Väljaminev kiri

1

Jõelähtme Vallavalitsus

Postijaama tee 7

Jõelähtme vald, 74202, Harju maakond

Kiri edastatud digitaalselt aadressil:

[email protected]

Teadmiseks:

OÜ Loo Vesi

[email protected]

Meie: 06.10.2025 nr 9-2/24-0201-077-33

Märgukiri ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjast

Jõelähtme valla vee-ettevõtja OÜ Loo Vesi on Konkurentsiametile esitanud taotluse

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnaotsuse tegemiseks. Otsuse tegemisel peab

Konkurentsiamet järgima ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadust (ÜVVKS) ning muuhulgas

võtma arvesse kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

kasutamise eeskirja sätteid.

ÜVVKS § 56 järgi võib vee-ettevõtja lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

(veeteenuse) hinnale võtta piirväärtusi ületava reostuse eest tasu. Seega loetakse piirväärtusi

mitte ületava reovee ärajuhtimine ja puhastamine veeteenuseks ning selle hind peab olema

Konkurentsiameti hinnaotsusega määratud.

19.09.2025 jõustus Jõelähtme Vallavolikogu 11.09.2025 määrus nr 70 „Jõelähtme valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ (kasutamise eeskiri).

Kasutamise eeskirja § 5 sätestab nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavale reo- ja sademeveele.

Järgnevalt mõned väljavõtted kasutamise eeskirjast.

§ 5 lg 2 - Ühiskanalisatsiooni on tarbijal lubatud juhtida ainult sellist reovett ja sademevett,

mille saastenäitajad ei ületa tarbijaga sõlmitud liitumis- või teenuslepingus toodud piirväärtusi,

või juhul, kui liitumis-või teenuslepingus ei ole piirväärtusi toodud, siis ei ületa käesoleva

määruse lisas 1 toodud reostusgrupp 1 (RG-1) piirväärtusi.

§ 5 lg 3 - Kui tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitavad reo- või sademevee saastenäitajad

2

ületavad pidevalt (rohkem kui kolmel korral kahekuulise perioodi jooksul) tarbijaga sõlmitud

liitumis-või teenuslepingus toodud piirväärtusi, või juhul, kui liitumis-või teenuslepingus ei ole

piirväärtusi toodud, siis ületavad käesoleva määruse lisas 1 toodud reostusgrupp 1 (RG-1)

piirväärtusi, on tarbija kohustatud oma kulul enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni

juhtimist teostama eelpuhastuse.

§ 5 lg 1 – Käesoleva määruse lisas 1 on toodud ühiskanalisatsiooni juhitava reo- või sademevee

saastenäitajate vahemikud, mis on jaotatud kaheksaks reostusgrupiks (edaspidi ka RG). Tarbija

poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reo- või sademevee reostusgrupp määratakse ärajuhitava reo-

ja sademevee saastenäitajate alusel. Kui ühiskanalisatsiooni juhitava reo- või sademevee

saastenäitajad ületavad ühiskanalisatsiooni juhtida lubatud reo- ja sademevee saastenäitajaid,

siis on tarbija kohustatud tasuma ülenormatiivse reostuse eest tasu, mille arvestamise aluseks

on tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitud reo- või sademevee saastenäitajatele vastav

reostusgrupp.

Kasutamise eeskirja lisas 1 toodud reostusainete piirväärtuste tabel on järgmine:

Eelnevat kokku võttes tohivad tarbijad juhtida OÜ Loo Vesi ühiskanalisatsiooni reovett, mis ei

ületa eelneva tabeli veerus RG-1 toodud piirväärtuseid. Erandiks on olukord, kus saastenäitajad

on kokku lepitud liitumis- või teenuslepingus.

Märgime, et kuni 18.09.2025 kehtinud kasutamise eeskirja järgi loeti ülenormatiivselt

reostunuks reovesi, mis ületas eelneva tabeli veerus RG-8 toodud piirväärtuseid. Seejuures on

gruppide RG-1 kuni RG-8 piirväärtused mõlemas kasutamise eeskirjas identsed.

Mööname, et RG-8 piirväärtused on küllalt kõrged ja väiksemad reoveepuhastid ei pruugi olla

suutelised sellise kontsentratsiooniga reovett puhastama.

Konkurentsiamet võrdles kasutamise eeskirja RG-1 piirväärtuseid puhastamata lahja

olmereovee tüüpkoostise1, OÜ Loo Vesi keskkonnaloas reoveepuhastitest väljuvale ja

loodusesse suunatavale heitveele määratud piirmäärade ning AS-ile Tallinna Vesi ja AS-ile

Viimsi Vesi juhitava reovee piirmääradega (vt järgnev tabel).

1 Allikas „Väikeste reoveepuhastite (jõudlus kuni 2000 ie) hooldamise juhend“, Tartu 2011. Koostajad Aleksander Maastik, Galina Danilišina, Mihkel Gross, Mait Kriipsalu, Priit Tamm, Taavo Tenno.

3

Reovee piirväärtuste võrdlus:

Keskkonnaloas sätestatud suurim lubatud sisaldus heitvees ehk puhastatud reovees, puhastite kaupa

Reostusnäitaja tähis

mõõt-

ühik

RG-1

ülem-

piir

Puhas-

tamata

olme-

reovesi,

lahja Neeme

Telli-

vere Maardu

Kosti-

vere Saha Haljava

Jägala

Golf

Iru küla

sadevee

väljalask

nr 2

Iru küla

sadevee

väljalask

nr 1

Loo

aleviku

sadevee

väljalask

nr 4

Loo

aleviku

sadevee

väljalask

nr 3

Loo

aleviku

sadevee

lask nr 2

Loo

aleviku

sadevee

lask nr 1

Tallinna

Veele

juhitava

reovee

piirnorm2

AS

Viimsi

Vesi

Muuga

puhasti

piirnorm3

hõljuvainete

sisaldus (heljum) mg/l 15 270 35 35 35 35 15 35 35 40 40 40 40 40 40 500 500

biokeemiline

hapnikutarve BHT7 mg/l 15 130 25 40 40 25 15 40 40 15 15 15 15 15 15 375 375

Üldlämmastik

(Nüld) Nüld mg/l 10 20 60 - - 60 15 - - - - - - - - 125 125

Üldfosfor (Püld) Püld mg/l 1 4 2 - - 2 1,5 - - - - - - - - 15 15

Naftasaadused nafta mg/l 1 - 1 - - 1 1 - - 5 5 5 5 5 5 5,5 -

ühealuselised

fenoolid mg/l 2,9 - 0,1 - - 0,1 0,1 - - - - - - - - 2,9 0,375

keemiline

hapnikutarve KHT mg/l 750 250 125 150 150 125 125 150 150 - - - - - - 750 750

Polaarsed

süsivesinikud mg/l 50 - - - - - - - - - - - - - - 50 -

Pindaktiivsed

ained mg/l 44 - - - - - - - - - - - - - - 44 -

Tabelis „-„ tähendab, et vastavat näitajat ei olnud andmetes nimetatud ja piirväärtust määratud.

2 Tallinna Linnavolikogu 23.01.2025 määruse nr 1 „Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ LISA 1 „Reovee saastenäitajate piirväärtused“, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4070/2202/5022/TallinnaLVK_2025_m1_lisa1.pdf 3 Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri–Riigi Teataja

4

Tabelist selgub, et kasutamise eeskirja grupi RG-1 ülempiirid on kordades väiksemad lahja

puhastamata olmereovee piirmääradest.

Samuti on RG-1 ülempiir oluliselt väiksem või mõnel üksikul juhul võrdne keskkonnaloas

heitveele seatud ülempiiriga.

Kuna umbes 80% OÜ Loo Vesi tarbijate reoveest suunatakse puhastamisele AS-i Tallinna Vesi

või AS-i Viimsi Vesi reoveepuhastisse, siis on asjakohane võrrelda RG-1 ülempiire ka AS-i

Tallinna Vesi ja AS-i Viimsi Vesi poolt vastu võetavale reoveele seatud piirnormidega. Selgub,

et ka selles võrdluses on RG-1 piirid kordades väiksemad.

Eelnevatest tulemustest eristuvad ühealuselised fenoolid ja keemiline hapnikutarve, milledel

RG-1 piirnorm on suurem või võrdne võrreldud näitajatest.

Juhime Jõelähtme Vallavolikogu tähelepanu järgmistele ÜVVKS-i sätetele, mis käsitavad

ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajate määramist.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri peab sisaldama vähemalt

ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajate, välja arvatud ohtlikud ained,

piirväärtusi arvestusega, et ühiskanalisatsioonist väljuv heitvesi vastaks veeseaduse alusel

kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjustaks ühiskanalisatsiooni

toimimist. (ÜVVKS § 34 lg 2 p 3).

ÜVVKS § 34 lõike 2 punkti 3 alusel saastenäitajate piirväärtuste kehtestamisel arvestatakse

piirkonna reoveepuhasti suurust, võimsust, tüüpi, kasutatavat puhastustehnoloogiat,

vooluhulkasid, reovee koostise ühtlustamise võimalusi ning teisi tehnoloogilisi kriteeriume, mis

võimaldavad ühiskanalisatsiooni juhitavat reovett puhastada nõuetekohaselt ja

ühiskanalisatsiooni kahjustamata. Nimetatud piirväärtuste arvestamise alused, sealhulgas

eksperdihinnangud, peavad olema avalikud niivõrd, kuivõrd need ei kahjusta ettevõtja

ärisaladust ja kuivõrd avalikustamine ei ole piiratud teiste õigusaktidega (ÜVVKS § 34 lg 3).

ÜVVKS-i seletuskirjas on § 34 lg 3 kohta selgitatud, et piirnormide arvestamise alused,

sealhulgas vastavad eksperdihinnangud, peavad olema avalikud, välja arvatud osas, mis

kahjustab ettevõtte ärisaladust või avalikustamine on piiratud teiste õigusaktidega. Piirnormide

määramise aluseks olevad andmed on vaja avalikustada, et tagada tarbijale läbipaistvad ja

selged alused koos objektiivsete põhjendustega, miks ÜVVK teenuse kättesaadavus on mingis

ulatuses piiratud. Avalikustamisele ei kuulu vaid selline info, mis võiks kahjustada ettevõtte

ärisaladust või andmete piiramiseks on muud õiguslikud alused.

Lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnale võib vee-ettevõtja võtta piirväärtusi

ületava reostuse eest tasu, kui ohtlike ainete või muude saastenäitajate sisaldus ärajuhitavas reo-

või sademevees ületab vee-ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud liitumis- või teenuslepinguga

kehtestatud piirväärtusi. (ÜVVKS § 56).

ÜVVKS-i seletuskirjas on § 56 kohta märgitud järgmist „Seaduseelnõus antakse kohalikule

omavalitsusele volitus kehtestada ÜVVK kasutamise eeskirjaga reostusnäitajate (välja arvatud

ohtlikud ained) piirnormid ja keskkonnaministrile ohtlike ainete piirnormid, mis kirjeldavad

reovee koostist ja millele vastavat reovett on vee-ettevõtja kohustatud tarbijalt vastu võtma.

Kuid ei ole välistatud, et vee-ettevõtja ja tarbija on omavahelises teenuslepingus kokku

leppinud leebemates reostusnäitajate piirnormides. Viimasel juhul tuleb piirnormi ületava

reostuse tasu arvestamisel lähtuda justnimelt vee-ettevõtja ja tarbija vahelises lepingus

kokkulepitud piirnormidest. Piirnormi ületava reostuse tasu on ühekordne lepingurikkumise

tasu, mille suurus ei ole sõltuvuses vee-ettevõtjale tekitatud kahjuga, vaid on pigem

5

distsiplineeriva iseloomuga, et tagada lepingutingimuste täitmine.“

Jõelähtme valla veebilehe kohaselt on volikogu istungid ja nende materjalid avaldatud

VOLISes. Kahjuks ei ole VOLISest leitavad kasutamise eeskirja muutmisega seotud

vallavolikogu istungi materjalid, sh saasteainete piirnormide määramise või muutmise aluseks

olevad andmed. OÜ Loo Vesi esitatud andmetel on vähemalt alates 2012. aastast juhitud

ettevõtja hallatavasse ühiskanalisatsiooni reovett, mis vastas RG-4 kuni RG-8 piirväärtustele ja

küllalt märkimisväärsetes kogustes (36,3 - 96,5 tuh m3 ehk 9,7 - 27,9% kogu vastu võetud

reoveest). Sellised märkimisväärselt saasteaineid sisaldavad reovee kogused ei ole seniajani

kahjustanud ühiskanalisatsiooni toimimist.

Kuna reostusnäitajate piirväärtuste muutmise põhjendusi ei ole avaldatud, siis jääb

mõistetamatuks piirväärtuste nii suures ulatuses muutmise vajadus.

Konkurentsiamet leiab, et kasutamise eeskirjaga seatud üldnorm, mille järgi

ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajad ei tohi ületada RG-1

ülempiire, on ebaloogiline, ülepingutatud ja asjakohatu.

Nii madala üldnormi seadmine:

- annab vee-ettevõtjale praktiliselt piiramatu ja pideva võimaluse ülenormatiivse reostuse

eest lisatasu võtmiseks;

- annab võimaluse nõuda olmereovee eelpuhastust tõenäoliselt kõigilt eratarbijatelt;

- tekitab ebaloogilisena küsimuse reoveepuhastite vajalikkusest, sest üldjuhul peab

ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi olema puhtam, kui puhastist väljuv heitvesi.

Lisaks juhime tähelepanu vastukäivatele ja mitmeti mõistetavatele sätetele ülenormatiivse

reostuse ehk RG-1 piire ületava reovee eest makstava tasu kohta.

§ 5 lg 8 - Kui tarbija on juhtinud ühiskanalisatsiooni sellist reo- või sademevett, mis ei vasta

ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee nõuetele, siis on tarbija kohustatud tasuma vee-

ettevõtjale teenuslepingule mittevastava tegevuse tõttu ülenormatiivse reostuse leppetrahvi,

mille arvestuse aluseks on nõuetele mittevastava reo- või sademevee kogus arvestusperioodil

ja tasumäär on nõuetele vastava reo- või sademevee ühiku maksumuse korrutis tarbija poolt

ühiskanalisatsiooni juhitud reo- või sademevee reostusgrupile vastava arvnäitajaga.

§ 11 lg 6 - Kui tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitav reo- või sademevee saastenäitajad

ületavad liitumis- või teenuslepingus toodud piirväärtusi, või juhul, kui liitumis- või

teenuslepingus ei ole piirväärtusi toodud, siis käesoleva määruse lisas 1 toodud RG-1

piirväärtusi, siis tuleb tarbijal maksta vastava ületamise osas täiendavat ülenormatiivset

reostustasu asjassepuutuvale reostusgrupile vastava viiekordse tasumäära alusel.

Kas § 5 lg 8 nimetatud ülenormatiivse reostuse leppetrahv on sama mis § 11 lg 6 nimetatud

täiendav ülenormatiivne reostustasu? Kui need on erinevad tasud, siis kas neid rakendatakse

samaaegselt?

OÜ Loo Vesi hinnakirjas ei ole tasusid erinevate reostusgruppide reovee ärajuhtimise ja

puhastamise eest. Seega on selgusetu, milliseid reostusgrupile vastavaid tasumäärasid

kasutatakse § 11 lg 6 kirjeldatud tasu arvutamisel.

19.09.2025 jõustunud kasutamise eeskirjaga vee-ettevõtjale tekkinud voli ülenormatiivse

reostuse eest järjepidevalt tasu võtta on vastuolus ÜVVKS-i mõttega, et piirnormi ületava

6

reostuse tasu on ühekordne lepingurikkumise tasu.

Kõike eelnevat kokku võttes palub Konkurentsiamet Jõelähtme Vallavolikogul üle

vaadata kasutamise eeskirja piirmäärad ühiskanalisatsiooni juhitavale reoveele ning

likvideerida mitmeti mõistetavus ülenormatiivse reostuse eest tasu võtmisel.

Palume Jõelähtme Vallavolikogul esitada oma seisukoht eeltoodule hiljemalt 03.11.2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Haab

regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja

Vivika Kruusmägi

667 2586

[email protected]