Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Raili Kärmas

Eesti Vee-ettevõtete Liit [email protected]

Teie 31.07.2025 nr 2-2/181

Meie 09.10.2025 nr 17-6/25/3482-3

Ettepanekutest veesektori rahastamiseks

Austatud Raili Kärmas

Pöördusite rahandusministri Jürgen Ligi poole ettepanekutega veesektori rahastamiseks. Rõhutasite vajadust käsitleda veeteenuste turvalisust ja vastupanuvõimet keskse osana riigi kaitsevõimest. Viitasite Euroopa veekerksuse strateegiale ja selle Lisas 1 esitatud suunisele

ühtekuuluvusvahendite ümbersuunamiseks veekerksuse suurendamiseks. Markeerisite vajadust suurendada investeeringuid veetaristusse nii siseriiklest vahenditest kui Euroopa fondidest ja

esitasite 12 temaatilist valdkonda, kuhu täiendavaid vahendeid tuleks suunata. Küsisite, kuidas rahandusminister on kavandanud Euroopa veekerksuse strateegias toodud veetaristu investeeringuid suurendada ning milline on tegevus- ja ajakava veetaristu investeeringute

toetamiseks.

Rahandusminister vastas 8.09.2025 kirjaga, milles muuhulgas viitas asjaolule, et veekeskkonna valdkond kuulub taristuministri vastutusalasse. Sellest tulenevalt anname selgitused pöördumises esitatud probleemidele. Euroopa Komisjon on tulenevalt REARM algatusest (ReArm Europe

Plan/Readiness 2030, avaldatud Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni pressiteatega 4.03.2025) muutnud struktuurifondide vahendite kasutamise paindlikumaks,

võimaldades rahade ümberpaigutamist kriisikindlusega seotud teemadesse (kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2025/1914). Eesti kasutab loodud paindlikkust kaitsevõimekuse parandamiseks. Kaitsekulude kasvule ja riigieelarve defitsiidile on oma

vastuskirjas viidanud ka rahandusminister. Täiendavaid rahalisi vahendeid veetaristu kriisikindluse parandamiseks lähiajal näha ei ole. Siiski on mitmed veeteenuste varustuskindlust

toetavad tegevused abikõlblikud ka olemasolevates toetusmeetmetes: 1) kombineeritud sademevee süsteemide toetusmeede – sademeveesüsteemide

ümberehitamine lahkvoolseks vähendab intensiivsetest vihmavalingutest

reoveepuhastitele tekkivaid hüdraulilisi koormusi ja parandab seeläbi reoveepuhastuse toimepidevust;

2) Keskkonnaprogrammi reoveekäitluse joogiveevarustuse alamprogrammist toetatakse veemajandustaristu väljaehitamist ning rekonstrueerimist;

3) Keskkonnaprogrammi veemajanduse mitteehituslike tööde alamprogrammist toetatakse

veemajanduse paremaks korraldamiseks vajalikke uuringuid ning arendustöid;

4) reoveepuhastuse energiatõhususe meetmest toetatakse reoveepuhastuse energiatarbe

vähendamist ning elektrienergia omatootmise võimaluste tuvastamist, mis pikemas perspektiivis vähendab reoveepuhastuse sõltuvust muutlikest elektrienergia hindadest ning

võib aidata teenuse toimepidevust tagada ka elektrikatkestuste puhul.

Euroopa Liidu struktuurifondide 2028–2034 perioodi ettevalmistamise protsess on alanud.

Kliimaministeerium töötab selle nimel, et uuest perioodist vee-ettevõtluse sektor saaks toimepidevuse parendamiseks toetust, mis mh aitaks kaasa ka veereformi läbiviimisele.

Pöördumises esitatud 12 temaatilist valdkonda on heaks sisendiks Euroopa Liidu struktuurifondide 2028–2034 perioodi sekkumiste kujundamisel. Uue perioodi ettevalmistamisel on tihe infovahetus teiega hädavajalik, et saaksime esitatud ettepanekute kohta täiendavat infot vajalike

investeeringute mahu ja eeldatava mõju kohta. Täname juba esitatud ettepanekute eest!

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister

Koopia: Rahandusministeerium

Olav Ojala, 626 2919

[email protected]