vaikeseadete koostamist nii, et

alaealistele oleks tagatud ohutud ja eakohased seaded, võttes arvesse nende

arenevaid võimeid. Seaded peaksid vaikimisi tagama kõikidele alaealistele

vähemalt järgmist:

i. kontod võimaldavad toiminguid, näiteks meeldimisi, silte, kommentaare,

otsesõnumeid, uuesti postitamist ja mainimist, ainult neilt kontodelt, millelt

saadud kontaktikutse on kasutaja varem vastu võtnud;

( 57

) Willis, L. E. (2014). Why not privacy by default? Berkeley Technology Law Journal, 29(1), 61.

Kättesaadav aadressil https://www.btlj.org/data/articles2015/vol29/29_1/29-berkeley-tech-l-j-0061-

0134.pdf; Cho, H., Roh, S., Park, B. (2019). Of promoting networking and protecting privacy: Effects of

defaults and regulatory focus on social media users’ preference settings. Computers in Human Behavior,

101, 1–13. Kättesaadav aadressil https://doi.org/10.1016/j.chb.2019.07.001. Seadete hulka, mis võivad

kujutada endast ohtu alaealiste eraelu puutumatusele, ohutusele või turvalisusele, kuuluvad näiteks asukoha

jagamise sisselülitamine, profiili muutmine avalikuks, teistele kasutajatele kontaktide või jälgijate loendi

nähtavaks muutmine, meediafailide jagamise võimaldamine, voogedastusülekannete tegemine või neis

osalemine.

30

ii. ükski konto ei saa alla laadida teavet kontaktandmete, asukoha või konto

kohta ega alaealise üleslaaditud või jagatud sisu ega teha neist

kuvatõmmiseid;

iii. alaealise sisu, postitusi ja teavet konto kohta saab näha ainult kontodelt,

millelt saadud kontaktikutse on alaealine varem vastu võtnud;

iv. keegi ei näe alaealise tegevust, näiteks sisu meeldimisi või teise kasutaja

jälgimist;

v. asukohatuvastus, mikrofon, ligipääs fotodele, kaamera, kontaktide

sünkroonimine ning muud kui vältimatud jälgimisfunktsioonid on välja

lülitatud;

vi. vaikimisi video automaatesitus ja voogedastusülekannete tegemise

funktsioon on välja lülitatud;

vii. tõuketeated on vaikimisi välja lülitatud ja jäävad väljalülitatuks pideva

ööune ajal ning pideva ööune aeg on kohandatud alaealise vanuse järgi. Kui

kasutaja aktiveerib tõuketeated, peaksid need andma kasutajale teada ainult

suhtlusest, mis tuleb kasutaja otsekontaktidelt, ja sisust, mida edastatakse

kontodelt või kanalitest, millega kasutaja suhtleb või mida ta aktiivselt

jälgib (näiteks ei tohiks tõuketeated olla kunagi võltsid ja peaksid täpselt

nimetama kasutajat või isikut, kellelt teade on tulnud);

viii. välja on lülitatud funktsioonid, mis võivad soodustada liigset kasutamist,

näiteks meeldimiste või reageerimiste arv, mingi tegevuse kestus, võimalus

näha, et keegi trükib või on sõnumit lugenud;

ix. kõik funktsioonid, mis suurendavad kasutaja tegevusvõimekust tema

suhtluse suhtes, on aktiveeritud. See võib olla näiteks teave või tõke, mis

aeglustab sisu esitamist, postitamist ja suhtlustoiminguid ning millega

luuakse kasutajale võimalus mõelda, enne kui ta otsustab, kas tahab sisu

edasi vaadata või mida ta postitab;

x. teiste kontode soovitamine on välja lülitatud;

31

xi. filtrid, mida saab seostada negatiivse mõjuga kehakuvandile,

enesehinnangule ja vaimsele tervisele, on välja lülitatud;

c. kaaluma, kas olenevalt alaealiste vanusest ja arenevatest võimetest ning

platvormi pakkuja riskianalüüsi tulemustest on vaja kehtestada

miinimumnõuetest rangemad nõuded punktis 6.3.1 käsitletud vaikeseadetele

ning koostada ja rakendada piiravamaid vaikeseadeid. Näiteks võib selleks luua

nooremate alaealiste jaoks vaikeseaded, mis takistavad kõigil teistel kasutajatel

osaleda teatud liiki suhtluses;

d. kontrollima ja ajakohastama korrapäraselt vaikeseadeid ning tagama, et need

toimivad pärast kõikide uuenduste tegemist ja kaitsevad tekkivate

internetiohtude ja suundumuste eest, sealhulgas kõikide alaealiste eraelu

puutumatust, ohutust ja turvalisust ohustavate riskide eest, mille pakkuja on

teinud kindlaks riskianalüüsi käigus (vt punkt 5 „Riskianalüüs“);

e. tagama, et alaealisi ei julgustata ega ahvatleta muutma oma seadeid eraelu

puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse madalamale tasemele ja et vaikeseadete

muutmise valikud on esitatud neutraalsel moel;

f. tagama, et alaealised saavad olenevalt oma vanusest, arenevatest võimetest ja

vajadustest järkjärgult suureneva kontrolli oma seadete üle, et toetada nende

suurenevat iseseisvust ja suurendada nende tegevusvõimekust58;

g. tagama, et seadeid on alaealistele selgitatud lapsesõbralikult ja ligipääsetavalt (vt

punkt 6.4 „Internetipõhised liidesed ja muud vahendid“).

58. Kui alaealised muudavad oma vaikeseadeid ja valivad funktsioonid, mis ohustavad

nende eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust, peaks digiplatvormi pakkuja

komisjoni hinnangul tegema järgmist:

58 Alaealised läbivad eri arenguetappe ning eri vanuses alaealiste teadmised ja küpsuse tase on erinevad.

Seda on tunnistatud muu hulgas ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldmärkuses nr 25 laste õiguste kohta

digikeskkonnas (2021, punktid 19–21). Vanuseid ja arenguetappe sisaldav praktiline tabel on muu

hulgas kättesaadav Hollandi laste õiguste koodeksi lisas. Kättesaadav aadressil

https://codevoorkinderrechten.waag.org/wp-content/uploads/2022/02/Code-voor-Kinderrechten-

EN.pdf

32

a. andma alaealisele võimaluse valida, kas ta muudab oma vaikeseadeid ajutiselt,

näiteks teatud ajaks või kasutatava sessiooni ajaks, või püsivalt;

b. võimaldama vaikeseadete hõlpsat taastamist, näiteks muudetud seadete

lähtestamist ühe klõpsuga või ajalool põhineva tagasivõtufunktsiooni abil;

c. esitama hoiatussignaali hetkel, mil alaealine muudab oma seadeid, selgitades

sõnaselgelt muudatuste võimalikke tagajärgi;

d. saatma alaealistele korrapäraselt meeldetuletusi nende tehtud muudatuste

võimalike tagajärgede kohta ja looma neile võimaluse pöörduda tagasi

vaikeseadete juurde;

e. kui alaealine on lülitanud sisse asukohatuvastuse, mikrofoni ja kaamera ning

jälgimisfunktsioonid, mis ei ole vältimatult vajalikud, lülitama need pärast

sessiooni lõpetamist automaatselt välja;

f. kui asukohatuvastus, mikrofon ja kaamera on sisse lülitatud, andma alaealisele

sellest märku kogu aja vältel, mil need on sisse lülitatud.

6.3.2 Seadete, omaduste ja funktsioonide kättesaadavus

59. Komisjon on seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad

peaksid tegema järgmist:

a. kaaluma, kas mõned seaded, omadused või funktsioonid tuleks alaealiste

kontodelt üldse eemaldada ja/või kas punktis 6.3.1 kirjeldatud vaikeseaded

tuleks muuta kõigi või teatavas vanuses alaealiste jaoks pööramatuks või

muudetamatuks, võttes arvesse alaealiste vanust ja arenevaid võimeid, ning

tuginedes oma hinnangule eemaldama need seaded ja/või muutma need seaded

pööramatuks. Sellise hindamise käigus peaksid alaealistele ligipääsetavate

digiplatvormide pakkujad hindama, kuidas need seaded ja funktsioonid võivad

mõjutada alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust nende platvormil;

b. tagama, et hoolimata alaealise valitud kontoseadetest

i. ei oleks kunagi lihtne alaealisi leida või võtta nendega ühendust kontodelt,

millelt saadud kontaktikutset nad ei ole varem vastu võtnud;

33

ii. ei avaldata teistele kasutajatele kunagi alaealiste isiklikke kontaktandmeid,

sealhulgas e-posti aadressi või telefoninumbrit, kui alaealine ei ole selleks

selgelt luba andnud;

iii. ei lisata alaealiste kontosid kunagi täiskasvanutele soovitatavate kontaktide

hulka. Alaealistele ei soovitata täiskasvanute kontosid või kontosid, mille

puhul võib tegemist olla võltsalaealise kontoga;

iv. mingil juhul ei ole kontodelt, millelt saadud kontaktikutset ei ole alaealine

varem vastu võtnud, näha alaealise profiili- või elulooandmeid, tegevust ja

ajalugu, näiteks meeldimisi ja vaatamisi, sõprade ja jälgijate loendit ning

kontosid, mida alaealine jälgib, ja nimetatud teave muutub alati

kättesaamatuks, kui konto on blokeeritud või muul viisil tagasi lükatud;

c. tagama, et alaealistele luuakse võimalus piirata oma profiilifoto ja avaldatud sisu

üksikute osade nähtavust, samuti võimalus üldiselt piirata oma sisu nähtavust;

d. tagama, et alaealistele luuakse võimalus anda nõusolek või keelduda sellest, et

teised kasutajad neid ära sisu, kommentaaride või muu materjaliga seoses ära

märgivad (tagging);

e. võtma meetmeid, mis takistaksid alaealistel ekslikult vastu võtta soovimatuid

kontaktikutseid, näiteks nõudes, et alaealisega ühendust võtta sooviv kasutaja

lisaks oma soovile sõnumi.

6.4 Internetipõhise liidese disain ja muud vahendid

60. Komisjon on seisukohal, et meetmed, mis võimaldavad alaealistel kontrollida oma

internetikogemust, on tõhus viis, millega saab tagada alaealiste eraelu puutumatuse,

ohutuse ja turvalisuse kõrge tase määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1

tähenduses.

61. Piiramata määruse (EL) 2022/2065 III peatüki 5. jaos sätestatud väga suurte

digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite kohustusi ning

olenemata sama määruse artiklis 25 sätestatud digiplatvormide pakkujate

kohustustest, mis on seotud nende internetipõhiste kasutajaliideste disaini, korralduse

ja toimimisega, on komisjon seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate

34

digiplatvormide pakkujad peaksid kasutusele võtma ja rakendama funktsioone, mis

võimaldavad alaealistel otsustada, kuidas nad pakkujate osutatud teenuseid

kasutavad. Need funktsioonid peaksid looma õige tasakaalu lapse tegevusvõimekuse

ning eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse piisava taseme vahel. Selleks peaks

tegema näiteks järgmist:

a. tagama, et internetipõhise liidese disain pakub alaealistele eakohast kogemust;

b. tagama, et alaealised ei puutuks kokku veenmisel põhinevate

disainilahendustega, mille eesmärk on peamiselt kasutajate kaasamine ja mis

võivad põhjustada platvormi liig- või ülekasutamist või probleemseid või

sundkäitumisega seotud harjumusi. Sellised lahendused on näiteks võimalus

lõputult kerida, tarbetu nõue, et rakenduses ajakohase teabe saamiseks tuleb

sooritada mingi konkreetne toiming, videosisu automaatne käivitumine,

alaealise tähelepanu köitmiseks kunstlikult ajastatud teated, kunstlikult loodud

teated, sealhulgas sellised, millega jäetakse mulje, nagu oleks saatja mõni teine

kasutaja, või sotsiaalsed teated sisu kohta, mida kasutaja ei ole kunagi kasutanud,

piiratusest ja/või pakilisusest teavitavad märgid59 ja virtuaalauhindade loomine

platvormil teatud toimingu tegemise (kordamise) eest;

c. kasutama kohandatavaid, nähtavaid, hõlpsasti ligipääsetavaid ja kasutatavaid,

lapsesõbralikke ja toimivaid ajajuhtimisvahendeid, et suurendada alaealiste

teadlikkust ajast, mille nad digiplatvormil veedavad. Selleks et need vahendid

toimiksid, peaksid need takistama alaealistel veeta platvormil rohkem aega.

Nende hulka võib kuuluda ka nn nügimine turvalisemate valikute suunas.

Süsteemselt peaks rakendama ka aktiivseid teateid, mis annavad alaealisele

teada, kui kaua nad on internetis aega veetnud;

d. tagama, et kõik vahendid, omadused, funktsioonid, seaded, promptid, valikud

ning teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise mehhanismid oleksid

lapsesõbralikud, eakohased, lihtsasti leitavad, ligipääsetavad, mõistetavad ja

kasutatavad kõikidele alaealistele, sealhulgas puuete ja/või

59 Komisjon tuletab meelde, et direktiivi 2005/29/EÜ kohaselt on keelatud ebaausad kaubandustavad,

sealhulgas on selle direktiivi I lisa punktis 7 sätestatud vale väide, et toode on saadaval ainult väga

piiratud aja jooksul või et see on saadaval eritingimustel ainult väga piiratud aja jooksul, eesmärgiga

panna tarbija koheselt otsustama ja jätta ta ilma teadliku valiku tegemise võimalusest või selleks

vajalikust ajast.

35

lisajuurdepääsuvajadustega alaealistele, ning et need oleksid kaasavad ega

nõuaks seadme vahetamist ükskõik millise tegevuse lõpetamiseks, milles

kasutaja osaleb;

e. tagama, et juhul, kui alaealistele ligipääsetavasse digiplatvormi on integreeritud

tehisintellekti funktsioonid, näiteks tehisntellektipõhised juturobotid ja filtrid, ei

aktiveeru need automaatselt, alaealisi ei julgustata ega ahvatleta neid kasutama,

süsteemid vastavad alaealiste arenevatele võimetele ja süsteemide disain on

alaealistele ohutu. Sellega seoses leiab komisjon, et tehisintellekti funktsioonid

peaks alaealistele ligipääsetavatel platvormidel tegema kättesaadavaks alles

pärast seda, kui on hinnatud ohte, mida need võivad endast kujutada alaealiste

eraelu puutumatusele, ohutusele ja turvalisusele, neid peaks olema lihtne välja

lülitada ning selgelt peaks olema aru saada, kui need ei ole välja lülitatud;

f. tagama tehniliste meetmete kasutuselevõtu alaealiste hoiatamiseks selle kohta,60

et tehisintellektiga suhtlemine erineb inimsuhtlusest ja nende funktsioonide abil

saadud teave võib olla faktiliselt vale ja võib olla eksitav. Hoiatus peaks olema

hästi nähtav, koostatud lapsesõbralikus keeles ja liideselt otse ligipääsetav kogu

aja vältel, mil alaealine kasutab tehisintellekti funktsiooni. Näiteks ei tohiks

tehisintellekti juturoboteid paigutada selgelt nähtavale kohale, need ei tohiks olla

osa soovitatud kontaktidest ega olla paigutatud samasse gruppi kasutajatega,

kellega alaealine on ühenduses. Digiplatvormide pakkujad peaksid tagama, et

alaealistel ja nende eestkostjatel on võimalus loobuda tehisintellektipõhiste

juturobotite kasutamisest, ja neid ei tohiks nügida neid funktsioone kasutama61.

Tehisintellekti selliseid funktsioone ei tohi kasutada selleks, et mõjutada või

suunata alaealisi kasutama kaubanduslikku sisu või midagi ostma.

Halb tava

SadFriends on sotsiaalmeediaplatvorm, kus alaealiste profiilidel on samad seaded nagu täiskasvanute omadel. Pärast registreerumist on alaealiste kontoandmed ja sisu nähtavad teistele

60 Komisjon tuletab meelde, et määruse (EL) 2024/1689 (tehisintellekti käsitlev määrus) artikli 50 lõike 1

kohaselt on füüsiliste isikutega vahetult suhtlema mõeldud tehisintellektisüsteemide pakkujad

kohustatud tagama, et neid süsteeme projekteeritakse ja arendatakse selliselt, et asjaomastele füüsilistele

isikutele antakse teada, et nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga. Kõiki käesoleva soovituse alusel

võetud meetmeid tuleks käsitada kooskõlas meetmetega, mis võetakse tehisintellekti käsitleva määruse

artikli 50 lõike 1 järgimiseks, sealhulgas oma järelevalve- ja jõustamiskorra täitmiseks, ja nende

kohaldamist piiramata.

61 Komisjon tuletab meelde suuniseid tehisintellekti keelatud kasutusviiside kohta, mis sätestati määrusega

(EL) 2024/1689 (tehisintellekti käsitlev määrus).

36

kasutajatele nii platvormil kui ka väljaspool seda. Alaealistega saavad võtta ühendust teised kasutajad, kelle kontaktikutset alaealine ei ole vastu võtnud. Seega saavad need teised kasutajad saata alaealistele sõnumeid ja kirjutada kommentaare nende sisu kohta. Kui alaealised lülitavad sisse asukohatuvastuse, et jagada oma asukohta sõpradega, on nende asukoht nähtav kõigile kontodele, mille nad on sõbraks märkinud, ja see jääb aktiveerituks ka siis, kui nad sessiooni lõpetavad, mis tähendab, et teised kasutajad näevad, kus alaealine on, kuni ta asukohatuvastuse välja lülitab.

Selle tulemusena hakkavad pahatahtlikud osalejad platvormil SadFriends alaealisi kimbutama. Tundmatud täiskasvanud püüavad võtta alaealistega ühendust ja nendega suhelda, luua emotsionaalset sidet ja võita nende usaldust. Alaealistega otsitakse kontakti seksuaalse väärkohtlemise eesmärgil ning meelitatakse looma seksuaalset kuritarvitamist kujutavat materjali ja jagama seda lapsi seksuaalselt väärkohtlevate isikutega.

6.5 Soovitussüsteemid ja otsingufunktsioonid

62. Soovitussüsteemid62 määravad kindlaks, kuidas teavet prioriseeritakse,

optimeeritakse ja alaealistele kuvatakse. Seega on neil süsteemidel suur mõju sellele,

kas ja kui palju puutuvad alaealised internetis kokku teatud liiki sisu, kontaktide või

tegevusega. Soovitussüsteemid võivad internetis tekitada ja suurendada alaealiste

eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust ohustavaid riske, näiteks võimendada sisu,

mis võib kahjustada alaealiste ohutust ja turvalisust63.

63. Komisjon tuletab sellega seoses meelde igat liiki digiplatvormide pakkujate kohustusi

soovitussüsteemi läbipaistvuse kohta, mis tulenevad määruse (EL) 2022/2065

artiklist 27, ja väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste

62 Käesoleva punktiga seoses tuletab komisjon meelde, et määruse (EL) 2022/2065 artikli 3 punkti s

kohaselt kuuluvad soovitussüsteemide hulka süsteemid, mida kasutatakse sisu, toodete, reklaami ja

kontaktide soovitamiseks, otsingupäringu automaatseks täitmiseks ja selle tulemuste esitamiseks.

63 Munn, L. (2020). Angry by design: Toxic communication and technical architectures. Humanities and

Social Sciences Communications, 7(53). Kättesaadav aadressil https://doi.org/10.1057/s41599-020-

00550-7; Milli, S. jt (2025). Engagement, user satisfaction, and the amplification of divisive content on

social media. PNAS Nexus, 4(3) pgaf062. Kättesaadav aadressil

https://doi.org/10.1093/pnasnexus/pgaf062; Piccardi, T. jt (2024). Social Media Algorithms Can Shape

Affective Polarization via Exposure to Antidemocratic Attitudes and Partisan Animosity. Kättesaadav

aadressil 10.48550/arXiv.2411.14652; Harriger, J. A., Evans, J. L., Thompson, J. K., Tylka, T. L. (2022).

The dangers of the rabbit hole: Reflections on social media as a portal into a distorted world of edited

bodies and eating disorder risk and the role of algorithms. Body Image, 41, 292–297. Kättesaadav

aadressil https://doi.org/10.1016/j.bodyim.2022.03.007; Amnesty International (2023). Driven into

darkness: How TikTok’s ‘For You’ feed encourages self-harm and suicidal ideation. Kättesaadav

aadressil https://www.amnesty.org/en/documents/pol40/7350/2023/en/; Hilbert, M., Ahmed, S., Cho, J.,

Chen, Y. (2024). #BigTech @Minors: Social media algorithms quickly personalize minors’ content,

lacking equally quick protection. Kättesaadav aadressil http://dx.doi.org/10.2139/ssrn.4674573. Sala,

A., Porcaro, L., Gómez, E. (2024). Social Media Use and adolescents' mental health and well-being: An

umbrella review, Computers in Human Behavior Reports, kd 14, 100404, ISSN 2451–9588. Kättesaadav

aadressil https://doi.org/10.1016/j.chbr.2024.100404.

37

otsingumootorite pakkujate kohustusi, mis on sätestatud määruse (EL) 2022/2065

artikli 34 lõikes 1, artikli 35 lõikes 1 ja artiklis 3864.

64. Selleks et tagada eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase eelkõige

alaealistele, nagu on sätestatud määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõikes 1, leiab

komisjon, et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid

kehtestama järgmised meetmed.

6.5.1 Soovitussüsteemide kavandamise ja toimimise kohandamine

alaealistele ja testimine

65. Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad, kes kasutavad oma teenuses

soovitussüsteeme, peaksid võtma järgmised meetmed:

a. korrapäraselt testima ja kohandama oma soovitussüsteeme, et parandada

alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust, ning lähtuma seejuures

punktis 5 käsitletud riskianalüüsist, mille koostamisel on võetud arvesse laste

õigusi laiemalt. Testimiseks ja kohandamiseks peaks konsulteerima alaealiste,

nende eestkostjate ja sõltumatute ekspertidega;

b. võtma arvesse alaealiste konkreetseid vajadusi, omadusi, puudeid ja täiendavaid

juurdepääsuvajadusi ning soovitussüsteemide eesmärkide, parameetrite ja

hindamisstrateegiate kindlaksmääramisel kaaluma hoolikalt ka alaealiste

vanuserühma. Esmatähtsaks tuleks pidada täpsuse, mitmekesisuse, kaasavuse ja

õiglusega seotud parameetreid ja näitajaid.

c. tagama, et soovitussüsteem ei tugine selliste käitumisandmete kogumisele, mis

hõlmavad alaealiste tegevust väljaspool platvormi;

d. tagama, et juhtudel, kui soovitussüsteem põhineb alaealiste kohta kogutud

käitumisandmete töötlemisel, ei tugine alaealistele teenusesaajatele suunatud

soovitused konkreetse teabe kohta või selle teabe prioriseerimine käitumisega

seotud isikuandmetele nii ulatuslikult, et see hõlmaks alaealise kogu tegevust

64 Samuti tuletab komisjon meelde, et soovitussüsteemide ülesehitust ja toimimist võivad mõjutada ka liidu

ja liikmesriikide muud õigusaktid, mille eesmärk on tagada nende pädevusvaldkonnas õiguslike huvide

kaitse, mis aitab kaasa internetis eraelu puutumatuse, ohutuse ja põhiõiguste kaitse kõrge taseme

saavutamisele.

38

platvormil või suuremat osa sellest, millest võib jääda mulje, et alaealise eraelu

jälgitakse pidevalt;

e. tagama, et soovitussüsteemid tuginevad „kaudsetele tegevuspõhistele

signaalidele“ alles pärast seda, kui on hinnatud, kas see on alaealise parimates

huvides, võttes arvesse võimalikult väheste andmete kogumise ja läbipaistvuse

põhimõtet, ning tingimusel, et selline kasutamine on selgelt määratletud ja

võetud on asjakohased kaitseabinõud, mis on täpsemalt määratletud eespool

esitatud soovitustes;

f. väljend „kaudsed tegevuspõhised signaalid“ tähendab käesolevates suunistes

signaale ja andmeid, mille põhjal saab tuletada kasutaja tegevusest (platvormil

brausimisest)tema eelistusi, näiteks sisu vaatamisele kulutatud aega ja

klõpsamismismäära;

g. seadma alaealistele kuvatava ja soovitatava sisu kindlaksmääramisel

esmatähtsaks „selgelt kasutaja esitatud signaalid“. Selliste signaalide valimisel

peaks olema seatud esikohale alaealise huvid, võttes arvesse võimalikult väheste

andmete kogumise ja läbipaistvuse põhimõtet, mis aitab tagada, et need toetavad

alaealiste ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme saavutamist. Käesolevates

suunistes tähendab väljend „selgelt kasutaja esitatud signaalid“ kasutaja

tagasisidet ja suhtlust, mis näitavad selgelt nii kasutajate positiivseid kui ka

negatiivseid eelistusi ning mille hulka kuuluvad ka huvipakkuvana loetletud või

kaalutavad teemad, uuringud, teavitamine65 ja muud kvaliteedil põhinevad

signaalid;

h. rakendama meetmeid, et takistada alaealiste kokkupuuteid soovitatava sisuga,

mis võib põhjustada riske nende ohutusele ja turvalisusele, eriti siis, kui nad

puutuvad selliste soovitustega kokku korduvalt, näiteks sisu, milles

reklaamitakse ebarealistlikke ilustandardeid või dieedi pidamist või õilistatakse

või alatähtsustatakse vaimse tervise probleeme, näiteks ärevust või depressiooni,

diskrimineeriv sisu, radikaliseerumisele õhutav sisu ja murettekitav sisu, mis

65 Näiteks tuleks soovitussüsteemide edetabelites arvesse võtta alaealiste tagasisidet sisu, tegevuse, isikute,

kontode või rühmade kohta, mille suhtes nad tunnevad end ebamugavalt või mida nad soovivad näha

rohkem või vähem. See hõlmab näiteks väljendeid „Näita mulle vähem/rohkem“, „Ma ei taha näha / ei

ole huvitatud“, „Ma ei soovi näha sisu sellelt kontolt“, „See tekitab minus ebamugavust“, „Peida see“,

„Mulle ei meeldi see“ või „See ei ole minu jaoks“. Vt käesolevate suuniste punkt 7.1 „Kasutajate teated,

tagasiside ja kaebused“.

39

kujutab vägivalda või õhutab alaealisi sooritama ohtlikke tegusid. See hõlmab

sisu, mille kohta on saatnud teate või mille on märgistanud teised kasutajad,

usaldusväärsed teavitajad või muud osalejad või sisu modereerivad vahendid,

ning mille seaduspärasust ja vastavust platvormi teenusetingimustele ei ole veel

kontrollitud kooskõlas määruses (EL) 2022/2065 sätestatud ja käesolevate

suuniste punktis 6.7 täpsustatud kohustustega;

i. rakendama meetmeid, millega tagatakse, et soovitussüsteemid ei võimalda ega

soodusta ebaseadusliku sisu levitamist või alaealiste vastu suunatud või

alaealiste sooritatud kuritegude toimepanemist;

j. tagama, et alaealiste otsingute tulemuste ja kontaktisoovitustena esitatakse

eelkõige kontod, mille puhul on kontrollitud omaniku isikusamasust ja kontakti

kuulumist alaealise võrgustikku või alaealisega samasse vanusevahemikku;

k. tagama, et otsingufunktsioonid, sealhulgas teksti automaatne lõpetamine

otsinguribas ning soovitatud märksõnad ja põhiväljendid ei soovita sisu, mis on

ebaseaduslik ja/või liigitub alaealiste eraelu puutumatust, ohutust või turvalisust

kahjustava sisu hulka, näiteks blokeerides otsingusõnad, mis teadaolevalt

käivitavad alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja/või turvalisust kahjustavaks

peetud sisu, näiteks konkreetsed sõnad, slängisõnad, teemaviited või emojid66.

Sellise sisuga seotud päringute korral peaksid digiplatvormide pakkujad

suunama alaealised sobivate tugiallikate ja -telefoninumbrite juurde.

6.5.2 Kasutaja kontroll ja mõjuvõimu suurendamine

66. Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad, kes kasutavad oma teenust

pakkudes soovitussüsteeme, peaksid võtma alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja

turvalisuse kõrge taseme tagamiseks järgmised meetmed:

a. looma alaealistele võimaluse lähtestada neile suunatud soovitatud vood täielikult

ja püsivalt;

66 Selliste sõnade näiteid on esitatud internetipõhise uimastikaubanduse vastase võitluse teemalises

teabepaketis, mis koostati ELi internetifoorumi osana ja sisaldab üle 3500 sõna, emoji ja slängiväljendi,

mida kasutavad veebis tegutsevad uimastikauplejad; vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja

nõukogule „ELi tegevuskava võitluseks ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud

kuritegevusega“ (COM/2023/641 final).

40

b. täpsuse, mitmekesisuse, kaasavuse ja õiglusega seotud parameetrite ja näitajate

prioriseerimisel andma alaealistele teavet ja suunama neid otsima uut sisu pärast

seda, kui nad on juba teatud määral suhelnud ühe soovitussüsteemiga;

c. hindama, kas arvestades platvormi konkreetseid omadusi ja platvormil alaealiste

eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme saavutamiseks on

asjakohane tagada, et alaealised saaksid valida nende soovitussüsteemis

võimaluse, mis ei põhine profiilianalüüsil. See soovitus ei piira määruse

(EL) 2022/2065 artiklis 38 väga suurte digiplatvormide ja väga suurte

internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele kehtestatud kohustusi;

d. kui eelmises punktis osutatud hindamise või määruse (EL) 2022/2065 artiklis 38

väga suurte digiplatvormide ja väga suurte otsingumootorite pakkujatele

kehtestatud kohustuste täitmise tulemusena on nad võtnud kasutusele

soovitussüsteemi versiooni, mis ei põhine profiilianalüüsil, hindama, kas seda

peaks pakkuma vaikeseadena, ja kui seda peetakse asjakohaseks, võtma

kasutusele vajalikud kaitseabinõud ja läbipaistvusmeetmed, et teavitada alaealisi

sellisest valikuvõimalusest ning selle vaikeseade väljalülitamise võimalikest

tagajärgedest;

e. tagama, et punktis 7.1 sätestatud teavitus- ja tagasisidemehhanismidel on kiire,

otsene ja kestev mõju soovitussüsteemide parameetritele, muutmisele ja

väljundile. See hõlmab teatatud sisu ja kontaktide püsivat eemaldamist

soovituste hulgast (sealhulgas sisu, millest on teatatud selle peitmiseks, ja

blokeeritud/teatatud kontaktid) ning sarnase sisu ja sarnaste kontode nähtavuse

vähendamist.

67. Komisjon on seisukohal, et lisaks määruse (EL) 2022/2065 artikli 27 lõikes 1

sätestatud kohustustele ning väga suurte digiplatvormide pakkujatele ja väga suurte

otsingumootorite pakkujatele sama määruse artiklites 34, 35 ja 38 sätestatud

tugevdatud hoolsuskohustustele peaksid alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide

pakkujad võtma järgmised meetmed:

a. tagama, et alaealistele pakutavate soovitussüsteemide seaded ja nende kohta

esitatud teave, kaasa arvatud pakkujate teenusetingimused, on esitatud

lapsesõbralikult ja ligipääsetavalt, kohandatud lapse vanuse ja arenevate

võimetega ning esitatud keeles, mida lapsed suudavad mõista (lisateabe

41

saamiseks vt punkt 6.4 „Internetipõhise liidese disain ja muud vahendid“ ning

punkt 8.4 „Läbipaistvus“);

b. selgitama põhjendatult, miks soovitati konkreetset sisu, sealhulgas teavet

kasutatud parameetrite ja konkreetse soovituse jaoks kasutajatelt kogutud

signaalide kohta;

c. esitama alaealistele ligipääsetavalt ning lapsesõbralikku keelt ja disaini

kasutades võimalusi, kuidas muuta või mõjutada nende soovitussüsteemis

parameetreid, võimaldades näiteks valida sisuliigid ja tegevused, millest kasutaja

on kõige rohkem või vähem huvitatud, sealhulgas esitama selgitusi

lapsesõbralikus keeles. Seda peaks tegema konto loomise ajal ja korrapäraselt

kogu aja jooksul, kui alaealine kasutab platvormi. Need eelistused peaksid

otseselt mõjutama süsteemi esitatud soovitusi, tagades, et need vastavad kõige

paremini alaealise vanusele ja tema parimatele huvidele67.

6.6 Kaubandustavad

68. Alaealised on kaubandustegevuse veenva mõju suhtes eriti tundlikud ja neil on õigus

saada kaitset digiplatvormide majanduslikult ekspluateerivate tavade eest68. Nad

puutuvad kokku digiplatvormide kaubandustavadega ning peavad toime tulema

mitmesuguste dünaamiliste ja personaliseeritud veenmismeetoditega, mida

kasutatakse reklaamimiseks, tootepaigutuseks, rakendusesiseste vääringute

kasutamiseks, mõjuturunduseks, sponsorluseks või tehisintellektipõhiseks

67 Vt määruse (EL) 2022/2065 artikli 27 lõiked 1 ja 3.

68 ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldmärkus nr 25 laste õiguste kohta digikeskkonnas, punkt 112; UNICEF

(2019). Discussion paper: Digital marketing and children’s rights. Kättesaadav aadressil

https://www.unicef.org/childrightsandbusiness/media/256/file/Discussion-Paper-Digital-

Marketing.pdf.

42

suunamiseks69, 70. See võib kahjustada alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja

turvalisust, kui nad kasutavad digiplatvormi teenuseid.

69. Kooskõlas kehtiva horisontaalse õigusraamistikuga, eelkõige ebaausate

kaubandustavade direktiiviga 2005/29/EÜ, mida kohaldatakse täies mahus kõigi, ka

alaealisi puudutavate kaubandustavade suhtes,71 ja määruse (EL) 2022/2065

konkreetsemate normidega reklaamimise (artikkel 26, artikli 28 lõige 2 ja artikkel 39)

ja eksitavate kasutajaliideste (artikkel 25) kohta, ning nende kohaldamist piiramata

on komisjon seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad

peaksid oma teenuste puhul alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse

tagamiseks vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõikele 1 võtma järgmised

meetmed:

a. tagama, et alaealiste kaubanduspädevuse puudumist ei kasutata ära, võttes

arvesse alaealise vanust, haavatavust ja piiratud võimekust hinnata kriitiliselt

platvormi kaubandustavasid, ning pakkuma asjakohast tuge72;

b. tagama, et alaealised ei puutu kokku kahjuliku, ebaeetilise ja ebaseadusliku

reklaamiga73. See võib tähendada näiteks reklaamikampaaniate eri

69 Selle tõttu on neil raske näiteks eristada kaubanduslikku sisu mittekaubanduslikust sisust, seista vastu

eakaaslaste survele osta mängu- või rakendusesisest sisu, mis on alaealistele ahvatlev või isegi vajalik

mängus edenemiseks, või mõista rakendusesiseste vääringute reaalset väärtust või seda, et kõige enam

soovitud sisu, näiteks versiooniuuendused, kaardid ja avatarid, võivad olla juhuslike rakenduse- või

mängusiseste ostude hulgas harvemad kui vähem soovitud sisu.

70 M. Ganapini, E. Panai (2023), An Audit Framework for Adopting AI-Nudging on Children. Kättesaadav

aadressil https://arxiv.org/pdf/2304.14338

71 Komisjon tuletab meelde, et määruse (EL) 2022/2065 artikli 2 lõike 4 kohaselt ei piira määrus

direktiivi 2010/13/EL, autoriõigust ja sellega seonduvaid õigusi käsitlevat liidu õigust, määrust

(EL) 2021/784, määrust (EL) 2019/1148, määrust (EL) 2019/1150, tarbijakaitset ja tooteohutust

käsitlevat liidu õigust, sealhulgas direktiivi (EL) 2005/29 ja isikuandmete kaitset käsitlevat liidu õigust,

tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevat liidu õigust, kriminaalasjades tehtavat õigusalast

koostööd käsitlevat liidu õigust ja direktiivi, millega kehtestatakse ühtlustatud normid

kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil esindajate määramise kohta. Samuti ei mõjuta see

direktiivi 2000/31/EÜ kohaldamist. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 91 kohaselt on komisjon

kohustatud hindama ja esitama 17. novembriks 2025 aruande selle määruse koosmõju kohta teiste

õigusaktidega, eelkõige eespool osutatud õigusaktidega.

72 UNICEF on esitanud allikaid ja suuniseid platvormidele, mis on seotud digitaalse turustamise

ökosüsteemiga, nt UNICEF (2025), Discussion Paper on digital marketing and children’s rights;

kättesaadav aadressil https://www.unicef.org/childrightsandbusiness/workstreams/responsible-

technology/digital-marketing.

73 Komisjon tuletab meelde, et näiteks direktiivi 2005/29/EÜ artikli 5 lõike 1 kohaselt kehtib ettevõtjatele

ebaausate kaubandustavade keeld ja sama direktiivi I lisa punkti 28 kohaselt on keelatud reklaamis otse

laste poole pöördumine, et veenda neid või nende vanemaid või teisi täiskasvanuid neile reklaamitud

toodet ostma. Sellist kaubanduslikku tegevust loetakse igal juhul ebaausaks.

43

vanuserühmadele sobivuse hindamist, reklaamikampaaniate kahjuliku mõju

arvestamist ja piisavate turvameetmete võtmist, et kaitsta alaealisi ja tagada, et

neil on juurdepääs teabele, mis on nende parimates huvides74;

c. korrapäraselt läbi vaatama asjaomased kaitsemeetmed, konsulteerides alaealiste,

nende eestkostjate ja teiste asjaomaste sidusrühmadega;

d. tagama, et alaealised ei puutuks liiga palju või liiga sageli kokku kaubandusliku

sisu ega selle soovitamisega, mis võib kaasa tuua liigset või soovimatut

kulutamist või sõltuvuskäitumist ning avaldada kahjulikku mõju alaealiste eraelu

puutumatusele, ohutusele ja turvalisusele;

e. tagama, et alaealised ei puutuks kokku platvormi integreeritud

tehisintellektisüsteemidega, mis mõjutavad või suunavad neid kaubanduslikel

eesmärkidel eelkõige vestluse või nõuannete kaudu (nt juturobotid)75;

f. tagama, et teated selle kohta, et tegemist on kommertsteadaandega, on selgelt

nähtavad, lapsesõbralikud, eakohased ja ligipääsetavad (vt punkt 8.4

„Läbipaistvus“) ning neid kasutatakse kogu teenuse ulatuses järjepidevalt,

näiteks ikooni või sarnase tähise abil, mis osutab selgelt, et sisu on reklaam76.

Neid peaks korrapäraselt testima ja läbi vaatama, konsulteerides alaealiste,

nende eestkostjate ja teiste asjaomaste sidusrühmadega;

g. tagama, et alaealised ei puutu kokku toodete või teenuste turundamise ja

kommunikatsiooniga, millel võib olla kahjulik mõju nende eraelu

puutumatusele, ohutusele ja turvalisusele, sealhulgas nii, nagu on kindlaks tehtud

74 Lapse Õiguste Komitee üldmärkuses nr 25 (2021) lapse õiguste kohta digikeskkonnas on sätestatud, et

lapse huvid „tuleb seada esikohale, kui reguleeritakse lastele suunatud ja neile ligipääsetavat reklaami

ja turundamist. Sponsorlus, tootepaigutus ja kaubandusliku sisu kõik muud vormid peaksid selgelt

eristuma muust sisust ega tohiks kinnistada soolisi või rassilisi stereotüüpe.“

75 Komisjon tuletab meelde, et sellised tehisintellektisüsteemid võivad endast kujutada tehisintellekti

keelatud kasutusviisi määruse (EL) 2024/1689 artikli 5 lõike 1 punkti b tähenduses, kui need kasutavad

ära laste haavatavusi viisil, mis põhjustab või mõistliku tõenäosusega põhjustab olulist kahju. Kõik selle

soovituse alusel võetud meetmed peaksid minema kaugemale meetmetest, mis võetakse et hoida ära

selle keelu kohaldamist. Määruse (EL) 2024/1689 artikli 50 lõike 1 täitmiseks võetud meetmete

järelevalve ja täitmise tagamine jääb sama määruse kohaste pädevate asutuste ülesandeks.

76 Komisjon tuletab meelde, et direktiivi 2005/29/EÜ artiklite 6 ja 7 kohaselt peab kaubandusliku elemendi

avaldama selgelt ja nõuetekohaselt, arvestades kommunikatsioonivahendit, millel turustamine toimub,

sealhulgas konteksti, paigutust, aega, kestust, keelt ja sihtrühma. Vt ka Suunised Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ tõlgendamiseks ja kohaldamiseks.

44

pakkuja riskianalüüsis, kaasa arvatud need, mis seostuvad negatiivse mõjuga

alaealiste füüsilisele ja vaimsele tervisele (vt punkt 5 „Riskianalüüs“);

h. tagama, et alaealised ei puutu kokku peidetud või varjatud reklaamiga, mille on

üles pannud kas digiplatvormi pakkuja või teenusekasutajad77. Sellega seoses

tuletab komisjon meelde, et digiplatvormide pakkujad on määruse

(EL) 2022/2065 artikli 26 lõike 2 kohaselt kohustatud tagama teenusesaajatele

funktsiooni, mille abil saab teatada, kas nende esitatav sisu kujutab endast

kommertsteadaannet või sisaldab seda78. Varjatud kommertsteadaanded võivad

olla näiteks mõjutajate tootepaigutused, toote väljapanekud ja muus vormis osav

reklaam, mis võib eksitada või manipuleerida alaealisi ostma tooteid või

teenuseid;

i. tagama, et lapsed ei puutu kokku võtetega, mis võivad vähendada

majandustehingute läbipaistvust ja eksitada alaealisi, näiteks

virtuaalvääringute79 ja muude tokenite või müntidega, mida saab vahetada

tegeliku raha vastu (või kui see on võimalik, kasutada mõne muu

virtuaalvääringu ostmiseks) ning kasutada virtuaalesemete ostmiseks, mis

põhjustab soovimatut kulutamist80;

j. tagama, et digiplatvormile või selle osadele või funktsioonidele juurdepääsul ei

esitata alaealistele ega ilmu neile tasuta81 kasutamiseks rakenduse- või

mängusiseseid oste, mis on või näivad vajalikud teenusele juurdepääsuks või

77 Komisjon tuletab meelde, et direktiivi 2005/29/EÜ artikli 7 lõike 2 ning I lisa punkti 22 kohaselt on

keelatud valed väited või mulje loomine, et ettevõtja ei tegutse oma kaubandus-, majandus-, käsitöö- või

kutsetegevusega seotud eesmärkidel, või vääralt enda tarbijana esitlemine. Samuti tuletab komisjon

meelde, et direktiivi 2010/13/EL järgi on keelatud keelitada alaealisi ostma või rentima toodet või

teenust, ärgitada neid veenma oma vanemaid või teisi ostma reklaamitavat toodet või teenust, kasutada

ära alaealiste usaldust oma vanemate, õpetajate ja muude isikute suhtes. Määruse (EL) 2022/2065

põhjenduse 10 kohaselt ei tohiks see määrus piirata tarbijakaitset käsitlevat liidu õigust, sealhulgas

direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid

kaubandustavasid siseturul.

78 Komisjon tuletab ka meelde, et direktiivi 2010/13/EL kohaselt peab videojagamisplatvormidel olema

funktsioon, mille abil saab teatada, et üles laaditud sisu sisaldab audiovisuaalseid ärilisi teadaandeid.

79 Komisjon tuletab meelde, et virtuaalvääringu mõiste on määratletud direktiivis (EL) 2018/843, mis

käsitleb rahapesu vastu võitlemist.

80 Selles soovituses kasutatud näide ei ole kehtivates liigu õigusaktides ja/või nende tõlgendustes, mis

käsitlevad selliste vahendite kasutamise mõju, sisalduvate mängusiseste vääringute õigusliku liigitamise

või määratlemise seisukohast oluline.

81 Komisjon tuletab meelde, et direktiivi 2005/29/EÜ I lisa punkti 20 kohaselt on keelatud toodet

kirjeldada kui „prii“, „tasuta“, „ilma rahata“ või samalaadse tootena, kui tarbija peab maksma muu kui

kaubandustavale reageerimise ja kauba kättesaamise või kohaletoimetamise vältimatute kulude eest.

45

kasutamiseks. Kui alaealised puutuvad kokku mõne muu rakenduse- või

mängusisese ostuga, peaks hind olema alati esitatud vastava riigi omavääringus;

k. tagama, et alaealised ei puutu kokku tavadega, mis võivad kaasa tuua raha liigset

või soovimatut kulutamist või platvormi liigset kasutamist või sund- või

sõltuvuskäitumist, tagades, et alaealised ei puutu kokku virtuaalesemetega,

näiteks tasuliste aardelaegaste või muude toodetega, mis pakuvad juhuslikke või

prognoosimatuid tulemusi või hasartmängulaadseid funktsioone, ning eraldades

või lahutades sisu sellega seotud toodete ostmisest;

l. tagama, et alaealised ei puutu kokku manipuleerivate disainivõtetega,82 nagu

toote piiratus83 ja perioodiliselt esinev või juhuslik tasu, või veenvate

disainivõtetega,84 mis võivad kaasa tuua liigset, impulsiivset või soovimatut raha

kulutamist või sõltuvuskäitumist;

m. tagama, et alaealised ei puutu kokku soovimatute ostudega, kaaludes näiteks

eestkostjate jaoks tõhusate vahendite kasutusele võtmist või esitades teatud

vanuses alaealise võetud rahalised kohustused eestkostjale läbivaatamiseks või

temalt nõusoleku saamiseks (vt punkt 7.3 „Vahendid eestkostjatele“);

n. vaatama läbi platvormil majandustehingute pakkumise põhimõtted, tuginedes

laste arenevatele võimetele ja võttes arvesse, et teatud vanuserühmad ei tohiks

kokku puutuda ja neil ei tohiks olla lubatud sõlmida majandustehinguid, sest nad

ei ole võimelised mõistma raha olemust ja selle kulutamist.

82 Nagu on ette nähtud määruse (EL) 2022/2065 artiklis 25. Komisjon tuletab meelde, et artikli 25 lõike 2

kohaselt ei kohaldata artikli 25 lõikes 1 sätestatud keeldu direktiiviga 2005/29/EÜ või määrusega

(EL) 2016/679 hõlmatud tavade suhtes.

83 Komisjon tuletab meelde, et direktiivi 2005/29/EÜ I lisa punkti 7 kohaselt on keelatud vale väide, et

toode on saadaval ainult väga piiratud aja jooksul või et see on saadaval eritingimustel ainult väga

piiratud aja jooksul, eesmärgiga panna tarbija koheselt otsustama ja jätta ta ilma teadliku valiku tegemise

võimalusest või selleks vajalikust ajast. Seega kehtib ettevõtjatele keeld kasutada toote piiratust

turundusvõttena.

84 Komisjon tuletab meelde, et mängude korral ei tohiks ettevõtjad direktiivi 2005/29/EÜ artiklite 8 ja 9

kohaselt ära kasutada käitumuslikke kalduvusi või võtta kasutusele manipuleerivaid elemente, mis on

seotud näiteks pakkumiste esitamisega mängu ajal (pakkudes mängu tähtsatel hetkedel mikrotehinguid)

või visuaalsete ja akustiliste efektide kasutamisega mängijale surve avaldamiseks.

46

6.7 Modereerimine

70. Modereerimisega saab vähendada alaealiste kokkupuuteid sisu ja käitumisega, mis

kahjustab nende eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust, sealhulgas sisuga, mis on

ebaseaduslik või võib kahjustada nende füüsilist või vaimset arengut, ja sellega saab

kaasa aidata kuritegevuse ennetamisele.

71. Komisjon tuletab meelde kohustusi, mis on seotud järgmisega: määruse

(EL) 2022/2065 artiklis 14 sätestatud teenusetingimused; sama määruse artiklis 15

sätestatud läbipaistvusaruannete esitamise kohustus vahendusteenuste osutajatele,

kelle hulka kuuluvad ka digiplatvormide pakkujad; vastavalt sama määruse

artiklites 16 ja 17 sätestatud teavitus- ja meetmete võtmise mehhanismid ning

põhjendamine teabe talletamise teenuste osutajatele, sh digiplatvormide pakkujatele;

digiplatvormide pakkujatele sama määruse artiklis 22 sätestatud kohustused, mis on

seotud usaldusväärsete teavitajatega85. Komisjon tuletab meelde ka internetis leviva

vihakõne vastase võitluse 2025. aasta tegevusjuhendit + ja desinformatsiooni

käsitlevat tegevusjuhendit, mis on tegevusjuhend määruse (EL) 2022/2065 artikli 45

tähenduses.

72. Komisjon on seisukohal, et lisaks neile kohustustele peaksid alaealistele

ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad kehtestama järgmised meetmed, et tagada

oma teenuse puhul alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase

määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 tähenduses, seades esikohale lapse huvid:

a. määratlema selgelt ja läbipaistvalt ning koostöös alaealiste, kodanikuühiskonna

ja sõltumatute ekspertidega, sealhulgas akadeemiliste ringkondadega, mida

loetakse platvormil alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust

kahjustavaks sisuks ja käitumiseks. See peaks hõlmama mis tahes sisu ja

käitumise, mis on ELi ja liikmesriigi õiguse järgi ebaseaduslik. Alaealistele

ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid oma teenust kasutavatele

alaealistele esitama selgelt teavet selle kohta, millised on tema nõuded ja ootused

85 Usaldusväärsed teavitajad on mis tahes üksused, kellel on teatud liiki ebaseadusliku sisu avastamiseks

vajalik oskusteave ja pädevus, ning digiplatvormide pakkujad peavad kindlaksmääratud

pädevusvaldkonnas tegutsevate usaldusväärsete teavitajate teateid töötlema eelisjärjekorras ja

põhjendamatu viivituseta. Usaldusväärse teavitaja staatuse omistab üksuse tegevuskohajärgse

liikmesriigi digiteenuste koordinaator, tingimusel et üksus on tõendanud oma eksperditeadmisi,

pädevust, sõltumatust digiplatvormist ning hoolsust, täpsust ja objektiivsust teadete esitamisel.

47

seoses sisu ja käitumisega, ning see teave peaks olema kättesaadav konto

loomise ajal ja platvormil kergesti leitav;

b. kehtestama modereerimispõhimõtted ja -korra, milles on sätestatud, kuidas

avastatakse alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust kahjustav sisu ja

käitumine ning kuidas seda modereeritakse, et piirata alaealiste kokkupuudet

kahjuliku sisuga. Lisaks peaksid digiplatvormide pakkujad tagama, et neid

põhimõtteid ja/või korda ka tegelikult järgitakse;

c. hindama ja läbi vaatama põhimõtteid ja korda, et tagada nende jäämine tõhusaks

ka siis, kui tehnoloogiad ja veebikäitumine muutuvad. Komisjon leiab, et

eelkõige peaksid alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad

modereerimise prioriseerimisel võtma arvesse järgmisi tegureid: alaealise eraelu

puutumatust, ohutust ja/või turvalisust kahjustava sisu tõenäosus ja kahju suurus,

kahju mõju alaealisele, konkreetsed haavatavused ja võimalike kahjustatud

alaealiste arv. Peale selle peaks esmatähtsaks seadma alaealiste esitatud teated;

d. tagama, et lisaks sisu automaatsele läbivaatamisele ja muudele asjakohastele

vahenditele vaatab ka inimene läbi teatatud kontod ja sisu, mis pakkuja kahtluse

kohaselt võivad kahjustada alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust;

e. tagama, et sisu modereerivad töötajad on hästi koolitatud ja varustatud ning

modereerimismehhanismid on tõhusa modereerimise tagamiseks töös ja

toimivad kogu aeg (24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas), sealhulgas peaks kogu

aeg olema kättesaadav vähemalt üks valvetöötaja, kes vastab kiireloomulistele

taotlustele ja reageerib hädaolukordade korral;

f. tagama, et sisu modereerimise süsteemid ja tavad on kättesaadavad ja toimivad

selle liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes), milles teenust osutatakse;

g. võtma kasutusele tõhusad tehnoloogiad, sisemehhanismid ja ennetavad

meetmed, et vähendada alaealistele nende eraelu puutumatust, ohutust või

turvalisust kahjustava sisu ja käitumise soovitamise riski, sealhulgas rakendama

teadaolevalt kahjuliku ja ebaseadusliku sisu vastu võitlemiseks tõhusaid tehnilisi

lahendusi, näiteks räsivõrdlustehnoloogiat ja internetiaadressi avastamist.

Pakkujad peaksid uurima ka tulevaste uute lahenduste, nt tehisintellekti loodud

48

sisu tuvastamise vahenditega saavutatavaid lisaeeliseid, et avastada uut või

muudetud sisu ja käitumist;

h. võtma kasutusele tehnilisi lahendusi, millega takistatakse pakkuja platvormil

tehisintellektisüsteemide kasutamine selleks, et saada juurdepääs alaealiste

eraelu puutumatust, ohutust ja/või turvalisust kahjustavale sisule ja sellist sisu

luua või levitada;

i. integreerima mis tahes tehisintellektisüsteemi kaitsevahendid, millega saab

avastada ja ennetada prompte, mille pakkuja on oma

modereerimispõhimõtetes määratlenud alaealiste eraelu puutumatust,

ohutust ja/või turvalisust kahjustavana. Selleks võib kasutada näiteks

promptide klassifitseerimise vahendeid, sisu modereerimist ja muid

filtreid86;

ii. tegema koostööd teiste digiplatvormide pakkujate ja asjakohaste

sidusrühmadega, et avastada põhimõtteid rikkuvat ja ebaseaduslikku

käitumist ja sisu ning ennetada selle levitamist platvormide vahel;

iii. kui alaealistele ligipääsetava digiplatvormi pakkuja haldab

finantstehinguid, peaks ta looma spetsiaalse kanali kelmuse ja kahtlaste

finantstehingute kohta teatamiseks.

73. Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid jagama teistega sisu

modereerimise näitajaid, näiteks seda, kuidas nad võtavad kasutajatelt vastu teateid,

kui tihti avastavad nad ennetavalt sisu ja käitumisreeglite rikkumist, mis liiki sisust ja

käitumisest teatatakse, mis liiki sisu ja käitumist avastatakse ning kuidas platvorm

neid probleeme lahendab.

74. Ühegi eespool esitatud meetme tulemus ei tohiks olla üldine kohustus jälgida sisu,

mida alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad edastavad või talletavad87.

86 Komisjon tuletab meelde, et sellised tehisintellektisüsteemid võivad olla tehisintellekti keelatud

kasutusviis määruse (EL) 2024/1689 artikli 5 lõike 1 punkti b tähenduses, kui need kasutavad ära laste

haavatavusi viisil, mis põhjustab või mõistliku tõenäosusega põhjustab olulist kahju. Kõik selle

soovituse alusel võetud meetmed peaksid minema kaugemale meetmetest, mis võetakse et hoida ära

selle keelu kohaldamist. Järelevalve- ja jõustamismeetmete võtmine selleks, et tagada vastavus määruse

(EL) 2024/1689 artikli 50 lõikele 1, jääb sama määruse kohaste pädevate asutuste ülesandeks.

87 Vt määruse (EL) 2022/2065 artikkel 8.

49

Halb tava

SadShare on sotsiaalmeediaplatvorm, mis võimaldab kasutajatel üles laadida ja jagada teistega visuaalset sisu. Platvormi põhimõtted ei sisalda rangeid sisu modereerimise mehhanisme, et avastada kahjulikku ja sõnaselget sisu, sealhulgas laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud materjali, ning takistada selle üleslaadimist. Modereerimise puudumise tõttu puutuvad alaealised kokku ebaseadusliku sisuga ja pahatahtlikud kasutajad saavad (taas)kasutada olemasolevaid pilte. See omakorda suurendab nõudlust laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud materjali järele, mis tahtmatult ärgitab teisi kasutajad uue materjali loomiseks alaealisi väärkohtlema ja kahjustama.

7 TEAVITAMINE, KASUTAJATUGI JA VAHENDID EESTKOSTJATELE

7.1 Kasutajate teated, tagasiside ja kaebused

75. Toimivad, nähtavad ja lapsesõbralikud teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise

vahendid võimaldavad alaealistel väljendada seisukohta digiplatvormi omaduste

kohta, mis võivad negatiivselt mõjutada nende eraelu puutumatust, ohutust ja

turvalisust, ning neid käsitleda.

76. Komisjon tuletab meelde määruses (EL) 2022/2065 sätestatud kohustusi, sealhulgas

artiklis 16 sätestatud kohustust võtta kasutusele teavitamise ja meetmete võtmise

mehhanismid, artiklis 17 sätestatud kohustust esitada põhjendus, artiklis 18 sätestatud

kohustust teatada kuriteokahtlusest, artiklis 20 sätestatud kohustust võtta kasutusele

ettevõttesisene kaebuste menetlemise süsteem ja artiklis 21 sätestatud vaidluste

kohtuvälist lahendamist, samuti artiklis 22 usaldusväärsete teavitajate kohta

sätestatud reegleid.

77. Komisjon on seisukohal, et lisaks neile kohustustele peaksid alaealistele

ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad kehtestama järgmised meetmed, et tagada

oma teenuse puhul alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase

määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 tähenduses:

a. võtma kasutusele teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise mehhanismid, mis:

i. on tõhusad, nähtavad, lapsesõbralikud ja kergesti ligipääsetavad (vt

punkt 6.4 „Internetipõhise liidese disain ja muud vahendid“ ning punkt 4

„Üldised põhimõtted“);

50

ii. võimaldavad alaealistel teatada sisust, tegevusest, isikutest, kontodest või

rühmadest, kelle kohta nad usuvad, et need rikuvad platvormi

teenusetingimusi. See hõlmab mis tahes sisu, kasutajat või tegevust, mida

platvorm peab alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja/või turvalisust

kahjustavaks (vt punkt 5 „Riskianalüüs“ ja punkt 6.7 „Modereerimine“);

iii. võimaldab kasutajatel teatada sisust, tegevusest, isikutest, kontodest või

rühmadest, kui nad peavad neid alaealistele sobimatuks või soovimatuks,

või kui mõte, et selline sisu, tegevus, isikud, kontod ja rühmad on

alaealistele ligipääsetavad, tekitab neis ebamugavust;

iv. võimaldab kasutajatel teatada kahtlustatavast alaealise kontost, kui

platvormi teenusetingimustes on kehtestatud vanuse alampiir;

v. võimaldab alaealistel anda tagasisidet oma kontol nähtud sisu, tegevuse,

isikute, kontode ja rühmade kohta, mis on tekitanud neis ebamugavustunnet

või mida nad tahavad näha rohkem või vähem. Need valikud võivad

sisaldada väljendeid „Näita mulle vähem/rohkem“, „Ma ei taha näha / ei ole

huvitatud“, „Ma ei soovi näha sisu sellelt kontolt“, „See paneb mind tundma

ebamugavalt“, „Varja see“, „Mulle ei meeldi see“ või „See ei ole minu

jaoks“. Digiplatvormide pakkujad peaksid tagama, et need valikud oleksid

disainitud sellisel viisil, et nad on nähtavad ainult kasutajale, nii et teised ei

saa neid väärkasutada platvormil alaealiste kiusamiseks ega ahistamiseks.

Digiplatvormide pakkujad peaksid vastusena sellisele tagasisidele

kohandama oma soovitussüsteeme (vt punkt 6.5.2 „Kasutaja kontroll ja

mõjuvõimu suurendamine“)88;

vi. võimaldab juhtudel, kui pakkuja kasutab vanusetuvastusmeetodeid, kõigile

kasutajatele ligipääsu tõhusale ettevõttesisesele kaebuste menetlemise

süsteemile, mille kaudu saavad nad esitada elektrooniliselt ja tasuta kaebusi

pakkuja hinnangu kohta kasutaja vanuse kohta. See kaebuste menetlemise

süsteem peaks vastama määruse (EL) 2022/2065 artiklis 20 sätestatud

tingimustele;

88 Teave selle kohta, kuidas see teave peaks mõjutama pakkuja soovitussüsteeme, on esitatud käesolevate

suuniste punktis 6.5.2.

51

b. tagama, et määruse (EL) 2022/2065 artikli 20 kohaselt kehtestatud teavitus-,

tagasiside- ja kaebuste esitamise mehhanismid89:

i. aitavad saavutada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse

kõrget taset;

ii. on kooskõlas põhiõigustega, eelkõige laste õigustega;

iii. on intuitiivselt ja otseselt kättesaadavad kõikidele alaealistele, sealhulgas

puuete ja/või lisajuurdepääsuvajadustega alaealistele;

iv. on alaealistele kergesti kasutatavad ja mõistetavad, eakohased ja tähelepanu

köitvad (vt punkt 6.4 „Internetipõhise liidese disain ja muud vahendid“ ning

punkt 4 „Üldpõhimõtted“);

v. on kättesaadavad registreerimata kasutajatele, kui neil on ligipääs platvormi

sisule;

c. tagama alaealistele võimaluse põhjendada oma teate või kaebuse esitamist.

Pakkujad peaksid vältima teadete liigitusi, kuid nende kasutamise korral tagama,

et need kohandatakse sobivaks kõige noorematele kasutajatele, kellel lubatakse

platvormi kasutada;

d. tagama, et teated, tagasiside ja kaebused oleksid vaikimisi salajased ja

anonüümsed, luues alaealistele võimaluse jääda anonüümseks. Kui anonüümsus

kõrvaldatakse, peaks pakkuja selgitama alaealistele, millal, kuidas ja millist

teadete ja/või kaebustega seotud teavet ta jagab teiste kasutajate või kolmandate

isikutega;

e. menetlema esmajärjekorras alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja

turvalisusega seotud teateid. Digiplatvormide pakkujad peaksid looma

89 Käesolevas punktis mujal viidatud „kaebus“ või „kaebused“ hõlmavad kõiki kaebusi, mis on esitatud

seoses pakkuja hinnanguga kasutaja vanuse ja määruse (EL) 2022/2065 artiklis 20 osutatud otsuste

kohta. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 20 järgi on digiplatvormide pakkujad kohustatud tagama

teenusesaajatele ligipääsu tõhusale ettevõttesisesele kaebuste menetlemise süsteemile, mis võimaldab

neil esitada kaebusi nelja liiki otsuste kohta, mille on teinud digiplatvormi pakkuja. Need on järgmised:

a) otsused selle kohta, kas teave eemaldada, tõkestada sellele juurdepääs või piirata selle nähtavust;

b) otsused selle kohta, kas teenusesaajatele teenuse osutamine täielikult või osaliselt peatada või

lõpetada; c) otsused selle kohta, kas teenusesaajate konto peatada või sulgeda; d) otsused selle kohta,

kas teenusesaajate esitatud teabe monetiseerimise võimalus peatada, lõpetada või seda muul viisil

piirata.

52

võimaluse lisada märge, kui alaealine peab teadet või kaebust kiireloomuliseks,

eelkõige siis, kui ilmneb eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisusega seotud

jätkuv probleem. Reageerimise aeg peaks olema kooskõlas probleemiga, mille

kohta teade või kaebus on esitatud. See ei tohiks mõjutada negatiivselt

usaldusväärsete teavitajate esitatud eelisjärjekorras töödeldavaid teateid, nagu

on sätestatud määruse (EL) 2022/2065 artikli 22 lõikes 1;

f. saatma viivituseta igale teate või kaebuse esitanud alaealisele kinnituse teate või

kaebuse kättesaamise kohta. Alaealistel peaks olema võimalik saada eakohaseid

selgitusi korra kohta, mille järgi teadet või kaebust läbi vaadatakse, ja mis tahes

järgneva tegevuse või tegevusetuse kohta. See teave peaks sisaldama teate või

kaebuse üle otsuse langetamise soovituslikku ajakava ja võimalikke tulemusi.

Komisjon on ka seisukohal, et digiplatvormide pakkujad peaksid sisse seadma

edusammude jälgimise ja platvormidega teabevahetuse mehhanismi;

g. korrapäraselt läbi vaatama saadud teateid, tagasisidet ja kaebusi. Pakkujad

peaksid kasutama seda teavet selleks, et teha kindlaks ja käsitleda platvormi

kõiki aspekte, mis võivad kahjustada alaealiste eraelu puutumatust, ohutust

ja/või turvalisust, täiustama oma soovitussüsteeme ja modereerimistavasid,

parandama üldiseid ohutusnõudeid ning soodustama usaldusväärsema ja

vastutustundlikuma digikeskkonna teket. Kogu tegevus tuleks dokumenteerida,

et seda saaks läbi vaadata.

Halb tava

SadLearn on populaarne digiplatvorm, mis on loodud 6- kuni 18-aastastele kasutajatele. Platvorm pakub mitmesugust hariduslikku ja meelelahutuslikku sisu. Platvormi teenusetingimuste rikkumistest teatamiseks peab kasutaja klõpsama neljale eri lingile. Kui kasutaja jõuab kaebuste esitamise osasse, peab ta valima 15 kaebuseliigi vahel, mistõttu on alaealistel raske teha kindlaks ja valida õiget liiki. Vabas vormis teksti esitamise võimalus puudub. Kui kasutajal kaebuse esitamine õnnestub, ei saa ta mingit kinnitust ega selgitust selle kohta, mis seejärel toimub. Lisaks on teavitusvahend kättesaadav ainult inglise keeles ja keel on kohandatud täiskasvanud kasutajatele.

53

7.2 Kasutaja toetamise meetmed

78. Alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme tagamisel on

tõhusaks vahendiks funktsioonid, mis on võetud kasutusele selleks, et aidata

alaealistel neile ligipääsetavatel digiplatvormidel orienteeruda teenuste vahel ja saada

vajaduse korral tuge. Seepärast on komisjon seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate

digiplatvormide pakkujad peaksid tegema järgmist:

a. võtma kasutusele selged, kergesti tuvastatavad ja ligipääsetavad toetusvahendid,

mis võimaldavad alaealistel otsida abi, kui nad puutuvad kokku kahtlase,

ebaseadusliku või ebasobiva sisu, konto või käitumisega, mis tekitab neis

ebamugavustunnet. See hõlmab blokeerimis- ja vaigistusnuppe. Toetusvahendid

peaksid olema lapsesõbralikud, selgelt nähtavad ja otse ligipääsetavad (vt

punkt 6.4 „Internetipõhise liidese disain ja muud vahendid“) ning ühendama

alaealise kohe nende asukohta ja vanust arvestades kõige sobivama

tugiteenusega, näiteks sellisega, mis kuulub riiklike turvalisema interneti

keskuste, INHOPE võrgustike ja laste riiklike abitelefonide hulka;

b. piirama tehisintellektil põhinevate toetusvahendite kasutamist, sest neid ei tohiks

kasutada lastega suhtlemise peamise vahendina;

c. seadma sisse selgelt nähtavad hoiatusteated, lingid, mis suunavad vastavate

riiklike abitelefonide90 ja muude autoriteetsete allikate juurde, kui alaealised

otsivad, laadivad üles, loovad, jagavad või võtavad vastu sisu, mis võib olla

ebaseaduslik või kahjustada alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust

(nagu selgitatud punktis 6.7 „Modereerimine“). Samuti peaksid digiplatvormide

pakkujad suunama alaealisi asjakohaste riiklike abitelefonide juurde, kui

alaealine esitab teate sellise sisu kohta. Suunama peaks kohe pärast seda, kui

digiplatvormi pakkuja saab tegevusest teada või alaealine esitab teate;

d. kui digiplatvorm hõlmab omadusi või funktsioone, mis on seotud kasutaja

ühenduse, sisu postitamise või suhtlusega, peaks alaealistele olema tagatud

võimalus anonüümselt blokeerida või vaigistada ükskõik milline teine kasutaja

või konto, sealhulgas ka need, millega ta ei ole ühenduses. Blokeerimissüsteem

peaks olema kergesti leitav ja ligipääsetav. Ühelegi kontole, mille kasutaja on

90 Näiteks sellised, mis kuuluvad riiklike turvalisema interneti keskuste ja INHOPE võrgustike või muude

laste abitelefonide hulka, nt https://childhelplineinternational.org/.

54

blokeerinud, ei tohiks olla kättesaadav mingi teave kasutaja või tema konto

kohta;

e. kui digiplatvormil on võimalik edastada kommentaare sisu kohta, peaks

platvormil olema alaealistele loodud võimalus piirata eri liiki kasutajaid, kes

saavad kommenteerida nende sisu või nende kohta käivat sisu, ja/või takistada

teisi kasutajaid kommenteerimast nende sisu või nende kohta käivat sisu nii

postitamise ajal kui ka pärast seda, isegi kui kommentaari saatmise võimalus on

vaid kontodel, kelle kontaktikutse on alaealine varem vastu võtnud (nagu

soovitatud punktis 6.3 „Kontoseaded“);

f. kui digiplatvormil on rühma moodustamist võimaldav funktsioon, peaks

platvorm tagama, et alaealine ühineb rühmaga alles pärast seda, kui talle on

teatatud kutsest ja ta on andnud nõusoleku rühmaga ühinemise kohta.

Hea tava

NiceSpace on sotsiaalmeediaplatvorm üle 13-aastastele kasutajatele. Kui kasutaja logib sisse, esitatakse talle interaktiivne kasutusjuhend „SafeSpace 101“, milles selgitatakse platvormi omadusi, mis on seotud eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisusega, sealhulgas blokeerimis- ja vaigistamisvõimalusi, kommentaaride haldamist ja rühmakutseid. NiceSpace sisaldab ka hästi nähtavat abinuppu, mis ühendab kasutaja otse kohaliku turvalisema interneti keskuse abitelefoniga. Kui otsitakse võimalikku kahjulikku sisu, hoiatab NiceSpace kasutajaid kontekstipõhiste promptide eest ja suunab nad ohutumate allikateni. Kogu teave on kohandatud platvormi kõige noorematele kasutajatele sobivaks.

7.3 Vahendid eestkostjatele

79. Vahendid eestkostjatele on tarkvara, omadused, funktsioonid ja rakendused, mis on

loodud selleks, et aidata alaealise eestkostjatel jälgida tema veebitegevust, eraelu

puutumatust, ohutust ja heaolu, austades lapse tegevusvõimekust ja eraelu

puutumatust.

80. Komisjon on seisukohal, et vahendid eestkostjatele peaksid täiendama lõimitud ja

vaikimisi ohutusmeetmeid ning muid meetmeid, mis on võetud kasutusele määruse

(EL) 2022/2065 artikli 28 lõikest 1 tuleneva kohustuse täitmiseks, sealhulgas

käesolevates suunistes kirjeldatud meetmeid. Täites kohustust tagada oma teenuste

55

puhul eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase, ei tohi alaealistele

ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad tugineda üksnes eestkostjate jaoks loodud

vahenditele. Vahendeid eestkostjatele ei tohiks kasutada digiplatvormil alaealiste

eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse tagamise ainsa meetmena, samuti ei tohiks

see asendada ühtki teist meedet, mis on sel eesmärgil kehtestatud. Sellised meetmed

ei pruugi kajastada laste tegelikku elu eelkõige jagatud hooldusõiguse või

hooldusperes elamise korral või siis, kui eestkostjad puuduvad või neid ei ole

kaasatud. Lisaks on vanema nõusoleku tõhusus piiratud, kui nõusolekut andva

vanema isikusamasust või õiguslikku volitust ei ole usaldusväärselt kontrollitud.

Seepärast peavad alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad rakendama

alaealiste kaitsmiseks asjakohaseid meetmeid ega tohiks tugineda vaid vanemlikule

järelevalvele. Siiski märgib komisjon, et koos teiste meetmetega kasutatuna võivad

vahendid eestkostjatele aidata kaasa kõrge taseme saavutamisele.

81. Seega on komisjon seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide

pakkujad peaksid määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõikest 1 tuleneva kohustuse

täitmiseks võimaldama eestkostjatele kontrollivahendid, mis peaksid:

a. olema eakohased ja kooskõlas alaealiste arenevate võimetega. Vahendid

eestkostjatele peaksid tuginema mitte ainult kontrollimisele, vaid pigem

suhtlusele, õppimisele ja mõjuvõimu suurendamisele, ning võimaldama

alaealistele iseseisvust ja tegevusvõimekust. Need vahendid peaksid olema

tõhusad ega tohiks ebaproportsionaalselt piirata alaealiste õigust eraelu

puutumatusele või juurdepääsu teenustele, seades esikohale alaealise huvid;

b. olema kergesti kasutatavad, ligipääsetavad ja aktiveeritavad, võimaldades

näiteks eestkostjal kasutada vahendit ilma teenuse jaoks kontot loomata;

c. kohalduma olenemata sellest, millist seadet või operatsioonisüsteemi

kasutatakse teenusele juurdepääsemiseks;

d. saatma alaealisele selge teate, kui eestkostja on vahendi aktiveerinud, ja võtma

kasutusele teised kaitseabinõud, arvestades võimalust, et eestkostjad võivad

vahendeid väärkasutada, näiteks saatma alaealisele reaalajas selge signaali, kui

mõni jälgimisfunktsioon aktiveerub;

56

e. tagama, et muudatuste tegemiseks on vaja samasuguseid õigusi, nagu on nõutud

vahendi algseks aktiveerimiseks;

f. ühilduma kättesaadavate koostalitlusvõimelise ühtse kontaktpunkti vahenditega,

mis on mõeldud eestkostjatele ning kuhu on koondatud kõik seaded ja vahendid.

82. Vahendid eestkostjatele võivad hõlmata funktsioone, mille abil saab hallata

vaikeseadeid, seada piiranguid ekraaniajale (vt punkt 6.4 „Internetipõhise liidese

disain ja muud vahendid“), vaadata kontosid, millega alaealine suhtleb, hallata

kontoseadeid, seada vaikimisi piiranguid kulutustele, mida alaealine saab teha, või

muid funktsioone selliste digiplatvormide kasutamise jälgimiseks, mis võivad

kahjustada alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust.

8 JUHTIMINE

83. Platvormi hea juhtimine on tõhus vahend, millega saab tagada, et alaealiste kaitset

peetakse nõuetekohaselt esmatähtsaks ja seda järgitakse kogu platvormil, aidates

seeläbi kaasa alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse nõutava kõrge

taseme tagamisele.

8.1 Juhtimine (üldine)

84. Komisjon on seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad

peaksid kasutusele võtma tõhusad juhtimistavad, et tagada oma teenuste puhul

alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase vastavalt määruse

(EL) 2022/2065 artikli 28 lõikele 1. Selleks peaks tegema muu hulgas järgmist:

a. rakendama ettevõttesisesed põhimõtted, milles kirjeldatakse, kuidas

digiplatvormi pakkuja püüab tagada oma teenuse kasutamisel alaealiste eraelu

puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrget taset;

b. määrama konkreetse isiku või üksuse, kes vastutab alaealiste eraelu

puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme tagamise eest. Sellel isikul või

üksusel peaks olema piisavalt vahendeid ja õigusi digiplatvormi pakkuja

kõrgema juhtorganiga suhtlemiseks ning ta peaks olema reguleerivate asutuste,

kasutajate ja usaldusväärsete teavitajate jaoks keskne kontaktpunkt küsimustes,

mis on seotud alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisusega;

57

c. edendama teenuse osutamisel alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja

turvalisust tagavat mõtteviisi. Selleks peaks tegema järgmist:

i. edendama ja pidama platvormi disainimisel ja toimimisel esmatähtsaks

laste kaasamist toetavat mõtteviisi. Seda peaks tegema ohutult, eetiliselt,

kaasavalt ja põhjendatult, seades esmatähtsaks laste huvid, samuti peaks

tagama tagasisidemehhanismid, et selgitada alaealistele, kuidas võetakse

arvesse nende seisukohti91;

ii. suurendama teadlikkust selle kohta, kuidas pakkuja tagab oma platvormil

laste õiguste kaitse, samuti riskide kohta, mis võivad ohustada alaealiste

eraelu puutumatust, ohutust ja/või turvalisust92;

iii. tagama asjakohase koolituse ja teabe alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse

ja turvalisuse eest vastutavatele isikutele, arendajatele, modereerimise

ja/või alaealistelt teadete ja kaebuste vastuvõtmise eest vastutavatele

isikutele93;

iv. kehtestama korra, millega tagatakse määruse (EL) 2022/2065 artikli 28

lõikele 1 vastavuse regulaarne jälgimine;

v. tagama, et kõik käesolevate suuniste rakendamiseks kasutatud

tehnoloogilised ja korralduslikud lahendused on tipptasemel ja kooskõlas

91 UNICEF on oma suunistes sidusrühmade suhtlemise kohta lastega esitanud konkreetsed tegevused laste

vastutustundlikuks kaasamiseks. UNICEF (2025); Spotlight guidance on best practices for stakeholder

engagement with children in D-CRIAs. Kättesaadav aadressil

https://www.unicef.org/childrightsandbusiness/media/1541/file/D-CRIA-Spotlight-Guidance-

Stakeholder-Engagement.pdf.

92 See lähenemisviis on kooskõlas lastele parema interneti loomise Euroopa strateegiaga (BIK+), milles

rõhutatakse teadlikkuse ja hariduse tähtsust veebiturvalisuse edendamisel ja mis toetab sellega seoses

määruse (EL) 2022/2065 kohaldamist. Lisaks kinnitavad igas liikmesriigis loodud turvalisema interneti

keskused teadlikkuse suurendamiseks tehtud jõupingutuste kasulikkust veebikahju ja -riskide

ennetamisel ning nendele reageerimisel.

93 Koolitus võiks hõlmata näiteks laste õigusi, veebis alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust

ohustavaid riske ja kahju, samuti tõhusaid ennetus-, reageerimis- ja leevendustavasid.

58

alaealiste kaitse riiklike suuniste,94 laste õiguste ja rangeimate kehtestatud

standarditega95;

vi. kehtestama korra, mille järgi kogutakse ja salvestatakse korrapäraselt

andmeid platvormil alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust

ohustava kahju ja riskide kohta, millest tuleks perioodiliselt aru anda

digiplatvormi pakkuja juhtkonnale ja alaealiste kaitse eest vastutavale

isikule või meeskonnale. See ei piira väga suurte digiplatvormide ja väga

suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate kohustusi, mis on

sätestatud määruse (EL) 2022/2065 artiklites 34 ja 35;

vii. vahetama platvormide ja pakkujate, samuti digiteenuste koordinaatorite,

usaldusväärsete teavitajate, kodanikuühiskonna organisatsioonide,

akadeemiliste ringkondade ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel häid

tavasid ja tehnoloogilisi lahendusi, mille eesmärk on tagada alaealiste

eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrget taset. Koostöö

platvormide vahel peaks hõlmama riskide avastamist, disaininõudeid ja

teaduskoostööd usaldusväärsete osalejatega.

8.2 Teenusetingimused

85. Teenusetingimused moodustavad raamistiku digiplatvormi pakkuja ja selle kasutajate

vaheliste suhete reguleerimiseks. Neis sätestatakse veebikäitumise eeskirjad ja

94 An Coimisiún um Chosaint Sonraí (2021); Fundamentals for a child-oriented approach to data

processing. Kättesaadav aadressil https://www.dataprotection.ie/sites/default/files/uploads/2021-

12/Fundamentals%20for%20a%20Child-

Oriented%20Approach%20to%20Data%20Processing_FINAL_EN.pdf; Coimisiún na Meán (2024),

Online safety code. Kättesaadav aadressil https://www.cnam.ie/app/uploads/2024/11/Coimisiun-na-

Mean-Online-Safety-Code.pdf; IMY (Rootsi andmekaitseasutus) (2021), The rights of children and

young people on digital platforms. Kättesaadav aadressil https://www.imy.se/en/publications/the-

rights-of-children-and-young-people-on-digital-platforms/; Hollandi siseasjade ja kuningriigi suhete

ministeerium (2022), Code for children's rights. Kättesaadav aadressil

https://codevoorkinderrechten.waag.org/wp-content/uploads/2022/02/Code-voor-Kinderrechten-

EN.pdf; CNIL (2021), CNIL publishes 8 recommendations to enhance protection of children online.

Kättesaadav aadressil https://www.cnil.fr/en/cnil-publishes-8-recommendations-enhance-protection-

children-online; Unabhängiger Beauftragter für Fragen des sexuellen Kindesmissbrauchs (kuupäev

puudub), Rechtsfragen Digitales. Kättesaadav aadressil https://beauftragte-

missbrauch.de/themen/recht/rechtsfragen-digitales.

95 CEN-CENELEC (2023), Workshop Agreement 18016 Age Appropriate Digital Services Framework;

OECD (2021), Children in the digital environment - Revised typology of risks.

https://www.oecd.org/en/publications/children-in-the-digital-environment_9b8f222e-en.html.

59

ootused ning neil on tähtis roll ohutu, turvalise ja eraelu puutumatust kaitsva

keskkonna loomisel96.

86. Komisjon tuletab meelde kõikidele vahendusteenuste osutajatele kehtivaid

teenusetingimustega seotud kohustusi, mis on sätestatud määruse (EL) 2022/2065

artiklis 14, sealhulgas vahendusteenuste osutajate kohustust selgitada kasutamise

tingimusi ja piiranguid selges, lihtsas, arusaadavas, kasutajasõbralikus ja üheselt

mõistetavas keeles. Lisaks on sama määruse artikli 14 lõikes 3 täpsustatud, et kui

vahendusteenus on peamiselt suunatud alaealistele või seda kasutavad peamiselt

alaealised, selgitab vahendusteenuse osutaja seda teavet viisil, millest alaealised aru

saavad97,98.

87. Peale selle on komisjon seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide

pakkujad peaksid tagama, et nende teenusetingimused vastaksid järgmistele

tingimustele.

a. Need sisaldavad teavet järgmise kohta:

i. toimingud, mida kasutajad peavad tegema konto loomisest selle

kustutamiseni;

ii. ühenduse suunised, mis edendavad positiivset, ohutut ja kaasavat õhustikku

ja milles selgitatakse, millist käitumist eeldatakse, mis on nende

teenusekeskkonnas keelatud ja millised on nõuete rikkumise tagajärjed;

iii. millist liiki sisu ja käitumist peetakse alaealiste eraelu puutumatust, ohutust

ja turvalisust kahjustavaks. See hõlmab muu hulgas alaealiste eraelu

puutumatust, ohutust ja/või turvalisust kahjustavat ebaseaduslikku sisu ning

sellise sisu levitamist;

96 Standardis P2089.2™ laste veebipõhise osalemise teenusetingimuste kohta on esitatud protsessid ja

tavad selliste teenusetingimuste väljatöötamiseks, mis aitavad kaitsta laste õigusi digivaldkondades.

97 Komisjon tuletab meelde ka direktiivi 2010/13/EL artiklis 28b sätestatud nõudeid, mille kohaselt peavad

videojagamisplatvormi pakkujad kaitsma alaealisi saadete, kasutaja loodud videote ja audiovisuaalsete

äriteadete eest, mis võivad kahjustada nende füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut. Neid nõudeid tuleb

hinnata ja vajaduse korral muuta 19. detsembriks 2026.

98 Nagu osutatud käesolevate suuniste sissejuhatuses, on määruse (EL) 2022/2065 mõnes sättes, sealhulgas

artikli 14 lõigetes 5 ja 6 kehtestatud lisakohustused väga suurte digiplatvormide pakkujatele. Kuna

käesolevates suunistes sisalduvad kohustused on seotud alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja

turvalisusega artikli 28 lõike 1 tähenduses, tuginevad ka need samadele sätetele.

60

iv. kuidas kaitstakse alaealisi sellise sisu ja käitumise eest;

v. vahendid, mida kasutatakse alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja

turvalisust kahjustava sisu, käitumise ja omaduste ennetamiseks,

leevendamiseks ja modereerimiseks ning kaebuste menetlemiseks.

b. Teenusetingimused on kergesti leitavad ja otsitavad kogu kasutaja tegevuse

jooksul platvormil.

c. Teenusetingimused ei piira põhjendamatult alaealiste ühtki õigust, sealhulgas

nende õigust sõna- ja teabevabadusele.

d. Teenusetingimusi järgitakse ja rakendatakse praktikas.

88. Lisaks on komisjon seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide

pakkujad peaksid tagama, et teenusetingimuste muudatused registreeritakse ja

avaldatakse99.

Hea tava

HappyExplore on digiplatvorm, kus alaealised saavad mängida mänge, luua ja uurida mitmesuguseid olendeid ning maailmu, mida nad saavad jagada teistega. Platvormil HappyExplore on tegelane nimega Pixel Pioneer, kes õpetab kasutajatele, kuidas olla vastutustundlik avastaja. Kõiki kasutajaid innustatakse ühinema nn lahkuslubadusega, et nad õpiksid käituma sõbralikult ja toimima veebis turvaliselt, mille kohta nad annavad ka lubaduse. Kui kasutajad platvormi uurivad, selgitab Pixel Pioneer ka modereerimise ja ohutusalaste otsuste tähtsust, näiteks seda, miks nad peaksid enne hoolikalt järele mõtlema ja alles siis jagama teistega olendeid ja maailmu.

8.3 Järelevalve ja hindamine

89. Komisjon on seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad

peaksid võtma tõhusaid järelevalve- ja hindamismeetmeid, et tagada oma teenuse

puhul alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase vastavalt

määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõikele 1. Selleks peaks muu hulgas tegema

järgmist:

a. jälgima ja hindama korrapäraselt platvormi iga elemendi tõhusust, mis on seotud

alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisusega platvormil. See hõlmab

99 Avaldades need näiteks digiteenuste tingimuste andmebaasis aadressil https://platform-contracts.digital-

strategy.ec.europa.eu/.

61

näiteks platvormi veebiliidest, süsteeme, seadeid, vahendeid, funktsioone ja

omadusi ning teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise mehhanisme ning

meetmeid, mis on võetud määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõikes 1 sätestatud

kohustuse täitmiseks100. Pakkujad peaksid kaaluma nende hinnangute

kättesaadavaks tegemist kolmandatele isikutele, näiteks ekspertidele või teistele

asjaomastele sidusrühmadele, et need saaksid hinnangud läbi vaadata ja nõu

anda;

b. konsulteerima korrapäraselt alaealiste, eestkostjate, akadeemiliste ringkondade,

kodanikuühiskonna organisatsioonide, lapse õiguste ekspertide ja muude

asjaomaste sidusrühmadega platvormi disaini ja mis tahes elementide hindamise

küsimuses, mis on seotud platvormil alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja

turvalisusega. See peaks hõlmama elementide katsetamist alaealistega ja nende

tagasiside arvesse võtmist. Mittediskrimineerimise ja ligipääsetavuse

soodustamiseks peaksid pakkujad võimaluse korral kaasama neisse aruteludesse

mitmesuguse kultuurilise ja keelelise taustaga, eri vanuses, samuti puuete ja/või

lisajuurdepääsuvajadustega alaealisi;

c. kohandama eelnimetatud elementide disaini ja toimimist, tuginedes neile

konsultatsioonidele ja uutele tehnilistele lahendustele, teadusuuringutele,

kasutaja käitumise või põhimõtete muutustele, toodete ja kasutamise muutustele

ning platvormil alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust ohustava

kahju ja riskide muutustele.

8.4 Läbipaistvus

90. Komisjon tuletab meelde määruse (EL) 2022/2065 artiklites 14, 15 ja 24 sätestatud

läbipaistvuskohustusi. Võttes arvesse alaealiste arenguetappe ja arenevaid võimeid,

on artikli 28 lõike 1 järgimise tagamiseks vaja lisaks kaaluda ka digiplatvormi

toimimise läbipaistvust.

100 Nagu osutatud käesolevate suuniste kohaldamisalas (punkt 2), on määruse (EL) 2022/2065 teatavate

sätetega, sealhulgas selle III peatüki 5. jaoga kehtestatud lisakohustused väga suurte digiplatvormide ja

väga suurte otsingumootorite pakkujatele. Kuna käesolevates suunistes sisalduvad kohustused on seotud

alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisusega artikli 28 lõike 1 tähenduses, tuginevad ka need

samadele sätetele, kusjuures väga suurte digiplatvormide pakkujad ei tohiks eeldada, et käesolevates

suunistes kirjeldatud meetmete osalisest või täielikust võtmisest piisab, et tagada määruse

(EL) 2022/2065 III peatüki 5. jaos sätestatud kohustuste täitmist.

62

91. Komisjon on seisukohal, et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad

peaksid oma teenuse puhul alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge

taseme tagamiseks tegema alaealistele kergesti kättesaadavaks kogu vajaliku ja

asjakohase teabe oma teenuse toimimise kohta. Komisjon leiab, et digiplatvormide

pakkujad peaksid tegema alaealistele ja asjakohastel juhtudel ka nende eestkostjatele

oma platvormi ligipääsetaval liidesel kättesaadavaks järgmise teabe:

a. teave platvormil alaealistele eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge

taseme tagamiseks kasutuselevõetud meetmete kohta. See hõlmab teavet

järgmiste kohta:

i. kasutatavad vanusetuvastusmeetodid, nende toimimise viis ja mis tahes

kolmandad isikud, keda kasutatakse vanuse kontrollimise ja hindamise

meetodite teostamiseks;

ii. kogu platvormil kasutatavate soovitussüsteemide toimine ja kasutajatele

kättesaadavad valikuvõimalused (vt punkt 6.5.2 „Kasutaja kontroll ja

mõjuvõimu suurendamine“);

iii. alaealiste esitatud teadetele, tagasisidele ja kaebustele reageerimise

protsessid, sealhulgas soovituslik ajakava ning protsesside võimalikud

tulemused ja mõju;

iv. platvormi integreeritud tehisintellektipõhised vahendid, tooted ja

omadused, nende puudused ja kasutamise võimalikud tagajärjed;

v. registreerimisprotsess, kui seda pakutakse;

vi. eeskostjate jaoks loodud vahendid koos selgitustega, kuidas neid kasutada,

kuidas need kaitsevad alaealisi veebis ja millist tüüpi teavet alaealiste

veebitegevuse kohta võivad eestkostjad nende vahendite kasutamise kaudu

saada;

vii. kuidas modereeritakse platvormi teenusetingimusi rikkuvat sisu ja millised

on modereerimise tagajärjed;

viii. kuidas kasutada käesolevates suunistes osutatud mitmesuguseid teatamise,

kaebuste esitamise, tugi- ja õiguskaitsevahendeid;

63

ix. digiplatvormi teenusetingimused;

x. mis tahes muud meetmed, mida on soovitatud käesolevates suunistes ja

mille digiplatvormi pakkuja on kasutusele võtnud;

xi. muud võetud meetmed või teenustesse tehtud muudatused, mille eesmärk

on tagada platvormil alaealiste eraelu puutumatus, ohutus või turvalisus;

b. tagama, et see teave, kõik hoiatused ja muud käesolevates suunistes soovitatud

teated on:

i. lapsesõbralikud, eakohased, kergesti arusaadavad ja ligipääsetavad

kõikidele, sealhulgas puuete ja/või lisajuurdepääsuvajadustega alaealistele;

ii. esitatud selgelt, nii et see on kergesti arusaadav, võimalikult lihtne ja

sisutihe. Kui näiteks teenusetingimustes osutatakse mingile konkreetsele

omadusele, esitatakse selle kohta kõige olulisem teave siis, kui alaealine

omadusega kokku puutub;

iii. esitatud alaealisele nii, et seda on lihtne läbi vaadata ning ligipääs sellele on

otsene ja intuitiivne ajal, mil see on asjakohane;

iv. esitatud selle liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes), kus teenust

osutatakse;

v. alaealiste tähelepanu köitev. Selleks võib vajalikuks osutuda graafikute,

videote ja/või tegelaste või muude võtete kasutamine;

vi. esitatud alaealistele järk-järgult ja pikema aja vältel, et säilitada

maksimaalselt kasutaja tähelepanu;

c. kõikidest määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 järgimiseks rakendatud

meetmetest ja muudatustest peaks teavitama ettevõttesiseselt ja need peaks

avalikustama võimalikult ulatuslikult.

Hea tava

HappyTerms on 13–18-aastastele kasutajatele loodud digiplatvorm. Sellel pakutakse alaealistele võimalust osaleda kogukondades ning vahetada mõtteid ja teavet ühiste huvide kohta. HappyTerms kasutab teenusetingimuste kohta teabe andmiseks selgeid pealkirju, mida täiendavad selgitavad ikoonid ja värvilised pildid. Reeglid on liigendatud lühikesteks ja lihtsalt

64

loetavateks jaotisteks ning neid on selgitatud lihtsas keeles. Esitatud on ka infograafikud, mis aitavad alaealistel mõista, mille kohta nad nõusoleku annavad, ja mis avanevad siis, kui need on mõne funktsiooni või seade muutmisel asjakohased. Kasutajad saavad reegleid ka otsida ja kui nad klõpsavad tekstil „Mida ma pean teadma“, kuvatakse ikoon, mis suunab kasutaja asjakohaste reeglite, nendega seotud vahendite ja muude kasulike linkide juurde platvormi ükskõik millises osas. HappyTerms on koostanud kasutajatele ka interaktiivse küsimustiku, mille abil saavad alaealised kontrollida, kas nad on teenusetingimustest aru saanud.

9 LÄBIVAATAMINE

92. Vajaduse korral vaatab komisjon käesolevad suunised läbi nii pea, kui see on vajalik,

ja hiljemalt pärast 12 kuu möödumist, võttes arvesse määruse (EL) 2022/2065

artikli 28 lõike 1 kohaldamisest saadud praktilisi kogemusi ning valdkonnas

toimunud tehnoloogilise, ühiskondliku ja regulatiivse arengu tempot.

93. Komisjon julgustab alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujaid,

digiteenuste koordinaatoreid, riiklikke pädevaid asutusi, teadlaskonda ja

kodanikuühiskonna organisatsioone andma sellesse protsessi oma osa. Pärast

läbivaatamist võib komisjon pärast Euroopa digiteenuste nõukojaga konsulteerimist

otsustada käesolevaid suuniseid muuta.

65

Lisa

Internetis lapsi ähvardavate riskide viiel kategoorial põhinev

liigitus

94. Selleks et alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujatel, akadeemilistel

ringkondadel ja poliitikakujundajatel oleks riske lihtsam mõista ja analüüsida, on

OECD101 ja teadlased102 liigitanud riskid,103 millega alaealised võivad võrgus kokku

puutuda. Seda nimetatakse internetis lapsi ähvardavate riskide viiel kategoorial

põhinevaks liigituseks. Liigitus aitab kindlaks teha riske, mis on jaotatud viide

kategooriasse: sisu, käitumine, suhtlus, tarbijariskid, kategooriatevahelised riskid.

Need riskid võivad ilmneda, kui teenust kasutavate alaealiste eraelu puutumatuse,

ohutuse ja turvalisuse tagamiseks ei ole kasutusele võetud asjakohaseid ja

proportsionaalseid meetmeid ning selle tagajärjel võidakse rikkuda laste õigusi.

95. Internetis lapsi ähvardavate riskide viiel kategoorial põhinev liigitus104

Digikeskkonnas lapsi ohustavad riskid Riskikategooriad Sisu Käitumine Suhtlus Tarbija Kategooriatevahelised riskid

Eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisusega seotud täiendavad riskid Tipptehnoloogiaga seotud riskid

Tervist ja heaolu ohustavad riskid Väärkasutamisega seotud riskid

Riski avaldumine Vaenulik sisu Vaenulik

käitumine Vaenulikud kokkupuuted

Turundusriskid

Kahjulik sisu Kahjulik käitumine

Kahjulikud kokkupuuted

Kaubandusliku profiilianalüüsi riskid

101 OECD (2021), Children in the digital environment – Revised typology of risks.

https://www.oecd.org/en/publications/children-in-the-digital-environment_9b8f222e-en.html.

102 Livingstone, S., Stoilova, M. (2021). The 4Cs: Classifying Online Risk to Children. (CO:RE Short

Report Series on Key Topics). Hamburg: Leibniz-Institut für Medienforschung | Hans-Bredow-Institut

(HBI); CO:RE - Children Online: Research and Evidence. https://doi.org/10.21241/ssoar.71817.

103 Vt ka riskianalüüsi, mille on esitanud Saksamaa laste ja noorte meediakaitse keskus (Bundeszentrale für

Kinder- und Jugendmedienschutz, BZKJ) (2022). Gefährdungsatlas. Digitales Aufwachsen. Vom Kind

aus denken. Zukunftssicher handeln. Aktualisierte und erweiterte 2. Auflage. - Bundeszentrale für

Kinder- und Jugendmedienschutz. Kättesaadav aadressil

https://www.bzkj.de/resource/blob/197826/5e88ec66e545bcb196b7bf81fc6dd9e3/2-auflage-

gefaehrdungsatlas-data.pdf.

104 OECD (2021), Children in the digital environment - Revised typology of risks, lk 7.

https://www.oecd.org/en/publications/children-in-the-digital-environment_9b8f222e-en.html

66

Ebaseaduslik sisu Ebaseaduslik käitumine

Ebaseaduslikud kokkupuuted

Finantsriskid

Desinformatsioon Kasutaja probleemne käitumine

Muud probleemsed kokkupuuted

Turvariskid

96. Sisuga seotud riskid. Alaealised võivad ootamatult ja tahtmatult puutuda kokku neid

kahjustada võivad sisuga, mis võib olla: a) vaenulik sisu, b) kahjulik sisu, c)

ebaseaduslik sisu, d) desinformatsioon. Üldiselt ollakse seisukohal, et seda laadi sisu,

näiteks enesevigastamist, enesetappu, söömishäireid ja äärmuslikku vägivalda

propageeriv sisu võib kahjustada alaealiste vaimset tervist ja füüsilist heaolu.

97. Käitumisriskid. Need riskid seostuvad käitumisega, mille alaealised võivad võrgus

aktiivselt omaks võtta ja mis võib ohustada nii neid ennast kui ka teisi, näiteks

a) vaenulik käitumine (nt vaenuliku sisu/sõnumite postitamine/saatmine alaealise

poolt); b) kahjulik käitumine (nt vägivaldse või pornograafilise sisu

postitamine/saatmine alaealise poolt); c) ebaseaduslik käitumine (nt laste seksuaalset

väärkohtlemist kujutava materjali või terroristliku sisu postitamine/saatmine

alaealiste poolt); d) kasutaja probleemne käitumine (nt osalemine ohtlikes

väljakutsetes; seksuaalse sisuga sõnumite saatmine).

98. Suhtlusriskid. Need on seotud olukordadega, kus alaealine on suhtluses ohver, mitte

tegutseja, ja võivad olla järgmised: a) vaenulikud kokkupuuted; b) kahjulikud

kokkupuuted (nt alaealisega ühenduse võtmine eesmärgiga teda kahjustada);

c) ebaseaduslikud kokkupuuted (näiteks selline, mille eest võidakse esitada

kuriteosüüdistus); d) muud probleemsed kokkupuuted. Suhtlusriskide hulka kuuluvad

muu hulgas näiteks võrgus seksuaalse väärkohtlemise eesmärgil kontakti otsimine,

seksuaalne sundus ja väljapressimine võrgus, seksuaalne väärkohtlemine

veebikaamera kaudu, küberkiusamine ja inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise

eesmärgil. Samuti kuuluvad nende riskide hulka võrgupettused, näiteks andmepüük,

kelmus internetipõhistes kauplemiskohtades ja identiteedivargus.

99. Tarbijariskid. Ka digimajanduses tarbijana osalemine võib seada alaealised silmitsi

riskidega, mille hulka kuuluvad näiteks: a) turundusriskid (nt aardelaekad (loot

boxes), reklaammängud (advregames)); b) kaubandusliku profiilianalüüsi riskid (nt

tootepaigutus või täiskasvanutele mõeldud, nt tutvumisteenuste reklaamide saamine);

c) finantsriskid (nt kelmus või suurte rahasummade kulutamine eestkostja teadmata

või nõusolekuta); d) turvariskid; e) narkootikumide, ravimite, alkoholi ja muude

67

ebaseaduslike või ohtlike toodete ostmise ja tarbimisega seotud riskid. Tarbijariskide

hulka kuuluvad ka riskid, mis on seotud lepingutega, näiteks kasutajate andmete

müügi või ebaõiglaste teenusetingimustega.

100. Kategooriatevahelised riskid. Need on riskid, mis seostuvad kõigi

riskikategooriatega ja mida peetakse väga problemaatiliseks, sest need võivad

avaldada alaealiste elule mitmel viisil olulist mõju. Sellised riskid on järgmised.

a. Tipptehnoloogiaga seotud riskid hõlmavad alaealiste kokkupuuteid

tehnoloogia arenguga kaasnevate uute ohtudega, nagu tehisintellektipõhised

juturobotid, mis võivad esitada kahjulikku teavet või mida võidakse kasutada

seksuaalse väärkohtlemise eesmärgil kontakti otsimiseks, kasutades ära

alaealiste nõrkusi, või biomeetrilise tehnoloogia kasutamine, mis võib kaasa tuua

ärakasutamist, identiteedipettust ja tõrjutust.

b. Tervise ja heaoluga seotud riskid hõlmavad võimalikku kahju alaealiste

vaimsele, emotsionaalsele või füüsilisele heaolule. Näiteks seostatakse

digiplatvormide kasutamise või liigse kasutamisega suuremaid

ülekaalulisuse/anoreksia ja vaimse tervise probleeme, mis mõnel juhul võivad

kahjustada alaealiste füüsilist ja vaimset tervist ja heaolu, näiteks põhjustada

sõltuvust, depressiooni, ärevushäireid, reguleerimata unerütmi ja sotsiaalset

eraldatust.

c. Eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seotud lisariskid tulenevad alaealiste

kohta käivale teabele juurdepääsust ja asukohatuvastust võimaldavatest

funktsioonidest, mida kuritahtlike kavatsustega isikud võivad ära kasutada

alaealiste asukoha kindlakstegemiseks ja neile lähenemiseks.

101. Kategooriatevaheliste riskide105 hulka võivad kuuluda ka järgmised riskid.

a. Täiendavad ohutus- ja turvariskid, mis on seotud alaealiste ohutusega,

eelkõige füüsilise ohutusega, ja kõik küberturvalisusega seotud probleemid.

105 Livingstone, S., Stoilova, M. (2021). The 4Cs: Classifying Online Risk to Children. (CO:RE Short

Report Series on Key Topics). Hamburg: Leibniz-Institut für Medienforschung | Hans-Bredow-Institut

(HBI); CO:RE - Children Online: Research and Evidence. https://doi.org/10.21241/ssoar.71817.

68

b. Väärkasutamise riskid, mis on seotud digiplatvormi või selle funktsioonide

väärast kasutamisest tulenevate riskide või kahjuga.