Harju Maakohus
[email protected]
Pärnu Maakohus
[email protected]
Tartu Maakohus
[email protected]
Viru Maakohus
[email protected] 9.10.2025 nr. 3-9.2/63
Pankrotihalduri tasustamisest füüsilise isiku pankrotimenetluses
Auväärt maksejõuetuskohtunikud
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatus palub leida võimalus aruteluks pankrotihalduri tasustamise õiguslike ja praktiliste aluste teemal ühise seisukoha kujundamiseks kas kohtupraktika ühtlustamiseks või esineb vajadus kehtivat õigust täpsustada. Arutelu võiks toimuda kas novembri lõpus või detsembris ja täiendava teemana võiks käsitleda ka tarbijakrediidinõuete kontrollimisega seonduvat.
Juhatusele teadaolevalt erineb kohtupraktika pankrotihaldurile tasu määramise aluste osas füüsilise isiku pankrotimenetluses, sh ei ole see alati kooskõlas ka kehtiva õigusega. Nimelt sätestab PankrS § 65 lg 113, et füüsilise isiku pankrotimenetluses „võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.“ Kohtupraktikas on aga kaasusi, kus kohtunik peab halduri küsitud tasu konkreetse menetluse puhul liialdatuks ja nõuab tööaja arvestuse esitamist või mõistab toimingutasu asemel haldurile tasu lähtuvalt mõistlikuks peetavast ajakulust töötundides.
Õigusnormi selgitusena on eelnõu seletuskirjas1 selgitatud, et väiksema vara ja võlausaldajate arvuga füüsilisest isikust võlgnike pankrotimenetlustes peaks olema võimalik vähendada ka haldurite halduskoormust. Kuna tööaja arvestuse pidamine on siiski haldurile täiendav ülesanne, tuleks anda haldurile võimalus valida, kas ta soovib seda kohustust füüsilise isiku pankrotimenetluses täita või nõustub ka füüsilise isiku pankrotimenetluse läbiviimise eest saama tasu toimingutasu põhimõttel. Toimingutasu suuruseks on kuni kolm töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel alampalga määra ja kohtul on diskretsioon otsustada konkreetne tasu suurus igas pankrotimenetluses. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine.
Juhatus on seisukohal, et kui pankrotihaldur on täitnud PankrS § 65 lg-s 113 sätestatud kohustuse, siis ei pea haldur pidama tööaja arvestust. Kohtul on õigus hinnata halduri esitatud tasu taotluse vastavust pankrotimenetluses halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Kuid küsimus on, et kuidas tagada § 65 lg 113 kohaldamine viisil, mis võimaldaks sättele tugineda nii, et see ei tooks kaasa täiendavat ajakulu, tööaja arvestuse pidamist ja vaidlusi, ning millisest arvestusühikust toimingutasu põhistamisel ja määramisel lähtuda?
Teeme ettepaneku arutada ja leida ühine seisukoht füüsiliste isikute pankrotimenetlustes toimingutasu määramisel, et tagada võrdsus ja ennustatavus pankrotihaldurite seas igapäeva töö tegemisel ja ka tasu taotlemisel ja kohtul määramisel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Maarja Roht
Kutsekogu juhatuse esimees
Jaan Lõõnik, 6464619,
[email protected]