Töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seadus

EELNÕU

07.10.2025

Töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seadus

§ 1. Töölepingu seaduse muutmine

Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõikes 4“ tekstiosaga „lõigetes 4–42“;

2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„Pereettevõttes võib 7–17-aastase alaealisega sõlmida tähtajalise töölepingu kerge töö

tegemiseks igas tegevusvaldkonnas.“;

3) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise

töötamiseks kauem kui:

1) kaks kuud suvevaheajal;

2) viis kalendripäeva ühe nädala pikkusel koolivaheajal;

3) kümme kalendripäeva kahe nädala pikkusel koolivaheajal.“;

4) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse sõna „kümne“ sõnaga „ühe“;

5) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 66 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-des 56 ja 57“ tekstiosaga „§-s 57“.

§ 2. Alkoholiseaduse muutmine

Alkoholiseaduse § 47 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud juhul,

kui:

1) tegu on alkoholi ladustamise või edasitoimetamisega kaubanduslikul eesmärgil ja on tagatud,

et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga;

2) töö on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise või müügiga käesoleva

seaduse § 3 lõike 1 punktide 1 ja 5 tähenduses ning alaealine on vähemalt 16-aastane.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………. 2025. a

_________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2025. a

Töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa

RAKENDUSAKTI KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava

puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“

muutmine

Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse § 66 lõike 8 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

§ 10 lõike 7 alusel.

Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruses nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava

puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§-des 56 ja 57 ettenähtud alaealise ja“

tekstiosaga „§-s 57 ettenähtud“;

2) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „alaealise ja“;

3) paragrahvi 2 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „alaealise või“.

Erkki Keldo Ahti Kuningas

Majandus- ja tööstusminister Kantsler

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Kultuuriministeerium

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

08.10.2025 nr 2-2/3506-1

Töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse

muutmise seaduse eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse

muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri koos lisaga.

/*Lisaadressaadid: Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Tööandjate Keskliit

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Õpilasesinduste Liit

Eesti Noorteühenduste Liit

Lastekaitse Liit

Eesti Pereettevõtjate Liit

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

Eesti Kaupmeeste Liit

Eesti HR Selts

Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE

Tööinspektsioon

2 (2)

Eesti Töötukassa

Sotsiaalkindlustusamet

Õiguskantsleri Kantselei

Stella Vogt

+372 5886 4172, [email protected]

1

07.10.2025

Töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse töölepingu seadust (TLS) ja alkoholiseadust (AS). TLS-i

tehtavad muudatused on seotud alaealise iga-aastase põhipuhkuse, pereettevõttes töötamise,

koolivaheaegadel töötamise ning 7–12-aastase alaealise tööle võtmiseks Tööinspektsioonilt loa

taotlemisega. AS-is tehtav muudatus puudutab vähemalt 16-aastasele alaealisele töötajale

alkoholi käitlemist puudutavates teatud tegevustes erandi tegemist.

Heaolu arengukavas 2023–2030 on noori kirjeldatud kui üht ebasoodsamas olukorras olevat

riskirühma tööturul. Et tõsta noorte tööjõus osalemise määra, tuleb tegeleda nende tööturule

toomise ja seal püsimise toetamisega1. Nimetatud arengukava eesmärkide elluviimiseks on

koostatud tööturu programm aastateks 2023–2026, mis keskendub kõrge tööhõive

saavutamisele, sh noorte seas. Noorte lähtepositsioon ja olukord tööturul on nende vähese

töökogemuse ja ebapiisavate teadmiste tõttu enda õiguste ning tööandja kohustuste kohta

keerulisem võrreldes teiste elanikkonnarühmadega. Eelkõige on murekoht 15–24-aastaste

noorte kõrge töötuse määr2, mis ületab 2–3 korda üldist töötuse määra3. 2024. aastal ulatus 15–

24-aastaste noorte töötuse määr 19,1 protsendini, mis on kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine.

Eeltoodud näitajad tõstavad esile vajadust tegeleda alaealiste töötamise tingimuste

lihtsustamisega ja sihipäraste meetmete rakendamisega selleks, et toetada noorte võimalikult

varast kaasamist tööturule esimese töökogemuse omandamiseks ja nende tööga hõivatust.

Varase töökogemuse saamine on noore vaates oluline, kuna see pakub hariduse kõrval tööellu

sisenemiseks ja seal toimetulekuks vajalikke teadmisi, erinevaid praktilisi oskusi ja pädevusi

ning samuti üldisemaid eluks vajalikke oskusi4.

Töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on lihtsustada

alaealiste töötingimusi reguleerivat korda selliselt, et see võimaldaks alaealisi tööle võtta

senisest paindlikumalt ning looks seeläbi alaealistele paremad võimalused varast töökogemust

omandada ja tööharjumust kujundada. Alaealise lapse kõige tähtsam ülesanne on õppida, teisalt

on arvukalt neid, kel on huvi töötamise vastu ja kes sooviksid töötada eakohaselt. Seega on

mõistlikud leevendused alaealiste töötamise reeglites vajalikud ja põhjendatud.

Eelnõukohase seadusemuudatusega luuakse võimalus 7–17-aastasel alaealisel töötada oma pere

ettevõttes kõikides tegevusvaldkondades, st ka väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi- ja

reklaamitegevusvaldkonda. Samuti võimaldab eelnõukohane seadus alaealisel töötada

koolivaheaegadel rohkem kui pool koolivaheaja kestusest, täpsustades iga koolivaheaja kohta

eraldi maksimaalse töötamise perioodi. Eelnõu kohaselt lühendatakse enne 7–12-aastase

alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa menetlustähtaega seniselt kümnelt

tööpäevalt ühe tööpäevani. Samuti ühtlustatakse eelnõu kohaselt alaealise töötaja iga-aastase

põhipuhkuse kestus täiskasvanud töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestusega, lühendades

alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse pikkust 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevani.

1 Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2023–2030, lk 13. Heaolu arengukava 2023-2030.pdf. 2 2024. a 19,1%. Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring. Tabel TT330: 15-aastaste ja vanemate hõiveseisund. 3 2024. a 7,6%. Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring. Tabel TT330. 4 Praxis. 2025. Alaealiste toetamine töökogemuse omandamisel. Lõpparuanne, lk 39. Alaealiste toetamine töökogemuse

omandamisel_0.pdf.

2

Viimati nimetatud muudatusega seoses tehakse ka muudatus tervise- ja tööministri

28. novembri 2016. aasta määruses nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise

töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“, mille tulemusena ei hüvitata

tööandjale enam riigieelarvest alaealise töötaja pikema iga-aastase põhipuhkuse osa (28

kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava seitsme kalendripäeva) eest makstud puhkusetasu.

Viimaks nähakse eelnõuga ette võimalus rakendada alaealist alates 16. eluaastast töödel, mis

on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunik Stella Vogt (e-post [email protected], tel 5886 4172),

sama osakonna töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets (e-post maria-

[email protected], tel 5916 2680) ning töövaldkonna andmete nõunikud Age Viira (e-

post [email protected], tel 5910 7348) ja Ingel Kadarik (e-post [email protected],

tel 5451 0226).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Inge Mehide (e-post [email protected], tel 5366 8522).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja erakonna Eesti 200 vahel 24. märtsil 2025. aastal

sõlmitud valitsusliidu programmiga aastateks 2025–20275 (edaspidi koalitsioonilepe), mille

kohaselt on valitsusliit seadnud eesmärgiks oskustööjõu puuduse lahendamise, milleks

tagatakse ettevõtetele hea kvalifikatsiooni ja vajalike oskustega tööjõu kättesaadavus Eesti

Töötukassa teenuste ja haridusmeetmete kaudu ning paindlikuma töölepingu seaduse abil, neist

viimane hõlmab alaealiste töötamist puudutavate nõuete lihtsustamist.

Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist. Väljatöötamiskavatsus ei ole hea

õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 5 järgi vajalik, kuivõrd

muudatustega ei kaasne olulist mõju – need mõjutavad üksikuid sektoreid, kus alaealised

rohkem töötavad. Arvestada tuleb ka sellega, et alaealiste tööle rakendamisel kehtivad niigi

Euroopa Liidu nõukogu direktiiviga 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl (edaspidi direktiiv

94/33) ette nähtud ranged piirangud, mistõttu on võimalikud leevendused alaealiste töötamise

tingimustes piiratud ning alternatiivseid lahendusi, mida väljatöötamiskavatsuses tavapäraselt

kaalutakse, ei ole kuigi palju võimalik välja pakkuda.

HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav ka

juhul, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu kiireloomuline

menetlus on põhjendatav eesmärgiga, et kui alaealiste töötamist puudutavad lihtsustatud reeglid

jõustuvad enne 2026. aasta suve, annab see alaealistele võimaluse juba järgmise aasta

suvekuudel, nende tavapärasel esmase töökogemuse omandamise perioodil, töötada

leevendatud tingimustel. Viimaks on eelnõu ettevalmistamine seotud koalitsioonileppe

eesmärkidega. Koalitsioonileppe tööjõupoliitikat käsitleva peatüki punktis 263 on ühe

5 Valitsusliidu programm aastateks 2025–2027. Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping | Eesti

Vabariigi Valitsus.

3

tegevusena märgitud töölepingu seaduses alaealiste töölevõtmise tingimuste leevendamine

eesmärgiga võimaldada rohkematel noortel saada esimene töökogemus. Selle tegevuse täitmise

tähtajaks on määratud 2025. aasta neljas kvartal.

Eelnõu on seotud direktiiviga 94/33. Direktiiv kohustab EL-i liikmesriike tagama noorukite töö

range reguleerimise ja kaitsmise. Liikmesriigid peavad tagama noorte kaitse majandusliku

ekspluateerimise eest ja mis tahes töö eest, mis võiks kahjustada nende ohutust, tervist või

kehalist, vaimset, kõlbelist või sotsiaalset arengut või takistaks hariduse omandamist.

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõuga muudetakse TLS-i 01.09.2025 jõustunud redaktsiooni (RT I, 23.12.2024, 6) ja AS-i

01.09.2025 jõustunud redaktsiooni (RT I, 09.01.2025, 20).

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu algatamine on tingitud asjaolust, et 24. märtsil 2025. aastal sõlmiti koalitsioonilepe ehk

valitsusliidu programm aastateks 2025–2027, mille peatüki 9.4 „Tööjõupoliitika“ punkt 263

näeb ühe tegevusena ette TLS-is alaealiste töölevõtmise tingimuste leevendamise eesmärgiga

võimaldada rohkematel noortel saada esimene töökogemus.

Eelnõukohase seaduse eesmärk on lihtsustada alaealiste töötamise tingimusi, et soodustada

nende esmase töökogemuse omandamist. Alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamine aitab

kaasa noorte varasemale tööturul osalemisele, mis omakorda loob eeldused nende tööharjumuse

kujunemiseks ja sotsiaalsete oskuste arenguks ning aitab suurendada teadlikkust töötaja

õigustest ja kohustustest. Samuti suurendab varajane töökogemus alaealiste konkurentsivõimet

tööturul ja aitab seeläbi ennetada noorte pikaajalist töötust tulevikus. Alaealised on

riskirühmana tööturul haavatavamas positsioonis kui täiskasvanud, mistõttu on oluline toetada

nende võimalusi siseneda tööturule varases eas.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene sätestab TLS-i muudatused ja teine AS-i

muudatuse.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse TLS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TLS-i § 7 lõiget 1 selliselt, et lause teises pooles olev viide

hõlmaks lisaks lõikele 4 ka lõikeid 41 ja 42.

Kehtivas TLS-i § 7 lõikes 1 on sätestatud üldreegel, mille kohaselt ei tohi tööandja alla 15-

aastase või õppimiskohustusliku alaealisega töölepingut sõlmida ega teda tööle lubada, välja

arvatud TLS-i § 7 lõikes 4 sätestatud juhtudel. Kuna TLS-i §-i 7 on varem lisatud erand sama

sätte lõikest 1 (lõige 4¹) ja eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse samasse sättesse veel ühe erandina

lõige 42, täpsustatakse lõikes 1 olevat viidet selliselt, et see hõlmaks kõiki erandeid § 7 lõikest

4

1. Muudatus on tehnilist laadi ega too kaasa sisulisi muudatusi, st TLS § 7 lõige 1 jääb

üldreegliks, erandid sellele tulenevad § 7 lõigetest 4, 4¹ ja 4².

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse alaealisega töölepingu sõlmimist reguleerivat TLS-i § 7

lõikega 42. TLS-i §-i 7 lisatava uue lõike 42 kohaselt võib pereettevõttes sõlmida 7–17-aastase

alaealisega tähtajalise töölepingu kerge töö tegemiseks igas tegevusvaldkonnas. Seejuures

vanusevahemik 7–17 hõlmab lapsi, kes on alla 18-aastased, st ka 17-aastased on kaasa arvatud.

Pereettevõttes töötamise all mõeldakse eelkõige olukorda, kus tööandja, kes sõlmib alaealisega

töölepingu, on kas selle alaealise lapse otsejoones üleneja sugulane, külgjoones sugulane või

lapsendaja perekonnaseaduse (PKS) tähenduses. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones

sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja

nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased (PKS § 80 lõige 1)6. Kui isikud

põlvnevad samast isikust, kuid ei ole otsejoones sugulased, on nad külgjoones sugulased (PKS

§ 80 lõige 2)7. Külgjoones suguluse puhul on tegemist õdede, vendade, tädide ja onudega.

Seega, TLS-i §-i 7 lisatava lõike 6 puhul tuleb tööandjana mõista töölevõetava alaealise ema,

isa, nende eellasi (vanavanemaid, vanavanavanemaid), onu, tädi, õde, venda ja lapsendajat.

Lisaks eeltoodule võib pereettevõttes töötamisel olla tööandja alaealise lapse eestkostja. PKS

§ 174 lõike 1 kohaselt saab eestkostjaks olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik.

Maailmas on erinevaid pereettevõtte määratlusi. EL-is puudub ühtne pereettevõtte definitsioon,

mida kohaldataks eranditult kõigis valdkondades, ka õigusaktides kasutatakse seda mõistet

erinevates tähendustes. EL-is oli 2015. aastal üle 90 pereettevõtte definitsiooni8. Samas ollakse

kahes põhitunnuses enam-vähem kokkuleppele jõutud: 1) ühele perele peab kuuluma vähemalt

pool ühingu osalusest, 2) selle pere kaks või enam liiget peavad aktiivselt osalema selle ühingu

juhtimises (st osalema ühingu tegevuses näiteks juhatuse või nõukogu liikmena). Euroopa

Komisjoni eksperttöörühm püüdis 2009. aastal määratleda terminit „pereettevõte“. Raportis

Overview of Family Business Relevant Issues pakuti välja käsitlus9, mille kohaselt ettevõte on

pereettevõte, kui:

1) häälteenamus on selles ettevõttes ühe pere füüsilis(t)e isiku(te) kä(t)es, kes on selle

ettevõtte asutaja(d), või füüsilis(t)e isiku(te) kä(t)es, kes on omandanud osaluse

ettevõtte kapitalis, või eelnimetatud isikute abikaasa, vanemate, laste või laste otseste

pärijate käes;

2) häälteenamus on otsene või kaudne;

3) vähemalt üks pere või suguvõsa esindaja on seotud ettevõtte juhtimisega.10

Direktiiv 94/33 lubab erandina teatud eelduste täitmisel võtta noori alates seitsmendast

eluaastast tööle pereettevõttesse ka muudesse tegevusvaldkondadesse väljaspool kultuuri-,

kunsti-, spordi- või reklaamitegevust. Nimelt sätestab direktiivi 94/33 artikli 2 lõike 2 punkt b,

et liikmesriigid võivad õigusnormidega ette näha, et õigusnormidega kindlaksmääratud piirides

ja tingimuste kohaselt ei kohaldata direktiivi 94/33 juhutööde või lühiajaliste tööde suhtes, mille

hulka kuulub muu hulgas pereettevõttes tehtav töö, mida ei peeta noorele kahjulikuks,

ebasoodsaks ega ohtlikuks. Kehtivas seaduses sellist pereettevõttes mistahes valdkonnas

töötamise erandit praegu ette nähtud ei ole. Pereettevõttes töötamise erandi rakendamisel jäävad

6 RT I, 07.05.2025, 17. 7 Samas. 8 European Parliament. Committee on Industry, Research and Energy. Report on family businesses in Europe. REPORT on

family businesses in Europe | A8-0223/2015 | European Parliament. 9 See pereettevõtte määratlus ei ole aga õiguslikult siduv ega ole kasutusel üksikutes liikmesriikides. 10 Mandl, I. 2008. Overview of Family Business Relevant Issues. Final Report, p 161.

5

endiselt alaealiste suhtes kehtima TLS-ist tulenevad piirangud alaealisega töölepingu

sõlmimisele ja alaealise töötamisele, mh peab tehtav töö olema kerge, ei tohi olla lapsele ohtlik

ega kahjustada tema tervist.

Pereettevõttes, näiteks majutus-, toitlustus- või muus teenindusvaldkonnas (suvekohvikutes,

väikestes talumajapidamistes, turismiettevõtetes jms), võib perel olla tegelik vajadus oma

perekonna laste abi järele. Kui praegusel juhul ei ole TLS-i § 7 lõike 4 lause 2 kohaselt 7–12-

aastaste alaealiste töötamine muudel tegevusaladel kui kultuuri-, kunsti-, spordi- või

reklaamitegevus lubatud, võib see viia olukorrani, kus pereettevõttes laste tehtavaid abistava

iseloomuga töid väljaspool eelnimetatud nelja tegevusvaldkonda tuleb käsitada seaduse

rikkumisena, mille tõttu võib Tööinspektsioon näiteks esitatud vihje või kaebuse alusel selle

pereettevõtte suhtes alustada TLS-i § 7 lõikes 4 sätestatu rikkumise tõttu väärteomenetlust ja

määrata füüsilisele isikule kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahvi või karistada juriidilist isikut

kuni 32 000 euro suuruse rahatrahviga TLS-i § 118 alusel. Teisalt võimaldatakse pereettevõttes

töötamist üksnes tähtajalise töölepingu alusel, kuivõrd direktiivi 94/33 artikkel 2 võimaldab

pereettevõttes töötamise erisust just „juhutööde või lühiajaliste tööde“ korral.

Paljud alaealised lapsed panustavad juba praegu pereettevõtte tegevusse, sageli õppimise

kõrvalt ja suvisel perioodil lühiajaliselt töötades. Selline pereliikmete abistamine on noorte

puhul tihti loomulik osa nende igapäevaelust. Tavapäraselt toimub alaealise töö pereettevõttes

ilma töölepingut kirjalikult vormistamata, kuigi oma sisult võib siiski olla tegemist

töölepingulise suhtega, kui esinevad töösuhtele omased elemendid, millisel juhul tuleks

vormistada ka tööleping kirjalikult ja registreerida alaealise töötamine töötamise registris.

Alaealisega alates seitsmendast eluaastast pereettevõttes väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi-

või reklaamitegevusvaldkonda lühiajaliseks töötamiseks töölepingu sõlmimise võimaluse

seaduses ette nägemine võimaldaks noorel töötada seaduslikult, alustada varakult

pensionistaaži kogumist ja tutvuda lähemalt tööeluga ning tagaks talle toetatud ja turvalises

keskkonnas esmase töökogemuse omandamise. Pereettevõttes esimese töökogemuse saamine,

mis on noore jaoks positiivne kogemus, võib suurendada temas motivatsiooni ja huvi töötamise

vastu. Tegemist oleks noore jaoks lisavõimalusega, mitte kohustusega, ning töötamine toimuks

pereliikmete järelevalve all ja seadusega alaealiste töötamisele kehtivate nõuete piires.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse TLS-i § 8 lõiget 2. Kehtiv TLS-i § 8 lõige 2 reguleerib

alaealise seadusliku esindaja nõusoleku andmist alaealise töötamiseks, sätestades, et alaealise

seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks

koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Teisisõnu, õppimiskohustuslik

alaealine võib kehtiva õiguse alusel töötada kuni pool iga koolivaheaja kestusest (näiteks kui

vaheaeg kestab 14 päeva, võib alaealine töötada kuni seitse päeva). Muudatusega täpsustatakse

õppimiskohustusliku alaealise töötamise kestust koolivaheaegadel.

Muudatuse kohaselt ei tohi alaealise seaduslik esindaja (üldjuhul ema või isa) anda nõusolekut

õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks kauem kui kaks kuud suvevaheajal, viis

kalendripäeva ühe nädala pikkusel koolivaheajal ja kümme kalendripäeva kahe nädala pikkusel

koolivaheajal. Näiteks kui kahe nädala pikkune koolivaheaeg kestab 22.12.2025 kuni

04.01.2026, saab seaduslik esindaja anda nõusoleku, et alaealine töötab selle aja kestel kuni

kümnel päeval. Seejuures on oluline, et suvevaheajal võib õppimiskohustuslik alaealine töötada

rohkem kui pool koolivaheaja kestusest, tingimusel et suvevaheajast vähemalt neli järjestikust

nädalat, s.o 28 kalendripäeva, jääb puhkamiseks. Vähemalt neljanädalase puhkamise nõue

6

suvevaheajal tuleneb Euroopa sotsiaalhartale antud Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee

järeldustest11.

Muudatusega võimaldatakse alaealisel töötada koolivaheaegadel senisest pikema ajavahemiku

jooksul, kehtestades samas selged töötamise aja ülempiirid, mis tagavad õppimiskohustuslikule

alaealisele piisava puhkeaja säilimise ja väljapuhkamise järgmiseks õppeperioodiks, et koolis

käivate alaealiste töötamine koolivaheaegadel ei ohustaks nende tervist ega takistaks hariduse

omandamist või kahjustaks nende võimet õppetööst täiel määral kasu saada. Tööandjal on

alaealise töölevõtmisel kohustus jälgida, et alaealise töötamise aeg ei ületaks seaduses iga

koolivaheaja kohta sätestatud maksimaalset lubatud töötamise kestust. Muudatus annab

võimaluse alaealisel paindlikumalt töökogemust omandada, säilitades samas tasakaalu töö ja

puhkamise vahel. Õppimine ja hariduse omandamine on alaealise kõige olulisem kohustus ja

õigus. Muudatuse eesmärk on pakkuda alaealistele senisest rohkem võimalusi esimese

töökogemuse saamiseks viisil, mis ei takistaks nende õpinguid ja õppimiskohustuse täitmist.

Eelnõu § 1 punktiga 4 asendatakse TLS-i § 8 lõikes 3 sõna „kümne“ sõnaga „ühe“. Seega on

TLS-i § 8 lõike 3 uus sõnastus järgmine: „Tööandja ei tohi lubada tööle 7–12-aastast alaealist

enne ühe tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest maksukorralduse seaduse

§-s 251 sätestatud töötamise registris.“

Enne 7–12-aastase alaealisega töölepingu sõlmimist on lisaks seadusliku esindaja nõusolekule

nõutav Tööinspektsiooni nõusolek. TLS-i § 8 lõigetega 3–8 on kehtestatud üksikasjalik kord

selle kohta, kuidas Tööinspektsioon kontrollib 7–12-aastase alaealise tööle lubamist. TLS-i § 8

lõikest 4 tuleneb nõue, et enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist tuleb tööandjatel taotleda

selleks luba Tööinspektsioonilt. TLS-i § 8 lõike 3 kohaselt ei tohi tööandja lubada tööle 7–12-

aastast alaealist enne kümne tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest maksukorralduse

seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registris. Seega peab kehtiva seaduse kohaselt tööandja

registreerima töötamise registris 7–12-aastase lapse töötamise vähemalt kümme tööpäeva enne

nimetatud vanuses lapse tööle asumist. Seejärel kontrollib tööinspektor kümne tööpäeva

jooksul, et tegemist ei oleks alaealisele keelatud tööga, et alaealise töötingimused oleksid

kooskõlas seaduse nõuetega ning et alaealine soovib tööd teha.

Muudatusega lühendatakse Tööinspektsiooni antava loa menetlemise tähtaega kümnelt

tööpäevalt ühe tööpäevani. See tähendab, et edaspidi on Tööinspektsioonil aega kontrollida ühe

tööpäeva jooksul, et tegemist ei oleks alaealisele keelatud tööga ning et alaealise töötingimused

oleksid kooskõlas seaduse nõuetega ja et alaealine soovib tööd teha. Seega ei saa ka edaspidi

7–12-aastane alaealine asuda tööle enne, kui Tööinspektsioon on selleks nõusoleku andnud või

kui nõusolek loetakse antuks pärast loa menetlemiseks ette nähtud ühe tööpäeva pikkuse tähtaja

möödumist TLS-i § 8 lõike 6 kohaselt.

Direktiiv 94/33 näeb ette, et 7–12-aastase alaealise töölevõtmiseks on vajalik pädeva

ametiasutuse nõusolek, määrates selgelt, et pädev ametiasutus peab andma nõusoleku enne

alaealise töölevõtmist. Kavandatav muudatus seda põhimõtet ei muuda – Tööinspektsioon peab

tegema kontrolli ja andma nõusoleku ka edaspidi enne 7–12-aastase tööle lubamist.

Tööinspektsioon on varem kinnitanud, et üldjuhul ei ole Tööinspektsioon teinud 7–12-aastase

alaealise tööle lubamise kohta keelduvat otsust töö sisu puudutavatel põhjustel ja tegemist on

olnud üksikjuhtumitega, mil on keeldutud alaealist tööle lubamast. Näiteks 2024. aasta suvel

tehti mõned keelduvad otsused põhjusel, et tööandja ei pidanud kinni TLS-i § 8 lõikes 3

11 Euroopa sotsiaalharta juriidilise tõlgendamise ainuõigus on Euroopa Sotsiaalõiguste Komiteel.

7

sätestatud alaealise töötaja töötamise registris registreerimise tähtajast või et töösuhe oli juba

lõppenud selleks ajaks, kui teave alaealise töötamise kohta Tööinspektsioonini jõudis.

Arvestades seda, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni senises praktikas esinenud juhtumeid, kus

esineb sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle lubamisest, samuti ei registreerita töötamise

registris 7–12-aastaseid alaealisi ülemäära palju (vt täpsemat statistikat peatükist 6), on tööle

lubamisele eelnev ühe tööpäeva pikkune tähtaeg loa menetlemiseks piisav. Kuivõrd alaealiste

töötingimusi ja töökeskkonda kontrollitakse jätkuvalt järelevalve käigus, sealhulgas

juhtumipõhiselt ehk konkreetsete vihjete või kaebuste alusel, on alaealiste õiguste kaitse

tagatud sama tõhusalt kui enne.

Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks. Kehtiva TLS-i § 56 kohaselt on

alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus 35 kalendripäeva, samas kui vastavalt TLS-i

§-le 55 on täisealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva, kui töötaja ja

tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. TLS-i

§ 56 kehtetuks tunnistamise tagajärg on see, et alaealiste töötajate iga-aastase põhipuhkuse

pikkus lüheneb seitsme päeva võrra, seniselt 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevale aastas. See

tähendab, et ka alaealisele töötajale hakkab kohalduma TLS-i §-s 55 sätestatud põhipuhkuse

regulatsioon. Muudatusest hoolimata võib tööandja alaealise töötajaga sõlmida soodsama

kokkuleppe põhipuhkuse kestuse kohta, nähes ette pikema põhipuhkuse kui seaduses

kehtestatud alammäär.

Alaealiste töötajate suhtes kohalduvate erisuste vähendamine muudab tööandja jaoks alaealise

töölevõtmise lihtsamaks ja atraktiivsemaks ning võib seeläbi suurendada tööandjate

valmisolekut alaealisi tööle võtta. Kehtiv pikem iga-aastane põhipuhkus võib piirata alaealise

võimalusi töökogemust omandada, kuna tööandjad eelistavad pigem töötajaid, kelles suhtes

kohaldub vähem seadusest tulenevaid erisusi ja kelle töötingimused võimaldavad panustada

võrdselt teistega. Muudatuse eesmärk on rakendada alaealiste töötajate suhtes võrdsuse

printsiipi. Kooliealiste noorte senisest tagasisidest on ilmnenud, et alaealised ise soovivad

tööelus täiskasvanutega võrdset kohtlemist, sh võrdsete töötingimuste rakendamist nende

suhtes12.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse TLS-i § 66 lõiget 1, millega jäetakse välja viide §-le 56.

Muudatus on tingitud sellest, et eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks.

Seega on TLS-i § 66 lõike 1 uus sõnastus järgmine: „Puhkusetasu käesoleva seaduse §-s 57

ettenähtud põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse kuni seitsme

kalendripäeva ulatuses riigieelarvest.“ Kui kehtiva seaduse alusel hüvitatakse tööandjale 28

kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava osa eest tasutud puhkusetasu kuni seitsme

kalendripäeva ulatuses riigieelarvest nii osalise või puuduva töövõimega kui ka alaealise töötaja

puhul, siis TLS-i § 66 lõike 1 muutmise tulemusena makstakse tööandjale puhkusetasu hüvitist

riigieelarvest vaid osalise või puuduva töövõimega töötaja puhul, kuna eelnõuga lühendatakse

alaealise iga-aastane põhipuhkus 28 kalendripäevale TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamise kaudu.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse AS-i § 47 lõiget 5. Paragrahv 47 käsitleb meetmeid, millega

tagatakse alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keeld. AS-i § 47 lõige 5 sätestab, et alaealist ei

tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud ladustamisel või

12 Enne eelnõu koostamist, 30. aprillil 2025. aastal toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ümarlaud, kus arutati

muu hulgas alaealiste töötamise reeglite lihtsustamist ning huvirühmade ja ametiasutuste esindajad said jagada oma esmaseid

mõtteid ja seisukohti alaealiste töötamise tingimusi leevendavate seadusmuudatuste kohta. Sotsiaalkindlustusameti esindaja

märkis, et koolinoortelt saadud varasema tagasiside põhjal soovivad alaealised, et neid koheldaks tööelus võrdselt täiskasvanud

töötajatega.

8

edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil, kui on tagatud, et alaealine puutub selle käigus

kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga.

Eelnõu §-ga 2 luuakse AS-i § 47 lõikesse 5 loetelu eranditest, mil alaealist tohib rakendada

töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega. Nimetatud sätte punkti 1 tõstetakse AS-i § 47 lõige

5. Seejuures tehakse tehniline muudatus, muutes punkti 1 lause algust ja lisades tekstiosa

„ladustamisel või edasitoimetamisel“ asemele tekstiosa „tegu on alkoholi ladustamise või

edasitoimetamisega“ ning tekstiosale „kaubanduslikul eesmärgil,“ järgnev sõna „kui“

asendatakse sõnaga „ja“. Kõnealuse sätte punkti 2 lisatakse erand, millega nähakse ette

võimalus rakendada alaealist alates 16. eluaastast töödel, mis on seotud alkohoolse joogi

valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga AS-i § 3 lõike 1 punktide 1 ja 5 tähenduses.

Seega on AS-i § 47 lõike 5 uus sõnastus järgmine: „Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on

seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud juhul, kui: 1) tegu on alkoholi ladustamise või

edasitoimetamisega kaubanduslikul eesmärgil ja on tagatud, et alaealine puutub selle käigus

kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga; 2) töö on seotud alkohoolse joogi valmistamise,

müügiks pakkumise ja müügiga käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktide 1 ja 5 tähenduses ning

alaealine on vähemalt 16-aastane.“

Eelnõuga kavandatav uus alkoholi käitlemise erand alaealistele puudutab üksnes alkoholi

valmistamist ning mitte selle töötlemist ja villimist ehk mitte kogu tootmist AS-i § 3 lõike 1

punkti 1 tähenduses, kuna muudatuse eesmärk on, et alaealine saaks teenindusettevõttes

klienditeenindajana töötades täita muuhulgas tööülesandeid, mis puudutavad alkoholi

sisaldavate jookide valmistamist, et motiveerida tööandjad alaealisi klienditeenindajatena tööle

võtma. Alkohoolse joogi valmistamise all peetakse silmas alkoholi sisaldavate kokteilide

valmistamist klientidele toitlustus-, majutus- ja muudes teenindusettevõtetes.

Praegu kehtiv AS-i § 47 lõikest 5 tulenev piirang on toonud kaasa olukorra, mis muudab

alaealise töölevõtmise tööandja jaoks mitteatraktiivseks ja ebaotstarbekaks. Kehtiv piirang

tähendab seda, et näiteks toitlustusettevõttes töötades peab igas töövahetuses koos alaealise

teenindajaga töötama ka täisealine teenindaja, kes saab kliente täiel määral teenindada, kuivõrd

alaealist ei ole mõistlik kaasata teenindustöösse näiteks kohvikutes, baarides ja restoranides,

kus alkohoolsete jookide valmistamine, müügiks pakkumine ja müük on osa nende ettevõtete

tavapärasest teenindusest. Teisalt on teenindussektoris, eriti hooajaliselt, suur nõudlus

lisatööjõu järele ning paljud alaealised on valmis ja huvitatud suvisest või lühiajalisest

töövõimalusest. Lisaks töötab suur osa alaealisi praegu teenindusettevõtetes mitteametlikult,

täites tööülesandeid, mis on seotud alkoholi käitlemisega, mis seab nii tööandja kui ka alaealise

õiguslikult ebakindlasse olukorda, sest kehtiva õiguse kohaselt ei ole see lubatud.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta Eesti õiguses kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu nõukogu

direktiiviga 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl.

9

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga kavandatavate muudatuste tulemusena võib eeldada järgmisi mõjusid: sotsiaalset

mõju, majanduslikku mõju ja mõju riigiasutuste töökorraldusele. Muudatused ei mõjuta

regionaalarengut, infotehnoloogiat ja infoühiskonda; haridust, kultuuri, sporti; riigikaitset ja

välissuhteid; siseturvalisust ega keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades

hinnatud.

6.1. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud

Eelnõukohaste muudatustega kaasneb mõju tööturule ja töökeskkonnale: suureneb tööandjate

paindlikkus ja paranevad võimalused alaealisi töötajaid tööle võtta, väheneb halduskoormus ja

paraneb tööjõu kättesaadavus, eriti hooajatöödel. See omakorda toob kaasa mõju laste ja noorte

võrdsetele võimalustele olla tööelus varakult kaasatud – paranevad alaealiste võimalused

osaleda tööturul, mis võimaldab rohkematel lastel ja noortel varakult tutvuda tööeluga ning

saada töökogemus, mis toetab ka nende hilisemat karjääri- ja tööoskuste arengut. Seega on mõju

sihtrühmaks kaks osapoolt: tööandjad ja alaealised.

Sihtrühm 1: tööandjad

Mõttekoja Praxis avaldatud analüüsi kohaselt jäi 13–16-aastaseid alaealisi13 palganud

tööandjate arv perioodil 2021–2023 vahemikku 2500–270014. Statistikaameti andmetel oli

2023. aastal ettevõtete koguarv ca 156 200. Seega moodustavad alaealisi palganud ettevõtted

ca 1,7% kõikidest ettevõtetest. Varasema Sotsiaalministeeriumi analüüsi15 kohaselt oli

2018. aastal 7–17-aastaseid lapsi ja noori palganud ettevõtete arv 3800, mis moodustas

kõikidest sama aasta ettevõtetest 4,2%. Tõenäoliselt jääb ka praegu ettevõtete arv, kes alaealisi

palkavad, alla 5% kõikidest ettevõtetest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike. Praxise analüüsi

kohaselt on 13–16-aastaseid palganud tööandjatest 47% kuni 10 töötajaga ettevõtted, 34% on

10–49 töötajaga ettevõtted ning üle 49 töötajaga ettevõtteid on 19%. Kõige suurem osa nendest

ettevõtetest tegutseb majutus- ja toitlustusvaldkonnas (25%), järgnevad hulgi- ja jaekaubandus

(14%) ning töötlev tööstus (11%).

Koolivaheaegadel lubatud töötamise perioodide pikendamise positiivne mõju tööandjate vaates

on suurem paindlikkus hooajatööde korral ning võimaliku tööjõupuuduse leevendamine suvisel

ajal. Praxise analüüsi tarbeks tehtud intervjuudest tööandjatega selgus, et enamik tööandjaid

ongi alaealisi palganud peamiselt suvehooajal, kooli kõrvalt. Tööjõu järelkasvu koolitamise

vajadus ja soov pakkuda noortele esmast töökogemust on peamised argumendid noorte

värbamisel. Seega aitab koolivaheaegadel töötamise aja pikendamine tööandjatel paremini

katta hooajalisi tööjõuvajadusi, pakkudes samal ajal noortele väärtuslikku töökogemust ja

võimalust tulevikus ettevõtte püsivaks tööjõuks saada.

Enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa menetlemise tähtaja

lühendamine kümnelt tööpäevalt ühele võimaldab 7–12-aastaste kiiremat töölevõtmist (eriti

hooajatöödel) ning vähendab tööjõu planeerimise viivitusi. 7–12-aastasi tööle võtnud

tööandjate arv kogu tööandjate sihtrüma võrdluses on marginaalne (alla 50 ettevõtte aastas).

13 Praxise analüüs keskendus 13–16-aastaste vanuserühmale. Analüüsi kohaselt oli kuni 12-aastaseid töötavaid alaealisi

kõikidest töötavatest 7–17-aastastest alaealistest 2021.–2023. aastal 1–2%, 13–16-aastaseid 63–64% ning 17-aastaseid 35%. 14 Praxis. 2025. Alaealiste toetamine töökogemuse omandamisel. Lõpparuanne, lk 29. Alaealiste toetamine töökogemuse

omandamisel_0.pdf. 15 Sotsiaalministeerium. 2020. Analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas, lk 23. Analüüs varase

töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas.pdf.

10

Alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuse lühendamine muudab alaealiste töölevõtmise

tööandja vaates mõnevõrra soodsamaks ja paindlikumaks. Esiteks, tööandjal väheneb

asendamise vajadus alaealise töötaja põhipuhkuse ajaks, kui alaealine kogu ettenähtud 28-

kalendripäevase põhipuhkuse aasta jooksul välja võtab. Teiseks, alaealise töötajaga töösuhte

lõppedes väheneb tööandja jaoks eelkõige lühemate töösuhete korral aegumata ja kasutamata

jäänud põhipuhkuse päevade hüvitamise kulu. 28-kalendripäevase põhipuhkuse korral koguneb

töötamise ajal vähem puhkusepäevi (ca 2,3 põhipuhkuse päeva ühes kuus) kui 35-päevase

põhipuhkuse korral (ca 2,9 põhipuhkuse päeva ühes kuus). Näide: töösuhe kestis 01.01.2026–

31.03.2026. Töötajale kohaldub kehtiva regulatsiooni kohane 35-kalendripäevane põhipuhkus.

Töötaja ei kasutanud töösuhte jooksul ühtegi põhipuhkuse päeva. Tööandja peab sellele

töötajale töösuhte lõppedes hüvitama 8,6 päeva kasutamata põhipuhkust (90 / 365 × 35 = 8,6).

Kavandatava muudatuse jõustumise järel peab tööandja sellele töötajale hüvitama 6,9 päeva

kasutamata põhipuhkust (90 / 365 × 28 = 6,9).

7–17-aastastel alaealistel pereettevõttes töötamise lubamine võimaldab seaduslikult kaasata

lapsed neile jõukohastesse töödesse. Juba praegu panustavad alaealised lapsed oma

pereettevõtte tegevusse ning see on loomulik osa nende igapäevaelust, kuid pereettevõtted

riskivad seeläbi väärteomenetluse algatamisega enda suhtes, kui 7–12-aastane laps töötab muul

tegevusalal kui kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevus.

Muudatus, mille kohaselt vähemalt 16-aastaseid alaealisi võib rakendada töödel, mis on seotud

alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, mõjutab eelkõige ettevõtteid,

kes tegutsevad majutus- ja toitlustusvaldkonnas ning jaekaubanduses. Nendes valdkondades

tegutsevad ettevõtted moodustavad märkimisväärse osa kõigist ettevõtetest, kes võtavad tööle

alaealisi. Muudatuse tulemusena saavad tööandjad tõhusamalt ja vähemate inimressurssidega

tööd korraldada, kuna alaealine saab täita ka neid teenindusülesandeid, mis varem nõudsid alati

täisealise teenindaja kohalolekut. Seega vähendab kõnealune muudatus tööjõukulusid,

lihtsustab töövahetuste planeerimist ja suurendab ettevõtete paindlikkust töötajate kasutamisel,

eriti tipptundidel või hooajaliste tööde puhul.

Kokkuvõttes on kõiki muudatusi arvestades mõjutatud sihtrühm võrreldes kõikide tööandjatega

väike, puudutades pigem üksikute sektorite tööd, kus alaealised rohkem töötavad. Mõju

avaldumise sagedus nendele ettevõtetele on keskmine, sest kokkupuude alaealiste töötajatega

on peamiselt hooajatöö iseloomust tingituna regulaarne või reeglipärane (peamiselt

suvevaheaegadel), aga mitte igapäevane. Mõju ulatus on keskmine, kui tööandjad võivad olla

rohkem motiveeritud alaealisi palkama, kuid eeldatavasti ei kaasne muudatustega tööandjatele

kohanemisraskusi. Ebasoovitavate mõjude risk puudub. Kokkuvõttes saab kavandatavate

muudatuste mõju tööandjatele hinnata keskmiseks.

Sihtrühm 2: lapsed ja noored vanuses 7–17

Mõttekoja Praxis avaldatud analüüsi kohaselt töötas 2023. aastal Eestis 18 752 noort vanuses

7–17, mis moodustab umbes 11% kõigist alaealistest. Seega mõjutab muudatus keskmise

suurusega sihtrühma. Nii Praxise kui ka Sotsiaalministeeriumi analüüsid näitasid, et alaealistest

töötavad enim 16–17-aastased, tüdrukud ning Põhja-Eestis elavad noored, kus ka elab enim

noori. Samas on kõige suurem töötavate noorte osakaal kõigist selle vanusegrupi noortest

hoopis Lääne-Eestis ning madalaim Kirde-Eestis. 13–16-aastased töötavad kõige sagedamini

lihttööliste ning teenindus- ja müügitöötajatena.

11

Koolivaheajal lubatud töötamise perioodi pikendamine võimaldab koolivaheajal töötada

soovivatel noortel endale ise sissetulekut teenida ja saada rohkem töökogemust.

Sotsiaalministeeriumi analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas

näitas, et laste ja noorte töötamine on hooajaline ja kontsentreeritud suveperioodile – suve algus

(juuni ja juuli), mil lõppeb kool, on 7–17-aastaste noorte töötamise alguse haripunkt.

7–17-aastastel alaealistel pereettevõttes töötamise võimaldamine soodustab laste ja noorte

varajase töö- ja ettevõtluskogemuse omandamist turvalises keskkonnas. Sotsiaalministeeriumi

analüüsi raames koolinoorte seas tehtud ankeetküsitlus näitas, et sageli saavad noored esimese

töökogemuse mitteametlikult töötades ja tehes seda kas perekonnaliikmete või tuttavate juures.

Seega soosib muudatus juba levinud praktikat.

Muudatus, mille kohaselt võib vähemalt 16-aastaseid alaealisi rakendada töödel, mis on seotud

alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, avab selles vanuses noortele

laiemad töövõimalused jaekaubanduses ja teenindussektoris. Need on ka valdkonnad, kus kõige

enam noori oma esimese töökogemuse saab. Sotsiaalministeeriumi analüüs näitas ka, et ligi

pooled noortest (45%) sooviksid töötada kohvikus või restoranis, 37% teatris, kinos, kontserdil

või meelelahutusüritusel, 29% majutusettevõtetes ja 29% poes, kioskis, turul või bensiinijaamas

– need on üldjuhul ka tegevusalad, kus on enim võimalust puutuda kokku alkoholi käitlemisega.

Enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa menetlemise tähtaja

lühendamine kümnelt tööpäevalt ühele võimaldab noortel kiiremini tööle asuda.

Tööinspektsiooni andmetel on nende noorte arv kogu alaealiste sihtrühmas väga väike, jäädes

1% piiresse kõikidest alaealistest. Keelduvaid otsuseid alaealise tööle lubamise kohta on tehtud

üksikjuhtudel ning üldjuhul ei ole esinenud töö sisu puudutavaid põhjuseid mitte lubada

alaealist tööle.

Alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuse lühendamine võib suurendada tööandjate

motivatsiooni alaealisi tööle võtta, mis omakorda suurendab alaealiste võimalusi saada

töökogemust. Sotsiaalministeeriumi analüüsi kohaselt on 38% mittetöötavatest noortest otsinud

tööd, kuid ei ole sobivat tööd leidnud, ning 16% on tööd otsinud, kuid ei ole tööle võetud.

Ebasoovitavate mõjude risk. Alaealiste töötajate iga-aastase põhipuhkuse lühendamine ning

koolivaheaegadel lubatud töötamise aja pikendamine tähendab potentsiaalselt noorte jaoks

lühemat aega puhkamiseks ja taastumiseks, mis võib suurendada terviseprobleemide tekkimise

riski ning vähendada õppimisvõimet ja üldist heaolu. 2024. aastal maksis

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) puhkusetasu hüvitist 302 ettevõttele 2180 alaealise eest. Risk on

siiski minimaalne, kuna muudatuse järel on tagatud, et noortele peab jääma piisavalt puhkeaega.

Tööinspektsiooni loamenetluse tähtaja lühendamine võib tähendada, et Tööinspektsioonil ei jää

piisavalt aega veendumaks, et alaealise töötingimused vastavad seaduses sätestatud nõuetele,

mistõttu võib laps asuda tööle talle sobimatutesse tingimustesse. Arvestades seda, et

loamenetlusi on võrdlemisi vähe (st Tööinspektsiooni koormus nende menetlemisel ei ole suur)

ning sisulisi puudusi ei ole senises praktikas üldjuhul esinenud, on riski realiseerumise

tõenäosus minimaalne. Kuna muudatuste tulemusena võib potentsiaalselt oodata alaealiste

tööhõive kasvu, võib ebasoovitava mõjuna suureneda ka alaealistega juhtuvate tööõnnetuste

arv. Seni on alaealistega toimunud väga vähe tööõnnetusi (2024. aastal kaheksa ja 2023. aastal

18 ehk kuni 0,5% kõikidest tööõnnetustest16) ning valdav osa tööõnnetustest on kergemad

haavad või pindmised vigastused (nt noaga näppu lõikamine). Muudatuste tulemusena ei

vähene tööandja kohustused tagada alaealisele töötajale ohutu töökeskkond ega

16 Tööinspektsiooni avaandmed, Tööõnnetused 2023-2024

12

Tööinspektsiooni järelevalve alaealiste töötingimuste üle, kuid tööõnnetuste vältimiseks tuleb

tööandjal alaealistele nende vähese töökogemuse tõttu enam tähelepanu pöörata.

Kokkuvõttes suurendavad kavandatavad muudatused alaealiste võimalusi saada väärtuslikku

töökogemust, mis võib toetada nende edasist töökarjääri. Mõju sihtrühm on keskmise

suurusega. Mõju ulatus on keskmine, sest muudatused avardavad alaealiste võimalusi töötada

ning teenida sissetulekut, kuid muudatustega ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi. Mõju

avaldumise sagedus on keskmine, kuna lapsed ja noored töötavad eelkõige hooajaliselt.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on muudatuste mõju sihtrühmale keskmine.

6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: Tööinspektsioon

2023. aasta jooksul läks Tööinspektsiooni andmetel 7‒12-aastaseid lapsi tööle 246. Kõikide

tööle soovijate töötingimused vastasid seaduses sätestatule, mistõttu ühtegi keelduvat otsust ei

olnud vaja teha17. Loamenetluse tähtaja lühendamine kümnelt tööpäevalt ühele vähendab

alaealise tööle lubamise otsuse tegemise aega, mis võib muuta Tööinspektsiooni senise

töökorralduse ja planeerimise keerulisemaks, seda eriti puhkuste perioodil või töötajate

haigestumise korral. Seega nõuab muudatus Tööinspektsioonilt kohanemistegevusi, et tööaja

planeerimine kohandada uuele korrale vastavaks. Taotluste arv on siiski väike (115 taotlust

2023. aastal ning 88 taotlust 2024. aastal), üldjuhul koondunud suve-eelsesse perioodi (valdav

osa taotlusi on seotud suvemalevatega) ning loamenetluse protsess on Tööinspektsioonil välja

töötatud. Lühem menetlustähtaeg parandab tööandjate jaoks menetluse kiirust ja suurendab

teenuse kasutajate rahulolu.

Sihtrühm: Sotsiaalkindlustusamet

Eelnõukohaste muudatuste jõustumisel ei pea riik enam alaealise töötaja puhul riigieelarvest

hüvitama tööandjale 28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava osa eest töötajale tasutud

puhkusetasu, sest alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus lüheneb 28 kalendripäevale aastas.

Osalise või puuduva töövõimega töötaja või alaealise töötaja pikendatud iga-aastase

põhipuhkuse (seitse lisanduvat kalendripäeva) eest ette nähtud puhkusetasu hüvitis on

eraldiseisev hüvitise liik SKA menetletavate väljamaksete hulgas. Kavandatud muudatuste

jõustumise korral ei pea SKA enam menetlema alaealiste töötajate põhipuhkuse hüvitisi 28

kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava osa eest. 2024. aastal oli SKA andmetel hüvitise

saajate arv 2180 alaealist 302 ettevõttest. Riigieelarve kulu oli 65 400 eurot. SKA toetuste ja

hüvitiste koguportfelliga võrreldes (SKA 2024. aasta eelarve oli 4,47 miljardit eurot) on tegu

väikesemahulise meetmega. SKA teenuste portfell muutub küll lihtsamaks, kuid töökoormuse

vähenemine on marginaalne ning mõju ulatus ja sagedus SKA-le väikesed. Ebasoovitava

mõjuna võib kaasneda risk, et teenuse muutumine põhjustab tööandjate seas segadust, kuid see

on ajutine ning muutunud seadusega aitab kohaneda teavitamine.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikule omavalitsusele tegevusi ega eeldatavaid

kulusid.

17 Tööinspektsiooni aastaraamat 2023. Tööinspektsiooni aastaraamat 2023.

13

Kuna eelnõuga tunnistatakse kehtetuks TLS-i § 56, mille tagajärjel lüheneb alaealise töötaja

iga-aastane põhipuhkus seitsme kalendripäeva võrra, ning muudetakse TLS-i § 66 lõiget 1,

mille kohaselt makstakse edaspidi tööandjale puhkusetasu hüvitist riigieelarvest üksnes osalise

või puuduva töövõimega töötaja eest, suurenevad riigieelarve tulud, sest riik ei pea enam

hüvitama riigieelarvest tööandjale 28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust kuni seitse

kalendripäeva ületava osa eest alaealisele töötajale tasutud puhkusetasu.

Tabel 1. Riigieelarve kulude kokkuhoiu prognoos aastateks 2026–2029 (alaealise töötaja

põhipuhkuse tasu hüvitamine)18

2026* 2027 2028 2029

43 000 77 000 81 000 85 000 * Arvutused on tehtud eeldusel, et seadusmuudatused jõustuvad 2026. aasta juunikuus. Olenevalt kavandatavate muudatuste

tegelikust jõustumise ajast võib muutuda kulude kokkuhoiu prognoos 2026. aasta kohta.

8. Rakendusaktid

Seaduse vastuvõtmiseks ja jõustumiseks ei ole vaja vastu võtta uusi rakendusakte.

Seaduse vastuvõtmise korral on vaja muuta tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. aasta

määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja

hüvitamise taotluse andmete loetelu“ (RT I, 24.03.2022, 5) § 1 punkti 1 ja § 2 lõikeid 1 ja 4

selles osas, mis puudutab viidet TLS-i §-le 56 ja alaealise puhkusetasu arvutamist 28-

kalendripäevast põhipuhkust ületava puhkuseosa eest (eelnõu kavand lisatud seletuskirjale).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Eelnõukohased muudatused ei sisalda kohustusi või nõudeid,

millega kohanemiseks oleks vaja ette näha pikemat üleminekuaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu koostamise ettevalmistamiseks korraldati 30. aprillil 2025. aastal Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumis ümarlaud. Ümarlaual arutati alaealiste töötamise tingimuste

lihtsustamist, tutvustati noorte esimese töökogemuse saamise võimalusi ning käsitleti küsimust,

kas olemasolevad meetmed noorte esimese töökogemuse saamiseks on piisavad või on vaja

võtta uusi meetmeid. Ümarlaual osalesid noorte, töötajate, tööandjate ja riigiasutuste esindajad,

kes vahetasid mõtteid alaealiste töötamist reguleerivate piirangute ja võimalike muudatuste üle.

Pärast kohtumist anti ümarlaual osalenutele võimalus esitada ka kirjalikult enda ettepanekuid

ja kommentaare, et nende abil paremini kaardistada eri huvirühmade seisukohti eelnõu

koostamise protsessis. Huvirühmade tagasiside eelnõu ettevalmistamisele on olnud valdavalt

positiivne – alaealiste töötamise tingimuste mõistlikku leevendamist peetakse vajalikuks

sammuks, mis kinnitab vajadust eelnõuga edasi liikuda.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Justiits- ja

Digiministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,

Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute

Keskliidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude

18 Allikas: Sotsiaalkindlustusameti suveprognoos 06.08.25 ja MKM-i arvutused.

14

Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtete Assotsiatsioonile, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Noorteühenduste Liidule,

Lastekaitse Liidule, Eesti Pereettevõtjate Liidule, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti

HR Seltsile, Eesti Personalijuhtumise Ühingule PARE, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale,

Sotsiaalkindlustusametile ja Õiguskantsleri Kantseleile.

Algatab Vabariigi Valitsus … ………………… 2025. a