Turismitegevuskava 2026-2029 eelnõu - EHRL kommentaarid

Tere

Saadan EHRL kommentaarid tegevuskavale. Esmalt tunnustus tehtud suure töö eest, paljud nelja-aastased eesmärgid on ülihästi sõnastatud ja üldine formaat on väga head.

Siiski mõned kommentaarid meie liidu poolt:

• Kas tegevuste kavandamisel on hinnatud nende panust lisandväärtuse kasvu eesmärki, määratletud peamised tooted/teenused ja sihtrühmad piirkonniti ning kasutatud (või kavandatud) mõju arvutusmudelit?

• Veidi ebaselgeks jääb, mis on fookuses, sest erinevad variandid käivad dokumendist läbi:

• lisandväärtusega (loodus, sündmused, toit, äriturism) turismitooted 

• Eesti kui turismisihtkoha ja sündmuste ning äriturismi nutikas ja andmepõhine turundus 

• turundame Eestit kui loodus-, kultuuri, äri- ja toidu reisisihtkohta ajakohaste sõnumitega 

• jätkame võimalusel ka teiste valdkondade turundamist, nt heaolu- ja atraktsiooniturism  

• Läbivalt on tegevuste vastutajad ebaselged, tihti mitu vastutajat või ilmselge riigi tegevuse osas vastutajaks on pandud ettevõtjad; pole selge, et kui vastutajad liidud, kas siis ka selleks eelarve ette nähtud, need peavad olema kooskõlas. Teeme ettepaneku, et ühe tegevuse puhul saab olla 1 peavastutaja, teised on kaasvastutajad. Palume selgitada, kuidas kujuneb eelarve, kui vastutaja pole MKM, EIS või mõni teine riiklik asutus?

• Tegevussamas 1 Punkt nr 1 - "Rajame rahvusvahelisele nõudlusele vastava multifunktsionaalse suurürituste hoone" osas on meil kommentaar, et tegevuskavasse tuleks kindlasti lisada multifunktsionaalse konverentsikeskuse rajamine Tallinnasse. Me ei saavuta Turismi pika vaate lõppeesmärki, kui järgmeva 4. a jooksul selles osas midagi ette ei võeta. Eesti vajab konverentside, korporatiivsündmuste ja muude äriürituste arvu ja välisdelegaatide arvu kasvatamiseks spetsiaalselt nende ürituste vajadustest lähtuvalt disainitud multifunktsionaalset konverentside, suurürituste ja messide keskust. Kultuuri- ja spordisündmuste hallid ei sobi enamasti rahvusvahelisel tasandil konverentside korraldamiseks kuna tulenevalt oma põhifunktsioonist (spordiüritused) ei ole pakkuda sobivat ruumiprogrammi, ruumide sisustust, varustust ning konverentsideks vajalike lahenduste rajamine on korraldajatele kallis.  Eesti konkureerib sihtkohtadega, kus sellised keskused on olemas nii pealinnades kui mujal. Meil ei ole võimalik olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline konverentside ja ärisündmuste sihtkoht ning turismitegevuskava eesmärke täita ilma sellise keskuseta. Vastutaja on kas MKM või Tallinna LV või EIS.  Multifunktsionaalne kultuuri- ja spordisündmuste halli, mis võimaldaks korraldada eri tüüpi rahvusvahelisi spordisündmusi ja kultuuriüritusi ning suurendaks väliskülastajate ööbimiste arvu, peame samuti oluliseks, aga see ei asenda konverentsikeskust.

• EHRLile on väga oluline teema kohaliku toidu jõudmine restoranidesse ja seetõttu teeme ettepaneku sõnastada konkreetselt eraldi tegevusena: Tugevdada kohaliku toidu tarneahelat kui Eesti toidujulgeoleku ja turismi konkurentsivõime alust, vastutaja REM, kaas vastutajad ettevõtjad, EHRL, Külalislahkuse Klaster, Näiteks võiks olla eesmärk: Valminud on platvormi ja logistikamudel, mis ühendab tootjad, restoranid ja tarnijad ning võimaldab kuluefektiivset, läbipaistvat ja kvaliteetset kohaliku toidu liikumist. Või kaaluda pilootprojekti läbiviimist mõne olulise eesti tooraine osas, näiteks kala.

• Paljudes tegevustes on vastutajad ettevõtjad, nt 4,16, 17, 26, 37 jne  - millised ressursid selleks ette nähakse MKM-EIS poolt? 

• Tegevus 16 eesmärk, et 65% teenustest oleks reaalajas online-broneeritavad, on iseenesest õige ja toetab Eesti välisturuvõimekust, kuid pole arusaadav, mis see tegelikult on, Eesti booking.com? Kas see on vajalik?

• Punkt 25 ütleb: Viime läbi sotsiaalmajanduslikku mõjuanalüüsi parvlaevade tasumõju kohta muu hulgas ettevõtlusvabadusele ja turismile, et tagada tasude vastavus seadusele ning turuolukorrale ja selle tähtaeg on 2029? Saarte turismiettevõtluse konkurentsivõime tagamiseks on ääretult oluline, et mõjuanalüüs saab tehtud kiirest. Parvlaevaühendust ja selle hinnapoliitika on suursaarte turismiarengut kõige enam takistav tegur, eriti kahetsusväärne on, et pole olnud võimalik teha turundusalast koostööd

• Tegevus nr 27 peaks olema EIS ka vastutaja (ligipääsetavus) 

• Tegevus nr 29 Mainitud peaks olema kuidas, milliste tööriistadega riik toetab turistide jõudmist väljapoole Tallinnat. Milline on sihitud turundus regionaalsetele võimalustele?

• Tegevus nr 30: Arendame süsteemselt ettevõtlikkust, ettevõtlusteadlikkust, ärimudeleid, müügivõimekust ja külalislahkust, põhifookusega väljapool Tallinna - peavastutaja peaks olema ka EIS ja Maakondlikud arenduskeskused  

• Tegevuses 33 „Koostame lühiajaliste üüriteenuste uuringu tulemuste põhjal tegevuskava ja viime selle ellu“ puudu kaasvastutajatena turismiliidud, DMOd, Eesti Korteriühistute Liit, kas neid ei kaasata? 

• Tegevus nr 38: Jätkame turismihariduse hetkeolukorra ja arengusuundade seiramist ning turismihariduse arendamiseks turismihariduse ümarlaua korraldamist vähemalt kord aastas  - 1 kord aastas ei täida ümarlaua funktsiooni 

• Tegevus 49 „Jätkame turismisektori tööprotsesside digitaliseerimise ja automatiseerimise toetamist – toetame tarkvaradega liitumist, liidestamist ja juurutamist, teenuste online-broneeritavust, tõstame teadlikkust digitaliseerimisest nõustamise ja mentorteenuste abil“ abikõlblikud taotlejad võiksid olla ka erialaliidud

• Tegevus nr 56 „Kohandame süsiniku- ja keskkonnajalajälje arvutamise mudelid turismisektorile ning soodustame nende kasutuselevõttu“ vastutajad peaks olema KLIM, mitte sektor

Tervitades

Külli

Head turismi koostööpartnerid!

Osad teist on ilmselt juba saanud eelnõude infosüsteemi kaudu turismitegevuskava 2026-2029 eelnõu, kuid jagan seda ka eraldi, et jõuaks veidi suurema ringini. Lisasin ministri kirja, tegevuskava eelnõu ja lühiülevaate.

Tegevuskavas on kirjas, mida tuleb ministeeriumidel, asutustel, ettevõtjatel ja erialaliitudel järgmise nelja aasta jooksul turismi valdkonnas ära teha selleks, et turismil läheks paremini, lisandväärtus kasvaks. Tegemist on eelnõuga ja ootame sellele tagasisidet:

• Kas teiega seonduvad tegevused on realistlikud ja nõustute neid enda peale võtma? Ja mis ajaks saaksid need tehtud?

• Kas tegevuskava eesmärgid on teie hinnangul realistlikud?

• Kes ja mida peaks veel järgmise nelja aasta jooksul ära tegema?

• Kas on tegevusi, mille võiks teie hinnangul välja jätta?

Tagasisidet ootame hiljemalt 8. oktoobriks.

Pärast tagasiside saamist täiendame tegevuskava ja minister kinnitab selle käskkirjaga.

Kui teil tekib tegevuskava kohta küsimusi, siis võtke minuga julgelt ühendust.  

Heade soovidega