Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Keila Linnavalitsus

[email protected]

Teie 11.09.2025 nr 7-4/1092-1

Meie 09.10.2025 nr 9.3-1/25/7056-2

Raba 43 ja lähiala detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 ning Vabariigi

Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused” § 3 tulenevalt kooskõlastamiseks Raba 43 ja lähiala

detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).

Planeeringualaks on Keila linnas asuv Raba tn 43 kinnistu, sellest lõunasse jääv Aukmetsa

kinnistu, sõidutee ringistamiseks osa Ringtee 12 kinnistust ning osa Ringtee 14 kinnistust.

Planeeringuala suurus on ca 3,5 ha. Planeeringu koostamise eesmärgiks on planeeritud maa-alal

kruntide moodustamine, moodustatud krundile ehitusõiguse määramine, krundi hoonestusalade

piiritlemine, ehitiste ehituslike tingimuste määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete

määramine, juurdepääsuteede ja hoonete ning rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja –

rajatiste võimaliku asukoha määramine, servituutide vajaduse määramine, muude seadustest ja

õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritud maa-alal.

Planeeringus nähakse ette 5 elamumaa krundi moodustamine, millest 3 krunti on ridaelamumaa

krundid ning kaks krunti on korterelamumaa krundid. Elamumaa krundid moodustavad

planeeringualast 43% ja üldkasutatava maa osakaal on 27% planeeritud alast.

Detailplaneeringu koostamine on kooskõlas Keila linna üldplaneeringuga. Planeeringuala

maakasutuse juhtotstarbeks on elamute arendusala, Ringtee 12 ja Ringtee 14 on

kaitsehaljastusega alad.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad muuhulgas Raba tn 43, Aukametsa ja selle lähiala

kinnistute detailplaneeringu mürahinnangut (Lemma OÜ, 10.09.2024). Müraallikatena

käsitletakse mürahinnangus planeeringualast lääne suunas paikneva puidutoodete valmistamise

ettevõtte territooriumil paiknevaid punkrit koos tsükloniga, tõstukit ja ventilatsiooni. Samuti

käsitletakse müraallikana planeeringualast lõuna suunda jäävat Keila–Ohtu kõrvalmaanteed nr

11371. Mürahinnangus kirjutatakse: „Kavandatava tegevuse eesmärgiks on jagada

sihtotstarbeta maa Raba 43 ja elamumaa sihtotstarbega maa Aukametsa kruntideks, määrata

kruntidele ehitusõigus ja kasutamise tingimused väike-, pere- ja ridaelamute, ühiskondlike

hoonete ja ärihoone ehitamiseks. Raba tänav 43 kinnistu jagamisel on planeeritud 15 elamumaa

krunti ja kaks transpordimaa krunti. Aukametsa kinnistu jagamisel on planeeritud 10 elamumaa

krunti ning üks transpordimaa krunt.“ Mürahinnangus kajastatud joonistel on kujutatud

ilmselt varasemat versiooni planeeringualast, mis ei ühti seletuskirjas ega põhijoonisel

tooduga. Mürahinnangus on kirjutatud: „Müraallikate müratasemed mõõdeti tööstusala territooriumil

augustis 2024. a LEMMA OÜ keskkonnakonsultant Andrus Veskioja poolt seadmega TES-52

2(3)

Sound Level Meter. Objektil toimus indikatiivne müra mõõtmine, et saada alusandmeid müra

modelleerimise jaoks.... Arvestatud on, et LpA väärtused ei ole saadud akrediteeritud mõõtmisel.

Seega on arvestatud lisaks mõõtmistele ka sarnaste seadmete Lw väärtuste andmeid SoundPlan

Essential andmebaasist ning modelleerimisel lähtutud halvimast võimalikust olukorrast.

Modelleerimisel on arvestatud, et puidutoodete valmistamise ettevõte, millel müraallikad

paiknevad, töötab esmaspäevast reedeni kell 8.00–17.00. Müraallikad tehti kindlaks ettevõtte

territooriumil toimunud kohtülevaatuse käigus (teostas LEMMA OÜ keskkonnakonsultant

Andrus Veskioja). Allikate helivõimsustase määrati hinnanguliselt lähtudes kohapealsest

indikatiivsest mõõtmisest ja SoundPlan Essential andmebaasis olemasolevate sarnaste

müraallikate müraheite andmetest.“ Liiklusmüra kohta on kirjutatud: „Piirkonna ainsaks

liiklusmüra allikaks on Keila–Ohtu kõrvalmaantee nr 11371. Antud teelõigu liiklussageduse

osas andmestik puudub, kuid lõiguga seotud Keila–Ääsmäe kõrvalmaantee nr 11370 lõigu

keskmine liiklussagedus on 1611 sõidukit ööpäevas. Arvestades liikluse jagunemist, siis võib

eeldada, et Keila–Ääsmäe kõrvalmaantee lõigu liiklussagedus on sellest u 2/3 ehk u 1000

sõidukit ööpäevas. Mudelis on arvestatud Keila–Ohtu kõrvalmaanteel nr 11371 liikluskiiruseks

50 km/h ning raskeliikluse osakaaluks 1%.“

Ameti hinnangul ei ole kõnealuse detailplaneeringu puhul korrektne hinnata oletuslike

tasemete põhjal müratasemete vastavust keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisas 1 toodud normtasemetele. Müratasemetest ülevaate saamiseks tuleks

akrediteeritud meetodil hinnata olemasolevat müraolukorda detailplaneeringu alal tööstusele

lähimatel kinnistutel ning teha seda ka öisel ajaperioodil, arvestades, et ventilatsiooniseadmed

võivad töötada ka öösel, kui tööstusseadmed ei tööta. Modelleeritud ja indikatiivsetel

müramõõtmistel põhinevad müratasemed ei ole põhjendatud olukorras, kus seadmete

müratasemeid on võimalik reaalselt mõõta. Müra täiendava leviku modelleerimine ülejäänud

alal on aktsepteeritav, arvestades, et hooneid hetkel kinnistul ei asu ning reaalsed mõõtmised

tulevast olukorda adekvaatselt kajastada ei võimalda. Liiklusmüra on hinnatud samuti oletuslike

andmete põhjal. Avalikult kättesaadavate andmete põhjal on liiklussagedus 2024. aasta seisuga

Keila-Ääsmäe kõrvalmaanteel 2036 sõidukit ööpäevas. Seega ei kirjelda modelleeritud

oletuslikud liiklusmüratasemed suure tõenäosusega olemasolevat olukorda. Amet on seisukohal,

et liiklusmüra reaalseid tasemeid saab detailplaneeringu alal mõõta ning ei pea tuginema

oletuslikele olukordadele.

Detailplaneeringu seletuskirjas kirjutatakse: „Pos nr 6, 7, 9 ja 10 kruntidele ulatub elektri

kõrgepinge õhuliini kaitsevöönd. Hoonestusalad jäävad kaitsevööndist välja. Uuringud, mis on

tehtud 330 kV elektriliini kohta, ütlevad, et elektriliinil on inimese tervisele oluline negatiivne

mõju juhul, kui inimene viibib pidevalt elektriliini all või on sellest kuni 15 m kaugusel.

Niisuguse olukorra vältimiseks kehtestataksegi elektriliinile kaitsevöönd... KSH käigus tehtud

elektromagnetvälja tugevuste analüüsi kohaselt jääb väga intensiivse elektromagnetvälja ala

elektriliini faasijuhtide vahetusse ümbruseesse ja ei ulatu liinist enam kui 15 m kaugusele.

Sellises alas inimese alaline viibimine (so pidev elamine, päevast-päevast 24 h) on

mittesoovitatav ilma täiendavate EMV kaitse- ja/või leevendusmeetmeteta. Ajutine viibimine

(kuni 8h päevas) ei ole piiratud ja eeldatavalt inimesele bioloogilist ega füsioloogilist mõju ei

avalda. See tähendab, et ülekandeliini all liikumist ei pea piirama. Kuni 34 m kaugusel

ülekandeliini keskteljest võib mõne tööstusliku seadmega koosmõjus tekkida avalikes, elu- ja

puhkeruumides kehtiva piirtaseme ületamine, kuid tööstuslike seadmete (ka kodus) kasutamise

korral kehtivad töökeskkonna piirnormid, mis on kõrgemad.“ Amet juhib tähelepanu, et

elektromagnetväljadele on kehtestatud piirväärtused muuhulgas elualadele. Piirväärtused on

toodud sotsiaalministri 01.09.2025 määruse nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise

nõuded ja hindamise kord“ lisas. Amet selgitab, et määrus kehtestab alale piirväärtuse sõltumata

selles viibimise ajast. Selleks, et hinnata, kas väljasuuruste piirväärtused kõnealustel

kinnistutel vastavad nõuetele, tuleks viia läbi täiendavad mõõtmised.

Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega ning ei kooskõlasta

detailplaneeringut, kuna müraolukorda ei ole piisavalt kajastatud ning määramata on

3(3)

mitteioniseeriva kiirguse tasemed. Amet palub täiendada detailplaneeringut uue

mürahinnanguga. Lisaks juhib tähelepanu järgnevale:

 Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Hoonete projekteerimisel lähtuda

standardi EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest nõuetest ning

sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja märataseme mõõtmise meetodid kehtestatud

normidest.“. Amet juhib tähelepanu asjaolule, et välisõhus levivat müra reguleerib

atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lõike 4 alusel

kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, mis jõustus

01.02.2017. Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja märataseme mõõtmise meetodid“

(edaspidi SoM määrus nr 42) olid toodud müra normtasemed siseruumidele. Tänaseks

päevaks on SoM määrus nr 42 kehtetu. Edasisel planeerimisel arvestada rahvatervishoiu

seaduse alusel kehtestatava uue siseruumi füüsikaliste ohutegurite nõudeid seadva

määrusega.

 Detailplaneeringu seletuskirjas viidatakse standardile EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Juhime

tähelepanu, et eelnimetatud standard on kehtetu. Edaspidi juhinduda standardist EVS

840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“.

 Detailplaneeringu seletuskirjas viidatakse standardile EVS 894:2008 „Loomulik

valgustus elu- ja bürooruumides“. Amet juhib tähelepanu, et eelnimetatud standard on

kehtetu. Kehtiv standard on EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]