Kiri

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 09.10.2025 nr 4-2/25-01569-3

      Eesti seisukohad Euroopa taskukohaste eluasemete kava avaliku konsultatsiooni kohta

  Austatud Riigikogu juhatus    Edastan  Vabariigi  Valitsuse  9.  oktoobri  2025.  a  istungil  heaks  kiidetud  järgmised  Eesti  seisukohad Euroopa taskukohaste eluasemete kava avaliku konsultatsiooni kohta:   1.1 Eesti jaoks on eluasemete taskukohasuse ja kättesaadavuse parandamise oluliseks osaks ka  olemasolevate hoonete terviklik ning kvaliteetne renoveerimine.   1.2  Toimiv  taskukohane  üürieluasemesektor  vajab  soodsaid  rahastusmudeleid,  nagu  nt  Euroopa  Investeerimispanga  pikaajaline madala  intressiga  laen  ja/või  toetused  erasektorile  üürimajade  arendusteks  turutõrke  piirkondades,  mis  samas  ei  pärsiks  turuosaliste  motivatsiooni  üüripindu  arendada  turutingimustel.  Peame  vajalikuks  säilitada  liikmesriigi  otsustusõigus  üürieluasemesektori  toimemudeli  (üürimudel  või  ostuõigusega  üürimudel)  valikul.   1.3  Taskukohase  eluaseme  definitsioonis  tuleb  eristada  sotsiaaleluruume  teistest  avaliku  sektori pakutavatest üüripindadest,  et võimaldada uute piiratud kasumiga eluasemearenduse  ärimudelite,  sealhulgas mittetulunduslike  ja  kulupõhiste  teket.  Täiendav  ettepanek  on  tuua  taskukohase eluaseme terminisse sisse turutõrke olemasolu.   1.4 Vaja on Euroopa Liidu  investeeringud uue Euroopa Bauhausi  toel  suunata kvaliteetsete  eluasemete kättesaadavuse parandamiseks eeskätt maapiirkonna tõmbekeskustes, et tugevdada  regionaalset arengut ja vähendada territoriaalset tasakaalustamatust.   1.5 Peame vajalikuks  täpsustada riigiabi reeglite kohaldamist eluasemepoliitika elluviimisel.  Peab  olema  selge,  kuidas  toetada  kortermajade  rekonstrueerimist,  eelkõige  selliste  kortermajade  puhul,  kus  asuvad  ka  äripinnad  (sh  varjumise  funktsiooniga)  või  kohaliku  omavalitsuse üüripinnad.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson

.

2 (2)

Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Konsultatsiooni küsimustik 3. Kaasamistabel      Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Sandra Metste [email protected]

Lisa 2. Märkuste tabel: Euroopa taskukohaste eluasemete kava avalik konsultatsioon

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar Haridus- ja Teadusministeerium

Euroopas on ehitus üks nendest kutsealadest, kus tööjõupuudus on kõige enam levinud (puudu on nt torulukkseppadest, elektrikutest, müürseppadest). Taskukohaste eluasemete pakkumiseks tuleb tegeleda ka tööjõupuudusega ja uute ehitusmeetodite jaoks vajalike oskuste arendamisega - ehitajatest arhitektide ja insenerideni, kinnisvaraarendajatest linnaplaneerijate ja kohalike omavalitsusteni.

29. Millised meetmed peaksid liikmesriikide ametiasutused Teie arvates seadma esmatähtsaks, et vähendada tööjõupuudust ehitusvaldkonnas? Maksimaalselt 3 valik(ut)

Suurendama kutseharidusprogrammide atraktiivsust, kvaliteeti ja valikuvõimalusi, et aidata inimestel omandada ehitussektori tööturu jaoks vajalikke oskusi

Parandama ehitussektori töötingimusi, et muuta see atraktiivsemaks, sealhulgas noorte ja naiste jaoks

Soodustama täiend- ja ümberõpet kogu ehitussektori väärtusahelas, et täita teadmistelüngad (nt digitehnoloogia, kõrgtehnoloogiline tootmine, väljaspool ehitusplatsi toimuv ehitus, puitu ja betooni kombineerivad hübriidtehnikad, selliste tehnoloogiate nagu soojuspumpade ja taastuvate energiaallikate integreerimine)

Investeerima haldusasutuste ja linnaplaneerijate suutlikkusse ja oskustesse sihipäraste koolitus- ja vahetusprogrammide kaudu

Muu

Arvestatud.

* Palun täpsustage Täpsustame, et uute spetsialistide väljaõpetamisest ainuüksi ei piisa, vaid tuleb tagada ka, et praegu ehitussektoris töötajad oleks endiselt konkurentsivõimelised ja nad vastakas ka uutele nõuetele ja normidele, mis ehitussektoris kehtestatud.

30. Kas võiksite jagada häid tavasid lahenduste kohta, mis aitavad vähendada tööjõupuudust ehitussektoris? Palun esitage olemasolu korral tõendeid. kuni 300 tähemärki Eesti kogemus näitab, et tööjõupuuduse leevendamiseks ehitussektoris on Ukraina sõjapõgenike kaasamine olnud eriti oluline. OSKA uuringu kohaselt on ehitussektor esimesel kohal välistööjõu kaasamisel, ning ukrainlaste hulgas on ka rakendumine ehitussektoris kõige suurem. Ukrainlaste kiiret tööturule sisenemist on toetanud ajutise kaitse staatusest tulenevad õigused. Kuigi põgenikele pakuti ka eesti keele kursusi, ei olnud keeleoskus selles valdkonnas määrava tähtsusega, sest ehituses saab Eestis hästi hakkama ka vene keelega. Paljud ukrainlased on leidnud tööd ehitusvaldkonnas, aidates katta nii oskustööliste kui ka abitööjõu puudujääke. Töö leidmist on hõlbustanud ka asjaolu, et ehitussektor Eestis ei ole reguleeritud.

31. Kas EL peaks Teie arvates võtma täiendavaid meetmeid, et vähendada tööjõupuudust ehitussektoris? Maksimaalselt 3 valik(ut)

Parandama kutsekvalifikatsioonide ja -oskuste tunnustamist Paremini tagama tööõigust ja vaba liikumist käsitlevate

õigusaktide järgimise ELis Kasutama ära kolmandatest riikidest lähtuva

seadusliku rände potentsiaali, et aidata vastuvõtvatel ELi riikidel täita tööturu vajadusi, lihtsustades kutsekvalifikatsioonide tunnustamist

Vaatama läbi konkreetsed loa- või sertifitseerimisnõuded, mis takistavad kvalifitseeritud teenuseosutajatel (nt ehitustöötajad, elektripaigaldiste, gaasiseadmete või päikesepaneelide paigaldamise teenused) osutada teenuseid teises ELi riigis

Edendama ja toetama ehitusvaldkonna tööandjate ja töötajate vahelist sotsiaaldialoogi, et aidata kaasa töötingimuste parandamisele sektoris

Muu

* Palun täpsustage kuni 100 tähemärki Siinkohal on oluline märkida, et paljudes riikides, sh Eestis, ei ole ehitustöölise amet reguleeritud, mistõttu ei ole alati määravaks kutsekvalifikatsiooni formaalne tunnustamine.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kokkuvõtvalt esitame ka oma üldised mõtted Euroopa taskukohaste eluasemete kava konsultatsiooni kohta:

1. Me ei poolda, et EL võtaks lühiajalise üüri poliitika üle – see peaks jääma iga riigi enda otsustada, nagu see on ka siiani olnud. Erinevates Euroopa piirkondades, sealhulgas suurlinnades ja väikekülades, toimivad üüriturud erinevalt. Eluasemeprobleemid ja üüriturud on riigiti ja piirkonniti väga erinevad ning mõnes piirkonnas võib probleeme ka üldse mitte esineda. Seetõttu võivad meetmed, mis ühes riigis toimivad edukalt, teises mitte toimida. Eesti kohta saame välja tuua, et lühiajalise majutuse mõju majandusele ja turismile on tugev, kuid eluasemeturule ja elukeskkonnale pigem mõõdukas ja lokaalne ning peamiselt esineb murekohti üksikutes turismiintensiivsetes piirkondades (Tallinna vanalinn, Pärnu). Seega sobivad lahendused on sellised, mis

Arvestatud.

arvestavad kohalikke eripärasid ja vajadusi. 2. Viimasel ajal on EL-is loodud liiga palju uusi reegleid

ja bürokraatiat, enne kui vanad on jõudnud rakenduda või nende mõju hinnata. Lühiajalise üüri valdkonnas on viimastel aastatel vastu võetud mitu EL-i õigusakti, mille rakendamist alles valmistatakse ette ja mille puhul ei ole nende mõju veel saadud hinnata. Seetõttu ei ole mõistlik enne uusi reegleid teha, kui olemasolevad on rakendatud ja nende mõju hinnatud. Näitena toome välja 2026.a maikuust rakenduva lühiajaliste üüriteenuste määruse 2024/1028 ning hiljutised DAC7 ja ViDA pakett. Seetõttu leiame, et EL-i tasemel ei ole enam täiendavat põhjust sekkuda liikmesriikides lühiajaliste üüriteenuste osutamisse ja uute algatuste väljatöötamise asemel tuleks keskenduda olemasolevate edukalt rakendamisele.

3. Palume ka arvestada Eesti 10.02.2023 kinnitatud seisukohti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud andmete kogumist ja jagamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724. Seisukoha punkt 4 toob esile, et liikmesriikidele peab säilima otsustusõigus lühiajaliste üüriteenuste osutamise ja turule juurdepääsunõuete osas. See on ka praegusel juhul aktuaalne.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Arvestatud.

Rahandusministeerium Keskendusime eelkõige AK küsimustikus olevatele küsimustele, mis seonduvad maksupoliitikaga.

P 26 Pakkudes rahastust, toetusi või maksusoodustusi, et hõlbustada kasutamata hoonete renoveerimist ja kasutusotstarbe muutmist.

Arvestatud.

Ei toeta. Jääb arusaamatuks, millele või kellele see soodustus oleks mõeldud. Lisaks antakse tavaliselt sellistel juhtudel soodustus näiteks kiirendatud amortisatsioonina, mis arvestades Eesti ettevõtte tulumaksu eripära meil ei töötaks. Kehtestades kasutamata hoonetele lisamaksu Eestis maksustatakse ainult maad, mitte maad koos hoonetega. Maa maksustamishinna puhul võetakse küll arvesse ka seda, missugust väärtust võiks see krunt omanikule tuua. Seega kasutuseta hoone alune maa genereeribki omanikule negatiivset tulu. P 37. Lisaeluase on kinnisvara, kus inimesed veedavad aega oma põhikodust eemal. Lisaeluaset võib teatavateks perioodideks välja üürida (lühiajaline üürimine) või seda võivad peamiselt kasutada omanikud. Muret tekitab asjaolu, et lisaeluasemed võivad vähendada eluasemete taskukohasust kohalike elanike jaoks ja/või suurendada tühjalt seisvate eluruumide arvu. Kas täheldate oma riigis või piirkonnas lisaeluasemete mõju? Kui jah, siis kirjeldage seda mõju ja konteksti (nt pealinn, maapiirkond, turismipiirkond). Jah /Ei

Põhielukohale on maa asukohajärgsel kohalikul omavalitsusel õigus rakendada maamaksu maksusoodustusi kuni tuhande euro ulatuses, st et teine elukoht on maksustatud oluliselt kõrgemalt kui esimene. Seega lisaelukoht genereerib asukohajärgsee KOV-le maamaksu tulu. P 38. Millist poliitilist sekkumist peate kõige tulemuslikumaks, et soodustada alakasutatud lisaeluasemena omatava kinnisvara tõhusamat kasutamist? Maksimaalselt 3 valik(ut) * * 36 Kehtestada lisaeluasemetele (nt kodudele, kus

viibitakse vähem kui xx päeva aastas) täiendav kinnisvaramaks Vt eelmise punkti vastus. Esimese elukoha alune maa on üldjuhul maamaksust vabastatud, teine elukoht aga maksustatud P 39. Milliseid täiendavaid aspekte tuleks arvesse võtta, et tagada üürituru nõuetekohane toimimine? Maksimaalselt 3 valik(ut) Suurendada omandi maksustamist Vähendada üüritulu maksustamist Edendada läbipaistvaid üürilepinguid, mille täitmist on võimalik tagada, eelkõige standardsete dokumentide ja asjakohaste registreerimismehhanismide loomise kaudu Kavandada maksusoodustusi või regulatiivseid stiimuleid, mis soodustavad pikaajaliste üürilepingute sõlmimist lühiajalise või turistidele väljaüürimise asemel ning aitavad stabiliseerida eluruumide pakkumist kohalikele elanikele Tõhustada üürnike kaitset selliste meetmete abil nagu tähtajatud üürilepingud ja avalik register, mis sisaldab ka üürihindu Toetada üüritagatise kavasid Kehtestada üüri ülempiirid Muu Üürile antud kinnivarale(maale) ei rakendata maksusoodustusi, st juba maksustakse. Üüritulust lubatakse teha arvestuslik mahaarvamine 20 % ulatuses, tegemata vahet, kas tegemist oli lühi- või pikaajalise üüri/rendiga. Ei näe vajadust olukorra maksureeglitega reguleerimiseks. P 42. Milliseid meetmeid tuleks rakendada, et piirata eluasemete ärilisel eesmärgil omandamist? Maksimaalselt 3 valik(ut) Kehtestada siduvad omandiõiguse piirangud geograafiliste piirkondade kaupa Maksustamine (kinnisvaramaks, äriühingu tulumaks jne)

Kõik toimib. Maksustatakse hoonealune maa ilma soodustuseta ja üüritulu kuulub maksustamisele tulumaksuga P 44. Kas Teie arvates tuleks tühjalt seisev kinnisvara maksustada või seda reguleerida, et motiveerida omanikke sellist kinnisvara turule laskma? Jah Ei Igasugune kinnisvara maksustatakse, va kodualune maa kui maa asukohajärgse KOV volikogu nii otsustab(õigus selleks maamaksuseadusest)

Sotsiaalministeerium Taskukohane eluase kui sotsiaalse toimetuleku eeltingimus Taskukohaste eluasemete parem kättesaadavus on sotsiaalpoliitika seisukohalt oluline. Paljud inimesed, kes vajavad eluruumi tagamise teenust kohaliku omavalitsuse kaudu, satuvad sellesse vajadusse just seetõttu, et neil ei ole võimalik turutingimustel eluaset üürida või omandada. Seega toetab taskukohase eluasemepoliitika tugevdamine ka sõltumatumat toimetulekut ning vähendab sotsiaalabist sõltuvust.

Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal makseraskustes leibkondade osatähtsus Eestis 6,6%, lastega leibkondadel aga juba 9,1%. Neist 14% teatasid raskustest üürimaksete tasumisel ning üle 77% raskustest kommunaalkulude või teenustasude katmisel. See kinnitab, et turul puudub piisav valik eluasemeid, mis oleks madalama sissetulekuga inimeste jaoks taskukohased.

Sotsiaaleluruumide süsteem 2024. aastal Eluruumi tagamise teenust kasutas 2024. aasta lõpus Eestis: 14 128 inimest, sealhulgas

 3784 pensioniealist,  2134 puudest või east tingitud erivajadusega inimest,  1399 lastega peret,

Arvestatud.

 5621 üheliikmelist leibkonda.

Kohalike omavalitsuste omandis oli kokku 6666 eluruumi, millest oli aasta lõpuks hõivatud 5969. Eluasemevajaduse taotlusi oli 681, puudutades kokku 1234 inimest. Umbes 700 eluruumi oli küll kasutusest väljas, kuid sageli mitte sobilik (nt vajavad remonti või ei ole piirkondlikult nõudlusega vastavuses).

Lisaks:  Eluruumidest vaid 530 olid kohandatud erivajadustega

inimeste jaoks, samas kui teenust said üle 2100 erivajadusega inimese.

 Teenuse kaudu toetati ka eluaseme leidmist eraelamispinnal – seal elas 1675 peret.

 Aasta jooksul tuli süsteemi 1345 uut inimest ja lahkus 2012, kellest osa lahkus iseseisvalt turutingimustele (nt eraelamispinnale, 597 inimest), kuid suur osa ka surma (275) või muu põhjuse tõttu.

Teenuse rahastamine 2024. aastal oli eluruumi tagamise teenuse kogueelarve Eestis: 18,2 miljonit eurot, millest

 üle 18 miljoni tuli kohalike omavalitsuste eelarvetest,  riiklik panus oli vaid 81 000 eurot,  muu rahastuse osa (nt era- või sihtotstarbeline tugi) oli

väga väike.

Suur osa vahendeid (üle 12 miljoni euro) kulus eluaseme kasutamiseks eraelamispindadel, mis kinnitab, et kohalikel omavalitsustel ei ole piisavalt sobilikke eluruume oma kinnisvaraportfellis ning nad peavad toetama peresid turult eluaseme leidmisel.

Järgnevalt toome välja Sotsiaalministeeriumi sisendi konsultatsiooni küsimuste nr 1 ja 4 kohta.

Küsimus nr 1 (Kas Teie arvates on ELis vaja taskukohase eluaseme ühtset määratlust?): Leiame, et ELis on vaja taskukohase eluaseme ühtset määratlust teataval määral, eelkõige seoses avaliku sektori toetusega. Täpsustus: Ühtlustamine tagab ELi toetuste läbipaistvuse ja suunamise abivajajatele, jättes ruumi riiklikele eripäradele ja säilitades paindlikkuse.

Küsimus nr 4 (Millised on parimad viisid sotsiaaleluruumide* kättesaadavuse suurendamiseks?): 1) Arendada edasi partnerlusi erasektoriga, eelkõige kasumit mittetaotlevate ja piiratud kasumit taotlevate organisatsioonidega 2) Suurendada avaliku sektori toetust sotsiaaleluruumide arendamiseks. 3) Planeerida sotsiaaleluruumide ehitamist lähtuvalt tegelikest ja prognoositavatest vajadustest. Täpsustus: Avalik tugi tagab kättesaadavuse ja vähendab KOV koormust; vajaduspõhine planeerimine ennetab puudujääke ja tagab sobivuse; partnerlus laiendab pakkumist

Kokkuvõttes toetame taskukohaste eluasemete temaatika tugevamat käsitlemist EL tasandil ning loodame, et see aitab liikmesriikidel pakkuda inimväärset ja taskukohast eluaset neile, kes seda vajavad – vähendades samas vajadust pikaajalise sotsiaalabi järele.

1

Avalik konsultatsioon Euroopa taskukohaste eluasemete kava teemal

Sissejuhatus

Eluaseme taskukohasuse probleem on kogu Euroopas muutunud üha levinumaks ja pakilisemaks.

Kasvavad eluaseme- ja üürihinnad, intressimäärad ning kommunaal- ja renoveerimiskulud mõjutavad nii

väikese kui ka keskmise sissetulekuga leibkondi, eelkõige suurlinnades ja muudes kasvukeskustes.

Haavatavad inimesed kannatavad sellise olukorra tõttu rohkem, eriti kui nad ei saa kasutada

sotsiaaleluruume ja kodutuse oht kasvab. Eluasemekulud võivad olla suureks probleemiks ka peredele,

noortele ja elutähtsate sektorite (nt tervishoid, haridus jm) töötajatele. Taskukohaste, kestlike ja

inimväärsete (sh uute) eluruumide puudus vähendab inimeste võimalusi elus, takistab tööjõu liikuvust ja

hariduse omandamist ning kahjustab majanduskasvu, konkurentsivõimet ja sotsiaalset sidusust. Ebapiisav

renoveerimine ja olemasolevate hoonete kõigi võimaluste kasutamata jätmine avaldab negatiivset mõju

kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele.

Kuigi eluasemete küsimus kuulub peamiselt liikmesriikide, piirkondade ja kohaliku tasandi pädevusse,

kavatseb Euroopa Komisjon hinnata, kus oleks võimalik leida Euroopa lisaväärtust, ning töötada välja

taskukohast ja kestlikku eluaset käsitleva uue Euroopa lähenemisviisi. Selleks algatab komisjon ulatusliku

konsultatsiooni - taskukohaste eluasemete teemalise dialoogi -, et uurida praeguste probleemide põhjuseid

ning nende mõju eri rühmadele ja sektoritele, samuti koguda teavet võimalike lahenduste, sealhulgas parimate

tavade kohta.

Komisjoni eesmärk on saada teavet kodanikelt ja mitmesugustelt sidusrühmadelt, et teha kindlaks, kus

annaksid ELi tasandi meetmed kõige rohkem lisaväärtust. Käesoleva avaliku konsultatsiooni tulemusi ning

ekspertidele korraldatavate seminaride, õpikodade ja muude teemakohaste konsultatsiooniürituste tulemusi

võetakse arvesse Euroopa taskukohaste eluasemete kavas, mis on kavas vastu võtta 2026. aasta esimeses

kvartalis.

Taskukohast eluaset käsitlev avalik konsultatsioon koosneb kahest küsimuste plokist - üks üldsusele ning

teine avaliku sektori asutustele, ettevõtjatele, ühendustele ja muudele sidusrühmadele. Teile esitatakse

küsimused automaatselt vastavalt teabele, mille Te esitate järgmises jaotises „Teie andmed“.

Konsultatsiooni kokkuvõte avaldatakse konsultatsiooni veebilehel kaheksa nädala jooksul pärast avaliku

konsultatsiooni lõppu. Lisaks koostatakse vastuste kokkuvõte.

Teie andmed

Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud.

2

Taskukohased eluruumid ja sotsiaaleluruumid

1. Kas Teie arvates on ELis vaja taskukohase eluaseme ühtset määratlust?

Ei, liikmesriikide lähenemisviisid on erinevad ka kultuuriliste eelistuste või

traditsioonide tõttu ja seega ei ole ELis ühtset määratlust vaja ega võimalik

kehtestada.

Teataval määral on määratluste lähendamine vajalik, eelkõige seoses avaliku

sektori toetusega.

Jah, taskukohase eluaseme ühtne ELi määratlus on vajalik kõigis

valdkondades, mis hõlmavad ELi poolset rahastamist.

Muu

Palun täpsustage

kuni 100 tähemärki

2. Milline oleks kõige olulisem lahendus, mille abil märkimisväärselt

suurendada taskukohaste eluasemete pakkumist lühikeses ja keskpikas

perspektiivis?

Maksimaalselt 3 valik(ut)

Muuta ehitussektor tõhusamaks ja konkurentsitihedamaks

Kiirendada ehitusvaldkonnas lubade andmist ja vähendada reguleerimist

Muuta (nt äriotstarbeliste) tühjalt seisvate hoonete kasutusotstarvet

Kaardistada tühjalt seisvad või alakasutatud kodud ja vähendada nende

arvu

Suurendada taskukohaste eluasemete arvu ja parandada nende

toimimist

Kehtestada uutes hoonetes turumäärast madalama hinnaga eluruumide

miinimumosakaal

Edendada poliitikat, mille abil suurendatakse maa kättesaadavust

elamuehituseks

Kasutada nõudluspoole toetusi, et võimaldada üürihindade alandamist alla

turuhinna, nt elutähtsate kutsealade töötajate või noorte perede puhul

3

Piirata lühiajalise majutuse üüriteenuseid piirkondades, kus need vähendavad

taskukohaste eluasemete pakkumist kohalikele elanikele

Piirata finantsspekulatsioone

eluasemeturul

 Muu

Palun täpsustage

kuni 100 tähemärki

3. ELi hoonefondi arvele langeb ligikaudu 35% energiaga seotud

kasvuhoonegaaside heitest, mida põhjustab ka hoonete ebapiisav

isolatsioon. Sellel, milliseid materjale hoonetes kasutatakse, võib olla suur

keskkonnamõju. Hoonete ehitamisel tehtud valikud võivad tõsiselt mõjutada

ka mulla või vee seisundit ning maakasutust üldiselt. Muret põhjustab

arusaam, et hoonete muutmine kestlikumaks vähendab nende

taskukohasust.

Kas Teil on jagada häid tavasid lahenduste kohta, milles on ühendatud

kestlikkus ja taskukohasus? kuni 300 tähemärki

4. Millised on parimad viisid sotsiaaleluruumide* kättesaadavuse

suurendamiseks?

*Sotsiaaleluruumid on mõeldud ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ja neid jaotatakse konkreetsete kriteeriumide, näiteks sissetuleku,

leibkonna suuruse või tervisega seotud piirangute alusel. Sotsiaaleluruumide süsteemid ja jaotuskriteeriumid on liikmesriigiti erinevad.

Maksimaalselt 3 valik(ut)

Arendada edasi partnerlusi erasektoriga, eelkõige kasumit mittetaotlevate

ja/või piiratud kasumit taotlevate organisatsioonide ja

sotsiaalinvestoritega

Edendada koostööd teiste sotsiaalmajanduses osalejatega

Edendada koostöös eraomanikega sotsiaalsetel eesmärkidel üürimise

mehhanisme (näiteks sotsiaalsete üüripindade vahendusbürood)

Tehaseline rekonstrueerimine (off-site või prefabricated renovation) aitab ühendada tööstusliku tõhususe ja kvaliteedi, säästliku materjalikasutuse (nt puidust elemendid) ja piisava mastaabi puhul ka taskukohasuse. Hoonete kestlikumaks muutmine ei vähenda nende taskukohasust, kui kasutame tänapäevaseid tööstuslikke põhimõtteid.

4

Seada eesmärgid kohalikus elamufondis pakutavate sotsiaaleluruumide

osakaalu jaoks

Suurendada avaliku sektori toetust sotsiaaleluruumide arendamiseks

Planeerida sotsiaaleluruumide ehitamist lähtuvalt käesolevatest

või prognoositavatest eluasemevajadustest

Muu

Palun täpsustage

kuni 100 tähemärki

5. Kas Teile on teada mõni hea või uuenduslik tava taskukohaste ja

sotsiaaleluruumide edendamiseks, mida sooviksite jagada?

Palun esitage olemasolu korral tõendeid.

kuni 300 tähemärki

6. Milline on elamuühistute või muude alternatiivsete eluasemevormide (nt

kogukondliku maaga ühistud) potentsiaal taskukohaste eluasemete arvu

suurendamiseks?

Kas neid lähenemisviise on võimalik ulatuslikumalt kasutusele võtta?

Palun esitage olemasolu korral tõendeid. kuni 300 tähemärki

Taskukohane eluasemefond (erinevalt sotsiaaleluruumidest) ei vaja riigi otsetoetust, vaid hästi läbimõeldud finantseerimislahendusi.

Eestil on kogemusi taskukohaste ja sotsiaaleluruumide arendamisega koostöös kohalike omavalitsuste ja erasektoriga (PPP). Siiski oli see riigieelarvele üpris kulukas lahendus – oluline on finantsinnovatsiooni rakendamine.

Võiks küll! Rahvusvahelised eeskujud ja mudelid oleks abiks. Küsimus on, kuidas riik saab luua tingimused, et finantssektor oleks valmis seda rahastama.

5

7. Kuidas on võimalik lahendada linna- ja maapiirkondade erinevaid

eluasemevajaduse probleeme, et parandada kõigi eurooplaste juurdepääsu

taskukohasele, kestlikule ja inimväärsele eluasemele, sealhulgas ruumilise

planeerimise ja rahalise toetuse kaudu?

kuni 300 tähemärki

Oluline on ka menetluste kiirendamine – Eestis lisab iga aasta ettevalmistusaega eluaseme lõpphinnale umbes 5-10%.

6

Rahastamine

8. Millised on suurimad finantsväljakutsed uute taskukohaste eluasemete

projektide käivitamisel? Maksimaalselt 3 valik(ut)

Puuduvad pikaajalised rahastamisvõimalused

Keeruline on aru saada, milliseid rahastamisvõimalusi

pakutakse Raskused rahalisele toetusele juurdepääsul (nt

keerukad ja pikad

taotlusprotsessid / suutlikkuse puudumine)

Kahjumlik turusegment / väike tulu võrreldes kasumlikumate

ehitusprojektidega

Ehituse suured algkulud, materjalide nappus

Maa omandamise kulud on kõrged

Puudub juurdepääs riske piiravatele vahenditele (tagatised, avaliku sektori

kaasinvesteeringud)

Muu

Palun täpsustage

kuni 100 tähemärki

9. Millised lahendused oleksid kõige kasulikumad nende probleemide

lahendamiseks taskukohaste eluasemete projektide puhul? Maksimaalselt 3 valik(ut)

Tagada kasumlikumate ehitusprojektidega võrdsed tingimused

Turuintressist väiksema intressiga laenude parem

kättesaadavus

Riskijagamismehhanismid, näiteks tagatised

Rahastamisvahendite kombineerimine toetustega

(segarahastamine)

Omakapitaliinvesteeringud

Avaliku ja erasektori partnerluse mudelid

Eestis ei ole defineeritud taskukohase eluaseme mõistet ning pole loodud ka eraldi institutsioone või skeeme, mille eesmärgiks oleks just nimelt selliste eluasemete pakkumine

7

Paindlikud rahastamisvõimalused (nt pikemad laenutähtajad, väiksemad

algkulud)

Juurdepääsueeskirjade kehtestamine erainvestoritele ja teatava osa

hooneosade reserveerimine ostjatele, kelle sissetulek jääb allapoole teatavat

ülempiiri

Rohkem tehnilist abi projektide arendamiseks

Uute institutsionaalsete osalejate, näiteks piiratud vastutusega

elamuühistute või muude ühistute edendamine

Muu Palun täpsustage

kuni 100 tähemärki

Esitage üksikasju ja tõendeid, kui Teil on kogemusi mõne eespool valitud

lahendusega. kuni 300 tähemärki

10. Kuidas saaks tõhusamalt suurendada taskukohastesse eluasemetesse

tehtavaid investeeringuid ning parandada rahastamis- ja finantskavasid? kuni 300 tähemärki

Eestis puudub eraldiseisev taskukohase eluaseme sektor. Vastavate investeeringute ning rahastamis- ja finantseerimiskavade puhul tuleb lahendada tõrked, mis pärsivad erasektori investeerimishuvi. Tuleb soosida alternatiivseid ärimudeleid võrreldes traditsiooniliste ehita-ja-müü lahendustega. Oluline on pöörata eritähelepanu maapiirkondadele, kus kinnisvara väärtus on ehituskulust madalam ja nõudlus eluasemete järgi ebakindel näiteks kahaneva elanikkonna tõttu.

11. Kuidas saab kõige paremini suunata ja kalibreerida rahalisi stiimuleid,

millega muuta eluasemed kättesaadavaks noortele? kuni 300 tähemärki

Eestis on hästi toiminud riiklik garantii eraisiku kodulaenu tagatiseks ja sissemakse vähendamiseks, samuti maapiirkondades ostmisel, ehitamisel ja renoveerimisel kinnisvara väärtusest tulenevate laenutingimuste parandamiseks.

12. Kuidas saaks praktikas parandada ja muuta kasutajasõbralikumaks ELi

rahaliste vahendite kasutamist taskukohaste eluasemete jaoks? kuni 300 tähemärki

Riigiabi eeskirjade muutmise kaudu. Sh on oluline on võimaldada kulupõhist üüritaset ka väljaspool sotsiaaleluasemete sektorit. Lisaks on oluline, et taskukohase eluaseme rahastusskeemid, näiteks EIB toetusskeemid ei kvalifitseeruks riigi laenukoormusesse.

Riigiabi

Laenutingimused on kinnisvaraarenduses väike probleem, küsimus on institutsionaalne. St meil ei ole piisavalt variatsiooni omandivormide puhul, näiteks piiratud vastutusega elamuühistuid või muid ühistuid.

8

Praegused riigiabi eeskirjad võimaldavad avalikul sektoril anda toetust sotsiaaleluruumide jaoks ilma

komisjoni eelneva loata. Ent liikmesriigid, kes soovivad toetada taskukohase eluaseme kavasid, peavad

üldjuhul oma kavadest komisjonile eelnevalt teatama ja saama temalt loa.

13. Kas Teil on olnud riigiabiga seotud probleeme

sotsiaaleluasemeprojektide rahastamisel?

Jah

Ei

Palun täpsustage ja esitage olemasolu korral tõendeid.

kuni 300 tähemärki

14. Kas Teil on olnud riigiabiga seotud probleeme taskukohase eluaseme

projektide rahastamisel avalikest vahenditest?

Jah

Ei

Palun täpsustage ja esitage olemasolu korral tõendeid.

kuni 300 tähemärki

15. Kas Teil on olnud riigiabiga seotud probleeme renoveerimisprojektide

rahastamisel?

Jah

Ei

Palun täpsustage ja esitage olemasolu korral tõendeid.

kuni 300 tähemärki

16. Komisjon vaatab riigiabi eeskirjad läbi, et võimaldada taskukohaste

eluasemete toetamist ilma komisjoni eelneva loata. Uutele eeskirjadele

võidakse lisada teatud tingimused.

Riigiabi peaks minema projektidele, mis tagavad, et loodavad eluruumid ei jõua lühikese aja jooksul eraturule ja ei muutu spekuleerimise objektiks. Üldiselt peaks olema tagatud kohustus pakkuda subsideeritud teenust teatud aja jooksul, et tagada toetuse eesmärgipärasus ja teenuse tarbijale kindlus taskukohase eluaseme teenuse jätkusuutlikkuses. Piirang peaks kestma vähemalt ühe põlvkonna.

Sama, mis eelmise küsimuse täpsustus.

Renoveerimise meetmed, kui kortermajas on äripindasid ja/või KOV-i üüriruume. Taskukohase eluasemefondi rajamine üüritasemega allpool turuhinda.

9

Milliseid küsimusi peaks komisjon Teie arvates silmas pidama riigiabi

eeskirjade kavandamisel taskukohase eluaseme kavade kehtestamise

eesmärgil?

Maksimaalselt 3 valik(ut)

Taskukohase eluaseme hind

Elanike sissetulek (seoses eluaseme kasutamise/ostmise kuludega)

Eluruumide omandiõigus (nt tagamaks, et ehitatud kodud jäävad avaliku

sektori omandisse või on ette nähtud sotsiaaleluruumide / taskukohaste

eluasemete pakkumiseks)

Eluruumide ligipääsetavus (nt puuetega inimeste jaoks)

Keskkonnatoime (eluruumide energiatõhususe klass,

keskkonnastandardid, kliimamuutustele vastupanu võime, maa-,

materjali- ja veekasutus)

Hoone kasutajate sotsiaalne mitmekesisus

Taskukohase eluaseme pakkujad

Muu Palun täpsustage

kuni 100 tähemärki

Ehitus

ELi ehitussektor seisab silmitsi mitme suure struktuurse probleemiga: madal tootlikkus, tööjõupuudus,

suured ehituskulud ja märkimisväärne keskkonnajalajälg.

17. Millised tegurid on Teie arvates kõige olulisemad kulude vähendamiseks

ja ehitustegevuse laiendamiseks? Maksimaalselt 3 valik(ut)

Vähem bürokraatiat ja aruandlust, kiirem planeerimine ja lubade

andmine

Kestlikud ja energiatõhusad ehitusmaterjalid, ringluspõhisus ja jäätmete

Oluline on hinnastamise mudel. St soovitame taskukohase eluaseme määratlemisel võtta kasutusele OECD arvutusmetoodika, kus eluase loetakse taskukohaseks, kui selle kulu (rent või laenumakse) on vähem kui teatud protsent (rendi- või laenukulud 30%, eluaseme kogukulu 40%) leibkonna brutosissetulekust. Lisaks peaks riigiabi minema projektidele, mis tagavad, et loodavad eluruumid ei jõua lühikese aja jooksul eraturule ja ei muutu spekuleerimise objektiks.

10

vähendamine

Uuenduslikud ehitusmeetodid, nt valmismoodulid hoonete

renoveerimiseks ja konstruktsioonide eelnev valmisehitamine

Väärtusahela täielik digitaliseerimine (ehitustooted, load, energiamärgised,

hoonete logiraamatud, lammutusauditid)

Parem juurdepääs rahastamisele, pikema tähtajaga laenud ja rohkem

tagatisi

Kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus

Tõhus kohtusüsteem vaidluste lahendamiseks, lepingute jõustamiseks

ning ehitusnormide ja -regulatsioonide järgimise tagamiseks

Eluasemete jaoks ettenähtud maa kättesaadavuse parandamine ja sellise maa

maksumuse vähendamine

Avalikud hanked (nt kiirendatud menetlused, ühishanked, digitaliseerimine)

Muu

Palun täpsustage

kuni 100 tähemärki

Võite esitada lingid või uuringud heade tavade kohta seoses ülaltoodud

vastusevariantidega.

kuni 300 tähemärki

Faili(d) saate üles laadida siin

Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid

18. Komisjon töötab taskukohaste eluasemete alase töö raames välja

Euroopa elamuehituse strateegiat, milles keskendutakse eluasemekriisi

lahendamiseks eluasemete pakkumise poolele

Mil viisi peaks EL Teie arvates sekkuma, et aidata turule tuua uuenduslikke

ehitus- ja renoveerimismeetodeid ning ehitustooteid, mille abil saab

suurendada eluasemete taskukohasust?

Maksimaalselt 3 valik(ut)

Tehaselised ja digitaalsed masskohandatud ehitusmeetodid aitavad teha suure arenguhüppe.

Näide tööstuslikest meetoditest: https://woodhouse.ee/wp-content/uploads/2025/02/Industrial-renovation- with-prefabricated-elements_ENG_FEB2025-1.pdf

11

Tuleks vähendada avalike hangetega seotud halduskoormust ja võimaldada

Euroopa toodete eelistamist

Töötada uue ehitustoodete määruse raames välja vajalikud standardid, et

lihtsustada uudsete ehitustoodete müüki kogu ELi ühtsel turul

Luua ringlussevõetud ehitusmaterjalide ja -jäätmete ühtne turg Teha koostööd finantsasutuste ja tööstusega, et vähendada uuenduslikesse ehitustoodetesse ja -meetoditesse tehtavate investeeringute riske Teha koostööd avaliku sektori asutustega, et tekitada nõudlust tühjalt seisvate

eluruumide või kontorihoonete ümberkujundamiseks

ELi sekkumine ei ole vajalik

Muu

Palun täpsustage

kuni 100 tähemärki

Võite esitada lingid või uuringud heade tavade kohta seoses ülaltoodud

vastusevariantidega.

kuni 300 tähemärki

Faili(d) saate üles laadida siin Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid

Üldplaneering ja lubade andmine

Maakasutus, ruumiline planeerimine ning lubade andmine ehituseks ja renoveerimiseks kuuluvad

peamiselt kohaliku ja piirkondliku tasandi pädevusse. Paljud ametiasutused kogu ELis loovad

algatusi, et muuta need sammud vähem keerukaks ja aeganõudvaks.

19. Millised on peamised väljakutsed loa saamisel üldplaneeringu ja

ruumilise planeerimise etapis?

Teisese toorme (ehk ringlussevõetud ehitusmaterjalide ja -jäätmete) ühtse turu loomiseks tuleb luua eeldused digitaalseteks materjalipankadeks

https://www.bamb2020.eu/

Huvide tasakaalustamine, võrguvaldajate liitumistingimused, asjaõiguslikud kokkulepped, ametnike kompetents ja järjepidevus, dokumentide kvaliteet, professionaalide pädevus, kõrgema astme planeeringute paindumatus ja uuendamatus (näiteks vastuolud tänapäevase 15-minuti linna põhimõttega)

12

13

20. Kui palju aega kulub Teie linnas/piirkonnas/riigis keskmiselt ehitusloa

saamiseks?

kuni 100 tähemärki

Eluhooned – 63 päeva

14

21. Milliseid meetmeid peaksid avaliku sektori asutused seoses

maakasutuse, ruumilise planeerimise ja lubade andmisega pidama

esmatähtsaks, et suurendada taskukohaste eluasemete pakkumist?

Maksimaalselt 3 valik(ut)

Rakendama tõhusaid maakasutusmeetmeid, näiteks määrama kindlaks

alad, mis sobivad elamuprojektide jaoks, millel ei ole eeldatavasti olulist

keskkonnamõju

Pöörama tähelepanu lubade väljastamise eest vastutavate avaliku sektori

asutuste haldussuutlikkuse suurendamisele (nt töötajad, suurem

tsentraliseerimine, digitaliseerimine)

Lihtsustama ehituseeskirju

Lihtsustama üldplaneeringuga ja lubade andmisega seotud nõudeid

Võimaldama renoveerimis- või kasutusotstarbe muutmise projektide kiiret

menetlemist

Lubama suuremat asustustihedust elamu- või tööstuspiirkondades

Kiirendama loamenetlusi (nt ühtlustatud menetlused kokkupandavate

elamute, piirkonna tasandil renoveerimise või hoonete kasutusotstarbe muutmise

puhul)

Võtma kasutusele ühtsed keskkonnamõju hindamised terve piirkonna uute

arendusprojektide jaoks

Töötama välja meetmed, milles taskukohasus on ühildatud puuetega inimeste ja

eakate jaoks kehtestatud ligipääsetavusnõuetega

Uurima võimalusi avalike kaebuste (nt rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid,

tähtajad) esitamise ühtlustamiseks, kahjustamata kodanike õigust otsuseid

vaidlustada

Muu

Palun täpsustage

kuni 100 tähemärki

Kahtlemata tuleb tähelepanu pöörata rakendamise efektiivsusele läbi digitaalsete tööriistade. Meie ehitisregister on rahvusvaheliselt suureks edulooks ning arendame selle juurde hetkel planeeringute infosüsteemi, mis aitab tuua enamiku hoone rajamisega seotud menetlusi nn ühte vaatesse.

15

22. Kuidas saaks EL toetada liikmesriike maakasutuse, ruumilise

planeerimise ja lubade andmise lihtsustamisel ja kiirendamisel? Maksimaalselt 3 valik(ut)

16

Toetada liikmesriike maakasutust ja ruumilist planeerimist mõjutavate ELi

õigusaktide rakendamisel

Hõlbustada parimate tavade vahetamist avaliku sektori asutuste vahel

Anda soovitusi ja tehnilist abi maakasutuse ja ruumilise planeerimise tõhusate

meetmete kohta, millega tagada eluasemete taskukohasus

Anda suuniseid selle kohta, kuidas ühildada eluase kui ülekaalukas avalik huvi

muude eesmärkidega, nagu maahõive lõpetamine

Esitada uued ELi õigusaktid, et kiirendada elamuprojektide kavandamist ja neile

lubade andmist

Seada eluasemete ELi-poolse rahastamise tingimuseks asjakohaste reformide

elluviimine liikmesriigis

ELi meetmeid pole vaja

Muu

Palun täpsustage

kuni 100 tähemärki

Võite esitada lingid või uuringud heade tavade kohta seoses ülaltoodud

vastusevariantidega.

kuni 300 tähemärki

Faili(d) saate üles laadida siin Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid

Kasutusotstarbe muutmine, asustuse tihedamaks muutmine ja tühjalt

seisvad hooned

Leidub palju tühjalt seisvaid tööstus-, kaubandus-, elu-, institutsionaalseid ja ajaloolisi hooneid,

mille kasutusotstarvet saaks muuta või mida saaks renoveerida, et paremini rahuldada inimeste

vajadust taskukohase eluaseme järele. Olemasolevate hoonete ümberehitamine vähendab

vajadust ehitada uusi hooneid ja sellega seotud süsinikuheidet, maakasutust ja taristukulusid ning

ELi poolt oleks oluline jagada parimate praktikate näiteid ja toetada ühiseid digitaalsete menetluskeskkondade arendusi

E-ehituse plavormi põhjal töötame välja üleriigilist digitaalset planeeringute menetlussüsteemi

17

kahandab uue maa hõivamisest tulenevat negatiivset mõju kliimamuutustele vastupanu võimele ja

elurikkusele. Samuti võib see aidata asumeid taaselustada ja tekitada nõudlust uute teenuste

järele.

23. Kas näete takistusi tühjalt seisvate hoonete kasutusotstarbe muutmisele

ja renoveerimisele? Maksimaalselt 3 valik(ut)

Suured kulud

Piirkonna muutmine kaubandus- või tööstuspiirkonnast elurajooniks on

keerukas

Tühjalt seisva hoone kasutusotstarbe muutmise / renoveerimise loa saamine

võtab kaua aega

Endiste tööstushoonete / ärihoonete ja institutsionaalsete hoonete kohandamine

elamuteks on keerukas

Vajadus järgida õiguslikke nõudeid / ehitusstandardeid

Omandiõigusega seotud küsimused ja muud õiguslikud

keerdküsimused

Asukoht väikese nõudlusega piirkonnas või teenuste puudumine

Takistused puuduvad

Muu

Palun täpsustage

kuni 100 tähemärki

24. Kuidas saaksid avaliku sektori asutused kõige paremini toetada tühjalt

seisvate hoonete kasutusotstarbe muutmist? Maksimaalselt 3 valik(ut)

Tagades, et koostatakse põhjalik ülevaade hoonetest, nende seisukorrast ja

hõivatusest

Kohandades üldplaneeringu alaseid meetmeid, reformides

ehitusstandardeid ja lihtsustades loamenetlust hoonete

ümberkujundamiseks või kasutusotstarbe muutmiseks, vähendades

bürokraatlikke takistusi ja viivitusi

Pakkudes rahastust, toetusi või maksusoodustusi, et hõlbustada

kasutamata hoonete renoveerimist ja kasutusotstarbe muutmist

18

Kehtestades kasutamata hoonetele lisamaksu

19

Kehtestades kohustuse enne hoone lammutamist hinnata, kas hoonet on

võimalik ümber ehitada, sealhulgas seda integreerida

Investeerides teadusuuringutesse uute renoveerimismeetodite kohta, mis

võimaldavad kulude ja aja kokkuhoidu ning vähendavad jäätmeid

Edendades hoonete segakasutust (supermarket ja elamu ühes hoones jne)

Suurendades üldsuse teadlikkust ümberkujundamise eelistest ja tehes koostööd

kohalike kogukondadega

Muu

Palun täpsustage

kuni 100 tähemärki

25. Kuidas saaks EL toetada liikmesriikide jõupingutusi tühjalt seisvate

hoonete kasutusotstarbe muutmisel? Maksimaalselt 3 valik(ut)

Muutes lihtsamaks ELi hoonefondi vaatluskeskuse kasutamise andmete ja

teabe saamiseks ELi hoonete, sealhulgas energiatarbimise ja

renoveerimismäärade kohta, ning töötades välja kriteeriumid tühjalt seisvate

hoonete kohta

Tagades, et hoonete renoveerimist käsitlevad ELi õigusaktid võimaldaksid

hoonete kasutusotstarbe muutmist

Lihtsustades parimate tavade vahetamist

Andes soovitusi ja tehnilist abi kasutamata hoonete kasutusotstarbe

muutmiseks ja renoveerimiseks

Suunates konkreetsed rahalised vahendid (nt algatus „Uus Euroopa

Bauhaus“, taskukohaste eluasemete algatus) hoonete kasutusotstarbe

muutmisse ja asustuse tihendamisse

ELi meetmeid pole vaja

Muu

Palun täpsustage

kuni 100 tähemärki

20

26. Kuidas saaksid vastutavad ametiasutused kõige paremini tegeleda

eluruumide ebaseadusliku hõivamise ja skvottimise probleemiga? kuni 300 tähemärki

Võite esitada lingid või uuringud heade tavade kohta seoses ülaltoodud

vastusega. kuni 300 tähemärki

Faili(d) saate üles laadida siin

Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid

Lihtsustamine

Komisjon on nimetanud oma peamisteks poliitilisteks prioriteetideks kiiruse, sidususe ja

lihtsustamise ning ta keskendub halduskoormuse vähendamisele ja rakendamise lihtsustamisele:

vähem bürokraatiat ja aruandlust, suurem usaldus, parem jõustamine, kiirem lubade andmine.

27. Kas olete tuvastanud kattuvaid, tarbetuid või ebaproportsionaalseid ELi

eeskirju, mis takistavad taskukohaste eluasemete pakkumist?

Jah

Ei

Palun täpsustage ja esitage olemasolu korral tõendeid (link või fail).

kuni 300 tähemärki

Faili(d) saate üles laadida siin

Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid

28. Kas olete tuvastanud riiklikke, piirkondlikke või kohalikke eeskirju, mis

tekitavad ebavajalikke takistusi taskukohaste eluasemete pakkumisele? Kui

jah, siis milliseid?

Jah Ei

Leiame, et kortermajade rekonstrueerimise toetamine, eelkõige selliste kortermajade toetamine, kus asuvad ka äripinnad (sh varjumise funktsiooniga) või kohaliku omavalitsuse üüripinnad, peaks olema selgem.

Eestis esineb vähe.

21

Palun täpsustage ja esitage olemasolu korral tõendeid (link või fail).

kuni 300 tähemärki

Faili(d) saate üles laadida siin

Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid

Tööjõupuudus, oskused ja töötingimused

Euroopas on ehitus üks nendest kutsealadest, kus tööjõupuudus on kõige enam levinud (puudu

on nt torulukkseppadest, elektrikutest, müürseppadest). Taskukohaste eluasemete pakkumiseks

tuleb tegeleda ka tööjõupuudusega ja uute ehitusmeetodite jaoks vajalike oskuste arendamisega -

ehitajatest arhitektide ja insenerideni, kinnisvaraarendajatest linnaplaneerijate ja kohalike

omavalitsusteni.

29. Millised meetmed peaksid liikmesriikide ametiasutused Teie arvates

seadma esmatähtsaks, et vähendada tööjõupuudust ehitusvaldkonnas? Maksimaalselt 3 valik(ut)

Suurendama kutseharidusprogrammide atraktiivsust, kvaliteeti ja

valikuvõimalusi, et aidata inimestel omandada ehitussektori tööturu jaoks

vajalikke oskusi

Parandama ehitussektori töötingimusi, et muuta see atraktiivsemaks, sealhulgas

noorte ja naiste jaoks

Soodustama täiend- ja ümberõpet kogu ehitussektori väärtusahelas, et

täita teadmistelüngad (nt digitehnoloogia, kõrgtehnoloogiline tootmine,

väljaspool ehitusplatsi toimuv ehitus, puitu ja betooni kombineerivad

hübriidtehnikad, selliste tehnoloogiate nagu soojuspumpade ja

taastuvate energiaallikate integreerimine)

Investeerima haldusasutuste ja linnaplaneerijate suutlikkusse ja

oskustesse sihipäraste koolitus- ja vahetusprogrammide kaudu

Muu

22

Palun täpsustage:

kuni 100 tähemärki

Täpsustame, et uute spetsialistide väljaõpetamisest ainuüksi ei piisa, vaid tuleb tagada ka, et praegu ehitussektoris töötajad oleks endiselt konkurentsivõimelised ja nad vastakas ka uutele nõuetele ja normidele, mis ehitussektoris kehtestatud.

23

30. Kas võiksite jagada häid tavasid lahenduste kohta, mis aitavad

vähendada tööjõupuudust ehitussektoris?

Palun esitage olemasolu korral tõendeid.

kuni 300 tähemärki

31. Kas EL peaks Teie arvates võtma täiendavaid meetmeid, et vähendada

tööjõupuudust ehitussektoris? Maksimaalselt 3 valik(ut)

Parandama kutsekvalifikatsioonide ja -oskuste tunnustamist

Paremini tagama tööõigust ja vaba liikumist käsitlevate õigusaktide järgimise

ELis

Kasutama ära kolmandatest riikidest lähtuva seadusliku rände

potentsiaali, et aidata vastuvõtvatel ELi riikidel täita tööturu vajadusi,

lihtsustades kutsekvalifikatsioonide tunnustamist

Vaatama läbi konkreetsed loa- või sertifitseerimisnõuded, mis takistavad

kvalifitseeritud teenuseosutajatel (nt ehitustöötajad, elektripaigaldiste,

gaasiseadmete või päikesepaneelide paigaldamise teenused) osutada

teenuseid teises ELi riigis

Edendama ja toetama ehitusvaldkonna tööandjate ja töötajate vahelist

sotsiaaldialoogi, et aidata kaasa töötingimuste parandamisele sektoris

Industrialiseerimine. Tehaselise ehituse ja renoveerimise soosimine võimaldab tuua heitlikku ehitusplatsi tööd kontrollitud tehasetingimustesse, mis aitab muuhulgas tööjõu pädevusi järjepidevalt arendada. Näide: puitehituse akadeemia: https://woodhouse.ee/et/puitmaja-akadeemia/e- ope-puitehituse-akadeemia/#tab-0

Eesti kogemus näitab, et tööjõupuuduse leevendamiseks ehitussektoris on Ukraina sõjapõgenike kaasamine olnud eriti oluline. OSKA uuringu kohaselt on ehitussektor esimesel kohal välistööjõu kaasamisel, ning ukrainlaste hulgas on ka rakendumine ehitussektoris kõige suurem. Ukrainlaste kiiret tööturule sisenemist on toetanud ajutise kaitse staatusest tulenevad õigused. Kuigi põgenikele pakuti ka eesti keele kursusi, ei olnud keeleoskus selles valdkonnas määrava tähtsusega, sest ehituses saab Eestis hästi hakkama ka vene keelega. Paljud ukrainlased on leidnud tööd ehitusvaldkonnas, aidates katta nii oskustööliste kui ka abitööjõu puudujääke. Töö leidmist on hõlbustanud ka asjaolu, et ehitussektor Eestis ei ole reguleeritud.

24

Muu

Palun täpsustage:

kuni 100 tähemärki

Üüriturg, lühiajalise majutuse üüriteenused ja turism, lisaeluasemed

Lühiajalise majutuse üürimine veebiplatvormide kaudu on kiiresti kasvanud ja lühiajaline majutus

moodustab nüüd ligikaudu veerandi kogu ELi majutuspakkumistest.

32. Kas täheldate lühiajalise majutuse mõju oma riigis, piirkonnas või

linnas?

Siinkohal on oluline märkida, et paljudes riikides, sh Eestis, ei ole ehitustöölise amet reguleeritud, mistõttu ei ole alati määravaks kutsekvalifikatsiooni formaalne tunnustamine.

25

Kui jah, siis kirjeldage seda mõju ja konteksti (nt pealinn, maapiirkond,

turismipiirkond). Palun esitage olemasolu korral arvulisi tõendeid.

kuni 300 tähemärki

Faili(d) saate üles laadida siin Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid

Alates 2026. aasta maist kohaldatava uue ELi määrusega (lühiajalise majutuse üüriteenuste

määrus) karmistatakse majutuse pakkujatele kohaldatavaid läbipaistvusnõudeid, mille kohaselt

tuleb anda rohkem teavet lühiajalise majutuse asukoha ja kestuse kohta. See võimaldab avaliku

sektori asutustel võtta vajaduse korral proportsionaalseid meetmeid. Uute ELi maksueeskirjadega

nõutakse ka digiplatvormidelt majutuse pakkujate teenitud tulu kohta andmete esitamist ning

nendelt käibemaksu võtmist ja kogumist. Samal ajal on mitme liikmesriigi avaliku sektori asutused

seadnud lühiajalistele üüriteenustele piiranguid.

33. Mida tuleks Teie arvates veel lühiajalise majutuse üüriteenuste

probleemi lahendamiseks ELi tasandil teha? Maksimaalselt 3 valik(ut)

ELi täiendavat poliitilist sekkumist ei ole vaja - esmatähtis peaks olema

uue lühiajalise majutuse üüriteenuste määruse rakendamine ning selle

tagamine, et selle alusel kogutakse asjakohaseid andmeid ja

takistatakse ebaseaduslike kuulutuste ülespanemist

EL ja liikmesriigid peaksid koguma täiendavaid majanduslikke tõendeid

lühiajalise majutuse üüriteenuste mõju kohta eluasemete taskukohasusele

EL peaks hõlbustama parimate tavade vahetamist, tuginedes eri

poliitikameetmete, sealhulgas maksustamise õigusliku ja majandusliku mõju

hindamisele

EL peaks toetama meetmeid turismivoogude mitmekesistamiseks, et turismist

saadav kasu jaotuks kestlikumalt ja et liigsest turismist tulenev negatiivne mõju

teatavates turismi tõmbekeskustes oleks väiksem

Tuleks tugevdada lühiajalise majutuse reguleerimist ELi tasandil

EL peaks võtma täitemeetmeid lühiajalise majutuse üüriteenustele kehtestatud

põhjendamatute ja ebaproportsionaalsete piirangute vastu

Lühiajalise majutuse mõju majandusele ja turismile on tugev, kuid eluasemeturule ja elukeskkonnale pigem mõõdukas ja lokaalne ning peamiselt esineb murekohti üksikutes turismiintensiivsetes piirkondades (Tallinna vanalinn, Pärnu).

26

Täiendavat poliitilist sekkumist ei ole vaja

27

Muu

Palun täpsustage

kuni 100 tähemärki

34. Kas Teil on heade tavade näiteid ja ideid poliitikameetmete kohta,

millega paremini tasakaalustada lühiajalise majutuse üüriteenuseid ja

inimeste vajadust pikaajalise eluaseme järele?

Palun täpsustage ja esitage olemasolu korral tõendeid.

kuni 300 tähemärki

35. Lisaeluase on kinnisvara, kus inimesed veedavad aega oma põhikodust

eemal. Lisaeluaset võib teatavateks perioodideks välja üürida (lühiajaline

üürimine) või seda võivad peamiselt kasutada omanikud. Muret tekitab

asjaolu, et lisaeluasemed võivad vähendada eluasemete taskukohasust

kohalike elanike jaoks ja/või suurendada tühjalt seisvate eluruumide arvu.

Kas täheldate oma riigis või piirkonnas lisaeluasemete mõju?

Kui jah, siis kirjeldage seda mõju ja konteksti (nt pealinn, maapiirkond,

turismipiirkond).

Jah

Ei

Palun täpsustage ja esitage olemasolu korral tõendeid (link või fail).

kuni 300 tähemärki

Faili(d) saate üles laadida siin

Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid

36. Millist poliitilist sekkumist peate kõige tulemuslikumaks, et soodustada

alakasutatud lisaeluasemena omatava kinnisvara tõhusamat kasutamist? Maksimaalselt 3 valik(ut)

Suuremad linnad, kus on rohkem turismi: Tallinn, Tartu, Pärnu.

28

Kehtestada lisaeluasemetele (nt kodudele, kus viibitakse vähem kui xx päeva

aastas) täiendav kinnisvaramaks

Pakkuda stiimuleid lisaeluasemete väljaüürimiseks teatavateks

perioodideks aastas

Piirata lisaeluasemete arvu teatavates piirkondades

Tagada teise kodu omanike võrdne kohtlemine (sealhulgas piiriüleselt, nt need,

kes ostavad teise kodu riigis, mis ei ole nende esimese elukoha riik, ja need,

kes ostavad teise kodu samas riigis, kus asub nende esimene elukoht)

Muu

Palun täpsustage

kuni 100 tähemärki

37. Milliseid täiendavaid aspekte tuleks arvesse võtta, et tagada üürituru

nõuetekohane toimimine? Maksimaalselt 3 valik(ut)

Suurendada omandi

maksustamist Vähendada üüritulu

maksustamist

Edendada läbipaistvaid üürilepinguid, mille täitmist on võimalik tagada,

eelkõige standardsete dokumentide ja asjakohaste

registreerimismehhanismide loomise kaudu

Kavandada maksusoodustusi või regulatiivseid stiimuleid, mis soodustavad

pikaajaliste üürilepingute sõlmimist lühiajalise või turistidele väljaüürimise

asemel ning aitavad stabiliseerida eluruumide pakkumist kohalikele elanikele

Tõhustada üürnike kaitset selliste meetmete abil nagu tähtajatud üürilepingud ja

avalik register, mis sisaldab ka üürihindu

Toetada üüritagatise

kavasid

Kehtestada üüri ülempiirid

Muu

Teatud määral soodustab Eestis alakasutatud kinnisvara turuletoomist maamaks

29

Palun täpsustage

kuni 100 tähemärki

30

Liigne keskendumine finantstegevusele* ja spekuleerimine

* Liigne keskendumine finantstegevusele: eluasemete käsitamine finantsvarana investeeringute ja kasumi eesmärgil, mitte peamiselt

elukohana.

38. Kas eluasemete ostmine selleks, et need kõrgema hinnaga edasi müüa,

aitab Teie arvates kaasa eluasemekulude suurenemisele?

Jah

Ei

Palun täpsustage ja esitage olemasolu korral tõendeid (link või fail).

kuni 300 tähemärki

Faili(d) saate üles laadida siin Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid

39. Kas kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas asuvate eluasemete

ärilisel eesmärgil omandamist tuleks piirata või vähendada?

Nõustun täielikult

Nõustun

Olen neutraalsel

seisukohal

Ei nõustu

Ei nõustu üldse

Arvamus puudub

40. Milliseid meetmeid tuleks rakendada, et piirata eluasemete ärilisel

eesmärgil omandamist? Maksimaalselt 3 valik(ut)

Kehtestada siduvad omandiõiguse piirangud geograafiliste piirkondade

kaupa

Maksustamine (kinnisvaramaks, äriühingu tulumaks jne)

Läbipaistvuseeskirjad, mille kohaselt peavad finantsettevõtted esitama

andmed neile kuuluvate eluasemete osakaalu kohta

31

Muud meetmed

32

Palun täpsustage

kuni 100 tähemärki

41. Milline mõju oleks meetmetel, millega piiratakse eluasemete

omandamise õigust finantsettevõtete poolt, näiteks üüripindade

pakkumisele ja üürihindadele või väikeinvestorite tulule

investeerimisportfellides?

Palun esitage olemasolu korral tõendeid.

kuni 300 tähemärki

42. Kas Teie arvates tuleks tühjalt seisev kinnisvara maksustada või seda

reguleerida, et motiveerida omanikke sellist kinnisvara turule laskma?

Jah

Ei

Palun täpsustage ja esitage olemasolu korral tõendeid (link või fail).

kuni 300 tähemärki

Faili(d) saate üles laadida siin Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid

Kaasavus

43. Kas Euroopa taskukohaste eluasemete kavaga tuleks teatav(ad) sihtrühm

(ad) esikohale seada?

Kui jah, siis selgitage, millised ja miks.

kuni 300 tähemärki

Väga keeruline on kontrollida, milliseid eluasemeid omandatakse ärilisel eesmärgil ja milliseid mitte.

Haavatavad rühmad on 1.-2. tulukvintiili leibkonnad ning nende hulgas just need, kes üürivad või maksavad tagasi eluasemelaenu. Eriti haavatavad on 1. tulukvintiili leibkonnad.

33

44. Kuidas saaks kõige tõhusamalt toetada noori nii üürilevõtjatena kui ka

esmakordsete omanikena?

kuni 300 tähemärki

Näiteks on Eestis noortele spetsialistidele ja ka noortele peredele suunatud laenukäendused, mis aitavad vähendada pankade nõutavat omafinantseeringut (toimiva turu piirkondades) või vabastada lisatagatise nõudest (madala kinnisvaraväärtuse puhul).

34

45. Milliseid meetmeid võiks võtta, et parandada eluasemete ligipääsetavust

puuetega inimeste ja eakate jaoks? Maksimaalselt 2 valik(ut)

Eraldada rahalisi vahendeid ligipääsetavuse tagamiseks

Parandada ehitusspetsialistide oskusi ligipääsetavuse valdkonnas

Suurendada õiguskindlust ligipääsetavale eluasemele esitatavate nõuete osas

Muu

Palun täpsustage

kuni 100 tähemärki

46. Mida saaks teha, et tagada võrdne juurdepääs kvaliteetsele eluasemele

ja iseseisvale elule rühmade jaoks, keda ohustab diskrimineerimine (rassi

või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, seksuaalse sättumuse,

sooidentiteedi, sootunnuste jm alusel)?

Maksimaalselt 3 valik(ut)

Tugevdada riiklikke diskrimineerimisvastaseid õigusakte eluaseme valdkonnas

ja tagada kehtivate õigusaktide tõhus jõustamine

Pakkuda õigusabi ja tugiteenuseid isikutele, keda mõjutab eluasemega seotud

diskrimineerimine

Võidelda eluasemega seotud segregatsiooni vastu, toetades kaasavate

eluasemeprojektide väljatöötamist diskrimineerimise ohus olevatele rühmadele

Reserveerida osa avaliku sektori või sotsiaaleluruumidest diskrimineerimisohus

olevatele rühmadele

Toetada diskrimineerimisohus olevate rühmade juurdepääsu laenudele ja

eluasemelaenudele

Rahastada ajutisi eluasemeid ja varjupaiku ebakindlas olukorras olevatele

inimestele

Korraldada üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniaid eluasemega seotud

õiguste ja diskrimineerimisvastase võitluse teemal

Liftide ehitamine on muutunud väga kalliks, seda eriti olemasolevate hoonete renoveerimisel.

35

Edendada kaasavaid tavasid käsitlevate parimate tavade vahetamist

liikmesriikide vahel

Soodustada koostööd avaliku sektori asutuste, kodanikuühiskonna ja

kogukonnarühmade vahel

Muu

Palun täpsustage

kuni 100 tähemärki

47. Kuidas saaks eluasemepoliitika ja investeeringute abil aidata võidelda

kodutuse vastu, st nii seda ennetada kui ka tagada kestlikud

eluasemelahendused kodututele?

Maksimaalselt 3 valik(ut)

Reguleerida üüriturgu, et tagada suurem õiglus ja kaasatus, eelkõige seoses

väljatõstmistega

Pakkuda väljatõstmise ohus olevatele inimestele tõhusamaid ja

õigeaegsemaid tugiteenuseid (võlanõustamine, vahendusteenused,

rahaline toetus jne)

Tagada eluasemega seotud abi kõige haavatavamatele inimestele

piisavate eluasemetoetuste kujul

Tagada piisavalt sotsiaal- ja avaliku sektori eluasemeid ning seada kodutud

nende jaotamise süsteemis esikohale

Luua soodne keskkond erasektori sotsiaalse mõjuga investeeringute

ligimeelitamiseks elamumajanduses, mis tooks kasu kodututele

Muu

Palun täpsustage

kuni 100 tähemärki

Juhtimine

48. Elamumajandust mõjutavad väga mitmesugused poliitikameetmed, mida

saab kehtestada kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või isegi ELi tasandil.

36

Kuidas saaks kõigil nendel tasanditel kõige paremini koostööd teha, et

muuta eluase kättesaadavamaks ja levitada häid tavasid?

Oluline on vastavate kompetentsikeskuste olemasolu ja organiseeritud koostöö. Näiteks EIB võiks täita seda rolli ka konkreetsete finantseerimisprojektide väliselt.

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni Euroopa taskukohaste eluasemete kava avaliku konsultatsiooni kohta

Ülevaade ja eesmärk

Algatus tuleneb vajadusest suurendada taskukohaste ja kestlike eluasemete kättesaadavust ja leevendada liiduülest eluasemekriisi. Taskukohaste eluasemete kava laiemaks eesmärgiks on luua lahendusi, mis võimaldaksid kõigil turuosalistel pakkuda taskukohasemaid eluasemeid, tagades seeläbi sotsiaalse õigluse ja kaasatuse ning konkurentsivõime. Kavaga on plaanis toetada ELi liikmesriike, piirkondi ja linnu taskukohaste ja kestlike eluasemete pakkumise suurendamisel. Samuti on eesmärgiks parandada abivajajate juurdepääsu eluasemele, näiteks lahendades struktuurseid probleeme ning võimaldades avaliku ja erasektori investeeringuid. Konsultatsiooni raames uuritakse sektori hetkeprobleeme ja nende põhjuseid ning mõju erinevatele osapooltele.

Avalik konsultatsioon võimaldab Euroopa Komisjonil koguda täiendavaid tõendeid ja teadmisi, mis aitaksid määrata kindlaks taskukohaste eluasemete kava poliitikameetmed. Need meetmed peaksid andma lisandväärtust Euroopa tasandil ning neid tuleks vajaduse korral kohandada riiklikule, piirkondlikule ja kohalikule tasandile. Võimalike meetmetena on Komisjon hetkel välja toonud erinevatel valitsustasanditel investeeringute kaasamise, digitaliseerimise, lubade andmise ja avalike hangete kiirendamise ja üüriturgude toimimise parandamise. Kavasse on planeeritud lõimida ka ehituse valdkonna teemad, täpsemalt oskuste puudumisega tegelemine, töötingimuste parandamine ning ehitusteenuste osutamise hõlbustamine.

Eluasemed on üleüldiselt viimastel aastatel muutunud ELis vähem taskukohaseks. Enamikus ELi riikides seistakse praegu silmitsi kriitilise eluasemepuudusega, eelkõige suurlinnades ja muudes kasvukeskustes. Eluasemekulud on võrreldes sissetulekutega märkimisväärselt tõusnud, kujutades endast suurt sotsiaalset probleemi ja koormust lastega peredele, noortele ja ühiskonna kõige haavatavamatele. See mõjutab ka ELi konkurentsivõimet, sest piirab tööjõu liikuvust ja juurdepääsu töökohtadele, sealhulgas ühiskonnas oluliste töötajate (nt tervishoiu-, haridus- ja muid teenuseid osutavate töötajate) jaoks. Eluasemega seotud probleemid on eriti teravad linnapiirkondades, kus elab kolm neljandikku ELi elanikkonnast. Lisaks võivad suured eluasemekulud põhjustada vähekaitstud leibkondades ka energiaostuvõimetust ning muid takistusi esmatähtsatele teenustele juurdepääsul.

Toetame taskukohaste eluasemete temaatika tugevamat käsitlemist EL tasandil ning loodame, et see aitab liikmesriikidel pakkuda inimväärset ja taskukohast eluaset neile, kes seda vajavad – vähendades samas vajadust pikaajalise sotsiaalabi järele. ELi tasandi meetmed annaksid Eesti vaates kõige rohkem lisaväärtust taskukohaste, energiatõhusate ja kestlike eluasemete kättesaadavuse ning eluasemekriisi leevendamisel. EL taskukohase eluaseme kava tõenäoliselt eluasemekulusid automaatselt alla ei too, kuid loob eeldusi selleks, et uusi finantseerimislahendusi ja ärimudeleid katsetada, samuti seista EL jätkuva rahastuse eest eluasemevaldkonda. Näeme võimalusi tagamaks järgmist:

2

 Järjepidev EL tasandi renoveerimise rahastus, sh innovatiivsetele lahendustele (nt tehaseline rekonstrueerimine)

 Finantsinnovatsioon, mis ei konkureeri eraturuga, vaid aitab turule tuua uusi ärimudeleid

 Riigiabireeglite paindlikkus, et soosida uudseid rahastus- ja finantseerimisvõimalusi

Siseriiklikult oleme välja töötamas eluasemepoliitika strateegiat, mille tarbeks valmis meil äsja Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs. Elamumajanduse valdkonnas on meie jaoks EL tasandil oluliseks taskukohaste eluasemete ehitamist toetavate riigiabi reeglite ülevaatamine ja lihtsustamine, taskukohase eluaseme määratluse täpsustamine, erasektori investeeringute suurendamine ning EL rahaliste vahendite (sh toetusskeemide) suurendamine ning mõjusam sihistamine. Siinjuures märgime, et Eesti jaoks on eluasemete taskukohasuse ning kättesaadavuse parandamise juures oluliseks osaks ka olemasolevate hoonete põhjalik ning kvaliteetne renoveerimine, mitte ainult uute hoonete ehitamine.

Koostajad

Seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna elamumajanduse valdkonnajuht Veronika Valk-Siska (veronika.valk- [email protected]), elamuinvesteeringute valdkonna juht Kaspar Alev ([email protected]), ehituse ja elukeskkonna osakonna nõunik Marit Rüüsak ([email protected]) ja välissuhete osakonna nõunik Rahel Kelus ([email protected]). Valdkonna eest vastutab elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.

Avalikule konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted

Avalikule konsultatsiooni küsimustele vastamisel on lähtutud järgnevatest riiklikest arengukavadest ja raamdokumentidest:

 Strateegia „Eesti 2035“, mis on Riigikogu poolt vastu võetud 12. mai 2021;

 “Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs,”1 mis on Kliimaministeeriumi tellimusel Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooli poolt läbiviidud, avaldatud 2025. aastal;

 „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia2“, mis on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 9. juuli 2020 istungil;

 „Ehituse pikk vaade 20353“, mis on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2021 istungil;

1 Kährik, A., Malk, M., Tammis, T., Ojari, A., Kalm, K., Tammaru, T., Gončarovs, K., Smirnova, I., Fischer, M. A., Mägi, K., Kantšukov, M., Chebotareva, M., Alfieri, L., Krivý, M., Sutela, E. (2025) “Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs”. Tartu Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia. 2 Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia, 2020, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3 Ehituse pikk vaade 2035, 2022, Civitta ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

3

 „Kliimapoliitika põhialused aastani 20504“;

 „Riiklik energia- ja kliimakava5“;

 „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“6;  Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis

käsitleb lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud andmete kogumist ja jagamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724, mis kinnitati Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 2023 istungil;

 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni „Üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seotud riigiabieeskirjade läbivaatamine, eelkõige elamumajanduse valdkonnas (taskukohased eluasemed)“ kohta, mis kinnitati Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2025 istungil.

Taust

Kliimaministeeriumi tellimusel on Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös äsja valminud „Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs“7. Uuringu eesmärk oli välja selgitada eluasemete kättesaadavuse ja taskukohasuse arengutrendid Eestis ning pakkuda välja soovituslike meetmete pakett, mis võimaldaks lahendada eluasemete taskukohasuse sõlmküsimusi. Uuringus tehti ka poliitikasoovitusi Eesti nn kodupoliitika strateegia väljatöötamiseks.

Analüüs leidis, et Eesti jaguneb ühelt poolt aktiivse eluasemeturuga Tallinna, Tartu ja Pärnu linnaregioonideks ning teisalt piirkondadeks, kus eluasemehinna ja sissetuleku suhe on hea, kuid napib kvaliteetset elamispinda. Jätkuv pealinnastumine on seda olukorda võimendamas. Kallinev eluase seab üha enam peresid majanduslikult keerulisse olukorda ning selle olukorra tõsidust tunnetavad kõige enam keskmisest madalamat tulu teenijad, eriti aga noored – nii eluasemeturule sisenejad kui need, kel pere kasvamas ja on vaja ruumikamat eluaset.

Uued eluasemed ja siselinna ajaloolisemad eluasemed peamistes kasvukeskustes on keskmist tulu teenivatele leibkondadele kõige enam kättesaamatud. Mõnevõrra jõukohasema hinnaga on aktiivse elamuturuga piirkondades vaid nõukogudeaegsed tüüpkorterid, kuid nende elamualade elukeskkonna kaasajastamine kulgeb aeglaselt. Uued turujuhitud elamuarendused on kättesaadavad vaid jõukamatele peredele. Renoveerimata majad ja elukeskkonna madal kaasajastamise tempo suurendavad omakorda noorte ja eriti lastega perede soovi mujale kolida.

Kahanevates piirkondades on probleemiks elamufondi veelgi aeglasem kaasajastamine ning noorte ja tööealiste väljaränne, mis vähendab elanikkonna võimekust elukeskkonda investeerida ja muutuseid eest vedada. Uut elamispinda lisandub vähe, ent kvaliteetne elamispind ja elukeskkond on väravaks, et noored saaksid ja tahaksid tulla ning eelduseks, et loodavad ettevõtted või avaliku sektori asutused saaksid endale sobiva tööjõu.

4 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 5 Ajakohastamisel REKK 2030 versioon 20250520 6 Energiamajanduse arengukava (ENMAK) | Kliimaministeerium 7 Taskukohane eluase_Eesti.pdf

4

Taskukohaste ja kvaliteetsete eluasemete vähene kättesaadavus ja taskukohasus ning selle suured regionaalsed käärid vähendavad pikas perspektiivis riigi regionaalset konkurentsivõimet ja piiravad majanduslikku arengut ja tööjõu pakkumisi. Uuringus välja pakutud õiglase eluasemevaldkonna arendamise kava tugineb neljale alussambale: strateegiline suunamine ja seire, aktiivne maapoliitika, taskukohaste eluasemete pakkumise soodustamine (erifookus kasvavatel keskustel) ning kvaliteetse eluaseme tagamine (erifookus kahanevatel asulatel).

Eelloetletud põhjustel on Kliimaministeerium asumas koos Euroopa Investeerimispangaga (EIP) välja töötama uudseid lahendusi. Lähtume põhimõttest, et kogu Eesti oleks kaetud võimalustega elada taskukohasel ja kvaliteetsel elamispinnal ning selleks on vaja, et eluasemepoliitika rõhuasetused oleks ühelt poolt sellel, et ükski piirkond ei galopeeriks hindade ja kvaliteedi poolest kaugele eest ära, ning et kõik piirkonnad leiaksid oma jätkusuutliku arenguraja, mis võimaldab kaasaegset elukeskkonda ning uue kvaliteetse elamufondi lisandumist.

Hiljutiste arutelude ja valitsuse strateegiliste prioriteetide valguses on meie eesmärk lahendada kaks peamist väljakutset Eesti eluasemesektoris:

 Kvaliteetsete eluasemete kättesaadavus maapiirkonna tõmbekeskustes, et tugevdada regionaalset arengut ja vähendada territoriaalset tasakaalustamatust;

 Eluaseme taskukohasus peamistes linnakeskustes – Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

Uuenduslike ja jätkusuutlike rahastamisstruktuuride väljatöötamise eesmärgil otsib Eesti valitsus EIP-lt tuge (oskusteavet) eelkõige järgmistele rahastamis- ja rakendusmudelitele:

 Erasektori juhitud mudelid (PLM, private-led models);

 Kontsessioonipõhised lähenemisviisid;

 Avaliku ja erasektori partnerlus (PPP, public-private partnerships).

Usume, et EIP nõustamisabi on oluline järgmistes valdkondades:

 Projekti ulatuse määratlemine ja sobivate kohalike omavalitsuste ja rakenduskohtade leidmine;

 Pikaajalise raamistiku väljatöötamine taskukohase eluasemesektori institutsionaliseerimiseks;

 Õiguslike ja regulatiivsete raamistike analüüsimine;

 Institutsioonilise suutlikkuse hindamine ja jätkusuutliku süsteemi rakendamine.

Strateegilises vaates oleme käivitanud nn kodupoliitika koostamise protsessi, kaasates laia ringi partnereid ja huvigruppe. Teisisõnu, Kliimaministeeriumi algatusel on Eesti välja töötamas eluasemepoliitika strateegiat, et kvaliteetsed ja taskukohased kodud oleksid kättesaadavad igas Eesti otsas. Loodav eluasemepoliitika tugineb neljale strateegilisele sambale taskukohaste eluasemete kättesaadavuse parandamiseks Eestis.

Need neli sammast on:

5

1. Riiklik eluasemevaldkonna suunamine ja seire – korrektselt ajastatud ja raamistatud avalik-õiguslik sekkumine eluasemete pakkumisse ja kättesaadavusse, mis põhineb valdkonna hetkeolukorra ja trendide seirel, eri osapoolte koostööraamistikel, kombineeritud rahastusel ja riigi selges prioriteedis parandada taskukohaste eluasemete õiglast kättesaadavust. Siinjuures on oluline roll kulupõhise eluasemearenduse mudeli väljatöötamisel ja piloteerimisel.

2. Aktiivne maaplaneerimine – avalikus omandis oleva maaomandi heaperemehelik hoidmine ja arendamine, mis seab taskukohaste eluasemete arendamise prioriteediks ja teostab seda koostöös erasektori ja järjest enam ka kolmanda sektori arendajatega.

3. Taskukohaste eluasemete pakkumise soodustamine – planeerimisprotsesside efektiivsuse tõstmine ja ajaraami lühendamine, soodustades erasektori arendusprotsessi. Täiendavate planeerimisprotsesside kehtestamine, mis soodustavad avaliku ja erasektori, kuid järjest enam ka kolmanda sektori, koostööd, põhinevad aktiivsel maaplaneerimisel ja efektiivsel menetlusel, erifookusega kasvavatel majanduskeskustel, kus taskukohaste eluasemete kättesaadavus on piiratud.

4. Kvaliteetse eluaseme tagamine – eluasemete kaasajastamise ja uusehituste ühtlustamine Eesti lõikes, selgete ruumikvaliteedi kriteeriumide alusel, toetusmeetmetele põhinedes ja erifookusega kahanevatel asulatel ja maapiirkondadel, kus on piiratud ressursid eluaseme- ja maapoliitika elluviimiseks ja madal turuhuvi.

Nende põhisuundade rakendamisel on oluline lähtuda iga Eesti paiga ruumilistest eripäradest, eelkõige eluasemefondi ja taskukohasuse hetkenäitajatest, arvestades Eesti terviklikke arenguperspektiive, kohalikke erisusi ja elanikkonna vajadusi. Lisaks uusarenduste ja alakasutatud maade ning hoonete juhtimisele, on ka renoveerimine ja elukeskkonna terviklik kaasajastamine elamupiirkondades oluline osa Eesti eluasemepoliitikast.

Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Taskukohaste eluasemete vähese kättesaadavuse pikaajalised mõjud8

Ebakõlad tööturul Taskukohaste eluasemete puudus ja/või ruumiline koondumine kindlatesse piirkondadesse piirab madalamapalgaliste, kuid asulate toimimisele kriitilise tähtsusega tööjõu (õpetajad,

8 Kährik, A., Malk, M., Tammis, T., Ojari, A., Kalm, K., Tammaru, T., Gončarovs, K., Smirnova, I., Fischer, M. A., Mägi, K., Kantšukov, M., Chebotareva, M., Alfieri, L., Krivý, M., Sutela, E. (2025) “Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs”. Tartu Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia.

6

medõed, teenindav personal) võimalusi asulas elada.

Madalam majanduslik konkurentsivõime

Kõrged eluasemekulud vähendavad asulate atraktiivsust töötajatele ja investoritele, eriti teadmispõhistes tööharudes. Piirkondades, kus puudub taskukohane kvaliteetne eluase või vastupidi, eluasemekulud on liiga kõrged pidurdub uute ettevõtete loomine ja ettevõtlusesse investeerimine. Tulemusena väheneb tarbijate ostujõud (veelgi), mis pärsib sisetarbimist ja pidurdab majanduskasvu.

Kasvav ebavõrdsus Eluasemestressi tulemusena tõuseb surve avalikele teenustele ja toetustele.

Piiratud kulutamine ja investeerimine

Kõrged eluasemekulud vähendavad elanike võimekust tarbida teisi teenuseid ja tooteid ning võimet investeerida (nii eluasemetesse kui ka ettevõtlusesse).

Mõjud peredele Noored elavad kauem vanematekodus ja loovad peresid oluliselt hiljem (Sotsiaalministeeriumis on hetkel käimas eraldi iibe ja eluasemete taskukohasuse seose uuring). Kitsad eluasemeolud lükkavad edasi või takistavad laste sündi (mida rohkem tube, seda enam soodustab sündivust).

Eluasemeturu volatiilsus

Kasvab musta turu osakaal ja spekuleerimine eluasemeturul.

Täiendav taristukulu Pendelränne lähivaldadest suurendab survet tänavavõrgule ja avalikule transpordile ja vähendab omavalitsuse maksubaasi.

Täiendav kulu avalikule sektorile

Valglinnastumine ning pendelränne lähivaldade vahel suurendab kulutusi taristule ning avaliku sektori poolt pakutavatele teenustele (uute tänavavõrkude ning taristu loomine, surve olemasolevale taristule, ühistranspordile, sotsiaalteenustele).

Mõju keskkonnale Olemasolevate eluasemete renoveerimine ning linnade tihendamine vähendab looduse ja põllumajandusmaade muutmist asustusaladeks. Eluasemed, mis on integreeritud olemasolevasse asustusstruktuuri – nii renoveeritud kui ka uusehitised – on elutsükli vältel valglinnastumisest madalama süsinikujalajäljega (võttes arvesse taristu ja transpordi mõju).

Regionaalareng Eluaseme kvaliteedi erinevuste kasv (sh elamufondi erikiiruselise

7

uuenemise trendid) vähendab väljaspool suuremaid linnaregioone (Tallinn, Tartu, Pärnu) tasakaalustatud regionaalarengu potentsiaali. Kuigi suuremate linnaregioonide kvaliteetse kinnisvara vähene hinnakättesaadavus piirab sisserännet kasvukeskustesse (eelkõige pealinna piirkonda), ei taga see tasakaalustatud regionaalarengut.

Eestis esineb eluaseme nappust peaaegu kõikides piirkondades. Kasvukeskustes ületab eluruumide nõudlus pakkumist. Ka stabiilsetes piirkondades ja kahanevates piirkondades on puudus kvaliteetsest eluruumist, st renoveeritud, energiatõhusast ja tänapäevastele elustandarditele vastavatest elupindadest. Sellise pinna puudumine pärsib piirkondlikku arengut, sest ei võimalda uute elanike ja tööjõu lisandumist piirkonda.

Eluaseme nappus väljendub erinevates piirkondades erinevalt. Seega ei tohiks üldist majandushuvi pakkuvad teenused olla suunatud vaid kasvupiirkondadesse ehk piirkondadesse, kus nõudlus ületab pakkumist.

Eesti eripära on, et tõmbekeskustest väljaspool uusi eluruume ei ehitata. Seega ei ole Eesti jaoks regionaalne piiritlemine vajalik ega põhjendatud. Tuleb arvestada, et eluasemenappus on riigiti ning nii ajas kui ka asukohas muutuv. Taskukohaste eluasemetega seotud teenuseid tuleks pigem soodustada erinevates piirkondades, et kujuneksid piirkonnad, kus on erinevat tüüpi eluasemeid ja elanikkonda.

Mõju julgeolekule Suureneb sotsiaalne ebavõrdsus ja rahulolematus, mis võib panustada ühiskondliku ebastabiilsuse kasvamisse. Kahanevate asulate (eriti äärealade) elanikud on vastuvõtlikumad äärmuslikele ideoloogiatele ja vaenulikele välismõjudele. Samuti raskendab kvaliteetsete eluasemete vähene kättesaadavus kriitilise tähtsusega töötajate püsimist piiriregioonides, nõrgendades nii kaitsevõimet ja valmisolekut kriisideks.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele

Baastasemel reguleerib avalik sektor eluasemete ehitust, kvaliteeti, ostu-müüki ja üürimist õiguslike meetmete ja prot- sessidega. Ka finantssektori regulatsioonidel ja taristu arendamisel ja hooldusel on oluline mõju eluasemete kättesaadavuse ja taskukohasuse kujundamisel. Avaliku sektori otsesem sekkumine eluasemete pakkumisse võib aga olla vajalik juhul, kui erasektor ei suuda või pole majanduslikult motiveeritud pakkuma piisavas koguses ja kvaliteedis taskukohaseid eluasemeid.

8

Elanikkonna nõudlusele, võimekusele ja vajadustele vastav, hästi ajastatud ja suunatud avalik-õiguslik sekkumine eluasemeturgu on oluline taskukohaste eluasemete õiglase kättesaadavuse parandamiseks ja turutingimuste tasandamiseks. Siinjuures peab eluasemevaldkonna strateegia põhinema hetkeolukorra ja trendide analüüsil ning meetmete mõju seirel. Riigil on ka oluline roll teadliku tellija ja suunanäitajana kestliku ja inimkeskse ruumi arendamisel. Võttes arvesse regionaalseid erisusi kvaliteetsete ja taskukohaste eluasemete kättesaadavuses, üürisektori vähest määra (~20%) ja eluasemearenduse erasektoripõhisust, on Eestis ka selge potentsiaal kulupõhise eluasemearendusmudeli loomisel.

Lisaks uute eluasemete rajamisele ja olemasolevate korrastamisele mõjutab eluasemete taskukohasust eluasemetega seotud maksukoormus leibkondadele. Kättesaadavust võib omakorda mõjutada eluasemete spekulatiivne väärtus. Siinjuures on riigil roll kujundada ka maksusüsteem, mis toetab erisuguste leibkondade võimet sobiva kvaliteedi ja asukohaga eluaset leida ja ülal pidada (nt maa ja varade progresseeruv maksustamine). Lisaks on riiklikul maksusüsteemil (Soome näitel) võimekus vähendada mitteametlikke üüritehinguid, parandada turu läbipaistvust ja parandada üürimise pikaajalist taskukohasust. Siinjuures tuleb aga eraldi ära märkida, et maksusoodustused ja -erisused on Eesti kontekstis senises avalik-õiguslikus praktikas pigem ebatavalised ja nõuavad rakendamiseks täiendavat analüüsi ja põhjalikku demokraatlikku protsessi.

Mõju riigieelarvele Eesti jaoks on oluline juhtpõhimõte olla riigieelarvega võimalikult tõhus ja vältida riigivõla suurenemist.

Korterelamute renoveerimine on majanduse elavdamine riigieelarveneutraalselt: ehitussektor saab tööd, inimestel vähenevad kommunaalarved ja riik saab osa investeeringust maksudena tagasi ehk riigieelarve pikaajaline positsioon ei halvene. Renoveerimise täpsed mahud saavad paika riiklikus renoveerimiskavas (koostamisel).

Eesti seisukohad

1. Eesti jaoks on eluasemete taskukohasuse ja kättesaadavuse parandamise oluliseks osaks ka olemasolevate hoonete terviklik ning kvaliteetne renoveerimine.

Selgitus: Peamine on pakutava teenuse kvaliteet (vastavus nõuetele). Arvestada tuleb, et sihtgrupile pakutav hüve ei tekitaks sotsiaalset ebavõrdsust, mistõttu hüvega kaetav eluase ei

9

tohiks oluliselt erineda riigi keskmisest eluaseme kvaliteedist. See omakorda tähendab pigem renoveerimist kui uue hoone ehitamist, mis on ka turutõrke lahendamiseks ja ka üldise elukeskkonna ja hoonete seisundi vaates pigem ratsionaalsem lahendus. Eestis moodustab märkimisväärse osa elukondlikust kinnisvarast üle 10 aasta vanused elamud ning umbes 70% elanikkonnast elab korterites (sh paaris- või ridamajas). Seetõttu ei ole majanduslikult otstarbekas eelistada üksnes uuselamuid – toetada tuleks ka vanemate elamute ja korrusmajade renoveerimist.

Ebapiisav renoveerimine ja olemasolevate hoonete kõigi võimaluste kasutamata jätmine avaldab negatiivset mõju kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele. Seetõttu on Eesti võtnud sihiks pakkuda laiapõhjalisi renoveerimistoetusi EL ning vähesel määral riigieelarve vahenditest EISi kaudu. Toetuste eraldamise tingimuseks võib kaasneda nõue täita eluasemete ruumikvaliteedi kriteeriume ja üüripindade puhul indekseeritud tõus renoveerimise järgselt (vältimaks renoveerimise põhjustatud survet üürnikele). Oluline on siinkohal arvestada, et korterelamute finantseerimise turutõrge on suures pildis juba lahendatud läbi riikliku rekonstrueerimislaenu käenduse või vajadusel rekonstrueerimislaenu. Üldjuhul on erapankade laenutingimused (sh intressimäärad ja tagasimakse perioodid) muutunud väga mõistlikuks, mida tuli 10-15 aastat tagasi riiklikult stimuleerida. Siiski ei aita üksnes soodsa finantseerimise olemasolu lahendada paljude teatud tüüpi hoonetega seotud takistusi, mis tulenevad kas ebasoodsast asukohast (hooned väljaspool Tallinna ja Tartu piirkondi) või kõrgest ehitushinnast ruutmeetri kohta (väikesed ja kultuuriväärtuslikud hooned). Kvaliteetse lõpptulemuseni aitab viia rahaline otsetoetus.

Soovime laiendada EIS (või võimaliku eluasemevaldkonna rahastusfondi) rahastust turutõrke piirkondades ka eraarendustele (eluasemestrateegiast ja üleriigilisest planeeringust lähtuvalt), mis loovad kvaliteetseid ja taskukohaseid eluasemeid.

Eestile on olulised EL vahenditest täiendavad suunatud renoveerimistoetused – täiendavad EIS toetused naabruskonnapõhisele renoveerimisele, tehaselisele rekonstrueerimisele, aga ka madalama energiatõhususega hoonetele ja madala sissetulekuga leibkondadele. Selleks soovime jätkata erikategooriatega renoveerimistoetuste suunamisel. Peame nimelt väga oluliseks tehnilise innovatsiooni eelisjärjekorras toetamist, näiteks on meil häid kogemusi tsentraalse ventilatsioonisüsteemi põhiste süsteemidega ja tehaselisel meetodil renoveerimise kvaliteedi tõstmisega. Samuti annab uusi võimalusi digitaliseerimine, sh renoveerimispassid, registripõhine energiatarbimise info, tüüplahenduste andmebaasid jpm.

Kahanevates asumites on tihtipeale tarvilik tühjenevate korterelamute elanike grupeerimine ühte renoveeritavasse elamusse. Täiendavalt soovime kaaluda erilahenduste piloteerimist, kus on potentsiaali ka välisrahastuse kaasamisele: sh korterite kokku ehitamine, uute funktsioonide lisamine, elamufondi tüüpsuse mitmekesistamine renoveerimise kaudu.

Väga olulised on eluasemelaenude käendused (renoveerimine ja ehitus), eriti kahanevates asulates, kus hüpoteeklaenude saamine võib olla keeruline. Täiendava kaaslaenu pakkumine (nt hetkel Maaelu Edendamise Sihtasutuse eluaseme kaaslaenu eeskujul) võib osutuda vajalikuks.

10

2. Toimiv taskukohane üürieluasemesektor vajab soodsaid rahastusmudeleid, nagu nt Euroopa Investeerimispanga pikaajaline madala intressiga laen ja/või toetused erasektorile üürimajade arendusteks turutõrke piirkondades, mis samas ei pärsiks turuosaliste motivatsiooni üüripindu arendada turutingimustel. Peame vajalikuks säilitada liikmesriigi otsustusõigus üürieluasemesektori toimemudeli (üürimudel või ostuõigusega üürimudel) valikul.

Selgitus: Kuigi ELil puudub eluasemepoliitika üle otsene pädevus, mängib EL eluasemevaldkonnas olulist toetavat ja koordineerivat rolli. ELi vahendeid kasutatakse üha enam eluasemega seotud investeeringuteks. Eestigi kasutab ELi struktuurifonde, näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondi ja taaste- ja vastupidavusrahastut, renoveerimise jaoks, mis tõstab taskukohaste eluasemete kvaliteeti üle riigi. Soovime kasutada edaspidi EL rahastust taskukohase üürieluasemesektori arendamisel.

Näeme võimalusi koostööks erasektoriga, nt suunatud eritingimustel laenud (näiteks Euroopa Investeerimispanga pikaajaline madala intressiga laen), soodustused või toetused erasektori arendustes. Seetõttu otsimegi EIP-lt tuge (oskusteavet) eelkõige järgmistele rahastamis- ja rakendusmudelitele:

 Erasektori juhitud mudelid;

 Kontsessioonipõhised lähenemisviisid;

 Avaliku ja erasektori partnerlus.

Taskukohaste eluasemete turusegmendi puhul räägime uudsete rahastusmudelite vajadusest eeskätt seoses üürieluasemetega ning kättesaadavuse parandamisest piiratud ulatuses, arvestades sekkumise proportsionaalsuse põhimõtet. Üürieluasemete eelistamisel oleks kasusaajaid rohkem, sest eluruumi üürimise võimalus on paljudele kättesaadavam kui ostmine. Taskukohane üürikodu võiks anda võimaluse elanikel soovi korral säästa piisavalt raha, et vabal turul soovi korral omanikuks saada. Ühtlasi välditakse sellega spekulatiivseid tehinguid. Täiendava paindlikkuse võimaldamiseks võiks alternatiivina üüri- ja omamisturu kõrval pakkuda ka taskukohast nö right-of-occupancy (Soome mudelit), mis on midagi üürimise ja omamise vahepealset. Selline astmestiku loomine võimaldab esimese kodu soetajatel liikuda üüriturult omamisele. Üürimise ja right-of-occupancy mudelid tagaksid ka kinnisvara jätkusuutliku haldamise ja väldiksid renoveerimisvõla tekkimist, s.t ohtusid, millega omanike ühistud Ida-Euroopas pidevalt silmitsi seisavad. Kuigi meie eelistus kahest on üürimudel, toetame paindlikkuse säilitamist ja liikmesriigi valikuvabadust, millist konkreetset mudelit antud juhul kasutada.

Ühtaegu peaks taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine olema avatud kõigile eluasemepakkujatele (st avatud süsteem). Tuleks võimaldada konkureerimisvõimalusi kõigile soovitud tingimustele vastavatele pakkujatele, piiramata üht või teist sõltuvalt tema tegutsemisvormist. Sõltuvalt regioonist võib pakkuja olla nii avaliku sektori kui erasektori asutus.

Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul peaks olema ette nähtud maksimaalne hüvitissumma ja seda tuleks kohaldada ruutmeetri kohta. Sekkumise korral peaks olema tagatud kompensatsioonimeetme proportsionaalsus. Maksimumsumma ruutmeetri kohta aitab vältida tegevuste ülekompenseerimist. Küll saab ruutmeetri hinnast

11

rääkida siiski konkreetse liikmesriigi sees toimuvate tegevuste vaates ning arvestades hindade suurt variatiivsust liikmesriikide vahel, ei tohiks regulatiivselt piirata hinda EL üleselt.

Taskukohane eluasemesektor peab olema võimeline investeerima ka majanduslanguse perioodil. Läbi selle on võimalik tagada hoonefondi hädavajalik taastootmine, pehmendada mõõna, vähendada tööpuudust ja hoida ehitussektorit kokku kukkumast. Sellest lähtuvalt leiti, et projekti või aastapõhine lagi võib osutuda oluliseks takistuseks kõige kriitilisematel perioodidel.

Eluasemete finantseerimist mõjutab suurel määral lisaks Keskpankade regulatsioonile ka erakrediidiasutuste laenupoliitika, kuna Eestis on eluasemelaenud eraisikutele finantseeritud erakapitali toel.

3. Taskukohase eluaseme definitsioonis tuleb eristada sotsiaaleluruume teistest avaliku sektori pakutavatest üüripindadest, et võimaldada uute piiratud kasumiga eluasemearenduse ärimudelite, sealhulgas mittetulunduslike ja kulupõhiste teket. Täiendav ettepanek on tuua taskukohase eluaseme terminisse sisse turutõrke olemasolu.

Selgitus: Sotsiaaleluruum on osa pakutavast sotsiaalteenusest, mida pakutakse kõige haavatavamatele rühmadele. Taskukohane eluase seevastu (nt EIB kohaselt) tähendab kodu, mille kulud ei koorma leibkonda ebamõistlikult. Näiteks Eurostat määratleb selle piirmäärana 40% leibkonna sissetulekust.

Piiratud kasumiga arendus viitab tavaliselt elamute või muude projektide ehitamisele ja haldamisele, mille peamine eesmärk on kulude katmine ja pikaajaline taskukohasus, mitte kasumi maksimeerimine. Peamised omadused hõlmavad muuhulgas piiratud kasumi jaotamist omanikele ning ülejäägi regulaarset uuesti investeerimist elamuehitusse. See kontseptsioon on kesktee traditsioonilise kasumiga arenduse ja avalike või sotsiaalkorterite vahel, mille eesmärk on tasakaalustatud lähenemisviis, mis tagab mõistliku hinnaga eluaseme pakkumise laiale elanikkonna osale põlvkondade vältel.

Soovitame taskukohase eluaseme määratlemisel ja hinnastamise mudeli välja töötamisel võtta kasutusele OECD arvutusmetoodika, kus eluase loetakse taskukohaseks, kui selle kulu (rent või laenumakse) on vähem kui teatud protsent (rendi- või laenukulud 30%, eluaseme kogukulu 40%) leibkonna brutosissetulekust.

Taskukohased eluasemed võivad vähendada vajadust pikemaaegse sotsiaalabi (sotsiaaleluaseme) järele, kuid sotsiaaleluruumide kasutajate hulgas on ka neid, kelle sotsiaalmajanduslikud probleemid on sügavamad kui eluaseme või rahaliste vahendite puudumine.

Kui leibkonnal pole võimalik taskukohaselt eluaset lubada, siis sisuliselt turutingimused seda ei võimalda. Sarnane olukord on nö turutõrke piirkondades, kus kodu võib olla taskukohane, aga ei vasta energiatõhususe nõuetele või normaalsetele elutingimustele.

12

Taskukohane eluase on sotsiaalse toimetuleku eeltingimus ning toetab sotsiaalpoliitika elluviimist. Paljud inimesed, kes vajavad eluruumi tagamise teenust kohaliku omavalitsuse kaudu, satuvad sellesse vajadusse just seetõttu, et neil ei ole võimalik turutingimustel eluaset üürida või omandada. Seega toetab taskukohase eluasemepoliitika tugevdamine ka sõltumatumat toimetulekut ning vähendab sotsiaalabist sõltuvust.

Eesti suuremates linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu) toimib kinnisvaraturg üldiselt hästi ning turutõrkeid ei esine, kuid uued eluasemed on muudes piirkondades laiale hulgale inimestele kättesaamatud, kui uute elamispindade hind on alates 4000 eurot/m² või puudub pakkumine sootuks.

4. Vaja on Euroopa Liidu investeeringud uue Euroopa Bauhausi toel suunata kvaliteetsete eluasemete kättesaadavuse parandamiseks eeskätt maapiirkonna tõmbekeskustes, et tugevdada regionaalset arengut ja vähendada territoriaalset tasakaalustamatust.

Selgitus: Uute eluasemete rajamine ja olemasolevate kaasajastamine on Eesti lõikes ebaühtlaselt jaotunud. Seega, ligipääs kvaliteetsele eluasemele väljaspool kasvavaid majanduskeskuseid nagu Tallinn ja Tartu (aga ka Pärnu regioon), on nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne probleem. Siinjuures on nii EL algatustel kui ka riigil oluline roll turutingimuste tasandamisel, sotsiaalsete ja ruumiliste ebavõrdsuste vähendamisel ja eluasemete õiglase kättesaadavuse parandamisel.

Kvaliteetse ruumiloome aluseks peavad olema kaalutletult suunatud investeeringud ja selged kvaliteedikriteeriumid. Uute eluasemete rajamisel on oluline võtta arvesse asukoha eripärasid, eeskätt hinnangut teenuste ligipääsetavusele, asukoha potentsiaali seoses Eesti rahvastikuprognoosiga aastani 2050 ja Eesti pendelrände põhiste toimepiirkondadega (ÜRP asustuse arengustsenaariumite koonduuring). Lisaks tuleks arvestada senistes maakonna- planeeringutes käsitletud teenuskeskustega ning elamute kasutusest väljalangevusest ja tühjenemise mustrites välja toodud asustusüksuste hinnangutega.

Kvaliteetne kinnisvara, sh üürikinnisvara, keskmise suurusega linnastute keskustes aitaks kõrvaldada ühe tänase peamise takistuse mobiilse tööjõu, eelkõige tippspetsialistide, kaasamiseks väljaspool kasvavaid majanduskeskusi. Liikuv tööjõud ja selle aluseks olev kvaliteetse eluaseme kättesaadavus panustab majanduse ühtlasemasse arengusse ja toetab regionaalset tasakaalustatust.

Nii kasvavate majanduskeskuste kui ka kahanevate asulate puhul on oluline järgida asustuse kompaktsuse printsiipi. Kasvavates majanduskeskustes tuleb võimaluste piires vältida uute maa-alade kasutuselevõttu ning prioriseerida olemasolevate asumite tihendamist. Kahanemise tingimustes on kompaktsuse saavutamine küll keerukam, kuid soosides tihedust asula keskosas ja võimalusel lammutada alakasutatud hooneid asula servadest on võimalik luua terviklikum elukeskkond ja mõjutada ka kinnisvara väärtust positiivselt.

Olenemata, kas piirkond kasvab või kahaneb, on renoveerimisel ja eluasemete kaasajastamisel oluline osa kvaliteetse eluaseme tagamisel. Lisaks uusehitustest madalamale keskkondlikule jalajäljele, piirab eluasemete renoveerimine ka sotsiaal-ruumilist segregatsiooni ja loob leibkondadele võimaluse kaasajastada olemasolevat ruumi kohas, kus nad juba elavad. Renoveerimise toetamise puhul on oluline ka koostöö kohaliku omavalitsusega – suunates tähelepanu enim vajalikele asukohtadele ja haavatavatele rühmadele. Üldisemast

13

ruumikvaliteedi parandamise seisukohast on renoveerimisel oluline tegeleda ka naabruskondliku skaalaga – renoveerides mitu maja korraga ja kaasajastades ka majadevaheline ruum.

Kvaliteetse eluaseme kättesaadavust toetab Uue Euroopa Bauhausi algatus, mis aitab sisustada mõistet “kvaliteetne” – kestlik, kaunis, kaasav. Siin peitub võimalus UEB egiidi all suunata EL vahendeid otsesemalt kvaliteetsete eluasemete kättesaadavuse parandamiseks eeskätt maapiirkonna tõmbekeskustes, et tugevdada regionaalset arengut ja vähendada territoriaalset tasakaalustamatust. UEB naabruskonnapõhine lähenemine on mõeldud Euroopa roheleppe rakendamiseks kohalikul tasandil, kogukonna juhitud projektide ja uuenduslike lahenduste kaudu. UEB eesmärk on luua kaunist, keskkonnasõbralikku ja taskukohast elukeskkonda. Naabruskonnapõhise lähenemise elluviijateks on UEB väärtuste kohaselt kodanikud, eksperdid ja avaliku, era- ning kolmanda sektori organisatsioonid üheskoos.

5. Peame vajalikuks täpsustada riigiabi reeglite kohaldamist eluasemepoliitika elluviimisel. Peab olema selge, kuidas toetada kortermajade rekonstrueerimist, eelkõige selliste kortermajade, kus asuvad ka äripinnad (sh varjumise funktsiooniga) või kohaliku omavalitsuse üüripinnad.

Selgitus: Taskukohaste eluasemetega seotud investeerimispuudujäägi katmine eeldab märkimisväärsel hulgal investeeringuid ja riigiabimeetmed võivad anda stiimuli vajalike investeeringute tegemiseks.

Hoonete rekonstrueerimisel vajame riigiabireeglite täpsustamist selliste meetmete kujundamiseks, kus toetust saaksid teiste seas ka need kortermajad, kus on äripindasid ja/või kohaliku omavalitsuse üüriruume.

Eestit huvitab ka taskukohase eluaseme hinnastamise mudeli kujundamine. Juhul kui Euroopa taskukohaste eluasemete kava koostamise raames kujundatakse ka hinnastamise mudel, soovime olla kaasatud. Taskukohaste eluasemete maksimaalne üüri- või müügihind peaks olema üks garantiidest, et see pakub toodet/teenust eeldatavale sihtgrupile ja ei loo juurde lihtsalt tavahinnaga lisapakkumist. Üürihinna puhul peab olema määratud metoodika taskukohase ja ühtlasi jätkusuutliku üürimäära kehtestamiseks, mis võib olla ka allpool teoreetilist turuhinda. Samas arvame, et taskukohase eluaseme sihtrühmale ei peaks seadma sissetuleku ülem- ega alampiire. Sotsiaalpindadel elavatel leibkondadel tõenäoliselt puudub võimalus lubada endale taskukohase eluaseme sektoris elamist. Ülempiiri seadmisel puudub ka oluline vajadus. Tõenäoliselt eelistavad kõrgema sissetulekuga leibkonnad üürimisele omamist. Sihtrühmale ülempiiri seadmine tähendab, et see võib negatiivselt mõjuda taskukohase elamusektori finantsvõimekusele. Võib osutuda vajalikuks üürida pindasid jõukamatele sihtrühmadele, et tagada piisav üüritulu, mille arvelt madalama sissetulekuga leibkodadele taskukohasemat teenust pakkuda. Seega kärbiks sissetuleku piiride seadmine oluliselt taskukohase eluasemesektori toimimist.

14

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Kliimaministeerium küsis avalikus konsultatsioonis osalemiseks sisendit oma allasutustelt ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt ja Haridus- ja Teadusministeeriumilt koos nende asjakohaste allasutustega. Samuti teavitati lisas 1 toodud huvirühmi konsultatsiooni toimumisest, et huvirühmad saaks soovi korral otse Komisjonile tagasisidet anda, kuna konsultatsiooni aeg on väga lühike. Huvirühmadele saadeti teadmiseks ja kooskõlastamiseks avaliku konsultatsiooni seletuskiri ja seisukohad. Saabunud sisendid ning nendega arvestamine on välja toodud lisas 2.

Jätkutegevuste plaan

Komisjon avaldab Euroopa taskukohaste eluasemete kava 2026. aasta I kvartalis.