Puuduste kõrvaldamine

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) menetluses oleva Transpordiameti (TRAM) taotlus uuringus „Eesti elanike liikuvusuuring 2025“ isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta – vastused ettepanekutele

Allpool leiate iga punkti tagant vastused ettepanekutele, täpsustustele.
Muudatused on märgistatud tumepunasega. Taotluses on lisatud commantitena, mis punktile vastav muudatus käesoleva dokumendi raames vastab.

1. Tutvunud teie taotlusega, palun taotlust täiendada vastavalt alljärgnevale: 1. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõike 4 kohaselt kontrollib asjaomase valdkonna eetikakomitee IKS paragrahvis 6 sätestatud tingimuste täitmist, kui uuring põhineb eriliiki isikuandmetel. Taotluse kohaselt töödeldakse uuringus eriliiki isikuandmeid ning taotlus on esitatud kooskõlastamiseks eetikakomiteele. Palun edastage Andmekaitse Inspektsioonile eetikakomitee otsus, kui olete selle saanud. 
Vastus:
Eetikakomitee otsuse saadame niipea, kui see saabub. 

2. Taotluse punktis 4 on kirjeldatud isikuandmete töötlemise eesmärk. Isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artikli 5 lg 1 punkti b) kohaselt kogutakse isikuandmeid täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus. IKS § 6 lg 5 alusel loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu poliitika kujundamise eesmärgil läbiviidavad uuringud ja analüüsid. Uuringuna saab käsitleda mingi probleemi või uurimisküsimuse lahendamisele suunatud ajaliselt piiratud ning teadustöö vahendite ja meetodite abil läbiviidavat tegevust. See tähendab, et uuringul peab olema selge eesmärk, mille täitmiseks isikuandmeid töödeldakse. TRAM taotluse punktis 4 kirjeldatud tegevuse puhul jääb uuringu eesmärk ebaselgeks. Uuringuga kogutavate andmete analüüsimine ei saa olla iseseisev eesmärk ning eraldiseisva eesmärgina on küsitav ka andmete kogumine mudeli loomiseks. Seetõttu palume täpsustada uuringu eesmärke, st millistele probleemidele või uurimishüpoteesidele uuringu abil lahendusi või kinnitust otsitakse. 
Vastus:
Probleemid, mida püütakse uuringuga lahendada: 
1. Poliitiliste meetmete mõju hindamine - Transpordisüsteemi mõjutab palju erinevaid muutujaid ja Liikuvusuuringut tegemata ei ole võimalik hinnata, kas ja mis mõju kohaldatud poliitilised meetmed on kaasa toonud. 
2. Üle-eestiline liikuvusmudel - Liikuvuuringu tulemusena moodustatakse mudeli toimimiseks sünteetiline rahvastik. Ilma selleta pole võimalik analüüsida, kuidas tuleviku plaanitud taristu muudatused inimeste liikumisi mõjutada võivad. Liikuvusuuringu tulemustel põhineva liikuvusmudeli kasutamisel saame hoiduda liikumistele kahjulike otsuste tegemiseks. 
3. Üksikute uuringute tegemise vajaduse vähendamine - Eelmise liikuvusuuringu andmeid on kasutatud piirkonna liiklusuuringute läbiviimiseks. Selle asemel, et iga uuringu raames peaks hakkama uuesti inimeste liikumisi uurima ja üksikisikuid häirima, saab isikustamata (anonümiseeritud) tulemusi kasutada TRAM-i poolt korraldatud üle-eestilisest liikuvusuuringust.
4. Ühistransport ei vasta vajadustele - Uuringust saame infot selle kohta, mis põhjustel valitakse ühistranspordi asemel isiklik auto ja selle tulemustest saame leida meetmed selleks, et suurendada säästvate liikumisviiside kasutamise osakaalu. 
Konkreetsed näited: 
• Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021 
• Üleriigiline planeering 2050 
• Tallinna liiklusmudel (Tallinna Transpordiamet)- sisend Tallinna ühistranspordi ja liikluskorralduse planeerimisel 
• Tallinna ja Põhja-Harjumaa liiklusmudel (K-Projekt AS)- sisend paljudele riigiteede ja detailplaneeringute liiklusuuringutele. 

3. Küsitluse läbiviimiseks kavandatakse isikute nõusolekuta kontaktandmete pärimist rahvastikuregistrist. IKÜM artikli 5 lg 1 punkti c) järgi peab andmetöötlus vastama minimaalsuse põhimõttele ehk töödelda võib andmeid eesmärgi saavutamiseks võimalikult väheses mahus. TRAM soovib planeeritud vastajate hulga saavutamiseks pärida rahvastikuregistrist kontaktandmeid 20 – 25-kordses mahus. AKI hinnangul ei vasta see IKÜM minimaalsuse nõuetele. Uuringutes on tavapärane ca 10% ülekattega valimi väljavõtt. Ka juhul, kui saadavate andmete kvaliteet või tõenäoline vastamisaktiivsus on eeldatavalt madal, tuleb leida minimaalsusnõude järgimist soodustavad meetodid. Näiteks erinevate küsitlusmeetodite kasutamine, valimivõtu vajaduspõhine, ajaline, proportsionaalne jms jaotamine. Palume planeeritud valimivõtu kriteeriume ja vajadust kriitiliselt hinnata ning põhjendada, viidates vastava metoodika allikale ja korrigeerida. 
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 2 (3) 
Vastus:
Selleks, et oleks tagatud uuringu võrreldavus 2021. aasta uuringuga ja uuringu saaks võrreldaval ajal planeeritud ajagraafikuga (iganädalaselt) ja metoodikaga (KOV-ide efektiivne valim kahes vanusegrupis) läbi viia, peab kontaktandmeid võtma minimaalselt 20-kordses mahus, üksikutes, valdavalt muukeelse elanikkonnaga KOV-ides 25-kordses mahus. Siinkohal võeti arvesse eelmise uuringu kogemust (vastamisaktiivsus oli olenevalt piirkonnast 3-7%, mitte 10%) ehk on täidetud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse nõuded (Isikuandmete kaitse üldmääruse art 5(1)(b) ja (c)). Pikem selgitus on toodud taotluses punktis 4, tähistatud comment-is punktiga 3.

Piisav kontaktibaasi olemasolu on vajalik, et saaksime katkestusteta etteantud aja raames sujuvalt katta kogu uuringu sihtrühm.

Lisaks arvestasime, et vastamismäärad on varasemaga võrreldes oluliselt kahanenud - kuna uuringukutsed on isikuandmete töötlemise nõuete tõttu muutunud pikaks ja ametlikuks, vastajatele seega eemaletõukavaks; pikkade kutsekirjade, nendes sisalduvate rohkete linkide, märksõnade ja aadresside tõttu satuvad üha rohkemad uuringukutsed ka rämpsposti filtritesse, jõudmata adressaatideni; lisandunud on ka inimeste suurenenud hirm petukirjade ees. 

4. Taotluses on läbivalt öeldud, et küsitlusandmed on anonüümsed. AKI selgitab, et anonüümsed on andmed, mis on muudetud anonüümseks sellisel viisil, et üksikisikut ei ole või enam ei ole võimalik tuvastada mis tahes mõistlikult tõenäoliselt kasutatava vahendi abil. See tähendab, et andmed on täielikult ja pöördumatult konkreetse füüsilise isikuga seostamatud. 
Küsitlusankeediga kogutavate andmete koosseisu ja detailsust hinnates ei saa andmestikku anonüümseks pidada, kuivõrd kogumis ei ole välistatud konkreetse isiku tuvastamine. Ka TRAM möönab taotluses, et kaudse tuvastamise võimalus on olemas. Sellisel juhul on tegemist pseudonüümsete isikuandmetega, mille töötlemise suhtes kehtivad kõik IKÜM nõuded. Seega tuleb kavandatav andmetöötlus vastavalt eeltoodule üle hinnata ja vajadusel korrigeerida. 
Vastus:
Meie taotluse 10.2-s on märgitud, et valimiisikute kontaktandmed hoitakse eraldi küsitluse andmebaasi vastuste failist ning vastuste failis on isikute kontaktandmed asendatud unikaalse koodiga (pseudonümiseeritud). Kui küsitlusperioodi jooksul keeldub vastaja küsitlusele vastamisest, on koodivõtme abil võimalik tuvastada vastaja kontaktid (mitte isiku nime). Küsitluse läbiviija (volitatud töötleja Turu-uuringute AS) saab eemaldada vastajaga seotud andmed küsitluse andmebaasist. 
Küsitlusandmeid kogub ja haldab Turu-uuringute AS ning need andmed on pseudonümiseeritud kuni 14.06.2026. Alates 15.06.2026 on küsitluses osalenud ja keeldunute kontaktandmed anonümiseeritud küsitluse läbiviija poolt. Kui küsitlusperiood on lõppenud, annab Turu-uuringute AS uuringu tulemused üle Transpordiametile vaid anonümiseeritud kujul. Kontaktandmetega fail kustutatakse jäädavalt Turu-uuringute AS-i poolt taotluses märgitud viisil.  
Ainsad tundlikud isikuandmed on elukoha tunnus KOV tasandil. Kuna vastajate koguarv jääb selles kogu KOV mastaabis üsna väikeseks, siis oleme veendunud, et kaudse tuvastamise võimalus antud uuringu raames on kaduvväike, pigem teoreetiline. Seega uuringu käigus kogutud andmete detailsus ei võimalda vastajat profileerida ja läbi selle tema isikut tuvastada. 
Rahvastikuregistrist tehtavas päringus ei ole inimene tuvastatav - inimeste nimesid andmete väljavõtmisel ei küsita, elukoht on ankeedis ja loodavas andmebaasis KOV tasandil (pole võimalik tuvastada kindlat inimest muude tunnuste järgi madalamal tasemel). Lisame ka eetikakomiteele esitatud dokumendi Lisa 10. 2025 EELU Mõjuhinnang.  
 

5. TRAM kavandab küsitlusega kogutud isikuandmeid säilitada tähtajatult. Isiku nõusoleku alusel isikuandmete säilitamine tähtajatult peab olema tõepoolest põhjendatud ja vajalik. AKI juhib tähelepanu, et nõusoleku võib andmesubjekt igal ajal tagasi võtta, misjärel tuleb andmetöötlus lõpetada. Taotlusest ei nähtu selliseid kaalutlusi või põhjendusi, mis õigustaks andmete tähtajatut säilitamist. Palume säilitamise vajadus läbi mõelda ja vajadusel korrigeerida. 
Lisaselgitusena märgime, et isikuandmete töötlemine on Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 26 sätestatud eraelu puutumatuse riive, mis isiku nõusoleku puudumisel on lubatud ainult seaduse alusel (PS § 3 ja § 11). Seega muul õiguslikul alusel peab isikuandmete tähtajatu säilitamise õigus või ka säilitamise tähtaeg olema põhjendatud kaalutlustel kehtestatud seadusega. 
Vastus:
Juhime tähelepanu, et TRAM isikuandmeid ei säilita. Volitatud töötleja annab TRAM-ile üle juba anonümiseeritud andmefaili. Seega ei ole siinkohal enam tegemist isikuandmete töötlemisega.  
Rahvastikuregistri andmebaas ja tuvastamise võti kustutatakse 15.06.2026. Kuni 14.06.2026-ni võivad vastajad pöörduda ja nõuda andmebaasist enda vastuste kustutamist.  
TRAM säilitab kogutud anonümiseertitud andmeid tähtajatult. 
 
6. Taotluse punktides 10.2. ja 10.3. on toodud erinevad kontaktandmete ja koodivõtme kustutamise tähtajad. Palun täpsustada. 
Vastus:
Kuni 14.06.2026-ni võivad vastajad pöörduda ja nõuda andmebaasist enda vastuste kustutamist. Alates 15.06.2026 on isikuandmed ja koodivõti kustutatud ja peale seda ei ole enam võimalik vastajaid tuvastada. Juhul kui kustutamine toimuks samal kuupäeval kuni on võimalik nõuda oma vastuste kustutamist andmebaasist, siis ei oleks see enam koodivõtme puudumise tõttu võimalik. 
Punkti 10.2 on ekslikult sattunud vale kuupäev, asendame kuupäeva 14.06.2026 kuupäevaga 15.06.2026 (Hiljemalt 15.06.2026 kustutatakse nii andmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail kui ka rahvastikuregistrist saadud kontaktandmete fail. Peale seda säilitatakse küsitlusandmeid  anonümiseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate tuvastamist võimaldavaid andmeid). 
 
7. AKI juhib tähelepanu, et uuringusse kutsumisel tuleb isikule arusaadavalt eristada uuringus osalemise nõusolekut ja isikuandmete töötlemise nõusolekut. Tulenevalt IKÜM artiklist 7 ja arvestades põhjendusega 32 peab isikuandmete töötlemiseks kehtiv andmesubjekti nõusolek olema antud aktiivses vormis vabatahtlik, ühemõtteline, konkreetne ja teadlik tahteavaldus. Vaikimist, eelnevalt märgistatud lahtreid, tegevusetust või muude otsustustega seotud tegevust ei saa pidada asjakohaseks nõusolekuks. Andmesubjekti kehtiva nõusoleku olemasolu tõendamise kohustus on isikuandmete vastutaval töötlejal. Palume nende nõuetega arvestada ja uuringu tingimusi täiendada. 
Vastus:
1. Osalemise nõusolek: Potentsiaalne osaleja saab e-postile uuringukutse, mis sisaldab infot uuringu eesmärgi, tellija, toeostaja, meetodi, andmete päritolu, uuringus osalemise tingimuste (vabatahtlikkus, sh vastamise ajakulu, loosimine) jmt kohta ning uuringule sisenemise linki (Lisa 3). Kui uuringus osaleja ei reageeri e-postile saadetud uuringukutsele, siis käsitleme seda uuringus osalemisest keeldumisena. Uuringukutse saajal on võimalik anda ka selgelt märku uuringus osalemisest keeldumisest (Lisa 3 tekst kutse lõpus: Kui Te ei soovi osaleda, andke keeldumisest märku siin: [Keeldumise link]), st, et tema poole ei pöörduta enam antud uuringu raames.  
Uuringus osalemise esmaseks nõusolekuks on, kui uuringukutse saaja avab selles sisalduva uuringulingi ja jõuab peale endale sobiva vastamiskeele valikut lehele, mis tutvustab täpsemalt isikuandmete töötlemist puudutavat infot. 
2. Isikuandmete töötlemise nõusolek: Isikuandmete töötlemise nõusolek ja uuringus osalemise lõplik nõusolek või mitte-nõustumine (keeldumine) antakse peale uuringulingile sisenemist ja isikukaitse andmete teabega tutvumist (varasem Lisa 4, nüüdne Lisa 1 algus – muudetud vastavalt eetikakomitee soovitustele): 
• Olete tutvunud uuringu eesmärkide ja metoodikaga, teate, et Teie isikuandmeid töödeldakse ning nõustute uuringus osalema.  
• Ei nõustu oma isikuandmete töötlemisega ega soovi uuringus osaleda. 
Keeldumisel ei pöörduta antud uuringu raames enam vastava isiku poole; nõustumisel alustatakse ankeetide täitmist (Lisa 1 ja Lisa 2). 
Lisame ka vastavalt Eetikakomitee soovitustele muudetud Lisa 1, kus on Isikuandmete töötlemise teadliku nõusoleku / keeldumise vorm mõistetavuse huvides tõstetud taustaküsimustiku ette. 
 
8. Taotluse punkti 11 kohaselt andmesubjekte nende isikuandmete töötlemisest ette ei teavitata, vaid kutse saatmisel saab isik teabe uuringu andmekaitsetingimuste kohta. Isikuandmete kaitse üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte.  
Läbipaistvuse tagamiseks tuleb andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada vastavalt IKÜM artiklitele 12 – 14 konkreetselt selles uuringus toimuvast andmetöötlusest. Üldmäärus küll kehtestab ka andmesubjektide teavitamata jätmise alused, kuid neid saab rakendada pigem erandlikel asjaoludel. Antud uuringu taotluses ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid, mis takistavad isikute teavitamist. Teavitada on võimalik läbi (sotsiaal)meedia, ministeeriumi vm asutuse kodulehe kaudu vms viisil.
Taotluse punktis 11.3. on ka teave, et volitatud töötleja veebilehel avaldatakse konkreetse uuringu andmekaitsetingimused. Soovitame sel juhul lisada uuringu info ja andmekaitsetingimused enne uuringu algust ka vastutava töötleja TRAM veebilehele, mis aitaks oluliselt kaasa läbipaistvuse põhimõtte rakendamisele ja andmesubjektide teavitamisele. Kui leiate, et ka üldine eelnev andmesubjektide teavitamine võimalikuks ei osutu, palun seda otsust põhjendada. 
Vastus:
Siin on ebatäpsus. Vahetult enne uuringu algust tutvustakse uuringut ja teavitatakse isikuandmete töötlemisest potentsiaalseid vastajaid läbi avalike meediakanalite (raadio, TV, sotsiaalmeedia). 
Juba hetkel on olemas teave uuringus teostamisest nii Transpordiameti kui ka Turu-uuringute AS veebilehel: 
• https://transpordiamet.ee/otsing?sort=created&page=1&query=liikuvusuuring 
• https://turu-uuringute.eu/turu-uuringute-as-viib-labi-2025-liikuvusuuringu/ 
Turu-uuringute AS veebilehel on väga mitmekülgne info ka  andmekaitse üldpõhimõtete kohta üldiselt: https://turu-uuringute.eu/vastajale/ 
Turu-uuringute AS kodulehele üles pandav antud uuringu kontekstiga arvestav kui ka isikuandmete töötlemise tingimusi kirjeldav tekst on toodud ka Lisa 7. 2025 Teave Turu-uuringute AS kodulehel. Sama info lisab ka Transpordiamet oma veebilehele. 
 
9. Palun esitada andmekaitsealane mõjuhinnang või kui seda ei ole koostatud või ei koostata, siis palun seda otsust põhjendada, arvestades isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 35 sätestatuga. Taotluse punktist 9 nähtuvalt on hetkeseisuga uuringu valimiks, kelle andmeid töödeldakse, 243 975 isikut. IKÜM art 35 lg 1 kohaselt peab isikuandmete vastutav töötleja hindama enne isikuandmete töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele, kui isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht. IKÜM art 35 lg 3 loetleb olukorrad, millal andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine on nõutav, mh on hinnangu koostamine kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike aspektide 3 (3) süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka eriliigiliste isikuandmete ulatuslik töötlemine. 
Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis2 on selgitatud, mis on süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta. Juhendis on viidatud suunistele3, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut. Olemasolevast teabest lähtuvalt palun hinnata, kas käesoleval juhul on mõjuhinnangu koostamine vajalik ja kui on, siis palun see koostada. Kui mitte, siis palun tuua esile sellekohased kaalutlused. 
Vastus:
Lisatud Lisa 10. 2025 EELU Mõjuhinnang (esitatud ka Eetikakomiteele).

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) menetluses oleva Transpordiameti (TRAM) taotlus uuringus „Eesti elanike liikuvusuuring 2025“ isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta – vastused ettepanekutele

Allpool leiate iga punkti tagant vastused ettepanekutele, täpsustustele.
Muudatused on märgistatud tumepunasega. Taotluses on lisatud commantitena, mis punktile vastav muudatus käesoleva dokumendi raames vastab.

1. Tutvunud teie taotlusega, palun taotlust täiendada vastavalt alljärgnevale: 1. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõike 4 kohaselt kontrollib asjaomase valdkonna eetikakomitee IKS paragrahvis 6 sätestatud tingimuste täitmist, kui uuring põhineb eriliiki isikuandmetel. Taotluse kohaselt töödeldakse uuringus eriliiki isikuandmeid ning taotlus on esitatud kooskõlastamiseks eetikakomiteele. Palun edastage Andmekaitse Inspektsioonile eetikakomitee otsus, kui olete selle saanud. 
Vastus:
Eetikakomitee otsuse saadame niipea, kui see saabub. 

2. Taotluse punktis 4 on kirjeldatud isikuandmete töötlemise eesmärk. Isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artikli 5 lg 1 punkti b) kohaselt kogutakse isikuandmeid täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus. IKS § 6 lg 5 alusel loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu poliitika kujundamise eesmärgil läbiviidavad uuringud ja analüüsid. Uuringuna saab käsitleda mingi probleemi või uurimisküsimuse lahendamisele suunatud ajaliselt piiratud ning teadustöö vahendite ja meetodite abil läbiviidavat tegevust. See tähendab, et uuringul peab olema selge eesmärk, mille täitmiseks isikuandmeid töödeldakse. TRAM taotluse punktis 4 kirjeldatud tegevuse puhul jääb uuringu eesmärk ebaselgeks. Uuringuga kogutavate andmete analüüsimine ei saa olla iseseisev eesmärk ning eraldiseisva eesmärgina on küsitav ka andmete kogumine mudeli loomiseks. Seetõttu palume täpsustada uuringu eesmärke, st millistele probleemidele või uurimishüpoteesidele uuringu abil lahendusi või kinnitust otsitakse. 
Vastus:
Probleemid, mida püütakse uuringuga lahendada: 
1. Poliitiliste meetmete mõju hindamine - Transpordisüsteemi mõjutab palju erinevaid muutujaid ja Liikuvusuuringut tegemata ei ole võimalik hinnata, kas ja mis mõju kohaldatud poliitilised meetmed on kaasa toonud. 
2. Üle-eestiline liikuvusmudel - Liikuvuuringu tulemusena moodustatakse mudeli toimimiseks sünteetiline rahvastik. Ilma selleta pole võimalik analüüsida, kuidas tuleviku plaanitud taristu muudatused inimeste liikumisi mõjutada võivad. Liikuvusuuringu tulemustel põhineva liikuvusmudeli kasutamisel saame hoiduda liikumistele kahjulike otsuste tegemiseks. 
3. Üksikute uuringute tegemise vajaduse vähendamine - Eelmise liikuvusuuringu andmeid on kasutatud piirkonna liiklusuuringute läbiviimiseks. Selle asemel, et iga uuringu raames peaks hakkama uuesti inimeste liikumisi uurima ja üksikisikuid häirima, saab isikustamata (anonümiseeritud) tulemusi kasutada TRAM-i poolt korraldatud üle-eestilisest liikuvusuuringust.
4. Ühistransport ei vasta vajadustele - Uuringust saame infot selle kohta, mis põhjustel valitakse ühistranspordi asemel isiklik auto ja selle tulemustest saame leida meetmed selleks, et suurendada säästvate liikumisviiside kasutamise osakaalu. 
Konkreetsed näited: 
• Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021 
• Üleriigiline planeering 2050 
• Tallinna liiklusmudel (Tallinna Transpordiamet)- sisend Tallinna ühistranspordi ja liikluskorralduse planeerimisel 
• Tallinna ja Põhja-Harjumaa liiklusmudel (K-Projekt AS)- sisend paljudele riigiteede ja detailplaneeringute liiklusuuringutele. 

3. Küsitluse läbiviimiseks kavandatakse isikute nõusolekuta kontaktandmete pärimist rahvastikuregistrist. IKÜM artikli 5 lg 1 punkti c) järgi peab andmetöötlus vastama minimaalsuse põhimõttele ehk töödelda võib andmeid eesmärgi saavutamiseks võimalikult väheses mahus. TRAM soovib planeeritud vastajate hulga saavutamiseks pärida rahvastikuregistrist kontaktandmeid 20 – 25-kordses mahus. AKI hinnangul ei vasta see IKÜM minimaalsuse nõuetele. Uuringutes on tavapärane ca 10% ülekattega valimi väljavõtt. Ka juhul, kui saadavate andmete kvaliteet või tõenäoline vastamisaktiivsus on eeldatavalt madal, tuleb leida minimaalsusnõude järgimist soodustavad meetodid. Näiteks erinevate küsitlusmeetodite kasutamine, valimivõtu vajaduspõhine, ajaline, proportsionaalne jms jaotamine. Palume planeeritud valimivõtu kriteeriume ja vajadust kriitiliselt hinnata ning põhjendada, viidates vastava metoodika allikale ja korrigeerida. 
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 2 (3) 
Vastus:
Selleks, et oleks tagatud uuringu võrreldavus 2021. aasta uuringuga ja uuringu saaks võrreldaval ajal planeeritud ajagraafikuga (iganädalaselt) ja metoodikaga (KOV-ide efektiivne valim kahes vanusegrupis) läbi viia, peab kontaktandmeid võtma minimaalselt 20-kordses mahus, üksikutes, valdavalt muukeelse elanikkonnaga KOV-ides 25-kordses mahus. Siinkohal võeti arvesse eelmise uuringu kogemust (vastamisaktiivsus oli olenevalt piirkonnast 3-7%, mitte 10%) ehk on täidetud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse nõuded (Isikuandmete kaitse üldmääruse art 5(1)(b) ja (c)). Pikem selgitus on toodud taotluses punktis 4, tähistatud comment-is punktiga 3.

Piisav kontaktibaasi olemasolu on vajalik, et saaksime katkestusteta etteantud aja raames sujuvalt katta kogu uuringu sihtrühm.

Lisaks arvestasime, et vastamismäärad on varasemaga võrreldes oluliselt kahanenud - kuna uuringukutsed on isikuandmete töötlemise nõuete tõttu muutunud pikaks ja ametlikuks, vastajatele seega eemaletõukavaks; pikkade kutsekirjade, nendes sisalduvate rohkete linkide, märksõnade ja aadresside tõttu satuvad üha rohkemad uuringukutsed ka rämpsposti filtritesse, jõudmata adressaatideni; lisandunud on ka inimeste suurenenud hirm petukirjade ees. 

4. Taotluses on läbivalt öeldud, et küsitlusandmed on anonüümsed. AKI selgitab, et anonüümsed on andmed, mis on muudetud anonüümseks sellisel viisil, et üksikisikut ei ole või enam ei ole võimalik tuvastada mis tahes mõistlikult tõenäoliselt kasutatava vahendi abil. See tähendab, et andmed on täielikult ja pöördumatult konkreetse füüsilise isikuga seostamatud. 
Küsitlusankeediga kogutavate andmete koosseisu ja detailsust hinnates ei saa andmestikku anonüümseks pidada, kuivõrd kogumis ei ole välistatud konkreetse isiku tuvastamine. Ka TRAM möönab taotluses, et kaudse tuvastamise võimalus on olemas. Sellisel juhul on tegemist pseudonüümsete isikuandmetega, mille töötlemise suhtes kehtivad kõik IKÜM nõuded. Seega tuleb kavandatav andmetöötlus vastavalt eeltoodule üle hinnata ja vajadusel korrigeerida. 
Vastus:
Meie taotluse 10.2-s on märgitud, et valimiisikute kontaktandmed hoitakse eraldi küsitluse andmebaasi vastuste failist ning vastuste failis on isikute kontaktandmed asendatud unikaalse koodiga (pseudonümiseeritud). Kui küsitlusperioodi jooksul keeldub vastaja küsitlusele vastamisest, on koodivõtme abil võimalik tuvastada vastaja kontaktid (mitte isiku nime). Küsitluse läbiviija (volitatud töötleja Turu-uuringute AS) saab eemaldada vastajaga seotud andmed küsitluse andmebaasist. 
Küsitlusandmeid kogub ja haldab Turu-uuringute AS ning need andmed on pseudonümiseeritud kuni 14.06.2026. Alates 15.06.2026 on küsitluses osalenud ja keeldunute kontaktandmed anonümiseeritud küsitluse läbiviija poolt. Kui küsitlusperiood on lõppenud, annab Turu-uuringute AS uuringu tulemused üle Transpordiametile vaid anonümiseeritud kujul. Kontaktandmetega fail kustutatakse jäädavalt Turu-uuringute AS-i poolt taotluses märgitud viisil.  
Ainsad tundlikud isikuandmed on elukoha tunnus KOV tasandil. Kuna vastajate koguarv jääb selles kogu KOV mastaabis üsna väikeseks, siis oleme veendunud, et kaudse tuvastamise võimalus antud uuringu raames on kaduvväike, pigem teoreetiline. Seega uuringu käigus kogutud andmete detailsus ei võimalda vastajat profileerida ja läbi selle tema isikut tuvastada. 
Rahvastikuregistrist tehtavas päringus ei ole inimene tuvastatav - inimeste nimesid andmete väljavõtmisel ei küsita, elukoht on ankeedis ja loodavas andmebaasis KOV tasandil (pole võimalik tuvastada kindlat inimest muude tunnuste järgi madalamal tasemel). Lisame ka eetikakomiteele esitatud dokumendi Lisa 10. 2025 EELU Mõjuhinnang.  
 

5. TRAM kavandab küsitlusega kogutud isikuandmeid säilitada tähtajatult. Isiku nõusoleku alusel isikuandmete säilitamine tähtajatult peab olema tõepoolest põhjendatud ja vajalik. AKI juhib tähelepanu, et nõusoleku võib andmesubjekt igal ajal tagasi võtta, misjärel tuleb andmetöötlus lõpetada. Taotlusest ei nähtu selliseid kaalutlusi või põhjendusi, mis õigustaks andmete tähtajatut säilitamist. Palume säilitamise vajadus läbi mõelda ja vajadusel korrigeerida. 
Lisaselgitusena märgime, et isikuandmete töötlemine on Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 26 sätestatud eraelu puutumatuse riive, mis isiku nõusoleku puudumisel on lubatud ainult seaduse alusel (PS § 3 ja § 11). Seega muul õiguslikul alusel peab isikuandmete tähtajatu säilitamise õigus või ka säilitamise tähtaeg olema põhjendatud kaalutlustel kehtestatud seadusega. 
Vastus:
Juhime tähelepanu, et TRAM isikuandmeid ei säilita. Volitatud töötleja annab TRAM-ile üle juba anonümiseeritud andmefaili. Seega ei ole siinkohal enam tegemist isikuandmete töötlemisega.  
Rahvastikuregistri andmebaas ja tuvastamise võti kustutatakse 15.06.2026. Kuni 14.06.2026-ni võivad vastajad pöörduda ja nõuda andmebaasist enda vastuste kustutamist.  
TRAM säilitab kogutud anonümiseertitud andmeid tähtajatult. 
 
6. Taotluse punktides 10.2. ja 10.3. on toodud erinevad kontaktandmete ja koodivõtme kustutamise tähtajad. Palun täpsustada. 
Vastus:
Kuni 14.06.2026-ni võivad vastajad pöörduda ja nõuda andmebaasist enda vastuste kustutamist. Alates 15.06.2026 on isikuandmed ja koodivõti kustutatud ja peale seda ei ole enam võimalik vastajaid tuvastada. Juhul kui kustutamine toimuks samal kuupäeval kuni on võimalik nõuda oma vastuste kustutamist andmebaasist, siis ei oleks see enam koodivõtme puudumise tõttu võimalik. 
Punkti 10.2 on ekslikult sattunud vale kuupäev, asendame kuupäeva 14.06.2026 kuupäevaga 15.06.2026 (Hiljemalt 15.06.2026 kustutatakse nii andmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail kui ka rahvastikuregistrist saadud kontaktandmete fail. Peale seda säilitatakse küsitlusandmeid  anonümiseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate tuvastamist võimaldavaid andmeid). 
 
7. AKI juhib tähelepanu, et uuringusse kutsumisel tuleb isikule arusaadavalt eristada uuringus osalemise nõusolekut ja isikuandmete töötlemise nõusolekut. Tulenevalt IKÜM artiklist 7 ja arvestades põhjendusega 32 peab isikuandmete töötlemiseks kehtiv andmesubjekti nõusolek olema antud aktiivses vormis vabatahtlik, ühemõtteline, konkreetne ja teadlik tahteavaldus. Vaikimist, eelnevalt märgistatud lahtreid, tegevusetust või muude otsustustega seotud tegevust ei saa pidada asjakohaseks nõusolekuks. Andmesubjekti kehtiva nõusoleku olemasolu tõendamise kohustus on isikuandmete vastutaval töötlejal. Palume nende nõuetega arvestada ja uuringu tingimusi täiendada. 
Vastus:
1. Osalemise nõusolek: Potentsiaalne osaleja saab e-postile uuringukutse, mis sisaldab infot uuringu eesmärgi, tellija, toeostaja, meetodi, andmete päritolu, uuringus osalemise tingimuste (vabatahtlikkus, sh vastamise ajakulu, loosimine) jmt kohta ning uuringule sisenemise linki (Lisa 3). Kui uuringus osaleja ei reageeri e-postile saadetud uuringukutsele, siis käsitleme seda uuringus osalemisest keeldumisena. Uuringukutse saajal on võimalik anda ka selgelt märku uuringus osalemisest keeldumisest (Lisa 3 tekst kutse lõpus: Kui Te ei soovi osaleda, andke keeldumisest märku siin: [Keeldumise link]), st, et tema poole ei pöörduta enam antud uuringu raames.  
Uuringus osalemise esmaseks nõusolekuks on, kui uuringukutse saaja avab selles sisalduva uuringulingi ja jõuab peale endale sobiva vastamiskeele valikut lehele, mis tutvustab täpsemalt isikuandmete töötlemist puudutavat infot. 
2. Isikuandmete töötlemise nõusolek: Isikuandmete töötlemise nõusolek ja uuringus osalemise lõplik nõusolek või mitte-nõustumine (keeldumine) antakse peale uuringulingile sisenemist ja isikukaitse andmete teabega tutvumist (varasem Lisa 4, nüüdne Lisa 1 algus – muudetud vastavalt eetikakomitee soovitustele): 
• Olete tutvunud uuringu eesmärkide ja metoodikaga, teate, et Teie isikuandmeid töödeldakse ning nõustute uuringus osalema.  
• Ei nõustu oma isikuandmete töötlemisega ega soovi uuringus osaleda. 
Keeldumisel ei pöörduta antud uuringu raames enam vastava isiku poole; nõustumisel alustatakse ankeetide täitmist (Lisa 1 ja Lisa 2). 
Lisame ka vastavalt Eetikakomitee soovitustele muudetud Lisa 1, kus on Isikuandmete töötlemise teadliku nõusoleku / keeldumise vorm mõistetavuse huvides tõstetud taustaküsimustiku ette. 
 
8. Taotluse punkti 11 kohaselt andmesubjekte nende isikuandmete töötlemisest ette ei teavitata, vaid kutse saatmisel saab isik teabe uuringu andmekaitsetingimuste kohta. Isikuandmete kaitse üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte.  
Läbipaistvuse tagamiseks tuleb andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada vastavalt IKÜM artiklitele 12 – 14 konkreetselt selles uuringus toimuvast andmetöötlusest. Üldmäärus küll kehtestab ka andmesubjektide teavitamata jätmise alused, kuid neid saab rakendada pigem erandlikel asjaoludel. Antud uuringu taotluses ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid, mis takistavad isikute teavitamist. Teavitada on võimalik läbi (sotsiaal)meedia, ministeeriumi vm asutuse kodulehe kaudu vms viisil.
Taotluse punktis 11.3. on ka teave, et volitatud töötleja veebilehel avaldatakse konkreetse uuringu andmekaitsetingimused. Soovitame sel juhul lisada uuringu info ja andmekaitsetingimused enne uuringu algust ka vastutava töötleja TRAM veebilehele, mis aitaks oluliselt kaasa läbipaistvuse põhimõtte rakendamisele ja andmesubjektide teavitamisele. Kui leiate, et ka üldine eelnev andmesubjektide teavitamine võimalikuks ei osutu, palun seda otsust põhjendada. 
Vastus:
Siin on ebatäpsus. Vahetult enne uuringu algust tutvustakse uuringut ja teavitatakse isikuandmete töötlemisest potentsiaalseid vastajaid läbi avalike meediakanalite (raadio, TV, sotsiaalmeedia). 
Juba hetkel on olemas teave uuringus teostamisest nii Transpordiameti kui ka Turu-uuringute AS veebilehel: 
• https://transpordiamet.ee/otsing?sort=created&page=1&query=liikuvusuuring 
• https://turu-uuringute.eu/turu-uuringute-as-viib-labi-2025-liikuvusuuringu/ 
Turu-uuringute AS veebilehel on väga mitmekülgne info ka  andmekaitse üldpõhimõtete kohta üldiselt: https://turu-uuringute.eu/vastajale/ 
Turu-uuringute AS kodulehele üles pandav antud uuringu kontekstiga arvestav kui ka isikuandmete töötlemise tingimusi kirjeldav tekst on toodud ka Lisa 7. 2025 Teave Turu-uuringute AS kodulehel. Sama info lisab ka Transpordiamet oma veebilehele. 
 
9. Palun esitada andmekaitsealane mõjuhinnang või kui seda ei ole koostatud või ei koostata, siis palun seda otsust põhjendada, arvestades isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 35 sätestatuga. Taotluse punktist 9 nähtuvalt on hetkeseisuga uuringu valimiks, kelle andmeid töödeldakse, 243 975 isikut. IKÜM art 35 lg 1 kohaselt peab isikuandmete vastutav töötleja hindama enne isikuandmete töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele, kui isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht. IKÜM art 35 lg 3 loetleb olukorrad, millal andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine on nõutav, mh on hinnangu koostamine kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike aspektide 3 (3) süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka eriliigiliste isikuandmete ulatuslik töötlemine. 
Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis2 on selgitatud, mis on süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta. Juhendis on viidatud suunistele3, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut. Olemasolevast teabest lähtuvalt palun hinnata, kas käesoleval juhul on mõjuhinnangu koostamine vajalik ja kui on, siis palun see koostada. Kui mitte, siis palun tuua esile sellekohased kaalutlused. 
Vastus:
Lisatud Lisa 10. 2025 EELU Mõjuhinnang (esitatud ka Eetikakomiteele).