EAKL - Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõupuudusega tegevusalade erisus) eelnõu kooskõlastamine

Eesti Ametiühingute Keskliit

Inimväärse elu nimel!

Siseministeerium Teie 18.09.2025 nr 1-6/3252-1

[email protected] Meie 09.10.2025 nr 1-12/51

Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu

(tööjõupuudusega tegevusalade erisus)

Täname kaasamise ja eelnõu saatmise eest. Mõistame, et välistööjõu Eestisse sisse toomine on teatud

juhtudel paratamatu. Samas peaks Eestisse välistööjõu lubamine olema läbipaistev, pika-ajalise

perspektiiviga sisejulgeoleku murekohti arvestav ja tööturu osapooli kaasav.

Euroopa Liidus on miljoneid töötajaid, kes saavad kvoodivabalt Eestis töötada. Statistikaameti andmetel

oli 2025. aasta esimeses kvartalis Eestis 64 200 töötut, mis on 12 aasta suurim näitaja. Eelkõige tuleks

leida uusi võimalusi, kuidas neid inimesi tööturule suunata.

Palgakriteerium

Eelnõuga soovitakse leevendada palgakriteeriumit tööjõupuudusega tegevusalal töötavale

välismaalasele, lubades neile maksta tasu, mille suurus on vähemalt 80% Statistikaameti viimati avaldatud

Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast. Meie hinnangul võib eelnõu praegune sõnastus luua olukorra,

kus ettevõtted võivad eelistada välismaalasi just madalama palga tõttu, mis on oht kohalike töötajate

sissetulekutele. Senine sisserände piirarvu süsteem on suunatud Eesti tööturu kaitsmisele odava tööjõu

sissevoolu eest, mistõttu palgakriteeriumi lõdvendamine on vastuolus selle eesmärgiga. Kohustus maksta

välismaalasele vähemalt keskmist palka tagab, et välistööjõudu kaasatakse vaid juhul, kui tööandja on

valmis maksma neile konkurentsivõimelist palka. See aitab vältida palgadumpingut ning motiveerib

tööandjaid pakkuma paremaid tingimusi ka kohalikele.

Töötukassa kaasamine

Eelnõuga kavandatud meetmed annavad parema võimaluse just kolmanda riigi kodanikele tegutseda

enda valitud tegevusalal. Samas väiksem palgakriteerium ja õige tegevusala määramine põhitegevusalaks

võib kaasa tuua olukorra, kus Eesti ettevõtja eelistab tööjõudu kolmandatest riikidest ja Eestis töötuna

registreeritud inimeste pääs tööturule halveneb. Välistööjõu töö- ja palgatingimused ei tohiks negatiivselt

mõjutada Eesti tööjõuturgu üldiselt ja eriti Eestis töötuna registreeritud inimeste võimalusi tööturule

naasmiseks. Seetõttu leiame, et kolmandatest riikidest tööjõu sissetoomisel on mõistlik ja vajalik

Töötukassa kaasamine. Töötukassa peaks hindama, kas töökohta on võimalik täita Eesti kodaniku, EL-i

kodaniku või Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning kas töökoha täitmine kolmandatest riikidest

välismaalasega on põhjendatud tööturu olukorda arvestades ja töötukassa andmetele tuginedes.

Töötukassa loa nõue on praktiline abinõu, mis suunab tööandjaid esmalt lahendusi otsima kaasates

kohalikku tööjõudu - pakkudes neile vajalikku koolitust või oskuste täiendamist.

Võrdne kohtlemine ja aus konkurents

Oleme seisukohal, et välismaalastest töötajaid tuleb kohelda Eesti töötajatega võrdselt. Eelnõud tuleks

täiendada järgmise sättega. „Tööjõupuudusega tegevusalal töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise

eelduseks on, et välismaalase tööandja on täitnud tööõiguse ja tööohutuse nõudeid ning tagab

välismaalasele töötamisel tingimused, mis ei ole halvemad samaväärsel ametikohal Eesti töötajatele

pakutavatest tingimustest. Politsei- ja Piirivalveamet võib jätta elamisloa andmata või tunnistada antud

loa kehtetuks, kui tööandja on korduvalt või raskelt rikkunud töötaja töötingimusi reguleerivaid nõudeid

või maksnud seaduses sätestatust madalamat töötasu.“

Lubades tööandjatel riiki tuua välismaalasi juhtudel, kus kohalik töötaja ei nõustu töötama ebamõistlikult

paindliku või kehva lepinguga, luuakse olukord kus tööandjatel võimalik hoida tööjõukulusid kunstikult

madalal. Selline ebavõrdne kohtlemine kahjustab kohalike töötajate motivatsiooni ning kahjustab ausat

konkurentsi tööandjate vahel. Täiendav nõue tööandja tausta kontrollimiseks (sh. veendumaks, et tal pole

raskeid tööõigusrikkumisi) kaitseb töötajaid kuritarvituste eest. Riik peaks elamisluba andes veenduma, et

tööandja on usaldusväärne ega hakka välistööjõudu ära kasutama. See soodustab ka ausate tööandjate

konkurentsi, sest ebaseaduslike võtetega (nt ületunnitasu maksmata jätmine, ümbrikupalk vms) töötajaid

värbavad ettevõtted jäetakse välistööjõu palkamise võimalusest eemale. Oleme seisukohal, et tugevam

riiklik järelevalve ja vastutuse mehhanism ennetab sotsiaalset dumpingut ning tagab, et välistööjõu

kasutamine ei suru Eesti tööstandardeid alla.

Tööturu osapoolte kaasamine

Eelnõu kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus viieks aastaks loetelu tööjõupuudusega tegevusaladest.

Leiame, et Vabariigi Valitsus peaks tegevusalade ja täiendava tööjõu vajaduse tähtaegade ning sisse

toodava tööjõu piirarvu kokku leppimiseks kaasama tööturu osapooled ja teised eksperdid, mis tagaks

sisse toodava tööjõu protsessi läbipaistvuse ja aitaks leevendada tööjõu vajadust valdkondades, kus

lisatööjõudu enim vaja on. Kuigi eelnõu näeb ette võimaluse loetelu vajadusel varem muuta, võimaldaks

selle regulaarne (soovitatavalt iga-aastane) ülevaatus kiiremini reageerida tööturu muutustele. Oleme

seisukohal, et tööjõupuuduse erisusi tuleb käsitleda paindlikult. Kui majanduses toimub muutus (näiteks

kasvab tööpuudus mõnel tegevusalal), tuleb välistööjõu värbamise erisused vastavalt ümber hinnata. Iga-

aastane läbivaatamine koos ametiühingute ja tööandjatega tagab, et otsused tuginevad värskele infole

ning arvestavad tasakaalustatult kõigi osapoolte huve. Sotsiaalpartnerite kaasamine loetelu koostamisse

suurendab läbipaistvust ja usaldust. Nii on vähem ohtu, et erisuste nimekiri muutub liiga laiaulatuslikuks

või kestab kauem kui tegelik vajadus.

Riiklik järelevalve

Ettevõtja, kes täiendavat tööjõudu vajab, peab ka tegelikult hakkama vastutama töötajate eest, kes

Eestisse saabuvad. Tööinspektsiooni info alusel 2024. aastal kõikidest töövaidluskomisjonidesse laekunud

2411 avaldusest oli 25 % ehk 621 vaidlust seotud võõrtööjõuga. Võõrtööjõuga seotud vaidlused on

kasvutendentsis, sest võrreldes 2023. aastaga oli 2024. aastal vaidlusi 137 võrra rohkem. 65%

töövaidluskomisjonidele 2024. aastal esitatud avaldustest olid töötasu nõuded ja kõikide nõuete

kogusumma oli 5,5 miljonit eurot. Kindlasti kõik võõrtöötajad, kellel jääb raha saamata ei pöördu

töövaidlusorganitesse, sest nad ei suuda oma nõudeid tõendada. Puudub statistika, kui paljud tööandjad

on töövaidluskomisjonide otsuse täitnud ja töötajad ka tegelikult oma tööga teenitud raha kätte saanud.

Arvestades eelnõuga loodavat erisust kolmandatest riikidest välistööjõu sissetoomiseks võib eeldada, et

töövaidluste arv välismaalastega jätkuvalt kasvab ja seda eriti juba praegu probleemsetes sektorites nagu

näiteks ehitus, veondus ja laondus. Seega on hädavajalik juba praegu riikliku järelevalve tõhustamine ja

ka abi suurendamine töötajatele. Kahjuks eelnõust ei selgu, et nendeks tegevusteks oleks riigil kavas

eraldada täiendavaid resursse ja tagada näiteks Töönspektsioonile täiendavat lisarahastust.

Tööjõurent

Alates 2026. aastast ei pea tööjõurentimise ettevõte enam deponeerima tagatist juhuks, kui töötajale

tuleb näiteks maksta hüvitisi või korraldada kojusõit (VMS §106 lg 8 p 3). Varasemalt kehtinud nõude

kadumine avab ukse vahendajatele, kel pole majanduslikku võimekust ega motivatsiooni töötajate heaolu

tagada. Kuigi asendusnõudena sätestatakse, et rendiettevõtja peab olema vähemalt 6 kuud tegutsenud

on see takistus väga väike – sisuliselt piisab, kui luuakse pooleks aastaks mingit minimaalset tegevust

näitav firma, et siis hakata renditööjõudu sisse tooma. Risk on, et tekivad ühepäevaliblikad, kes värbavad

välismaalasi, küsivad neilt vahendustasusid või panevad nad töötama allpool kehtivaid standardeid ja

kaovad enne, kui järelevalve jõuab sekkuda. Kardame, et tööjõurendi kuritarvitamine võib sageneda –

näiteks olukorrad, kus paberil on töötaja küll rendiettevõtte palgal, kuid tegelikku tööd teeb ta

kasutajaettevõttes ilma viimase vastutuseta töötingimuste eest. Väärkasutuste vältimiseks tuleks

kehtestada tööjõurendi firmadele litsentsinõue, et iga ettevõte, kes soovib kolmandatest riikidest

töötajaid vahendada, peaks läbima põhjaliku taustakontrolli ning omama piisavalt kapitali või kindlustust,

mis kataks töötajate võimalikud nõuded. See oleks sisuliselt tagatise nõude aseaine – ilma sellise rahalise

garantiita on riskid töötaja kanda. Litsentsi tingimuste rikkumise eest tuleks ettevõttelt luba koheselt ära

võtta.

Kokkuvõtteks

Leiame, et eelnõud tuleks kindlasti muuta, et tugevdada tööturu tasakaalu, kaitsta kohalikke töötajaid,

vähendada sotsiaalse dumpingu ja palgasurve riski ning tagada kõigile töötajatele võrdsed töötingimused.

Täiendavad soovitused

Lisaks teeme ettepaneku rakendada meetmeid, mis ei eelda seaduse muutmist, kuid toetaksid eelpool

toodud muudatuste eesmärke.

• Tööinspektsiooni järelevalve tugevdamine. Suurendada Tööinspektsiooni ressursse ja

suutlikkust kontrollida aktiivselt välismaalastest töötajate töötingimusi eriti nendes sektorites

kuhu erisuse alusel tööjõudu tuuakse. Regulaarne järelevalve aitab ennetada rikkumisi ja tagada,

et kõik tööandjad täidavad nii tööohutuse kui ka töötingimuste nõudeid. Vajadusel võiks

Tööinspektsioon teha tihedamat koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga, et tuvastada kiirelt

võimalikud rikkumised (nt palga alammäära eiramine) ja rakendada sanktsioone;

• Välistöötajate teavitamine ja nõustamine. Arendada välja programmid ja teenused, mis

nõustavad Eestisse saabunud välismaalasi nende tööõiguste ja kohustuste osas. Teadlik töötaja

oskab paremini oma õigusi kaitsta ning on vähem haavatav tööalase ärakasutamise suhtes. See

aitab tagada, et kõik töötajad – nii kohalikud kui ka välismaalased – on võrdselt informeeritud ja

julgevad probleemide ilmnemisel abi otsida.

• Kohaliku tööjõu arendamine sektorites, kus on tööjõupuudus. Välismaalaste kaasamine saab

olla vaid üks leevendusmeede. Pikaajaline lahendus on siiski kohaliku tööjõu oskuste arendamine.

Vajalik on suurendada investeeringuid haridusse ja täiendkoolitusse nendel tegevusaladel, kus on

tekkinud tööjõupuudus. See tähendab tihedamat koostööd tööandjate, kutseõppeasutuste ja

Töötukassaga, et suunata töötuid või karjäärimuutust soovivaid inimesi vajalikele erialadele ning

pakkuda neile vajalikku väljaõpet. Selline kahepoolne strateegia – ühest küljest vajadusel

kvalifitseeritud välistööjõu kaasamine, teisalt kohalike inimeste oskuste parandamine – aitab

vähendada struktuurset tööjõupuudust pikemas perspektiivis ning hoiab ära olukorra, kus

tööandjad jäävad liigselt sõltuma odavast tööjõust, mis tuleb väljast.

• Andmete kogumine ja mõju monitooring. Soovitav on jälgida ning avalikustada regulaarselt

statistikat selle kohta, kui palju ja millistel tingimustel välismaalased töötavad tööjõupuudusega

tegevusalade erisuse alusel. See peaks hõlmama andmeid makstud palgatasemete kohta

võrreldes sektori keskmisega, töölepingute kestust, rikkumiste arvu jne. Selline läbipaistev

monitooring võimaldab hinnata, kas erisus täidab oma eesmärki ilma negatiivsete kõrvalmõjudeta

tööturule. Kui andmed viitavad palgasurvele või töötingimuste halvenemisele, saab kiiremini

rakendada korrigeerivaid meetmeid (nt loetelu või kvoodi muutmine, järelevalve tõhustamine

vmt).

Kõik need ettepanekud lähtuvad põhimõttest, et tööturupoliitika peab ühildama majanduse vajadused

töötajate kaitsega. Tööjõupuuduse leevendamine on oluline, kuid see peab toimuma viisil, mis ei kahjusta

kohalikke töötingimusi ega palgataset. Seadusemuudatuste ja toetavate meetmete koosmõjul on võimalik

tuua Eestisse vajalikke oskustöölisi nii, et säilib tööturu tasakaal, välismaalaste tööhõive on aus ja

läbipaistev ning kõik töötajad – sõltumata päritolust – saavad panustada Eesti majandusse võrdsetel

alustel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Vask

Esimees