Kliimaministeerium_kiri

Andres Sutt

Kliimaministeerium

[email protected]

Meie 09.10.2025 nr 7-4/251945/2507317

Elektrivõrgu alakasutustasu nõudmine elektrienergia mikro- ja väiketootjatelt

Austatud minister

Õiguskantsleri poole on pöördunud mitu elektrienergia mikro- ja väiketootjat, kes on üllatunud ja

nördinud, et nende suhtes soovitakse rakendada elektrivõrgu alakasutustasu. Võrguettevõtja on

neile teatanud, et kuna nad ei ole eelneva kahe aasta jooksul 15 minutit kasutanud võrgulepingule

vastavat tootmissuunalist edastusvõimsust vähemalt 95 protsendi ulatuses, tuleb neil tasuda

seaduses ettenähtud tasu. Võrguettevõtja saatis sellise teate siis (30. juulil), kui päikesepaneelide

abil elektrienergia toomiseks parim kevadine ja suvine tootmise tippaeg oli möödas ning

elektrienergia tootjal ei olnud enam võimalik nõutud tootmismahtu saavutada ja võrguettevõtja

esitatud nõuet täita.

Selle nõude aluseks on elektrituruseaduses (ELTS) § 871 17. märtsil 2023 jõustunud muudatused,

mis olid ajendatud nn fantoomtootjate tõttu elektrivõrgu edastusvõimsuse ammendumisest.

Elektrivõrgu edastusvõimsus oli hõivatud liitumislepingutega, ilma et elektrienergiat oleks

toodetud ja võrku edastatud. Olukorras, kus soodsa hinnaga elektrienergiat oli puudu, oli

täiendavate soodsa hinnaga tootmisvõimsuste liitmine elektrivõrguga muutunud takistavalt

kulukaks.

ELTS § 871 lõikest 7 järeldub, et tootja peab elektrivõrku edastama vähemalt ühel päeval aastas

ühe mõõteperioodi jooksul 95 protsenti lepingujärgsest tootmisvõimsusest. Kui ta seda ei tee, siis

peab ta võrguettevõtjale maksma aastas 38 000 eurot iga kasutamata megavoltampri eest. Tasu

maksmise asemel võib muuta ka võrgulepingut. Kuna üleminekuna nähti ette, et esimese makse

aluseks on kaheaastane periood, pidanuks tootjale teada olema, palju ta tegelikult suudab

elektrivõrku elektrienergiat edastada, arvestades oma tootmisseadme võimsust ja omatarbimist.

Niisiis ei pea tootja tingimata alakasutustasu maksma, vaid võib ka võrgulepingut muuta ja

loobuda sellest edastusvõimsusest, mida ta tegelikult ei ole eelneva kahe aasta jooksul kasutanud

ja mida ta ka tulevikus tõenäoliselt ei kasuta. Kui algselt oli ELTS § 871 lõike 7 järgi nõutud, et

tootja peab võrgulepingu järgset edastusvõimsust kasutama 100 protsendi ulatuses, siis 13. juunil

2025 jõustunud muudatustega leevendati seda nõuet: võrgu edastusvõimsust tuleb kasutada

vähemalt 95 protsendi ulatuses.

Paljude mikro- ja väiketootjate eripära seisneb selles, et nad on samaaegselt ka tarbijad, kes

edastavad elektrivõrku üksnes enda tarbimisvajadusest üle jääva elektrienergia. See on

õiguspärane ja soositud praktika. Neil ei ole õiguslikult takistatud elektrienergiat elektrivõrku

edastada võrgulepingus määratud edastusvõimsuse ulatuses. Samas, kui paljud väike- ja

mikrotootjad jätavad neile võrgulepinguga määratud edastusvõimsuse kasutamata, võivad nad

kogumis ikkagi tekitada sama probleemi, mille lahendamiseks ELTS § 871 reeglid kehtestati.

2

Õiguskantsleri poole pöördunud avaldajad on kinnitanud, et kui nad oleksid sellisest kohustusest

varem teadnud, oleks nad oma tarbimist juhtinud nii, et tootmissuunaline võrguühendus oleks

mõõteperioodi jooksul 95 protsendi ulatuses kasutatud. Kuna kõik tootjad ei pruukinud teada, et

ka neile kohalduvad ELTS § 871 tingimused, sealhulgas alakasutustasu, ei ole nad teinud midagi

selle tasu maksmise vältimiseks.

Kuigi need tingimused kehtestati seadusega, ei saa alati eeldada, et inimesed, kes ei tooda

elektrienergiat oma majandus- ega kutsetegevusena, jälgivad aktiivselt seadusemuudatusi ning

oskavad teha õigeid järeldusi ning teavad oma tegevust vastavalt muudatustele korraldada.

Olulisematest muudatustest tuleb sihtrühma aktiivsemalt teavitada. Praegusel juhtumil oleks see

kaasa aidanud ehk ka sellele, et väike- ja mikrotootjad vabastavad kasutamata edastusvõimsuse

kiiremini, ootamata ära seaduses ettenähtud tasu maksmise kohustuse rakendumist.

Kuigi neil tootjatel on võimalik enda tarbimist mõnevõrra juhtida, ei täidaks seaduse eesmärki

kuigivõrd, kui nad vaid kord aastas edastaks 15 minuti jooksul maksimaalse nõutud koguse

elektrienergiat, samal ajal kui ülejäänud aasta jooksul on võrk alakasutatud. Elektrivõrgus vaba

edastusvõimsus sellest ei suureneks.

Nüüd on tootjal valida, kas maksta alakasutustasu ja hoida võrgulepingus määratud

edastusvõimsus alles või vähendada seda ning riskida sellega, et mõnel järgneval aastal jääb

toodetavat elektrienergiat ikkagi üle ja ta ei saa seda võrku edastada. Taastuvenergia tootmisega

kaasneb ka juhuslikkust, mida tootja saaks mõnevõrra tasandada salvestustehnoloogiaga. Mõistagi

on tootjal võimalik oma tootmisvõimsust ka suurendada.

Praegu valmistab ministeerium ette mitmete probleemide lahendamiseks seadusemuudatusi

(eelnõude infosüsteemis toimik nr 25-0176), millega välistatakse ELTS § 871 lõikes 7 ette nähtud

tasu võtmine mikrotootjatelt. Kuigi eelnõu järgi on kavas seda muudatust rakendada

tagasiulatuvalt, palume eelnõu menetlusega võimalikult kiiresti edasi liikuda.

Ühtlasi on paljuski jätkuvalt asjakohane Riigikogu majanduskomisjonile saadetud kirjas (vt

õiguskantsleri 26.02.2025 kiri) esitatud kriitika.

Lepingutingimuste liiga detailne reguleerimine seaduses ei ole parim lahendus. Kui seadusega

määratakse konkreetsed lepingulised tingimused, võib tekkida vajadus seadust sageli täpsustada.

Detailse reeglistiku seadusega kehtestamise asemel võiks kaaluda pigem eesmärgiliste nõuete

sätestamist, mis jätaks piisava paindlikkuse lepingu tingimustes kokku leppida, vältides

eesmärgipäratuid nõudeid ja vähendades kõigi halduskoormust.

Põhimõtteliselt oleks võrguettevõtja saanud ELTS §-s 871 sätestatud tingimused kehtestada ka

võlaõiguslikult, elektrivõrgu liitumis- ja võrgulepingu tüüptingimustena. Võlaõigusseadus eeldab,

et tüüptingimuse kohaldamisest ja ka tüüptingimuse muutmisest antakse eelnevalt lepinguosalisele

teada. Sel juhul oleks võrguettevõtja pidanud alakasutustasu maksmise kohustusest tootjaid

eelnevalt teavitama ning tootjad oleksid saanud aegsasti teha ettevalmistusi, et tasu rakendamist

vältida – kas tarbimist juhtides, tootmist suurendades või võrgulepingut muutes.

Praegu jõudis võrguettevõtja teavitus tootjateni pärast kevadist ja suvist tootmise tippaega, mil

päikesepaneelide abil elektrienergiat tootes ei olnud enam võimalust nõutud tootmismahtu

saavutada.

Kuna alakasutustasu nõue tugineb seadusega määratud tüüptingimusele, ja seaduses ei olnud

pandud võrguettevõtjale selget kohustust tootjaid aegsasti teavitada, on keeruline väita, et hiline

teavitus oleks olnud seadusega vastuolus. Seadus rakendub vahetult, ilma et võrguettevõtja sellest

eelnevalt teada peaks andma.

3

Võrguettevõtja toimib võrgulepingu puhul eraõigusliku turuosalisena, ta ei täida avaliku võimu

ülesandeid ning temalt ei saa eeldada hea halduse põhimõtte järgimist. Siiski kohalduvad hea usu

ja mõistlikkuse põhimõtted (võlaõigusseaduse §-d 6 ja 7), mille järgimiseks pidanuks

lepingupartnereid olulistest asjaoludest õigeaegselt ja arusaadavalt teavitama, eriti kui see mõjutab

oluliselt lepingu täitmist. ELTS § 82 lõike 3 järgi kohaldatakse elektrituruseaduses reguleerimata

küsimustes võlaõigusseadust.

Juba praegu võimaldab ELTS § 83 lõige 2 seadusega määratud lepingutingimustest kokkuleppel

kõrvale kalduda. Kui lepingutingimuste niivõrd detailsest sätestamisest ei soovita loobuda, siis

tuleks seadusega kehtestada ka tõlgendusreeglid, mille järgi võrguettevõtja saab ise otsustada, kas

ta soovib ELTS § 871 sätetest kõrvale kalduda, kui nende kohaldamine ei aita saavutada võrgu

toimimise seisukohalt tähtsaid eesmärke.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Ago Pelisaar 693 8407

[email protected]