Turismitegevuskava 2026-2029 eelnõu kooskõlastamine

Hr Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

08.10.2025

Turismitegevuskava 2026–2029 eelnõu

kooskõlastamine

Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO tagasiside

Täname võimaluse eest tutvuda turismitegevuskava 2026–2029 eelnõuga. Peame dokumendis

seatud eesmärke ja tegevusi oluliseks ning hindame süsteemset lähenemist turismisektori

arendamisele. Alljärgnevalt toome välja oma seisukohad ja ettepanekud, pöörates erilist

tähelepanu regionaalse turismi arendamise vajadusele ning DMOde rollile sihtkohtade

juhtimisel.

1. Realistlikkus ja valmisolek vastutuse võtmiseks

DMOde rolliga seotud tegevused on realistlikud ja meie vastutusvaldkonnaga

kooskõlas. Oleme valmis võtma vastutuse sihtkoha tervikliku ja strateegilise juhtimise

ning arenduse eest.

Samal ajal rõhutame, et selline vastutus eeldab stabiilset ja prognoositavat riiklikku

rahastust. Piirkondliku turismi juhtimine ei saa toimida projektipõhiselt ega lühiajalise

toetusloogika alusel – see nõuab kindlat baasrahastust, mis tagab DMOde suutlikkuse

tegutseda strateegiliselt, kavandada tegevusi mitmeks aastaks ette ning pakkuda

järjepidevat tuge ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele, piirkondlikele

turismivõrgustikele ja huvigruppidele. Ilma riigi süsteemse panuseta ei ole võimalik

tagada sihipärast ja kvaliteetset sihtkoha juhtimist, mis viib seatud eesmärkideni kogu

Eestis.

2. Eesmärkide realistlikkus

Eesmärgid on ambitsioonikad, kuid üldjoontes realistlikud:

• Turismi lisandväärtuse kahekordistamine aastaks 2035 on saavutatav järjepideva ja

sihipärase turundustegevuse, teenuste digitaliseerimise ning transpordiühenduste

arendamise kaudu.

Peame oluliseks, et tegevuskava põhineks täpsel teadmisel, millised väliskülastajatele

suunatud tooted ja teenused suurendavad turismi lisandväärtust kõige tõhusamalt ning

millistes piirkondades see mõju on suurim. Tegevuskavas tuleks need prioriteetsed

valdkonnad ja sihtrühmad selgelt esile tõsta ning tegevused nende ümber koondada.

• Ööbimiste osakaalu tõstmine väljaspool Tallinna (53%) eeldab regionaalse turismi,

tootearenduse, turismiturunduse ja transpordiühenduste järjepidevat ning süsteemset

arendamist.

• Eesmärk jõuda 2029. aastaks selleni, et 65% turismiteenustest on online-

broneeritavad, on realistlik juhul, kui ettevõtjad saavad järjepidevat tuge ja

juhendamist digivõimekuse suurendamisel.

• Äriturismi osakaalu kasv 24,5%ni sõltub otseselt rahvusvahelistest ühendustest ja

majanduskeskkonna arengust, kuid on sihipärase koostöö korral saavutatav.

Tähelepanek: Riiklikus tegevuskavas ei ole otstarbekas määrata vastutajaks ettevõtjaid –

nende roll on eelkõige olla partnerid ja kaastäitjad. Soovitame tegevuste vastutajatena selgelt

välja tuua Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus kui turismipoliitika kujundajad ja rakendajad, teised partnerorganisatsioonid aga

täidaksid toetava või kaastäitja rolli.

3. Täiendavad fookused järgmiseks neljaks aastaks

Mereturismi arendus – väikesadamad on olulised mereturismi tugipunktid, mis loovad uusi

külastajakogemusi väljaspool pealinna. Mereturismi arendus tähendab rannikualade ja

väikesadamate sihipärast kujundamist kvaliteetsete teenuste, turvalise infrastruktuuri ning

ühtse külastajateekonna kaudu.

4. Tegevused, mida kaaluda välja jätmiseks või ümber suunamiseks

• Regulatsioonide liigne detailplaneerimine (nt TTJA ja MKM tegevused 42–47) võiks

jääda rohkem riigi kui ettevõtjate fookusesse.

Lõpetuseks rõhutame, et turismi regionaalne arendamine on kestliku arengumudeli põhieeldus

- see tagab, et turismi majanduslik ja sotsiaalne mõju jaotuks üle Eesti, toetades kohalikke

kogukondi, ettevõtlust ja piirkondade elujõulisust.

Lisa: Turismitegevuskava 2026-2029 koos kommentaaridega.

Lugupidamisega

Karmen Paju

Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO juht

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus

Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO

Sirge 2, 10618 Tallinn

Tel +372 506 3770

https://dmo.heak.ee/

1

Eelnõu

16.09.2025

Turismitegevuskava 2026–2029

Sisukord

Lühendite selgitus ...................................................................................................................... 2

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 2

1 Visioon ja eesmärk ............................................................................................................. 3

2 Eesmärgi täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikud tegevused .............................. 4

2.1 Tegevussammas nr 1: Eesti on aastaringselt atraktiivne turismisihtkoht ................... 5

2.2 Tegevussammas nr 2: Sujuvad ja mitmekülgsed transpordi- ja digiühendused ....... 11

2.3 Tegevussammas nr 3: Mitmekülgne, külalislahke ja elujõuline turism ka väljaspool

tõmbekeskusi toetab kohaliku elu arengut, kaasates kohalikke kogukondi ......................... 15

2.4 Tegevussammas nr 4: Turism on stabiilne ja tulus ettevõtlusvaldkond ning heade

töötingimustega mainekas karjäärivõimalus töötajatele ...................................................... 18

2.5 Tegevussammas nr 5: Nutikas, uuenduslik ja kestlik turismisektor ......................... 26

3 Tegevuste elluviimine ja tulemuste seiramine.................................................................. 31

4 Eelarve prognoos .............................................................................................................. 31

5 Kaasamine ja edasine protsess ......................................................................................... 32

2

Lühendite selgitus

Dokumendis on kasutatud lühendeid järgmises tähenduses:

1. DMO – turismisihtkoha juhtimisorganisatsioon

2. EHRL – Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

3. EIS – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

4. EKB – Eesti Konverentsibüroo

5. ELTÜ – Eesti Loodusturismi Ühing

6. EMTA – Maksu- ja Tolliamet

7. HTM – Haridus- ja Teadusministeerium

8. JDM – Justiits- ja Digiministeerium

9. KLIM – Kliimaministeerium

10. KUM – Kultuuriministeerium

11. MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

12. PPA – Politsei- ja Piirivalveamet

13. RAM - Rahandusministeerium

14. REM – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

15. RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

16. SIM – Siseministeerium

17. TTJA – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

18. VÄM – Välisministeerium

Sissejuhatus

Turism on Eestile oluline majandusvaldkond, mille osakaal sisemajanduse kogutoodangust oli

2023. aastal koos kaudsete mõjudega ligikaudu 7 protsenti1 ning moodustas olulise osa teenuste

ekspordist. Turism avaldab suurt majanduslikku mõju ka teistele sektoritele, see kujundab Eesti

kuvandit välismaal ja aitab hoida transpordiühendusi teiste riikidega, tasakaalustab regionaalset

arengut ja pakub töökohti, mis on paljudele esimeseks võimaluseks tööturul alustada.

2025. aasta veebruaris kinnitas majandus- ja tööstusminister turismivaldkonda terviklikult

käsitleva arengudokumendi Eesti turismi pika vaate 2025–20352 (edaspidi pikk vaade), mis

määratleb turismivaldkonna visiooni, pikaajalised eesmärgid ja strateegilised tegevussuunad.

Pikk vaade on katusdokumendiks turismivaldkonna nelja-aastaste strateegiate ehk

tegevuskavade koostamisel.

See tegevuskava kirjeldab, mida tuleb teha perioodil 2026.–2029. a selleks, et saavutada pikas

vaates seatud eesmärgid. Samuti on siin toodud, kes tegevuste elluviimise eest vastutab, kuidas

tegevuste tulemuslikkust mõõta ning milline on rahaline vajadus kavandatud tegevuste

elluviimiseks.

1 2023. aasta Eesti turismi regionaalse mõju analüüs. MKM, 31.12.2024. Turismi regionaalne mõju 2023.

aastal.pdf 2 Turismi pikk vaade 2025-2035. https://www.mkm.ee/turism2035.

3

Tegevuskava valmis koostöös sektoriga, ministeeriumide ja erinevate asutustega. Tegevuskava

aitab ministeeriumidel, asutustel, DMOdel, ettevõtjate esindusorganisatsioonidel, ettevõtjatel

ja teistel huvigruppidel planeerida ja prioriseerida oma ressursse, otsuseid ja tegevusi järgmise

nelja aasta osas.

1 Visioon ja eesmärk

Tegevuskava tugineb täielikult pika vaate visioonile, eesmärkidele ja tegevussuundadele.

Visioon on, et Eesti on 2035. aastal ootustele vastavate turismitoodetega (tekstis nimetatud ka

„turismiteenus“) tuntud, kestlik ja uuenduslik sihtkoht, turismi lisandväärtus on

kahekordistunud. Eesmärk on tõsta tuntust Eesti eripära konkurentsieeliseks muutmise ja

nutika turundamise abil ning jõuda selleni, et Eesti turismisektor on efektiivne, digitaalselt

arenenud, kestlik ja külalislahke, pakkudes aastaringselt autentseid turismitooteid üle Eesti ning

tagades nii kohalike elanike kui turistide kõrge rahulolu.3

Selleks, et saaksime 2035. aastal öelda, et oleme visioonini jõudnud ja püstitatud eesmärgi

saavutanud, peab turismi lisandväärtus olema selleks ajaks kahekordistunud ning elanike ja

väliskülastajate rahulolu kasvanud.4 Nende sihtideni jõudmiseks tuleb vahepeal saavutada

mitmeid olulisi vahetulemusi. Aastateks 2026–2029 soovitud tulemused on kirjeldatud

allolevas tabelis 2029. aasta sihttaseme veerus koos võrdlusega algtaseme ja pikaajaliste

eesmärkidega.

Peamised mõõdikud Pika vaate

lähtetase

2023

Sihttase

2029

2035

sihttase

Selgitus

Turismi lisandväärtus,

otsene ja kaudne mõju

(Statistikaamet)

2 200 mln

eurot

3 248 mln

eurot

4 300 mln

eurot

Määratletud samal meetodil nagu

„Majanduspoliitika pikk plaan 2035“

mõõdikute arvutamiseks5

Eesti elanike rahulolu

turismiga

Puudub Selgumisel Selgumisel Mõõdik on planeeritud sisustada

2025–2026 ja liita Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi

kohalike elanike rahuoluküsitlusse,

mida viiakse läbi iga kahe aasta

tagant, järgmisel korral 2026. aastal

Väliskülastajate rahulolu

turismiteenustega Eestis

(EIS, % välisturistidest, kes

soovitaks sõpradel

külastada Eestit)

73 73 75 Kuna mõõdiku praegune sihttase on

juba kõrge, siis hüppelise kasvu

asemel on hetkel eesmärk eelkõige

olemasolevat kõrget taset hoida.

3 Turismi pikk vaade 2025-2035, lisa 1 lk 5. 4 Turismi pikk vaade 2025-2035, lisa 1 lk 14. 5 Majandusplaan | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

4

Piiriuuring toimub strateegia

perioodil ühel korral, s.o 2027. aastal.

Lisaks on pikast vaatest tulenevalt ka täpsemad väljundid ja nende mõõdikud eraldi viie

tegevussuuna ehk nii-öelda iga tegevuste ploki kohta. Täpsemad tegevusplokkide väljundid,

mõõdikud ja sihttasemed on välja toodud tegevuste peatükis.

Selleks, et kirjeldatud visiooni ja eesmärki täita, on pika vaate kohaselt vaja toetuda viiele

tegevussambale ehk sisuliselt tegutseda viies tegevussuunas.6

Visioon: Eesti on 2035. aastal ootustele vastavate turismitoodetega tuntud, kestlik ja uuenduslik sihtkoht, turismi

lisandväärtus on kahekordistunud

Eesmärk: Turismi lisandväärtus, otsene ja kaudne mõju on 2029. aastal 3 248 mln eurot

1. Eesti on aastaringselt

atraktiivne turismisihtkoht

2. Sujuvad ja

mitmekülgsed transpordi-

ja digiühendused

3. Mitmekülgne,

külalislahke ja elujõuline

turism ka väljaspool tõmbekeskusi toetab

kohaliku elu arengut,

kaasates kohalikke kogukondi

4. Turism on stabiilne ja

tulus ettevõtlusvaldkond

ning heade töötingimustega

mainekas karjäärivõimalus

töötajatele

5. Nutikas, uuenduslik ja

kestlik turismisektor

Fookuses on Eesti kui

turismisihtkoha ja

sündmuste ning äriturismi

nutikas ja andmepõhine

turundus prioriteetsetel

sihtturgudel.

Fookuses on

rahvusvaheliste

transpordiühenduste

arendamine, uute

otselendude arvu ning

olemasolevate liinide

sageduste kasvatamine

ning turismiteenuste

reaalajas

broneerimisvõimaluste

loomine digikanalites.

Fookuses on kõrge

lisandväärtusega

turismitoodete ja -

teenuste arendamine ning

nende nähtavuse ja

kättesaadavuse

suurendamine digikanalite

kaudu.

Fookuses on turismisektori

vajadustele vastava hariduse

ning lisandväärtust loovate

tulevikuoskuste arendamine,

mis suurendavad sektori

atraktiivsust tööandja ja

investeerimiskeskkonnana.

Fookuses on sektoriülene

koostöö ning nutikate

tehnoloogiate,

tehisintellekti ja

reaalajamajanduse

lahenduste

integreerimine

tootlikkuse

suurendamiseks ja

külastajakogemuse

parendamiseks.

Soovitud tulemus 2029:

turismiteenuste eksport on

kasvanud 2,7 miljardi

euroni ning äriturismi

osakaal suurenenud 24,5

protsendini.

Soovitud tulemus 2029:

VisitEstonia infosüsteemis

on 65% turismiteenustest

reaalajas online-

broneeritavad.

Soovitud tulemus 2029:

ööbimiste osakaal

väljaspool Tallinna on

vähemalt 53%.

Soovitud tulemus 2029:

lisandväärtus on kasvanud

34 920 euroni hõivatud isiku

kohta.

Soovitud tulemus 2029:

investeeringud

immateriaalsetesse

põhivaradesse on

kahekordistunud.

Suurimad soovitud muutused: toimiv sektoriülene koostöö ja digitaliseeritud külastajateekond ning uued ärimudelid

2 Eesmärgi täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikud tegevused

Püstitatud eesmärkide saavutamiseks, peavad panustama kõik turismiga seonduvad osapooled

– nii riigiasutused kui ka ettevõtjad, erialaliidud ja teised organisatsioonid. Tegevuskava

keskendub ettevõtjate ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvatamisele digitaliseerimise,

valdkonnaülese koostöö ning uuenduslike ärimudelite kaudu. Tegevuskava perioodiks on

kavandatud turundustegevused, ühenduvuse arendamine, tootearenduse toetamine,

6 Sealsamas, lisa 1 lk 4 (ja põhjalikumalt lk 15-23).

5

ettevõtjate arendustegevused (ehk see, mida ettevõtjad ise teevad) ning ettevõtluskeskkonna

kujundamine (ehk see, mida teeb riik).

Välisturundustegevustes fokuseerime läbivalt kestlikele ja ligipääsetavatele turismiteenustele,

hoiame tasakaalu hooaegade ja piirkondade vahel, tõstes esile madalhooajal ja suurematest

linnadest väljaspool pakutavaid teenuseid. Sihtriikide turundustegevusi viiakse ellu

andmepõhiselt ning sihtriike valitakse arvestades reisiteenuste eksporditulu,

transpordiühenduste võimalusi, ööbimiste arvu madalhoojal ning regionaalsust ning

turundustegevuste maksumust. Välisturundustegevused lähtuvad sõnumistrateegiast „Estonia.

It’s about time“. Turundustegevustes on fookuses teadlik puhke- ja äriturist, kes huvitub Eestist

rohkem kui vaid üheks reisiks, soovib jääda kauemaks ning on valmis mitmekesiseid teenuseid

tarbima ja rohkem kulutama.

Teiste tegevuskava tegevuste, st turismitoodete arendamisel ja toetamisel, ühenduvuste

arendamisel ning ettevõtluskeskkonna kujundamisel, tuleb samuti silmas pidada kestlikkust

ning püüda hoida tasakaalu hooaegade ja piirkondade vahel.

2.1 Tegevussammas nr 1: Eesti on aastaringselt atraktiivne turismisihtkoht

Turismi tegevus kava 2026-2029 perioodil on fookuses rahvusvahelistele ootustele vastavad

kõrgema lisandväärtusega (loodus, sündmused, toit, äriturism) turismitooted,

Turundustegevustes kasutatakse nutikaid tehnoloogilisi lahendusi, mille abil mõistetakse

külastaja ootusi juba enne nende saabumist. Fookuses on rahvusvahelised ning Eesti sisesed

koostöövõrgustikud, mille abil pikendatakse välisturistide reiside kestvust, vähendatakse

hooajalisust ning hajutatakse külastusi üle Eesti.

Perioodi 2026–2029 tegevuste tulemusena ööbivad välisturistid siin varasemast enam tööreisi

eesmärgil ehk äriturismi osakaal suureneb, välisriikide elanike kulutused Eestis ja maksed Eesti

transpordiettevõtetele suurenevad ning turismi hooajalisus langeb:

Selgitus Pika vaate

lähtetase

2023

Sihttase

2029

Pika vaate

sihttase

2035

Äriturismi osakaal

(Statistikaamet)

Näitab, kui palju turistide ööbimisi on seotud

tööreisi eesmärgiga

23,3% 24,5% 27%

Fookuses on Eesti kui turismisihtkoha ja sündmuste ning äriturismi nutikas ja andmepõhine turundus,

mille tulemusel on turismiteenuste eksport kasvanud 2,7 miljardi euroni aastaks 2029 ning äriturismi

osakaal suurenenud 24,5 protsendini.

6

Turismiteenuste

eksport

(Statistikaamet)

Näitab, kui suured olid välisriikide elanike

kulutused Eestis ning kui palju nad tegid

makseid Eesti transpordiettevõtetele

1859 mln

eurot

2 700 mln

eurot

3 900 mln

eurot

Turismi

hooajalisus

(Statistikaamet)

Kolme kõige suurema majutusasutustes

veedetud ööde arvuga kuu ööde arvu

kogusumma suhe aasta majutusasutustes

veedetud ööde arvu kogusummasse

37% 36,5% 35%

7

Esimese samba väljundeid toetavad tegevused:

Nr Tegevuse liik Tegevus Vastutaja(d) Kaastäitja(d) Väljundmõõdik (31.12.2029. a seisuga, kui ei ole teistmoodi öeldud)

1. Tootearendus ja

ettevõtlus

Rajame rahvusvahelisele

nõudlusele vastava

multifunktsionaalse

suurürituste hoone

KUM, ettevõtjad MKM, ettevõtjad Eestis on olemas sündmusturismi vajadustele

vastav piisava suuruse ja funktsionaalsusega

kultuuri- ja spordisündmuste hall, mis sobib

muu hulgas ka rahvusvahelisel tasandil

konverentside korraldamiseks. Suurürituse

hoone rajamise äriplaani eelanalüüs ja asukoha

analüüs on valmis 2026. a lõpuks

2. Tootearendus,

ettevõtluskeskkond

Jätkame rahvusvaheliste

konverentside korraldajate

aitamist korraldusõiguse

taotlemisel

EKB MKM ja EIS Rahvusvahelise Kongresside ja Konverentside

Assotsiatsiooni ICCA edetabelis on Eesti 42.

kohal

3. Ettevõtlus ja

tootearendus

Loome ja rakendame Eesti

toidu visioonidokumendi

kohaliku toidu

kättesaadavuse

parandamiseks

REM, ettevõtjad,

EHRL

Valminud on Eesti toidu visioonidokument ja

selle tegevusi rakendatakse avaliku ja erasektori

koostöös. Rakendatakse perioodi 2023–2027

lühikeste tarneahelate või kohalike turgude

kaudu põllumajandustoodete ja toidu

turustamisvõimaluste arendamise toetust

4. Ettevõtlus Jätkame

arendustegevustega.

Arendame kõrge

lisandväärtusega tooted

(kultuuri-, loodus-, äri ja

toiduturismi tooted)

väliskülastajate ootustele

vastavaks, st eelkõige

pakume tooteid parema

kvaliteediga ja ka

madalhooajal, et

Ettevõtjad EIS, KUM, DMOd,

ettevõtjate

esindusorganisatsioonid

Väliskülastajate soovitusindeks on 73

Ööbimiste osakaal kevad-, sügis- ja talvekuudel

on kasvanud 65%ni

8

suurendada lisandväärtust

ja turismitulu

5. Turundus Jätkame

turundustegevustega.

Turundame Eestit kui

loodus-, kultuuri, äri- ja

toidu reisisihtkohta

ajakohaste sõnumitega, sh

teeme kampaaniaid,

kontaktüritusi,

suhtekorraldust ja

kommunikatsiooni.

Sõltuvalt sihtturu

spetsiifikast jätkame

võimalusel ka teiste

valdkondade turundamist,

nt heaolu- ja

atraktsiooniturism

EIS DMOd, ettevõtjad,

ettevõtjate

esindusorganisatsioonid

Peamiste sihtturgude (15) reisiteenuste eksport

on kasvanud aastaks 2029 1,5 miljardi euroni

(2024 oli 1,19 miljardit eurot)

6. Turundus Turundame Eestit

varasemast enam

rahvusvaheliste

konverentside ja

korporatiivürituste

sihtkohana

EIS EKB, DMOd, ettevõtjad Äriturismi osakaal 24,5%

7. Turundus Jätkame turismi B2B

müügiedendustegevusi

sihtturgudel ja jagame Eesti

kohta infot

EIS DMOd, ettevõtjad,

ettevõtjate

esindusorganisatsioonid

400 lisandunud ja/või täiendatud toodet Eesti

kui reisisihi kohta välisturgude reisikorraldajate

tooteportfellis ning 2000 informeeritud

edasimüüjat.

9

turismiprofessionaalidele

kontaktüritustel

8. Tootearendus Uurime täiendavaid

rahastamise vajadusi ja

võimalusi teiste oluliste

turismivaldkondade (nt

atraktsiooniturismi)

arendusele kaasaaitamiseks

ning turundustegevuste

tegemiseks tänasest

suuremas mahus

MKM Rahastuse vajadus ja saamise võimalused on

selgunud.

9. Turundus,

ettevõtluskeskkond

Viime ellu diginomaadi

viisa strateegias kavandatud

tegevused, et tuua Eestisse

rohkem rahvusvahelisi

kaugtöötajaid

EIS MKM, PPA, SIM, VÄM Eestis on aastaks 2027 rohkem diginomaade,

täpsem tulem ja mõõdikud on kirjas

diginomaadi viisa strateegias (valmib 2025. a

septembris-oktoobris)

10. Tootearendus Jätkame suure

välisosalejate arvuga

mitmepäevaste

rahvusvaheliste

konverentside toetamist

EIS Aastatel 2026-2028 toetatakse vähemalt 10

rahvusvahelist konverentsi aastas

11. Tootearendus ja

turundus

Jätkame rahvusvaheliste

kultuuri- ja

spordisündmuste toetamist

ning Eesti turundamist

rahvusvahelistel kultuuri- ja

spordisündmustel

EIS MKM ja KUM Toetatud sündmuste väliskülastajate arv on

kasvanud. MKMi toetatud sündmustega

lisandub aastatel 2026-2029 väliskülastajate

ööbimisi vähemalt 140 000

12. Tootearendus Viime ellu toiduturismi

arendus- ja

koostöötegevusi, sh seotuna

Ettevõtjad, EHRL,

Eesti Peakokkade

Ühendus, Eesti

EIS (läbi arenduse

toetamise)

Lähiriikide külastajatest vähemalt 80%

hindavad toiduelamuse hinna ja kvaliteedi suhet

heaks ja väga heaks. Rahvusvahelise

10

rahvusvaheliste

kvaliteedimärgistega, sh

jätkame tegevusi tagamaks

Michelini giidi olemasolu

Eestis

Sommeljeede

Assotsiatsioon

kvaliteedimärgisega tunnustatud restoranide ca

10% täiendavat müügitulu aastas

13. Tootearendus Analüüsime, milline on

rahvusvaheliste spordi- ja

kultuurisündmuste toetuste

mõju, tagamaks vahendite

teadlikku suunamist

KUM MKM Toetuste mõju analüüs on valminud

11

2.2 Tegevussammas nr 2: Sujuvad ja mitmekülgsed transpordi- ja digiühendused

Oluline on arendada välisturistidele sobivaid rahvusvahelisi ühendusi (transpordivõimalusi

Eestisse tulekuks), Eesti-siseseid liikuvusvõimalusi (täiustada Eesti-siseseid reisiteekondi,

multimodaalseid transpordilahendusi ja reisi pikemalt etteplaneerimise võimalusi, sh madala

süsinikujalajäljega liikumisviise), digitaalseid ühenduvusi (turismiinfo ja -toodete

kättesaadavust ja nähtavust digikanalites ning võrdset ligipääsu.7

Tegevuste tulemusena saab Tallinnast otselennuga reisida regulaarselt rohkematesse kohtadesse

(39), lennuühendus muu maailmaga muutub madalhooajal tihedamaks ning tihedamaks muutub

ka laevadega reisimine:

Selgitus Pika vaate

lähtetase

2023

Sihttase

2029

Pika vaate

sihttase

2035

Rahvusvaheliste regulaarsete

otselendude sihtkohtade arv Tallinnast

aasta 2. ja 24. nädalal

(AS Tallina Lennujaam)

Näitab, kui mitmest kohast on

võimalik Eestisse otse lennata

madal- ja kõrghooajal 32/32 36/39 42/50

Rahvusvaheliste regulaarsete

otselendude väljumiste arv Tallinnast

aasta 2. ja 24. nädalal

(AS Tallina Lennujaam)

Näitab, kui tihe on Eestis

lennuühendus muu maailmaga

madal- ja kõrghooajal 242/273 290/340 370/450

Sadamate kaudu laevadega (v.a

ristluslaevad) välismaalt saabunud ja

välismaale lähetatud sõitjate arv

(Statistikaamet)

Näitab, kui tihe on välismaalt ja

välismaale laevadega reisimine 7,9 mln 9 mln 10 mln

7 Pikk vaade 2025–2035, lisa 1 lk 16.

Fookuses on rahvusvaheliste transpordiühenduste arendamine, uute otselendude arvu ning olemasolevate

liinide sageduste kasvatamine ning turismiteenuste reaalajas broneerimisvõimaluste loomine digikanalites.

VisitEstonia infosüsteemis on 65% turismiteenustest reaalajas online-broneeritavad.

12

Teise samba väljundeid toetavad tegevused:

Nr Tegevuse liik Tegevus Vastutajad Kaasvastutaja/panustaja Väljundmõõdik (31.12.2029 seisuga, kui ei ole teistmoodi öeldud)

14. Ühenduvus Jätkame ühisturundustegevusi

suurema liinifondi programmi

kaudu koostöös rahvusvaheliste

transpordifirmadega, et Eestisse

oleksid paremad otseühendused,

sh lennuühendused, Rail Baltica

jm

EIS KLIM (toetab lennujaama

arengut), Tallinna

lennujaam

Ühisturunduskoostööd tehakse 6-8

transpordiettevõttega (st lisandunud on 1-2).

Ühisturundustegevuste tulemusel on

lisandunud X rahvusvahelist ühendust Eestisse

(täpsem arv selgub septembri lõpuks)

15. Ühenduvus ja

tootearendus ja

turundus

Jätkame turismiinfosüsteemi

VisitEstonia/PuhkaEestis

arendamist, et ettevõtjatele

tekiks sellest lisandväärtus oma

äri arendamiseks ja

välisturundustegevusteks

EIS Väliskülastajate rahulolu

www.visitestonia.com info kättesaadavusele

vähemalt 4,0 viiest (andmed visitestonia.com)

Ja 65% VisitEstonia/PuhkaEestis

infosüsteemis olevaid turismiteenuseid on

võimalik reaalajas online-broneerida

16. Ettevõtlus Teeme turismiteenused online-

broneeritavaks, võttes

kasutusele

ressursihaldustarkvarad ja

online-broneerimissüsteemid

Ettevõtjad EIS 65% VisitEstonia/PuhkaEestis infosüsteemis

olevaid turismiteenuseid on võimalik reaalajas

online-broneerida

17. Turundus Suurendame teenuste

diginähtavust ning ajakohase ja

külalistele arusaadavates keeltes

info esitamist digikanalites

ettevõtjad, DMOd Väliskülastajate rahulolu

www.visitestonia.com info kättesaadavusele

vähemalt 3,9/ 5st (andmed visitestonia.com)

18. Ettevõtluskeskkond Koostame väikesadamate

arengukontseptsiooni ja

rakendame sealseid tegevusi

selleks, et soodustada

KLIM Olemas on kvaliteetne väikesadamate

andmebaas. Väikesadamatel on olemas

toetusmeetmed teenuste arendamiseks.

Sadamaseadust ja kaasnevaid seadusi on

muudetud nii, et väikesadamates oleks

13

turismiteenuste arengut

väikesadamates

võimalik pakkuda turismiteenuseid ning

ehitada selleks sobivaid rajatisi.

19. Ühenduvus Teeme ettevalmistusi

rahvusvaheliste ja siseriiklike

reisi- ja kruiisilaeva- ning

rongiühenduste arendamiseks

Ettevõtjad, KLIM,

REM

On teostatud vähemalt ühe uue liini

teostatavus- ja tasuvusuuring

20. Ühenduvus Loome või täiustame

ühistranspordiliine suure

turismihuviga sihtkohtadesse

REM Transpordiamet, KLIM,

ettevõtjad

65% väliskülastajatest hindab

ühistranspordiühendusi Eestis heaks või pigem

heaks

21. Ühenduvus Arendame reisijate vajadustele

vastava multimodaalse

liikuvusteenuse ja

piletimüügisüsteemi

REM,

Transpordiamet,

KLIM,

Riigikantselei

Tallinna ja Harjumaa ühtne piletisüsteem on

juurutatud aastaks 2026. Maas x-tee, mis

võimaldab ühildada reisiotsingu, piletitooted ja

piletiostmise üheks tervikteenuseks, on

analüüsitud ja prototüüp koostatud

22. Ühenduvus Võimaldame siseriiklikel laeva-

ja rongiühendustel pikema pileti

etteostuvõimaluse

REM,

Transpordiamet

Ettevõtjad Siseliinidel on võimalik pileteid ette osta

minimaalselt pool aastat enne reisi toimumist

23. Tootearendus Töötame välja ja rakendame

Eesti rattastrateegia 2040

KLIM,

Transpordiamet,

ettevõtjad

Rattaturismi marsruudid on tähistatud ja

kaasajastatud. Inimeste teadlikkus

rattaturismist on kasvanud. Ratta ja

ühistranspordi kombineerimine on

paranenud.

24. Ühenduvus Arendame nõudepõhiseid jm

uuenduslikke

transpordilahendusi

turismiobjektideni jõudmiseks

olemasolevatest

transpordisõlmedest

Ettevõtjad Kohalikud omavalitsused,

DMOd

Aastal 2029 saab parimate praktikatena

tutvustada 7 kestliku ja uuendusliku

transpordilahendustega turismitoodet (iga

DMO kohta üks)

25. Ühenduvus Viime läbi

sotsiaalmajanduslikku

mõjuanalüüsi parvlaevade tasu

REM Parvlaevade üleveotasude mõju ettevõtlusele

ja turismile on hinnatud ning see võimaldab

14

mõju kohta muu hulgas

ettevõtlusvabadusele ja

turismile, et tagada tasude

vastavus seadusele ning

turuolukorrale

teha teadmispõhiseid otsuseid parvlaevatasude

kehtestamise ja nende suuruse kohta.

26. Tootearendus Koostame ligipääsetavad

vastavad turismimarsruudid ja

teeme kättesaadavaks info selle

kohta, missugused

turismiteenused ja marsruudid

on ligipääsetavad

DMOd, ettevõtjad EIS VisitEstonia andmebaasis jt infokanalites ning

DMOde infokanalites on olemas info

ligipääsetavate turismitoodete ja -marsruutide

kohta

27. Tootearendus Tõstame teadlikkust

ligipääsetava ja kaasava turismi

arendamise majanduslikust

potentsiaalist ja võimalustest

DMOd, ettevõtjate

esindusorganisatsi

oonid

EIS, MKM Korraldatud on vähemalt kaheksa seminari

ligipääsetavuse teemadel

15

2.3 Tegevussammas nr 3: Mitmekülgne, külalislahke ja elujõuline turism ka väljaspool

tõmbekeskusi toetab kohaliku elu arengut, kaasates kohalikke kogukondi

Selleks, et turism oleks mitmekülgne, külalislahke ja elujõuline ka väljaspool tõmbekeskusi

ning toetaks ka kohaliku elu arengut, tuleb keskenduda välisturistide hajutamisele üle Eesti ja

olulise mõjuga turismipotentsiaaliga piirkondade või turismitoodete arendamisele.8

Kavandatud tegevused on suunatud regionaalse turismi arendamisele ja teadlikkuse tõstmisele

turismist ja kohalike kaasamisele turismi arendamisse. Eesmärk on arendada eristuvaid

sihtkohti, mis pakuvad aastaringselt kvaliteetseid ja kestlikke turismielamusi ning suurendavad

piirkondlikku majanduslikku kasu.

Tegevuste tulemusel suureneb väljapool Tallinna toimunud ööbimiste osakaal ning kasvab

rahvusvaheliselt tunnustatud (nt Green Destination, EUROPARC, UNESCO biosfääri vm

kvaliteedimärgisega tunnustatud) turismisihtkohtade arv:

Selgitus Pika vaate

lähtetase

2023

Sihttase

2029

Pika vaate

sihttase

2035

Ööbimiste osakaal

väljaspool Tallinna

(Statistikaamet)

Väljapool Tallinna toimunud ööbimiste

osakaal näitab kaudselt seda, kui palju

jõuab turismi majanduslikust mõjust

väljapoole Tallinna

52% 53% 55%

Rahvusvaheliselt

tunnustatud

turismisihtkohtade arv

(kvaliteedimärgiste

organisatsioonide

tunnustused)

10 15 Kõik

sihtkohad

(kogu Eesti

on kaetud)

8 Turismi pikk vaade 2025–2035, lisa 1 lk 18.

Fookuses on kõrge lisandväärtusega turismitoodete ja -teenuste arendamine ning nende nähtavuse ja

kättesaadavuse suurendamine digikanalite kaudu. Aastal 2029 on ööbimiste osakaal väljaspool Tallinna

vähemalt 53%.

16

Kolmanda samba väljundeid toetavad tegevused:

Nr Teema Tegevus Vastutajad Kaasvastutaja/panusta

ja

Väljundmõõdik (31.12.2029 seisuga, kui ei ole teistmoodi öeldud)

28. Ettevõtluskeskkond Jätkame era- ja avaliku

sektori koostööl põhinevate

DMOde toetamist ja

strateegilist koostööd, et

suurendada piirkonna

ettevõtete lisandväärtust,

kuid seejuures liiguvad

DMOd selgelt selles

suunas, et suurendada

eelarves omapanuse mahtu

(st muutuvad riigi toetusest

järjest vähem sõltuvaks)

MKM, EIS, DMOd Tervikliku külastajakogemuse ja piirkondlike

turismitoodete arendamise kaudu suureneb

ettevõtjate lisandväärtus regiooniti. Turismi otsene

ja kaudne mõju lisandväärtusena aastal 2029 on

3,248 miljardit eurot

29. Ettevõtluskeskkond Juhime sihtkohti

terviklikult, lähtudes Eesti

turismi pika vaate

põhimõtetest, piirkonna

eripärast ja

sõnumistrateegiast, ning

teeme koostööl põhinevat

kestlikku tootearendust ja

turundust.

DMOd Ööbimiste osakaal väljaspool Tallinna aastal 2029

on 53%

30. Tootearendus,

turundus

Arendame süsteemselt

ettevõtlikkust,

ettevõtlusteadlikkust,

ärimudeleid,

müügivõimekust ja

külalislahkust,

ettevõtjad, erialaliidud DMOd, Maakondlikud

Arenduskeskused

Ööbimiste osakaal väljaspool Tallinna aastal 2029

on 53%

17

põhifookusega väljapool

Tallinna

31. Ettevõtluskeskkond Tõstame teadlikkust

turismi olulisusest ja

laiemast mõjust. Räägime

turismisektorist kui tulusast

ja prestiižikast erialast ja

ettevõtlusvaldkonnast, sh

meedias ja sotsiaalmeedias

MKM EIS, DMOd, ettevõtjate

esindusorganisatsioonid,

ettevõtjad

"Minu omavalitsus" küsimustikus on elanike

rahulolu turismiga tõusnud. Täpsem sihttase

määratakse pärast esimese mõõtmise tulemusi

2026. aastal

32. Tootearendus Jätkame süstemaatilist

külastajate rahulolu

analüüsimist ning viime

leitud kitsaskohad

praktiliste lahendusteni,

mis tõstavad teenuse

kvaliteeti ja

kasutajakogemust

EIS, DMOd Väliskülastajate rahulolu turismiteenustega Eestis

kasvab, 73 % välisturistidest soovitavad sõpradel

külastada Eestit (EIS, väliskülastajate piiriuuring)

18

2.4 Tegevussammas nr 4: Turism on stabiilne ja tulus ettevõtlusvaldkond ning heade

töötingimustega mainekas karjäärivõimalus töötajatele

Selleks, et turism oleks stabiilne ja tulus ettevõtlusvaldkond ning heade töötingimustega

mainekas karjäärivõimalus töötajatele, tuleb arendada turismi koostöömudeleid ja võrgustikke,

parandada tööturu töötingimusi ja suurendada tööandjate atraktiivsust, arendada

turismiharidust ja oskusi jm.9

Hariduse ja oskuste arendamisel on oluline siduda turismi haridus ja töömaailm sujuvamaks

tervikuks (panustada kutsesüsteemi ja kutsehariduse reformide edusse), seista

turismivaldkonnaga seotud (rakendus)kõrghariduse arengu eest, asjakohaste täiend- ja

ümberõppe programmide olemasolu, tunnustada turismiga seotud teadustööde häid tulemusi

jm. Võimestava ettevõtluskeskkonna arendamisel tuleb tähelepanu pöörata muu hulgas ka

varimajandusele. Turismisektori (majutus, toitlustus) maksukahju moodustab Eesti Maksu- ja

Tolliameti hinnangul 3,5% kogu maksukahjust ning turismisektori peamised mured on seotud

käibe varjamise, ümbrikupalgaga ja platvormidel teenitud tulu varjamisega. Turismisektori

varimajanduse vähendamiseks on oluline liikuda suurema läbipaistvuse suunas, mida toetab ka

sektori ettevõtete suurem digitaliseeritus, kaardimaksete maksimaalne võimaldamine, aga ka e-

kviitungite, e-arvete ja masin-masin liideste kasutamine e-MTA-ga ja TÖR-i ja TSD-ga.

Tegevuskava tegevuste tulemusena kasvab turismiettevõtete lisandväärtus hõivatu kohta.

Samuti tõuseb turismiettevõtete puhasrentaablus, investeeringud põhivaradesse (kokku kolme

viimase aasta keskmisena), turismisektoris makstava keskmise palga kasvu suhe Eesti

keskmisesse palka, hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34-aastaste inimeste

hulgas (üks aasta pärast lõpetamist ja viis aastat pärast lõpetamist) ning turismiga seotud

teadustööde arv:

Sisu Pika vaate

lähtetase

Sihttase 2029 Pika vaate

sihttase 2035

Majutuse, toitlustuse ja

reisikorralduse

ettevõtete keskmine

lisandväärtus tööga

hõivatud isiku kohta

(Statistikaamet)

Näitab ettevõtete ja

tööjõu tootlikkust

21 839 eurot

tööga hõivatud

isiku kohta

34 920 eurot

tööga hõivatud

isiku kohta

48 000 eurot

tööga hõivatud

isiku kohta

9 Turismi pikk vaade 2025–2035, lisa 1 lk 20-21.

Fookuses on turismisektori vajadustele vastava hariduse ning lisandväärtust loovate praktiliste

tulevikuoskuste arendamine, mis suurendavad sektori atraktiivsust tööandja ja investeerimiskeskkonnana.

Aastaks 2029 on lisandväärtus kasvanud 34 920 euroni hõivatud isiku kohta.

19

Neljanda samba väljundeid toetavad tegevused:

Nr Teema Tegevus Vastutaja Kaasvastutaja/panustaja Väljundmõõdik (31.12.2029 seisuga, kui ei ole teistmoodi

öeldud)

33. Ettevõtluskeskkond Koostame lühiajaliste

üüriteenuste uuringu tulemuste

põhjal tegevuskava ja viime

selle ellu

MKM KLIM On olemas ülevaade lühiajaliste

üüriteenuste turust Eestis ja seiramise

metoodika ning tehtud vastavad

poliitikaotsused valdkonna arenguks.

On tehtud otsused EL lühiajaliste

üüriteenuste määruses nimetatud

registreerimiskohustusega liitumise või

mitteliitumise osas. Olemas on sisend

elamupoliitika kujundamiseks

34. Ettevõtluskeskkond Jätkame turismisektoris

halduskoormuse ja nõuete

vähendamist. Selleks vaatame

üle turismiseaduse nõuded ja

vähendame nende mahtu ja

järelevalve vajadust

MKM Turismiseadusest on välja jäetud

nõuded, mille järele ei ole tänaseks

enam vajadust - nõuded

turismiinfokeskustele, giidide

regulatsioon – ning mille eesmärk on

vähendada reguleeritust õigusloomes ja

ka järelevalvet

35. Ettevõtluskeskkond Varimajanduse vähendamiseks

turismisektoris:

- koostame platvormimajanduse

(majutusplatvormide kaudu

osutatav lühiajalise üüri teenus)

regulaarsed ülevaated ja

avaldame need statistilisel kujul

- seirame turismisektori

maksukahjusid ja viime läbi

kontrollitegevusi

maksulaekumiste

EMTA On olemas andmed turismisektori

maksulaekumiste (sh platvormid) ja

varimajanduse kohta. Toimub

turismisektori varimajanduse regulaarne

seire peamistes kitsaskohtades (käibe

varjamine, ümbrikupalk, platvormitulu

varjamine). Kontrollitegevuste ja

tõhusate e-teenuste tulemusel on

maksulaekumised suurenenud ja

ettevõtluse läbipaistvus paranenud.

Tööjõumaksudest kõrvale hoidumise

20

suurendamiseks, sh eraldi

tähelepanu pöörame

hooajatöötajatele ja

aktiivsematele

turismipiirkondadele

- ennetame ja juhime tähelepanu

platvormitulu deklareerimata

jätmisele

vähendamiseks on viidud läbi

ümbrikupalga kampaaniad (peamiselt

suunatud noortele ja hooajatöötajatele),

teostatud paikvaatlusi ja registrite

kontrolle. Lühiajalise üüri tulu

deklareerimise tõhustamiseks on

teostatud erinevaid ennetusele ja

deklareerimata jäänud andmete

vabatahtlikule parandusele suunatud

tegevusi (sh märgukirjad, teavitused,

nügimised, juhised, äriühingutele

sõnumid maksukäitumise hinnangutes

jms)

36. Ettevõtluskeskkond Lepime osapooltega kokku, kas

ja kuidas soodustame

töökohapõhise õppe laiemat

rakendamist turismisektoris,

tihendades tööandjate ja

haridusasutuste koostööd ning

kohandades õppekavasid

tööturu vajadustele vastavaks

MKM, ettevõtjate

esindusorganisatsioonid

Osapoolte vahel on saavutatud

kokkulepe töökohapõhise õppe

soodustamise osas turismisektoris ning

alustatud on selle rakendamist

37. Ettevõtluskeskkond,

ettevõtlus

Töötame välja ja rakendame

meetmed turismisektori

tööandjate atraktiivsuse

suurendamiseks, stabiilsete ja

pikaajaliste töösuhete loomiseks

ning töötingimuste vastavusse

viimiseks töötajate ootustega

ettevõtjate

esindusorganisatsioonid,

ettevõtjad

MKM toeks

ettevõtluskeskkonna

kujundamisel läbi

töövaldkonna

regulatsioonide

Majutuses ja toitlustuses makstav

keskmine brutokuupalk võrreldes Eesti

keskmise palgaga kasvab 2023. aasta

64%-lt 67%-ni 2029. aastal

21

38. Ettevõtluskeskkond Jätkame turismihariduse

hetkeolukorra ja

arengusuundade seiramist ning

turismihariduse arendamiseks

turismihariduse ümarlaua

korraldamist vähemalt kord

aastas

MKM, Kutsekoda Turismihariduse hetkeolukord ja

arengusuunad on seiratud, võimalikud

lahendused turismihariduse ümarlauas

arutatud ja vajadusel vastavad

poliitikameetmed kujundatud.

Turismisektori tööjõu ja oskuste

vajaduste uuring on teostatud

39. Ettevõtluskeskkond Edendame turismivaldkonna

teadus- ja arendustegevust ning

tõstame selle nähtavust seire,

sihipärase suunamise ja

tunnustamise kaudu: töötame

välja näitaja turismiga seotud

teadustööde mahu hindamiseks;

viime ellu turismiteemaliste

teadustööde konkursi; seirame

regulaarselt lõputöid ja

teadusartikleid; pakume

koostöös sektoriga

teemasoovitusi üliõpilaste

uurimistöödeks

MKM Üliõpilaste teadustööde riiklikul

konkursil on aastas tunnustatud

vähemalt kolme turismivaldkonna

bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd

40. Ettevõtluskeskkond Kaardistame ettevõtjate ja

haridusasutuste koostöö senised

tugevused ja kitsaskohad ning

töötame välja süsteemse

koostöö raamistiku, mis toetab

tööandjate sisendi lõimimist

haridusse, kujundab

ettevõtlikkust ja tagab tööjõu

järelkasvu kogu turismisektoris

– ning mille alusel suunata

MKM Süsteemse koostöö raamistik on

koostatud ja tegutsetakse selle alusel

22

praktilist koostööd

turismihariduse arendamisel

41. Ettevõtluskeskkond Selgitame välja, milliseid

võimalusi on vaja

turismihariduse omandamiseks

või praktika läbimiseks

rahvusvahelisel tasandil ja kes

ja mida saab teha selleks, et

need võimalused tekiksid ja

Eesti noored pääseksid

tipptasemel haridusele

MKM, ettevõtjate

esindusorganisatsioonid

Rahvusvahelise turismihariduse ja

praktikavõimaluste analüüs on

valminud (2026) ning selle põhjal

käivitatud koostööpõhised

pilootprojektid, millesse on kaasatud

vähemalt viis Eesti õppeasutust

42. Ettevõtluskeskkond Viime turismiseadusse sisse EL

pakettreisidirektiivi

muudatustest tulenevad nõuded

ja tõhustame tagatissüsteemi

MKM JDM EL pakettreisidirektiivi muutmise

direktiivis (EL-is menetluses 2025)

kehtestatud nõuded pakettreisijate

kaitseks on turismiseadusesse üle

võetud. Analüüsitud on tagatiste

uuringus (2024) esitatud

tagatissüsteemi tõhustamise

ettepanekuid (sh tagatiste n-ö teise

kaitseliini ehk reservi loomist reisijate

paremaks kaitseks, miinimumtagatise

määrade ajakohastamist) ja võimalikud

lahendused osapooltega läbi arutatud

23

43. Ettevõtluskeskkond Jätkame turismiettevõtjate

aruandluse lihtsustamiseks

andmepõhise aruandluse

lahenduste kasutuselevõtmise

soodustamisega, eesmärgiga

tagada ressursisäästu kõigile

osapooltele ja vähendada

ettevõtjatele langevat

halduskoormust.

Reaalajamajanduse võimaluste

arendamine majutusstatistika ja

reisiettevõtjate aruandluse

esitamise osas

MKM TTJA, Statistikaamet,

PPA, ettevõtjad ja

ettevõtjate

esindusorganisatsioonid

Majutustaksonoomia on ellu rakendatud

ja vajadusel edasiarendatud, sh

ettevõtjatel on võimekus andmeid

reaalajamajanduse lahenduste baasil

edastada nii Statistikaametile kui PPA-

le, samuti on Statistikaametis tõusnud

võimekus andmete töötlemisel ja

kiiremal avaldamisel. Uusi

andmepõhiseid aruandluse võimalusi

turismisektoris (nt reisiettevõtjad) on

analüüsitud. Riigi poolt on

andmepõhise aruandluse arendusi

soodustatud. Samu andmeid küsitakse

ettevõtjalt vaid korra (once-only)

44. Ettevõtluskeskkond Koostöös osapooltega töötame

välja lahenduse, kuidas

parandada majutusasutuste poolt

kogutavate reisieesmärgi

andmete täpsust, et äriturismi

osakaal kajastuks

usaldusväärsemalt

turismistatistikas

MKM EIS, Statistikaamet,

ettevõtjate

esindusorganisatsioonid,

ettevõtjad

Võrdlusanalüüsis tuvastatud erinevus

ärireisi kajastamise osas enne ja pärast

muudatust

24

45. Ettevõtluskeskkond Arendame ja digitaliseerime

TTJA järelevalveteenuseid

TTJA Nutikad järelevalvetööristad TTJA-le

reisiettevõtjate järelevalveks (tagatise

piisavuse kontrollid, riskiprognooside

koostamine jne) arendatud. TTJA

finantskontrollide tegemise võimekust

on tõstetud, sh analüüsitud on

võimalust tagatise piisavuse kontrollide

tegemise sisseostmist kolmandatelt

osapooltelt ning võtta kasutusele

majandusaasta aruannete

automatiseeritud kontroll. Reisiettevõtja

maksuvõla automatiseeritud päring

MTA-st tehtud. Regulaarsed

kohtumised suuremate

reisikorraldajatega aktuaalsete teemade

aruteluks toimunud

46. Ettevõtluskeskkond Arendame MTR (Tarvik)

teenuseid, suurendamaks

kasutajamugavust nii

reisiettevõtjale kui reisijale,

samuti muutmaks TTJA

teenuseid efektiivsemaks

TTJA Reisiettevõtja majandustegevusteadete

esitamine ning päringute tegemine ja

statistika saamine registrist uuel

platvormil (Tarvik) on mugav ja lihtne.

TTJA-le aruandluse ja

tagatisdokumentide esitamine on

ettevõtjale mugav ja lihtne ning

efektiivistamise huvides toimub see

vaid elektrooniliselt. Lisaks

täiendatakse Tarviku funktsionaalsust,

võimaldamaks reisiettevõtja

maksejõuetuse olukorras reisijate

esitatud nõudeid ühtses elektroonses

keskkonnas vastu võtta ja menetleda.

TTJA veebis on olemas reisiettevõtjale

25

tagatise arvutamise tööriist ja juhendid

nõuete selgitamiseks ning täitmiseks

47. Ettevõtluskeskkond Tõstame ettevõtjate ja tarbijate

teadlikkust nende õigustest ja

kohustustest, nõustame

ettevõtjaid nõuete täitmisel

Ministeeriumid, TTJA,

ettevõtjate

esindusorganisatsioonid

EIS Ettevõtjatele suunatud juhiste/juhendite

värskendamine. Artiklid ja uudiskirjad,

koolitused (nt TTJA Suuna-näitaja).

Oluliste turismisektorit mõjutavate

regulatsioonide (sh ligipääsetavuse,

roheväidete ja tarbijate võimestamise

direktiivide) info on turismiettevõtjatele

neid puudutavas osas antud.

Teadlikkuse suurendamise tegevused

reisijate/tarbijate suunal (sh

käitumisjuhised reisiettevõtja

maksejõuetuse olukorras TTJA veebis)

26

2.5 Tegevussammas nr 5: Nutikas, uuenduslik ja kestlik turismisektor

Selleks, et Eesti turismisektor tegutseks nutikalt, uuenduslikult ja kestlikult oleme kavandanud

tegevused, mis on suunatud:

 turismisektori andme- ja digivõimekuse arendamisele, sh online-broneerimise ja

müügikanalite kasutamise ning sektorite ülese innovatsioonialase koostöö kasvule;

 turismisektori keskkonnajalajälje vähendamisele, sh keskkonnajuhtimissüsteeme,

kestlikkuse sertifikaate ja märgiseid omavate ettevõtjate arvu kasvule;

 kestlikkuse lõimimisele avaliku sektori protsessidesse – nt ürituste korraldamisel

ning toitlustus- ja majutusteenuste hangetes.

Kestlikkuse puhul on oluline teadlikkuse tõstmine kestlikust turismist ja rahvusvahelistest

kestlikkuse märgistest, mida saab teha selle kaudu, et kestlikkus on läbiv teema kõikides

koolitustes, aga ka läbi roheprogrammide. Oluline on toetada kestlike põhimõtete lõimimist

tegevusprotsessidesse, tunnustada kestlikult tegutsevaid ettevõtteid ning luua võimalusi

kogemuste vahetamiseks. Panustame ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse:

Tegevuste tulemusena peaks kasvama online-broneeritavate teenuste osakaal ning suurenema

majutuse, toitlustuse ja reisikorralduse ettevõtjate investeeringud pikaajalistesse

immateriaalsetesse väärtustesse (nt tarkvara, litsentsid ja kaubamärgid):

Selgitus Pika vaate

lähtetase

2023

Sihttase

2029

Pikavaate

sihttase

2035

VisitEstonia

andmebaasis reaalajas

online-broneeritavate

teenuste osakaal (EIS)

Näitab turismiettevõtjate digivõimekust. Mõõdik

täpsustatud 2025. a.

37%

(2025. aastal)

65% 75%

Eesti turismisektori

süsinikujalajälg

Euroopa Turismiorganisatsioon on hankimas

turismisektori süsinikusisalduse mõõtmist, kus

Selgumisel Selgumisel Selgumisel

Fookuses on sektoriülene koostöö ning nutikate tehnoloogiate, tehisintellekti ja reaalajamajanduse

lahenduste integreerimine tootlikkuse suurendamiseks ja külastajakogemuse parendamiseks.

Investeeringud immateriaalsetesse põhivaradesse kahekordistuvad.

27

(Euroopa

Turismiorganisatsioon,

inglise keeles

European Travel

Commission – ETC)

kasutataks ühtseid kriteeriume ning riikide

tulemused oleksid võrreldavad. Eesti liitub

Euroopa Turismiorganisatsiooni initsiatiiviga

Investeeringud

immateriaalsetesse

põhivaradesse, viimase

viie aasta keskmine

(majutuse, toitlustuse

ja reisikorralduse

ettevõtjad kokku)

(Statistikaamet)

Näitab, kui palju majutuse, toitlustuse ja

reisikorralduse ettevõtjad paigutavad

pikaajalistesse immateriaalsesse väärtustesse (nt

tarkvara, litsentsid ja kaubamärgid), et tõsta oma

konkurentsivõimet. Eesti turismi pika vaate

kinnitamise ajaks oli see mõõdik

„Innovatsioonialane koostöö teiste sektoritega“

sisustamata. Vastavate andmete puudumise tõttu

keskendutakse antud strateegias investeeringutele

immateriaalsetesse põhivaradesse

1,3 mln eurot 1,9 mln

eurot

2,5 mln

eurot

28

Viienda samba väljundeid toetavad tegevused:

Nr Teema Tegevus Vastutajad Kaasvastutaja/panustaja Väljundmõõdik (31.12.2029 seisuga, kui ei ole teistmoodi öeldud)

48. Ettevõtluskeskkond Toetame innovatsiooni

turismisektoris nutikate ja

tehisintellektil põhinevate

lahenduste piloteerimise,

teadus- ja arendusasutustega

tehtava koostöö ning uute

tehnoloogiate ja avaandmete

rakendamist toetavate

tegevuste kaudu

EIS MKM Koostöös turismi teadus- ja

arendusasutustega on käivitatud vähemalt

neli projekti (üks projekt aastas), esimene

projekt 2026. a lõpuks

49. Tootearendus Jätkame turismisektori

tööprotsesside

digitaliseerimise ja

automatiseerimise toetamist –

toetame tarkvaradega liitumist,

liidestamist ja juurutamist,

teenuste online-broneeritavust,

tõstame teadlikkust

digitaliseerimisest nõustamise

ja mentorteenuste abil

EIS DMOd, ettevõtjad, MKM VisitEstonia andmebaasis reaalajas online -

broneeritavate teenuste osakaal 65%

50. Ettevõtluskeskkond Tagame turismistatistika

satelliitkonto regulaarse

koostamise, leides selleks

sobiva rahastus- ja

koostöömudeli

MKM Statistikaamet, RAM, EIS Alates 2027. a avaldab Statistikaamet iga-

aastaselt turismi satelliitkonto põhinäitajad

(mh turismimajanduse osakaal Eesti

majanduses ja tööhõives ning turismi

lisandväärtuse andmed) võrreldes varasema

praktikaga lühema viitajaga

51. Ettevõtluskeskkond Arendame välja Eesti

turismiandmeruumi, mis

MKM Statistikaamet, EIS Eesti turismiandmeruum on loodud

29

koondab ja ühendab

turismiökosüsteemi andmed sh

külastajate liikumismustrite

andmed, et võimaldada

andmepõhist otsustamist ja

innovatsiooni

52. Ettevõtluskeskkond Võtame kasutusele AI-põhised

analüütika- ja

prognoosimudelid, mis

võimaldavad paremat

planeerimist, ressursside

jaotamist, turundusotsuste

tegemist

EIS MKM Kasutusele on võetud AI-põhine analüütika

ja prognoosimudelid ressursiplaneerimises

ja turunduses

53. Tootearendus Leiame lahendused, kuidas

jõuda lühikese/toimiva toidu

tarneahelani

Ettevõtjad, ettevõtjate

esindusorganisatsioonid,

kohalikud omavalitsused,

REM

Koostöö muu hulgas lühikese/toimiva toidu

tarneahela loomise nimel on käimas

54. Tootearendus Jätkame ettevõtjate ja

sihtkohtade toetamist

kestlikkuse märgiste

taotlemisel ja

keskkonnajuhtimisprogrammi

dega liitumisel

EIS, KLIM,

Keskkonnainvesteeringute

Keskus,

Keskkonnaagentuur

DMOd Eestis on 100 kestlikkuse märgist omavat

või keskkonnajuhtimissüsteemi rakendavat

turismiettevõtet ja 15 sihtkohta

55. Ettevõtluskeskkond Toetame teenussektori

energiatõhususe tõstmist

KLIM Majutus- ja toitlustussektorile on

rakendatud toetust summas 5 miljonit eurot

30

56. Ettevõtluskeskkond Kohandame süsiniku- ja

keskkonnajalajälje arvutamise

mudelid turismisektorile ning

soodustame nende

kasutuselevõttu

Ettevõtjate

esindusorganisatsioonid,

DMOd, KLIM

EIS Vähemalt 130 turismiettevõtet arvutab oma

keskkonna- ja süsinikujalajälge

57. Ettevõtluskeskkond Hakkame seirama

turismiobjektide külastatavust

ja rakendame külastajate

haldamise ja hajutamise

meetodeid ja vajadusel

määrame taluvusläved loodus-

ja kultuuripärandi

säilitamiseks, korraldame

turismi rahvusparkides

Turismiobjektide haldajad

(ettevõtjad, RMK jt)

DMOd Andmed objektide külastatavuse kohta on

olemas ja nende põhjal on võimalik teha

otsuseid loodus- ja kultuuripärandi säilimise

või rahvusparkides turismikorralduse

vajaduse osas

31

3 Tegevuste elluviimine ja tulemuste seiramine

Tegevuskava elluviimise eest vastutab MKM ja üks peamine tegevuste elluviija on Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutus. Lisaks viivad tegevused ellu ka teised riigiasutused, ettevõtjad,

erialaliidud ja muud organisatsioonid.

Tulemuste saavutamist seirab MKMi juurde loodud turisminõukoda turismi eest vastutava

ministri juhtimisel. Nõukotta on kaasatud turismisektori ja seotud valdkondade esindajad.

Nende ülesanne on jälgida tegevuskava elluviimist ning reageerida vajadusel kiiresti

muutustele.

Tegevuskava edukaks elluviimiseks toimib koostöö neljal tasandil:

1. Turismiökosüsteemi koostöövõrgustik ettevõtete, erialaliitude, vedajate, Eestisse

saabumise väravate (lennujaamad, bussi- ja raudteejaamad, sadamad) jt

võtmepartneritega. Turismitegevuskava keskmes on turismiettevõtja, kes teenust osutab

ning kelle heaks ja arenguks tegevusi ellu viiakse.

2. Sihtkohad ja DMOd – piirkondlikud arendusorganisatsioonid lähtuvad

külastajateekonnast ja juhivad oma piirkonna turismi arengut. Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus tegutseb üle-eestilise DMOna ja koordineerib

turismiökosüsteemi arendus- ning välisturundustegevusi.

3. Rahvusvaheline koostöö – tegevuskava elluviimiseks tehakse turismialast koostööd

erinevate riikidega, jagatakse parimaid praktikaid ning osaletakse erinevate

rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Nt MKM osaleb Balti turismikomitees,

Läänemere Strateegia (EUSBR) turismi poliitikavaldkonna töös, OECD turismikomitee

töös ja vastavalt vajadusele muudes rahvusvahelistes koostööformaatides ja projektides

ning EIS osaleb Euroopa riiklikke turismiameteid ühendavas Euroopa

Turismikomisjoni (European Travel Commission) töörühmades.

4. Riigisisesed partnerid – MKM koordineerib koostööd turismivaldkonnaga seotud

ministeeriumide ja asutustega.

4 Eelarve prognoos

Tegevuskava perioodiks ei ole MKM-i eelarvesse ette nähtud täiendavaid vahendeid, st eelarvet

ei suurendata (v.a liinifondi maht). Tegevuste elluviimine eeldab ka teiste ministeeriumide ja

turismiosapoolte panust, kuid nende täpsemad kulud ja võimalikud vahendid ei ole MKM-ile

teada. MKM-i vastutusvaldkonda jäävad (sh MKM-i allasutuste) tegevused kaetakse nii

riigieelarve kui ka EL struktuurivahenditest.

Hinnanguline jaotus, kui palju MKM tegevuskava perioodil tootearenduse tegevustele,

turundusele ning ühenduvuse ja ettevõtluskeskkonna arendamisele suunab:

32

Tegevuse liik 2026 2027 2028 2029

Tootearenduse toetamine (nt

tarkvaradega liitumise toetus,

erinevad teadlikkuse ja

kompetentside tõstmise

tegevused, nt kestlikkuse ja

digitaliseerimise teemadel,

andmed uuringud ja

analüüsid)

5 763 912 5 683 912 5 153 912 5 153 912

Turundustegevused (nt

rahvusvaheliste konveretside

toetus, B2B ja B2C

turundustegevused)

9 239 347 9 193 585 10 293 585 10 653 309

Ühenduvuste arendamine

(liinifond ja

turismiinfosüsteem)

2 050 000 2 050 000 1 950 000 1 850 000

Ettevõtluskeskkonna

arendamine (DMOde ja EKB

sihtfinantseeringud, EIS-i,

MKM-i ja TTJA turismi

ettevõtluskeskkonna

arendamise tegevused)

2 620 867 2 603 653 2 603 723 2 603 723

Kokku 19 674 126 19 531 150 20 001 220 20 260 944

5 Kaasamine ja edasine protsess

Tegevuskava koostas MKM, lähtudes Eesti turismi pikast vaatest ning kogudes sellele sisendit

erinevatelt asutustelt ja organisatsioonidelt. Põhiline sisendi andja oli Ettevõtluse- ja

Innovatsiooni Sihtasutus. Sisendi kogumiseks korraldati 2025. aasta esimeses pooles koostöös

Ettevõtluse- ja Innovatsiooni Sihtasutusega kohtumisi digitaliseerimise, toiduturismi ning

loodusturismi teemadel, kuhu olid kaasatud: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni

Liit, Visit Tallinn DMO, Fotografiska, Tartu linnavalitsus; Hedon Spa, Barbarea (ja Karjase sai

ning bar Rara esindaja), Eesti Peakokkade Ühendus, Pärnu DMO, Lahepere Villa, Eesti

Loodusturismi Ühendus, Sea Kayaking Estonia OÜ, City Bike OÜ, Visit Lahemaa, Liina

Steinberg (giid ja fotograaf), Natoures OÜ, Seiklusfirma 360 KRAADI, Reimann Retked OÜ.

Lisaks esitas kirjalikud ettepanekud Eesti Suuratraktsioonide Liit MTÜ. Kohtumistel ja/või

kirjalikult koguti sisendit järgmistelt asutustelt ja organisatsioonidelt: Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet, Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Transpordiamet, Kutsekoda, Tallinna

Lennujaam, DMOd. Kirjalikku sisendit saadi ka Haridus- ja Teadusministeeriumilt,

Kultuuriministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt

ning Justiits- ja Digiministeeriumilt.

33

Mais tutvustati tegevuskava tööversiooni ka turisminõukojale, kuhu kuuluvad lisaks MKMi

esindajatele MTÜ Eesti Konverentsibüroo, Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit, MTÜ Eesti

Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Külalislahkuse klaster, Estravel Group AS, MTÜ Eesti

Spaaliit, MTÜ Eesti Maaturism, Tallinna linnavalitsus, DMOd (Tallinn, Pärnu, Harju-, Rapla-,

Läänemaa, Lõuna-Eesti, Kesk-Eesti, Saarte ja Virumaa DMO), AS Tallinna Lennujaam, AS

Tallinna Sadam, AS Tallink Grupp, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium,

Kliimaministeerium ning Ettevõtluse- ja Innovatsiooni Sihtasutus. Turisminõukoja koosolekul

osalejad kommenteerisid tegevuskava kohapeal ning osad edastasid oma kommentaarid ja

ettepanekud hiljem kirjalikult.

MKM analüüsis saadud sisendit ning valis selle tegevuskava perioodi jaoks need tegevused,

millest on kõige asjakohasem ja realistlikum alustada ning mille mõju on võimalikult suur, st

mis viivad turismi pika vaate eesmärgi saavutamiseni.

Valminud tegevuskava eelnõu saadetakse avalikule tagasisidestamisele läbi eelnõude

infosüsteemi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Välisministeeriumile, Siseministeeriumile, Justiits- ja

Digiministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Politsei- ja

Piirivalveametile, Maksu- ja Tolliametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele,

Statistikaametile, Keskkonnainvesteeringute Keskusele, AS-le Tallinna Lennujaam,

Transpordiametile, Riigikantseleile, turismi sihtkoha juhtimisorganisatsioonidele (DMOdele),

Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidule, MTÜ-le

Maakondlikud Arenduskeskused, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti

Konverentsibüroole, MTÜ-le Eesti Maaturism, Eesti Spaaliidule, Eesti Loodusturismi

Ühingule, Eesti Peakokkade Ühendusele, Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile, Eesti Giidide

Liidule, Kutsekojale ning Eesti Suuratraktsioonide Liit MTÜ-le.

Pärast tagasiside läbitöötamist ja võimalusel arvesse võtmist ning tegevuskava

täiendamist, kinnitab minister tegevuskava oma käskkirjaga.

Hr Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

08.10.2025

Turismitegevuskava 2026–2029 eelnõu

kooskõlastamine

Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO tagasiside

Täname võimaluse eest tutvuda turismitegevuskava 2026–2029 eelnõuga. Peame dokumendis

seatud eesmärke ja tegevusi oluliseks ning hindame süsteemset lähenemist turismisektori

arendamisele. Alljärgnevalt toome välja oma seisukohad ja ettepanekud, pöörates erilist

tähelepanu regionaalse turismi arendamise vajadusele ning DMOde rollile sihtkohtade

juhtimisel.

1. Realistlikkus ja valmisolek vastutuse võtmiseks

DMOde rolliga seotud tegevused on realistlikud ja meie vastutusvaldkonnaga

kooskõlas. Oleme valmis võtma vastutuse sihtkoha tervikliku ja strateegilise juhtimise

ning arenduse eest.

Samal ajal rõhutame, et selline vastutus eeldab stabiilset ja prognoositavat riiklikku

rahastust. Piirkondliku turismi juhtimine ei saa toimida projektipõhiselt ega lühiajalise

toetusloogika alusel – see nõuab kindlat baasrahastust, mis tagab DMOde suutlikkuse

tegutseda strateegiliselt, kavandada tegevusi mitmeks aastaks ette ning pakkuda

järjepidevat tuge ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele, piirkondlikele

turismivõrgustikele ja huvigruppidele. Ilma riigi süsteemse panuseta ei ole võimalik

tagada sihipärast ja kvaliteetset sihtkoha juhtimist, mis viib seatud eesmärkideni kogu

Eestis.

2. Eesmärkide realistlikkus

Eesmärgid on ambitsioonikad, kuid üldjoontes realistlikud:

• Turismi lisandväärtuse kahekordistamine aastaks 2035 on saavutatav järjepideva ja

sihipärase turundustegevuse, teenuste digitaliseerimise ning transpordiühenduste

arendamise kaudu.

Peame oluliseks, et tegevuskava põhineks täpsel teadmisel, millised väliskülastajatele

suunatud tooted ja teenused suurendavad turismi lisandväärtust kõige tõhusamalt ning

millistes piirkondades see mõju on suurim. Tegevuskavas tuleks need prioriteetsed

valdkonnad ja sihtrühmad selgelt esile tõsta ning tegevused nende ümber koondada.

• Ööbimiste osakaalu tõstmine väljaspool Tallinna (53%) eeldab regionaalse turismi,

tootearenduse, turismiturunduse ja transpordiühenduste järjepidevat ning süsteemset

arendamist.

• Eesmärk jõuda 2029. aastaks selleni, et 65% turismiteenustest on online-

broneeritavad, on realistlik juhul, kui ettevõtjad saavad järjepidevat tuge ja

juhendamist digivõimekuse suurendamisel.

• Äriturismi osakaalu kasv 24,5%ni sõltub otseselt rahvusvahelistest ühendustest ja

majanduskeskkonna arengust, kuid on sihipärase koostöö korral saavutatav.

Tähelepanek: Riiklikus tegevuskavas ei ole otstarbekas määrata vastutajaks ettevõtjaid –

nende roll on eelkõige olla partnerid ja kaastäitjad. Soovitame tegevuste vastutajatena selgelt

välja tuua Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus kui turismipoliitika kujundajad ja rakendajad, teised partnerorganisatsioonid aga

täidaksid toetava või kaastäitja rolli.

3. Täiendavad fookused järgmiseks neljaks aastaks

Mereturismi arendus – väikesadamad on olulised mereturismi tugipunktid, mis loovad uusi

külastajakogemusi väljaspool pealinna. Mereturismi arendus tähendab rannikualade ja

väikesadamate sihipärast kujundamist kvaliteetsete teenuste, turvalise infrastruktuuri ning

ühtse külastajateekonna kaudu.

4. Tegevused, mida kaaluda välja jätmiseks või ümber suunamiseks

• Regulatsioonide liigne detailplaneerimine (nt TTJA ja MKM tegevused 42–47) võiks

jääda rohkem riigi kui ettevõtjate fookusesse.

Lõpetuseks rõhutame, et turismi regionaalne arendamine on kestliku arengumudeli põhieeldus

- see tagab, et turismi majanduslik ja sotsiaalne mõju jaotuks üle Eesti, toetades kohalikke

kogukondi, ettevõtlust ja piirkondade elujõulisust.

Lisa: Turismitegevuskava 2026-2029 koos kommentaaridega.

Lugupidamisega

Karmen Paju

Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO juht

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus

Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO

Sirge 2, 10618 Tallinn

Tel +372 506 3770

https://dmo.heak.ee/

1

Eelnõu

16.09.2025

Turismitegevuskava 2026–2029

Sisukord

Lühendite selgitus ...................................................................................................................... 2

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 2

1 Visioon ja eesmärk ............................................................................................................. 3

2 Eesmärgi täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikud tegevused .............................. 4

2.1 Tegevussammas nr 1: Eesti on aastaringselt atraktiivne turismisihtkoht ................... 5

2.2 Tegevussammas nr 2: Sujuvad ja mitmekülgsed transpordi- ja digiühendused ....... 11

2.3 Tegevussammas nr 3: Mitmekülgne, külalislahke ja elujõuline turism ka väljaspool

tõmbekeskusi toetab kohaliku elu arengut, kaasates kohalikke kogukondi ......................... 15

2.4 Tegevussammas nr 4: Turism on stabiilne ja tulus ettevõtlusvaldkond ning heade

töötingimustega mainekas karjäärivõimalus töötajatele ...................................................... 18

2.5 Tegevussammas nr 5: Nutikas, uuenduslik ja kestlik turismisektor ......................... 26

3 Tegevuste elluviimine ja tulemuste seiramine.................................................................. 31

4 Eelarve prognoos .............................................................................................................. 31

5 Kaasamine ja edasine protsess ......................................................................................... 32

2

Lühendite selgitus

Dokumendis on kasutatud lühendeid järgmises tähenduses:

1. DMO – turismisihtkoha juhtimisorganisatsioon

2. EHRL – Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

3. EIS – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

4. EKB – Eesti Konverentsibüroo

5. ELTÜ – Eesti Loodusturismi Ühing

6. EMTA – Maksu- ja Tolliamet

7. HTM – Haridus- ja Teadusministeerium

8. JDM – Justiits- ja Digiministeerium

9. KLIM – Kliimaministeerium

10. KUM – Kultuuriministeerium

11. MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

12. PPA – Politsei- ja Piirivalveamet

13. RAM - Rahandusministeerium

14. REM – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

15. RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

16. SIM – Siseministeerium

17. TTJA – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

18. VÄM – Välisministeerium

Sissejuhatus

Turism on Eestile oluline majandusvaldkond, mille osakaal sisemajanduse kogutoodangust oli

2023. aastal koos kaudsete mõjudega ligikaudu 7 protsenti1 ning moodustas olulise osa teenuste

ekspordist. Turism avaldab suurt majanduslikku mõju ka teistele sektoritele, see kujundab Eesti

kuvandit välismaal ja aitab hoida transpordiühendusi teiste riikidega, tasakaalustab regionaalset

arengut ja pakub töökohti, mis on paljudele esimeseks võimaluseks tööturul alustada.

2025. aasta veebruaris kinnitas majandus- ja tööstusminister turismivaldkonda terviklikult

käsitleva arengudokumendi Eesti turismi pika vaate 2025–20352 (edaspidi pikk vaade), mis

määratleb turismivaldkonna visiooni, pikaajalised eesmärgid ja strateegilised tegevussuunad.

Pikk vaade on katusdokumendiks turismivaldkonna nelja-aastaste strateegiate ehk

tegevuskavade koostamisel.

See tegevuskava kirjeldab, mida tuleb teha perioodil 2026.–2029. a selleks, et saavutada pikas

vaates seatud eesmärgid. Samuti on siin toodud, kes tegevuste elluviimise eest vastutab, kuidas

tegevuste tulemuslikkust mõõta ning milline on rahaline vajadus kavandatud tegevuste

elluviimiseks.

1 2023. aasta Eesti turismi regionaalse mõju analüüs. MKM, 31.12.2024. Turismi regionaalne mõju 2023.

aastal.pdf 2 Turismi pikk vaade 2025-2035. https://www.mkm.ee/turism2035.

3

Tegevuskava valmis koostöös sektoriga, ministeeriumide ja erinevate asutustega. Tegevuskava

aitab ministeeriumidel, asutustel, DMOdel, ettevõtjate esindusorganisatsioonidel, ettevõtjatel

ja teistel huvigruppidel planeerida ja prioriseerida oma ressursse, otsuseid ja tegevusi järgmise

nelja aasta osas.

1 Visioon ja eesmärk

Tegevuskava tugineb täielikult pika vaate visioonile, eesmärkidele ja tegevussuundadele.

Visioon on, et Eesti on 2035. aastal ootustele vastavate turismitoodetega (tekstis nimetatud ka

„turismiteenus“) tuntud, kestlik ja uuenduslik sihtkoht, turismi lisandväärtus on

kahekordistunud. Eesmärk on tõsta tuntust Eesti eripära konkurentsieeliseks muutmise ja

nutika turundamise abil ning jõuda selleni, et Eesti turismisektor on efektiivne, digitaalselt

arenenud, kestlik ja külalislahke, pakkudes aastaringselt autentseid turismitooteid üle Eesti ning

tagades nii kohalike elanike kui turistide kõrge rahulolu.3

Selleks, et saaksime 2035. aastal öelda, et oleme visioonini jõudnud ja püstitatud eesmärgi

saavutanud, peab turismi lisandväärtus olema selleks ajaks kahekordistunud ning elanike ja

väliskülastajate rahulolu kasvanud.4 Nende sihtideni jõudmiseks tuleb vahepeal saavutada

mitmeid olulisi vahetulemusi. Aastateks 2026–2029 soovitud tulemused on kirjeldatud

allolevas tabelis 2029. aasta sihttaseme veerus koos võrdlusega algtaseme ja pikaajaliste

eesmärkidega.

Peamised mõõdikud Pika vaate

lähtetase

2023

Sihttase

2029

2035

sihttase

Selgitus

Turismi lisandväärtus,

otsene ja kaudne mõju

(Statistikaamet)

2 200 mln

eurot

3 248 mln

eurot

4 300 mln

eurot

Määratletud samal meetodil nagu

„Majanduspoliitika pikk plaan 2035“

mõõdikute arvutamiseks5

Eesti elanike rahulolu

turismiga

Puudub Selgumisel Selgumisel Mõõdik on planeeritud sisustada

2025–2026 ja liita Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi

kohalike elanike rahuoluküsitlusse,

mida viiakse läbi iga kahe aasta

tagant, järgmisel korral 2026. aastal

Väliskülastajate rahulolu

turismiteenustega Eestis

(EIS, % välisturistidest, kes

soovitaks sõpradel

külastada Eestit)

73 73 75 Kuna mõõdiku praegune sihttase on

juba kõrge, siis hüppelise kasvu

asemel on hetkel eesmärk eelkõige

olemasolevat kõrget taset hoida.

3 Turismi pikk vaade 2025-2035, lisa 1 lk 5. 4 Turismi pikk vaade 2025-2035, lisa 1 lk 14. 5 Majandusplaan | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

4

Piiriuuring toimub strateegia

perioodil ühel korral, s.o 2027. aastal.

Lisaks on pikast vaatest tulenevalt ka täpsemad väljundid ja nende mõõdikud eraldi viie

tegevussuuna ehk nii-öelda iga tegevuste ploki kohta. Täpsemad tegevusplokkide väljundid,

mõõdikud ja sihttasemed on välja toodud tegevuste peatükis.

Selleks, et kirjeldatud visiooni ja eesmärki täita, on pika vaate kohaselt vaja toetuda viiele

tegevussambale ehk sisuliselt tegutseda viies tegevussuunas.6

Visioon: Eesti on 2035. aastal ootustele vastavate turismitoodetega tuntud, kestlik ja uuenduslik sihtkoht, turismi

lisandväärtus on kahekordistunud

Eesmärk: Turismi lisandväärtus, otsene ja kaudne mõju on 2029. aastal 3 248 mln eurot

1. Eesti on aastaringselt

atraktiivne turismisihtkoht

2. Sujuvad ja

mitmekülgsed transpordi-

ja digiühendused

3. Mitmekülgne,

külalislahke ja elujõuline

turism ka väljaspool tõmbekeskusi toetab

kohaliku elu arengut,

kaasates kohalikke kogukondi

4. Turism on stabiilne ja

tulus ettevõtlusvaldkond

ning heade töötingimustega

mainekas karjäärivõimalus

töötajatele

5. Nutikas, uuenduslik ja

kestlik turismisektor

Fookuses on Eesti kui

turismisihtkoha ja

sündmuste ning äriturismi

nutikas ja andmepõhine

turundus prioriteetsetel

sihtturgudel.

Fookuses on

rahvusvaheliste

transpordiühenduste

arendamine, uute

otselendude arvu ning

olemasolevate liinide

sageduste kasvatamine

ning turismiteenuste

reaalajas

broneerimisvõimaluste

loomine digikanalites.

Fookuses on kõrge

lisandväärtusega

turismitoodete ja -

teenuste arendamine ning

nende nähtavuse ja

kättesaadavuse

suurendamine digikanalite

kaudu.

Fookuses on turismisektori

vajadustele vastava hariduse

ning lisandväärtust loovate

tulevikuoskuste arendamine,

mis suurendavad sektori

atraktiivsust tööandja ja

investeerimiskeskkonnana.

Fookuses on sektoriülene

koostöö ning nutikate

tehnoloogiate,

tehisintellekti ja

reaalajamajanduse

lahenduste

integreerimine

tootlikkuse

suurendamiseks ja

külastajakogemuse

parendamiseks.

Soovitud tulemus 2029:

turismiteenuste eksport on

kasvanud 2,7 miljardi

euroni ning äriturismi

osakaal suurenenud 24,5

protsendini.

Soovitud tulemus 2029:

VisitEstonia infosüsteemis

on 65% turismiteenustest

reaalajas online-

broneeritavad.

Soovitud tulemus 2029:

ööbimiste osakaal

väljaspool Tallinna on

vähemalt 53%.

Soovitud tulemus 2029:

lisandväärtus on kasvanud

34 920 euroni hõivatud isiku

kohta.

Soovitud tulemus 2029:

investeeringud

immateriaalsetesse

põhivaradesse on

kahekordistunud.

Suurimad soovitud muutused: toimiv sektoriülene koostöö ja digitaliseeritud külastajateekond ning uued ärimudelid

2 Eesmärgi täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikud tegevused

Püstitatud eesmärkide saavutamiseks, peavad panustama kõik turismiga seonduvad osapooled

– nii riigiasutused kui ka ettevõtjad, erialaliidud ja teised organisatsioonid. Tegevuskava

keskendub ettevõtjate ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvatamisele digitaliseerimise,

valdkonnaülese koostöö ning uuenduslike ärimudelite kaudu. Tegevuskava perioodiks on

kavandatud turundustegevused, ühenduvuse arendamine, tootearenduse toetamine,

6 Sealsamas, lisa 1 lk 4 (ja põhjalikumalt lk 15-23).

5

ettevõtjate arendustegevused (ehk see, mida ettevõtjad ise teevad) ning ettevõtluskeskkonna

kujundamine (ehk see, mida teeb riik).

Välisturundustegevustes fokuseerime läbivalt kestlikele ja ligipääsetavatele turismiteenustele,

hoiame tasakaalu hooaegade ja piirkondade vahel, tõstes esile madalhooajal ja suurematest

linnadest väljaspool pakutavaid teenuseid. Sihtriikide turundustegevusi viiakse ellu

andmepõhiselt ning sihtriike valitakse arvestades reisiteenuste eksporditulu,

transpordiühenduste võimalusi, ööbimiste arvu madalhoojal ning regionaalsust ning

turundustegevuste maksumust. Välisturundustegevused lähtuvad sõnumistrateegiast „Estonia.

It’s about time“. Turundustegevustes on fookuses teadlik puhke- ja äriturist, kes huvitub Eestist

rohkem kui vaid üheks reisiks, soovib jääda kauemaks ning on valmis mitmekesiseid teenuseid

tarbima ja rohkem kulutama.

Teiste tegevuskava tegevuste, st turismitoodete arendamisel ja toetamisel, ühenduvuste

arendamisel ning ettevõtluskeskkonna kujundamisel, tuleb samuti silmas pidada kestlikkust

ning püüda hoida tasakaalu hooaegade ja piirkondade vahel.

2.1 Tegevussammas nr 1: Eesti on aastaringselt atraktiivne turismisihtkoht

Turismi tegevus kava 2026-2029 perioodil on fookuses rahvusvahelistele ootustele vastavad

kõrgema lisandväärtusega (loodus, sündmused, toit, äriturism) turismitooted,

Turundustegevustes kasutatakse nutikaid tehnoloogilisi lahendusi, mille abil mõistetakse

külastaja ootusi juba enne nende saabumist. Fookuses on rahvusvahelised ning Eesti sisesed

koostöövõrgustikud, mille abil pikendatakse välisturistide reiside kestvust, vähendatakse

hooajalisust ning hajutatakse külastusi üle Eesti.

Perioodi 2026–2029 tegevuste tulemusena ööbivad välisturistid siin varasemast enam tööreisi

eesmärgil ehk äriturismi osakaal suureneb, välisriikide elanike kulutused Eestis ja maksed Eesti

transpordiettevõtetele suurenevad ning turismi hooajalisus langeb:

Selgitus Pika vaate

lähtetase

2023

Sihttase

2029

Pika vaate

sihttase

2035

Äriturismi osakaal

(Statistikaamet)

Näitab, kui palju turistide ööbimisi on seotud

tööreisi eesmärgiga

23,3% 24,5% 27%

Fookuses on Eesti kui turismisihtkoha ja sündmuste ning äriturismi nutikas ja andmepõhine turundus,

mille tulemusel on turismiteenuste eksport kasvanud 2,7 miljardi euroni aastaks 2029 ning äriturismi

osakaal suurenenud 24,5 protsendini.

6

Turismiteenuste

eksport

(Statistikaamet)

Näitab, kui suured olid välisriikide elanike

kulutused Eestis ning kui palju nad tegid

makseid Eesti transpordiettevõtetele

1859 mln

eurot

2 700 mln

eurot

3 900 mln

eurot

Turismi

hooajalisus

(Statistikaamet)

Kolme kõige suurema majutusasutustes

veedetud ööde arvuga kuu ööde arvu

kogusumma suhe aasta majutusasutustes

veedetud ööde arvu kogusummasse

37% 36,5% 35%

7

Esimese samba väljundeid toetavad tegevused:

Nr Tegevuse liik Tegevus Vastutaja(d) Kaastäitja(d) Väljundmõõdik (31.12.2029. a seisuga, kui ei ole teistmoodi öeldud)

1. Tootearendus ja

ettevõtlus

Rajame rahvusvahelisele

nõudlusele vastava

multifunktsionaalse

suurürituste hoone

KUM, ettevõtjad MKM, ettevõtjad Eestis on olemas sündmusturismi vajadustele

vastav piisava suuruse ja funktsionaalsusega

kultuuri- ja spordisündmuste hall, mis sobib

muu hulgas ka rahvusvahelisel tasandil

konverentside korraldamiseks. Suurürituse

hoone rajamise äriplaani eelanalüüs ja asukoha

analüüs on valmis 2026. a lõpuks

2. Tootearendus,

ettevõtluskeskkond

Jätkame rahvusvaheliste

konverentside korraldajate

aitamist korraldusõiguse

taotlemisel

EKB MKM ja EIS Rahvusvahelise Kongresside ja Konverentside

Assotsiatsiooni ICCA edetabelis on Eesti 42.

kohal

3. Ettevõtlus ja

tootearendus

Loome ja rakendame Eesti

toidu visioonidokumendi

kohaliku toidu

kättesaadavuse

parandamiseks

REM, ettevõtjad,

EHRL

Valminud on Eesti toidu visioonidokument ja

selle tegevusi rakendatakse avaliku ja erasektori

koostöös. Rakendatakse perioodi 2023–2027

lühikeste tarneahelate või kohalike turgude

kaudu põllumajandustoodete ja toidu

turustamisvõimaluste arendamise toetust

4. Ettevõtlus Jätkame

arendustegevustega.

Arendame kõrge

lisandväärtusega tooted

(kultuuri-, loodus-, äri ja

toiduturismi tooted)

väliskülastajate ootustele

vastavaks, st eelkõige

pakume tooteid parema

kvaliteediga ja ka

madalhooajal, et

Ettevõtjad EIS, KUM, DMOd,

ettevõtjate

esindusorganisatsioonid

Väliskülastajate soovitusindeks on 73

Ööbimiste osakaal kevad-, sügis- ja talvekuudel

on kasvanud 65%ni

8

suurendada lisandväärtust

ja turismitulu

5. Turundus Jätkame

turundustegevustega.

Turundame Eestit kui

loodus-, kultuuri, äri- ja

toidu reisisihtkohta

ajakohaste sõnumitega, sh

teeme kampaaniaid,

kontaktüritusi,

suhtekorraldust ja

kommunikatsiooni.

Sõltuvalt sihtturu

spetsiifikast jätkame

võimalusel ka teiste

valdkondade turundamist,

nt heaolu- ja

atraktsiooniturism

EIS DMOd, ettevõtjad,

ettevõtjate

esindusorganisatsioonid

Peamiste sihtturgude (15) reisiteenuste eksport

on kasvanud aastaks 2029 1,5 miljardi euroni

(2024 oli 1,19 miljardit eurot)

6. Turundus Turundame Eestit

varasemast enam

rahvusvaheliste

konverentside ja

korporatiivürituste

sihtkohana

EIS EKB, DMOd, ettevõtjad Äriturismi osakaal 24,5%

7. Turundus Jätkame turismi B2B

müügiedendustegevusi

sihtturgudel ja jagame Eesti

kohta infot

EIS DMOd, ettevõtjad,

ettevõtjate

esindusorganisatsioonid

400 lisandunud ja/või täiendatud toodet Eesti

kui reisisihi kohta välisturgude reisikorraldajate

tooteportfellis ning 2000 informeeritud

edasimüüjat.

9

turismiprofessionaalidele

kontaktüritustel

8. Tootearendus Uurime täiendavaid

rahastamise vajadusi ja

võimalusi teiste oluliste

turismivaldkondade (nt

atraktsiooniturismi)

arendusele kaasaaitamiseks

ning turundustegevuste

tegemiseks tänasest

suuremas mahus

MKM Rahastuse vajadus ja saamise võimalused on

selgunud.

9. Turundus,

ettevõtluskeskkond

Viime ellu diginomaadi

viisa strateegias kavandatud

tegevused, et tuua Eestisse

rohkem rahvusvahelisi

kaugtöötajaid

EIS MKM, PPA, SIM, VÄM Eestis on aastaks 2027 rohkem diginomaade,

täpsem tulem ja mõõdikud on kirjas

diginomaadi viisa strateegias (valmib 2025. a

septembris-oktoobris)

10. Tootearendus Jätkame suure

välisosalejate arvuga

mitmepäevaste

rahvusvaheliste

konverentside toetamist

EIS Aastatel 2026-2028 toetatakse vähemalt 10

rahvusvahelist konverentsi aastas

11. Tootearendus ja

turundus

Jätkame rahvusvaheliste

kultuuri- ja

spordisündmuste toetamist

ning Eesti turundamist

rahvusvahelistel kultuuri- ja

spordisündmustel

EIS MKM ja KUM Toetatud sündmuste väliskülastajate arv on

kasvanud. MKMi toetatud sündmustega

lisandub aastatel 2026-2029 väliskülastajate

ööbimisi vähemalt 140 000

12. Tootearendus Viime ellu toiduturismi

arendus- ja

koostöötegevusi, sh seotuna

Ettevõtjad, EHRL,

Eesti Peakokkade

Ühendus, Eesti

EIS (läbi arenduse

toetamise)

Lähiriikide külastajatest vähemalt 80%

hindavad toiduelamuse hinna ja kvaliteedi suhet

heaks ja väga heaks. Rahvusvahelise

10

rahvusvaheliste

kvaliteedimärgistega, sh

jätkame tegevusi tagamaks

Michelini giidi olemasolu

Eestis

Sommeljeede

Assotsiatsioon

kvaliteedimärgisega tunnustatud restoranide ca

10% täiendavat müügitulu aastas

13. Tootearendus Analüüsime, milline on

rahvusvaheliste spordi- ja

kultuurisündmuste toetuste

mõju, tagamaks vahendite

teadlikku suunamist

KUM MKM Toetuste mõju analüüs on valminud

11

2.2 Tegevussammas nr 2: Sujuvad ja mitmekülgsed transpordi- ja digiühendused

Oluline on arendada välisturistidele sobivaid rahvusvahelisi ühendusi (transpordivõimalusi

Eestisse tulekuks), Eesti-siseseid liikuvusvõimalusi (täiustada Eesti-siseseid reisiteekondi,

multimodaalseid transpordilahendusi ja reisi pikemalt etteplaneerimise võimalusi, sh madala

süsinikujalajäljega liikumisviise), digitaalseid ühenduvusi (turismiinfo ja -toodete

kättesaadavust ja nähtavust digikanalites ning võrdset ligipääsu.7

Tegevuste tulemusena saab Tallinnast otselennuga reisida regulaarselt rohkematesse kohtadesse

(39), lennuühendus muu maailmaga muutub madalhooajal tihedamaks ning tihedamaks muutub

ka laevadega reisimine:

Selgitus Pika vaate

lähtetase

2023

Sihttase

2029

Pika vaate

sihttase

2035

Rahvusvaheliste regulaarsete

otselendude sihtkohtade arv Tallinnast

aasta 2. ja 24. nädalal

(AS Tallina Lennujaam)

Näitab, kui mitmest kohast on

võimalik Eestisse otse lennata

madal- ja kõrghooajal 32/32 36/39 42/50

Rahvusvaheliste regulaarsete

otselendude väljumiste arv Tallinnast

aasta 2. ja 24. nädalal

(AS Tallina Lennujaam)

Näitab, kui tihe on Eestis

lennuühendus muu maailmaga

madal- ja kõrghooajal 242/273 290/340 370/450

Sadamate kaudu laevadega (v.a

ristluslaevad) välismaalt saabunud ja

välismaale lähetatud sõitjate arv

(Statistikaamet)

Näitab, kui tihe on välismaalt ja

välismaale laevadega reisimine 7,9 mln 9 mln 10 mln

7 Pikk vaade 2025–2035, lisa 1 lk 16.

Fookuses on rahvusvaheliste transpordiühenduste arendamine, uute otselendude arvu ning olemasolevate

liinide sageduste kasvatamine ning turismiteenuste reaalajas broneerimisvõimaluste loomine digikanalites.

VisitEstonia infosüsteemis on 65% turismiteenustest reaalajas online-broneeritavad.

12

Teise samba väljundeid toetavad tegevused:

Nr Tegevuse liik Tegevus Vastutajad Kaasvastutaja/panustaja Väljundmõõdik (31.12.2029 seisuga, kui ei ole teistmoodi öeldud)

14. Ühenduvus Jätkame ühisturundustegevusi

suurema liinifondi programmi

kaudu koostöös rahvusvaheliste

transpordifirmadega, et Eestisse

oleksid paremad otseühendused,

sh lennuühendused, Rail Baltica

jm

EIS KLIM (toetab lennujaama

arengut), Tallinna

lennujaam

Ühisturunduskoostööd tehakse 6-8

transpordiettevõttega (st lisandunud on 1-2).

Ühisturundustegevuste tulemusel on

lisandunud X rahvusvahelist ühendust Eestisse

(täpsem arv selgub septembri lõpuks)

15. Ühenduvus ja

tootearendus ja

turundus

Jätkame turismiinfosüsteemi

VisitEstonia/PuhkaEestis

arendamist, et ettevõtjatele

tekiks sellest lisandväärtus oma

äri arendamiseks ja

välisturundustegevusteks

EIS Väliskülastajate rahulolu

www.visitestonia.com info kättesaadavusele

vähemalt 4,0 viiest (andmed visitestonia.com)

Ja 65% VisitEstonia/PuhkaEestis

infosüsteemis olevaid turismiteenuseid on

võimalik reaalajas online-broneerida

16. Ettevõtlus Teeme turismiteenused online-

broneeritavaks, võttes

kasutusele

ressursihaldustarkvarad ja

online-broneerimissüsteemid

Ettevõtjad EIS 65% VisitEstonia/PuhkaEestis infosüsteemis

olevaid turismiteenuseid on võimalik reaalajas

online-broneerida

17. Turundus Suurendame teenuste

diginähtavust ning ajakohase ja

külalistele arusaadavates keeltes

info esitamist digikanalites

ettevõtjad, DMOd Väliskülastajate rahulolu

www.visitestonia.com info kättesaadavusele

vähemalt 3,9/ 5st (andmed visitestonia.com)

18. Ettevõtluskeskkond Koostame väikesadamate

arengukontseptsiooni ja

rakendame sealseid tegevusi

selleks, et soodustada

KLIM Olemas on kvaliteetne väikesadamate

andmebaas. Väikesadamatel on olemas

toetusmeetmed teenuste arendamiseks.

Sadamaseadust ja kaasnevaid seadusi on

muudetud nii, et väikesadamates oleks

13

turismiteenuste arengut

väikesadamates

võimalik pakkuda turismiteenuseid ning

ehitada selleks sobivaid rajatisi.

19. Ühenduvus Teeme ettevalmistusi

rahvusvaheliste ja siseriiklike

reisi- ja kruiisilaeva- ning

rongiühenduste arendamiseks

Ettevõtjad, KLIM,

REM

On teostatud vähemalt ühe uue liini

teostatavus- ja tasuvusuuring

20. Ühenduvus Loome või täiustame

ühistranspordiliine suure

turismihuviga sihtkohtadesse

REM Transpordiamet, KLIM,

ettevõtjad

65% väliskülastajatest hindab

ühistranspordiühendusi Eestis heaks või pigem

heaks

21. Ühenduvus Arendame reisijate vajadustele

vastava multimodaalse

liikuvusteenuse ja

piletimüügisüsteemi

REM,

Transpordiamet,

KLIM,

Riigikantselei

Tallinna ja Harjumaa ühtne piletisüsteem on

juurutatud aastaks 2026. Maas x-tee, mis

võimaldab ühildada reisiotsingu, piletitooted ja

piletiostmise üheks tervikteenuseks, on

analüüsitud ja prototüüp koostatud

22. Ühenduvus Võimaldame siseriiklikel laeva-

ja rongiühendustel pikema pileti

etteostuvõimaluse

REM,

Transpordiamet

Ettevõtjad Siseliinidel on võimalik pileteid ette osta

minimaalselt pool aastat enne reisi toimumist

23. Tootearendus Töötame välja ja rakendame

Eesti rattastrateegia 2040

KLIM,

Transpordiamet,

ettevõtjad

Rattaturismi marsruudid on tähistatud ja

kaasajastatud. Inimeste teadlikkus

rattaturismist on kasvanud. Ratta ja

ühistranspordi kombineerimine on

paranenud.

24. Ühenduvus Arendame nõudepõhiseid jm

uuenduslikke

transpordilahendusi

turismiobjektideni jõudmiseks

olemasolevatest

transpordisõlmedest

Ettevõtjad Kohalikud omavalitsused,

DMOd

Aastal 2029 saab parimate praktikatena

tutvustada 7 kestliku ja uuendusliku

transpordilahendustega turismitoodet (iga

DMO kohta üks)

25. Ühenduvus Viime läbi

sotsiaalmajanduslikku

mõjuanalüüsi parvlaevade tasu

REM Parvlaevade üleveotasude mõju ettevõtlusele

ja turismile on hinnatud ning see võimaldab

14

mõju kohta muu hulgas

ettevõtlusvabadusele ja

turismile, et tagada tasude

vastavus seadusele ning

turuolukorrale

teha teadmispõhiseid otsuseid parvlaevatasude

kehtestamise ja nende suuruse kohta.

26. Tootearendus Koostame ligipääsetavad

vastavad turismimarsruudid ja

teeme kättesaadavaks info selle

kohta, missugused

turismiteenused ja marsruudid

on ligipääsetavad

DMOd, ettevõtjad EIS VisitEstonia andmebaasis jt infokanalites ning

DMOde infokanalites on olemas info

ligipääsetavate turismitoodete ja -marsruutide

kohta

27. Tootearendus Tõstame teadlikkust

ligipääsetava ja kaasava turismi

arendamise majanduslikust

potentsiaalist ja võimalustest

DMOd, ettevõtjate

esindusorganisatsi

oonid

EIS, MKM Korraldatud on vähemalt kaheksa seminari

ligipääsetavuse teemadel

15

2.3 Tegevussammas nr 3: Mitmekülgne, külalislahke ja elujõuline turism ka väljaspool

tõmbekeskusi toetab kohaliku elu arengut, kaasates kohalikke kogukondi

Selleks, et turism oleks mitmekülgne, külalislahke ja elujõuline ka väljaspool tõmbekeskusi

ning toetaks ka kohaliku elu arengut, tuleb keskenduda välisturistide hajutamisele üle Eesti ja

olulise mõjuga turismipotentsiaaliga piirkondade või turismitoodete arendamisele.8

Kavandatud tegevused on suunatud regionaalse turismi arendamisele ja teadlikkuse tõstmisele

turismist ja kohalike kaasamisele turismi arendamisse. Eesmärk on arendada eristuvaid

sihtkohti, mis pakuvad aastaringselt kvaliteetseid ja kestlikke turismielamusi ning suurendavad

piirkondlikku majanduslikku kasu.

Tegevuste tulemusel suureneb väljapool Tallinna toimunud ööbimiste osakaal ning kasvab

rahvusvaheliselt tunnustatud (nt Green Destination, EUROPARC, UNESCO biosfääri vm

kvaliteedimärgisega tunnustatud) turismisihtkohtade arv:

Selgitus Pika vaate

lähtetase

2023

Sihttase

2029

Pika vaate

sihttase

2035

Ööbimiste osakaal

väljaspool Tallinna

(Statistikaamet)

Väljapool Tallinna toimunud ööbimiste

osakaal näitab kaudselt seda, kui palju

jõuab turismi majanduslikust mõjust

väljapoole Tallinna

52% 53% 55%

Rahvusvaheliselt

tunnustatud

turismisihtkohtade arv

(kvaliteedimärgiste

organisatsioonide

tunnustused)

10 15 Kõik

sihtkohad

(kogu Eesti

on kaetud)

8 Turismi pikk vaade 2025–2035, lisa 1 lk 18.

Fookuses on kõrge lisandväärtusega turismitoodete ja -teenuste arendamine ning nende nähtavuse ja

kättesaadavuse suurendamine digikanalite kaudu. Aastal 2029 on ööbimiste osakaal väljaspool Tallinna

vähemalt 53%.

16

Kolmanda samba väljundeid toetavad tegevused:

Nr Teema Tegevus Vastutajad Kaasvastutaja/panusta

ja

Väljundmõõdik (31.12.2029 seisuga, kui ei ole teistmoodi öeldud)

28. Ettevõtluskeskkond Jätkame era- ja avaliku

sektori koostööl põhinevate

DMOde toetamist ja

strateegilist koostööd, et

suurendada piirkonna

ettevõtete lisandväärtust,

kuid seejuures liiguvad

DMOd selgelt selles

suunas, et suurendada

eelarves omapanuse mahtu

(st muutuvad riigi toetusest

järjest vähem sõltuvaks)

MKM, EIS, DMOd Tervikliku külastajakogemuse ja piirkondlike

turismitoodete arendamise kaudu suureneb

ettevõtjate lisandväärtus regiooniti. Turismi otsene

ja kaudne mõju lisandväärtusena aastal 2029 on

3,248 miljardit eurot

29. Ettevõtluskeskkond Juhime sihtkohti

terviklikult, lähtudes Eesti

turismi pika vaate

põhimõtetest, piirkonna

eripärast ja

sõnumistrateegiast, ning

teeme koostööl põhinevat

kestlikku tootearendust ja

turundust.

DMOd Ööbimiste osakaal väljaspool Tallinna aastal 2029

on 53%

30. Tootearendus,

turundus

Arendame süsteemselt

ettevõtlikkust,

ettevõtlusteadlikkust,

ärimudeleid,

müügivõimekust ja

külalislahkust,

ettevõtjad, erialaliidud DMOd, Maakondlikud

Arenduskeskused

Ööbimiste osakaal väljaspool Tallinna aastal 2029

on 53%

17

põhifookusega väljapool

Tallinna

31. Ettevõtluskeskkond Tõstame teadlikkust

turismi olulisusest ja

laiemast mõjust. Räägime

turismisektorist kui tulusast

ja prestiižikast erialast ja

ettevõtlusvaldkonnast, sh

meedias ja sotsiaalmeedias

MKM EIS, DMOd, ettevõtjate

esindusorganisatsioonid,

ettevõtjad

"Minu omavalitsus" küsimustikus on elanike

rahulolu turismiga tõusnud. Täpsem sihttase

määratakse pärast esimese mõõtmise tulemusi

2026. aastal

32. Tootearendus Jätkame süstemaatilist

külastajate rahulolu

analüüsimist ning viime

leitud kitsaskohad

praktiliste lahendusteni,

mis tõstavad teenuse

kvaliteeti ja

kasutajakogemust

EIS, DMOd Väliskülastajate rahulolu turismiteenustega Eestis

kasvab, 73 % välisturistidest soovitavad sõpradel

külastada Eestit (EIS, väliskülastajate piiriuuring)

18

2.4 Tegevussammas nr 4: Turism on stabiilne ja tulus ettevõtlusvaldkond ning heade

töötingimustega mainekas karjäärivõimalus töötajatele

Selleks, et turism oleks stabiilne ja tulus ettevõtlusvaldkond ning heade töötingimustega

mainekas karjäärivõimalus töötajatele, tuleb arendada turismi koostöömudeleid ja võrgustikke,

parandada tööturu töötingimusi ja suurendada tööandjate atraktiivsust, arendada

turismiharidust ja oskusi jm.9

Hariduse ja oskuste arendamisel on oluline siduda turismi haridus ja töömaailm sujuvamaks

tervikuks (panustada kutsesüsteemi ja kutsehariduse reformide edusse), seista

turismivaldkonnaga seotud (rakendus)kõrghariduse arengu eest, asjakohaste täiend- ja

ümberõppe programmide olemasolu, tunnustada turismiga seotud teadustööde häid tulemusi

jm. Võimestava ettevõtluskeskkonna arendamisel tuleb tähelepanu pöörata muu hulgas ka

varimajandusele. Turismisektori (majutus, toitlustus) maksukahju moodustab Eesti Maksu- ja

Tolliameti hinnangul 3,5% kogu maksukahjust ning turismisektori peamised mured on seotud

käibe varjamise, ümbrikupalgaga ja platvormidel teenitud tulu varjamisega. Turismisektori

varimajanduse vähendamiseks on oluline liikuda suurema läbipaistvuse suunas, mida toetab ka

sektori ettevõtete suurem digitaliseeritus, kaardimaksete maksimaalne võimaldamine, aga ka e-

kviitungite, e-arvete ja masin-masin liideste kasutamine e-MTA-ga ja TÖR-i ja TSD-ga.

Tegevuskava tegevuste tulemusena kasvab turismiettevõtete lisandväärtus hõivatu kohta.

Samuti tõuseb turismiettevõtete puhasrentaablus, investeeringud põhivaradesse (kokku kolme

viimase aasta keskmisena), turismisektoris makstava keskmise palga kasvu suhe Eesti

keskmisesse palka, hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34-aastaste inimeste

hulgas (üks aasta pärast lõpetamist ja viis aastat pärast lõpetamist) ning turismiga seotud

teadustööde arv:

Sisu Pika vaate

lähtetase

Sihttase 2029 Pika vaate

sihttase 2035

Majutuse, toitlustuse ja

reisikorralduse

ettevõtete keskmine

lisandväärtus tööga

hõivatud isiku kohta

(Statistikaamet)

Näitab ettevõtete ja

tööjõu tootlikkust

21 839 eurot

tööga hõivatud

isiku kohta

34 920 eurot

tööga hõivatud

isiku kohta

48 000 eurot

tööga hõivatud

isiku kohta

9 Turismi pikk vaade 2025–2035, lisa 1 lk 20-21.

Fookuses on turismisektori vajadustele vastava hariduse ning lisandväärtust loovate praktiliste

tulevikuoskuste arendamine, mis suurendavad sektori atraktiivsust tööandja ja investeerimiskeskkonnana.

Aastaks 2029 on lisandväärtus kasvanud 34 920 euroni hõivatud isiku kohta.

19

Neljanda samba väljundeid toetavad tegevused:

Nr Teema Tegevus Vastutaja Kaasvastutaja/panustaja Väljundmõõdik (31.12.2029 seisuga, kui ei ole teistmoodi

öeldud)

33. Ettevõtluskeskkond Koostame lühiajaliste

üüriteenuste uuringu tulemuste

põhjal tegevuskava ja viime

selle ellu

MKM KLIM On olemas ülevaade lühiajaliste

üüriteenuste turust Eestis ja seiramise

metoodika ning tehtud vastavad

poliitikaotsused valdkonna arenguks.

On tehtud otsused EL lühiajaliste

üüriteenuste määruses nimetatud

registreerimiskohustusega liitumise või

mitteliitumise osas. Olemas on sisend

elamupoliitika kujundamiseks

34. Ettevõtluskeskkond Jätkame turismisektoris

halduskoormuse ja nõuete

vähendamist. Selleks vaatame

üle turismiseaduse nõuded ja

vähendame nende mahtu ja

järelevalve vajadust

MKM Turismiseadusest on välja jäetud

nõuded, mille järele ei ole tänaseks

enam vajadust - nõuded

turismiinfokeskustele, giidide

regulatsioon – ning mille eesmärk on

vähendada reguleeritust õigusloomes ja

ka järelevalvet

35. Ettevõtluskeskkond Varimajanduse vähendamiseks

turismisektoris:

- koostame platvormimajanduse

(majutusplatvormide kaudu

osutatav lühiajalise üüri teenus)

regulaarsed ülevaated ja

avaldame need statistilisel kujul

- seirame turismisektori

maksukahjusid ja viime läbi

kontrollitegevusi

maksulaekumiste

EMTA On olemas andmed turismisektori

maksulaekumiste (sh platvormid) ja

varimajanduse kohta. Toimub

turismisektori varimajanduse regulaarne

seire peamistes kitsaskohtades (käibe

varjamine, ümbrikupalk, platvormitulu

varjamine). Kontrollitegevuste ja

tõhusate e-teenuste tulemusel on

maksulaekumised suurenenud ja

ettevõtluse läbipaistvus paranenud.

Tööjõumaksudest kõrvale hoidumise

20

suurendamiseks, sh eraldi

tähelepanu pöörame

hooajatöötajatele ja

aktiivsematele

turismipiirkondadele

- ennetame ja juhime tähelepanu

platvormitulu deklareerimata

jätmisele

vähendamiseks on viidud läbi

ümbrikupalga kampaaniad (peamiselt

suunatud noortele ja hooajatöötajatele),

teostatud paikvaatlusi ja registrite

kontrolle. Lühiajalise üüri tulu

deklareerimise tõhustamiseks on

teostatud erinevaid ennetusele ja

deklareerimata jäänud andmete

vabatahtlikule parandusele suunatud

tegevusi (sh märgukirjad, teavitused,

nügimised, juhised, äriühingutele

sõnumid maksukäitumise hinnangutes

jms)

36. Ettevõtluskeskkond Lepime osapooltega kokku, kas

ja kuidas soodustame

töökohapõhise õppe laiemat

rakendamist turismisektoris,

tihendades tööandjate ja

haridusasutuste koostööd ning

kohandades õppekavasid

tööturu vajadustele vastavaks

MKM, ettevõtjate

esindusorganisatsioonid

Osapoolte vahel on saavutatud

kokkulepe töökohapõhise õppe

soodustamise osas turismisektoris ning

alustatud on selle rakendamist

37. Ettevõtluskeskkond,

ettevõtlus

Töötame välja ja rakendame

meetmed turismisektori

tööandjate atraktiivsuse

suurendamiseks, stabiilsete ja

pikaajaliste töösuhete loomiseks

ning töötingimuste vastavusse

viimiseks töötajate ootustega

ettevõtjate

esindusorganisatsioonid,

ettevõtjad

MKM toeks

ettevõtluskeskkonna

kujundamisel läbi

töövaldkonna

regulatsioonide

Majutuses ja toitlustuses makstav

keskmine brutokuupalk võrreldes Eesti

keskmise palgaga kasvab 2023. aasta

64%-lt 67%-ni 2029. aastal

21

38. Ettevõtluskeskkond Jätkame turismihariduse

hetkeolukorra ja

arengusuundade seiramist ning

turismihariduse arendamiseks

turismihariduse ümarlaua

korraldamist vähemalt kord

aastas

MKM, Kutsekoda Turismihariduse hetkeolukord ja

arengusuunad on seiratud, võimalikud

lahendused turismihariduse ümarlauas

arutatud ja vajadusel vastavad

poliitikameetmed kujundatud.

Turismisektori tööjõu ja oskuste

vajaduste uuring on teostatud

39. Ettevõtluskeskkond Edendame turismivaldkonna

teadus- ja arendustegevust ning

tõstame selle nähtavust seire,

sihipärase suunamise ja

tunnustamise kaudu: töötame

välja näitaja turismiga seotud

teadustööde mahu hindamiseks;

viime ellu turismiteemaliste

teadustööde konkursi; seirame

regulaarselt lõputöid ja

teadusartikleid; pakume

koostöös sektoriga

teemasoovitusi üliõpilaste

uurimistöödeks

MKM Üliõpilaste teadustööde riiklikul

konkursil on aastas tunnustatud

vähemalt kolme turismivaldkonna

bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd

40. Ettevõtluskeskkond Kaardistame ettevõtjate ja

haridusasutuste koostöö senised

tugevused ja kitsaskohad ning

töötame välja süsteemse

koostöö raamistiku, mis toetab

tööandjate sisendi lõimimist

haridusse, kujundab

ettevõtlikkust ja tagab tööjõu

järelkasvu kogu turismisektoris

– ning mille alusel suunata

MKM Süsteemse koostöö raamistik on

koostatud ja tegutsetakse selle alusel

22

praktilist koostööd

turismihariduse arendamisel

41. Ettevõtluskeskkond Selgitame välja, milliseid

võimalusi on vaja

turismihariduse omandamiseks

või praktika läbimiseks

rahvusvahelisel tasandil ja kes

ja mida saab teha selleks, et

need võimalused tekiksid ja

Eesti noored pääseksid

tipptasemel haridusele

MKM, ettevõtjate

esindusorganisatsioonid

Rahvusvahelise turismihariduse ja

praktikavõimaluste analüüs on

valminud (2026) ning selle põhjal

käivitatud koostööpõhised

pilootprojektid, millesse on kaasatud

vähemalt viis Eesti õppeasutust

42. Ettevõtluskeskkond Viime turismiseadusse sisse EL

pakettreisidirektiivi

muudatustest tulenevad nõuded

ja tõhustame tagatissüsteemi

MKM JDM EL pakettreisidirektiivi muutmise

direktiivis (EL-is menetluses 2025)

kehtestatud nõuded pakettreisijate

kaitseks on turismiseadusesse üle

võetud. Analüüsitud on tagatiste

uuringus (2024) esitatud

tagatissüsteemi tõhustamise

ettepanekuid (sh tagatiste n-ö teise

kaitseliini ehk reservi loomist reisijate

paremaks kaitseks, miinimumtagatise

määrade ajakohastamist) ja võimalikud

lahendused osapooltega läbi arutatud

23

43. Ettevõtluskeskkond Jätkame turismiettevõtjate

aruandluse lihtsustamiseks

andmepõhise aruandluse

lahenduste kasutuselevõtmise

soodustamisega, eesmärgiga

tagada ressursisäästu kõigile

osapooltele ja vähendada

ettevõtjatele langevat

halduskoormust.

Reaalajamajanduse võimaluste

arendamine majutusstatistika ja

reisiettevõtjate aruandluse

esitamise osas

MKM TTJA, Statistikaamet,

PPA, ettevõtjad ja

ettevõtjate

esindusorganisatsioonid

Majutustaksonoomia on ellu rakendatud

ja vajadusel edasiarendatud, sh

ettevõtjatel on võimekus andmeid

reaalajamajanduse lahenduste baasil

edastada nii Statistikaametile kui PPA-

le, samuti on Statistikaametis tõusnud

võimekus andmete töötlemisel ja

kiiremal avaldamisel. Uusi

andmepõhiseid aruandluse võimalusi

turismisektoris (nt reisiettevõtjad) on

analüüsitud. Riigi poolt on

andmepõhise aruandluse arendusi

soodustatud. Samu andmeid küsitakse

ettevõtjalt vaid korra (once-only)

44. Ettevõtluskeskkond Koostöös osapooltega töötame

välja lahenduse, kuidas

parandada majutusasutuste poolt

kogutavate reisieesmärgi

andmete täpsust, et äriturismi

osakaal kajastuks

usaldusväärsemalt

turismistatistikas

MKM EIS, Statistikaamet,

ettevõtjate

esindusorganisatsioonid,

ettevõtjad

Võrdlusanalüüsis tuvastatud erinevus

ärireisi kajastamise osas enne ja pärast

muudatust

24

45. Ettevõtluskeskkond Arendame ja digitaliseerime

TTJA järelevalveteenuseid

TTJA Nutikad järelevalvetööristad TTJA-le

reisiettevõtjate järelevalveks (tagatise

piisavuse kontrollid, riskiprognooside

koostamine jne) arendatud. TTJA

finantskontrollide tegemise võimekust

on tõstetud, sh analüüsitud on

võimalust tagatise piisavuse kontrollide

tegemise sisseostmist kolmandatelt

osapooltelt ning võtta kasutusele

majandusaasta aruannete

automatiseeritud kontroll. Reisiettevõtja

maksuvõla automatiseeritud päring

MTA-st tehtud. Regulaarsed

kohtumised suuremate

reisikorraldajatega aktuaalsete teemade

aruteluks toimunud

46. Ettevõtluskeskkond Arendame MTR (Tarvik)

teenuseid, suurendamaks

kasutajamugavust nii

reisiettevõtjale kui reisijale,

samuti muutmaks TTJA

teenuseid efektiivsemaks

TTJA Reisiettevõtja majandustegevusteadete

esitamine ning päringute tegemine ja

statistika saamine registrist uuel

platvormil (Tarvik) on mugav ja lihtne.

TTJA-le aruandluse ja

tagatisdokumentide esitamine on

ettevõtjale mugav ja lihtne ning

efektiivistamise huvides toimub see

vaid elektrooniliselt. Lisaks

täiendatakse Tarviku funktsionaalsust,

võimaldamaks reisiettevõtja

maksejõuetuse olukorras reisijate

esitatud nõudeid ühtses elektroonses

keskkonnas vastu võtta ja menetleda.

TTJA veebis on olemas reisiettevõtjale

25

tagatise arvutamise tööriist ja juhendid

nõuete selgitamiseks ning täitmiseks

47. Ettevõtluskeskkond Tõstame ettevõtjate ja tarbijate

teadlikkust nende õigustest ja

kohustustest, nõustame

ettevõtjaid nõuete täitmisel

Ministeeriumid, TTJA,

ettevõtjate

esindusorganisatsioonid

EIS Ettevõtjatele suunatud juhiste/juhendite

värskendamine. Artiklid ja uudiskirjad,

koolitused (nt TTJA Suuna-näitaja).

Oluliste turismisektorit mõjutavate

regulatsioonide (sh ligipääsetavuse,

roheväidete ja tarbijate võimestamise

direktiivide) info on turismiettevõtjatele

neid puudutavas osas antud.

Teadlikkuse suurendamise tegevused

reisijate/tarbijate suunal (sh

käitumisjuhised reisiettevõtja

maksejõuetuse olukorras TTJA veebis)

26

2.5 Tegevussammas nr 5: Nutikas, uuenduslik ja kestlik turismisektor

Selleks, et Eesti turismisektor tegutseks nutikalt, uuenduslikult ja kestlikult oleme kavandanud

tegevused, mis on suunatud:

 turismisektori andme- ja digivõimekuse arendamisele, sh online-broneerimise ja

müügikanalite kasutamise ning sektorite ülese innovatsioonialase koostöö kasvule;

 turismisektori keskkonnajalajälje vähendamisele, sh keskkonnajuhtimissüsteeme,

kestlikkuse sertifikaate ja märgiseid omavate ettevõtjate arvu kasvule;

 kestlikkuse lõimimisele avaliku sektori protsessidesse – nt ürituste korraldamisel

ning toitlustus- ja majutusteenuste hangetes.

Kestlikkuse puhul on oluline teadlikkuse tõstmine kestlikust turismist ja rahvusvahelistest

kestlikkuse märgistest, mida saab teha selle kaudu, et kestlikkus on läbiv teema kõikides

koolitustes, aga ka läbi roheprogrammide. Oluline on toetada kestlike põhimõtete lõimimist

tegevusprotsessidesse, tunnustada kestlikult tegutsevaid ettevõtteid ning luua võimalusi

kogemuste vahetamiseks. Panustame ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse:

Tegevuste tulemusena peaks kasvama online-broneeritavate teenuste osakaal ning suurenema

majutuse, toitlustuse ja reisikorralduse ettevõtjate investeeringud pikaajalistesse

immateriaalsetesse väärtustesse (nt tarkvara, litsentsid ja kaubamärgid):

Selgitus Pika vaate

lähtetase

2023

Sihttase

2029

Pikavaate

sihttase

2035

VisitEstonia

andmebaasis reaalajas

online-broneeritavate

teenuste osakaal (EIS)

Näitab turismiettevõtjate digivõimekust. Mõõdik

täpsustatud 2025. a.

37%

(2025. aastal)

65% 75%

Eesti turismisektori

süsinikujalajälg

Euroopa Turismiorganisatsioon on hankimas

turismisektori süsinikusisalduse mõõtmist, kus

Selgumisel Selgumisel Selgumisel

Fookuses on sektoriülene koostöö ning nutikate tehnoloogiate, tehisintellekti ja reaalajamajanduse

lahenduste integreerimine tootlikkuse suurendamiseks ja külastajakogemuse parendamiseks.

Investeeringud immateriaalsetesse põhivaradesse kahekordistuvad.

27

(Euroopa

Turismiorganisatsioon,

inglise keeles

European Travel

Commission – ETC)

kasutataks ühtseid kriteeriume ning riikide

tulemused oleksid võrreldavad. Eesti liitub

Euroopa Turismiorganisatsiooni initsiatiiviga

Investeeringud

immateriaalsetesse

põhivaradesse, viimase

viie aasta keskmine

(majutuse, toitlustuse

ja reisikorralduse

ettevõtjad kokku)

(Statistikaamet)

Näitab, kui palju majutuse, toitlustuse ja

reisikorralduse ettevõtjad paigutavad

pikaajalistesse immateriaalsesse väärtustesse (nt

tarkvara, litsentsid ja kaubamärgid), et tõsta oma

konkurentsivõimet. Eesti turismi pika vaate

kinnitamise ajaks oli see mõõdik

„Innovatsioonialane koostöö teiste sektoritega“

sisustamata. Vastavate andmete puudumise tõttu

keskendutakse antud strateegias investeeringutele

immateriaalsetesse põhivaradesse

1,3 mln eurot 1,9 mln

eurot

2,5 mln

eurot

28

Viienda samba väljundeid toetavad tegevused:

Nr Teema Tegevus Vastutajad Kaasvastutaja/panustaja Väljundmõõdik (31.12.2029 seisuga, kui ei ole teistmoodi öeldud)

48. Ettevõtluskeskkond Toetame innovatsiooni

turismisektoris nutikate ja

tehisintellektil põhinevate

lahenduste piloteerimise,

teadus- ja arendusasutustega

tehtava koostöö ning uute

tehnoloogiate ja avaandmete

rakendamist toetavate

tegevuste kaudu

EIS MKM Koostöös turismi teadus- ja

arendusasutustega on käivitatud vähemalt

neli projekti (üks projekt aastas), esimene

projekt 2026. a lõpuks

49. Tootearendus Jätkame turismisektori

tööprotsesside

digitaliseerimise ja

automatiseerimise toetamist –

toetame tarkvaradega liitumist,

liidestamist ja juurutamist,

teenuste online-broneeritavust,

tõstame teadlikkust

digitaliseerimisest nõustamise

ja mentorteenuste abil

EIS DMOd, ettevõtjad, MKM VisitEstonia andmebaasis reaalajas online -

broneeritavate teenuste osakaal 65%

50. Ettevõtluskeskkond Tagame turismistatistika

satelliitkonto regulaarse

koostamise, leides selleks

sobiva rahastus- ja

koostöömudeli

MKM Statistikaamet, RAM, EIS Alates 2027. a avaldab Statistikaamet iga-

aastaselt turismi satelliitkonto põhinäitajad

(mh turismimajanduse osakaal Eesti

majanduses ja tööhõives ning turismi

lisandväärtuse andmed) võrreldes varasema

praktikaga lühema viitajaga

51. Ettevõtluskeskkond Arendame välja Eesti

turismiandmeruumi, mis

MKM Statistikaamet, EIS Eesti turismiandmeruum on loodud

29

koondab ja ühendab

turismiökosüsteemi andmed sh

külastajate liikumismustrite

andmed, et võimaldada

andmepõhist otsustamist ja

innovatsiooni

52. Ettevõtluskeskkond Võtame kasutusele AI-põhised

analüütika- ja

prognoosimudelid, mis

võimaldavad paremat

planeerimist, ressursside

jaotamist, turundusotsuste

tegemist

EIS MKM Kasutusele on võetud AI-põhine analüütika

ja prognoosimudelid ressursiplaneerimises

ja turunduses

53. Tootearendus Leiame lahendused, kuidas

jõuda lühikese/toimiva toidu

tarneahelani

Ettevõtjad, ettevõtjate

esindusorganisatsioonid,

kohalikud omavalitsused,

REM

Koostöö muu hulgas lühikese/toimiva toidu

tarneahela loomise nimel on käimas

54. Tootearendus Jätkame ettevõtjate ja

sihtkohtade toetamist

kestlikkuse märgiste

taotlemisel ja

keskkonnajuhtimisprogrammi

dega liitumisel

EIS, KLIM,

Keskkonnainvesteeringute

Keskus,

Keskkonnaagentuur

DMOd Eestis on 100 kestlikkuse märgist omavat

või keskkonnajuhtimissüsteemi rakendavat

turismiettevõtet ja 15 sihtkohta

55. Ettevõtluskeskkond Toetame teenussektori

energiatõhususe tõstmist

KLIM Majutus- ja toitlustussektorile on

rakendatud toetust summas 5 miljonit eurot

30

56. Ettevõtluskeskkond Kohandame süsiniku- ja

keskkonnajalajälje arvutamise

mudelid turismisektorile ning

soodustame nende

kasutuselevõttu

Ettevõtjate

esindusorganisatsioonid,

DMOd, KLIM

EIS Vähemalt 130 turismiettevõtet arvutab oma

keskkonna- ja süsinikujalajälge

57. Ettevõtluskeskkond Hakkame seirama

turismiobjektide külastatavust

ja rakendame külastajate

haldamise ja hajutamise

meetodeid ja vajadusel

määrame taluvusläved loodus-

ja kultuuripärandi

säilitamiseks, korraldame

turismi rahvusparkides

Turismiobjektide haldajad

(ettevõtjad, RMK jt)

DMOd Andmed objektide külastatavuse kohta on

olemas ja nende põhjal on võimalik teha

otsuseid loodus- ja kultuuripärandi säilimise

või rahvusparkides turismikorralduse

vajaduse osas

31

3 Tegevuste elluviimine ja tulemuste seiramine

Tegevuskava elluviimise eest vastutab MKM ja üks peamine tegevuste elluviija on Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutus. Lisaks viivad tegevused ellu ka teised riigiasutused, ettevõtjad,

erialaliidud ja muud organisatsioonid.

Tulemuste saavutamist seirab MKMi juurde loodud turisminõukoda turismi eest vastutava

ministri juhtimisel. Nõukotta on kaasatud turismisektori ja seotud valdkondade esindajad.

Nende ülesanne on jälgida tegevuskava elluviimist ning reageerida vajadusel kiiresti

muutustele.

Tegevuskava edukaks elluviimiseks toimib koostöö neljal tasandil:

1. Turismiökosüsteemi koostöövõrgustik ettevõtete, erialaliitude, vedajate, Eestisse

saabumise väravate (lennujaamad, bussi- ja raudteejaamad, sadamad) jt

võtmepartneritega. Turismitegevuskava keskmes on turismiettevõtja, kes teenust osutab

ning kelle heaks ja arenguks tegevusi ellu viiakse.

2. Sihtkohad ja DMOd – piirkondlikud arendusorganisatsioonid lähtuvad

külastajateekonnast ja juhivad oma piirkonna turismi arengut. Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus tegutseb üle-eestilise DMOna ja koordineerib

turismiökosüsteemi arendus- ning välisturundustegevusi.

3. Rahvusvaheline koostöö – tegevuskava elluviimiseks tehakse turismialast koostööd

erinevate riikidega, jagatakse parimaid praktikaid ning osaletakse erinevate

rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Nt MKM osaleb Balti turismikomitees,

Läänemere Strateegia (EUSBR) turismi poliitikavaldkonna töös, OECD turismikomitee

töös ja vastavalt vajadusele muudes rahvusvahelistes koostööformaatides ja projektides

ning EIS osaleb Euroopa riiklikke turismiameteid ühendavas Euroopa

Turismikomisjoni (European Travel Commission) töörühmades.

4. Riigisisesed partnerid – MKM koordineerib koostööd turismivaldkonnaga seotud

ministeeriumide ja asutustega.

4 Eelarve prognoos

Tegevuskava perioodiks ei ole MKM-i eelarvesse ette nähtud täiendavaid vahendeid, st eelarvet

ei suurendata (v.a liinifondi maht). Tegevuste elluviimine eeldab ka teiste ministeeriumide ja

turismiosapoolte panust, kuid nende täpsemad kulud ja võimalikud vahendid ei ole MKM-ile

teada. MKM-i vastutusvaldkonda jäävad (sh MKM-i allasutuste) tegevused kaetakse nii

riigieelarve kui ka EL struktuurivahenditest.

Hinnanguline jaotus, kui palju MKM tegevuskava perioodil tootearenduse tegevustele,

turundusele ning ühenduvuse ja ettevõtluskeskkonna arendamisele suunab:

32

Tegevuse liik 2026 2027 2028 2029

Tootearenduse toetamine (nt

tarkvaradega liitumise toetus,

erinevad teadlikkuse ja

kompetentside tõstmise

tegevused, nt kestlikkuse ja

digitaliseerimise teemadel,

andmed uuringud ja

analüüsid)

5 763 912 5 683 912 5 153 912 5 153 912

Turundustegevused (nt

rahvusvaheliste konveretside

toetus, B2B ja B2C

turundustegevused)

9 239 347 9 193 585 10 293 585 10 653 309

Ühenduvuste arendamine

(liinifond ja

turismiinfosüsteem)

2 050 000 2 050 000 1 950 000 1 850 000

Ettevõtluskeskkonna

arendamine (DMOde ja EKB

sihtfinantseeringud, EIS-i,

MKM-i ja TTJA turismi

ettevõtluskeskkonna

arendamise tegevused)

2 620 867 2 603 653 2 603 723 2 603 723

Kokku 19 674 126 19 531 150 20 001 220 20 260 944

5 Kaasamine ja edasine protsess

Tegevuskava koostas MKM, lähtudes Eesti turismi pikast vaatest ning kogudes sellele sisendit

erinevatelt asutustelt ja organisatsioonidelt. Põhiline sisendi andja oli Ettevõtluse- ja

Innovatsiooni Sihtasutus. Sisendi kogumiseks korraldati 2025. aasta esimeses pooles koostöös

Ettevõtluse- ja Innovatsiooni Sihtasutusega kohtumisi digitaliseerimise, toiduturismi ning

loodusturismi teemadel, kuhu olid kaasatud: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni

Liit, Visit Tallinn DMO, Fotografiska, Tartu linnavalitsus; Hedon Spa, Barbarea (ja Karjase sai

ning bar Rara esindaja), Eesti Peakokkade Ühendus, Pärnu DMO, Lahepere Villa, Eesti

Loodusturismi Ühendus, Sea Kayaking Estonia OÜ, City Bike OÜ, Visit Lahemaa, Liina

Steinberg (giid ja fotograaf), Natoures OÜ, Seiklusfirma 360 KRAADI, Reimann Retked OÜ.

Lisaks esitas kirjalikud ettepanekud Eesti Suuratraktsioonide Liit MTÜ. Kohtumistel ja/või

kirjalikult koguti sisendit järgmistelt asutustelt ja organisatsioonidelt: Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet, Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Transpordiamet, Kutsekoda, Tallinna

Lennujaam, DMOd. Kirjalikku sisendit saadi ka Haridus- ja Teadusministeeriumilt,

Kultuuriministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt

ning Justiits- ja Digiministeeriumilt.

33

Mais tutvustati tegevuskava tööversiooni ka turisminõukojale, kuhu kuuluvad lisaks MKMi

esindajatele MTÜ Eesti Konverentsibüroo, Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit, MTÜ Eesti

Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Külalislahkuse klaster, Estravel Group AS, MTÜ Eesti

Spaaliit, MTÜ Eesti Maaturism, Tallinna linnavalitsus, DMOd (Tallinn, Pärnu, Harju-, Rapla-,

Läänemaa, Lõuna-Eesti, Kesk-Eesti, Saarte ja Virumaa DMO), AS Tallinna Lennujaam, AS

Tallinna Sadam, AS Tallink Grupp, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium,

Kliimaministeerium ning Ettevõtluse- ja Innovatsiooni Sihtasutus. Turisminõukoja koosolekul

osalejad kommenteerisid tegevuskava kohapeal ning osad edastasid oma kommentaarid ja

ettepanekud hiljem kirjalikult.

MKM analüüsis saadud sisendit ning valis selle tegevuskava perioodi jaoks need tegevused,

millest on kõige asjakohasem ja realistlikum alustada ning mille mõju on võimalikult suur, st

mis viivad turismi pika vaate eesmärgi saavutamiseni.

Valminud tegevuskava eelnõu saadetakse avalikule tagasisidestamisele läbi eelnõude

infosüsteemi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Välisministeeriumile, Siseministeeriumile, Justiits- ja

Digiministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Politsei- ja

Piirivalveametile, Maksu- ja Tolliametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele,

Statistikaametile, Keskkonnainvesteeringute Keskusele, AS-le Tallinna Lennujaam,

Transpordiametile, Riigikantseleile, turismi sihtkoha juhtimisorganisatsioonidele (DMOdele),

Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidule, MTÜ-le

Maakondlikud Arenduskeskused, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti

Konverentsibüroole, MTÜ-le Eesti Maaturism, Eesti Spaaliidule, Eesti Loodusturismi

Ühingule, Eesti Peakokkade Ühendusele, Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile, Eesti Giidide

Liidule, Kutsekojale ning Eesti Suuratraktsioonide Liit MTÜ-le.

Pärast tagasiside läbitöötamist ja võimalusel arvesse võtmist ning tegevuskava

täiendamist, kinnitab minister tegevuskava oma käskkirjaga.