Vastus

Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee

Registrikood 70003218

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 09.09.2025 nr 7-12/25/3999

Meie 09.10.2025 nr 2-3/2025/1100

Sisendi andmine keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

menetlustes asjaomaste asutuste kaasamise

regulatsiooni täpsustamiseks

Kliimaministeerium soovib täpsustada keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) menetlustes asjaomaste asutuste

kaasamise regulatsiooni ning palub vastava määruse koostamiseks asjaomaste asutuste sisendit.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) tänab sisendi andmise võimaluse eest

ja annab Kliimaministeeriumi küsimustega seonduvalt alljärgneva tagasiside. Kuivõrd KMH ja

KSH menetlusse kaasamise küsimused on oma sisult samad, annab TTJA neile ühised vastused

küsimuste esitamise järjekorras küsimusi kordamata.

1. TTJA peab vajalikuks enda kaasamist KMH ja KSH menetlustesse nende kavandatavate

tegevuste ja valdkondade (eelkõige energeetika, tööstus, raudtee, side) puhul, mille vähemalt

ühe tegevusloa andjaks või riikliku järelevalve teostajaks on TTJA.

TTJA väljastatavad tegevusload on näiteks riigi eriplaneeringu alusel ehitatava ehitise

ehitusluba (EhS § 39 lg 2), raudteerajatise ehitus- ja kasutusluba (EhS § 89 ja § 90),

hoonestusluba (EhS § 1131) ning ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte

käitamisload (KemS § 26 lg 1) jms.

TTJA riiklikku järelevalve objektid on näiteks raudteerajatised, survetorustikud ja -anumad,

elektripaigaldised, sideehitised, liftid, köisteed ja tõsteseadmed, avalikes veekogudes

paiknevad kaldaga püsivalt ühendamata ehitised, riigikaitse- ja julgeolekuasutuste ehitised

ning riigipiiri taristu (EhS § 130 lg 3 p 1); tuulegeneraatorid ja tuulepargid (EhS § 130 lg 3 p

8); kaevandused ja allmaakaeveõõned (MaaPS § 107 lg 4); ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse

ohuga ettevõtete käitised (KemS § 38 lg 4 p 5); lõhkematerjalide ja pürotehniliste toodete

käitlemisega seotud objektid (LMS § 42 lg 1 p 3).

Eelkõige soovib TTJA olla KMH ja KSH menetlusse kaasatud juhtudel, kui kavandatava

tegevuse asukoht paikneb Rail Baltic raudtee trassikoridoris või selle läheduses,

raudteerajatise asukohas või raudtee kaitsevööndis. Samuti juhtudel, kui avalikku veekogusse

2 (3)

kavandatakse kaldaga püsivalt ühendamata ehitist, mille rajamiseks on vajalik hoonestusloa

olemasolu, ning kui kavandatakse ehitisi riigi eriplaneeringuga hõlmatud alal.

Samuti soovib TTJA olla kaasatud naaberriikide piiriüleste KMH menetlustesse, kui

kavandatavaks tegevuseks on tuuleelektrijaama püstitamine nende merealale (eelkõige Läti

puhul Liivi lahe osa, Soome puhul Soome laht, Rootsi lõunaosa puhul osa, mis jääb Eesti

mereala suunas).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) ja Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr

224) nimetatud kavandatavate tegevuste näited, mille puhul TTJA soovib kaasamist, on

järgmised: KeHJS § 6 lõike 1 punktides 17, 171, 19 ja 26 nimetatud tegevused merepõhja

puudutavas osas ning samuti määruse nr 224 § 11 punktides 2¹ ja 10 nimetatud tegevused

juhul, kui tegevus leiab aset avalikus veekogus ja eelhinnangu põhjal algatatakse KMH.

2. TTJA soovib olla üksnes teavitatud KMH ja KSH menetlustest, kui need on seotud kaugemate

Läänemere ääres asuvate riikide ehk mitte naaberriikide merealale tuulepargi või ka muude

ehitiste rajamisega, sest mõjud tõenäoliselt meieni ei ulatu, kuid teave merealale

planeeritavate tuuleparkide või teiste ehitiste kohta võib olla vajalik.

Selleks, et olla kursis avalikus veekogus toimuvaga, võiks TTJA saada teavitusi avalikku

veekogusse kavandatavate tegevuste kohta, mis on nimetatud KeHJS § 6 lõike 1 punktides 15,

16 ja 211 ning määruse 224 § 11 punktides 1, 2, 4, 6, 7, 72 ja 14.

3. TTJA hinnangul on senine asjaomaste asutuste kaasamise korraldus KMH ja KSH menetlustes

olnud valdavalt asjakohane ja piisav.

TTJA toob välja järgmised KMH ja KSH menetluste kitsaskohad ja parendusvõimalused:

1) Kaasamisprotsessi lihtsustaks näiteks ühine platvorm sarnaselt ehitisregistrile, kus kõik

taotlusega seonduv (sh nii kaasamine kui arvamuse avaldamine) on kokku koondatud. See

vähendaks kirjavahetust ja mahukate dokumentide edastamist.

2) Valdkonna eest vastutavad ministeeriumid peaksid tagasisides selgelt sõnastama, kas

kaasamist vajab mõni täiendav nende valitsemisala asutus, vabaühing või neile oma huvi

väljendanud valdkonna ettevõte.

3) Kaasatavad asutused võiksid julgemalt anda soovitusi konkreetsete valitsusväliste

organisatsioonide ja haldusala asutuste kaasamise kohta.

4) Kaasatav asutus võiks viivitamata teada anda, kui tema kaasamine mingis teemas ei ole

vajalik ning seda ka põhjendada.

5) Arvamust avaldav asutus peaks oma seisukoha esitamisel seda ka põhjendama ja

asjakohasel juhul andma vastava õigusliku aluse. Eriti on see murekohaks kohalike

omavalitsuste kaasamisel.

6) Kitsaskohaks on, et kaasatud asutused kipuvad esitama oma seisukohti peale neile antud

tähtaegasid, sh peale seda, kui näiteks KMH programmi avalik arutelu on juba toimunud.

Teiseks jätavad ka mitmed võtmetähtsusega asutused tihti arvamuse ühes või mitmes

KMH menetlusetapis esitamata. Näiteks on jäetud arvamus esitamata KMH programmile,

3 (3)

kuid KMH aruande menetluses käsitletakse ka teemasid, mis oleksid pidanud saama

metoodiliselt lahendatud enne KMH programmi kinnitamist.

7) Kuna alati eksisteerivad erandid, siis ei ole mõnikord üheselt mõistetav, millist asutust on

asjakohane kaasata. Ka asutuste ümberkorraldamine ja/või tööülesannete muutumine

tekitab kaasamisel segadust. Sellest tulenevalt tekivad olukorrad, kus otsustaja kaasab

mõnda asutust igaks juhuks. Kui see asutus leiab, et neid ei ole siiski asjakohane kaasata,

võiks sellest koheselt kirjalikult teavitada. Kuna on suhteliselt levinud, et tagasisidet ei

anta üldse, võib otsustajale jääda mulje, et kaasamine oli õige ja asutus üksnes loobus

arvamuse avaldamisest.

8) Kuna KMH menetlus on pikaajaline, siis võib juhtuda, et samast asutusest tuleb menetluse

jooksul väga erinevad või suisa üksteisele vastukäivad arvamused. Näiteks esitatakse

KMH programmi kohta pikk ja sisukas arvamus, kuid KMH aruande osas antakse

tagasiside, et asutust pole üldse asjakohane kaasata.

9) Lisaks KMH või KSH programmile võiks olla ka KMH või KSH aruandes välja toodud

kõik kaasatavad osapooled (asjaomased asutused, organisatsioonid, ettevõtted ja vastavalt

mõjuhinnangule oluliselt mõjutatud kinnistud jne). Vastava nõude lisamine KeHJS-esse

muudaks kaasamise paremaks, läbipaistvamaks ja kiiremaks, eriti just aruande etapis.

4. TTJA peab vajalikuks KMH ja KSH menetluste kohta välja tuua, et väljatöötatav uus määrus

võiks pädevusvaldkondade määramisel olla paindlik ja jätta otsustajale kaalutlusruumi, et

oleks võimalik täiendavaid asutusi kaasata, kui KMH ja KSH menetlustes peaks selguma uusi

asjaolusid. Samuti võiks mõningatel juhtudel otsustajal olla kaalutlusruum asjaomaste

asutuste kaasamise ja nende teavitamise osas. Näiteks tegevusloa muutmise korral ei peaks

kaasama kõiki esialgse KMH menetlusse kaasatud asjaomaseid asutusi, kui tegevusloa

muutmine nende pädevusvaldkondi otseselt ei puuduta, vaid sellisel juhul piisab nende

teavitamisest.

Uue määruse väljatöötamisel võiks eeskujuks võtta Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse

nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise

alused“, kuna see ei ole liialt detailne, kuid samas aitab määrata asutuste vastutusvaldkondi.

Uue määruse koostamisel oleks otstarbekas kasutada sarnast lähenemist ja esitada asjaomaste

asutuste või ka teiste osapoolte kaasamise loetelu pigem üldistatult, vältides liigset detailsust.

Uus määrus võiks ette näha ka lihtsustatud kaasamise võimaluse, kus asjaomane asutus saab

näiteks e-maili teel või pikemas perspektiivis muud digitaalset lahendust kasutades teada

anda, et konkreetses KMH või KSH menetluses ta ettepanekuid ei esita. Selline lahendus

vähendaks menetlusdokumentide hulka, milles ettepanekud puuduvad.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor