Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-6/3252-4 |
Registreeritud | 09.10.2025 |
Sünkroonitud | 10.10.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-6 Siseministeeriumi poolt algatatud siseriiklikute õigusaktide eelnõud (AV) |
Toimik | 1-6 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Politsei- ja Piirivalveamet |
Saabumis/saatmisviis | Politsei- ja Piirivalveamet |
Vastutaja | piirivalve- ja rändeosakond |
Originaal | Ava uues aknas |
Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee
Registrikood 70008747
Igor Taro
Siseministeerium
Teie 18.09.2025 nr 1-6/3252-1
Meie 09.10.2025 nr 1.2-4/231-2
Arvamus ja kooskõlastus välismaalaste seaduse muutmise
seaduse (tööjõupuudusega tegevusalade erisus) eelnõule
Siseministeerium (SiM) on edastanud Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) 18.09.2025
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks välismaalaste seaduse muutmise seaduse
(tööjõupuudusega tegevusalade erisus) eelnõu, mille osas tagasisidestab PPA järgmist.
Eelnõu seletuskirja kohaselt leevendatakse kõnealuse eelnõuga kvalifitseeritud tööjõu
puudust, mis takistab Eesti ettevõtete tegevust ja pärsib majandusarengut. Samas aga
sätestatakse antud eelnõuga, et tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda töötamiseks
tööjõupuudusega tegevusalal (mitte ametikohal), kui välismaalase tööandja Eesti
äriregistrisse kantud põhitegevusala kuulub Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud
tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse. PPA hinnangul planeeritavad VMS muudatused
kalduvad seletuskirjas kirjeldatud eesmärgist kõrvale ning läbi selle võimaldatakse tööandjatel,
kelle põhitegevusala kvalifitseerub tööjõupuudusega tegevusalade nõuetele, sisse tuua ka
tööjõudu ametikohtadele, kus vastavat tööjõupuudust täheldada ei ole.
Lisaks peame oluliseks välja tuua, et iga uuendusega kaasneb ka IT arendus- kui inimressurss,
sh koolitus- kui ka teavitustegevused. Lisaks menetluskoormusega toime tulemiseks, tuleb
antud muudatust hinnata ja analüüsida laiemalt, arvestades mõju riigi avalikule korrale ja
julgeolekule. Samuti, kas ka meie sotsiaalsüsteem ja haridusränne suudaks toime tulla
planeeritavate mahtudega, mis antud muudatustega kaasnevad.
Ka on oluline välja tuua, et kõik muudatused, mis puudutavad elamislubade menetlusi, siis
nende arenduste tegemiseks on vajalik ETR-i välja kolimine UUSIS-est, mis on RIS III etapi
arendusplaanides aga selle jaoks ei ole veel PPA-l rahastust. PPA leiab, et vastavate muudatuste
rakendamiseks on vajalik kindlasti ka RIS järgmiste etappide rahastuse tagamine.
Elamislubade menetlustele aitaks oluliselt kaasa, kui RiS-i raames saavad kõik vajalikud
arendused tehtud ja PPA süsteemid toetaks soovitud tulemi saamist.
Samuti ei saa mainimata jätta, et PPA on endiselt seisukohal, et sisserände piirarvu regulatsioon
vajab täielikult muudatust, mitte selle pidevat täiendamist täiendavate eranditega ning jätkuvalt
ei toeta PPA uute erisuste loomist. Kehtivas VMS-is on juba täna kehtestatud 20 erandit ning
leiame, et praegune üldreegel, mis kehtestab piirarvu, on kaotamas oma igasuguse mõtte ning
see vajab kiiremas korras ümber vaatamist ja korrastamist. Täna kehtivad ränderegulatsioonid
on keerulised ning nagu juba mainitud, paljude eranditega, mis teeb problemaatiliseks
seaduslike aluste menetlemise, sh välismaalasel legaalselt tegutsemise kui ka nende järelevalve.
Leiame, et regulatsiooni keerukusest tingituna, loob see võimalusi leiutada skeeme, et reeglitest
mööda hiilida. Erandite hulk muudab rände põhireeglid, sh sisserände kvoodi, ebamõistlikuks.
2 (3)
Oleme jätkuvalt seisukohal, et VMS-i oleks vaja läbivalt uuendada ja mitte kehtestata järjest
uusi erandeid. Töörände reeglid tuleks muuta üheselt arusaadavaks ja järgitavaks ning selle
asemele, et luua uusi erandeid, vähendada nende hulka.
VMS-i on alates selle 1993. aasta esimesest redaktsioonist kasutusel sisserände piirarv. Läbi
aastate on täiendatud erandite loetelu, millised rändeliigid ei ole piiratud sisserände piirarvuga.
Erandeid on täna kokku 22. Kuigi jätkuvalt kehtestatakse igaks aastaks sisserände piirarv, mis
on 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast (s.t umbes 1300), siis kokku väljastab PPA aastas 6000-
10 000 tähtajalist elamisluba tulenevalt eranditest, millal piirarv ei kohaldu (nt pereränne,
õpperänne jne). Seega tänaseks on sisserände piirarv jäänud piirama osaliselt töörännet ja
ettevõtluse eesmärgil elamisloa taotlejaid. Arusaadavalt on oluline Eesti tööturgu kaitsta ja
võimaldada välismaalaste tööle võtmine vaid juhul, kui selleks on reaalne vajadus. Teeme
ettepaneku muuta töörände regulatsiooni viisil, et tööle asumiseks peab välismaalane alustuseks
taotlema viisa ja tööandja saama PPA-lt loa lühiajaliseks töötamiseks. Kui töötaja on aasta aega
töötanud ja nii välismaalane kui ka tööandja täitnud välismaalaste seaduse tingimusi Eestis
töötamise kohta, anda välismaalasele õigus taotleda ja saada elamisluba Eestis edasi
töötamiseks. Seega oleme jätkuvalt arvamusel ja meie ettepanek oleks arvulisest piiramisest üle
minna astmelisele töötamise õigusele. S.t kus esialgu antakse lühiajaline õigus Eestis
töötamiseks ja kui selle nö katseperioodi jooksul on täidetud Eestis töötamise reegleid (nii
tööandja kui ka välismaalase poolt), siis on võimalik välismaalasel pikemaajaliselt Eestisse
tööle jääda.
Täna on välismaalaste lühiajaliseks töötamiseks üldtingimused ja 16 erikategooriat töötamisest,
kus kehtivad erireeglid ja erandid üldtingimustest. Samuti on täna tähtajalise elamisloa
töötamise eesmärgil taotlemiseks üldtingimused ja 20 erikategooriat töötamisest, kus kehtivad
erireeglid ja erandid üldtingimustest. Ei saa mainimata jätta, et tänane töörände regulatsioon on
ebamõistlikult keeruline, liiga rohkete reeglite ja eranditega ning seetõttu, on selles keeruline
orienteeruda nii tööandjatel, välismaalastel kui ka PPA-l, kes nende nõuete täitmist peavad
hindama ja kontrollima. Selline erandite rohkus, kus erandite kategooriad on veel omavahel
kattuvad ja sarnased, devalveerib üldreeglite mõtet ja tekitab palju ebaselgust.
Oleme endiselt seisukohal, et VMS-is on üksjagu ajale jalgu jäänud reegleid, mis tänaseks ei
ole enam asjakohased ja neile pidevalt uute erandite loomine ei lihtsusta olukorda.
Lõppkokkuvõttes märgime veelkord, et erinevate muudatuste juhtimisel palume mõneks ajaks
arendustegevustes rahulikumat perioodi, et saaksime juba otsustatud ja jõustuvaid muudatusi
arendada, arendusvõlgasid vähendada ning varem planeeritud projektid ja tööplaani tegevused
ellu viia.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annika Karm
komissar
arendusosakond, identiteedi ja staatuste büroo,
õigusliku staatuse grupp
arendusekspert
3 (3)
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|