Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

_____________________ (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja

puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

jah

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Eetikakomitee menetlus

viiakse läbi samaaegselt

Andmekaitse

Inspektsiooni taotlusega

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952,

Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn

Kristel Vallsalu, [email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Sihtasutus Mõttekoda Praxis (uuringu sisuline

läbiviija), registrikood 90005952,

Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

Kontaktisik: Hede Sinisaar,

[email protected]

telefon:+372 5695 8309

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975,

Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

[email protected]

telefon 612 1360

2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Eesti Töötukassa, registrikood 74000085,

Aadress: Lasnamäe tn 2, 11412 Tallinn

[email protected]

telefon 777 3000

2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Statistikaamet, registrikood 70000332,

Tatari tn 51, 10134 Tallinn

Kontaktisik: Rauno Temmer,

[email protected], 625 9135

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Tegemist on uurimisprojektiga, mille

läbiviijaks on Sotsiaalministeerium ning

mis on kooskõlas teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse §

13 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt

kõigi ministeeriumide ülesandeks on

oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja

arendustegevuse ning selle

finantseerimise korraldamine.

2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna

piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus

(edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt

kuulub ministeeriumi valitsemisalasse

sotsiaalse turvalisuse,

sotsiaalhoolekande ning

pensionisüsteemi kavandamine ja

korraldamine,

sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene

koordineerimine, laste õiguste tagamine

ja heaolu edendamine, puudega inimeste

elukvaliteedi edendamine ja sellealase

tegevuse koordineerimine; rahva tervise

kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi

arendamine, ravikindlustus, ravimid ja

meditsiiniseadmed ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb

Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda

Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus

nr 42 „Sotsiaalministeeriumi

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).

Vastavalt põhimääruse §-le 4 on

ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja

teistes õigusaktides sätestatud pädevuse

piires korraldus-, arendus-, planeerimis-

ja järelevalvetoimingute tegemine oma

valitsemisalas, lähtudes valitsemisala

arengukavas esitatud ministeeriumi ja

valitsemisala strateegilistest

eesmärkidest ning põhimääruse 4.

peatükis sätestatud osakondade

põhiülesannetest.

4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade

põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2

punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika

osakonna põhiülesanne on luua eeldused

ministeeriumi poliitikakujundamise

protsessi teadmistepõhisusele, et tagada

objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal

valdkonna arengust ja rakendatud või

kavandatava poliitika mõjususest.

5. Uuringuprojekt vastab teadus- ja arendustegevuse erandi tunnustele ning Sotsiaalministeerium viis uuringu läbiviija leidmiseks läbi teaduskonkursi.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Isikuandmete töötlemine on vajalik, et analüüsida terviklikult puude raskusastme hindamise

süsteemi muutmist ning sellega kaasuvat hüvede ümberkorraldamist ning mõju nii sihtrühmale kui

mõju erinevates valdkondades (vt punktid 5 ja 6).

Alates 2016. aasta töövõimereformist on Eestis tööealistele inimestele kasutusel kaks paralleelset

hindamissüsteemi – töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine. Need süsteemid

suures osas dubleerivad teineteist, tekitavad hinnatavates segadust ja on riigile ressursikulu.

Arvestades nii uuringute andmeid kui rahvastiku statistikat ja prognoose, siis vanaduspensionieas

kasvab märgatavalt inimeste vajadus kõrvalabi ja teenuste järele. Samas on keeruline eristada, kas

abivajadus tuleneb vanusega seotud muutustest või puudest. Praegune süsteem tugineb keerukale

ja ressursimahukale puude raskusastme tuvastamisele, kuigi tegelikkuses on vajadus kiirema ja

paindlikuma süsteemiga toetada kõiki tervisepiirangutega eakaid.

Kokkuvõttes on kehtiv puude tuvastamise ja toetuste maksmise süsteem liiga keeruline ja

killustatud ning ei jõua alati tegelike abivajajateni. Seetõttu on vaja kujundada lihtsam,

arusaadavam ja tõhusam süsteem, mis lähtuks inimese vajadustest ning mis oleks kooskõlas

rahvusvaheliste kohustustega. Uuringu eesmärgiks on analüüsida kehtivat olukorda ja teha

ettepanekuid selle kohta, kuidas muuta praegust süsteemi nii, et sihtrühmade õigused, toetused ja

seotud hüved oleksid ka uues süsteemis tagatud. Seejuures on vaja hinnata, kas ja kuidas on

võimalik kujundada ümber puude raskusastme või liigiga (funktsioonihäirega) seotud hüved ning

milliste vajaduste katmiseks oleks kõige mõistlikum suunata tänane puuetega inimeste

sotsiaaltoetus kui tööealiste sihtrühmas jääks edaspidi vaid töövõime hindamine ja töövõimetoetus

ning vanaduspensioniealistel enam puude raskusastet ei tuvastataks.

Uuringu eesmärgist ja uurimusülesannetest tulenevalt kombineeritakse kvalitatiivseid ja

kvantitatiivseid meetodeid ning kasutatakse registrite ja Statistikaameti andmeid.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu eesmärkide täitmiseks on isikuandmete töötlemine vajalik järgmiselt:

1) Registriandmete analüüs:

a. Esmalt on vaja analüüsida tööealiste puude raskusastmega ja vähenenud töövõimega

inimeste sihtrühmade kattuvust ja erinevusi, et seejärel välja töötada ettepanekud

süsteemi ümberkorraldamiseks. Kuivõrd tööealiste sihtrühmas on üheks võimalikuks

variandiks kui kahe süsteemi asemel jääks edaspidi vaid töövõime hindamine koos

töövõimetoetusega, siis on vaja teada, kui suur ja milline on sihtrühma profiil, jaotus,

teenuste kasutus jm. Selleks on vaja Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti

registrite andmetel hinnata, kui paljudel on 1) hinnatud ainult vähenenud töövõime, 2)

kui paljudel tuvastatud ainult puude raskusaste, 3) kui paljudel on tuvastatud nii

vähenenud töövõime kui puude raskusaste, 4) kui paljudel on veel kehtiv püsiv

töövõimetus (koos ja ilma tööealise puude raskusastmeta) ning mis on nende rühmade

taustatunnused. Selline analüüs on oluline töötamaks välja lahendusi erinevate õiguste,

hüvede ümberkorraldamiseks, kuid ka võimalike muudatuste mõju hindamiseks. Lisaks

sellele, et registriandmed võimaldavad hinnata sihtrühmade kattuvust, sh eristada

alarühmade suurused, on aluseks nn persoonide kirjeldamisele, siis teisalt on nt puude

määramise otsuste algus- ja lõpuajad olulised hindamaks ka võimalikku väljumist või

liikumist töövõime hindamise skeemi uue lahenduse korral (kui jääb vaid üks skeem),

kuid ka võimalikku muutust seotud teenuste jm hüvede kasutamisel. Sellele järgnevalt

on vaja hinnata võimalike muudatuste mõju eri valdkondades (sh mõju sihtrühmale,

riigiasutustele) ning kuluprognoos (mõju riigieelarvele).

b. Lisaks on isikuandmete töötlemine vajalik puude raskusastet omavate, kuid ilma

töövõime hindamiseta tööealiste isikute intervjueerimiseks (kontaktandmete päring, et

kutsuda intervjuul osalema neid, kelle on puue, kuid kellel ei ole registriandmete alusel

vähenenud töövõimet). Tegemist on rühmaga, kes on eeldatavalt muudatusest kõige

enam mõjutatud. Intervjuude peamiseks eesmärgiks on teada saada, mis põhjustel neil

vähenenud töövõimet hinnatud või tuvastatud ei ole. Saadud info on oluline

lahendusettepanekute ja ümberkorraldamise lahenduste koostamiseks ning mõju

hindamiseks.

c. Registriandmete analüüsi vanaduspensioniealiste sihtrühmas eesmärgiks on analüüsida

detailsemalt sihtrühma ja koostada sihtrühma profiil, et hinnata, kas ja kuidas ümber

korraldada vanaduspensioniealiste sihtrühmas puude raskusastme või liigiga seotud

hüved, kui vanaduspensioniealistel enam puude raskusastet ei tuvastataks. Samuti

võimaldab selline analüüs hinnata, milliste vajaduste katmiseks oleks kõige mõistlikum

suunata tänane vanaduspensioniealiste puudega inimese toetus. Registriandmete alusel

tuuakse välja nii lahenduste kuluprognoos kui mõju puudega vanaduspensioniealistele

inimestele. Samuti on vanaduspensioniealiste sihtrühma profiil (sh teenuste kasutus)

oluline, et välja töötada terviklahendus, kuidas toimub nö üleminek tööealiste

sihtrühmast vanaduspensioniealiste sihtrühma ning milline on puude otsuste järgi nö

väljumine senisest skeemist.

2) EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudel ja selle sisendandmete analüüs:

Kuigi registriandmed võimaldavad hinnata nii tööealiste kui vanaduspensioniealiste

sihtrühma suurust, profiili, teenuste kasutamist, siis need andmed ei võimalda hinnata

sihtrühmade jaotust leibkonnatüüpide (nt üksikvanem, üksik pensionär jne), nii

individuaalse kui leibkonna kogusissetuleku, sotsiaalmajandusliku seisundi (töötav, töötu,

mitteaktiivne) jm lõikes ning hinnata lahendusettepanekute mõju detailsemalt näiteks

puuetega inimeste vaesuse ja sissetuleku ebavõrdsuse näitajatele. Selliseks analüüsiks on

sobilik EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudel ja selle sisendandmed.

Seega on isikuandmete töötlemine vajalik ka EUROMODi maksude- ja toetuste

mikrosimulatsioonimudeli ja selle registripõhiste kogu elanikkonda hõlmavate

sisendandmete kasutamiseks, sest:

a. EUROMODi registripõhine sisendandmestik on ainus andmestik, kus on esitatud

ühtselt koos kõik sissetulekute, toetuste, hüvitiste või maksudega seotud andmed. Kui

kasutada mõnda muud andmestikku või luua uuringuprojekti tarbeks uus andmestik,

läheks analüüsi läbiviimine väga kulukaks nii rahalises kui ajalises mõttes, kuna oleks

vajalik sarnane andmestik nullist üles ehitada, mis omakorda tähendaks suurt ajakulu

nii andmestiku koostamisele kui valideerimisele. Lisaks oleks selline tegevus dubleeriv,

arvestades, et analüüsi vajadustele vastav andmestik on juba olemas.

b. Andmestik on juba pseodonümiseeritud ning selle võti on ainult Statistikaametil.

Andmestikule ligipääs on võimalik ainult pärast Statistikaametiga lepingu sõlmimist

Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning pärast kasutajate kahekordset autentimist.

Igal muu andmeallika kasutamise korral on selline andmekoosseis puudu ja seda tuleks

hakata koostama ning pseodonümiseerima, mis oleks kõigile osapooltele sh

registripidajatele väga ajamahukas ja olemasolevat dubleeriv protsess.

c. Statistikaameti registripõhine andmestik võimaldab hinnata ka detailsema sihtrühmade

lõikes, mis omakorda panustab analüüsi täpsusele. See on kriitiline, kuivõrd hinnatakse

mõju haavatavatele ja majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevatele elanikele ja

nende leibkondadele, kelleks antud juhul on puuetega inimesed (sh puuetega

üksikvanemad, üksi elavad puuetega eakad jne). Nendest teatud rühmi on kogu

rahvastikust vaid mõni protsent, mistõttu selliste inimeste jõudmine ükskõik millisesse

küsimustikku ei ole piisav statistilistelt usaldusväärsete hinnangute andmiseks.

d. EUROMODi registripõhise andmestiku tunnuste koosseisu ei ole võimalik muuta, kuna

kõikide tunnuste olemasolu andmestikus on vajalik mudeli jooksutamiseks ning kõigi

sotsiaalmajanduslike tegurite arvesse võtmiseks. Vastasel juhul on analüüsi tulemused

ebatäpsemad, kuna arvutustest jäetakse välja osa Eestis pakutatavatest toetustest.

e. Isikuandmete töötlemine on seega vajalik EUROMODi sisendiks oleva andmestiku

kasutamiseks. Seejuures ei oleks mõistlik küsida inimestelt eraldi luba nende

isikuandmete töötlemiseks, kuna see võtaks ebamõistlikult kaua aega ning inimeste

kontaktandmed ei pruugi olla kas riigi andmebaasides olemas või need ei pruugi olla

ajakohased.

3) Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuring 2016–2024 andmete (sh longituudsete) analüüs:

Sotsiaalkindlustusameti andmetel on aastate jooksul puuetega inimeste üldarv vähenenud,

kuid ei ole teada kuivõrd on muutunud tööealiste jaotus punktis 1 mainitud lõigetes, sh

arvestades aega enne ja pärast töövõimereformi. Viimane on oluline, et hinnata võimalike

muudatuste mõju edaspidiseks ehk arvestada trendi kuluhinnangute koostamisel ja

lahendusettepanekute tegemisel. Lisaks annab Eesti Sotsiaaluuringu ehk ESU kasutamine

võimaluse analüüsida nimetatud sihtrühmi täiendavalt inimese enda enesehinnangul

põhinevatel andmetel, sh kõrvalabi vajadus, tegevuspiirangute olemasolu, hinnang

majanduslikule toimetulekule jm. Samuti sisaldavad ESU 2016 ja ESU 2024 küsimusi

koduhoolduse teenuse kasutamisest ja selle mittekasutamise põhjustest, mis annab olulise

sisendi eestkätt vanaduspensioniealiste olukorra, vajaduste, kuid ka süsteemi

ümberkorraldamise mõju hindamiseks. Ka võimaldab ESU analüüsida mõju leibkonna

tegeliku koosseisu alusel (EUROMODis kasutavad leibkonnaandmed on registripõhised,

mistõttu ei ühti EUROMODi suhtelise vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse näitajad

avaldatud statistikaga). See võimaldab anda hinnanguid sama metoodika alusel, mida on

kasutatud nii EL sotsiaalsamba tegevuskava kui Eesti Heaolu arengukavas 2023–2030

esitatud suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise eesmärkide hindamisel. ESU

uuringut viiakse läbi tagasiulatuvalt ehk ESU 2016–2024 andmed sisaldavad sissetulekuid

aastate 2015–2023 kohta. Samas on tegemist longituudse uuringuga ehk üks isik osaleb

uuringus neljal järjestikusel aastal ning see võimaldab (piisaval arvul vaatluste korral)

hinnata puuetega inimeste püsivaesust nii kehtiva olukorra kui näiteks puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste asendumisel töövõimetoetusega. ESU 2016–2024 andmete (sh

longituudsete tunnuste) kasutamine võimaldab seega analüüsida neid aspekte, mida ei ole

võimalik teostada EUROMODi kasutamisega või registriandmete analüüsis, sest:

 Sellise aegrea analüüsi tuleks hõlmata oluliselt enam registrite andmeid, mis tooks

kaasa ebamõistliku koormuse nii registripidajatele kui uuringu läbiviijale. Lisaks

oleks tegemist dubleeriva andmestikuga, kuivõrd sellist analüüsi on võimalik teha

varasemalt kogutud ja pseudonümiseeritud Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu

(ESU) andmete alusel. Nimetatud aegrea analüüsiks ei sobi ka EUROMOD

andmestik, kuivõrd selle puhul on tegemist ühe aastapõhise andmestikuga.

 ESU on riiklikust statistikast ning selle andmestik on juba pseodonümiseeritud ning

selle võti on ainult Statistikaametil. Andmestikule ligipääs on võimalik ainult pärast

Statistikaametiga lepingu sõlmimist Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning

pärast kasutajate kahekordset autentimist.

 Registripõhised andmed ei sisalda inimeste enda hinnanguid tervise, kõrvalabi jm

teemadel, kuid mis annavad olulise sisendi lahenduste mõju hindamiseks.

 Samas ei piisa ainult ESU andmete analüüsist, kuivõrd tegemist on uuringuga ning

aegridade analüüsis ning muude tegurite sh inimeste hinnangute analüüsimisel on

peamiseks piiranguks asjaolu, et tegemist on valimipõhise uuringuga ning väiksema

sihtrühmade lõikes ei pruugi olla piisavalt vaatlusi.

Kokkuvõttes toetavad nimetatud allikatel analüüsid üksteist ning võimaldavad täita uuringu

eesmärke ning teostada uuring sellise ajakavaga, et uuringu tulemusi saaks kasutada 2026. aasta

alguses vastavate seaduse muudatuste või väljatöötamiskavatsuse koostamisel. Kui registriandmed

võimaldavad analüüsida puude raskusastme ja töövõime hindamise otsuseid koos erinevate seotud

teenuste kasutamisega, siis EUROMODI mudeli ja selle sisendandmestik võimaldab hinnata

detailsemalt uuringu sihtrühmi kogusissetuleku jm lõikes, kuid samas ei võimalda see hinnata

teenuste ega puude/töövõime hindamise otsuseid. Samuti võimaldavad registriandmed hinnata

mõju toimetulekutoetuse saamisele, kuivõrd teistes andmetes ei ole teada eluruumi suurust vm

tegureid, mis on antud sihtrühma ja võimalike muudatuste mõju hindamisel olulised. Nii

registriandmed kui EUROMOD andmestik aga ei võimalda analüüsida inimese hinnanguid nt

kõrvalabi vajadusele või püsivaesusele (statistiliselt piisavate vaatluste arvu korral).

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu tulemusel selgub, kas ja kuidas on võimalik kujundada ümber täisealiste sihtrühmas puude

raskusastme või puude liigiga seotud hüved ning milliste vajaduste katmiseks oleks kõige

mõistlikum suunata tänane täisealiste inimeste toetus kui tööealiste sihtgrupis jääks edaspidi vaid

töövõime hindamine ja töövõimetoetus ning kui vanaduspensioniealistel enam puude raskusastet

ei tuvastataks. Uuringu tellijaks on Sotsiaalministeerium ning uuringu läbiviimise juhtrühma on

kaasatud nii Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) kui Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa

või TK) esindajad. Uuringu läbiviijaks on SA Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis). Uuringu

tulemused aitavad luua sihtrühmale selgema ja lihtsama hindamise ning toetuste süsteemi. Samuti

on uuringu tulemused poliitikakujundajatele aluseks vastavasisulistele õigusloome muudatustele

ning võimaldavad andmetele tuginevalt välja tuua, milline mõju võimalike lahendusettepanekutega

võib kaasneda (nii sihtrühmale kui riigile).

Uuringu tulemused aitavad täita Heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki: minna üle sotsiaal-,

tervise- ja töövaldkonnas inimese eluteekonda ja vajadusi arvestavale lõimitud teenuste

pakkumisele, mida toetab tõenduspõhiste keskkonnasäästlike digitaalsete lahenduste

kasutuselevõtt ja andmete lõimitud kasutamine. Samuti aitavad uuringu tulemused täita Vabariigi

Valitsuse koalitsioonikokkulepet 2025–2027, mille üheks eesmärgiks on muuta riigi teenused

lihtsateks, turvalisemateks ja inimeste vajadustest lähtuvateks.

Uuring on kooskõlas Eesti 2035 riigi pikaajalise arengustrateegias toodud vajalike muudatustega

rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse all „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja

ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“. Eraldi tegevusena on selle

punkti all planeeritud tervise-, töö- ja sotsiaalkaitse ning kultuurisektori teenuste (nt abivahendid,

rehabilitatsioon, tugiteenused, infoteenused, ligipääs kultuuri- ja spordisündmustele)

koordineerimine ja integreerimine, et saavutada nende koostoimes suurem tulemuslikkus.

Lisaks on uuringu eesmärgid kooskõlas rahvusvaheliste kohustuste. Nii on Euroopa Liidu puuetega

inimeste õiguste strateegia 2021–2030 eesmärgiks tagada puudega inimestele võrdne juurdepääs

tööhõivele ja edendada nende osalemist tööturul. See hõlmab meetmeid, mis keskenduvad

mittediskrimineerimisele töökohal, sotsiaalsele kaitsele ja töökeskkonna kohandamisele vastavalt

puudega inimeste vajadustele.

Ka ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni eesmärk on kaitsta ja edendada puudega

inimeste õiguseid ning tagada, et riik ning teised osapooled astuvad vajalikke samme puudega

inimeste õiguste edendamiseks ja toimetuleku parandamiseks, teadlikkuse suurendamiseks,

toetuste, teenuste ja muu abi kättesaadavuse tagamiseks. ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee

on Eesti esimese aruande järeldusena 2021. aastal soovitanud läbi vaadata puude hindamise

süsteem ja viia see kooskõlla puuetega inimeste õiguste konventsiooni mudeliga. Samuti tuuakse

järeldustes esile statistika ja uuringute kitsaskohti ning seeläbi rõhutatakse konventsiooni toodut,

mille alusel on vajalik analüüs ja statistika nii puuetega inimeste olukorra kui nendele suunatud

poliitikamuudatuste mõju hindamiseks. Samuti rõhutatakse puuetega inimeste kaasamist neid

puudutavate otsuste tegemisse.

Euroopa Liidu sotsiaalõiguste samba kohaselt on puudega inimestel õigus sissetulekutoetusele, mis

tagab neile väärika elu ja teenustele, mis võimaldavad neil osaleda tööturul ja ühiskonnaelus ning

nende vajadustele kohandatud töökeskkonnas. Samuti on Eesti seadnud sarnaselt teistele Euroopa

Liidu riikidele vähendada suhtelist vaesust ja sotsiaalset tõrjutust nii kogu elanikkonna kui

vanemaealiste (65-aastased ja vanemad) elanike seas. Ka on uuring kooskõlas ka ÜRO

ülemaailmse säästva arengu tegevuskavaga, mille üheks eesmärgiks on ebasoodsas olukorras

olevate inimeste (sh puudega inimesed, kellest enam kui 80% elab vaesuses) mõjuvõimu

suurendamine.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Sotsiaalministeerium uuringu tellijana on teadus- ja arendustegevuse erandi alusel läbi viinud

avaliku konkursi ning sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga (Sihtasutus Mõttekoda Praxis).

Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on Praxis. Volitatud töötlejate andmed on

esitatud osas 2.

Uuringus on registriandmete analüüsiga seotud andmeandjateks (registripidajad)

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ning Töötukassa (TK), kellega on eelnevalt kooskõlastatud

andmekoosseis. Isikuandmete töötlemine on vajalik andmete koondamiseks ning teatud isikuliste

kategooriate loomiseks (sh on puue, kuid ei ole vähenenud töövõimet), et viia seejärel läbi

kvantitatiivne statistiline analüüs. Registriandmed seotakse igale isikukoodile genereeritud

umbisikustatud unikaalse koodi ehk UID-ga (andmekoosseis on esitatud lisas 1). Isikuandmete

sidumine ja andmete töötlemine toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste

mahtu ei suurendata ning tema õigusi ei kahjustata.

Päringutes palume koondada andmeid, mis on registripidajatel juba olemas. See tähendab, et

andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki

täiendavaid kohustusi. Nii SKA kui TK teevad registritest päringu statistiliseks analüüsiks vaid

vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta.

Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee

ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Päring analüüsiks vajalike andmete osas

tehakse vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus,

isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c)).

Intervjuude läbiviimiseks inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet,

esitab Praxis Sotsiaalkindlustusametile intervjueeritavate valikuks (kontaktandmete päring) UID-

d, kes registriandmete esmase analüüsi alusel vastavad sihtrühma kirjeldusele.

Sotsiaalkindlustusamet valib juhuslikkuse alusel intervjueeritavate päringus täpsustatud

üldkogumist. Sotsiaalkindlustusametile tehakse puude raskusastet omavate, kuid ilma vähenenud

töövõime otsuseta isikute päring 40 kontakti kohta. Päringu maht on suurem kui planeeritud

intervjuude arv, et tagada teatav kontaktide varu asendamaks intervjuusid juhul kui osad inimesed

ei soovi uuringus osaleda. Kokku viiakse läbi kuni 10 poolstruktureeritud intervjuud (eeldatavalt 5

meest ja 5 naist). Peame oluliseks, et intervjuudes oleks võimalusel meeste ja naiste hinnangud

võrdsel määral esindatud. Samas ei ole teada, milline on sooline jaotus nende seas, kellel on puue,

kuid ei ole vähenenud töövõimet. Seetõttu lähtume SKA ja TK üldisest statistikast: 2024. a lõpus

oli lõpus 18–64-aastastest puudega inimestest 54% mehed ja 46% naised. TK statistika järgi on

vähenenud töövõimega inimeste seas 48,4% mehed ja 51,6% naised.

Intervjuudesse kaasame võimalusel erineva puudeliigiga inimesi (täpsem valikukriteerium oleneb

analüüsi tulemustest, milline on antud rühma suurus ja profiil). Juhul kui ka väljastatud kontaktide

põhjal ei ole võimalik ette nähtud intervjuude arvu täita (nt kontaktandmed ei kehti, inimesed ei

soovi uuringus osaleda), tehakse SKAle korduspäring üksnes nende intervjuude asendamiseks, mis

jäävad puudu. Korduspäring tehakse samal põhimõttel ja samade tunnuste alusel, mis esialgne

päring (4 kontakti ühe intervjuu kohta). Näiteks kui kõigi esialgses päringus väljastatud inimestega

ühenduse võtmise järel jääb puudu 3 intervjuud, siis esitatakse SKAle uus kontaktandmete päring

12 kontakti saamiseks, et kutsuda nad uuringus osalema. Hindame, et korduspäringud on siiski

vajalikud vaid üksikute intervjuude asendamiseks ning piisab esialgsest kontaktide võtust.

Kontaktide päring ja intervjuudes osalemise kutse saadetakse pärast AKI ja eetikakomitee loa

saamist ning kontakteerumisel intervjuude valimiisikutega informeeritakse andmesubjekte

intervjuu eesmärgist ja selgitatakse võimalust uuringus osalemist loobuda (intervjuul osalemine on

vabatahtlik). Teavitus saadetakse kõigile kontaktisikutele hiljemalt ühe kuu jooksul alates

kontaktandmete väljastamisest (vt intervjuus osalemise kutse lisa 2, lihtsas keeles kutse lisa 3).

Esmaseks kontaktivõtmise viisiks on e-kiri. Vajadusel edastatakse meeldetuletus e-kirja teel. Kui

ka meeldetuletusele ei vastata, siis võetakse ühendust telefoni teel. Telefoni teel võetakse ühendust,

kuivõrd varasem kogemus näitab, et kõik ei ole regulaarselt e-kirja kasutajad. Kui inimene on

vastanud ja avaldanud soovi mitte osaleda, siis temaga ühendust ei võeta. Telefoni teel ühenduse

võtmisel kirjeldame uuringu kutses ja infolehes olevat teavet ning selle alusel on võimalik avaldada

soovi uuringus mitte osaleda.

Nõusolek intervjueeritavana uuringus osaleda antakse e-kirja teel või enne intervjuu algust

suuliselt. Andmeid kogutakse vaid sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uurimusküsimustele

vastamiseks (vt intervjuukava lisa 4). Samuti esitatakse uuringus osalejale infoleht, milles

tutvustatakse uuringut, selle eesmärki, läbiviimist, andmete töötlemise tingimusi ja uuringu

vabatahtlikkust (lisa 5). Kui intervjuuga nõus olnud isik intervjuu salvestamist ei soovi, siis teeme

intervjuu ajal märkmeid ning koostame kokkuvõtte kohe pärast intervjuud. Intervjuu märkmed ja

kokkuvõte ei sisalda andmeid, mis võimaldaksid inimese otsest tuvastamist.

Uuringu sihtrühma arvestades koostame lisaks uuringukutsele ka infolehe lihtsas keeles (lisa 6).

Kuigi uuringukutse ja infoleht koostatakse ka lihtsas keeles, siis valimis ei eristata, kes peaks saama

lihtsas keeles materjalid ja kes mitte. Ka lihtsas keeles info saadetakse kõigile.

Kuivõrd intervjuude eesmärgiks on uurida, miks töövõimet ei ole hinnatud või mis tegurid

kujundasid või kujundavad töövõime hindamisest loobumise otsust, siis on oluline jõuda ka

inimesteni, kes ei ole nii aktiivsed kaasarääkijad näiteks puuetega inimeste organisatsioonides.

Registriandmete kasutamine intervjueeritavate leidmiseks avaliku üleskutse asemel võimaldab

eeldatavalt jõuda ka nendeni, kes on vähemaktiivsed. Samuti võimaldab selline lähenemine

saavutada paremini ka soolist tasakaalu intervjueeritavate seas.

Uuringus kasutatakse ka EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudelit, mille

sisendandmetena kasutatavaid registriandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete

ühendamine on juba EUROMODi arendustegevuse käigus Statistikaameti poolt tehtud ning ei vaja

täiendavaid päringuid. EUROMOD andmestik (vt uuringu raames kasutatav andmekoosseis lisa 7)

on juba varasemalt kokku pandud riikliku statistikatööde programmi raames (statistikatöö avaliku

huvi esindajad on Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium)4. Uuringu raames kasutame

EUROMODi sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks ja

uurimisküsimustele vastamiseks. Uuringu raames kasutatav EUROMODi andmekoosseis on

kirjeldatud lisas 7. Volitatud töötlejatele tehakse andmed kättesaadavaks turvalisel viisil RDP-

keskkonnas üle VPNi. Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse

kaheastmelist autentimist, mis tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on

luba antud (ID-kaardiga + kasutaja ja parool). Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti

teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Andmetele on teadlaste keskkonnas tehtud uuringu kaust,

millele pääseb ligi vaid uurimistööga seotud isik. EUROMODi andmeanalüüsi viivad läbi andmete

ja EUROMODiga varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad. Merilen Laurimäe ja Hede

4 Kinnitatud statistikatööd on leitavad ka siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122023004.

Sinisaar on ka EUROMODi Eesti osamudeli iga-aastase arendamise meeskonnas (EU-SILC

põhised andmed). Samuti on Merilen Laurimäe konsultandina panustanud EUROMODi

registripõhise sisendandmestiku koostamise juures ning aidanud Statistikaametil kontrollida

andmete valiidsust ning võimalikke puudujääke. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad

nii andmestiku kui mudeli eripäradega, võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse

tingimuste ja nõuetega. Lisaks on nad varasemalt osalenud paljudes uurimisprojektides, kus on

kasutatud registriandmeid nii terve rahvastiku kui ka erinevate sihtrühmade kohta. Nimetatud

meetmed toetavad uuringu õigeaegset läbiviimist ja uuringu eesmärkide saavutamist. tagavad selle,

et andmete põhjal ei tehta valesid järeldusi ja kasutatakse neid asjakohaselt.    

Sihtrühma jaotuslike aegridade koostamisel kasutatakse Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu

(ESU) 2016–2024 andmeid (sh longituudsed tunnused). Samuti on nende andmete kasutamise

eesmärgiks hinnata lahendusettepanekute mõju erinevates valdkondades (vaesus, ebavõrdsus,

elamistingimused jm) – selline lähenemine tagab vastavuse ka ÜRO puuetega inimeste

konventsiooniga ehk hinnata laiemalt puuetega inimeste olukorda ja nendele suunatud

poliitikamuudatuste mõju. ESU mikroandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete

pseudonümiseerimine on juba Statistikaameti poolt tehtud riikliku statistikatööde programmi

raames ning ei vaja täiendavaid päringuid (statistikatöö avaliku huvi esindaja on

Sotsiaalministeerium)5. ESU küsimustik6 ja metaandmed7 (sh uuringu metoodika) on kirjeldatud

Statistikaameti lehel. Uuringu raames kasutame ESU andmestikku sel määral ja selle kohta, mis on

vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks. Lisas 8 on kirjeldatud

uuringu raames kasutatava ESU andmepäringu koosseis (muutujate kirjeldus, mis hõlmab ESU

metoodikast tulenevalt leibkonna, liikmete ja isiku küsimustiku tunnuste kirjeldusi, longituudseid

tunnuseid).

Volitatud töötlejatele tehakse andmed kättesaadavaks turvalisel viisil RDP-keskkonnas üle VPNi.

Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse kaheastmelist autentimist, mis

tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on luba antud (ID-kaardiga +

kasutaja ja parool). Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja

ei liigu. Andmetele on teadlaste keskkonnas tehtud uuringu kaust, millele pääseb ligi vaid

uurimistööga seotud isik. ESU andmeanalüüsi viivad läbi andmetega varasemalt kokku puutunud

volitatud töötlejad. Nii Merilen Laurimäe kui Hede Sinisaar on ka varasemates uuringutes, sh

EUROMODi arendamisel ESU andmeid kasutanud (ESU on osa Euroopa Liidu riikides

läbiviidavast EU-SILC uuringust, mille andmed on sisendiks EL riikide EUROMODile. Samuti

ESU andmete analüüsil põhinev (sh tervisega seotud toetuste mõju hindamine ja puuetega inimeste

vaesuse analüüsimine) ka Hede Sinisaare doktoritöö. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba

tuttavad nii andmestiku kui selle võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse

tingimuste ja nõuetega. See tagab selle, et andmete põhjal ei tehta valesid järeldusi ja kasutatakse

neid asjakohaselt.

Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu,

kuna kõik uuringuprojekti lõpptulemused avaldatakse üldistatud kujul, st tagades, et üksikisikuid

ei ole võimalik tuvastada (uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus). Seejuures

kasutatakse uuringus andmeid, mis on juba registripidajatel olemas või mis on kogutud riikliku

statistikatöö raames ning nende andmete osas ei pöörduta andmesubjektide poole eraldi andmete

kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi. Andmesubjektide poole

pöördutakse uuringu eesmärgi täitmiseks minimaalsel määral (10 intervjuud), et koguda andmeid

nendes uurimusküsimustes, millele ei ole võimalik registriandmete ja riikliku statistika raames

kogutud andmete töötlemisega vastata, kuid mis on oluline hindamaks nii sihtrühma hetkeolukorda

kui võimalike lahendusettepanekute mõju. Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel

5 Vt ka https://stat.ee/et/eesti-sotsiaaluuring 6 https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/kusimustikud?combine=Eesti+Sotsiaaluuring 7 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40003

isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse

üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke

teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid

teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele,

parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaaltoetuste ja -teenuste tõhusust. Seda

eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt.

Info kõigi sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse

ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik

lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku

teabega.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 8 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Isikuandmete kasutamisel on oluline eristada uuringu kvantitatiivseks analüüsiks kasutatavaid

andmeid ning kvalitatiivuuringu läbiviimiseks vajalikke andmeid.

Registriandmete analüüsi (nii tööealised kui vanaduspensioniealised) läbiviimisel on hõlmatud

järgmised registrid ja registripidajad:

 SKA: Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) ja Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister

(STAR);

 Töötukassa andmekogu: varasemalt Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu

TETRIS/REDIS, Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste

osutamise register (EMPIS), Töötuskindlustuse andmekogu (TKIS)

Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel:

1. Esmalt võtab SKA SKAISst välja puude raskusastmega inimeste valimi ehk koostab

valimi isikute nimekirja ning genereerib igale isikule isikukoodile vastava unikaalse

umbisikustatud ID ehk UID (vastavustabel 1). SKA krüpteerib viidatud nimekirja ainult

analüüsi hõlmatud Töötukassa kontaktisiku(tel)e. Nimekirjas on isikukood ja sellele

vastav UID (muud infot ei edastata).

2. SKA lisab väljavõetud nimekirjale nimetatud isikute kohta SKAISi ja STAR päringu

alusel vajalikud tunnused. SKA eemaldab koostatud andmestikust isikukoodi, nii et

andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UID-st. SKA edastab krüpteeritult

uuringu läbiviijale ehk Praxisele andmestiku ainult UID-dega.

3. Töötukassa töötleb SKAst saadud nimekirjaga faili eraldi ning lisab edastatud

nimekirjas nimetatud isikute kohta päringu alusel vajalikud tunnused.

4. Töötukassa koostab eraldi nimekirja tööealiste isikute kohta, keda SKA saadetud

nimekirjas ei ole, kuid kellel on läbi viidud töövõime hindamine ning lisab isikutele

päringu alusel vajalikud tunnused. Töötukassa genereerib selles nimekirjas olevale igale

isikukoodile vastava unikaalse umbisikustatud ID ehk UID (vastavustabel 2).

5. Töötukassa eemaldab koostatud andmestikest isikukoodi, nii et andmestik koosneks

vaid päritud andmetest ja UID-st.

8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

6. Töötukassa edastab krüpteeritult uuringu läbiviijale ehk Praxisele andmestikud ainult

UID-dega.

7. Pärast andmete vastuvõtmist ja analüüsi läbiviimist teavitab Praxis

andmeesitajaid/registreid kirjalikult, kas andmestikud (SKA ja TK koostatud

andmestikud; SKA koostatud isikute nimekiri koos UID vastavusega (vastavustabel 1);

TK koostatud nimekiri koos UID vastavusega (vastavustabel 2) vähenenud töövõimega

isikutest, keda ei ole SKA nimekirjas sh SKA koostatud ja TK-le edastatud nimekirja)

võib hävitada. Hävitamine toimub hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks. Perioodi

määratlemisel on arvestatud uuringu tähtaega ning seda, et selle aja jooksul oleks

võimalik teostada andmekvaliteedi kontroll, mis on vajalik analüüsi edukaks

läbiviimiseks. Selline vajadus võib olla kuni lõppraporti koostamiseni (st

andmekvaliteedi probleemid võivad ilmneda andmeanalüüsi käigus), mistõttu näeme,

et vastavustabelid kustutatakse SKA ja TK poolt hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks

(ehk 2 kuu jooksul pärast lõppraporti vastuvõtmist). SKA ja Töötukassa hävitavad

vastava teate saamisel uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID-de

vastavust sisaldavad nimekirjad ja teostatud päringu andmestikud.

8. Registritelt saadud andmestike kontrollimine toimub Praxise poolt UID-e alusel, kuid

registripidaja saab andmeid isikukoodide alusel kontrollida, mis tähendab, et kuni

Praxiselt kirjaliku teate saamiseni ja andmestike kustutamiseni, on võimalik andmete

töötlemine registripidajate endi poolt, kuid omavahel täiendavalt andmeid ei vahetata.

9. Andmete ühendamine ja lõplik analüüs toimub pseudonüümitud andmetega, mida ei ole

võimalik enam Praxisel isikuga otse siduda. Selline protsess tagab minimaalsuse ja

eesmärgipärasuse kõige paremini (registrite omanikud näevad üht osa).

Pseudonüümitud andmete kasutamine võimaldab täita uuringu eesmärk:

a. SKA ja TK registrite anonüümsed andmed ei võimalda koostada andmetest

ühendandmestikku hindamaks terviklikult puude raskusastmega ja vähenenud

töövõimega inimeste sihtrühmade kattuvust ja erinevusi ning lahendusettepanekute

mõju.

b. Pseudonüümitud andmete kasutamine on vajalik täiendavaks andmekogumiseks

nende seas, kellele on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet

(kvalitatiivuuring – 10 intervjuud inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole

vähenenud töövõimet) valimi väljavõtuks (valimi koostamine ja kontaktandmete

päring – vt täpsemalt „Kvalitatiivuuring“).

c. Andmepäringud ja pseudonüümine on kavandatud nii, et registrite omanikud ei

vaheta omavahel kogu päringut, vaid üht osa sellest, mis aitab tagada protsessis

minimaalsust ja eesmärgipärasust kõige paremini. Isikukoodidega andmestikku ega

vastavustabeleid ei tehta Praxisele kättesaadavaks.

10. Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid

ei ole võimalik tuvastada.

11. Praxis hoiab ja töötleb saadud pseudonüümitud andmeid Praxise OneDrive

pilveteenuses (pilveteenuse server asub Euroopa Liidus, vt ka punkt 10). Andmetele

pääsevad ligi vaid Praxise uurimistiimi liikmed, kellel on personaalne kasutajanimi ja

parool. Kolmandatele isikutele saadud andmestikke ei edastata.

Kvalitatiivuuringu (intervjuud inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud

töövõimet) jaoks vajalike kontaktandmete edastamise protsess:

a) Intervjuude läbiviimiseks inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud

töövõimet (vt ka osa 7), esitab Praxis Sotsiaalkindlustusametile intervjueeritavate

valikuks (kontaktandmete päring) UID-d, kes registriandmete esmase analüüsi alusel

vastavad sihtrühma kirjeldusele. Praxis esitab päringu intervjueeritavate

kontaktandmete (telefon, e-post) saamiseks SKAle. Päring sisaldab infot nii valimi

mahu (40 kontakti) kui intervjueeritavate taustatunnuste kohta (sugu, võimalusel jaotus

puudeliigi vm alusel). Lõplik taustatunnuste valik sõltub esmase registriandmete

analüüsi tulemustest.

b) SKA teeb väljavõtte registrist vastavalt kokku lepitud valimi mahule ja taustatunnustele

(kontaktid arv 40, vajadusel täiendav kontaktide päring – vt osa 7.).

c) SKA edastab valimisse kuuluvate isikute kontaktandmed koos päringus kirjeldatud

taustatunnustega läbi TEHIKU NextCloud turvalise andmevahetuse keskkonna

krüpteeritult Praxise kontaktisiku isikukoodile. Failivahetuskeskkond on failide

turvaliseks vahetamiseks SKA partneritega.

d) Praxis hoiab SKAlt saadud intervjueeritavate andmeid Onedrive (SharePoint) kaustas

(pilveteenuse server asub Euroopa Liidus). Andmed hoitakse eraldi intervjuu

salvestustest ja intervjuu kokkuvõtetest. Kontaktandmed kustutatakse koheselt peale

intervjuu läbiviimist, intervjuu salvestused kustutakse hiljemalt pärast vaheraporti

esitamist tellijale 2 kuu jooksul peale uuringu lepingu lõppemist ehk 2026. aasta I

kvartalis.

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli ja selle sisendandmestiku ning Eesti Sotsiaaluuring

2016–2024 andmete kasutamise protsess:

a) EUROMODi mudeli sisendiks olev andmestik on juba varasemalt Statistikaameti poolt

kokku pandud ning pseudonümiseeritud, seega erinevatest allikatest andmete sidumise

protsessiga selle projekti raames kokku ei puututa. EUROMODi mudel on üks riikliku sta-

tistikatöödest. EUROMOD andmestik on juba varasemalt kokku pandud Rahandusminis-

teeriumi tellimusel (Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi soovil). EUROMODi

andmestik on koostatud kasutades andmeid erinevatest registritest, mille kirjeldus on esita-

tud punktis 9.3. Kõiki EUROMODis kasutatavaid registriandmeid haldab Statistikaamet.

Registriandmed on juba Statistikaameti varasema projekti raames (EUROMODi arenda-

mine) ühendatud üheks andmestikuks, mis sobib EUROMODi mudelis sisendandmesti-

kuna kasutamiseks. Andmestik on ka juba varasemalt pseudonümiseeritud, seega on and-

metega kokku puutuvate inimeste arv minimaalne.

b) Eesti Sotsiaaluuringu 2016–2024 mikroandmestik on juba varasemalt Statistikaameti poolt

kokku pandud ning pseudonümiseeritud. Eesti Sotsiaaluuring on üks riikliku statistikatöö-

dest. Eesti Sotsiaaluuringu andmestik koosneb nii Eesti elanikelt küsitlusega kogutud and-

metest kui registriandmetest. ESU täpsem kirjeldus9 on esitatud Statistikaameti lehel.

c) Nii EUROMODi kui ESU pseudonümiseeritud andmestikud tehakse kättesaadavaks voli-

tatud töötlejatele (Praxisele) Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Nende andmete liiku-

mise protsess on järgmine:

 Uuringu läbiviija ehk SA Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis) teeb andmete päringu

taotluse Statistikaametile10.

 Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud Praxisele analüüsiks kasuta-

tavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.

 Andmeid analüüsitakse Statistikaameti turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid

(tabelid, joonised jms) läbivad enne konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb Statistikaa-

meti töötaja. Seega väljastatakse Statistikaameti teadlaste keskkonnast analüüsi tulemu-

sena valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles pärast Statistikaameti töötaja üle kont-

rollimist (tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning ei sisalda konfidentsiaalseid

andmeid).

Lõpparuandes esitatakse kõik tulemused statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei

ole võimalik tuvastada.

9 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40003 10 Vt ka https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul- eesmargil

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Puude raskusastmega oli 31.12.2024 seisuga 107 944 inimest (8% elanikkonnast), neist 40 404 olid

16–64-aastaseid ja 58 888 olid 65-aastaseid või vanemad. Vähenenud töövõimega inimesi oli

31.12.2024 seisuga 91 866, kellest osalise töövõimega oli 54 998 ja puuduva töövõimega 36 868.

Seega 10,7% tööealistest inimestest on vähenenud töövõimega.

Kvalitatiivuuringus intervjueeritakse 10 tööealist, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud

töövõimet (kontaktide päring tehakse varuga, mistõttu kontaktide päringu suurus on 40).

EUROMODi kasutamisel ja mõju hindamisel kogu Eesti elanikkonna seas, on ka uuringu

sihtrühmaks terve Eesti elanikkond, valim suurusega 1,3 miljonit.

ESU valimi suuruseks on 8200 leibkonda. ESU üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis elavad

tavaleibkonnad, kelle põhielukoht on Eestis, ja nende liikmed, kes ei viibi institutsioonis (laste-

või hooldekodu, klooster, vangla jms). ESU uuringu valim saadakse süstemaatilise juhusliku

kihtvalikuga.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Registriandmete analüüsi andmete perioodiks on 2024. aasta (vt lisa 1).

Kvalitatiivuuringu intervjuude valimi aluseks 2024. aasta andmed (vt osa 7 ja 8).

EUROMOD sisendandmestik on perioodi 1.01.2024–31.12.2024 kohta (vt lisa 7).

Statistikaameti ESU andmed on aastate 2016–2024 (uuringuaastad, kuivõrd uuringut viiakse läbi

tagasiulatuvalt, siis sissetulekuaastad on 2015–2023) kohta.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Registriandmete analüüsi andmete koosseis on andmeandjate lõikes esitatud lisas 1.

Sünnikuust ja -aastast sõltuva pensioniea eristamiseks on andmekoosseisus isikukoodist

genereeritud sünnikuu ja sünniaasta. Inimese elukoht on maakonna täpsusega, et oleks võimalik

võrrelda elukoha lõikes sihtrühma jaotust, teenuste kasutamist ning hinnata lahendusettepanekute

mõju piirkonniti.

Registriandmete esmase analüüsi järel teeb Praxis intervjuude läbiviimiseks inimestega, kellel on

puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet kontaktandmete (nimi, telefon, e-post) päringu SKAle

(vt ka osa 7 ja 8). Selleks esitab Praxis SKAle intervjueeritavate valikuks UID-d, kes

registriandmete esmase analüüsi alusel vastavad sihtrühma kirjeldusele.

Statistikaameti EUROMOD andmete koosseis 1.01.2024–31.12.2024 perioodi kohta on esitatud

lisas 7. EUROMODI andmed on juba Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud.

ESU 2016–2024 metaandmed, uuringu metoodika jm on avaldatud Statistikaameti lehel. Uuringu

andmed on juba Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Registriandmete analüüs:

 SKA: Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) ja Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister

(STAR);

 Töötukassa andmekogu: varasemalt Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu

TETRIS/REDIS, Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste

osutamise register (EMPIS), Töötuskindlustuse andmekogu (TKIS).

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendmestik on koostatud kasutades andmeid järgneva-

test registritest:

 Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohus-

laste register);

 Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi

andmed, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister);

 Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoe-

tuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osuta-

mise register, töötuskindlustuse andmekogu);

 Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse info-

süsteemi andmed);

 Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti rahvastikuregister);

 Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu);

 Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi andmed (kinnistusraamat, E-Toimiku süs-

teemi andmed, äriregister);

 Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem).

Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu andmete ja metoodika kirjeldus on avaldatud Statistikaameti

lehel: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-

metaandmed/40003#18-Statistiline-tootlemine-17

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, andmeandjatega (andmekogude vastutavad töötlejad) on konsulteeritud ning nad on valmis

uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid väljastama.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

SKA koostab nimekirja puude raskusastmega isikutest koos isikukoodi ja UID-dega. Töötukassa

koostab nimekirja tööealistest isikutest, kellel ei ole puuet, kuid on vähenenud töövõime. (vt ka

osa 8) Nii SKA kui TK hävitavad uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID-

de vastavust sisaldavad nimekirjad hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks, ehk täpsemalt toimub

kustutamine pärast seda, kui uuringu läbiviija on teostanud andmekvaliteedi kontrolli ja teavitanud

registripidajaid/andmeandjaid kirjalikult, kas andmestikud võib hävitada. Samuti hävitab SKA

intervjuude kontaktandmete päringu aluseks olnud UIDd ja väljavõtu hiljemalt 2026. a I kvartali

lõpuks.

EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu andmed on juba pseudonümiseeritud.

Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale

(SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Registriandmete analüüsi andmepäringu koosseis on toodud lisas 1.

EUROMOdi pseudonümiseeritud andmete koosseis, mida uuringus kasutatakse on toodud lisas 7

(EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus). ESU andmed on kirjeldatud

Statistikaameti lehel: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-

metaandmed/40003#18-Statistiline-tootlemine-17 ning uuringus kasutatava ESU andmepäringu

andmekoosseis on esitatud lisas 8.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Registriandmete analüüsis isikukoode ei säilitata (vt ka osa 8). Iga registripidaja/andmeesitaja

(SKA, Töötukassa) hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID-de

vastavust sisaldava nimekirja peale seda, kui uuringu läbiviija on andmekvaliteedi kontrolli läbi

viinud ja vastava teate välja saatnud. Kõik krüpteeritud vastavustabelid ning Praxisele saadetud

andmestikud peavad olema hävitatud hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks.

Kvalitatiivuuringu kontaktandmed ehk tööealistega, kellel on puue, kuid ei ole vähenenud

töövõimet intervjuude läbiviimiseks saadud kontaktandmed ning intervjuu salvestused

kustutatakse koheselt pärast intervjuu läbiviimist. hävitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale uuringu

lepingu lõppemist ehk 2026. aasta I kvartalis. Intervjuule omistatakse kohe pärast intervjuu

läbiviimist anonüümne nimi/kood ning kõik salvestused kustutatakse hiljemalt peale vaheraporti

vastuvõtmist (eeldatavalt detsembri lõpp 2025). Tellija tagasisidest lähtuvalt võib olla vajalik

täpsustada vaheraporti analüüsi, mistõttu toimub salvestuste kustutamine pärast seda kui

vaheraport on vastu võetud.

EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu andmed on juba pseudonümiseeritud.

Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale

(SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Kõik krüpteeritud vastavustabelid ning Praxisele saadetud registriandmete andmestikud peavad

olema hävitatud hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks. Vt ka osa 10.2.

Kuivõrd uuringuprojekti kirjeldus vastas teadus- ja arendustegevuse erandit tunnustele, siis viis

Sotsiaalministeerium läbi teadusuuringu konkursi. Teadus- ja arendustegevuse erandi üheks

tunnuseks on ülekantavus ja/või korratavus, mille saavutamiseks on oluline avalikustada uuringu

tulemusi lisaks meedia jm artiklitele (uuringuprojekti üks ülesannetest) ka teaduspublikatsioonina,

et leida teadmistele uusi rakendusalasid. Seejuures võimaldab teadusartiklina avaldamine võtta

uuringu tulemusi arvesse ka teistes riikides, kus on sarnased väljakutsed ja soovitakse uurida

sarnaste lähenemiste rakendamise võimalusi. Uuringu lõppraport on süntees ning hõlmab

piiritletud mahus tabeleid ja jooniseid. Teadusartikli avaldamiseks (olenevalt teadusajakirja

fookusest) võib olla vajalik lisada täiendavaid arvutusi lähtuvalt ajakirja fookusest, samuti on

teadusartikli koostamisel oluline lisada nt tulemustele ka statistilise vea, usaldusväärsuse vm

tunnused. Teadusartikli koostamine ühildub ka avatud teaduse põhimõtetega ning on kooskõlas

teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt kõigi

ministeeriumide ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle

finantseerimise korraldamine. Teadus- ja arendustegevuse üheks liigiks ongi rakendusuuringud, sh

poliitikakujundamise eesmärgil.

Teadusartikli koostamiseks ei ühendata ega lisada uusi andmestikke, vaid kasutatakse neid

andmeid, mis on aluseks uuringu lõppraporti koostamisel. Samas on piiritletud teadusartikli

koostamiseks ajaline peruood ehk vahetult peale lõppraporti vastuvõtmist ja tutvustamist. Projekti

(aruande) lõputähtaeg on jaanuaris 2026, millele järgneb tulemuste esitlus meedias, sihtrühmadele

kahe kuu jooksul pärast lõppraportit.

Kuivõrd tegemist on teadusuuringuga, siis on kavas uuringu tulemuste alusel koostada võimalusel

teadusartikkel, milleks võib olla vajalik teostada täiendav statistiline analüüs (sh usaldusvahemikke

vm statistiliste näitajate lisamiseks). Sellest tulenevalt on planeeritud nii registriandmete kui

Statistikaameti andmete kasutamise kestuseks kuni 6 kuud pärast uuringu lõppemist lõppraporti

vastuvõtmist ehk juulini 2026. Selle arvestamisel on lähtutud võimalikult minimaalsest ajast, mis

on vajalik teadusartikli koostamiseks.

EUROMODi ja ESU andmete kasutamiseks lõpeb volitatud töötlejal (SA Mõttekoda Praxis)

ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule (sarnaselt registriandmetele näeme

vajadust teadusartikli koostamise tõttu andmete kasutamist kuni kuus kuud pärast projekti lõppu).

Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti

konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale. Uuringu käigus loodud

analüüsikaustu säilitatakse kuni kuus kuud pärast projekti lõppu ehk kuni 2026. aasta juulini. Samas

on oluline mainida, et töös kasutatava EUROMODi sisendandmestiku, ESU andmete säilitamine

ei sõltu antud uuringust, kuna sisendandmestik on loodud teise projekti raames (EUROMOD mudel

ja ESU on osa riikliku statistikatöödest). Säilitamise kuupäev puudutab seega vaid praeguse

uuringu raames loodud analüüsitabeleid ja muid kokkuvõtvaid andmeid, kuid mitte EUROMODi

ja ESU sisendandmestikku ennast. Projektikaustade säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja

töö tegijate vahel kokku andmete kasutuslepingus.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

ei jah, teavitatakse üldiselt (vt punkt 11.2.).

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage11 Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti

huve, sest väljund on teaduslik üldistus.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli

14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetööt-

lusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul,

kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides

toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouurin-

gute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et ar-

tikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud

ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavita-

mise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise

isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise

võimatuks või häirib seda suurel määral“.

Käesolev uuring on avalikes huvides tehtav tea-

dusuuring, mille tellijaks sotsiaalministeerium.

Uuringuga hõlmatakse paljusid andmesubjekte,

kelle kõigi teavitamine on komplitseeritud, sest

kõigi andmesubjektide kontaktandmeid eraldi ei

koguta, kõigi kontaktandmed ei ole teada või

need ei ole (enam) kehtivad. Eelnevat arvesse

võttes teavitatakse andmesubjekte isikuandmete

töötlemisest üldiselt (vt eelnev punkt) ei teavi-

tata.

11 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud

kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseudo-

nüümitakse ning andmeid töödeldakse selliselt,

et andmesubjektid ei ole tuvastatavad.

Uuringu väljund on üldistus, mis ei viita kuidagi

tagasi konkreetsetele andmesubjektidele.

Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse

uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaada-

vaks.

Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalu-

sel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalmi-

nisteeriumi kodulehel.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Info uuringu läbiviimisest ja uuringus töödelda-

vatest andmetest avaldatakse Sotsiaalministee-

riumi kodulehel. Inimestel on võimalik lehel

tutvuda uuringu eesmärkide, andmekoosseisude

ja analüüsi kokkuvõtliku teabega.

Intervjuude valimiisikutele saadetakse interv-

juus osalemise kutse hiljemalt ühe kuu jooksul

alates kontaktandmete väljastamisest. Kutsele

lisatakse infoleht, millega informeeritakse and-

mesubjekte intervjuu eesmärgist ja selgitatakse

võimalust uuringus osalemist loobuda (interv-

juul osalemine on vabatahtlik).

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused12?

-

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse13 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)14 (allkiri ja kuupäev)

12 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 13 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

14 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

Taotluse lisad15:

Lisa 1: Registriandmete analüüsi päringu koosseis

Lisa 2: Intervjuukutse

Lisa 3: Intervjuu kutse lihtsas keeles

Lisa 4: Intervjuukava

Lisa 5: Infoleht intervjuudes osalejatele

Lisa 6: Infoleht intervjuudes osalejatele lihtsas keeles

Lisa 7: EUROMODi andmete kirjeldus

15 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

Lisa 1 Tabel 1. Registriandmete analüüsi päringu kirjeldus

Sotsiaalkindlustusameti andmed (SKAIS, STAR)

Töötukassa andmekogu (TETRIS/REDIS) andmed

Töötukassa andmekogu (EMPIS, TKIS) andmed

- Isikukood*, UID - Sugu isikukoodist - Sünniaeg isikukoodist:

(kuu, aasta) - Elukoha maakond - Surmaaeg: kuu, aasta

- Isikukood*, UID - Sugu (isikukoodist) - Sünniaeg isikukoodist:

(kuu, aasta) - Elukoha maakond - Surmaaeg: kuu, aasta

- Isikukood*, UID - Sugu (isikukoodist) - Sünniaeg isikukoodist:

(kuu, aasta) - Elukoha maakond - Surmaaeg: kuu, aasta

Määratud puue (31.12.24 seisuga kehtiva otsusega isikud ning isikud, kelle viimane otsus kehtis 2024. a vähemalt ühe päeva):

- otsuse kuupäev (viimane isiku kohta)

- esmane/korduv taotlemine

- puude kehtivus (viimane määratud, alguse- ja lõppkuupäev)

- puudeliik (viimane, kõik liigid ehk funktsioonide kõrvalekalded isiku kohta viimase määramise alusel)

- peamine puudeliik (kui on eristatav)

- puude raskusaste (viimane määratud isiku kohta; keskmine, raske, sügav)

Töövõime hindamine (31.12.2024 seisuga kehtiva otsusega isikud ning isikud, kelle viimane otsus kehtis 2024. a vähemalt ühe päeva):

- otsuse kuupäev - määratud töövõime

ulatus (puuduv, osaline, töövõime ei ole vähenenud)

- osalise või puuduva töövõime kestus (nt 1a, 2a, 5a, …., vanaduspensionieani)

- vähenenud töövõime peamine diagnoos (kood ja nimetus)

- vähenenud töövõime algus- ja lõpp kuupäev

Tööalane rehabilitatsiooni- teenus (vähemalt üks päev 2024. a):

- teenuse osutamise ajavahemik (alguse- ja lõppkuupäev)

- maksumus, eurot

Isiku püsiva töövõimetuse või töövõime andmed (31.12.24 seisuga kehtiva otsusega isikud ning isikud, kelle otsus kehtis 2024. a vähemalt ühe päeva):

- otsuse kuupäev (viimane isiku kohta)

- kestus (alguse- ja lõpp kuupäev)

- püsiva töövõimetuse % (viimane)

Töövõimetoetus (sh kui oli õigus saada ühe päeva eest 2024. a, väljamakse võis jääda muusse perioodi):

- töövõimetoetuse periood (alguse- ja lõppkuupäev)

- ekspordi kuupäev (töövõimetoetuse väljamaksmise kuupäev)

- väljamakse summa, eurot (välja jäetakse 0-maksed)

Tööturukoolitusel osalemine (vähemalt üks päev 2024. a):

- õppesuund, õppekava rühm, osalemise aeg (alguse- ja lõppkuupäev)

- maksumus, eurot

- pensioniliik kolmekohalise koodina (viimane)

Puuetega inimeste sotsiaaltoetus perioodil 2024 (sh kui oli õigus saada ühe päeva eest 2024. a, väljamakse võis jääda muusse perioodi):

- toetuse liik ja kuupäev (algus, lõpp)

- toetuse saamise periood (kuu)

- määratud toetuse summa (kuu), eurot

- väljamakse kuupäev ja summa, eurot

NB! Kui isik on aasta jooksul saanud mitu erinevat puudetoetust, siis on ta nii mitu korda. Näiteks isik on saanud 2024.aastal raske puudega täiskasvanu toetust ja keskmise puudega täiskasvanu toetust, siis on ta kaks korda mõlema toetuse liigiga.

Tervisest tuleneva takistusega inimeste teenused (vähemalt üks päev 2024. a):

- nimetus, alguse- ja lõppkuupäev

- maksumus, eurot

Puudega vanema toetus perioodil 2024 (sh kui oli õigus saada ühe päeva eest 2024.a, väljamakse võis jääda muusse perioodi):

- toetuse liik ja kuupäev (algus, lõpp)

- toetuse saamise periood (kuu)

- määratud toetuse summa (kuu), eurot

- - väljamakse kuupäev ja summa, eurot

Töötukassa tööturuteenused (vähemalt üks päev 2024. a): kõik kokku (v.a tööturukoolitus, tööalane rehabilitatsiooni teenus, tervisest tuleneva takistusega inimeste teenused):

- nimetus

- periood ja maksumus, eurot

Õppetoetus, täienduskoolitustoetus (PISTS alusel):

- toetuse liik ja kuupäev (algus, lõpp)

- toetuse saamise periood (kuu)

- määratud toetuse summa (kuu), eurot

- väljamakse kuupäev ja summa, eurot

Töötutoetus (vähemalt ühe päeva eest 2024.a):

- töötutoetuse alguse- ja lõppkuupäev

- töötutoetuse lõpetamise põhjus

- arvutatud töötutoetuse suurus, eurot

- väljamaksmise kuupäev ja suurus, eurot

Õppelaenu kustutamine:

- alguse- ja lõppkuupäev

- summa, eurot -

Töötuskindlustushüvitis (vähemalt ühe päeva eest 2024. a):

- arvestamise alguskuupäev

- määratud päevade arv - tegelik hüvitise

maksmise lõpetamise kuupäev

- arvestuse aluseks olev isiku keskmine päevatasu

- määratud ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus ühest kuni 100. kalendripäeva-ni ja 101-st kalendripäevast alates

- väljamaksmise kuupäev ja suurus, eurot

Puudega isiku kaardi väljastamise andmed (kas üldse on väljastatud):

- jah/ei - maksumus, eurot

(väljastamise kulu, sh toorikud, tööjõukulu)

vajadusel eraldi päringuga isikute kohta kokku (isikute arv, summa)

Puhkusetasu hüvitamine riigieelarvest täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks (TLS § 651):

- kas on sügava puudega isik, kelle hooldajale (täisealine töötaja) on hüvitatud hoolduspuhkuse tasu (jah/ei)

- hüvitatud summa kokku 2024. a

Sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse tuvastamine/ määramine (tegevuskava, rehabilitatsiooniplaani või rehabilitatsiooniprogrammi olemasolu 2024. a –

vähemalt ühe päeva kehtinud):

- jah/ei - kuupäev (algus ja

lõpp)

Kasutatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused teenuse koodide lõikes (SRT teenused) kulu – 2024.a vähemalt üks päev teenust kasutanud:

- teenuse kood ja nimetus

- teenuse saamise kuupäev (algus, lõpp)

- väljamakse kuupäev ja summa, eurot

Abivahendid:

- väljamakse kuupäev ja summa, eurot

Toimetulekutoetus kui isik oli rahuldatud taotluses nimetatud leibkonnas 2024. aastal (STAR),

- taotluste lõikes: -

- toimetulekutoetuse saamise kuu (aasta on 2024)

- menetluse unikaalne ID

- leibkonna unikaalne ID

- toimetulekutoetuse suurus, eurot

- toimetulekupiir, eurot - toetuse arvesse

minev tulu, eurot - tulu tegelik suurus,

eurot - leibkonnaliikmete arv

taotluses - 0–17a liikmete arv - 18–64 liikmete arv - 65+ liikmete arv - Osalise/puuduva

töövõimega liikmete arv

- Eluruumi üldpind (m2)

- Eluruumi kohta arvestatud normpind (m2)

- Üksi elava pensionäri normpind (ruutmeetrit)

- Kokku üldkulud, eurot - Kokku normkulud,

eurot

Hooldajatoetus ja hooldaja määramine (STAR):

- hoolduse liik - hooldaja vanus

31.12.24 seisuga - toetus hooldamise

eest: - toetuse liik ja

väljamakse kuupäev ja summa, eurot

- arvestuslik sotsiaalmaks (hooldaja eest), eurot

Ööpäevaringsel üldhooldusteenusel (väljaspool kodu) viibimine 2024. a jooksul vähemalt ühe päeva:

- jah/ei

Erihoolekande teenusel viibimine 2024. a jooksul vähemalt ühe päeva:

- jah/ei

*isikukoodi kasutatakse andmete väljavõtmisel, kuid seda ei esitata analüüsi läbiviijale (Praxisele).

Lisa 7

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus

Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2024

Valikukriteerium: Eesti residendid 2024. aastal

Agregeerituse tase: indiviidi tasemel

Statistikaameti poolt koostatud tunnused on arvutatud järgmiste registrite põhjal: töötamise

register (TÖR), maksukohuslaste register (MKR), sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed

(SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), töövõime hindamise ja

töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS), töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning

tööturuteenuste osutamise register (EMPIS), töötuskindlustuse andmekogu (TKIS), Eesti

hariduse infosüsteem (EHIS), Eesti rahvastikuregister (RR), Tervisekassa andmekogu

(KIRST), kinnistusraamat (KR), e-Toimiku süsteem (E-Toimik), äriregister (ARIREG),

aadressiandmete süsteem (ADS), Kaitseväekohustuslaste register (KVKR). Samuti on

tuginetud tunnuste arvutamises Statistikaameti andmestikele (Statreg).

Kõik andmestikus olevad tunnused ei ole arvutatud vaid ühe andmeallika põhjal, vaid nende

kokkupanekuks on kasutatud mitmeid erinevaid allikaid. Seetõttu on tunnuste arvutamisel

allikad väljatoodud pärast andmevälja kirjeldust lühendina sulgudes. Samuti on osad tunnused

agregeeritud teiste EUROMODi andmestikus olevate tunnuste põhjal. Kõik tunnused on

aastases lõikes.

Statistikaameti registripõhiste EUROMODi sisendandmete koosseis, millele päringuga

ligipääsu taotleme on järgmine:

indiviidi pseudo-ID (RR)

isa pseudo-ID (RR)

leibkonna pseudo-ID (RR)

ema pseudo-ID (RR)

partneri pseudo-ID (RR)

omandatav haridustase – ISCED (EHIS, Statreg)

omandatav haridustase – detailne (EHIS, Statreg)

kõrgeim haridustase – ISCED (EHIS, RR, STAR, Statreg)

kõrgeim haridustase – detailne (EHIS, RR, STAR, Statreg)

kõrgeima haridustaseme omandamise aasta (EHIS, RR, STAR, Statreg)

hariduse omandamise kestus (aasta täpsusega) (EHIS, RR, STAR, Statreg)

sugu (Statreg)

vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) (Statreg)

kodakondsus (Statreg)

kodakondsus detailne (Statreg)

maalises piirkonnas elamine (Statreg)

linnalises piirkonnas elamine (Statreg)

perekonnaseis (RR)

rahvus (Statreg)

olemasolu rahvastikus eelmisel sissetulekuaastal (RR, Statreg)

maakond (RR, Statreg)

kohalik omavalitsus (RR, Statreg)

väikelinn (Statreg)

eluaseme eest vastutav isik (RR, KR, MKR, EHR, ADS)

avalik teenistuja olemine (TÖR, Statreg)

sotsiaalmajanduslik seisund (TÖR, Skais, EHIS, Statreg, MKR)

eraisiku liisitud liiklusvahendid (ARIS, ARIREG, TÖR, Statreg)

eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (ARIS)

finantsvarad – agregeeritud tunnus

aktsiad ja osakud (ARIREG, Statreg)

isiku maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) (KR)

isiku eluruumi suurus (m2) (EH, KR, ADS, Statreg)

kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab (KR, EHR, ADS)

eluruumi tubade arv (EHR, Statreg)

eluruumi kasutamise alus (RR, KR, EHR, ADS, ARIREG, MKR, STAR)

eluruumi tüüp ehk kas korter või eramu (Statreg, RR)

muu kinnisvara ruutmeetrite arv (sh mitteeluruumid) (KR)

aasta jooksul saadud lapsehooldustasu kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud lasterikka pere toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud lapsetoetused kokku – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud lapsetoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud elatisabi kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud sünnitoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud üksikvanema lapse toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud muude lapsetoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud töövõimetoetuse kogusumma (EMPIS)

aasta jooksul saadud õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS, MKR)

aasta jooksul saadud doktoranditoetuse kogusumma (EHIS)

aasta jooksul saadud muude õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS)

aasta jooksul saadud pere- ja lastega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud haigusega seotud hüvitiste kogusumma – haigushüvitis, tööõnnetus- ja

kutsehaiguskindlustus) (KIRST, SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud Kredex toetused (Kredex)

aasta jooksul saadud energiahüvitise kogusumma (KOV, STAR)

aasta jooksul saadud vanemahüvitise (v.a ema vanemahüvitis) kogusumma (MKR)

aasta jooksul saadud ema vanemahüvitise kogusumma (SKAIS)

kuud aastas, mil on saadud ema vanemahüvitist (SKAIS, MKR)

kuud aastas, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist (SKAIS, MKR)

aasta jooksul saadud rasedus- ja sünnitushüvitise kogusumma (KIRST)

aasta jooksul saadud sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud toimetulekutoetuse kogusumma (STAR)

aasta jooksul saadud muude sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, MKR, Statreg)

mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi (SKAIS KRT, KIRST, STAR, EMPIS, Statreg)

aasta jooksul saadud üksi elava pensionäri toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

hinnatõusu leevendamise toetuse kogusumma (EMPIS ja SKA)

aasta jooksul saadud töötusega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud töötuskindlustushüvitise kogusumma (TKIS)

mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist (TKIS)

mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi (EMPIS, TKIS)

aasta jooksul saadud töötutoetuse kogusumma (EMPIS)

mitmel kalendrikuul sai töötutoetust (EMPIS)

püsiv puue / töövõimetus (jah/ei) – agregeeritud tunnus

puue (jah/ei) (SKAIS, Statreg)

töövõimetus (jah (töövõime vähenenud rohkem või sama palju kui 40%)/ei) (SKAIS, Statreg)

töövõime (puuduv/osaline) (TETRIS)

institutsionaalne leibkond (Statreg)

sünnikuu (Statreg, RR)

leibkonna tüüp (agregeeritud)

ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses), kus isik töötab (TÖR, Statreg)

tavapärane töötundide arv nädalas (MKR, Statreg)

tegevusala (detailne) (TÖR, MKR, Statreg)

tegevusala (detailne) (EMTAK)

mitmel kalendrikuul töötas täisajaga (MKR)

mitmel kalendrikuul töötas (MKR)

mitmel kalendrikuul töötas osaajaga (MKR)

kui kaua on töötanud (kuudes) (MKR)

Ametiala (TÖR, MKR, Statreg)

ettevõtte/asutuse omanditüüp (Statreg)

töötu ja otsib aktiivselt tööd (TÖR, EMPIS, MKR, EHIS, SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul oli pensionil (MKR)

kohustusliku kogumispensioniskeemiga liitunud (EMPIS, SKAIS, Statreg)

kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamine 2010-2011 (EMPIS, SKAIS, Statreg)

kohustusliku kogumispensioni kõrgemad maksed 2014-2017 (EMPIS, SKAIS, Statreg)

töötamise vorm (TÖR, RR, MKR, Statreg)

kas isik on registreeritud FIE-na (MKR, Statreg)

kas isik vahetas aasta jooksul töökohta

mitmel kalendrikuul oli töötu (EMPIS)

registreeritud töötu (EMPIS)

töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (sh töötamine) (TÖR, TSD, EHIS,

Kaitseväekohustuslaste register (KVKR))

töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (v.a. töötamine) (EHIS,

Kaitseväekohustuslaste register (KVKR))

aasta jooksul saadud töövõimetusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul aastast sai töövõimetusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud vanadusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul sai vanadusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud toitjakaotusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

tulumaksu juurde-/tagasimaksed (MKR)

madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse (MKR)

milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) (MKR)

Eestis kinnipeetud tulumaks (MKR)

välisriigis kinnipeetud tulumaks (MKR)

töötaja kohustusliku kogumispensionimaksed (MKR)

III samba tööandja sissemaksed (MKR)

III sambaga liitumise aasta (MKR)

Maamaks (MKR)

töötaja töötuskindlustusmaksed (MKR)

tööandja sotsiaalmaks (MKR)

tööandja töötuskindlustusmaksed (MKR)

eluasemega seotud kogukulud – agregeeritud tunnus

kingitused ja annetused (MKR)

koolituskulud (MKR)

eluaseme intressid (MKR)

eluaseme üür (MKR)

maksed teistele leibkondadele – elatis (E-toimik)

maksed erapensioniskeemidesse (MKR)

rahaline palgatulu (bruto) (MKR)

rahaline palgatulu (neto) (MKR)

rahaline palgatulu Eestist (MKR)

rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav) (MKR)

rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav) (MKR)

mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu (MKR)

varasem rahaline palgatulu (MKR)

tunnipalk (MKR)

intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt – agregeeritud tunnus

dividendid (MKR)

intressid (MKR)

intressid (neto) (MKR)

kasum kapitaliinvesteeringutelt (MKR)

muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) (MKR)

erapensionid – agregeeritud tunnus

pensionid kohustuslikust kogumispensionist - II sammas (MKR)

pensionid erapensioniskeemidest - III sammas (MKR)

investeerimisriskiga elukindlustuslepingud (MKR)

II samba väljamaksed pensionieas (MKR)

III samba väljamaksed pensionieas (MKR)

II samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)

III samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)

kinnisvara või maa renditulu (MKR)

kinnisvara või maa renditulu (neto) (MKR)

eluruumi renditulu (MKR)

litsentsitasud (MKR)

muu renditulu (MKR)

siirded teistelt leibkondadelt (E-toimik)

siirded teistelt leibkondadelt – elatis (E-toimik)

puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest – agregeeritud tunnus

puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest välismaal (MKR)

tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) (MKR)

tasu loomingulise tegevuse eest (neto) (MKR)

mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtluse eest (FIE) (MKR, Statreg)

tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)

tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)

koondamishüvitised - agregeeritud tunnus

koondamishüvitis (EMPIS)

tööandja maksejõuetuse hüvitis (EMPIS)

koondamisega seotud tulud (MKR)

Muutuja nimi Muutuja selgitus

LEIBKOND Leibkonna number

HARUNR Leibkonna harunumber

ESU_LK Leibkonda identifitseeriv kood

Y Leibkonnaliikmete arv

YD20 Kodune keel – lühike jaotus

YD20K Kodune keel – kood

ESUB19 Lapsehoiu eest maksmine

ESUB20 Lapsehoiu eest makstud summa kuus

ESUB20_MIS Lapsehoiu eest makstud summa kuus, vastuseta

ESUT6 Lapsehoiuteenuse eest maksmisega toimetulek

ESUTE13 Lapsele tervishoiuteenuse vajamine

ESUTE14 Lapsele tervishoiuteenuse saamine

ESUTE15 Lapsele tervishoiuteenuse mittesaamise põhjus

ESUTE16 Lapsele hambaravi vajamine

ESUTE17 Lapsele hambaarstilt abi saamine

ESUTE18 Lapsele hambaarstilt abi mittesaamise põhjus

ESUT18 Abi vajamine leibkonnaliikme terviseprobleemi tõttu

ESUT19B Koduhooldus- või koduse õendusabiteenuse kasutamine

ESUT21C Koduhooldus- või koduse õendusabiteenuse maksja

ESUT22

Koduhooldus- või koduse õendusabiteenuse maksmisega

toimetulek

ESUT23 Koduhooldus- või koduse õendusabiteenuse kasutamise soov

ESUT24

Koduhooldus- või koduse õendusabiteenuse mittekasutamise

põhjus

YD4 Eluruumi tüüp

YD5 Maja ehitusaasta

YD5_MIS Maja ehitusaasta, vastuseta

YD6 Tubade arv

YD6_MIS Tubade arv, vastuseta

YD6A

Eraldi köögi olemasolu lisaks tubadele – kasutusel ka muu kui

söögitegemise kohana

YD7 Eluruumi pind

YD7_MIS Eluruumi pind, vastuseta

YD8 Eluruumi seisund

YD1 Eluruumi omanik

ESUDV3 Eluruum on ametikorter

YD3 Üürilepingu sõlmimise viis

YD2 Eluruumi kasutamise tingimused

ESUDV1A Liikme järjekorranumber, kelle nimel on üürileping

ESUDV1A_MIS Liikme järjekorranumber, kelle nimel on üürileping, vastuseta

ESUD02 Üürisumma kuus kommunaalmakseteta

ESUD02_MIS Üürisumma kuus kommunaalmakseteta, vastuseta

ESUD02A

Kommunaalkulude maksumuse vähenemine riigi või

omavalitsuse toel

ESUD22A Majanduslikel põhjusel üürimaksete tähtajaks mittetasumine

ESUDV2A Liikme järjekorranumber, kes eluruumi omab või valdab

ESUDV2A_MIS

Liikme järjekorranumber, kes eluruumi omab või valdab,

vastuseta

ESUD08A Kodulaenu või muu kinnisvara tagatisel laenu olemasolu

ESUD08F Laenu seotus eluruumiga

ESUD22B Majanduslikel põhjusel laenumaksete tähtajaks mittetasumine

ESUD08G Laenu seotus praeguse eluruumiga

ESUDV4A Teenuste maksumus kuus – vesi ja kanalisatsioon

ESUDV4A_MIS Teenuste maksumus kuus – vesi ja kanalisatsioon, vastuseta

ESUDV4B Teenuste maksumus kuus – keskküte

ESUDV4B_MIS Teenuste maksumus kuus – keskküte, vastuseta

ESUDV4C Teenuste maksumus kuus – elekter

ESUDV4C_MIS Teenuste maksumus kuus – elekter, vastuseta

ESUDV4D Teenuste maksumus kuus – gaas

ESUDV4D_MIS Teenuste maksumus kuus – gaas, vastuseta

ESUDV4E Teenuste maksumus kuus – prügivedu

ESUDV4E_MIS Teenuste maksumus kuus – prügivedu, vastuseta

ESUDV4F Teenuste maksumus kuus – maja või korteri kindlustusmakse

ESUDV4F_MIS

Teenuste maksumus kuus – maja või korteri kindlustusmakse,

vastuseta

ESUDV4G

Teenuste maksumus kuus – hoolduse ja regulaarse remondiga

seotud kulud

ESUDV4G_MIS

Teenuste maksumus kuus – hoolduse ja regulaarse remondiga

seotud kulud, vastuseta

ESUDV4I

Teenuste maksumus kuus – küttepuud, brikett ja muu

küttematerjal

ESUDV4I_MIS

Teenuste maksumus kuus – küttepuud, brikett ja muu

küttematerjal, vastuseta

ESUDV4H Teenuste maksumus kuus – muud eluruumiga seotud kulud

ESUDV4H_MIS

Teenuste maksumus kuus – muud eluruumiga seotud kulud,

vastuseta

ESUD22C

Majanduslikel põhjusel kommunaalmaksete tähtajaks

mittetasumine

ESUD07A Tagasimaksete tegemine – õppe- või hariduslaen

ESUD07B Tagasimaksete tegemine – väike-, soovi-, kiir- või SMS-laen

ESUD07C Tagasimaksete tegemine – krediitkaart

ESUD07D Tagasimaksete tegemine – liising või järelmaks

ESUD07E Tagasimaksete tegemine – muu laen

ESUD08 Tagasimaksete rahaline koormavus

ESUD22D Majanduslikel põhjusel tagasimaksete tähtajaks mittetasumine

YD16F Auto olemasolu

YD16FARV Autode arv

YD16FARV_MIS Autode arv, vastuseta

YD16FEI Auto mitteomamise põhjus

YD16G Personaal- või sülearvuti olemasolu

YD16GARV Personaal- või sülearvutite arv

YD16GARV_MIS Personaal- või sülearvutite arv, vastuseta

YD16GEI Personaal- või sülearvuti mitteomamise põhjus

ESUD09 Sissetuleku olemasolu omandi rentimisest

ESUD11M1 Kohalikult omavalitsuselt lastetoetuste saamine

ESUD11M Kohaliku omavalitsuse lastetoetuste summa

ESUD11M_MIS Kohaliku omavalitsuse lastetoetuste summa, vastuseta

ESUD11RA1 Välismaalt laste- või peretoetuse saamine 1

ESUD11RA Välismaalt saadud laste- või peretoetuse summa 1

ESUD11RA_MIS Välismaalt saadud laste- või peretoetuse summa 1, vastuseta

ESUD11RB1 Välismaalt laste- või peretoetuse saamine 2

ESUD11RB Välismaalt saadud laste- või peretoetuse summa 2

ESUD11RB_MIS Välismaalt saadud laste- või peretoetuse summa 2, vastuseta

ESUD11RC1 Välismaalt laste- või peretoetuse saamine 3

ESUD11RC Välismaalt saadud laste- või peretoetuse summa 3

ESUD11RC_MIS Välismaalt saadud laste- või peretoetuse summa 3, vastuseta

ESUD11RD1 Välismaalt laste- või peretoetuse saamine 4

ESUD11RD Välismaalt saadud laste- või peretoetuse summa 4

ESUD11RD_MIS Välismaalt saadud laste- või peretoetuse summa 4, vastuseta

ESUD11RE1 Välismaalt laste- või peretoetuse saamine 5

ESUD11RE Välismaalt saadud laste- või peretoetuse summa 5

ESUD11RE_MIS Välismaalt saadud laste- või peretoetuse summa 5, vastuseta

ESUDA1 Elatisraha maksmine endisele abikaasale ja/või lastele

ESUDA1A Makstud elatisraha kogusumma eelmisel aastal

ESUDA1A_MIS Makstud elatisraha kogusumma eelmisel aastal, vastuseta

ESUD14

Muude regulaarsete maksete tegemine teise leibkonna

liikmele

ESUD14A Muude regulaarsete maksete summa eelmisel aastal

ESUD14A_MIS Muude regulaarsete maksete summa eelmisel aastal, vastuseta

ESUDA2 Regulaarse elatisraha saamine endiselt abikaasalt

ESUDA2A Saadud regulaarse elatisraha summa

ESUDA2A_MIS Saadud regulaarse elatisraha summa, vastuseta

ESUD16 Saadud muud regulaarsed maksed teise leibkonna liikmelt

ESUD16A Saadud muude regulaarsete maksete summa

ESUD16A_MIS Saadud muude regulaarsete maksete summa, vastuseta

ESUD19 15-aastase või noorema lapse sissetuleku olemasolu palgatööst

ESUD19A 15-aastase või noorema lapse sissetuleku netosumma

ESUD19A_MIS

15-aastase või noorema lapse sissetuleku netosumma,

vastuseta

ESUD19B 15-aastase või noorema lapse muud liiki sissetuleku olemasolu

ESUD19BA

15-aastase või noorema lapse muud liiki sissetuleku

netosumma

ESUD201 Materiaalsed võimalused – puhkusereis kord aastas

ESUD202 Materiaalsed võimalused – süüa üle päeva liha

ESUD203 Materiaalsed võimalused – hoida eluruum piisavalt soojana

ESUD21D

Ootamatu vajaduse korral suhtelise vaesuse piirile vastava

summa kokku saamine

ESUD25 Ühistranspordi kulutustega toimetulek

YD17 Subjektiivne toimetulekuhinnang

ESUF02AK Enda tarbeks toodetud piima kogus

ESUF02AK_MIS Enda tarbeks toodetud piima kogus, vastuseta

ESUF02BK Enda tarbeks toodetud munade kogus

ESUF02BK_MIS Enda tarbeks toodetud munade kogus, vastuseta

ESUF02CK Enda tarbeks kasvatatud kartuli kogus

ESUF02CK_MIS Enda tarbeks kasvatatud kartuli kogus, vastuseta

ESUF02DK Enda tarbeks toodetud sealiha kogus

ESUF02DK_MIS Enda tarbeks toodetud sealiha kogus, vastuseta

ESUF02EK Enda tarbeks toodetud looma- või lambaliha kogus

ESUF02EK_MIS Enda tarbeks toodetud looma- või lambaliha kogus, vastuseta

ESUF02FK Enda tarbeks kasvatatud õunte või pirnide kogus

ESUF02FK_MIS Enda tarbeks kasvatatud õunte või pirnide kogus, vastuseta

ESUF02GK Enda tarbeks kasvatatud kapsa või lillkapsa kogus

ESUF02GK_MIS Enda tarbeks kasvatatud kapsa või lillkapsa kogus, vastuseta

ESUF02HK Enda tarbeks kasvatatud tomati kogus

ESUF02HK_MIS Enda tarbeks kasvatatud tomati kogus, vastuseta

ESUF02IK Enda tarbeks kasvatatud kurgi kogus

ESUF02IK_MIS Enda tarbeks kasvatatud kurgi kogus, vastuseta

ESUF02JK Enda tarbeks kasvatatud kõrvitsa kogus

ESUF02JK_MIS Enda tarbeks kasvatatud kõrvitsa kogus, vastuseta

ESUF02KK Enda tarbeks kasvatatud peedi või kaalika kogus

ESUF02KK_MIS Enda tarbeks kasvatatud peedi või kaalika kogus, vastuseta

ESUF02LK Enda tarbeks kasvatatud porgandi kogus

ESUF02LK_MIS Enda tarbeks kasvatatud porgandi kogus, vastuseta

ESUF02MK Enda tarbeks kasvatatud ploomi, kirsi vm puuvilja kogus

ESUF02MK_MIS

Enda tarbeks kasvatatud ploomi, kirsi vm puuvilja kogus,

vastuseta

ESUF02NK Enda tarbeks toodetud linnuliha kogus

ESUF02NK_MIS Enda tarbeks toodetud linnuliha kogus, vastuseta

ESUF02OK Enda tarbeks kasvatatud maasika, sõstra vm marja kogus

ESUF02OK_MIS

Enda tarbeks kasvatatud maasika, sõstra vm marja kogus,

vastuseta

ESUF02PK Enda tarbeks toodetud mee kogus

ESUF02PK_MIS Enda tarbeks toodetud mee kogus, vastuseta

ESUF02RK Enda tarbeks kasvatatud mugulsibula kogus

ESUF02RK_MIS Enda tarbeks kasvatatud mugulsibula kogus, vastuseta

ESUF02SK Enda tarbeks kasvatatud muu juurvilja kogus

ESUF02SK_MIS Enda tarbeks kasvatatud muu juurvilja kogus, vastuseta

ESUF02TK

Enda tarbeks kasvatatud muu aedvilja (sh maitsetaimede)

kogus

ESUF02TK_MIS

Enda tarbeks kasvatatud muu aedvilja (sh maitsetaimed)

kogus, vastuseta

ESUF02UK Enda tarbeks toodetud muude toiduainete kogus

ESUF02UK_MIS Enda tarbeks toodetud muude toiduainete kogus, vastuseta

ESUF03AK Enda tarbeks korjatud metsamarjade kogus

ESUF03AK_MIS Enda tarbeks korjatud metsamarjade kogus, vastuseta

ESUF03BK Enda tarbeks korjatud seente kogus

ESUF03BK_MIS Enda tarbeks korjatud seente kogus, vastuseta

ESUF04K Enda tarbeks püütud kala kogus

ESUF04K_MIS Enda tarbeks püütud kala kogus, vastuseta

ESUF05K Enda tarbeks jahil saadud liha kogus

ESUF05K_MIS Enda tarbeks jahil saadud liha kogus, vastuseta

ESUK1 Läbikulunud mööbli asemele uue muretsemine

ESUK2 Läbikulunud mööbli asemele uue mittemuretsemise põhjus

ESUK3 Lastele uute riiete ostmine

ESUK4 Lastele uute riiete mitteostmise põhjus

ESUK5 Lastele välisjalanõude ostmine

ESUK6 Lastele välisjalanõude mitteostmise põhjus

ESUK7 Lasteraamatute omamine

ESUK8 Lasteraamatute mitteomamise põhjus

ESUK9 Laste õuemänguasjade omamine

ESUK10 Laste õuemänguasjade mitteomamise põhjus

ESUK11 Laste sisemänguasjade omamine

ESUK12 Laste sisemänguasjade mitteomamise põhjus

ESUK13 Lastel vaba aja harrastuse olemasolu

ESUK14 Lastel vaba aja harrastuse puudumise põhjus

ESUK15 Laste puu- ja aedviljade söömine

ESUK16 Laste puu- ja aedviljade mittesöömise põhjus

ESUK17 Laste liha-, taimetoidu või nende ekvivalendi söömine

ESUK18

Laste liha-, taimetoidu või nende ekvivalendi mittesöömise

põhjus

ESUK19 Laste tähtpäevade tähistamine

ESUK20 Laste tähtpäevade mittetähistamise põhjus

ESUK21 Lastele sõprade küllakutsumine

ESUK22 Lastele sõprade külla mittekutsumise põhjus

ESUK23 Lastele puhkuse võimaldamine

ESUK24 Lastele puhkuse mittevõimaldamise põhjus

ESUK26 Lastel kodusteks ülesanneteks koha omamine

ESUK27 Lastel kodusteks ülesanneteks koha mitteomamise põhjus

ESUK28 Laste kooli- ja lasteaiaüritustel osalemine

ESUK29 Laste kooli- ja lasteaiaüritustel mitteosalemise põhjus

ESUD11N1 KREDEXilt lasterikaste perede kodutoetuse saamine

ESUD11N KREDEXilt saadud lasterikaste perede kodutoetuse summa

ESUD11N_MIS

KREDEXilt saadud lasterikaste perede kodutoetuse summa,

vastuseta

ESUD11R1 KREDEXilt väikeelamute rekonstrueerimistoetuse saamine

ESUD11R

KREDEXilt saadud väikeelamute rekonstrueerimistoetuse

summa

YD6C Eraldi köögi olemasolu lisaks tubadele

ESUD30 Leibkonna sissetuleku muutus viimase 12 kuu jooksul

ESUD31 Leibkonna sissetulekute suurenemise põhjus

ESUD32 Leibkonna sissetulekute vähenemise põhjus

A06 Küsitluse keel

A08 Küsitlusele vastanud liikme veerunumber

A08_NR Küsitlusele peamiselt vastanud vastaja järjekorranumber

A09 Hinnang küsitluse kulgemisele

KVIIS Küsitlusviis

LK_ELUKOHT Leibkonna elukoht

HH_S11 Leibkonnaliikmete arv – 0–17-aastased

HH_S12 Leibkonnaliikmete arv – 0–2-aastased

HH_S13 Leibkonnaliikmete arv – 3–6-aastased

HH_S14 Leibkonnaliikmete arv – 7–17-aastased

HH_S2 Leibkonnaliikmete arv – 4-aastased ja nooremad

HH_S3 Leibkonnaliikmete arv – 5–13-aastased

HH_S4 Leibkonnaliikmete arv – 14- ja 15-aastased

HH_S5 Leibkonnaliikmete arv – 16–24-aastased õpilased

HH_S5_MIS Leibkonnaliikmete arv – 16–24-aastased õpilased, vastuseta

HH_S7 Leibkonnaliikmete arv – 65-aastased ja vanemad

HH_S8

Leibkonnaliikmete arv –16–24-aastased mitteõppivad

leibkonnaliikmed

HH_S8_MIS

Leibkonnaliikmete arv – 16–24-aastased mitteõppivad

leibkonnaliikmed, vastuseta

HH_TYYP Leibkonna tüüp

HH_TYYP17 Leibkonna tüüp – sõltuv laps kuni 17-aastane

HH_TYYP_HT

Leibkonna tüüp – sõltuv laps kuni 24-aastane Eurostati

metoodika järgi

HH_EC1 Leibkonnaliikmete arv – 16–64-aastased töötavad isikud

HH_EC1_MIS

Leibkonnaliikmete arv – 16–64-aastased töötavad isikud,

vastuseta

HH_EC2

Leibkonnaliikmete arv – 16–64-aastased mittetöötavad isikud

(töötud ja mitteaktiivsed)

HH_EC2_MIS

Leibkonnaliikmete arv – 16–64-aastased mittetöötavad isikud

(töötud ja mitteaktiivsed), vastuseta

HH_Y_OECD Leibkonna suurus OECD skaala järgi

HH_Y_OECDM Leibkonna suurus OECDMi skaala järgi

HH_EQM_INC_ABSVLeibkonna ekvivalentsissetulek – absoluutne vaesus

HH_EQM_INC Leibkonna ekvivalentnetosissetulek (OECDM)

HH_INC_QUINT Leibkonna tulukvintiil

HH_INC Leibkonna netosissetulek

SUHTV_LK Leibkonna suhtelise vaesuse piir

HH_EQM_INC_D Leibkonna ekvivalentnetosissetuleku (OECDM) detsiil

HH_INC_D Leibkonna netosissetuleku detsiil

HH_S1 Leibkonnaliikmete arv, korduv

HH_S6 Leibkonnaliikmete arv – 25–64-aastased

HH_DC Leibkonnast sõltuvate laste arv

HH_DC_MIS Leibkonnast sõltuvate laste arv, vastuseta

HH_CHILD Leibkonnaliikmete arv – alla 18-aastased lapsed

HH_CHILDR Alla 18-aastaste laste olemasolu leibkonnas

HH_C_ABI Leibkonnaliikmete arv – alla 25-aastased lapsed

DU Leibkonna elukoht asustustiheduse järgi – 3-ne jaotus

HH_ELOMAND Eluruumi kasutamise alus

HH_KEEL Peamine kodune keel

LK_DEP_CH Leibkonnas on sõltuv laps – kuni 24-aastane

LK_DEP_CH17 Leibkonnas on sõltuv laps – kuni 17-aastane

TINT Tööintensiivsus leibkonnas

LK_RAHVUS Leibkonna rahvus

LKP_NR Leibkonnapea liikmenumber

LKPEA_SUGU Leibkonnapea sugu

LKPEA_VAN Leibkonnapea vanus – uuringuaasta 1.jaanuari seisuga

LKPEA_VAN_GR5

Leibkonnapea vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp

uuringuaasta 1. jaanuari seisuga

LKPEA_AGE Leibkonnapea vanus – küsitlushetke seisuga

LKPEA_AGE_GR5

Leibkonnapea vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp

küsitlushetke seisuga

LKPEA_HAR Leibkonnapea haridustase

LKPEA_S_SEIS Leibkonnapea sotsiaal-majanduslik seisund

MAAK Isiku elukoha maakond

LK_PK Leibkonna elukoht piirkonna järgi

LK_LM Leibkonna elukoht – linn või maapiirkond

HH_ELTYYP Leibkonna eluruumi tüüp

HH_ELTUBE_K Leibkonnaliikmete ja tubade arvu suhe köögiga eluruumis

HH_ELTUBE_T Leibkonnaliikmete ja tubade arvu suhe köögita eluruumis

ELPIND Eluruumi pind leibkonnaliikme kohta

WORK_INT Tööintensiivsus leibkonnas – Eurostati metoodika järgi

LWI Tööintensiivsus leibkonnas: madal – Eurostati metoodika järgi

HH_SOC Leibkonna hõiveseisund

KAAL_LK Leibkonna lõppkaal

HY010 Leibkonna sissetulek – brutosumma

HY020 Leibkonna sissetulek – netosumma

HY022

Leibkonna sissetulek ilma siireteta (v.a pensionid ja

toitjakaotushüvitis) – netosumma

HY023

Leibkonna sissetulek ilma siireteta (sh pensionid ja

toitjakaotushüvitis) – netosumma

HY040G Renditulu omandi rentimisest – brutosumma

HY040N Renditulu omandi rentimisest – netosumma

HY050G Saadud perehüvitised – brutosumma

HY050N Saadud perehüvitised – netosumma

HY051G

Saadud perehüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid,

sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma

HY052G

Saadud perehüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid,

sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma

HY053G

Saadud perehüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata skeemid,

sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma

HY054G

Saadud perehüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata skeemid,

sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma

HY060G Saadud muud sotsiaalhüvitised – brutosumma

HY060N Saadud muud sotsiaalhüvitised – netosumma

HY061G

Saadud muud sotsiaalhüvitised: sotsiaalmaksuga seotud

skeemid, sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma

HY062G

Saadud muud sotsiaalhüvitised: sotsiaalmaksuga seotud

skeemid, sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma

HY063G

Saadud muud sotsiaalhüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata

skeemid, sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma

HY064G

Saadud muud sotsiaalhüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata

skeemid, sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma

HY070G Saadud toimetulekuhüvitised – brutosumma

HY070N Saadud toimetulekuhüvitised – netosumma

HY071G

Saadud eluasemehüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid,

sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma

HY072G

Saadud eluasemehüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid,

sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma

HY073G

Saadud eluasemehüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata

skeemid, sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma

HY074G

Saadud eluasemehüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata

skeemid, sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma

HY080G

Saadud regulaarsed maksed teise leibkonna liikmelt –

brutosumma

HY080N

Saadud regulaarsed maksed teise leibkonna liikmelt –

netosumma

HY081G Saadud elatis teise leibkonna liikmetelt – brutosumma

HY081N Saadud elatis teise leibkonna liikmetelt – netosumma

HY090G

Intressi- ja dividenditulu, kasum kapitaliinvesteeringutest –

brutosumma

HY090N

Intressi- ja dividenditulu, kasum kapitaliinvesteeringutest –

netosumma

HY100G Laenuintresside tagasimaksed – brutosumma

HY100N Laenuintresside tagasimaksed – netosumma

HY110G Alla 16-aastase lapse sissetulek – brutosumma

HY110N Alla 16-aastase lapse sissetulek – netosumma

HY120G Regulaarsed kinnisvaramaksud – brutosumma

HY120N Regulaarsed kinnisvaramaksud – netosumma

HY121G

Leibkonna põhieluruumi omandilt makstud maksud –

brutosumma

HY121N

Leibkonna põhieluruumi omandilt makstud maksud –

netosumma

HY130G

Makstud regulaarsed maksed teisele leibkonnale –

brutosumma

HY130N Makstud regulaarsed maksed teisele leibkonnale – netosumma

HY131G Makstud elatis teise leibkonna liikmele – brutosumma

HY131N Makstud elatis teise leibkonna liikmele – netosumma

HY140G

Leibkonnaliikmete töötasult makstud tulu- ja sotsiaalmaks –

brutosumma

HY140N

Leibkonnaliikmete töötasult makstud tulu- ja sotsiaalmaks –

netosumma

HY145N Tulumaksu tagasi- või juurdemakse summa

HY170G Enda tarbeks toodetud toodete maksumus – brutosumma

HY170N Enda tarbeks toodetud toodete maksumus – netosumma

Muutuja nimi Muutuja selgitus

LEIBKOND Leibkonna number

HARUNR Leibkonna harunumber

ESU_LK Leibkonda identifitseeriv kood

LIIKMENR Leibkonnaliikme number

YX1 Leibkonnaliikme järjekorranumber

YA1 Sugu (y)

YA3 Seaduslik perekonnaseis

YA4 Kooselu seadusliku abikaasaga

YA5 Vabaabielus olemine

YA6 Sotsiaal-majanduslik seisund

YA7

Hariduse omandamine üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses

või kõrgkoolis

ESUBA1 Uus liige leibkonnas

ESUBA2 Leibkonda sündimine

ESUBA4 ESUs osalemine eelmisel aastal

YC1 Rahvus – lühike jaotus

YC1K Rahvuse kood

YC2 Kodakondsus – lühike jaotus

YC2K Kodakondsuse kood

ESUB07B Teise kodakondsuse olemasolu

ESUB07A Teine kodakondsus

YC3 Sünniriik – lühike jaotus

YC3K Sünniriigi kood

ESUB08 Leibkonnaga koos/eraldi elamine

ESUB09 Eraldi elamise põhjus

ESUB13 Lapse huviringis käimine

ESUB13A Huviringi tundide arv nädalas

ESUB13A_MIS Huviringi tundide arv nädalas, vastuseta

ESUB14 Huviringis mittekäimise põhjus

ESUB15 Lapse koolis käimine

ESUB15A Koolitundide arv nädalas

ESUB15A_MIS Koolitundide arv nädalas, vastuseta

ESUBL1 Lapse pikapäeva- vm rühmas käimine

ESUBL1A Pikapäeva- vm rühma tundide arv nädalas

ESUBL1A_MIS Pikapäeva- vm rühma tundide arv nädalas, vastuseta

ESUT3A

Ametliku lapsehoiu eest maksmine – pikapäeva- vm rühmas

käimise eest

ESUB16 Lapse lasteaias, sõimes või eelkoolis käimine

ESUB16A Lasteaia, sõime või eelkooli tundide arv nädalas

ESUB16A_MIS Lasteaia, sõime või eelkooli tundide arv nädalas, vastuseta

ESUBL3 Lapse muus pere- või hoiukeskuses käimine tavapäeval

ESUBL3A Pere- või hoiukeskuse tundide arv nädalas

ESUBL3A_MIS Pere- või hoiukeskuse tundide arv nädalas, vastuseta

ESUT3B

Ametliku lapsehoiu eest maksmine – pere- või hoiukeskuses

käimise eest

ESUBL7

Lapse muus pere- või hoiukeskuses käimine lisaks lasteaiale või

koolile

ESUBL7A

Pere- või hoiukeskuse tundide arv nädalas lisaks lasteaiale või

koolile

ESUBL7A_MIS

Pere- või hoiukeskuse tundide arv nädalas lisaks lasteaiale või

koolile, vastuseta

ESUT3C

Ametliku lapsehoiu eest maksmine – pere- või hoiukeskuses

käimise eest (lisaks lasteaiale või koolile)

ESUBL5A Tasuta hoidja tundide arv tavalisel koolinädalal

ESUBL5A_MIS Tasuta hoidja tundide arv tavalisel koolinädalal, vastuseta

ESUBL5B Tasulise hoidja tundide arv tavalisel koolinädalal

ESUBL5B_MIS Tasulise hoidja tundide arv tavalisel koolinädalal, vastuseta

ESUB17A Tasuta hoidja tundide arv tavanädalal

ESUB17B Tasulise hoidja tundide arv tavanädalal

ESUB17B_MIS Tasulise hoidja tundide arv tavanädalal, vastuseta

ESUB17D Lastehoiuasutuse tundide arv tavanädalal

ESUB17D_MIS Lastehoiuasutuse tundide arv tavanädalal, vastuseta

ESUBL6 Lapse täiskasvanud järelevaatajata kodus veedetud tundide arv

ESUBL6_MIS

Lapse täiskasvanud järelevaatajata kodus veedetud tundide

arv, vastuseta

ESUT3D

Ametliku lapsehoiu eest maksmine – lastehoiuasutuses käimise

eest

ESUT7A Ametliku lapsehoiuteenuse kasutamise soov

ESUT8A Ametliku lapsehoiuteenuse mittekasutamise põhjus

ESUTE9 Üldine hinnang lapse tervisele

ESUBA7A

Leibkonnast eemal viibimine eelmisel aastal vähemalt 6 kuud

järjest – kordusisik

YCR Leibkonnaliikme elamine välismaal vähemalt ühe aasta järjest

YC4A Eestisse elama asumise aasta

YC4A_MIS Eestisse elama asumise aasta, vastuseta

YC4B Eestisse elama asumise kuu

YC4B_MIS Eestisse elama asumise kuu, vastuseta

ESUTE12A Terviseprobleemi tõttu piiratud tavategevus - laps

ESUTE12B

Terviseprobleemist põhjustatud tavategevuse piirangute

kestus 6 kuud - laps

YB1_1 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 1

YB1_2 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 2

YB1_3 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 3

YB1_4 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 4

YB1_5 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 5

YB1_6 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 6

YB1_7 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 7

YB1_8 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 8

YB1_9 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 9

YB1_10 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 10

YB1_11 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 11

YB1_12 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 12

YB1_13 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 13

YB1_14 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 14

YB1_15 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 15

YB1_16 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 16

YB1_17 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 17

YB1_18 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 18

YB1_19 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 19

YB1_20 Sugulussuhe – seos leibkonnaliikmega 20

YX2AASTAALG Vanus küsitlusaasta alguses

YX2PAEV Vanus küsitlushetkel

DEP_CH Leibkonnaliige on kuni 24-aastane sõltuv laps

DEP_CH17 Leibkonnaliige on kuni 17-aastane sõltuv laps

EMA_LIIKMENR Leibkonnaliikme number – ema

ISA_LIIKMENR Leibkonnaliikme number – isa

PARTNERI_LIIKMENR Leibkonnaliikme number – partner

HH_EQM_INC Leibkonna ekvivalentnetosissetulek (OECDM)

EQM_INC_QUINT Isiku ekvivalentsissetuleku kvintiil

SUHTV Isiku suhtelise vaesuse piir

ABSV Isiku absoluutse vaesuse piir

SUHTV2 Suhtelise vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid, k.a pensionid

SUHTV3 Suhtelise vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid, v.a pensionid

ABSV2

Absoluutse vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid, k.a

pensionid

ABSV3

Absoluutse vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid, v.a

pensionid

AROPE

Suhteline vaesus või sotsiaalne tõrjutus – Eurostati metoodika

järgi

INC_D Leibkonna netotuludetsiil – leibkonnaliikme järgi

TPER_SEIS Tegelik perekonnaseis – pikk jaotus

MARITAL Tegelik perekonnaseis

SEC_I Enesehinnanguline sotsiaal-majanduslik seisund – 4-ne jaotus

ILMAJAETUS Isiku ilmajäetus

S_ILMAJAETUS Isiku sügav ilmajäetus

S_SEISUND Isiku sotsiaal-majanduslik seisund eelmisel nädalal

RAHVUS Rahvus – 2-ne jaotus

CITIN Kodakondsus – 3-ne jaotus, EL

LK_PEA Leibkonnapeaks olemine

VANUS_GR5

Isiku vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp uuringuaasta 1.

jaanuari seisuga

AGE_GR5

Isiku vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp küsitlushetke

seisuga

LIIKME_ST Leibkonnaliikme isikliku sissetuleku suurus

PUE Puude raskusaste

TVM Töövõimetuse protsent

TOOVOIME_ULATUS Määratud töövõime ulatus

KAAL_ISIK Isiku lõppkaal

KAAL_LAPS14 Lapse lõppkaal – kuni 14-aastased

PYSIV_SUHTV Isiku püsiva suhtelise vaesuse piir – longituud baasil

PYSIV_ABSV Isiku püsiva absoluutse vaesuse piir – longituud baasil

RB064

Longituud kaal (neli aastat), kõik praegused leibkonnaliikmed

(igas vanuses)

Muutuja nimi Muutuja selgitus

LIIKMENR Leibkonnaliikme number

LEIBKOND Leibkonna number

HARUNR Leibkonna harunumber

ESU_LK Leibkonda identifitseeriv kood

YX1 Leibkonnaliikme järjekorranumber

YA1 Sugu (y)

YE1 Üldhariduskoolis omandatud haridustase

YE2 Üldhariduskooli lõpetamise aasta

YE2_MIS Üldhariduskooli lõpetamise aasta, vastuseta

YE3 Kõrgeim lõpetatud erialaharidus

YE4 Kõrgeim lõpetatud kõrgharidus

YE4A Bakalaureuseõppekava pikkus

YE6K Omandatud eriala kood

YE7 Kutseõppeasutuse või kõrgkooli lõpetamise aasta

YE7_MIS Kutseõppeasutuse või kõrgkooli lõpetamise aasta, vastuseta

YE8 Nõutav haridustase kutsekooli astumisel

YE9 Koos kutseharidusega omandatud üldharidus

YE10

Nõutav haridustase kutsekesk-, keskerikooli või tehnikumi

astumisel

YE19 Koolitusel osalemine õpilase või õpipoisina

ETUK02A Isa kuulumine leibkonda

YC3I Isa sünniriik

YC3IKOOD Isa sünniriik – täpsustus

ETUK02E Ema kuulumine leibkonda

YC3E Ema sünniriik

YC3EKOOD Ema sünniriik – täpsustus

ETUK02A Isa kuulumine leibkonda

YC3I Isa sünniriik

YC3IKOOD Isa sünniriik – täpsustus

ETUK02E Ema kuulumine leibkonda

YC3E Ema sünniriik

YC3EKOOD Ema sünniriik – täpsustus

YF17 Töö olemasolu minevikus

ESUF02 Töötatud aastate arv

ESUG01 Töötamine eelmisel nädalal

ESUG02 Tegutsemine ettevõtjana eelmisel nädalal

ESUG03 Töötamine pereettevõttes otsese tasuta eelmisel nädalal

ESUG04 Põllumajandussaaduste tootmine müügiks eelmisel nädalal

ESUG05 Ajutine töölt puudumine eelmisel nädalal

ESUG06 Töölt puudumise põhjus eelmisel nädalal

ESUG07 Võimalus pöörduda pärast puudumist töökohale tagasi

ESUG08 Ajutise töölt puudumise kestus kokku

ESUG09 Tasu saamine puudutud aja eest eelmisel nädalal

YF1 Praegune sotsiaal-majanduslik seisund

YF3K Praeguse töökoha majandusüksuse peamise tegevusala kood

YF4

Töötamine praeguse töökoha allüksuses, millel on erinev

aadress

YF5

Töötamine praeguse töökoha allüksuses, millel on erinev

tegevusala

YF7K Praeguse töökoha allüksuse tegevusala kood

YF9K Ameti kood praegusel töökohal

YF23 Põhitöökoha töökoormus

YF13 Tavaline töötatud tundide arv nädalas praegusel töökohal

YF13_MIS

Tavaline töötatud tundide arv nädalas praegusel töökohal,

vastuseta

YF14 Juhtimiskohustuste olemasolu praegusel töökohal

TOOANDJA_OM_VORMTööandja omandivorm (50701)

ESUGB9 Keskmine netokuutöötasu põhitööl

ESUGB9_MIS Keskmine netokuutöötasu põhitööl, vastuseta

ESUGB1 Võimalus kaotada praegune töökoht järgmisel aastal

ESUGB1 Võimalus kaotada praegune töökoht järgmisel aastal

ESUGB2

Võimalus leida töökoha kaotuse korral oskustele ja

kogemustele vastav töökoht

ESUGB15 Põhitöökoha kaotusel õigus saada – töötuskindlustushüvitist

ESUGB16 Põhitöökoha kaotusel õigus saada – haigushüvitist

ESUG21 Kõrvaltöökoha olemasolu eelmisel nädalal lisaks põhitööle

ESUG22 Tavaline töötatud tundide arv nädalas kõigil kõrvaltöödel

ESUG22_MIS

Tavaline töötatud tundide arv nädalas kõigil kõrvaltöödel,

vastuseta

ESUG32 Töö otsimine viimase nelja nädala jooksul

ESUG33 Võimalus kahe nädala jooksul tööle asuda

ESUG35A Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta jaanuaris

ESUG35B Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta veebruaris

ESUG35C Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta märtsis

ESUG35D Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta aprillis

ESUG35E Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta mais

ESUG35F Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta juunis

ESUG35G Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta juulis

ESUG35H Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta augustis

ESUG35I Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta septembris

ESUG35J Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta oktoobris

ESUG35K Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta novembris

ESUG35L Sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta detsembris

ESUG27A Viimati töötamise aasta

ESUG27A_MIS Viimati töötamise aasta, vastuseta

ESUG27B Viimati töötamise kuu

ESUG27B_MIS Viimati töötamise kuu, vastuseta

ESUGD7K Viimase töökoha majandusüksuse tegevusala kood

ESUGD8 Töötamine viimase töökoha allüksuses, millel oli erinev aadress

ESUGD9

Töötamine viimase töökoha allüksuses, millel oli erinev

tegevusala

ESUGD11K Viimase töökoha allüksuse tegevusala kood

YF19K Ameti kood viimasel töökohal

YF20 Tööalane seisund viimasel töökohal

YF21 Juhtimiskohustuste olemasolu viimasel töökohal

ESUGD5 Töölepingu sõlmimise viis viimasel töökohal

ESUGD3 Ajutine või alaline töö viimasel töökohal

ESUGD4

Viimase töökoha töölepingu kestus rohkem või vähem kui

aasta

YF22 Töötajate arvu vahemik viimasel töökohal

ESUH001 Tasu saamine palgatöö eest

ESUH05G1 Tööandja poolt tasutud lähetustes viibimine

ESUH05G2 Lisatasu summa – lähetuskulude kulutamata ja kättejäänud osa

ESUH05G2_MIS

Lisatasu summa – lähetuskulude kulutamata ja kättejäänud

osa, vastuseta

ESUH05M Lisatasu saamine – muu

ESUH05M2 Lisatasu summa – muu

ESUH05M2_MIS Lisatasu summa – muu, vastuseta

ESUH18 Tööandja sõiduki kasutamine isiklikul otstarbel

ESUH20 Tööandja sõiduki kasutamine isiklikul otstarbel – kuude arv

ESUH20_MIS

Tööandja sõiduki kasutamine isiklikul otstarbel – kuude arv,

vastuseta

ESUHB1 Tööandja poolt autokompensatsiooni maksmine

ESUHB1A Saadud autokompensatsioon – summa

ESUHB1A_MIS Saadud autokompensatsioon – summa, vastuseta

ESUHB1B Saadud autokompensatsioon – kuude arv

ESUHB1B_MIS Saadud autokompensatsioon – kuude arv, vastuseta

ESUHB1C Autokompensatsiooni kulumine üksnes ametisõitudeks

ESUHB1D Saadud autokompensatsioon – ametisõitude osatähtsus

ESUH21A1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – autokütus

ESUH21A2

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud autokütuse

väärtus

ESUH21A2_MIS

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud autokütuse

väärtus, vastuseta

ESUH21B1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – ühissõiduki kasutamine

ESUH21B2

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud ühissõiduki

kasutamise väärtus

ESUH21B2_MIS

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud ühissõiduki

kasutamise väärtus, vastuseta

ESUH21C1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – toit töökohal

ESUH21C2

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud toidukordade

väärtus

ESUH21C2_MIS

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud toidukordade

väärtus, vastuseta

ESUH21N1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – kommunaalmaksed

ESUH21N2

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud

kommunaalmaksete väärtus

ESUH21N2_MIS

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud

kommunaalmaksete väärtus, vastuseta

ESUH21D1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – ametikorter

ESUH21D2

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud ametikorteri

väärtus

ESUH21D2_MIS

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud ametikorteri

väärtus, vastuseta

ESUH21E1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – sideteenused

ESUH21E2

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud sideteenuste

väärtus

ESUH21E2_MIS

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud sideteenuste

väärtus, vastuseta

ESUH21F1

Mitterahaline sissetulek tööandjalt – meditsiiniteenused ja -

kaubad

ESUH21F2

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud

meditsiiniteenuste ja -kaupade väärtus

ESUH21F2_MIS

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud

meditsiiniteenuste ja -kaupade väärtus, vastuseta

ESUH21G1

Mitterahaline sissetulek tööandjalt – tööga mitteseotud

koolitus

ESUH21G2

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud tööga

mitteseotud koolituse väärtus

ESUH21G2_MIS

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud tööga

mitteseotud koolituse väärtus, vastuseta

ESUH21H1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – sportimisvõimalus

ESUH21H2

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud

sportimisvõimaluste väärtus

ESUH21H2_MIS

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud

sportimisvõimaluste väärtus, vastuseta

ESUH21I1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – puhkusereis

ESUH21I2

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud puhkusereisi

väärtus

ESUH21I2_MIS

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud puhkusereisi

väärtus, vastuseta

ESUH21J1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – toiduained

ESUH21J2

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud toiduainete

väärtus

ESUH21J2_MIS

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud toiduainete

väärtus, vastuseta

ESUH21K1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – soodne liising või laen

ESUH21K2

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud laenu või liisingu

väärtus

ESUH21K2_MIS

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud laenu või liisingu

väärtus, vastuseta

ESUH21L1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – seadmete vm kasutamine

ESUH21L2

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt kasutada saadud

seadmete väärtus

ESUH21L2_MIS

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt kasutada saadud

seadmete väärtus, vastuseta

ESUH21M1 Mitterahaline sissetulek tööandjalt – muu

ESUH21M2

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud muu soodustuse

väärtus

ESUH21M2_MIS

Mitterahalise sissetulekuna tööandjalt saadud muu soodustuse

väärtus, vastuseta

ESUH22 Tegutsemine FIEna

ESUHC3 FIEna registreeritud kuude arv

ESUHC3_MIS FIEna registreeritud kuude arv, vastuseta

ESUHC4 Ettevõtluse seotus eluruumide või maa rentimisega

ESUH30 Ettevõtlusega seotult sõiduki kasutamine isiklikul otstarbel

ESUH32

Ettevõtlusega seotult sõiduki kasutamine isiklikul otstarbel –

kuude arv

ESUH46A1

Rahaline tulu registreerimata ettevõtlusest – eraviisilised

teenused

ESUH46A2

Registreerimata ettevõtlusena eraviisiliste teenuste tulu

summa

ESUH46A2_MIS

Registreerimata ettevõtlusena eraviisiliste teenuste tulu

summa, vastuseta

ESUH46B1

Rahaline tulu registreerimata ettevõtlusest – omavalmistatud

tarbekaupade müük

ESUH46B2

Registreerimata ettevõtlusena omavalmistatud tarbekaupade

müügi tulu summa

ESUH46B2_MIS

Registreerimata ettevõtlusena omavalmistatud tarbekaupade

müügi tulu summa, vastuseta

ESUH46C1

Rahaline tulu registreerimata ettevõtlusest – omatoodetud

toidukaupade müük

ESUH46C2

Registreerimata ettevõtlusena omatoodetud toidukaupade

müügi tulu summa

ESUH46C2_MIS

Registreerimata ettevõtlusena omatoodetud toidukaupade

müügi tulu summa, vastuseta

ESUH46D1 Rahaline tulu registreerimata ettevõtlusest – vahendustegevus

ESUH46D2 Registreerimata ettevõtlusena vahendustegevuste tulu summa

ESUH46D2_MIS

Registreerimata ettevõtlusena vahendustegevuste tulu

summa, vastuseta

ESUH46E1

Rahaline tulu registreerimata ettevõtlusest – põllu- ja

metsamajandusliku tegevus

ESUH46E2

Registreerimata ettevõtlusena põllu- ja metsamajandusliku

tegevuse tulu summa

ESUH46E2_MIS

Registreerimata ettevõtlusena põllu- ja metsamajandusliku

tegevuse tulu summa, vastuseta

ESUH46F1 Rahaline tulu registreerimata ettevõtlusest – muu

ESUH46F2 Registreerimata ettevõtlusest saadud muu tulu summa

ESUH46F2_MIS

Registreerimata ettevõtlusest saadud muu tulu summa,

vastuseta

ESUH46FM_MIS

Rahaline tulu registreerimata ettevõtlusest – muu täpsustus,

vastuseta

ESUHK1 Liitumine III pensionisambaga

ESUHK4 Liitumine muu kogumiskindlustussüsteemiga

ESUHK5 Muu kogumiskindlustuse enda eest tehtud maksete summa

ESUHK5_MIS

Muu kogumiskindlustuse enda eest tehtud maksete summa,

vastuseta

ESUHK7

Liitumine muu erakindlustusskeemiga ja selle maksete

tegemine

ESUHK8 Muu erakindlustuse enda eest tehtud maksete summa

ESUHK8_MIS

Muu erakindlustuse enda eest tehtud maksete summa,

vastuseta

ESUHK9 Liitumine tööandja kindlustusega ja selle maksete tegemine

ESUHK10 Tööandja kindlustuse maksete summa

ESUHK10_MIS Tööandja kindlustuse maksete summa, vastuseta

ESUHF10 Tallinna linna ühekordse pensionäride toetuse saamine

ESUH52C Kohalikult omavalitsuselt hooldajatoetuse saamine

ESUH52D Kohaliku omavalitsuse hooldajatoetusena saadud summa

ESUH52D_MIS

Kohaliku omavalitsuse hooldajatoetusena saadud summa,

vastuseta

ESUH57I1 Õppimishüvitise saamine – õppetoetus

ESUH57I2 Õppimishüvitisena saadud õppetoetuse summa

ESUH57I2_MIS Õppimishüvitisena saadud õppetoetuse summa, vastuseta

ESUH57B1 Õppimishüvitise saamine – Eestis asuva organisatsiooni toetus

ESUH57B2

Õppimishüvitisena saadud Eestis asuva organisatsiooni toetuse

summa

ESUH57B2_MIS

Õppimishüvitisena saadud Eestis asuva organisatsiooni toetuse

summa, vastuseta

ESUH57C1 Õppimishüvitise saamine – välisriigi toetus

ESUH57C2 Õppimishüvitisena saadud välisriigi toetuse summa

ESUH57C2_MIS Õppimishüvitisena saadud välisriigi toetuse summa, vastuseta

ESUH57D1 Õppimishüvitise saamine – õppelaenu (osaline) kustutamine

ESUH57D2 Õppimishüvitisena saadud kustutatud õppelaenu summa

ESUH57D2_MIS

Õppimishüvitisena saadud kustutatud õppelaenu summa,

vastuseta

ESUH57H1 Õppimishüvitise saamine – muu toetus

ESUH57H2 Õppimishüvitisena saadud muu toetuse summa

ESUH57H2_MIS Õppimishüvitisena saadud muu toetuse summa, vastuseta

ESUH65A1

Välisriigist pensioni või hüvitise saamine, tulumaksu tagasi- või

juurdemaksed 1

ESUH65A Välisriigi pensioni/hüvitise/makse netosumma 1

ESUH65A_MIS Välisriigi pensioni/hüvitise/makse netosumma 1, vastuseta

ESUH65B1

Välisriigist pensioni või hüvitise saamine, tulumaksu tagasi- või

juurdemaksed 2

ESUH65B Välisriigi pensioni/hüvitise/makse netosumma 2

ESUH65B_MIS Välisriigi pensioni/hüvitise/makse netosumma 2, vastuseta

ESUH65C1

Välisriigist pensioni või hüvitise saamine, tulumaksu tagasi- või

juurdemaksed 3

ESUH65C Välisriigi pensioni/hüvitise/makse netosumma 3

ESUH65C_MIS Välisriigi pensioni/hüvitise/makse netosumma 3, vastuseta

ESUH65D1

Välisriigist pensioni või hüvitise saamine, tulumaksu tagasi- või

juurdemaksed 4

ESUH65D Välisriigi pensioni/hüvitise/makse netosumma 4

ESUH65D_MIS Välisriigi pensioni/hüvitise/makse netosumma 4, vastuseta

ESUH65E1

Välisriigist pensioni või hüvitise saamine, tulumaksu tagasi- või

juurdemaksed 5

ESUH65E Välisriigi pensioni/hüvitise/makse netosumma 5

ESUH65E_MIS Välisriigi pensioni/hüvitise/makse netosumma 5, vastuseta

ESUH58A1 Muu eelkirjeldamata toetuse saamine 1

ESUH58A2 Muu eelkirjeldamata toetuse summa 1

ESUH58A2_MIS Muu eelkirjeldamata toetuse summa 1, vastuseta

ESUH58B1 Muu eelkirjeldamata toetuse saamine 2

ESUH58B2 Muu eelkirjeldamata toetuse summa 2

ESUK30 Läbikulunud riiete asemele uute muretsemine

ESUK31 Läbikulunud riiete asemele uute mittemuretsemise põhjus

ESUK32 Vähemalt 2 paari välisjalatsite olemasolu

ESUK33 Vähemalt 2 paari välisjalatsite puudumise põhjus

ESUK34

Vähemalt korra kuus sõprade-sugulastega koos söömine-

joomine

ESUK35

Vähemalt korra kuus sõprade-sugulastega koos mitte söömise-

joomise põhjus

ESUK36A Regulaarse tasulise vabaajaharrastuse olemasolu

ESUK37 Regulaarse vaba aja harrastuse puudumise põhjus

ESUK38 Igal nädalal teatud summa ainult endale kulutamine

ESUK39

Igal nädalal teatud summa ainult endale mittekulutamise

põhjus

ESUK40 Kodus internetivõimaluse olemasolu

ESUK41 Koduse internetivõimaluse puudumise põhjus

YG1 Üldine hinnang oma tervisele

YG2 Pikaajalise haiguse või terviseprobleemi olemasolu

YG3A Terviseprobleemi tõttu piiratud tavategevus

YG3B

Terviseprobleemist põhjustatud tavategevuse piirangute

kestus 6 kuud

YG4 Kõrvalise abi vajadus toimetulekuks

ESUI20 Tervishoiuteenuse vajamine viimase 12 kuu jooksul – perearst

ESUI21 Tervishoiuteenuse saamine vajadusel iga kord – perearst

ESUI05 Perearsti vastuvõtule mittesaamise põhjus

ESUI22 Tervishoiuteenuse vajamine viimase 12 kuu jooksul – eriarst

ESUI23 Tervishoiuteenuse saamine vajadusel iga kord – eriarst

ESUI09 Eriarsti vastuvõtule mittesaamise põhjus

ESUI24

Tervishoiuteenuse vajamine viimase 12 kuu jooksul –

hambaarst

ESUI25 Tervishoiuteenuse saamine vajadusel iga kord – hambaarst

ESUI07 Hambaarsti vastuvõtule mittesaamise põhjus

ESUHE30A Üldine rahulolu oma eluga

ESUHE38A Üldine hinnang inimeste usaldamisele

ESUTL01 Ühistranspordi kasutamise sagedus

ESUTL02 Ühistranspordi mittekasutamise põhjus

ESUTL03

Diskrimineerituna tundmine – suheldes riigi- või

omavalitsusasutusega

ESUTL04

Diskrimineerituna tundmise põhjus – suheldes riigi- või

omavalitsusasutusega

ESUTL05

Diskrimineerituna tundmine – üürides või ostes endale

elamispinda

ESUTL06

Diskrimineerituna tundmise põhjus – üürides või ostes endale

elamispinda

ESUTL07 Diskrimineerituna tundmine – suheldes haridusasutusega

ESUTL08

Diskrimineerituna tundmise põhjus – suheldes

haridusasutusega

ESUTL09 Diskrimineerituna tundmine – avalikus ruumis

ESUTL10 Diskrimineerituna tundmise põhjus – viibides avalikus ruumis

KAAL_ISIK Isiku lõppkaal

YX2AASTAALG Vanus küsitlusaasta alguses

VANUS_GR5

Isiku vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp uuringuaasta 1.

jaanuari seisuga

YX2PAEV Vanus küsitlushetkel

AGE_GR5

Isiku vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp küsitlushetke

seisuga

HH_INC_D Leibkonna netosissetuleku detsiil

SUHTV Isiku suhtelise vaesuse piir

ABSV Isiku absoluutse vaesuse piir

SUHTV2 Suhtelise vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid, k.a pensionid

SUHTV3 Suhtelise vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid, v.a pensionid

ABSV2

Absoluutse vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid, k.a

pensionid

ABSV3

Absoluutse vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid, v.a

pensionid

AROPE

Suhteline vaesus või sotsiaalne tõrjutus – Eurostati metoodika

järgi

ILMAJAETUS Isiku ilmajäetus

S_ILMAJAETUS Isiku sügav ilmajäetus

EQM_INC_QUINT Isiku ekvivalentsissetuleku kvintiil

HH_EQM_INC_D Leibkonna ekvivalentnetosissetuleku (OECDM) detsiil

HH_INC_D Leibkonna netosissetuleku detsiil

LIIKME_ST Leibkonnaliikme isikliku sissetuleku suurus

INC_GR_M Palgatööst saadud brutosissetulek kuus

LK_PEA Leibkonnapeaks olemine

S_SEISUND Isiku sotsiaal-majanduslik seisund eelmisel nädalal

TPER_SEIS Tegelik perekonnaseis – pikk jaotus

EC_SC_P Praeguse töökoha (asutus/ettevõte) tegevusala

EC_SC_V Viimase töökoha (asutus/ettevõte) tegevusala

EC_SC Praeguse või viimase töökoha (asutus/ettevõte) tegevusala

OC_1_P Praeguse ametiala ISCO kood – 1-kohaline

OC_1_V Viimase ametiala ISCO kood – 1-kohaline

OC_1 Praeguse või viimase ametiala ISCO kood – 1-kohaline

OC Praeguse või viimase ametiala ISCO kood – 2-kohaline

EDUCAT Omandatud haridustase

ISCED11 Haridustase ISCED 2011 taseme järgi

ISC_3 Haridustase ISCED 2011 taseme järgi – kolmel tasemel

ISC_4 Haridustase ISCED 2011 taseme järgi – neljal tasemel

HARIDUS_A Hariduse omandamise aasta

ISCED2011_OPIB Omandatav haridustase ISCED 2011 järgi

OP_TASE Õpitav haridustase ISCED2011 järgi – Eestis ja välisriigis

OP_T3 Omandatav haridustase ISCED 2011 järgi – kolmel tasemel

OP_VALDK_1 Haridus- ja koolitusvaldkonna kood – 1. tase

TERV_4 Hooldamist vajav isik

SEC Enesehinnanguline sotsiaal-majanduslik seisund

SEC_I Enesehinnanguline sotsiaal-majanduslik seisund – 4-ne jaotus

PUE Puude raskusaste

TVM Töövõimetuse protsent

TOOVOIME_ULATUS Määratud töövõime ulatus

A06 Küsitluse keel

A09 Hinnang küsitluse kulgemisele

KVIIS Küsitlusviis

KYSALGUS Küsitluse algusaeg

KYSLOPP Küsitluse lõpuaeg

A11 Küsitlusele vastaja

A11NR Küsitlusele vastanud leibkonnaliikme number

KOP_LIITUNUD

II pensionisamba (kohustuslik kogumispension) skeemiga

liitumine (50701)

KOP_MAKS_MTA

II pensionisamba (kohustuslik kogumispension) sissemaksed

(50701)

ERAPENS_MAKS_MTA Maksed erapensioniskeemidesse (50701)

PTOO_NETO_MTA Palgatöö – netosumma (50701)

PTOO_BRUTO_MTA Palgatöö – brutosumma (50701)

MTOET_NETO_SKA Muud liigitamata SKA toetused – netosumma (50701)

MTOET_BRUTO_SKA Muud liigitamata SKA toetused – brutosumma (50701)

MTOET_TM_SKA

Muud liigitamata SKA toetused – kinnipeetud tulumaks

(50701)

EA_NETO_SKA Elatisabi – netosumma (50701)

EA_BRUTO_SKA Elatisabi – brutosumma (50701)

EA_TM_SKA Elatisabi – kinnipeetud tulumaks (50701)

L1_NETO_SKA Sünnitoetus – netosumma (50701)

L1_BRUTO_SKA Sünnitoetus – brutosumma (50701)

L1_TM_SKA Sünnitoetus – kinnipeetud tulumaks (50701)

L2_NETO_SKA Lapsetoetus – netosumma (50701)

L2_BRUTO_SKA Lapsetoetus – brutosumma (50701)

L2_TM_SKA Lapsetoetus – kinnipeetud tulumaks (50701)

L5_NETO_SKA Üksikvanema lapse toetus – netosumma (50701)

L5_BRUTO_SKA Üksikvanema lapse toetus – brutosumma (50701)

L5_TM_SKA Üksikvanema lapse toetus – kinnipeetud tulumaks (50701)

LB_NETO_SKA Lapsehooldustasu – netosumma (50701)

LB_BRUTO_SKA Lapsehooldustasu – brutosumma (50701)

LB_TM_SKA Lapsehooldustasu – kinnipeetud tulumaks (50701)

LC_NETO_SKA Paljulapseliste perede toetus – netosumma (50701)

LC_BRUTO_SKA Paljulapseliste perede toetus – brutosumma (50701)

LM_NETO_SKA Muud lastetoetused – netosumma (50701)

LM_BRUTO_SKA Muud lastetoetused – brutosumma (50701)

LM_TM_SKA Muud lastetoetused – kinnipeetud tulumaks (50701)

VP_NETO_SKA Vanaduspension – netosumma (50701)

VP_BRUTO_SKA Vanaduspension – brutosumma (50701)

VP_TM_SKA Vanaduspension – kinnipeetud tulumaks (50701)

VP_M_SKA Vanaduspension – saadud kuude arv (50701)

TVP_NETO_SKA Töövõimetuspension – netosumma (50701)

TVP_BRUTO_SKA Töövõimetuspension – brutosumma (50701)

TVP_TM_SKA Töövõimetuspension – kinnipeetud tulumaks (50701)

TVP_M_SKA Töövõimetuspension – saadud kuude arv (50701)

TKP_NETO_SKA Toitjakaotuspension – netosumma (50701)

TKP_BRUTO_SKA Toitjakaotuspension – brutosumma (50701)

TKP_TM_SKA Toitjakaotuspension – kinnipeetud tulumaks (50701)

TKP_M_SKA Toitjakaotuspension – saadud kuude arv (50701)

VRP_NETO_SKA Välisriigi pension – netosumma (50701)

VRP_BRUTO_SKA Välisriigi pension – brutosumma (50701)

VRP_M_SKA Välisriigi pension – saadud kuude arv (50701)

VH_MUU_BRUTO_SKA Vanemahüvitis, v.a ema vanemahüvitis – brutosumma (50701)

VH_MUU_NETO_SKA Vanemahüvitis, v.a ema vanemahüvitis – netosumma (50701)

VH_MUU_TM_SKA

Vanemahüvitis, v.a ema vanemahüvitis – kinnipeetud tulumaks

(50701)

VH_EMA_BRUTO_SKA Vanemahüvitis (ema vanemahüvitis) – brutosumma (50701)

VH_EMA_NETO_SKA Vanemahüvitis (ema vanemahüvitis) – netosumma (50701)

VH_EMA_TM_SKA

Vanemahüvitis (ema vanemahüvitis) – kinnipeetud tulumaks

(50701)

SH_NETO_HK Sünnitushüvitis – netosumma (50701)

SH_BRUTO_HK Sünnitushüvitis – brutosumma (50701)

TKH_NETO_ETK Töötuskindlustushüvitis – netosumma (50701)

TKH_BRUTO_ETK Töötuskindlustushüvitis – brutosumma (50701)

TKH_TM_ETK Töötuskindlustushüvitis – kinnipeetud tulumaks (50701)

MJH_NETO_ETK Tööandja maksejõuetuse hüvitis – netosumma (50701)

MJH_BRUTO_ETK Tööandja maksejõuetuse hüvitis – brutosumma (50701)

MJH_TM_ETK

Tööandja maksejõuetuse hüvitis – kinnipeetud tulumaks

(50701)

KH_NETO_ETK Koondamishüvitis – netosumma (50701)

KH_BRUTO_ETK Koondamishüvitis – brutosumma (50701)

KH_TM_ETK Koondamishüvitis – kinnipeetud tulumaks (50701)

TT_NETO_ETK Töötutoetus – netosumma (50701)

TT_BRUTO_ETK Töötutoetus – brutosumma (50701)

REG_T_PAEV_ETK Registreeritud töötus – päevade arv (50701)

TOP_NETO_ETK

Tasemeõppes osalemise toetus Töötukassalt – netosumma

(50701)

TOP_BRUTO_ETK

Tasemeõppes osalemise toetus Töötukassalt – brutosumma

(50701)

TOP_TM_ETK

Tasemeõppes osalemise toetus Töötukassalt – kinnipeetud

tulumaks (50701)

ETTEVAT_NETO_ETK Ettevõtte alustamise toetus – netosumma (50701)

ETTEVAT_BRUTO_ETK Ettevõtte alustamise toetus – brutosumma (50701)

TVT_BRUTO_ETK Töövõimetoetus – brutosumma (50701)

TVT_NETO_ETK Töövõimetoetus – netosumma (50701)

TVT_M_ETK Töövõimetoetus – saadud kuude arv (50701)

KOONDT_NETO_MTA Koondamisega seotud tulud – netosumma (50701)

KOONDT_BRUTO_MTA Koondamisega seotud tulud – brutosumma (50701)

KOONDT_TM_MTA Koondamisega seotud tulud – kinnipeetud tulumaks (50701)

YEP_NETO_SKA Üksielava pensionäri toetus – netosumma (50701)

YEP_BRUTO_SKA Üksielava pensionäri toetus – brutosumma (50701)

PUUE_NETO_SKA Puudetoetu – netosumma (50701)

PUUE_BRUTO_SKA Puudetoetus – brutosumma (50701)

PUUE_M_SKA Puudetoetus – saadud kuude arv (50701)

KKOP_EPI_BRUTO_MTA

II pensionisambast (kohustuslik kogumispension) enne

pensioniiga tehtud väljamaksed – brutosumma (50701)

KKOP_EPI_NETO_MTA

II pensionisambast (kohustuslik kogumispension) enne

pensioniiga tehtud väljamaksed – netosumma (50701)

KKOP_PI_BRUTO_MTA

II pensionisambast (kohustuslik kogumispension) pensioniea

saabumisel tehtud väljamaksed – brutosumma (50701)

KKOP_PI_NETO_MTA

II pensionisambast (kohustuslik kogumispension) pensioniea

saabumisel tehtud väljamaksed – netosumma (50701)

EKH_BRUTO_SKA Energiakulude hüvitamise toetus – brutosumma (50701)

EKH_NETO_SKA Energiakulude hüvitamise toetus – netosumma (50701)

HLT_BRUTO_ETK

Hinnatõusu leevendamise toetus puuduva töövõimega

isikutele – brutosumma (50701)

HLT_NETO_ETK

Hinnatõusu leevendamise toetus puuduva töövõimega

isikutele – netosumma (50701)

HLT_BRUTO_SKA

Hinnatõusu leevendamise toetus lastetoetuse ja pensioni

saajatele – brutosumma (50701)

HLT_NETO_SKA

Hinnatõusu leevendamise toetus lastetoetuse ja pensioni

saajatele – netosumma (50701)

TTT_BRUTO_SKA Toimetulekutoetus – brutosumma (50701)

TTT_NETO_SKA Toimetulekutoetus – netosumma (50701)

TTT_M_SKA Toimetulekutoetus – saadud kuude arv (50701)

HHH_BRUTO_HK Haigus- ja hooldushüvitis – brutosumma (50701)

HHH_NETO_HK Haigus- ja hooldushüvitis – netosumma (50701)

HK3_MTA

III pensionisambast ja pensionifondidest tehtud väljamaksed –

netosumma (50701)

HK6_MTA

II pensionisambast (kohustuslik kogumispension) tehtud

väljamaksed – netosumma (50701)

PY010G Rahaline sissetulek tööandjalt – brutosumma

PY010N Rahaline sissetulek tööandjalt – netosumma

PY020G Mitterahaline sissetulek tööandjalt – brutosumma

PY020N Mitterahaline sissetulek tööandjalt – netosumma

PY021G Tulu tööandja sõiduki kasutamisest – brutosumma

PY021N Tulu tööandja sõiduki kasutamisest – netosumma

PY030G Tööandja makstud sotsiaalmaksu suurus

PY035G Kogumiskindlustuse sissemaksed – brutosumma

PY035N Kogumiskindlustuse sissemaksed – netosumma

PY050G Sissetulek ettevõtlusest – brutosumma

PY050N Sissetulek ettevõtlusest – netosumma

PY080N Kogumiskindlustuse väljamaksed – netosumma

PY090G Saadud töötushüvitised – brutosumma

PY090N Saadud töötushüvitised – netosumma

PY091G

Saadud töötushüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid,

sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma

PY092G

Saadud töötushüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid,

sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma

PY093G

Saadud töötushüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata skeemid,

sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma

PY094G

Saadud töötushüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata skeemid,

sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma

PY100G Saadud vanadushüvitised – brutosumma

PY100N Saadud vanadushüvitised – netosumma

PY101G

Saadud vanadushüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid,

sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma

PY102G

Saadud vanadushüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid,

sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma

PY103G

Saadud vanadushüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata skeemid,

sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma

PY104G

Saadud vanadushüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata skeemid,

sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma

PY110G Saadud toitjakaotushüvitised – brutosumma

PY110N Saadud toitjakaotushüvitised – netosumma

PY111G

Saadud toitjakaotushüvitised: sotsiaalmaksuga seotud

skeemid, sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma

PY112G

Saadud toitjakaotushüvitised: sotsiaalmaksuga seotud

skeemid, sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma

PY113G

Saadud toitjakaotushüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata

skeemid, sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma

PY114G

Saadud toitjakaotushüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata

skeemid, sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma

PY120G Haigestumisega seotud saadud hüvitised – brutosumma

PY120N Haigestumisega seotud saadud hüvitised – netosumma

PY121G

Haigestumisega seotud saadud hüvitised: sotsiaalmaksuga

seotud skeemid, sissetulekul põhinevad hüvitised –

brutosumma

PY122G

Haigestumisega seotud saadud hüvitised: sotsiaalmaksuga

seotud skeemid, sissetulekul mittepõhinevad hüvitised –

brutosumma

PY123G

Haigestumisega seotud saadud hüvitised: sotsiaalmaksuga

sidumata skeemid, sissetulekul põhinevad hüvitised –

brutosumma

PY124G

Haigestumisega seotud saadud hüvitised: sotsiaalmaksuga

sidumata skeemid, sissetulekul mittepõhinevad hüvitised –

brutosumma

PY130G Töövõimetusega seotud saadud hüvitised – brutosumma

PY130N Töövõimetusega seotud saadud hüvitised – netosumma

PY131G

Töövõimetusega seotud saadud hüvitised: sotsiaalmaksuga

seotud skeemid, sissetulekul põhinevad hüvitised –

brutosumma

PY132G

Töövõimetusega seotud saadud hüvitised: sotsiaalmaksuga

seotud skeemid, sissetulekul mittepõhinevad hüvitised –

brutosumma

PY133G

Töövõimetusega seotud saadud hüvitised sotsiaalmaksuga

sidumata skeemid, sissetulekul põhinevad hüvitised –

brutosumma

PY134G

Töövõimetusega seotud saadud hüvitised sotsiaalmaksuga

sidumata skeemid, sissetulekul mittepõhinevad hüvitised –

brutosumma

PY140N Saadud haridushüvitised – netosumma

PY141G

Saadud haridushüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid,

sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma

PY142G

Saadud haridushüvitised: sotsiaalmaksuga seotud skeemid,

sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma

PY143G

Saadud haridushüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata skeemid,

sissetulekul põhinevad hüvitised – brutosumma

PY144G

Saadud haridushüvitised: sotsiaalmaksuga sidumata skeemid,

sissetulekul mittepõhinevad hüvitised – brutosumma

Muutuja nimi Muutuja selgitus

LEIBKOND Leibkonna number

HARUNR Leibkonna harunumber

LIIKMENR Leibkonnaliikme number

XX1 Leibkonnaliikme järjekorranumber (x)

X2 Sugu (x)

X3D Vanus (x)

ISIKU_TYYPK Isiku tüüp uuringus – kombineeritud

X4 Leibkonda kuulumine

ESUX5 Leibkonda mittekuulumise põhjus

ESUX5M_MIS Leibkonda mittekuulumise põhjus – muu, vastuseta

UUS_HARUNR Uue haruleibkonna harunumber

Muutuja nimi Muutuja selgitus

RB010

Year of the survey, all current household members (of any

age) and former household members

RB020

Country of residence, all current household members (of

any age) and former household members

RB030

Personal ID, all current household members (of any age)

and former household members

RB040 Current household ID

RB110 Membership status

RB245 Respondent status

RB250 Data status

RB060

Personal base weight, all current household members (of

any age)

RB062

Longitudinal weight (two-year duration), all current

household members (of any age)

RB063

Longitudinal weight (three-year duration), all current

household members (of any age)

RB064

Longitudinal weight four-year duration), all current

household members (of any age)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/25/35-5

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 09.10.2025 Tallinnas

Taotluse esitaja

Mart Uusjärv

Sotsiaalministeerium

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus

"Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud

toetuste ning hüvede ümber korraldamisest" 16.09.2025 taotluses ja lisades esitatud

tingimustel ja mahus;

2. Sotsiaalministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete

kustutamise kohta vastavalt taotluse punktidele 10.2. ja 10.3. hiljemalt 31.03.2026.

Lisaks edastada Andmekaitse Inspektsioonile teadmiseks e-kiri, millega taotleja teavitab

andmekogude vastutavaid töötlejaid uuringu jaoks koostatud nimekirjade

kustutamisest.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisades:

Lisa 1 „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“;

Lisa 2 „Registriandmete andmepäringu kirjeldus“;

Lisa 3 „EUROMOD andmepäringu kirjeldus“;

Lisa 4 „ESU andmepäringu kirjeldus“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

2 (2)

algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

IKS § 6 lg-s 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete

eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on

taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate

isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt

andmesubjektide õigusi.

Inspektsioon on käesoleva uuringu kooskõlastamisel arvestanud ka Sotsiaalministeeriumi

sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee otsusega (eetikakomitee 28. koosoleku

protokoll 02.10.2025).

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 16.09.2025 inspektsioonile esitatud täiendatud

taotluses ning selle lisades.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisad:

1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus;

2. Registriandmete andmepäringu kirjeldus;

3. EUROMOD andmepäringu kirjeldus;

4. ESU andmepäringu kirjeldus.