| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 13-8/3508-1 |
| Registreeritud | 09.10.2025 |
| Sünkroonitud | 10.10.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
| Sari | 13-8 Riigimaa planeeringute kirjavahetus |
| Toimik | 13-8 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Harku Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Harku Vallavalitsus |
| Vastutaja | Ivari Rannama (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658
HARKU VALLAVALITSUS
PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND
Mai Lind
Maa- ja Ruumiamet
Teie 19.09.2025 nr nr 6-3/24/3705-6
Meie kuupäev digiallkirjas nr 12-1/445-32
Harku vallas Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 maaüksuste ning lähialal
detailplaneering
Austatud planeeringute kooskõlastamise ja maakasutuse osakonna juhataja
Esitasime 07.05.2025 kirjaga nr 12-1/445-22 Maa- ja Ruumiametile kooskõlastamiseks Harku
Vallavolikogu 29.02.2024 otsusega nr 11 algatatud Harku aleviku Pikk tn 6 (katastritunnus
19801:001:3897) ja Pikk tn 17 (katastritunnus 19801:001:4051) maaüksuste ning lähiala
detailplaneeringu.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Pikk tn 6 maaüksuse
jagamiseks 6-ks korterelamumaa, 1-ks üldkasutatava haljasala maa ja 2-ks tee- ja tänavamaa
krundiks ning määrata ehitusõigus 6 korterelamu püstitamiseks. Detailplaneeringuga soovitakse
Pikk tn 6 maaüksusele kavandada 52 elamuühikut ning selgitada välja võimalused Pikk tn 17
maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks haridus- ja lasteasutuse maaks ning määrata ehitusõigus
lasteaed-algkooli rajamiseks.
Pikk tn 17 kinnisasja (katastritunnus 19801:001:4051, 100% sihtotstarbeta maa, 12436 m²) omanik
on riik. Riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning valitsema
volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet.
Detailplaneeringuga määratakse ühiskondlike ehitiste maa krundile Pos 9 ehitusõigus lasteaed-
algkooli püstitamiseks maapealse ehitisealuse pinnaga kuni 5500 m². Hoone suurimaks lubatud
kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 15 m ja kuni 3 maapealset korrust. Lubatud katuse kalle
on määratud vahemikus 0-10°.
Detailplaneering on vastavalt Keskkonnaministeeriumi 25.03.2022 seisukohale nr 13-1/21/6360-
3 aluseks Pikk tn 17 kinnisasja RVS § 33 lõike 1 punkti 1 alusel võõrandamise menetluse
jätkamisele.1
1 Harku Vallavalitsus avaldas 23.11.2021 avalduses Maa-ametile soovi omandada riigi omandis oleva Pikk tn 17
kinnistu, mis oli tollal riigimaa oksjonikeskkonnas enampakkumisel. Vallavalitsus soovis alustada läbirääkimisi Pikk
Olete 28.05.2025 kirjaga nr 6-3/24/3705-4 küsinud täpsustusi seoses asukohaga kooli sportlike
tegevuste läbiviimisel ja täiendavaid põhjendusi lasteaed-algkooli kavandamise vajalikkuse kohta
Harku alevikku.
Rõhutasite, et kuna valla avaldus Pikk tn 17 kinnistu omandamiseks on esitatud 2021. aastal ning
2026. aastal on valmimas koolimaja Tiskresse Liiva tee 53 kinnisasjale, mille riik on
omavalitsusele võõrandanud 2022. aastal, siis tuleks esitada täiendavad põhjendused lasteaed-
algkooli kavandamise vajalikkuse kohta Harku alevikku ning, et Harku valla kodulehelt
kättesaadavates uuringutes/analüüsides ei ole Harku alevikku nähtud ette tungivat vajadust
lasteaia-algkooli rajamiseks.
Sedastasite, et sõltuvalt tegelikult realiseeruvast ehitustegevusest võib tekkida vajadus kaaluda I-
II astmega kooli rajamiseks Harku piirkonda, kui leidsite samas, et Tiskre põhikooli 650 õppekoha
valmimise järgselt on piirkonnas koos Harkujärve Põhikooliga olemas piisavalt õppekohti
kõikidele piirkonna põhikooliõpilastele ka maksimaalse sisserände korral (eeldusel, et piirkonna
koolides õpivad ainult piirkonnas elavad õpilased). Soovisite täpsustavat teavet tegeliku
realiseeruva ehitusmahu ja prognooside kohta, mis kinnitavad lasteaed-algkooli planeerimise
vajalikkust Pikk tn 17 kinnisasjale.
Esitasime 19.08.2025 kirjaga nr 12-1/445-30 põhjendused ja täiendava info.
Muuhulgas selgitasime, et Harku alevik asub logistiliselt sobilikus asukohas ka Tutermaa küla,
Kütke küla, Humala küla ja Vahi küla lasteaia- ja koolilastele, kelle vanem käib Tallinnas tööl.
Olete 19.09.2025 kirjas nr 6-3/24/3705-6 märkinud, et vallavalitsuse 19.08.2025 vastuskirjas nr
12-1/445-30 väljatoodud kavandatavate elamuühikute loetelu juurde ei ole lisatud ühtegi sellist
detailplaneeringut või projekti, millega on kohalik omavalitsus näinud ette sotsiaalse
infrastruktuuri planeerimise kas valla omandis olevale maale või eramaale. Märgite ka, et
vallavalitsuse vastuskirjale ei ole lisatud infot, kas vallas on antud piirkonnas kavandamisel
lasteaed või selle laiendus, et probleemi lahendada või leevendada.
Teie hinnangul on tekitatud olukord, kus vajalik sotsiaalne infrastruktuur on jäetud planeerimata.
Mainite, et nt on Harku valla omandisse antud Instituudi tee 5 (katastritunnus 19814:001:0399)
maaüksus, millele on koostatud detailplaneering ning osale maast on ette nähtud korterelamu, mis
nüüdseks võib olla lasteaia laiendamise takistuseks.
Selgitate, et Maa- ja Ruumiamet kui riigivara valitsema volitatud asutus on käesoleval aastal üle
vaadanud riigi maareservi ning analüüsinud riigivara maaportfellis säilitamise perspektiivi. Pikk
tn 17 kinnisasja maakasutuse juhtotstarve on kehtivas Harku valla üldplaneeringus elamumaa, mis
tähendab, et tegemist on hoonestuspotentsiaaliga riigivaraga, mida riigi vaatest ei ole otstarbekas
ümber planeerida.
Teavitate, et Maa- ja Ruumiamet on analüüsinud piirkonnas olevaid teisi maaportfellis olevaid
kinnisasju ning teete ettepaneku kavandada lasteaed-algkooli kompleks koos mänguväljakute ja
staadioniga vallale kuuluvatele Uus tn 1a (katastritunnus 19801:001:3178), Põllu tn 10
(katastritunnus 19801:001:4115) ja riigile kuuluvatele Nelgi tee 2 (katastritunnus
19801:001:3886) ning Nelgi tee 4 (katastritunnus 19801:001:4010) kinnisasjadele.
Selgitate, et tegemist on praegusest asukohast ca 500m kaugusel oleva maa-alaga, millel on hea
juurdepääs ning eelis, et kogu kompleks mahuks ühele territooriumile, ning, et valdavalt on
tegemist üldplaneeringu kohase sotsiaalmaaga.
Märgite, et juhul kui vald ei pea võimalikuks kavandada koolihoonet Uus tn 1a kinnistule, siis
asub välja pakutud maa-ala kõrval veel riigi maareservis Timuti tee 5 (katastritunnus
19801:001:3993) kinnisasi, millele on võimalik kavandada sotsiaalse suunitlusega ehitisi või
rajatisi.
Palute kaaluda Maa- ja Ruumiameti ettepanekut kavandada lasteaed-algkooli kompleks välja
pakutud kinnisasjadele ja juhul, kui seda ei peeta võimalikuks, siis seda täiendavalt põhjendada.
tn 17 kinnistu omandamiseks RVS § 33 lõike 1 punkti 1 alusel. 21.02.2022 vastuskirjas Maa-ametile põhjendas Harku
Vallavalitsus täiendavalt riigimaa omandamise soovi.
Esmalt selgitame, et Keskkonnaministeeriumi 25.03.2022 kirjas nr 13-1/21/6360-3 on pärast
vallavalitsuse ja Maa-ameti vahelist kirjavahetust ühemõtteliselt leitud, et Harku Vallavalitsuse
taotlus Pikk tn 17 kinnisasja võõrandamiseks vallale tema seadusest tulenevate ülesannete
täitmiseks on põhjendatud. Kuna aga kinnisasi jäi üldplaneeringus elamumaa juhtotstarbega alale,
siis leiti, et kinnisasja eesmärgipäraseks kasutusele võtmiseks ja koolihoone rajamiseks on vajalik
koostada detailplaneering.
Ühtlasi leiti, et Keskkonnaministeeriumil ei ole vastuväiteid esitatud riigivara võõrandamise
taotluse lahendamiseks tingimusel, et Harku vald koostab ja kehtestab detailplaneeringu, mis
võimaldab koolihoone rajamist Pikk tn 17 kinnisasjale. Harku valda paluti kahe kuu jooksul kirja
kättesaamisest Maa-ametit teavitada vallavalitsuse edasisest tegevusest.
27.05.2022 kirjas nr 9-4/3242-1 Maa-ametile on vallavalitsus andnud teada, et teeb Harku
Vallavolikogule ettepaneku lisada Harku valla arengukava tegevuskavasse 2023-2024 tegevusena
Pikk tn 17 detailplaneeringu koostamise koolihoone rajamiseks. Lisaks on vallavalitsus märkinud,
et soovib peale detailplaneeringu kehtestamist jätkata Pikk tn 17 kinnisasja tasuta võõrandamist
Harku vallale RVS § 33 lõike 1 punkti 1 alusel.
12. märtsi 2024 e-kirjaga on vallavalitsus edastanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamise otsuse
nr 11.2
Nimetatud e-kirjale ei laekunud tagasisidet.
Detailplaneeringu 2024. aastal algatamisele on järgnenud detailplaneeringu koostamine ning
detailplaneeringu menetlus, alates Pikk tn 17 12436 m² suurusel maa-alal geodeetilise alusplaani
koostamisest.
Maa- ja Ruumiametile 07.05.2025 saadetud kirja nr 12-1/445-22 lõpuosas on toodud veebiviited
detailplaneeringu materjalidele ning menetlusdokumentidele.
Nagu Maa- ja Ruumiamet võib veenduda on praeguseks valmis dokumentatsioon
detailplaneeringu vastuvõtmiseks, sh on:
- koostatud mh Pikk tn 17 maaüksuse osas kõik detailplaneeringu materjalid, sh joonised ja
seletuskiri ning võetud asjakohased kooskõlastused erinevate tehnovõrkude valdajatelt ja
Päästeametilt;
- toimunud erinevate menetlustoimingute tegemine, sh eskiislahenduse avalik arutelu.
Seega on vallavalitsus toiminud täpselt vastavalt Keskkonnaministeeriumi 25.03.2022 kirjaga
antud juhistele riigivara omandisse saamiseks.
Detailplaneeringu 2025. aastal kooskõlastamisel ei saa riik Keskkonnaministeeriumi 25.03.2022
kirjas sisalduvat eirata, tuues näiteks esile asjaolusid, mis olid riigile 25.03.2022 seisukoha
andmisel teada.
Selline käitumine oleks selgelt sõnamurdlik. Riik ei saa käituda sõnamurdlikult.
Teisest küljest on vallavalitsuse teenistujad ja detailplaneeringut koostav eraisik pannud
detailplaneeringu koostamisse enda aega ja vahendeid.
Detailplaneeringu Maa- ja Ruumiameti poolt kooskõlastamata jätmine tähendaks mh, et praegust
detailplaneeringut tuleks muuta ning teha täiendavaid menetlustoiminguid, sh taotleda erinevatelt
isikutelt selle uut kooskõlastamist.
Maa- ja Ruumiamet ei ole toonud välja asjaolusid, mis võiksid kaasa tuua Pikk tn 17 maaüksuse
osas riigi poolt varem avaldatud seisukoha ümbervaatamise ning vallavalitsuse senise
planeerimistegevuse kõrvalejätmise.
Sellised asjaolud saaksid praktikas seisneda vajaduses rajada antud maaüksusele mingi riigile
oluline objekt.
2https://dhsavalik.agri.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=45384250&tid=11179690&u=20251001115116&desktop=
10016&r_url=%2F%3Fpage%3Dpub_list_dynobj%26pid%3D%26tid%3D11179690%26u%3D20251001115116
Riigi maareservi ülevaatamine ning riigivara maaportfellis säilitamise perspektiivi analüüsimine
ehk toimingud, mida riik peaks rutiinselt jooksvalt tegema, ei saa õigustada Harku valla taotluse
kõrvalejätmist.
Selguse huvides käsitleme järgnevalt Maa- ja Ruumiameti 19.09.2025 (osaliselt ka 28.05.2025
kirjas) esitatud väiteid.
Märgite, et uute elamuühikute kavandamisel Harku valda on jäetud sotsiaalne infrastruktuur
planeerimata. Maa- ja Ruumiametile esitatud kavandatavate elamuühikute loetelu juurde ei ole
lisatud ühtegi sellist detailplaneeringut või projekti, millega on kohalik omavalitsus näinud ette
sotsiaalse infrastruktuuri planeerimise kas valla omandis olevale maale või eramaale.
Sellise väite seos Pikk tn 17 kinnisasja vallale võõrandamisega jääb ebaselgeks.
Teatavasti on riigi maareserv mõeldud nii riigile kui kohaliku omavalitsuse üksustele avalikul
eesmärgil vajaliku maafondi tagamiseks.3
Reservina tuleb säilitada maad, millel on kas riigivõimu teostamise, riigi või kohaliku
omavalitsuse avalike eesmärkide täitmise või tulu saamise potentsiaal, kuid vastava valitsemise
eesmärgi (riigivõimu teostamine, avalik eesmärk) määramiseks puudub veel konkreetne alus.4
Seega on igati asjakohane, kui lasteaed-algkool planeeritakse riigi reservis olevale Pikk tn 17
maaüksusele.5
Harku Vallavalitsus on sotsiaalse infrastruktuuri planeerimisel toetunud OÜ Cumulus Consulting
2021. aastal koostatud tööle ning on arvestanud Keskkonnaministeeriumi 25.03.2022 kirjaga nr
13-1/21/6360-3.
2021. aastal on OÜ Cumulus Consulting koostanud Harku valla lasteaia- ja koolikohtade vajaduse
analüüsi ja prognoosi. Analüüsis on välja toodud, et võib tekkida vajadus I-II astmega kooli
rajamiseks Harku (aleviku) piirkonda. Lähtuvalt uuringu tulemustest esitas Harku Vallavalitsus
Maa-ametile 23.11.2021 avalduse nr 9-6/7190.
25.03.2022 Keskkonnaministeeriumi poolt Pikk tn 17 maaüksuse osas seisukoha andmisel oli
riigile teada, et Tiskre külas Liiva tee 53 maa on planeeritud koolihoone (Tiskre Kool)
püstitamiseks, ja et seda taotletakse munitsipaalomandisse.
16.03.2022 kirjas nr 13-2/22/884-3 on Keskkonnaministeerium andnud vallavalitsusele teada, et
Harku Vallavalitsuse taotlus Liiva tee 53 kinnisasja Harku vallale tasuta võõrandamiseks RVS §
33 lõike 1 punkti 1 alusel on põhjendatud ja kooskõlas RVS-s sätestatud riigivara võõrandamise
õiguslike alustega.
Harku valla taotlus Liiva tee 53 maaüksuse omandamiseks edastati riigile juba 02.03.2020 kirjaga
nr 9-6/1213. Selles oli ala võõrandamise taotlemine seostatud Tiskre külla ja selle lähiümbrusesse
u 500 lastega pere lisandumisega. Harku alevikku ei saa pidada Tiskre küla naaberasulaks. Vahele
jääb Tallinn-Paldiski maantee ning Harkujärve ja Laabi külad.
Hulgaliselt noori peresid on lisandunud ja lisandub Tiskre külas Liiva tee ümbrusesse (Apametsa
piirkond) ja Harkujärve külas Järvekalda tee äärde (nn Iseära arenduspiirkond).
19.08.2025 kirjas nr 12-1/445-30 oleme selgitanud, et:
-tegelik realiseeruv ehitusmaht Tiskre külas, Apametsa põllul on u 500 elamuühikut ja
prognoositav maht lisaks on u 810 elamuühikut;
-tegelik realiseeruv ehitusmaht Harkujärve külas on u 445 elamuühikut ja prognoositav maht lisaks
on u 20 elamuühikut;
-tegelik realiseeruv ehitusmaht Harku alevikus on u 442 elamuühikut ja prognoositav maht lisaks
on u 300 elamuühikut.
3Riigivaraseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 1;
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b32e7231-0f4f-4585-afb7-e0294f26b03d/ 4 lisa 3 “Maa reservina säilitamise põhimõtted”; https://www.mkm.ee/planeeringud-ja-maapoliitika/maapoliitika 5 https://riigivara.fin.ee/rkvr-frontend/varad/12449588
Ainuüksi Tiskre külasse Liiva tee 53 (mis jääb Pikk tn 17 asuvast maaüksusest piki teed u 7 km
kaugusele) maaüksusele rajatavast algkoolist ei piisa Tiskre küla ja selle lähiümbruse praeguste ja
tulevaste elanike teenindamiseks.
Arendussurve ja sisseränne on Harku vallas suurim Tallinna lähedases alas.
Sarnaselt Liiva tee 53 maaüksuse asjaoludega on ka Instituudi tee 5 maaüksusega seostuva näol
tegemist asjaoludega, mis olid riigile teada juba 2022. aastal Pikk tn 17 maaüksuse osas seisukoha
avaldamisel. Seetõttu ei ole asjakohane neid praegusel ajahetkel käsitleda.
Selguse huvides märgime lühidalt, et Instituudi tee 5 maaüksus suurusega 21443 m2 taotleti
munitsipaalomandisse Harku Vallavolikogu 23.11.2000 otsusega nr 91 kehtestatud Mõisamüüri
maaüksuse detailplaneeringu alusel. Vabariigi Valitsuse 19.06.2001 korraldusega nr 414
sotsiaalmaana Harku valla munitsipaalomandisse andmise järel nimetatud ala planeeriti uuesti,
kehtestades Harku Vallavolikogu 30.06.2005 otsusega nr 59 Metsa tee 1 ja Instituudi tee 5
kinnistute detailplaneeringu. Detailplaneeringuga täpsustati mh Instituudi tee 5 kinnistu piire,
hoonete arvu, hoonete kõrgust ja korruselisust. Sotsiaalmaa suurim lubatud ehitusalune pind, so
2200 m2, jäi võrreldes maa munitsipaalomandisse andmisel kehtinud detailplaneeringuga samaks.
Instituudi tee 5 ehitusõigus ei vähenenud võrreldes varasemaga detailplaneeringuga ning
ümberplaneerimine ei saa olla lasteaia laiendamise takistuseks. Lasteaed võeti kasutusele 2002.
aastal arvestades selle aja vajadustega. Lasteaeda laiendati 2007. aastal ja seejuures realiseeriti
detailplaneeringuga lubatud ehitusealune pind täies ulatuses.
Jääb arusaamatuks, miks Maa- ja Ruumiamet meenutab 20 aasta tagust detailplaneeringut, kui ei
kehtinud tänane Harku valla üldplaneering (kehtestati 2013. aastal) ja seejuures ei olnud võimalik
ette näha Harku aleviku ja naaberasulate tänast arenguperspektiivi. Samuti ei olnud Instituudi tee
5 maaüksuse ümberplaneerimise ajal sätestatud maareformi seaduses kohustust
munitsipaalomandisse antud maa kasutamisest üksnes maa munitsipaalomandisse andmise otsuses
märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil. Selline kohustus sätestati MaaRS § 25 lõikes 2 27.11.2005.
Märgite, et Pikk tn 17 kinnisasja maakasutuse juhtotstarve on kehtivas Harku valla
üldplaneeringus elamumaa ning tõlgendate seda selliselt, et tegemist on hoonestuspotentsiaaliga
riigivaraga, mida riigi vaatest ei ole otstarbekas ümber planeerida.
Selgitame, et Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla
üldplaneeringu6 (edaspidi üldplaneering) seletuskirja punkti 1.1.2 kohaselt annab üldplaneeringus
määratud juhtotstarve ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest,
maaomanik saab aga maa-ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib.
Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja
juhtudel läbi detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi
projekteerimistingimuste. Detailplaneeringute alusel viiakse sisse maade sihtotstarvete
muudatused maakatastris.
Pikk tn 17 maaüksuse sihtotstarve on sihtotstarbeta maa, mitte elamumaa.
Asjaolu, et Pikk tn 17 maaüksus paikneb üldplaneeringu kohaselt elamumaa juhtotstarbega
tihehoonestustusal, ei tähenda, et sellega kaasneb automaatselt ka võimalus alale kavandada
elamut/elamuid. Harku valla üldplaneeringus on suurematele perspektiivsetele
elamupiirkondadele (kaardimaterjalidel tähistatud kollase tooniga) antud ka üldkasutatavate
hoonete, ärimaa ning haljasala ja parkmetsa maa kõrvalfunktsioonid.
Harku valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.1 on lahti kirjutatud, et elamumaade aladele
võivad jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja tehnorajatised. Elamumaadel on võimalikuks
kõrvalfunktsiooniks kuni 25% ulatuses kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, majutushoone või
büroohoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või haljasala ja parkmetsa maa. Elamumaadele
võivad jääda tehnoehitise maad nagu alajaamad, pumplad jms. võimaldamaks ala mitmekesisemat
ning muuhulgas elutervet avaliku ruumi arengut.
6 Leitav Harku valla veebilehelt
https://www.harku.ee/ehitus-planeerimine-ja-taristu/avaliku-ruumi-planeerimine/uldplaneering
Üldplaneering on kogu valla territooriumit hõlmav planeering, kus ei ole alati võimalik või
otstarbekas igat elamualale jäävat üldkasutatavat haljasmaad ning transpordimaad eraldi tooniga
tähistada. Seega ei saa maaüksuste planeerimisel olla eelduseks ja aluseks ainuüksi asjaolu, et
üldplaneeringu koondkaardil on maaüksus tähistatud kollase tooniga ehk maaüksusele on antud
elamumaa juhtfunktsioon. Sarnased maakasutuse tingimused sisalduvad ka Harku Vallavolikogu
31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja
väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu7 (edaspidi
teemaplaneering) punktis 3.2.1. Samas punktis sisalduvad ka muud tingimused hoonestamist
ettenägevate detailplaneeringute koostamiseks.
Detailplaneeringuga Pikk tn 17 maaüksusele ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe kavandamine
ei ole mitte maaüksuse ümber planeerimine, vaid üldplaneeringu kohane tegevus olukorras, kus
suurematel elamupiirkondadel on elamumaa juhtotstarbega ala üheks võimalikuks
kõrvalfunktsiooniks üldkasutatava hoone maa, mis võimaldab piirkonna mitmekesisemat ja
muuhulgas elutervet avaliku ruumi arengut.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne
muuhulgas korraldada vallas või linnas ruumilist planeerimist. PlanS § 124 lõike 10 kohaselt on
detailplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus.
19.09.2025 vastuskirjas teete alternatiivse ettepaneku kavandada lasteaed-algkooli kompleks koos
mänguväljakute ja staadioniga vallale kuuluvatele Uus tn 1a, Põllu tn 10 ja riigile kuuluvatele
Nelgi tee 2 ning Nelgi tee 4 kinnisasjadele. Lisaks märgite, et kui vald ei pea võimalikuks
kavandada koolihoonet Uus tn 1a kinnistule, siis asub välja pakutud maa-ala kõrval veel riigi
maareservis Timuti tee 5 kinnisasi, millele on võimalik kavandada sotsiaalse suunitlusega ehitisi
või rajatisi. Olete palunud kaaluda ettepanekut kavandada lasteaed-algkooli kompleksi välja
pakutud kinnisasjadele, ja juhul, kui kohalik omavalitsus ei pea seda võimalikuks, siis palute seda
täiendavalt põhjendada.
Harku Vallavalitsus põhjendab alljärgnevalt, miks ei ole Maa- ja Ruumiameti poolt välja toodud
maaüksused võrdväärselt sobilikud Harku alevikus lasteaed-algkooli rajamiseks.
Uus tn 1a (katastritunnus 19801:001:3178) maaüksus on Keskkonnaministeeriumi 30.11.2016
käskkirjaga nr 1-2/16/1230 antud munitsipaalomandisse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete
täitmiseks ja arenguks vajaliku maana. Maaüksus on antud munitsipaalomandisse kohalike elanike
kasutuses oleva köögiviljamaa maakasutuse korraldamiseks ja sihtotstarbelise kasutamise
jätkamiseks.
Uus tn 1a maaüksus on kasutuses Uus tänava ja Rukkilille tänava korterelamute kogukonnaaiana,
kus korteris elavad inimesed saavad omale ise aiasaadusi kasvatada, tugevdada kogukonnatunnet
ning veeta vaba aega füüsiliselt ja vaimselt kasulikult.
Harku valla üld- ja teemaplaneeringu kohaselt asub Uus tn 1a maaüksus elamumaa juhtotstarbega
tiheasustusalal.
Nagu eelnevalt mainitud, siis üld- ja teemaplaneering võimaldab suurematel elamupiirkondadel
elamumaa juhtotstarbega aladele määrata üheks võimalikuks kõrvalfunktsiooniks üldkasutatava
hoone maa. Uus tn 1a kinnisasjal asuvaid aiamaid kasutavad lähiümbruses olevate korterelamute
elanikud ning kuna kinnistu asub Harku keskusest eemal, siis ei ole otstarbekas Uus tn 1a aiamaid
viia ümber näiteks Metsa tee 15 maaüksusele. Aiamaade ümberpaigutamist ei ole, arvestades
aastakümnetega väljakujunenud kasutust, rajatud kuure-kasvuhooneid ning kasvavaid viljapuid ja
marjapõõsaid, praktikas lihtne teostada.
Uus tn 1a maaüksus jääb Harku aleviku äärealale, eemale piirkonnast, kus tekib Harku alevikus
enim elamuühikuid (Betooni, Betooni 1, Betooni 2, Betooni 3, Betooni 5, Betooni 7 kinnistute
detailplaneering, Pikk tn 19 ja Pikk tn 19A ning lähiala detailplaneering, koostatav Pikk tn 6
maaüksuse detailplaneering).
7 Leitav Harku valla veebilehelt
https://www.harku.ee/ehitus-planeerimine-ja-taristu/avaliku-ruumi-planeerimine/teemaplaneeringud
Uus tn 1a maaüksusel lasub erinevaid seadusest tulenevaid kitsendusi, sh elektripaigaldise
kaitsevöönd (elektriõhuliin ja -maakaabelliin), Harku mõisa park.8 Need hõivavad maaüksusest
märgatava osa.
Maaüksus asub Harku-Laagri tee ääres, mille liikluskoormus on suur ning ajas kasvav. Instituudi
tee on kasutusel ka raskeveokite poolt. Tee kasutusega kaasnevad müra9 ja heitegaasid.
Kuigi Uus tn 1a maaüksusele on ligipääs jalgratta- ja jalgteega, siis juurdepääs sõiduautoga oleks
raskendatud, sest Rukkilille tänav ja Rukkilille põik on kitsad teed ega võimalda teele suure
koormusega kahesuunalist liikluse kavandamist, mida kool ja lasteaed vajaksid.
Seetõttu ei näe Harku Vallavalitsus võimalust Uus tn 1a maaüksusele lasteaed-algkooli
planeerimiseks.
Riigi omandis olev Nelgi tee 2 maaüksus (katastritunnus 19801:001:3886) külgneb Uus tn 1a
maaüksusega. Harku valla üld- ja teemaplaneeringu kohaselt asub Nelgi tee 2 maaüksus elamumaa
juhtotstarbega tiheasustusalal.
Tegemist on suhteliselt väikese (4319 m²) maaüksusega, mis ei moodusta koos Uus tn 1a
maaüksusega kompaktset maa-ala. Negatiivsed asjaolud, mis esinevad Uus tn 1 maaüksuse osas,
esinevad ka siin, välja arvatud ala aianduseks kasutamine. Maaüksuse kasutamine on oluliselt
mõjutatud piirnevast Laagri-Harku teest ja maaüksust läbivast elektrivõrgu õhuliinist.
Elektripaigaldise kitsenduse tõttu on Nelgi tee 2 maaüksuse potentsiaalselt hoonestatava maa osa
kitsas ja pikk, mistõttu ei ole võimalik kavandada lisaks hoonele mõistlikke välialasid lasteaiale
nii, et see arvestaks ka Laagri-Harku teest tuleneva liiklusmüraga.
Seetõttu ei näe Harku Vallavalitsus võimalust Nelgi tee 2 maaüksusele lasteaed-algkooli
planeerimiseks
Põllu tn 10 (katastritunnus 19801:001:4115, suurus 24112 m2) maaüksus on Maa-ameti
28.01.2021 korraldusega nr 1-17/21/242 antud munitsipaalomandisse MaaRS § 28 lõike 3 alusel.
Põllu tn 10 maaüksusel asub Harku valla omandis olev puurkaev-pumbamaja (ehitisregistri kood
121295370), mistõttu määrati maaüksusele tootmismaa sihtotstarve.
Põllu tn 10 maaüksus asub Harku valla üld- ja teemaplaneeringu kohaselt valdavalt puhke- ja
virgestusmaa juhtotstarbega tiheasustusalal.
Põllu tn 10 maaüksus asub lisaks Rukkilille tn 15, Rukkilille tn 17 ja Rukkilille tn 19 kinnistutega
piirneval alal u 1000 m2 osas elamumaa juhtfunktsiooniga alal.
Seetõttu ei näe Harku Vallavalitsus võimalust Põllu tn 10 maaüksusele lasteaed-algkooli
planeerimiseks (vt ka põhjendused edasises tekstis).
Riigi omandis olev Nelgi tee 4 (katastritunnus 19801:001:4010, suurus 35904 m2) maaüksus asub
Harku valla üld- ja teemaplaneeringu kohasel puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega
tiheasustusalal.
Seetõttu ei näe Harku Vallavalitsus võimalust Nelgi tee 2 maaüksusele lasteaed-algkooli
planeerimiseks (vt ka põhjendused edasises tekstis).
Alljärgnevalt selgitab vallavalitsus puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbe tähendust üldplaneeringus.
Üldplaneeringu seletuskirja jaotises 2.6 on öeldud, et üldplaneeringus mõeldakse puhke- ja
virgestusmaa all haljas- ja metsaalasid, kuhu on ehitatud minimaalselt teenindavaid ehitisi (puhke-
, spordi- ja kogunemisehitisi, samuti vaba aja veetmisega seotud ärilisi ehitisi – kohvikuid jne koos
parkimisvõimaluse lahendamisega), et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist,
kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Puhkeotstarbeliste ehitiste
ehitusaluse pinna suhe puhke-ja virgestusmaa ala kogupinda on maksimaalselt 10%, põhiliselt
kasutuseks on tegevus välisõhus. Volikogu kaalutlusotsuse alusel on võimalik rajada puhke-
virgestusmaale ka staadion.
Teemaplaneering täiendab ja täpsustab Harku valla üldplaneeringu seletuskirja jaotistes 2.6
maakasutuse juhtotstarbe juures olevaid planeerimise reegleid ja projekteerimistingimuste
8 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ZS8xeeI 9 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/Nn7j-gmC
andmise aluseid. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.12 esitatud tabelis „Tingimused
detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks puhke- ja
virgestusmaadel“ on täpsustatud ja täiendatud üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.6 esitatud
tingimusi detailplaneeringute koostamiseks – puhke- ja virgestusmaal. Muuhulgas on toodud
järgmised tingimused:
• kuna alade peamine juhtotstarve on puhke- ja virgestusmaa, peab uus planeeritav maakasutuse
sihtotstarve sellega haakuma;
• puhke- ja virgestusmaale ehitada lubatavate hoonete maksimaalseks ehitisealuseks pinnaks on
lubatud kokku maksimaalselt 10% puhke- ja virgestusmaa maaüksuse pindalast, kuid kui ühele
maaüksusele jäävate hoonete summaarne ehitisealune pind on üle 300 m2, on soovitav algatada
ehitamise võimalikkuse selgitamiseks ja ehitusõiguse määramiseks detailplaneeringu
koostamine.
Üld- ja teemaplaneeringu kohaselt on võimalik Põllu tn 10 ja Nelgi tee 4 maaüksustele kavandada
välisõhu rajatisi, mis võimaldavad sportimist ja lõõgastumist (sh staadionit volikogu
kaalutlusotsuse alusel) ning puhkeotstarbelisi ehitisi. Haridusasutuse hooned ei liigitu
puhkeotstarbelisteks ehitisteks, mistõttu üld- ja teemaplaneeringu kohasele puhke- ja
virgestusmaale sellise funktsiooniga hoonete püstitamine ei ole võimalik.
Riigi omandis olev Timuti tee 5 maaüksus (katastritunnus 19801:001:3993) asub Harku valla üld-
ja teemaplaneeringu kohaselt haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega tiheasustusalal.
Üldplaneeringu seletuskirja jaotises 2.5 on öeldud, et haljasala ja parkmetsa maade alla kuuluvad
peamiselt tehiskeskkonda ja tiheasustusaladesse jäävad rohelised haljasalad, mis täidavad nii
vabaõhu puhkekoha kui ka nn ökoloogilise puhvertsooni funktsiooni. Haljasala ja parkmetsa maa
kõrvalfunktsioon on antud ka elamualadele. Alade kasutust võimaldatakse ka puhke- ja
virgestusaladena. Haljasala ja parkmetsa maal on hoonestamine keelatud, välja arvatud sihipärase
kasutamisega seonduvate ehitiste rajamine (puhkeotstarbelised mitteärilised ehitised: laululava,
lõkke- või peoplats jms). Üldplaneeringu seletuskirjas sisalduvad tingimused detailplaneeringu
koostamiseks – haljasala ja parkmetsa maal:
• maa-alade konkreetne kasutus täpsustub detailplaneeringute käigus, peamiseks suunaks on
vabaõhu puhkealad;
• haljasala ja parkmetsa maal on ehitustegevus keelatud, välja arvatud sihipärase kasutamisega
seonduvate ehitiste rajamine (puhkeotstarbelised mitteärilised ehitised: laululava, lõkke- või
peoplats jms) ning tehnilise infrastruktuuri alaste joonobjektide rajamine;
• puhkerajatiste planeerimisel lahendada nendele ligipääs kergliiklusega, suurematele
puhkealade puhul ka teenindusliku autotranspordiga.
Üldplaneeringu kohaselt ei ole võimalik püstitada Timuti tee 5 maaüksusele haridusasutuse
hooneid, sest need ei ole puhkeotstarbelised ehitised. Timuti tee 5 maaüksus asub Timuti tee ääres,
mis piirneb Uus tn 11a ja Uus tn 11 tootmis- ja ärimaa kinnistutega, kus asuvad laoplatsid
ehitusmaterjalidega, autode varuosadega jms. See ei ole atraktiivne, meeldiv ja asukoha poolest
loogiline piirkond lastaed-algkooli püstitamiseks.
Uus tn 1a, Nelgi tee 2, Nelgi tee 4, Põllu tn 10 ja Timuti tee 5 maaüksused asuvad Laagri-Harku
tee ja perspektiivse Juuliku-Tabasalu maantee10 vahelisel alal. Olemasolev Laagri-Harku tee on
suure liiklussagedusega ning eeldatavasti kujuneb ka Juuliku-Tabasalu teest tiheda liiklusega
koridor, kuhu suunatakse sh raskeveokid. Laste-haridusasutuste kavandamine suure liiklusega
piirnevale alale, kus esinevad maanteest tulenevad häiringud (müra, õhusaaste ja vibratsioon), ei
ole kooskõlas hea avaliku ruumi ega lastesõbraliku asutuste planeerimisega. See ei ole keskkond,
kus inimesed soovivad vabatahtlikult viibida.
Pikk tn 17 katastriüksus on koolihoone jaoks sobiliku asukohaga, kuna asub Harku aleviku keskel
ning kõik detailplaneeringutega kavandatud või kavandatavad korterelamutega maad jäävad antud
10 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/vMF7JrZW
katastriüksuse vahetusse lähedusse (vt Joonis 1). Laste kontsentratsioon korterelamute piirkonnas
on tunduvalt suurem kui aladel, kus paiknevad valdavalt üksikelamud (sh Maa- ja Ruumiameti
poolt pakutud Uus tn 1a, Nelgi tee 2, Nelgi tee 4, Põllu tn 10 ja Timuti tee 5 maaüksustega
piirnevatel aladel). See on ka üks põhjustest, miks lasteaed-algkooli planeerimine Pikk tn 17
maaüksusele on laste jaoks meeldivam, ohutum ja turvalisem, kui keskuse äärealale, mis tingiks
valdava osa lasteaia- ja koolilaste liikumise asulat läbiva suure liiklusega Laagri-Harku tee ääres.
Joonis 1. Elamuühikute arv Harku alevikus. Mustaga on tähistatud kavandatavad elamuühikud antud alal, sinisega
olemasolevad elamuühikud piirkonnas. Skeem illustreerib elamuühikute (sh laste) kontsentratsiooni piirkonniti.
Tumepunasega on tähistatud Pikk tn 17 maaüksus, kuhu soovitakse kavandada lasteaed-algkooli funktsiooni, mis asub
elamuühikute poolest kõige tihedamal alal.
Pikk tn 17 maaüksuse lähedal (100-200 m) asub Instituudi tee 5 kinnistu, millel paikneb hoone,
kus pakuvad teenust Harku aleviku lasteaed, Harku raamatukogu ja Harku perearstikeskus. Hoone
on kujunenud Harku aleviku keskuseks. Koolihoone planeerimisel Harku keskuse lähedusse, Pikk
tn 17 maaüksusele, tugevdatakse keskuse identiteeti ja võimaldatakse tarbida avalikke teenuseid
koondatult ühes asukohas ilma sõiduauto abita. Pikk tn 17 maaüksus on logistiliselt heas kohas,
kus läheduses elavatel koolilastel on võimalik kooli tulla kas jalgsi või jalgrattaga.
Maa- ja Ruumiameti poolt pakutud maaüksustele koolihoone planeerimisel muutub aleviku
keskuse tunnetus ja olemus nõrgemaks ning funktsioonide jaotus ebaselgeks, mistõttu see ei ole
mõistlik ja hea põhimõte väikese asula ruumilisel planeerimisel. Hea ruumilahendus ei täida
üksnes funktsionaalseid, tehnilisi ja majanduslikke nõudeid, vaid seob inimesi ja suurendab
omavahelist lävimist. Harku alevik on väike asula, mistõttu ei ole põhjendatud avalike
funktsioonide jaotumine aleviku erinevatesse piirkondadesse. Kvaliteetse ruumi planeerimisel
tagatakse tervislik, turvaline ja ohutu elukeskkond ning soodustatakse tervislikke eluviise.
Harku Vallavalitsus soovib selgitada koostamisel oleva Harku aleviku Pikk tn 6 ja Pikk tn 17
maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu peatükis 6.1 esitatud nõuet lastead-algkooli
projekteerimiseks, mida mainisite oma 28.05.2025 kirjas nr 6-3/24/3705-4. Seletuskirjas on
järgmised laused: lasteaed-algkool tuleb projekteerida võimalikult pikaealiseks. See tähendab
muuhulgas, et hoone peab võimaldama kasutusviiside olulist muutumist tulevikus (nt vajadusel
muuta noortekeskusteks, hooldekoduks vms). Kohalik omavalitsus on järginud selles osas Maa- ja
Ruumiameti kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid11, mis on muuhulgas järgmised:
• ruumiotsuse puhul tuleb jälgida, et nende põhimõtted oleksid elluviimisel ajakohased ja nende
ruumilahendused tulevikuvaates kohandatavad, kuna nende mõju ehitatud keskkonna arengule
on ajaliselt pikk;
• hea lahendus laseb ennast tellimuse, ühiskondliku või majandusliku olukorra muutudes
kohandada;
• ruumiliste lahenduste muutmine on kallis, seetõttu laseb hea lahendus ennast uues olukorras
võimalikult väikeste ümbertegemistega järgmises funktsioonis kasutada;
• kuna tulevik ei ole ette teada ei tellijale, arhitektile ega omavalitsusele, saab kestlikkust taotleda
põhiliselt spetsiifilise funktsionaalsuse arvelt, kasutusvõimaluste mitmekesistamise kaudu;
• otstarve võib hoone või linnaruumi lahenduse eluea jooksul muutuda, seega on otstarbekuse
kõrval oluline ka paindlikkus.
See ei tähenda, et detailplaneeringuga kavandatavat laste- ja haridusasutuse funktsiooni ei
realiseerita, vaid seda, et lasteaed-algkooli hoone projekteerimisel arvestatakse võimalusega seda
vähese kuluga ümberprojekteerida, kui kaugemas tulevikus selleks vajadus tekib.
RVS § 29 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt võib riigivara võõrandada, kui vara ei ole riigivara
valitsejale vajalik ning kui vara on vajalik RVS § 33 lõikes 1 nimetatud juhtudel. RVS § 33 lõike
1 punkti 1 kohaselt võib riigivara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada kui vara on vajalik
kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas
kogukonna ühistegevuseks.
KOKS § 6 lõike 2 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne muuhulgas korraldada antud vallas või
linnas lastehoidude, lasteaedade ja põhikoolide ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse
omanduses.
Alusharidusseaduse § 5 lõike 1 kohaselt tagab kohaliku omavalitsuse üksus kõigile pooleteise-
kuni kolmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle omavalitsusüksuse territooriumil ja kelle vanem
on avaldanud soovi lastehoiukohta kasutada, võimaluse käia oma territooriumil asuvas lastehoius
ning kõigile kolme- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle omavalitsusüksuse
territooriumil ja kelle vanem on avaldanud soovi lasteaiakohta kasutada, võimaluse käia oma
territooriumil asuvas lasteaias.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõike 2 kohaselt tagab õppimiskohustuse12 täitmise ja
põhikooli riiklikule õppekavale vastava põhihariduse omandamise võimaluse valla või linna
haldusterritooriumil elavatele õppimiskohustuslikele lastele vald või linn, kaasates vajaduse korral
erakooli pidaja või riigi.
Seega on Harku vald kohustatud tagama vallas elavale kuni seitsmeaastastele lapsele lasteaiakoha
ja õppimiskohustuslikule lapsele põhikoolikoha.
11 https://maaruum.ee/ruumiloome-ehitus-ja-planeerimine/ruum-ja-arhitektuur/kvaliteetse-ruumi-aluspohimotted 12 PGS § 2 lg 1 kohaselt on põhikool üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja
õppimiskohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg üheksa aastat.
Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 127 lõike 2, palume kooskõlastada
Ruum ja Maastik OÜ poolt koostatud Harku vallas Harku alevikus Pikk tn 6 (katastritunnus
19801:001:3897) ja Pikk tn 17 (katastritunnus 19801:001:4051) maaüksuste ja lähiala
detailplaneering, töö nr 02/22 (Plan ID 125332).
Detailplaneeringu materjalid on leitavad SIIT, menetlusdokumendid on leitavad SIIT.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Ott-Rätsepp
Planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja
Kirja koostajad:
Katrin Vilberg
arhitekt
[email protected], 5553 4305
Hannes Raudleht
jurist
[email protected], 5374 5959
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658
HARKU VALLAVALITSUS
PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND
Mai Lind
Maa- ja Ruumiamet
Teie 19.09.2025 nr nr 6-3/24/3705-6
Meie kuupäev digiallkirjas nr 12-1/445-32
Harku vallas Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 maaüksuste ning lähialal
detailplaneering
Austatud planeeringute kooskõlastamise ja maakasutuse osakonna juhataja
Esitasime 07.05.2025 kirjaga nr 12-1/445-22 Maa- ja Ruumiametile kooskõlastamiseks Harku
Vallavolikogu 29.02.2024 otsusega nr 11 algatatud Harku aleviku Pikk tn 6 (katastritunnus
19801:001:3897) ja Pikk tn 17 (katastritunnus 19801:001:4051) maaüksuste ning lähiala
detailplaneeringu.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Pikk tn 6 maaüksuse
jagamiseks 6-ks korterelamumaa, 1-ks üldkasutatava haljasala maa ja 2-ks tee- ja tänavamaa
krundiks ning määrata ehitusõigus 6 korterelamu püstitamiseks. Detailplaneeringuga soovitakse
Pikk tn 6 maaüksusele kavandada 52 elamuühikut ning selgitada välja võimalused Pikk tn 17
maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks haridus- ja lasteasutuse maaks ning määrata ehitusõigus
lasteaed-algkooli rajamiseks.
Pikk tn 17 kinnisasja (katastritunnus 19801:001:4051, 100% sihtotstarbeta maa, 12436 m²) omanik
on riik. Riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning valitsema
volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet.
Detailplaneeringuga määratakse ühiskondlike ehitiste maa krundile Pos 9 ehitusõigus lasteaed-
algkooli püstitamiseks maapealse ehitisealuse pinnaga kuni 5500 m². Hoone suurimaks lubatud
kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 15 m ja kuni 3 maapealset korrust. Lubatud katuse kalle
on määratud vahemikus 0-10°.
Detailplaneering on vastavalt Keskkonnaministeeriumi 25.03.2022 seisukohale nr 13-1/21/6360-
3 aluseks Pikk tn 17 kinnisasja RVS § 33 lõike 1 punkti 1 alusel võõrandamise menetluse
jätkamisele.1
1 Harku Vallavalitsus avaldas 23.11.2021 avalduses Maa-ametile soovi omandada riigi omandis oleva Pikk tn 17
kinnistu, mis oli tollal riigimaa oksjonikeskkonnas enampakkumisel. Vallavalitsus soovis alustada läbirääkimisi Pikk
Olete 28.05.2025 kirjaga nr 6-3/24/3705-4 küsinud täpsustusi seoses asukohaga kooli sportlike
tegevuste läbiviimisel ja täiendavaid põhjendusi lasteaed-algkooli kavandamise vajalikkuse kohta
Harku alevikku.
Rõhutasite, et kuna valla avaldus Pikk tn 17 kinnistu omandamiseks on esitatud 2021. aastal ning
2026. aastal on valmimas koolimaja Tiskresse Liiva tee 53 kinnisasjale, mille riik on
omavalitsusele võõrandanud 2022. aastal, siis tuleks esitada täiendavad põhjendused lasteaed-
algkooli kavandamise vajalikkuse kohta Harku alevikku ning, et Harku valla kodulehelt
kättesaadavates uuringutes/analüüsides ei ole Harku alevikku nähtud ette tungivat vajadust
lasteaia-algkooli rajamiseks.
Sedastasite, et sõltuvalt tegelikult realiseeruvast ehitustegevusest võib tekkida vajadus kaaluda I-
II astmega kooli rajamiseks Harku piirkonda, kui leidsite samas, et Tiskre põhikooli 650 õppekoha
valmimise järgselt on piirkonnas koos Harkujärve Põhikooliga olemas piisavalt õppekohti
kõikidele piirkonna põhikooliõpilastele ka maksimaalse sisserände korral (eeldusel, et piirkonna
koolides õpivad ainult piirkonnas elavad õpilased). Soovisite täpsustavat teavet tegeliku
realiseeruva ehitusmahu ja prognooside kohta, mis kinnitavad lasteaed-algkooli planeerimise
vajalikkust Pikk tn 17 kinnisasjale.
Esitasime 19.08.2025 kirjaga nr 12-1/445-30 põhjendused ja täiendava info.
Muuhulgas selgitasime, et Harku alevik asub logistiliselt sobilikus asukohas ka Tutermaa küla,
Kütke küla, Humala küla ja Vahi küla lasteaia- ja koolilastele, kelle vanem käib Tallinnas tööl.
Olete 19.09.2025 kirjas nr 6-3/24/3705-6 märkinud, et vallavalitsuse 19.08.2025 vastuskirjas nr
12-1/445-30 väljatoodud kavandatavate elamuühikute loetelu juurde ei ole lisatud ühtegi sellist
detailplaneeringut või projekti, millega on kohalik omavalitsus näinud ette sotsiaalse
infrastruktuuri planeerimise kas valla omandis olevale maale või eramaale. Märgite ka, et
vallavalitsuse vastuskirjale ei ole lisatud infot, kas vallas on antud piirkonnas kavandamisel
lasteaed või selle laiendus, et probleemi lahendada või leevendada.
Teie hinnangul on tekitatud olukord, kus vajalik sotsiaalne infrastruktuur on jäetud planeerimata.
Mainite, et nt on Harku valla omandisse antud Instituudi tee 5 (katastritunnus 19814:001:0399)
maaüksus, millele on koostatud detailplaneering ning osale maast on ette nähtud korterelamu, mis
nüüdseks võib olla lasteaia laiendamise takistuseks.
Selgitate, et Maa- ja Ruumiamet kui riigivara valitsema volitatud asutus on käesoleval aastal üle
vaadanud riigi maareservi ning analüüsinud riigivara maaportfellis säilitamise perspektiivi. Pikk
tn 17 kinnisasja maakasutuse juhtotstarve on kehtivas Harku valla üldplaneeringus elamumaa, mis
tähendab, et tegemist on hoonestuspotentsiaaliga riigivaraga, mida riigi vaatest ei ole otstarbekas
ümber planeerida.
Teavitate, et Maa- ja Ruumiamet on analüüsinud piirkonnas olevaid teisi maaportfellis olevaid
kinnisasju ning teete ettepaneku kavandada lasteaed-algkooli kompleks koos mänguväljakute ja
staadioniga vallale kuuluvatele Uus tn 1a (katastritunnus 19801:001:3178), Põllu tn 10
(katastritunnus 19801:001:4115) ja riigile kuuluvatele Nelgi tee 2 (katastritunnus
19801:001:3886) ning Nelgi tee 4 (katastritunnus 19801:001:4010) kinnisasjadele.
Selgitate, et tegemist on praegusest asukohast ca 500m kaugusel oleva maa-alaga, millel on hea
juurdepääs ning eelis, et kogu kompleks mahuks ühele territooriumile, ning, et valdavalt on
tegemist üldplaneeringu kohase sotsiaalmaaga.
Märgite, et juhul kui vald ei pea võimalikuks kavandada koolihoonet Uus tn 1a kinnistule, siis
asub välja pakutud maa-ala kõrval veel riigi maareservis Timuti tee 5 (katastritunnus
19801:001:3993) kinnisasi, millele on võimalik kavandada sotsiaalse suunitlusega ehitisi või
rajatisi.
Palute kaaluda Maa- ja Ruumiameti ettepanekut kavandada lasteaed-algkooli kompleks välja
pakutud kinnisasjadele ja juhul, kui seda ei peeta võimalikuks, siis seda täiendavalt põhjendada.
tn 17 kinnistu omandamiseks RVS § 33 lõike 1 punkti 1 alusel. 21.02.2022 vastuskirjas Maa-ametile põhjendas Harku
Vallavalitsus täiendavalt riigimaa omandamise soovi.
Esmalt selgitame, et Keskkonnaministeeriumi 25.03.2022 kirjas nr 13-1/21/6360-3 on pärast
vallavalitsuse ja Maa-ameti vahelist kirjavahetust ühemõtteliselt leitud, et Harku Vallavalitsuse
taotlus Pikk tn 17 kinnisasja võõrandamiseks vallale tema seadusest tulenevate ülesannete
täitmiseks on põhjendatud. Kuna aga kinnisasi jäi üldplaneeringus elamumaa juhtotstarbega alale,
siis leiti, et kinnisasja eesmärgipäraseks kasutusele võtmiseks ja koolihoone rajamiseks on vajalik
koostada detailplaneering.
Ühtlasi leiti, et Keskkonnaministeeriumil ei ole vastuväiteid esitatud riigivara võõrandamise
taotluse lahendamiseks tingimusel, et Harku vald koostab ja kehtestab detailplaneeringu, mis
võimaldab koolihoone rajamist Pikk tn 17 kinnisasjale. Harku valda paluti kahe kuu jooksul kirja
kättesaamisest Maa-ametit teavitada vallavalitsuse edasisest tegevusest.
27.05.2022 kirjas nr 9-4/3242-1 Maa-ametile on vallavalitsus andnud teada, et teeb Harku
Vallavolikogule ettepaneku lisada Harku valla arengukava tegevuskavasse 2023-2024 tegevusena
Pikk tn 17 detailplaneeringu koostamise koolihoone rajamiseks. Lisaks on vallavalitsus märkinud,
et soovib peale detailplaneeringu kehtestamist jätkata Pikk tn 17 kinnisasja tasuta võõrandamist
Harku vallale RVS § 33 lõike 1 punkti 1 alusel.
12. märtsi 2024 e-kirjaga on vallavalitsus edastanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamise otsuse
nr 11.2
Nimetatud e-kirjale ei laekunud tagasisidet.
Detailplaneeringu 2024. aastal algatamisele on järgnenud detailplaneeringu koostamine ning
detailplaneeringu menetlus, alates Pikk tn 17 12436 m² suurusel maa-alal geodeetilise alusplaani
koostamisest.
Maa- ja Ruumiametile 07.05.2025 saadetud kirja nr 12-1/445-22 lõpuosas on toodud veebiviited
detailplaneeringu materjalidele ning menetlusdokumentidele.
Nagu Maa- ja Ruumiamet võib veenduda on praeguseks valmis dokumentatsioon
detailplaneeringu vastuvõtmiseks, sh on:
- koostatud mh Pikk tn 17 maaüksuse osas kõik detailplaneeringu materjalid, sh joonised ja
seletuskiri ning võetud asjakohased kooskõlastused erinevate tehnovõrkude valdajatelt ja
Päästeametilt;
- toimunud erinevate menetlustoimingute tegemine, sh eskiislahenduse avalik arutelu.
Seega on vallavalitsus toiminud täpselt vastavalt Keskkonnaministeeriumi 25.03.2022 kirjaga
antud juhistele riigivara omandisse saamiseks.
Detailplaneeringu 2025. aastal kooskõlastamisel ei saa riik Keskkonnaministeeriumi 25.03.2022
kirjas sisalduvat eirata, tuues näiteks esile asjaolusid, mis olid riigile 25.03.2022 seisukoha
andmisel teada.
Selline käitumine oleks selgelt sõnamurdlik. Riik ei saa käituda sõnamurdlikult.
Teisest küljest on vallavalitsuse teenistujad ja detailplaneeringut koostav eraisik pannud
detailplaneeringu koostamisse enda aega ja vahendeid.
Detailplaneeringu Maa- ja Ruumiameti poolt kooskõlastamata jätmine tähendaks mh, et praegust
detailplaneeringut tuleks muuta ning teha täiendavaid menetlustoiminguid, sh taotleda erinevatelt
isikutelt selle uut kooskõlastamist.
Maa- ja Ruumiamet ei ole toonud välja asjaolusid, mis võiksid kaasa tuua Pikk tn 17 maaüksuse
osas riigi poolt varem avaldatud seisukoha ümbervaatamise ning vallavalitsuse senise
planeerimistegevuse kõrvalejätmise.
Sellised asjaolud saaksid praktikas seisneda vajaduses rajada antud maaüksusele mingi riigile
oluline objekt.
2https://dhsavalik.agri.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=45384250&tid=11179690&u=20251001115116&desktop=
10016&r_url=%2F%3Fpage%3Dpub_list_dynobj%26pid%3D%26tid%3D11179690%26u%3D20251001115116
Riigi maareservi ülevaatamine ning riigivara maaportfellis säilitamise perspektiivi analüüsimine
ehk toimingud, mida riik peaks rutiinselt jooksvalt tegema, ei saa õigustada Harku valla taotluse
kõrvalejätmist.
Selguse huvides käsitleme järgnevalt Maa- ja Ruumiameti 19.09.2025 (osaliselt ka 28.05.2025
kirjas) esitatud väiteid.
Märgite, et uute elamuühikute kavandamisel Harku valda on jäetud sotsiaalne infrastruktuur
planeerimata. Maa- ja Ruumiametile esitatud kavandatavate elamuühikute loetelu juurde ei ole
lisatud ühtegi sellist detailplaneeringut või projekti, millega on kohalik omavalitsus näinud ette
sotsiaalse infrastruktuuri planeerimise kas valla omandis olevale maale või eramaale.
Sellise väite seos Pikk tn 17 kinnisasja vallale võõrandamisega jääb ebaselgeks.
Teatavasti on riigi maareserv mõeldud nii riigile kui kohaliku omavalitsuse üksustele avalikul
eesmärgil vajaliku maafondi tagamiseks.3
Reservina tuleb säilitada maad, millel on kas riigivõimu teostamise, riigi või kohaliku
omavalitsuse avalike eesmärkide täitmise või tulu saamise potentsiaal, kuid vastava valitsemise
eesmärgi (riigivõimu teostamine, avalik eesmärk) määramiseks puudub veel konkreetne alus.4
Seega on igati asjakohane, kui lasteaed-algkool planeeritakse riigi reservis olevale Pikk tn 17
maaüksusele.5
Harku Vallavalitsus on sotsiaalse infrastruktuuri planeerimisel toetunud OÜ Cumulus Consulting
2021. aastal koostatud tööle ning on arvestanud Keskkonnaministeeriumi 25.03.2022 kirjaga nr
13-1/21/6360-3.
2021. aastal on OÜ Cumulus Consulting koostanud Harku valla lasteaia- ja koolikohtade vajaduse
analüüsi ja prognoosi. Analüüsis on välja toodud, et võib tekkida vajadus I-II astmega kooli
rajamiseks Harku (aleviku) piirkonda. Lähtuvalt uuringu tulemustest esitas Harku Vallavalitsus
Maa-ametile 23.11.2021 avalduse nr 9-6/7190.
25.03.2022 Keskkonnaministeeriumi poolt Pikk tn 17 maaüksuse osas seisukoha andmisel oli
riigile teada, et Tiskre külas Liiva tee 53 maa on planeeritud koolihoone (Tiskre Kool)
püstitamiseks, ja et seda taotletakse munitsipaalomandisse.
16.03.2022 kirjas nr 13-2/22/884-3 on Keskkonnaministeerium andnud vallavalitsusele teada, et
Harku Vallavalitsuse taotlus Liiva tee 53 kinnisasja Harku vallale tasuta võõrandamiseks RVS §
33 lõike 1 punkti 1 alusel on põhjendatud ja kooskõlas RVS-s sätestatud riigivara võõrandamise
õiguslike alustega.
Harku valla taotlus Liiva tee 53 maaüksuse omandamiseks edastati riigile juba 02.03.2020 kirjaga
nr 9-6/1213. Selles oli ala võõrandamise taotlemine seostatud Tiskre külla ja selle lähiümbrusesse
u 500 lastega pere lisandumisega. Harku alevikku ei saa pidada Tiskre küla naaberasulaks. Vahele
jääb Tallinn-Paldiski maantee ning Harkujärve ja Laabi külad.
Hulgaliselt noori peresid on lisandunud ja lisandub Tiskre külas Liiva tee ümbrusesse (Apametsa
piirkond) ja Harkujärve külas Järvekalda tee äärde (nn Iseära arenduspiirkond).
19.08.2025 kirjas nr 12-1/445-30 oleme selgitanud, et:
-tegelik realiseeruv ehitusmaht Tiskre külas, Apametsa põllul on u 500 elamuühikut ja
prognoositav maht lisaks on u 810 elamuühikut;
-tegelik realiseeruv ehitusmaht Harkujärve külas on u 445 elamuühikut ja prognoositav maht lisaks
on u 20 elamuühikut;
-tegelik realiseeruv ehitusmaht Harku alevikus on u 442 elamuühikut ja prognoositav maht lisaks
on u 300 elamuühikut.
3Riigivaraseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 1;
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b32e7231-0f4f-4585-afb7-e0294f26b03d/ 4 lisa 3 “Maa reservina säilitamise põhimõtted”; https://www.mkm.ee/planeeringud-ja-maapoliitika/maapoliitika 5 https://riigivara.fin.ee/rkvr-frontend/varad/12449588
Ainuüksi Tiskre külasse Liiva tee 53 (mis jääb Pikk tn 17 asuvast maaüksusest piki teed u 7 km
kaugusele) maaüksusele rajatavast algkoolist ei piisa Tiskre küla ja selle lähiümbruse praeguste ja
tulevaste elanike teenindamiseks.
Arendussurve ja sisseränne on Harku vallas suurim Tallinna lähedases alas.
Sarnaselt Liiva tee 53 maaüksuse asjaoludega on ka Instituudi tee 5 maaüksusega seostuva näol
tegemist asjaoludega, mis olid riigile teada juba 2022. aastal Pikk tn 17 maaüksuse osas seisukoha
avaldamisel. Seetõttu ei ole asjakohane neid praegusel ajahetkel käsitleda.
Selguse huvides märgime lühidalt, et Instituudi tee 5 maaüksus suurusega 21443 m2 taotleti
munitsipaalomandisse Harku Vallavolikogu 23.11.2000 otsusega nr 91 kehtestatud Mõisamüüri
maaüksuse detailplaneeringu alusel. Vabariigi Valitsuse 19.06.2001 korraldusega nr 414
sotsiaalmaana Harku valla munitsipaalomandisse andmise järel nimetatud ala planeeriti uuesti,
kehtestades Harku Vallavolikogu 30.06.2005 otsusega nr 59 Metsa tee 1 ja Instituudi tee 5
kinnistute detailplaneeringu. Detailplaneeringuga täpsustati mh Instituudi tee 5 kinnistu piire,
hoonete arvu, hoonete kõrgust ja korruselisust. Sotsiaalmaa suurim lubatud ehitusalune pind, so
2200 m2, jäi võrreldes maa munitsipaalomandisse andmisel kehtinud detailplaneeringuga samaks.
Instituudi tee 5 ehitusõigus ei vähenenud võrreldes varasemaga detailplaneeringuga ning
ümberplaneerimine ei saa olla lasteaia laiendamise takistuseks. Lasteaed võeti kasutusele 2002.
aastal arvestades selle aja vajadustega. Lasteaeda laiendati 2007. aastal ja seejuures realiseeriti
detailplaneeringuga lubatud ehitusealune pind täies ulatuses.
Jääb arusaamatuks, miks Maa- ja Ruumiamet meenutab 20 aasta tagust detailplaneeringut, kui ei
kehtinud tänane Harku valla üldplaneering (kehtestati 2013. aastal) ja seejuures ei olnud võimalik
ette näha Harku aleviku ja naaberasulate tänast arenguperspektiivi. Samuti ei olnud Instituudi tee
5 maaüksuse ümberplaneerimise ajal sätestatud maareformi seaduses kohustust
munitsipaalomandisse antud maa kasutamisest üksnes maa munitsipaalomandisse andmise otsuses
märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil. Selline kohustus sätestati MaaRS § 25 lõikes 2 27.11.2005.
Märgite, et Pikk tn 17 kinnisasja maakasutuse juhtotstarve on kehtivas Harku valla
üldplaneeringus elamumaa ning tõlgendate seda selliselt, et tegemist on hoonestuspotentsiaaliga
riigivaraga, mida riigi vaatest ei ole otstarbekas ümber planeerida.
Selgitame, et Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla
üldplaneeringu6 (edaspidi üldplaneering) seletuskirja punkti 1.1.2 kohaselt annab üldplaneeringus
määratud juhtotstarve ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest,
maaomanik saab aga maa-ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib.
Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja
juhtudel läbi detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi
projekteerimistingimuste. Detailplaneeringute alusel viiakse sisse maade sihtotstarvete
muudatused maakatastris.
Pikk tn 17 maaüksuse sihtotstarve on sihtotstarbeta maa, mitte elamumaa.
Asjaolu, et Pikk tn 17 maaüksus paikneb üldplaneeringu kohaselt elamumaa juhtotstarbega
tihehoonestustusal, ei tähenda, et sellega kaasneb automaatselt ka võimalus alale kavandada
elamut/elamuid. Harku valla üldplaneeringus on suurematele perspektiivsetele
elamupiirkondadele (kaardimaterjalidel tähistatud kollase tooniga) antud ka üldkasutatavate
hoonete, ärimaa ning haljasala ja parkmetsa maa kõrvalfunktsioonid.
Harku valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.1 on lahti kirjutatud, et elamumaade aladele
võivad jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja tehnorajatised. Elamumaadel on võimalikuks
kõrvalfunktsiooniks kuni 25% ulatuses kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, majutushoone või
büroohoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või haljasala ja parkmetsa maa. Elamumaadele
võivad jääda tehnoehitise maad nagu alajaamad, pumplad jms. võimaldamaks ala mitmekesisemat
ning muuhulgas elutervet avaliku ruumi arengut.
6 Leitav Harku valla veebilehelt
https://www.harku.ee/ehitus-planeerimine-ja-taristu/avaliku-ruumi-planeerimine/uldplaneering
Üldplaneering on kogu valla territooriumit hõlmav planeering, kus ei ole alati võimalik või
otstarbekas igat elamualale jäävat üldkasutatavat haljasmaad ning transpordimaad eraldi tooniga
tähistada. Seega ei saa maaüksuste planeerimisel olla eelduseks ja aluseks ainuüksi asjaolu, et
üldplaneeringu koondkaardil on maaüksus tähistatud kollase tooniga ehk maaüksusele on antud
elamumaa juhtfunktsioon. Sarnased maakasutuse tingimused sisalduvad ka Harku Vallavolikogu
31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja
väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu7 (edaspidi
teemaplaneering) punktis 3.2.1. Samas punktis sisalduvad ka muud tingimused hoonestamist
ettenägevate detailplaneeringute koostamiseks.
Detailplaneeringuga Pikk tn 17 maaüksusele ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe kavandamine
ei ole mitte maaüksuse ümber planeerimine, vaid üldplaneeringu kohane tegevus olukorras, kus
suurematel elamupiirkondadel on elamumaa juhtotstarbega ala üheks võimalikuks
kõrvalfunktsiooniks üldkasutatava hoone maa, mis võimaldab piirkonna mitmekesisemat ja
muuhulgas elutervet avaliku ruumi arengut.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne
muuhulgas korraldada vallas või linnas ruumilist planeerimist. PlanS § 124 lõike 10 kohaselt on
detailplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus.
19.09.2025 vastuskirjas teete alternatiivse ettepaneku kavandada lasteaed-algkooli kompleks koos
mänguväljakute ja staadioniga vallale kuuluvatele Uus tn 1a, Põllu tn 10 ja riigile kuuluvatele
Nelgi tee 2 ning Nelgi tee 4 kinnisasjadele. Lisaks märgite, et kui vald ei pea võimalikuks
kavandada koolihoonet Uus tn 1a kinnistule, siis asub välja pakutud maa-ala kõrval veel riigi
maareservis Timuti tee 5 kinnisasi, millele on võimalik kavandada sotsiaalse suunitlusega ehitisi
või rajatisi. Olete palunud kaaluda ettepanekut kavandada lasteaed-algkooli kompleksi välja
pakutud kinnisasjadele, ja juhul, kui kohalik omavalitsus ei pea seda võimalikuks, siis palute seda
täiendavalt põhjendada.
Harku Vallavalitsus põhjendab alljärgnevalt, miks ei ole Maa- ja Ruumiameti poolt välja toodud
maaüksused võrdväärselt sobilikud Harku alevikus lasteaed-algkooli rajamiseks.
Uus tn 1a (katastritunnus 19801:001:3178) maaüksus on Keskkonnaministeeriumi 30.11.2016
käskkirjaga nr 1-2/16/1230 antud munitsipaalomandisse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete
täitmiseks ja arenguks vajaliku maana. Maaüksus on antud munitsipaalomandisse kohalike elanike
kasutuses oleva köögiviljamaa maakasutuse korraldamiseks ja sihtotstarbelise kasutamise
jätkamiseks.
Uus tn 1a maaüksus on kasutuses Uus tänava ja Rukkilille tänava korterelamute kogukonnaaiana,
kus korteris elavad inimesed saavad omale ise aiasaadusi kasvatada, tugevdada kogukonnatunnet
ning veeta vaba aega füüsiliselt ja vaimselt kasulikult.
Harku valla üld- ja teemaplaneeringu kohaselt asub Uus tn 1a maaüksus elamumaa juhtotstarbega
tiheasustusalal.
Nagu eelnevalt mainitud, siis üld- ja teemaplaneering võimaldab suurematel elamupiirkondadel
elamumaa juhtotstarbega aladele määrata üheks võimalikuks kõrvalfunktsiooniks üldkasutatava
hoone maa. Uus tn 1a kinnisasjal asuvaid aiamaid kasutavad lähiümbruses olevate korterelamute
elanikud ning kuna kinnistu asub Harku keskusest eemal, siis ei ole otstarbekas Uus tn 1a aiamaid
viia ümber näiteks Metsa tee 15 maaüksusele. Aiamaade ümberpaigutamist ei ole, arvestades
aastakümnetega väljakujunenud kasutust, rajatud kuure-kasvuhooneid ning kasvavaid viljapuid ja
marjapõõsaid, praktikas lihtne teostada.
Uus tn 1a maaüksus jääb Harku aleviku äärealale, eemale piirkonnast, kus tekib Harku alevikus
enim elamuühikuid (Betooni, Betooni 1, Betooni 2, Betooni 3, Betooni 5, Betooni 7 kinnistute
detailplaneering, Pikk tn 19 ja Pikk tn 19A ning lähiala detailplaneering, koostatav Pikk tn 6
maaüksuse detailplaneering).
7 Leitav Harku valla veebilehelt
https://www.harku.ee/ehitus-planeerimine-ja-taristu/avaliku-ruumi-planeerimine/teemaplaneeringud
Uus tn 1a maaüksusel lasub erinevaid seadusest tulenevaid kitsendusi, sh elektripaigaldise
kaitsevöönd (elektriõhuliin ja -maakaabelliin), Harku mõisa park.8 Need hõivavad maaüksusest
märgatava osa.
Maaüksus asub Harku-Laagri tee ääres, mille liikluskoormus on suur ning ajas kasvav. Instituudi
tee on kasutusel ka raskeveokite poolt. Tee kasutusega kaasnevad müra9 ja heitegaasid.
Kuigi Uus tn 1a maaüksusele on ligipääs jalgratta- ja jalgteega, siis juurdepääs sõiduautoga oleks
raskendatud, sest Rukkilille tänav ja Rukkilille põik on kitsad teed ega võimalda teele suure
koormusega kahesuunalist liikluse kavandamist, mida kool ja lasteaed vajaksid.
Seetõttu ei näe Harku Vallavalitsus võimalust Uus tn 1a maaüksusele lasteaed-algkooli
planeerimiseks.
Riigi omandis olev Nelgi tee 2 maaüksus (katastritunnus 19801:001:3886) külgneb Uus tn 1a
maaüksusega. Harku valla üld- ja teemaplaneeringu kohaselt asub Nelgi tee 2 maaüksus elamumaa
juhtotstarbega tiheasustusalal.
Tegemist on suhteliselt väikese (4319 m²) maaüksusega, mis ei moodusta koos Uus tn 1a
maaüksusega kompaktset maa-ala. Negatiivsed asjaolud, mis esinevad Uus tn 1 maaüksuse osas,
esinevad ka siin, välja arvatud ala aianduseks kasutamine. Maaüksuse kasutamine on oluliselt
mõjutatud piirnevast Laagri-Harku teest ja maaüksust läbivast elektrivõrgu õhuliinist.
Elektripaigaldise kitsenduse tõttu on Nelgi tee 2 maaüksuse potentsiaalselt hoonestatava maa osa
kitsas ja pikk, mistõttu ei ole võimalik kavandada lisaks hoonele mõistlikke välialasid lasteaiale
nii, et see arvestaks ka Laagri-Harku teest tuleneva liiklusmüraga.
Seetõttu ei näe Harku Vallavalitsus võimalust Nelgi tee 2 maaüksusele lasteaed-algkooli
planeerimiseks
Põllu tn 10 (katastritunnus 19801:001:4115, suurus 24112 m2) maaüksus on Maa-ameti
28.01.2021 korraldusega nr 1-17/21/242 antud munitsipaalomandisse MaaRS § 28 lõike 3 alusel.
Põllu tn 10 maaüksusel asub Harku valla omandis olev puurkaev-pumbamaja (ehitisregistri kood
121295370), mistõttu määrati maaüksusele tootmismaa sihtotstarve.
Põllu tn 10 maaüksus asub Harku valla üld- ja teemaplaneeringu kohaselt valdavalt puhke- ja
virgestusmaa juhtotstarbega tiheasustusalal.
Põllu tn 10 maaüksus asub lisaks Rukkilille tn 15, Rukkilille tn 17 ja Rukkilille tn 19 kinnistutega
piirneval alal u 1000 m2 osas elamumaa juhtfunktsiooniga alal.
Seetõttu ei näe Harku Vallavalitsus võimalust Põllu tn 10 maaüksusele lasteaed-algkooli
planeerimiseks (vt ka põhjendused edasises tekstis).
Riigi omandis olev Nelgi tee 4 (katastritunnus 19801:001:4010, suurus 35904 m2) maaüksus asub
Harku valla üld- ja teemaplaneeringu kohasel puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega
tiheasustusalal.
Seetõttu ei näe Harku Vallavalitsus võimalust Nelgi tee 2 maaüksusele lasteaed-algkooli
planeerimiseks (vt ka põhjendused edasises tekstis).
Alljärgnevalt selgitab vallavalitsus puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbe tähendust üldplaneeringus.
Üldplaneeringu seletuskirja jaotises 2.6 on öeldud, et üldplaneeringus mõeldakse puhke- ja
virgestusmaa all haljas- ja metsaalasid, kuhu on ehitatud minimaalselt teenindavaid ehitisi (puhke-
, spordi- ja kogunemisehitisi, samuti vaba aja veetmisega seotud ärilisi ehitisi – kohvikuid jne koos
parkimisvõimaluse lahendamisega), et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist,
kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Puhkeotstarbeliste ehitiste
ehitusaluse pinna suhe puhke-ja virgestusmaa ala kogupinda on maksimaalselt 10%, põhiliselt
kasutuseks on tegevus välisõhus. Volikogu kaalutlusotsuse alusel on võimalik rajada puhke-
virgestusmaale ka staadion.
Teemaplaneering täiendab ja täpsustab Harku valla üldplaneeringu seletuskirja jaotistes 2.6
maakasutuse juhtotstarbe juures olevaid planeerimise reegleid ja projekteerimistingimuste
8 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ZS8xeeI 9 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/Nn7j-gmC
andmise aluseid. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.12 esitatud tabelis „Tingimused
detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks puhke- ja
virgestusmaadel“ on täpsustatud ja täiendatud üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.6 esitatud
tingimusi detailplaneeringute koostamiseks – puhke- ja virgestusmaal. Muuhulgas on toodud
järgmised tingimused:
• kuna alade peamine juhtotstarve on puhke- ja virgestusmaa, peab uus planeeritav maakasutuse
sihtotstarve sellega haakuma;
• puhke- ja virgestusmaale ehitada lubatavate hoonete maksimaalseks ehitisealuseks pinnaks on
lubatud kokku maksimaalselt 10% puhke- ja virgestusmaa maaüksuse pindalast, kuid kui ühele
maaüksusele jäävate hoonete summaarne ehitisealune pind on üle 300 m2, on soovitav algatada
ehitamise võimalikkuse selgitamiseks ja ehitusõiguse määramiseks detailplaneeringu
koostamine.
Üld- ja teemaplaneeringu kohaselt on võimalik Põllu tn 10 ja Nelgi tee 4 maaüksustele kavandada
välisõhu rajatisi, mis võimaldavad sportimist ja lõõgastumist (sh staadionit volikogu
kaalutlusotsuse alusel) ning puhkeotstarbelisi ehitisi. Haridusasutuse hooned ei liigitu
puhkeotstarbelisteks ehitisteks, mistõttu üld- ja teemaplaneeringu kohasele puhke- ja
virgestusmaale sellise funktsiooniga hoonete püstitamine ei ole võimalik.
Riigi omandis olev Timuti tee 5 maaüksus (katastritunnus 19801:001:3993) asub Harku valla üld-
ja teemaplaneeringu kohaselt haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega tiheasustusalal.
Üldplaneeringu seletuskirja jaotises 2.5 on öeldud, et haljasala ja parkmetsa maade alla kuuluvad
peamiselt tehiskeskkonda ja tiheasustusaladesse jäävad rohelised haljasalad, mis täidavad nii
vabaõhu puhkekoha kui ka nn ökoloogilise puhvertsooni funktsiooni. Haljasala ja parkmetsa maa
kõrvalfunktsioon on antud ka elamualadele. Alade kasutust võimaldatakse ka puhke- ja
virgestusaladena. Haljasala ja parkmetsa maal on hoonestamine keelatud, välja arvatud sihipärase
kasutamisega seonduvate ehitiste rajamine (puhkeotstarbelised mitteärilised ehitised: laululava,
lõkke- või peoplats jms). Üldplaneeringu seletuskirjas sisalduvad tingimused detailplaneeringu
koostamiseks – haljasala ja parkmetsa maal:
• maa-alade konkreetne kasutus täpsustub detailplaneeringute käigus, peamiseks suunaks on
vabaõhu puhkealad;
• haljasala ja parkmetsa maal on ehitustegevus keelatud, välja arvatud sihipärase kasutamisega
seonduvate ehitiste rajamine (puhkeotstarbelised mitteärilised ehitised: laululava, lõkke- või
peoplats jms) ning tehnilise infrastruktuuri alaste joonobjektide rajamine;
• puhkerajatiste planeerimisel lahendada nendele ligipääs kergliiklusega, suurematele
puhkealade puhul ka teenindusliku autotranspordiga.
Üldplaneeringu kohaselt ei ole võimalik püstitada Timuti tee 5 maaüksusele haridusasutuse
hooneid, sest need ei ole puhkeotstarbelised ehitised. Timuti tee 5 maaüksus asub Timuti tee ääres,
mis piirneb Uus tn 11a ja Uus tn 11 tootmis- ja ärimaa kinnistutega, kus asuvad laoplatsid
ehitusmaterjalidega, autode varuosadega jms. See ei ole atraktiivne, meeldiv ja asukoha poolest
loogiline piirkond lastaed-algkooli püstitamiseks.
Uus tn 1a, Nelgi tee 2, Nelgi tee 4, Põllu tn 10 ja Timuti tee 5 maaüksused asuvad Laagri-Harku
tee ja perspektiivse Juuliku-Tabasalu maantee10 vahelisel alal. Olemasolev Laagri-Harku tee on
suure liiklussagedusega ning eeldatavasti kujuneb ka Juuliku-Tabasalu teest tiheda liiklusega
koridor, kuhu suunatakse sh raskeveokid. Laste-haridusasutuste kavandamine suure liiklusega
piirnevale alale, kus esinevad maanteest tulenevad häiringud (müra, õhusaaste ja vibratsioon), ei
ole kooskõlas hea avaliku ruumi ega lastesõbraliku asutuste planeerimisega. See ei ole keskkond,
kus inimesed soovivad vabatahtlikult viibida.
Pikk tn 17 katastriüksus on koolihoone jaoks sobiliku asukohaga, kuna asub Harku aleviku keskel
ning kõik detailplaneeringutega kavandatud või kavandatavad korterelamutega maad jäävad antud
10 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/vMF7JrZW
katastriüksuse vahetusse lähedusse (vt Joonis 1). Laste kontsentratsioon korterelamute piirkonnas
on tunduvalt suurem kui aladel, kus paiknevad valdavalt üksikelamud (sh Maa- ja Ruumiameti
poolt pakutud Uus tn 1a, Nelgi tee 2, Nelgi tee 4, Põllu tn 10 ja Timuti tee 5 maaüksustega
piirnevatel aladel). See on ka üks põhjustest, miks lasteaed-algkooli planeerimine Pikk tn 17
maaüksusele on laste jaoks meeldivam, ohutum ja turvalisem, kui keskuse äärealale, mis tingiks
valdava osa lasteaia- ja koolilaste liikumise asulat läbiva suure liiklusega Laagri-Harku tee ääres.
Joonis 1. Elamuühikute arv Harku alevikus. Mustaga on tähistatud kavandatavad elamuühikud antud alal, sinisega
olemasolevad elamuühikud piirkonnas. Skeem illustreerib elamuühikute (sh laste) kontsentratsiooni piirkonniti.
Tumepunasega on tähistatud Pikk tn 17 maaüksus, kuhu soovitakse kavandada lasteaed-algkooli funktsiooni, mis asub
elamuühikute poolest kõige tihedamal alal.
Pikk tn 17 maaüksuse lähedal (100-200 m) asub Instituudi tee 5 kinnistu, millel paikneb hoone,
kus pakuvad teenust Harku aleviku lasteaed, Harku raamatukogu ja Harku perearstikeskus. Hoone
on kujunenud Harku aleviku keskuseks. Koolihoone planeerimisel Harku keskuse lähedusse, Pikk
tn 17 maaüksusele, tugevdatakse keskuse identiteeti ja võimaldatakse tarbida avalikke teenuseid
koondatult ühes asukohas ilma sõiduauto abita. Pikk tn 17 maaüksus on logistiliselt heas kohas,
kus läheduses elavatel koolilastel on võimalik kooli tulla kas jalgsi või jalgrattaga.
Maa- ja Ruumiameti poolt pakutud maaüksustele koolihoone planeerimisel muutub aleviku
keskuse tunnetus ja olemus nõrgemaks ning funktsioonide jaotus ebaselgeks, mistõttu see ei ole
mõistlik ja hea põhimõte väikese asula ruumilisel planeerimisel. Hea ruumilahendus ei täida
üksnes funktsionaalseid, tehnilisi ja majanduslikke nõudeid, vaid seob inimesi ja suurendab
omavahelist lävimist. Harku alevik on väike asula, mistõttu ei ole põhjendatud avalike
funktsioonide jaotumine aleviku erinevatesse piirkondadesse. Kvaliteetse ruumi planeerimisel
tagatakse tervislik, turvaline ja ohutu elukeskkond ning soodustatakse tervislikke eluviise.
Harku Vallavalitsus soovib selgitada koostamisel oleva Harku aleviku Pikk tn 6 ja Pikk tn 17
maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu peatükis 6.1 esitatud nõuet lastead-algkooli
projekteerimiseks, mida mainisite oma 28.05.2025 kirjas nr 6-3/24/3705-4. Seletuskirjas on
järgmised laused: lasteaed-algkool tuleb projekteerida võimalikult pikaealiseks. See tähendab
muuhulgas, et hoone peab võimaldama kasutusviiside olulist muutumist tulevikus (nt vajadusel
muuta noortekeskusteks, hooldekoduks vms). Kohalik omavalitsus on järginud selles osas Maa- ja
Ruumiameti kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid11, mis on muuhulgas järgmised:
• ruumiotsuse puhul tuleb jälgida, et nende põhimõtted oleksid elluviimisel ajakohased ja nende
ruumilahendused tulevikuvaates kohandatavad, kuna nende mõju ehitatud keskkonna arengule
on ajaliselt pikk;
• hea lahendus laseb ennast tellimuse, ühiskondliku või majandusliku olukorra muutudes
kohandada;
• ruumiliste lahenduste muutmine on kallis, seetõttu laseb hea lahendus ennast uues olukorras
võimalikult väikeste ümbertegemistega järgmises funktsioonis kasutada;
• kuna tulevik ei ole ette teada ei tellijale, arhitektile ega omavalitsusele, saab kestlikkust taotleda
põhiliselt spetsiifilise funktsionaalsuse arvelt, kasutusvõimaluste mitmekesistamise kaudu;
• otstarve võib hoone või linnaruumi lahenduse eluea jooksul muutuda, seega on otstarbekuse
kõrval oluline ka paindlikkus.
See ei tähenda, et detailplaneeringuga kavandatavat laste- ja haridusasutuse funktsiooni ei
realiseerita, vaid seda, et lasteaed-algkooli hoone projekteerimisel arvestatakse võimalusega seda
vähese kuluga ümberprojekteerida, kui kaugemas tulevikus selleks vajadus tekib.
RVS § 29 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt võib riigivara võõrandada, kui vara ei ole riigivara
valitsejale vajalik ning kui vara on vajalik RVS § 33 lõikes 1 nimetatud juhtudel. RVS § 33 lõike
1 punkti 1 kohaselt võib riigivara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada kui vara on vajalik
kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas
kogukonna ühistegevuseks.
KOKS § 6 lõike 2 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne muuhulgas korraldada antud vallas või
linnas lastehoidude, lasteaedade ja põhikoolide ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse
omanduses.
Alusharidusseaduse § 5 lõike 1 kohaselt tagab kohaliku omavalitsuse üksus kõigile pooleteise-
kuni kolmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle omavalitsusüksuse territooriumil ja kelle vanem
on avaldanud soovi lastehoiukohta kasutada, võimaluse käia oma territooriumil asuvas lastehoius
ning kõigile kolme- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle omavalitsusüksuse
territooriumil ja kelle vanem on avaldanud soovi lasteaiakohta kasutada, võimaluse käia oma
territooriumil asuvas lasteaias.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõike 2 kohaselt tagab õppimiskohustuse12 täitmise ja
põhikooli riiklikule õppekavale vastava põhihariduse omandamise võimaluse valla või linna
haldusterritooriumil elavatele õppimiskohustuslikele lastele vald või linn, kaasates vajaduse korral
erakooli pidaja või riigi.
Seega on Harku vald kohustatud tagama vallas elavale kuni seitsmeaastastele lapsele lasteaiakoha
ja õppimiskohustuslikule lapsele põhikoolikoha.
11 https://maaruum.ee/ruumiloome-ehitus-ja-planeerimine/ruum-ja-arhitektuur/kvaliteetse-ruumi-aluspohimotted 12 PGS § 2 lg 1 kohaselt on põhikool üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja
õppimiskohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg üheksa aastat.
Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 127 lõike 2, palume kooskõlastada
Ruum ja Maastik OÜ poolt koostatud Harku vallas Harku alevikus Pikk tn 6 (katastritunnus
19801:001:3897) ja Pikk tn 17 (katastritunnus 19801:001:4051) maaüksuste ja lähiala
detailplaneering, töö nr 02/22 (Plan ID 125332).
Detailplaneeringu materjalid on leitavad SIIT, menetlusdokumendid on leitavad SIIT.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Ott-Rätsepp
Planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja
Kirja koostajad:
Katrin Vilberg
arhitekt
[email protected], 5553 4305
Hannes Raudleht
jurist
[email protected], 5374 5959
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium