Ettepanekud Lau taastuvenergiapargi (T2 tuuleala) detailplaneeringu eskiisile ja KSH aruandele

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kehtna Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

79001, Rapla maakond, Kehtna vald,

Kehtna alevik

Teie 29.08.2025 nr 7-6/2023/2519-18

Meie 09.10.2025 nr 7.2-1/25/14528-2

Ettepanekud Lau taastuvenergiapargi (T2

tuuleala) detailplaneeringu eskiisile ja KSH

aruandele

Olete teavitanud Transpordiametit Kehtna valla Lau taastuvenergiapargi (T2 tuuleala)

detailplaneeringu eskiisi (edaspidi planeering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

aruande eelnõu avalikust väljapanekust 15.09.2025-15.10.2025 ning väljapaneku järgsest

avalikust arutelust 27.11.2025 kell 17.00-19.00.

Planeeringu eesmärgiks on Kehtna valla üldplaneeringuga ettenähtud perspektiivsele tuuleenergia

alale T2 Lau taastuvenergiapargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamine. Üheaegselt

planeeringu koostamisega viiakse läbi KSH hindamine, mis toob välja planeeringu elluviimisega

kaasnevaid võimalikke mõjusid ning esitab ettepanekuid nende vältimiseks või leevendamiseks.

Teie kaaskirja kohaselt hõlmab planeeringuala Kehtna valla üldplaneeringuga ettenähtud

perspektiivset tuuleenergia ala T2 suurusega ca 97 ha. Planeeringu seletuskirja kohaselt otsustati

eskiislahenduse koostamisel planeering jagada kaheks etapiks ning käesolev lahendus on I etapp

(planeeringuala põhjaosa). Algatatud planeeringu lõunaosa (II etapp) lahendatakse, kui täiendavad

linnustiku-uuringud selleks eeldused loovad. Planeeringu I etapiga määratakse ehitusõigused 68

ha suurusel alal kuni nelja elektrituuliku rajamiseks.

Andsime seisukohad planeeringu koostamiseks 20.11.2023 kirjaga nr 7.2-1/23/22603-2 (edaspidi

seisukohad). Mõnede seisukohtades toodud nõuetega ei ole planeeringu eskiislahenduses

arvestatud.

Olles planeeringu eelnõuga tutvunud ning lähtudes planeerimisseaduse (PlanS) § 127 lg 1 ja

ehitusseadustiku (EhS) § 70 lõigetest 1-3 palume planeeringut enne kooskõlastamiseks esitamist

täiendada ja korrigeerida järgnevate märkuste alusel.

1. Positsioonil 1 asuv tuulik asub täielikult ja positsioonil 2 olev tuulik osaliselt Ämari lennuvälja

instrumentaalprotseduuride puhveralas ja mõjutab ala minimaalset ohutuskõrgust. Mõju

ulatuse kontrollimiseks on vajalik tellida lennundusseaduse § 35 lg 2 kohane

aeronavigatsiooniline ekspertiis. Eestis on ekspertiisi koostamise pädevus

Lennuliiklusteeninduse AS-il ([email protected]). Ekspertiisi tulemustele tuginedes saab

Transpordiamet hinnata ja vajadusel rakendada riskide leevendusmeetmeid.

2. Planeeringus tuli näidata juurdepääsuteede asukohad kuni ristumisteni riigiteega. Joonisel 1

„Üldjoonis“ riigiteega ristumisi ei ole näidatud, ümberehituste vajadus riigitee nr 20120

Keava-Hõreda tee km 7,654 asuval ristumiskohal ja muudes lõikudes on välja selgitamata.

2 (2)

3. Planeeringus tuli kavandada riigitee ristumiskohtade ümberehitus (geomeetria, kandevõime,

jms) lähtudes planeeringuala teenindavast liikluskoosseisust, sealhulgas seoses eriveoste ja

ehitusaegsete veostega. Soovitasime lisada riigitee ristmikud planeeringualasse või vastasel

juhul käsitleda ristmike väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas. Elluviimise

kavas ristmike väljaehitamise ja/või riigiteede ümberehitamise vajadust, ehitusjärjekorda

käsitletud ei ole. Planeering on järgnevate ehitusprojektide koostamise alus ning selle

koostamise käigus ja kehtestamise järgselt peab arendajal, planeeringu koostamise korraldajal

ning puudutatud isikutel (nt Transpordiametil) olema ülevaade, mida tähendab planeeringuga

kavandatava tegevuse realiseerimine (aja- ja rahakulu).

4. Lisada seletuskirja osasse 3.3 järgnevad laused: „Lähtuvalt valitud tuulikute tehnilistest

andmetest esitada ehitusprojektis tuulikute transportimise skeem, määrates riigiteede lõikes

konkreetsed trassikoridorid (tuua välja riigiteede numbrid ja km ulatus); määrata riigitee(de)

lõigud, mida on planeeringu realiseerimiseks vaja õgvendada ja/või laiendada; näidata

olemasolevad ning planeeringuga kavandatavad riigitee ristmikud (km asukohad), mida

kasutatakse või mille rajamine on vajalik planeeringu realiseerimiseks; vajadusel näha ette

olemasolevate riigiteede ristmike (ajutine) ümberehitamine ja/või laiendamine, ajutiste

möödasõidukohtade rajamine; näidata meetmed nähtavuskauguste tagamiseks riigiteede

ristmikel; määratleda lõigud, kus on vajalik riigitee(de) kandevõime suurendamine; hinnata

riigitee(de) ajutise liikluskorralduse vajadust seoses eri- ja ehitusaegsete veostega. Riigiteede

ümberehitamiseks ja ristumiskoha ehitamiseks tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel

Transpordiametilt nõuded projekti koostamiseks.“

5. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused kõrvaldada (alus EhS

§ 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes ehitise ehitusloa väljastamist. Arvestada, et

Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale planeeringu

elluviimisest tingitud uute teelõikude rajamise, riigiteede ümberehitamise või muude

planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu

seisukohalt selleks vajadus puudub.

6. Lisada seletuskirja osasse 3.4 laused: „Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega

ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis

„Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest“.

7. Planeeringu seletuskirja lisada, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus

kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku

saamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. DP seletuskiri

2. DP üldjoonis

Andres Lainoja

57837109 [email protected]

58581095, [email protected]

Tartu 2025

Kehtna valla tuuleenergia aren- dusala T2 detailplaneering, I etapp

(eskiislahendus) Seletuskiri

Kehtna Vallavalitsus

Reg nr 77000252

Rapla maakond, Kehtna alevik, Pargi tn 2, 79001

Töö nr: 24068DP3

Kuupäev: 28.08.2025

Kehtna vald, AB Artes Terræ

Planeeringu koostamise korraldaja, tellija:

Kehtna Vallavalitsus.

Planeeringu koostamise konsultant:

AB Artes Terrae OÜ; projekti juht ja planeeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 163359), volitatud maastikuarhitekt-ekspert (tase 8, nr 155390) Heiki Kalberg; planeeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 202002) Jürgen Vahtra.

Planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostaja:

LEMMA OÜ; keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert (KMH litsents KMH0153) Piret Toon- pere.

Huvitatud isikud:

TMV Green OÜ;

Vestman Solar OÜ.

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering, I etapp (eskiislahendus) 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 3 / 23

Sisukord

1 Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk ................................................................. 5

2 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ....................................................... 6

3 Planeerimislahendus ............................................................................................................. 7

3.1 Kruntideks jaotamine .............................................................................................................. 8

3.2 Krundi ehitusõiguse ja hoonestusala määramine ................................................................... 8

3.3 Liikluskorralduse põhimõtete määramine .............................................................................. 8

3.4 Elektri- ja sideliinid ................................................................................................................ 10

3.5 Ehitise ehituslikud tingimused .............................................................................................. 11

3.6 Tuleohutus ja tuletõrje veevõtukohad .................................................................................. 11

3.7 Servituutide seadmise vajadus .............................................................................................. 12

3.8 Keskkonnatingimused ........................................................................................................... 12

3.8.1 Taimestik ....................................................................................................................... 12

3.8.2 Linnustik ........................................................................................................................ 13

3.8.3 Nahkhiired ..................................................................................................................... 14

3.8.4 Rohevõrgustik ................................................................................................................ 15

3.8.5 Põhjavesi ....................................................................................................................... 15

3.8.6 Pinnavesi ....................................................................................................................... 16

3.8.7 Pinnas, sh väärtuslik põllumajandusmaa ...................................................................... 16

3.8.8 Müra .............................................................................................................................. 17

3.8.9 Varjutus ......................................................................................................................... 18

3.8.10 Maavaravaru ................................................................................................................. 19

3.8.11 Jäätmeteke .................................................................................................................... 20

3.8.12 Kliimamuutused ............................................................................................................ 20

3.8.13 Side ................................................................................................................................ 20

3.8.14 Avariiolukordade vältimine ........................................................................................... 21

3.9 Kokkuvõte .............................................................................................................................. 21

4 Keskkonnaseire vajadus ...................................................................................................... 21

5 Detailplaneeringu elluviimine .............................................................................................. 22

6 Detailplaneeringu joonised (esitatud eraldi failidena/joonistena) ......................................... 23

1. Üldjoonis 1:20000

2. Kruntimise joonis 1:7000

3. Positsioon 1 ja 2 põhijoonis 1:2000

4. Positsioonide 3 ja 4 põhijoonis 1:2000

7 Detailplaneeringu lisad (esitatud eraldi failidena/köidetena) ................................................ 23

Lisa 1. Visualiseeringud

Lisa 2. Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne (KSH)

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering, I etapp (eskiislahendus) 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 5 / 23

1 Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk

Kehtna valla üldplaneeringuga on olulise ruumilise mõjuga objektidena määratud tuulepargi1 aren-

dusalad. Üldplaneeringuga kavandatud aladel hinnatakse ja määratakse tuulepargi rajamise võimalu-

sed ja tingimused detailplaneeringu koostamise menetluses.

Kehtna Vallavolikogu 27.09.2023. a otsusega nr 1-2/1132 algatati Lau külas paikneval tuulepargi aren-

dusalal T2 detailplaneering (edaspidi ka DP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH).

Detailplaneeringu eesmärk on kavandada ja rajada üldplaneeringuga ettenähtud perspektiivsele tuu-

leenergia alale „Lau taastuvenergiapark“ (tuuleenergia, päikesepark ning elektrienergiasalvesti). Pla-

neeringuga muudetakse maakasutuse sihtotstarbeid osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise

alaks, sh vajadusel moodustatakse eraldi krundid ning määratakse ehitusõigus tuulikute, ja perspek-

tiivselt päikesepargi ning energiasalvesti rajamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka kruntidele juurde-

pääsud, teed, tehnovõrkude paigutus ning heakorra küsimused. Lisaks määratakse kitsendustega alad

ja vajadus maa avalikku kasutusse võtmiseks ja/või servituutide seadmiseks.

Täiendavast uuringuvajadusest tulenevalt otsustati eskiislahenduse koostamisel planeering jagada ka-

heks etapiks (vt joonis 1). Käesolev lahendus on I etapp, mis leiab lahenduse planeeringuala põh-

jaosale. Algatatud planeeringu lõunaosa lahendus (II etapp) lahendatakse, kui täiendavad linnustiku-

uuringud selleks eeldused loovad.

Detailplaneeringu I etapiga määratakse ehitusõigused 68 ha suurusel alal (vt joonis 1) kuni nelja elekt-

rituuliku rajamiseks. Detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamiseks.

1 Tuulepark vabariigi valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 “Võrgueeskiri” tähenduses on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koos- nev elektrijaam. 2 https://atp.amphora.ee/keh- navv/?o=106&o2=242159&u=null&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dschqcr1=27.09.2023&dschqcr2=27.09 .2023&dt=&itm=349315&clr=history&pageSize=20&page=1

24068DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering, I etapp (eskiislahendus)

6 / 23 Kehtna vald, AB Artes Terræ

Joonis 1. Detailplaneeringu ala ja paiknemine (I etapp 68 ha; II etapp 29 ha).

2 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega

Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast, mille raamistikku määrab

dokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“. 08.02.2023. a Riigikogus ajakohastatud „Kliima-

poliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoone-

gaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside ne-

toheide nullini. 12.05.2021. a kiitis Riigikogu heaks riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, milles

lepiti kokku Eesti riikliku kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050. „Eesti 2035“ tegevuskava seab

2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 mln tonni CO2-ekvivalenti.

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering, I etapp (eskiislahendus) 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 7 / 23

Dokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 “. 08.02.2023. a Riigikogus ajakohastatud „Kliima-

poliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoone-

gaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside ne-

toheide nullini. 12.05.2021. a kiitis Riigikogu heaks riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, milles

lepiti kokku Eesti riikliku kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050. „Eesti 2035“ tegevuskava seab

2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 mln tonni CO2-ekvivalenti.

Lühemas ajaperspektiivis on Eesti seadnud eesmärgiks, et Eesti saaks toota 2030. aastal sama palju

taastuvelektrit kui on meie aastase tarbimise kogumaht. Selleks tuleb rajada maismaale 2,85 GW võim-

suse ulatuses uusi tuuleparke. 01.11.2022. a jõustunud energiamajanduse korralduse seadus sätestab,

et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbi-

misest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100%.

Raplamaa arengustrateegia 2035+ (2018) seab eesmärgiks hajutatuma taastuvatel ressurssidel põhi-

neva energiatootmise süsteemi ja targa elektrivõrgu. Üldistatuna tähendab see energiatootmise haju-

tamist erinevate tootmisüksuste vahel ning elektritarbimise juhitavuse suurendamist. Raplamaa koha-

like omavalitsuste ühine energia- ja kliimakava (2023) viitab, et tuuleenergia arendamiseks põhimõt-

teliselt sobivad alad on ette nähtud valdadest ka Kehtna valla üldplaneeringus. Kehtna valla energia-

ja kliimakava (2023) tegevuskava näeb meetme 1.3 all ette päikese- ja tuuleparkide ehitamist pärssi-

vate takistuste leevendamise ning taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaalu suurenda-

mine omavalitsuse asutustes.

Koostatav detailplaneering on kooskõlas Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega, sh Eesti ener-

giamajanduse arengukavaga 2030+ ja Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030

ning ka piirkondlike kliimakavade eesmärkidega.

3 Planeerimislahendus

Detailplaneeringuga määratakse:

▪ krundid;

▪ krundi hoonestusalad;

▪ krundi ehitusõigus;

▪ detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalik asukoht;

▪ ehitise ehituslikud tingimused;

▪ liikluskorralduse põhimõtted;

▪ müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi taga-

vad nõuded;

▪ servituutide seadmise vajadus.

Planeeringulahenduse kujundamisel järgiti:

▪ elektrituulikute optimaalset paigutust teineteise suhtes;

▪ kehtivaid riiklikke kitsendusi;

▪ Kehtna valla üldplaneeringus seatud tingimusi;

▪ krundi suurus valiti selliselt, et geoloogilisest, logistilisest või tuuleoludest tulenevalt võib ehi-

tusprojektis olla vajalik tuuliku asukohta märgitud hoonestusala piires korrigeerida.

24068DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering, I etapp (eskiislahendus)

8 / 23 Kehtna vald, AB Artes Terræ

3.1 Kruntideks jaotamine

Planeeringulahendus näeb ette igale elektrituulikule eraldiseisva(d) ehitusõigusega krundi(d). Planee-

ritud krundid ja nende ehitusõigus on esitatud tuulepargi kruntimise joonisel ja vastava krundi põhi-

joonisel.

Uue katastriüksuse moodustamisel ei pea detailplaneeringus määratud krundi piiridest lähtuma, kui

pärast katastriüksuse moodustamist on detailplaneeringus määratud ehitusõigus endisel kujul elluvii-

dav.

Näiteks, kui tuuliku labade paiknemine naaberkinnistul tagatakse õhuservituudiga (ehitusõigus on el-

luviidav), ei ole vaja moodustada labade alusele alale detailplaneeringus kujutatud krundi alusel uut

maaüksust.

3.2 Krundi ehitusõiguse ja hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus kuni nelja 280 m kõrguse elektrituuliku püstitamiseks.

Elektrituulikule on määratud hoonestusalad, mille piires võib projekteerimisel tuuliku asukohta täp-

sustada võttes arvesse detailplaneeringus esitatud muid tingimusi. Detailplaneering on aluseks ehitus-

projekti (de) koostamiseks.

Krundi ehitusõigus on esitatud joonistel, krundi ehitusõigusega on määratud:

▪ krundi sihtotstarve;

▪ krundi suurim lubatud elektrituulikute (planeerimisseaduse kohane olulise avaliku huviga ra-

jatis) arv;

▪ krundi suurim lubatud elektrituulikute ehitisalune pind;

▪ krundi suurim lubatud elektrituulikute kõrgus.

Ehitiste suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei määrata.

3.3 Liikluskorralduse põhimõtete määramine

Elektrituulikute ehituse ning hilisema hoolduse jaoks on vajalikud suure kandevõimega ning pidevalt

ligipääsetavad juurdepääsuteed tuulikuteni. Juurdepääsuteede kavandamisel püüti olemasolevat tee-

devõrku võimalikult suures ulatuses ära kasutada.

Elektrituulikute ja nende toimimiseks vajalikule taristule juurdepääsuks kavandatakse olemasoleva

Ülevalt-Keastu (ETAK nimetus) pinnastee rekonstrueerimine tagamaks olemasolevalt Rämasoo – Palu-

küla (2921003) kohalikult teelt tuulepargi jaoks vajalik juurdepääs.

Kõigi kruntideni on planeeritud kuni 10 m laiune tee ning montaažiplatsi kujutatud suurus on esitatud

teatava varuga ja selliselt, et sellel oleks võimalik erinevate tehnoloogiatega tuuliku püstitamine. Te-

gelik montaažiplatside suurus, teede laiused ja pöörangute ulatused täpsustatakse tuulepargi projek-

teerimisel ning nende tegelikud ulatused on tõenäoliselt pärast täpsustamist mõnevõrra väiksemad,

kui planeeringus esitatud. Montaažiplatside ja teede kavandamisel eelistada lahendusi, mille korral

raadatava ala pindala on väiksem.

Tuulepargi edasisel kavandamisel, kui on teede täpsed parameetrid on selgunud, kirjeldada ja esitada

ehitusprojektis oluliste ristumiskohtade nähtavuskolmnurgad vastavalt juhisele „Ristmike vahekau-

guse ja nähtavusala määramine“3.

Juurdepääsuteede ja montaažiplatside asukohtade täpsustamisel arvestada:

3 https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2025-04/KEHTETU%20Juhis_ristmike_vahekau- guse_ja_nahtavusala_maaramine.pdf

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering, I etapp (eskiislahendus) 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 9 / 23

▪ elektrituuliku täpsustatud asukohaga;

▪ tuuliku tüübist tulenevate vajadustega (pöörangute raadiused, montaažiplatsi suurus ja ase-

tus);

▪ inventeeritud tundliku taimestikuga alasid;

▪ inventeeritud nahkhiirte jaoks sobilikke elupaiku;

Ehitatavate elektrituulikute detailid on eeldatavalt vaja tuua Paldiski sadamast. Teekonna pikkuseks

sadamast tuulepargi alale kujuneb ca 90 km. Transpordiameti avaldatud info kohased olemasolevad

eriveoteede koridorid vahetult tuulepargini ei vii ning joonis 2-l esitatud marsruut tuleb veoste täpse-

mate tehniliste parameetrite alusel kohandada suurveoste transportimiseks. Täpne juurdepääsutee

lahendus eriveoteelt tuleb esitada projekteerimisel.

Joonis 2. Marsruut eriveoteelt.

24068DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering, I etapp (eskiislahendus)

10 / 23 Kehtna vald, AB Artes Terræ

3.4 Elektri- ja sideliinid

Tuulepargi toimimiseks on vajalik see liita olemasoleva elektrivõrguga. Kõik tuulepargi toimimiseks va-

jalikud elektriühendused tagatakse maakaabelliinidega. Kehtna valla üldplaneeringus on toodud, et

tuulepargi ühendustaristu (juurdepääsuteed ja ühendused elektri põhivõrguga) võivad jääda tuule-

pargi detailplaneeringu ala piiridest väljaspoole.

Võimalikud tuulepargi liitumispunkti asukohad asuvad Kehtna vallas Lau külas või Rapla vallas Karitsa

külas (vt joonis 3).

Joonis 3. Tuulepargi võimaliku elektriühenduse paiknemine.

Detailplaneeringu joonistel on esitatud võimalik maakaabelliinide paiknemine. Täpne maakaabelliinide

lahendus ja liitumisalajaama paiknemine leitakse projekteerimisel järgides käesolevas planeeringus

esitatud tingimusi ja keskkonnameetmeid.

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering, I etapp (eskiislahendus) 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 11 / 23

Maakaabelliinide edasisel kavandamisel arvestada:

▪ põhivõrguga liitumise täpseid tingimusi;

▪ liitumispunkti täpset asukohta ja tingimusi;

▪ elektrituulikute paigutusega määratud hoonestusalas;

▪ et, kohalik omavalitsus võib tuulepargi teenindamiseks vajalikule ehitisele (tuuleparki elektri

põhivõrguga ühendavale maakaablile, liitumisalajaamale) väljastada eraldiseisvad projekteeri-

mistingimused.

Elektri- ja sideliinid tuleb projekteerida vastavalt projekteerimisnormidele ja parimale teadmisele. Si-

dekaablite paigutamisel eelistada võimalusel elektriühendustega paralleelseid trasse. Kaabli täpne

kaugus teest ning teega ristumise lahendamise meetod lepitakse kokku tee valdajaga projekteerimise

käigus. Maakaabli paigaldamise tingimuste juures on oluline paigaldada need võimalusel teede serva

ja sellisele sügavusele maa sisse, et edaspidi oleks võimalik kaabli paiknemise kohas metsamaterjali

ladustamine. Kaabelliini ehitamiseks vajaliku ala ulatuses (nii tuulepargisiseste kui põhivõrgu ühen-

duste) kooskõlastatakse projekt maa valdajaga. RMK poolt hallatavate maade puhul tuleb projekteeri-

mise käigus kokku leppida tehnilised parameetrid, et edaspidi oleks võimalik kaabli paiknemise kohas

metsamaterjali ladustamine, metsa kuivendamine jms.

Väljaspool planeeringuala võrguühenduste kavandamisel tuleb vältida maakaabli trassi asukohana:

▪ püsielupaikade esinemisalasid;

▪ kaitsealasid;

▪ metsa vääriselupaikasid;

▪ loodusdirektiivi elupaikasid;

kaitsealuste taime, seene ja samblikuliikide teadaolevaid leiukohtasid.

3.5 Ehitise ehituslikud tingimused

Kasutada uusi töökorras tuulikuid. Tuulepargi omanikul tuleb tagada tuulikute hooldus lähtuvalt tuu-

liku tootja hooldusnõuetele.

3.6 Tuleohutus ja tuletõrje veevõtukohad

Elektrituulikute põlengud on suhteliselt harvaesinevad, kuid erinevad allikad pakuvad, et igal aastal

süttib 1 elektrituulik vahemikus 2000 kuni 15000 elektrituuliku kohta4. Kindlasti on tehnoloogiline

areng elektrituulikute tuleohutust oluliselt parandanud, kuid põlengut ei saa kindlasti pidada välista-

tuks.

Elektrituulikute suurim tuleoht valitseb elektrituuliku gondliosas, kus paikneb suur hulk mehaanilisi ja

elektrilisi süsteeme. Kuna gondel asub maapinnast ca 190 m kõrgusel, siis tavapäraste pääste- ja kus-

tutusvahenditega ei ole sellisel kõrgusel tööde teostamine võimalik. Elektrituuliku põlengu korral on

eesmärgiks tagada ohutusperimeeter elektrituuliku kokkuvarisemist silmas pidades ja vältida tule eda-

sist levikut maastikule. Tulekustutusvee olemasolu on ennekõike vajalik elektrituuliku langevate põle-

vate osiste kustutamiseks ja maastikupõlengu tekkimise takistamiseks.

Elektrituulikute tuleohutuse tagamisel arvestada järgmiste tingimustega:

▪ elektrituulikud tuleb varustada tulekustutusvahenditega, häireseadmete ja automaatse tu-

lekustutussüsteemiga;

▪ Päästeametile peab väljakutse korral olema tagatud vajalik juurdepääs ehitistele ja olulistele

seadmetele;

4 https://www.windsystemsmag.com/turbines-and-fire-risk/

24068DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering, I etapp (eskiislahendus)

12 / 23 Kehtna vald, AB Artes Terræ

▪ tuulepargi valmimisel tuleb teha koostööd Päästeametiga ja koostada plaanid erinevate ohu-

ja/või avariiolukordade lahendamiseks.

Planeeritud tuulepargi läheduses olemasolevaid veevõtukohti ei paikne ning planeeringuga nähakse

ette ühe veevõtukoha rajamine.

Koostöös Päästeameti ja maaomanikuga lubatud võimaliku veevõtukohta asukohta projekteerimise

käigus muuta ja rajada veevõtukoha asukohta, mida planeeringus võimaliku asukohana ei ole märgi-

tud.

Tuletõrje veevõtukoha vähim lubatud maht on 500 m³. Tuletõrje veevõtukoht peab paiknema teenin-

dustee ääres ja sellele peab olema 15 m raadiusega mahasõit ja piisava kandevõimega manööver-

dusplats mõõtmetega 12 x 12 m. Tuletõrje veevõtukoht peab olema varustatud kuivhüdrandiga. Kui

tuletõrje veevõtukoht projekteeritakse elektrituulikule lähemale kui elektrituuliku kogukõrgus, siis

peab vastava lähima elektrituuliku päästetöödeks olema võimalik kasutada teist tuletõrje veevõtu-

kohta, mis on kolme kilomeetri ulatuses.

3.7 Servituutide seadmise vajadus

Tuulepargi ja seda teenindava taristu elluviimiseks on vajalik erinevate asjaõiguslike kokkulepete sõl-

mimine. Tuulepargi ja seda teenindava taristu rajamiseks vajalikus asjaõiguslikud kokkulepped peavad

olema sõlmitud enne ehitusloa taotluse esitamist. Detailplaneeringuga antakse võimalikud juurdepää-

suservituudi vajadusega maaüksused tuginedes planeeringus esitatud juurdepääsude lahendusele.

Juurdepääsuservituutide täpne vajadus ja ulatus täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus. Ka-

tastriüksused mille võib olla planeeringulahenduse elluviimiseks vajalik juurdepääsuservituudi sead-

mine on esitatud tabel 1-s.

Tabel 1. Juurdepääsuservituudi võimaliku vajadusega maaüksused.

Aadress Küla Katastritunnus

Kasevälja Lau küla 29201:003:0044

Kuusiku Lau küla 29201:003:0660

Pendioru Lau küla 29201:003:0755

Ülevalt-Keastu Lau küla 29201:003:0521

Seene Lau küla 29201:003:0670

Uuetoa Lau küla 29201:003:0340

Keastu-Alt Lau küla 29201:003:0350

Kuna maakaabelliinide paiknemine selgub projekteerimisel ning need on omandit vähem piiravamad

siis detailplaneeringus ei anta võimalikku servituudivajadusega maaüksuste nimekirja. Kuna maakaa-

belliini paigutatakse valdavalt tuulepargi juurdepääsuteede servadesse, siis suurel määral on puutu-

musi samade maaüksustega, mis on esitatud tabel 1-s.

3.8 Keskkonnatingimused

Tuulepargi ehitamiseks kohased täiendavad eespool esitamata tingimused on esitatud allpool mõju-

valdkondade kaupa. Joonistel on tugiinfona esitatud looduskaitselise piiranguga ala ja objektid eraldi

leppemärgiga. Projekteerimisel tuleb lähtuda muuhulgas riiklikest looduskaitselistest piirangutest.

3.8.1 Taimestik

Planeeringulahenduse koostamisel arvestati taimestiku inventuuri alusel määratud kõrge ökoloogilise

väärtusega alasid ning taristu paigutati võimalikult suurel määra neist aladest väljapoole. Samuti

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering, I etapp (eskiislahendus) 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 13 / 23

paigutati ligipääsuteed ja taristu võimalusel olemasolevatele teedele, kraavipervedele jms inimmõju-

tustega aladele, et mõjusid taimestikule vähendada.

Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel/ehitamisel/käitamisel:

▪ vältida ehitustegevust kaitsealuste taimede kasvukohtades ja taimestiku inventuuri alusel

määratud kõrge ökoloogilise väärtusega aladel (põhijoonisel). Lisaks sellele, et neile ei tohiks

püstitada tuulikuid, peaks ka teenindusteed kavandama nii, et nad ei läheks läbi elupaikade

ega ka lähestikku paiknevate elupaikade vahelt läbi. Samuti tuleks tagada, et ehitustegevusega

kaasnev ehitusmaterjalide ajutist hoiustamist ja ehitustehnikaga tallamist ei teostataks kait-

sealuste taimede kasvukohtades ja ökoloogiliselt kõrge väärtusega kooslustel;

▪ kasutada maksimaalselt tuulikute ligipääsuteede ja taristu kavandamiseks olemasolevaid teid,

kraavipervesid jms inimmõjulisi alasid;

▪ tuulikute asukohtadena eelistada inimtegevusest mõjutatud alasid (nt raiesmikke), mille öko-

süsteemi väärtus on madalam;

▪ taimestiku inventuuri käigus tuvastati, et lisaks kaardistatud kaitsealuste taimeliikide kasvu-

kohtadele esineb metsaalal ka hajusalt üksikuid kaitsealuste taimeliikide isendeid. Kaitstavate

taimeliikide esinemisaladel ehitamisel tuleb arvestada looduskaitseseaduse § 55 lõigetes 7 ja

8 seatud isendikaitse nõuetega. Läbiviidud inventuuris määratud liikide esinemisaladele ehit-

iste kavandamisel on vajalik ehitusaladel inventuuri korrata, selgitamaks välja konkreetsete

isendite paiknemine. Kordusinventuuri alusel on ehitusloa menetluse etapis võimalik seada

lõplikud tingimused isendite kaitseks, sh vajadusel ümberasustamiseks. Juhul kui ei ole võima-

lik ehitustegevust kaitsealuse taimeliigi kasvukohas vältida, siis tuleb teostada taimede ümbe-

rasustamine lähtudes vabariigi valitsuse 15.07.2004 määruse nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord“ nõuetest. Planeeringualal esinevat kaitsealust taimeliiki on taimede

bioloogiast lähtuvalt põhimõtteliselt võimalik ümber asustada;

▪ uute teede rajamisel projekteerida olemasolevatele vooluveekogudele (sh kraavidele) piisava

läbimõõduga truubid, et vältida uute liigniiskete või -kuivade alade teket;

▪ kuna tegu on käesoleval ajal maaparandusest mõjutamata metsaalaga, siis tuulepargi projek-

teerimisel tuleb kuivendusrajatiste rajamist minimeerida – kuivendusrajatisi võib rajada ulatu-

ses, mis on vajalik taristu püsivuse tagamiseks, kuid metsa täiendavat kuivendamist tuleb väl-

tida;

▪ tuulepargi juurdepääsutee rajamisel olemasoleva Ülevalt-Keastu tee baasil tuleb vältida tee

laiendamist tee ääres inventeeritud poollooduslikele kooslustele (elupaigatüüp 6270);

▪ tuuliku positsioon 3 montaažiplats paigutada viisil, mille korral kattuvus elupaigatüübi 9010

eraldisega puuduks. Järgida tuleb looduses esineva metsatee paiknemist, mis tagab juba välja-

kujunenud eraldise serva järgimise. Montaaži platsi projekteerimisel tuleb vältida olulise kui-

venduse tekitamist elupaigatüübi eraldise alale.

3.8.2 Linnustik

Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel/ehitamisel/käitamisel:

▪ planeeritud tuulikute edasisel kavandamisel on vajalik tagada tuulikutel video, radar vms juh-

timissüsteem, mis võimaldab tuulikut peatada/aeglustada konnakotka lähenemisel. Meede on

vajalik vähendamaks konnakotkaste hukkumisriski kokkupõrgetel tuulikutega. Juhtimissüs-

teem peab tagama tuulikute aeglustamise/peatamise ka kaljukotka ja kanakulli lähenemisel

minimeerimaks ka nende liikide hukkumisriski;

▪ lindude pesitsusrahu tagamiseks ei tehta metsade raiet ja raadamist 15.03–30.07, mürarikkaid

ehitustöid (vaiade rammimine vms eriti kõrge müratasemega ehitustegevust) ei tohi teha häi-

rimise vähendamiseks 15.04–30.06;

24068DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering, I etapp (eskiislahendus)

14 / 23 Kehtna vald, AB Artes Terræ

▪ ühendusliinid rajada maaliinidena, et välistada kotkaste jt röövlindude hukkumine õhuliinides;

▪ arendusalal raadamisel II või III kategooria linnuliigi (näiteks rähnilised, kakulised jne) elupaigas

tuleb tagada hävinud/kahjustatud elupaiga pindalaga võrdse üle 70-aastase metsa pindala

(kompensatsiooniala) säilimine. Kompensatsiooniala leida eelistatult tsoonis A või tsooni A lä-

hipiirkonnas ja säilimisena saab käsitleda kaitse alla võtmist või lepingulist kohustust ala ma-

jandamiseks püsimetsana;

▪ antud tuuleala puhul tuleb järelseire alusel kavandada vajadusel täiendavad meetmed (juhti-

missüsteemi abil või ajaline seiskamine) haneliste hukkumisriski vähendamiseks kui järelseire

alusel ilmneb siiski haneliste oluline hukkumine kokkupõrgetes tuuliku labadega. Linnustiku

uuring näitas alal haneliste regulaarseid liikumisi, kuid valdavalt (80% ulatuses) jäid lennukõr-

gused madalamaks kui tiiviku ohutsoon.

Soovituslikud meetmed (rakendamine vabatahtlik või võimalik määrata kohustuslikuks kui järelseire

alusel esineb oluline ebasoodne mõju linnustikule):

▪ sügisesel randaalimisel, silo tegemisel või vilja koristamisel 5 km raadiuses tuulepargist on soo-

vitav tuulikud seisata põllutööde tegemise ajaks, et vältida kulliliste kokkupõrkeid tuuliku la-

badega sel ajal. Meetme rakendamiseks tuleb sõlmida lepped põllumaade kasutajatega;

▪ tuuleparkide tähistamiseks on soovitav kasutada ohutumaid tulesid, et vähendada tuulikute

atraktiivsust öösel rändavatele linnuliikidele. Kasutada tuleks katkendlikke või vilkuvaid rohe-

lisi või valgeid tulesid, mis vähendavad öiste rändurite kokkupõrkeriski 50–70% . Mida pikem

on valgussähvatuste vahe, seda vähem meelitab objekt linde enda poole. Parimaks lahendu-

seks linnustiku vaates oleks lennuohutustulede välja lülitamine perioodideks, mil õhusõidukeid

ei lähene. Meede ei ole käesoleval ajal kehtiva lennuohutuse regulatsiooni alusel võimalik, kuid

juhul kui see peaks muutuma võimalikuks, siis on soovitav seda rakendada;

▪ haneliste massrännete päevadel on soovitatav tuulikud peatada. Tegu on üle-eestilise soovi-

tusega, mille rakendamine oleks võimalik vastava seiresüsteemi (nt ilmaradaritel baseeruva)

ja teavitussüsteemi tekkimisel.

3.8.3 Nahkhiired

Planeeringus on tuulikud kavandatud suurematest nahkhiirte koondumispaikadest väljapoole.

Nahkhiirte hukkumise vältimiseks tuleb rakendada nahkhiirte kaitse abinõud nende aktiivsusperioo-

diks. Perioodil 1 juuni – 15 september5 päikeseloojangust päikese tõusuni tuleb tuulikud seisata, kui

tunni keskmine tuulekiirus on alla 6 m/s6, õhutemperatuur on > 5°C 7 ja sademeid ei esine. Meede

vähendab nahkhiirte hukkumisriski perioodil, kui nahkhiirte jahitava putukad tõusevad kõrgele ja nii

kasvab nahkhiirtel oht labadega kokku põrgata. Piirangut võib täpsustada järelseire andmete alusel.

Alternatiivina võib tuulikutel kasutada radar/ultraheli vms detektoritel põhinevate seadmete ja tuuli-

kute juhtimissüsteemi lahendusi, mis võimaldavad tuulikud peatada nahkhiirte esinemisel tuuliku la-

bade töötsoonis.

Tuulikute tööaja piiramise vajadus ja täpsed lävendväärtused kummagi süsteemi puhul töötatakse

välja ja kinnitatakse koostöös Keskkonnaametiga järelseire tulemuste alusel.

5 Perioodi kestvust on võrreldes nahkhiirte alusuuringus kirjeldatule täpsustatud vastamaks nahkhiirte uuringus kaardistatud nahkhiirte kõrge aktiivsusega perioodile. 6 Tuule kiiruse mõõtmiseks on elektrituulikud varustatud anemomeetriga – need seadmed mõõdavad nii tuule kiirust kui suunda. Anemomeeter on tavaliselt paigaldatud tuuleturbiini või torni peale. 7 Õhutemperatuuri registreeritakse vaatlusväljakul ööpäevaringselt igal täistunnil. Mõõtmiskoht asub 2 m kõrgu- sel maapinnast, päikesele ja tuultele avatud paigas, eemal puudest ja muudest takistustest https://www.ilma- teenistus.ee/ilmatarkus/mootetehnika/mootmised-maapinnal/temperatuur/

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering, I etapp (eskiislahendus) 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 15 / 23

3.8.4 Rohevõrgustik

Tuulepark jääb suures osas rohevõrgustikule. Kuna tuulikud paiknevad hajali, mistõttu ei ole ulukite

liikumine erinevate elupaikade vahel takistatud. Planeeringulahenduse koostamisel on võimalikult

suures osas ära kasutatud olemasolevaid teid ja hiljuti raiutud alasid.

Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel/ehitamisel/käitamisel:

▪ üldjuhul vältida rohevõrgustiku aladel raadamist. Kuna tuulepargi rajamisel ei ole see täielikult

võimalik, siis tuleb raadatava metsaala ulatust minimeerida. Elektrituulikute montaažiplatside

asukohtade täpsustamisel eelistada lahendusi, mille korral raadatav ala on minimaalne (nt ka-

sutada ära juurdepääsuteid platside osana);

▪ tuulepargi lahenduse kavandamisel tuleb vältida kahepaiksete sigimisveekogude hävimist või

olulist mõjutamist. Juhul, kui see on möödapääsmatu, on vajalik rajada kahepaiksetele sigimi-

seks sobivaid asendusveekogusid. Juhul kui tuulepargi osana kavandatakse veekogusid (nt

kraave või tuletõrjeveehoidlaid), siis kavandada need viisil, mis võimaldavad neil toimida ka

kahepaiksete sigimisveekogudena. Samas ei tohi selliseid kahepaiksetele sobivaid veekogusid

rajada lähemale kui 200 m tuulikutest vältimaks nahkhiirte meelitamist tuulikute juurde. Juhul

kui peaks olema möödapääsmatu kahepaiksete sigimisveekogusid mõjutada, peab see toi-

muma ajal, mil isendid ei ole konkreetsete veekogudega seotud (st vältida sigimis- ja talvitus-

perioodi);

▪ rohevõrgustiku alal tuleb vältida veel kuivendamata või nõrgema kuivenduse mõjuga metsaa-

lade täiendavat kuivendamist, sest see vähendaks ala elurikkust ning tugiala ökoloogilist ja klii-

mamuutuste leevendamisega seonduvat väärtust. Kuivendamist võib teostada tuulepargi ra-

jamiseks vältimatult vajalikus ulatuses ning tegevuse käigus tuleb kuivendusrajatistesse integ-

reerida leevendusrajatisi nii elurikkuse tõstmiseks kui ka veereostuse vältimiseks8;

▪ kaitsealuste kuklaste (Formica spp) suremuse vältimiseks tuleb raadamise käigus (st ehituse-

tapi algul) leitud sipelgate kuhilpesad teisaldada. Enne raadamist tuleb ehitusaladele jäävad

kuklaste pesad kaardistada ja koostada kava nende ümberasustamiseks. Kuklaste pesade koli-

miseks peab olema Keskkonnaameti luba ja soovitatav (mitte kohustuslik) on seda teha spet-

sialisti juhendamisel. Kolimiseks parim aeg on kevadel kuiva ilmaga, kui sipelgaid on pesas veel

suhteliselt vähe. Sobilik ajavahemik pesade teisaldamiseks on aprillist juulini, et sipelgad jõuak-

sid talvitumiseks valmistuda. Kolimiseks parim aeg on kevadel kuiva ilmaga, kui sipelgaid on

pesas veel suhteliselt vähe. Pesa tuleb kogu ulatuses varahommikul või hilisõhtul välja kaevata

ja transportida vähemalt 500 m kaugusele päikesele avatud kuiva kohta metsa servas. Kui kae-

vatakse välja kogu pesa ja uus asukoht on kuklastele sobiv, siis ehitavad nad pesa uuesti üles

ja meede on tõhus.

3.8.5 Põhjavesi

Vundamendisüvendite rajamise mõju põhja- ja pinnavee režiimile jääb tagasihoidlikuks ja ajutiseks.

Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel/ehitamisel:

▪ teostada ehitusgeoloogiline uuring, mille tulemustest tuleb lähtuda tuulikutele sobiliku vunda-

mendilahenduse ning ka montaažiplatside ja teede projekteerimisel;

▪ soovitavalt rajada vundamendid kuival ajal, sest põhjaveetaseme madalseisu ajal on väljapum-

batava vee kogus oluliselt väiksem. Vundamendisüviste avatuna hoidmise aega on soovitatav

8 Timmusk, T., Ots, H., D. 2024. Tehniline juhend maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste kavandamiseks. Tellija: Keskkonnaamet.

24068DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering, I etapp (eskiislahendus)

16 / 23 Kehtna vald, AB Artes Terræ

minimeerida. Ka on koormus kuivendussüsteemile suurvee ajal niigi suur ja kraavid võivad olla

vett täis, mistõttu ei ole võimalik vett ära juhtida;

▪ põhjavee ümberjuhtimiseks on vajalik hankida vee erikasutuse keskkonnaluba (veeseadus §

187 p 12);

▪ vaivundamendi korral tagada, et kogu puuraugu diameeter valatakse täis betooni või kasutada

rammimismeetodit, mille käigus vai surutakse otse maasse ilma puurimata. Tagada tuleb, et

vaivundamendi rajamisel ei tekitataks ohtu pinnavee sattumiseks põhjaveekihtidesse ega põh-

javeekihtide segunemiseks.

3.8.6 Pinnavesi

Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel/ehitamisel/käitamisel:

▪ vooluveekogusid (sh kuivenduskraave) ületavate teede jt rajatiste projekteerimisel ja rajamisel

tuleb tagada pinnavee vaba liikumine ka kõrgvee perioodil. Vee ärajuhtimise projektid koos

leevendavate meetmetega tuleb koostada vastavat pädevust ja kogemust omava projekteerija

poolt;

▪ kooritud pinnast ja ehitusmaterjale ei tohi ladustada veekogu ehituskeeluvööndi ulatusse. Väl-

jakaevatava pinnase paigaldamisel tuleb rangelt jälgida, et see ei valguks veekogudesse;

▪ vältida veekogu kallastel veekaitsevööndi ulatuses sõitmist ehitustöödel kasutatava rasketeh-

nikaga;

▪ ehitustööde ajal tuleb ehitusmasinad parkida, tankida ja hooldada ainult selleks ettenähtud

kõvakattega platsidel. Ehitusplatsidega seotud võimalikest kütuseleketest tuleneva ohu mini-

meerimiseks tuleb ajutiste kütuse ja õlide hoidmisplatside rajamisel näha ette põhja- ja pinna-

vee kaitsmiseks meetmed, nt ehitustööde perioodiks kindlustada parkimisplatsid ja materja-

lide ning pinnase ladustamise platsid geomembraaniga vms alusega, et vältida lekkeid pinna-

ja põhjavette;

▪ ehitusaegsed ajutised laoplatsid ja kütuse hoidmise alad ning ehitusmasinate parkimiskohad

ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogust. Ehitustööd peavad olema korraldatud

selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinnavette;

▪ ehitusaegse vee ärajuhtimine tuleb lahendada vastavas ehitusprojektis. Heljumi ja suuremate

osakeste jõudmist eesvoolu saab takistada ja vähendada spetsiaalselt rajatud settebasseinides

või vahetult kuivenduskraavides, sinna rajatud tammide või laienduste abil. Projekteerimisel

tuleb lähtuda kehtivatest projekteerimisnormidest ning parimast võimalikust tehnoloogiast,

kasutada ka antud valdkonnas olemasolevaid praktilisi kogemusi ja lahendusi. Kui tuulepargia-

ladel kavandatakse täiendavaid kuivenduskraave või olemasolevate kuivenduskraavide olulist

rekonstrueerimist ning ehitusaegset vee ärajuhtimist, siis tuleb kraavidele enne eesvoolu või

looduslikesse veekogudesse juhtimist näha ette voolurahustid (settetiigid või puhastuslodud),

et vähendada heljumi sissekannet9;

▪ tee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul vee-

kogul tuleb registreerida veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringuna vastavalt VeeS § 196

lg 1 ja lg 2 p 4.

3.8.7 Pinnas, sh väärtuslik põllumajandusmaa

Kavandatava tegevusega kaasneb pinnase ümberpaigutamine. Seega avaldatakse pinnasele mõju. Tuu-

lepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub ala geoloogilistest tingimustest, mille alusel mää-

ratakse ehituslikud lahendused. Mõju pinnasele on lokaalne ja selle ulatus piirneb otseste

9 Timmusk, T., Ots, H., D. 2024. Tehniline juhend maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste kavandamiseks. Tellija: Keskkonnaamet.

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering, I etapp (eskiislahendus) 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 17 / 23

ehitusaladega. Mõju pinnasele võib seega pidada mitteoluliseks, kui rakendatakse allpool esitatud

meetmeid. Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel/ehitami-

sel/käitamisel:

▪ ehitustöödel kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida tuleb sõi-

dukitest ja masinatest ohtlike ainete lekkimist keskkonda;

▪ kooritav kasvupinnas võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Põllumaadel

laotada väljakaevatav kasvupinnas ümbritsevale põllumajandusmaale. Kui kohapealne taaska-

sutus ei ole võimalik siis käidelda pinnas vastavalt kehtivale regulatsioonile tagades maksimaal-

selt selle taaskasutus;

▪ pinnasetööde lõppedes tuleb ala heakorrastada. Vältida võõrliikide kasutamist ja monokul-

tuursete haljaspindade tekitamist haljastamisel.

3.8.8 Müra

Tuulepargi elektrituulikutest lähtub müra, mis ei võimalda ehitada elamut või mõnda muud müratund-

likku ehitist elektrituuliku vahetusse naabrusesse (vt joonis 4). Määruses on määratud müra normta-

semed. Müra suurus ja levik sõltub elektrituuliku mudelist, elektrituuliku kõrgusest, elektrituulikute

arvust, nende paiknemisest ning maastikust – KSH läbiviimisel on leitud erinevate elektrituulikute ko-

hased müra leviku ulatused, mis on kujutatud planeeringu üldjoonisel. Projekteerimisel tuleb lähtuvalt

projekteeritud elektrituulikutest täpsustada müra leviku ulatus ja lähtuda määruse alusel rakenduva-

test piirangutest. Kasutusloa taotluse lisana tuleb loa taotlejal esitada müra arvutusliku hindamise tu-

lemused, mille alusel on omavalitsusel võimalik hinnata uute müratundlike hoonete lubatavust piir-

konda.

Meetmed müra leviku osas:

▪ kuna tuulikute tekitatav heli võib teatud tingimustel kostuda kaugele ning olla häiriv, siis tuleb

tuulikute valikul eelistada madalama müratasemega mudeleid, mis kasutavad tehnilisi müra

vähendamise meetmeid (nt labade hammastatud servad vms). Kasutada uusi töökorras tuuli-

kuid;

▪ tuulikute paigaldamisel, sh nende omavahelise vahekauguse valikul, tuleb jälgida tuuliku toot-

japoolseid tehnilisi nõudeid. Tuuliku tootjad garanteerivad tuuliku tehnilises dokumentatsioo-

nis esitatud müraemissioonid juhul kui tuulikud on paigaldatud ja hooldatud nõuetekohaselt.

Tuulikute paigutamisel teineteisele lähemale kui on tehniliselt soovitatav, võivad müraemis-

sioonid osutuda suuremaks kui garanteeritud müratase;

▪ ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud

keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mü-

rataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a

määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Mürarikkaid ehitustöid

vältida öisel perioodil;

▪ tuulepargi omanik peab tagama, et elamute õuealadel ei ületaks tuulikute müratase tööstus-

müra öist sihtväärtust. Sihtväärtuse ületamine on lubatud ainult notariaalse kokkuleppe (talu-

misservituudi) olemasolul. Tööstusmüra piirväärtuse ületamine ei ole lubatud;

▪ juhul kui soovitakse kasutada käesolevas KSH aruandes hinnatud tuulikumudelist kõrgema he-

livõimsustasemega mudelit või teistes töötamiskombinatsioonides, siis tuleb ehitusloa taotlu-

sel tuulepargi arendajal esitada mürahinnang, milles näidatakse kasutada soovitatava tuuliku-

mudeli ja töörežiimi korral vastavus müra normtasemetele.

24068DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering, I etapp (eskiislahendus)

18 / 23 Kehtna vald, AB Artes Terræ

Joonis 4. Modelleeritud müra normtasemed.

3.8.9 Varjutus

Häirivat varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 8 h varjutust summaarselt aastas või üle 30 minuti

päevas) tuleb elamualadel vältida. Häirival tasemel varjutust on lubatud elamualal tekitada ainult var-

jutustundliku ala omaniku nõusolekul. Rakendada tuleb häiriva varjutuse vältimise meetmed või seada

tabel 2-s esitatud elamuga maaüksustele varjutuse talumise servituut.

Varjutuse vältimiseks/vähendamiseks on kaks võimalust:

▪ istutada varjutusest mõjutatud elamualade häiringu vähendamiseks haljastusest varjutuse

tõke – tagamaks aastaringset toimimist tuleb kasutada igihaljaid liike nt kuuske. Tõke (tihe

puude riba) tuleks varjutuse tõkestamiseks rajada varjutuse poolt mõjutatava elamuala tuule-

pargi poolse õueala kaitseks. Kuivõrd meedet tuleks rakendada väljaspool tuuleparki huvitatud

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering, I etapp (eskiislahendus) 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 19 / 23

isikule mittekuuluvatel kinnistutel, võib selle elluviimine olla keerukas ning nõuab koostööd

vastava mõjutatava elamuala omanikuga;

▪ kasutada elektrituulikutel automaatset varjutuse esinemise jälgimissüsteemi, mis võimaldab

valgustugevuse andurite ja elektrituuliku automaatse juhtimissüsteemi koostöös häiriva varju-

tuse esinemise ajaks elektrituuliku töö peatada. Piirangute kava välja töötamisel võib mõju-

punktide asukohta täpsustada järgnevalt:

▫ siseruumi täpse mõjupunktina kasutatakse hoone kõige rohkem mõjutatud fassaadil

asuva asjakohase toa tegeliku suurusega akna keskpunkti;

▫ väliruumi täpseks mõjupunktiks valitakse väliruumi regulaarset kasutamist peegeldav

punkt (nt terrassi või istumisala keskpunkt), mis ei paikne hoonest rohkem kui 15 m

kaugusel.

Tabel 2. Elamuga maaüksused, millel on võimalik häiriva varjutuse teke.

Aadress Katastritunnus

Kehtna vald, Lau küla, Kuusemetsa 29201:003:0650

Kehtna vald, Lau küla, Tammemäe 29201:003:0290

Kehtna vald, Lau küla, Teeääre 29301:001:0490

Rapla vald, Karitsa küla, Männiku 27701:003:2316

Rapla vald, Karitsa küla, Nõmme 27701:003:1031

Rapla vald, Karitsa küla, Palgi 27701:003:1730

Kui reaalselt ilmneb, et kasutada soovitakse väiksemaid elektrituulikuid kui planeeringulahenduse var-

jutuse modelleerimisel arvestati, siis on lubatav elektrituulikute projekteerimisel teostada täiendav

varjutuse modelleerimine valitud elektrituuliku mudeli ja lõplikult määratud asukoha alusel. Kui mo-

delleeringust ilmneb, et häirivat varjutuse taset elamualadel ei teki, siis eelnevalt toodud meetmete

rakendamine ei ole vajalik.

Ehitusloa taotlusel tuleb esitada kasutada soovitava tuulikumudeli andmed ja sellele vastav varjutus-

taseme modelleering koos häiriva varjutuse vältimiseks kasutatavate meetmete kirjeldusega, mille alu-

sel omavalitsusel on võimalik veenduda vastava tuulikumudeli kasutamisel varjutuse häiringutaseme

ületamise vältimises tundlikel aladel.

3.8.10 Maavaravaru

Kavandatud elektrituulikute ning neid teenindava taristu vahetusläheduses puuduvad maavarade re-

gistris10 arvel olevad maardlad, mistõttu ei mõjuta tuulepargi rajamine otseselt maavarade kaevanda-

mist olemasolevatest maardlatest. Võimaliku põhivõrguga liitumispunkti ja tuuleparki ühendava maa-

kaabeliini on võimalik kavandada ilma maardlate alasid läbimata.

Kavandatava ehitustegevusega kaasneb olulises mahus maavarade kasutamine. Ehitusmaavarasid tu-

leb kasutada säästvalt. Tehnoloogilisel sobivusel tuleb kasutada looduslike ehitusmaavarasid asenda-

vana ringlussevõtuks sobivaid ehitus- ja lammutusjäätmeid.

Põhivõrgu ühenduse trassikoridorid kavandada võimalusel väljaspoole maardlate esinemisalasid. Juhul

kui see on siiski vajalik, siis tuleb arvestada, et tegevus nõuab Kliimaministeerium või valdkonna eest

vastutava ministri volitatud asutuse nõusolekut. Taotletavale mäeeraldisele ja selle teenindusmaa

alale elektrijaama liitumispunktiga ühendava elektriliini rajamise korral on vajalik saada nõusolek

keskkonnaloa omajalt.

10 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised-andmed/Maavarade-register-p83.html

24068DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering, I etapp (eskiislahendus)

20 / 23 Kehtna vald, AB Artes Terræ

3.8.11 Jäätmeteke

Tuulepargi ehitus- ja käitamisetapis pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist kesk-

konnamõju juhul kui järgitakse järgmisi meetmeid:

▪ nii tuulepargi ehitusel, kasutusel kui likvideerimisel tuleb rakendada sobivaid jäätmetekke väl-

timise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjusta ülemäärast ohtu tervisele,

varale ja keskkonnale. Tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti, jäätmeliigile sobivasse ja jäätmete

füüsikalis-keemilistele omadustele vastupidavasse kogumisvahendisse. Puistesse kogumisel

tuleb eelistada kõvakattega pinda või vajadusel maapind ja/või jäätmed katta ilmastiku- ja lek-

kekindla kattega, et vältida jäätmete või neist leostumise tulemusena saasteainete keskkonda

sattumist ning laialikandumist tuulega;

▪ vältida tuleb jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal ning tekkivad jäätmed esimesel või-

malusel käitlemiseks üle anda loastatud jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja valikul on soovitav ra-

kendada läheduse põhimõtet, et vähendada jäätmete transportimisest tulenevat negatiivset

mõju keskkonnale;

▪ jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning jäätmete käitlemisel

tuleb juhinduda prioriteetide järjestuses jäätmehierarhiast. Jäätmed, millele on olemas kor-

dus- ja taaskasutusvõimalused, tuleb suunata käitlusesse vastavalt. Jäätmete taaskasutusse

suunamisel tuleb eelistada ringlussevõttu;

▪ tekkivad jäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal taaskasutamiseks, tuleb võimali-

kult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Jäätmete tekkekohal taaskasutamisel tu-

leb juhinduda asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetest;

▪ avariiliste olukordade esinemise tõenäosuse vähendamiseks tuleb rakendada pidevat järele-

valvet jäätmehoolduse üle ning reostuse tekkimisel tagada selle asjakohane ja kiire likvideeri-

mine;

▪ tuulepargi eluea lõpul lasub tuulepargi omanikul kohustus tuulepargi rekonstrueerimiseks või

lammutamiseks. Lammutuse korral tuleb see läbi viia lammutusprojekti kohaselt sh kõik lam-

mutuse käigus tekkivad jäätmed tuleb nõuetekohaselt käidelda. Tuulikute vundamendid või-

vad jääda maa sisse, kuid maapind tuleb kujundada selliselt, et vundamendi pealne kasvupin-

nasega osa oleks kas haritav põlluna või metsastatav (kui ei ole konkreetset kohapõhist muud

lahendust vundamendi taaskasutuseks).

3.8.12 Kliimamuutused

Tuuleparkide rajamine elektrienergia tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elekt-

rienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eraldu-

vate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuu-

tuste pidurdamisele.

Samas siiski kaasneb tuulepargi rajamisega maakasutuse sektori süsiniku sidumise eesmärkide kahjus-

tamine. Sellest lähtuvalt tuleb minimeerida täiendavat kuivendamist ning mulla koorimist teostada ai-

nult kohtades kus see on ehitustegevuseks vältimatult vajalik. Kooritav kasvupinnas tuleb pinnase ko-

haliku loodusliku väärtuse säilitamiseks võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal.

Riiklikus plaanis maakasutuse muutusest tuleneva süsiniku sidumise kompenseerimise meetmete väl-

jatöötamisel tuleb neid tuulepargi rajamisel rakendada.

3.8.13 Side

Häiringu tekkimisel sideteenustele on võimalik mõju vähendada tugevdades piirkonna sidemastide

võrgustikku.

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering, I etapp (eskiislahendus) 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 21 / 23

3.8.14 Avariiolukordade vältimine

Vajadusel (juhul kui elektrituulikutes kasutatakse õli vm vedelas olekus keskkonnaohtlikke kemikaale)

tuleb elektrituulikutesse paigaldada sobilikud vahendid reostustõrje korraldamiseks.

Tuulepargi valdaja peab tagama pideva elektrituulikute korrasoleku monitooringu ning hoolduste toi-

mimise vastavalt tehnilistele tingimustele. Tuulepark peab olema oma olemasolu vältel ohutu ega tohi

põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale. Ehitise ohutuse tagamise eest vastutab selle oma-

nik.

3.9 Kokkuvõte

Planeeringu koostamisel on algselt püstitatud eesmärk tuulepargi rajamiseks. Planeeringuga määrati

ehitusõigus nelja elektrituuliku püstitamiseks. Lahendusega esitati liikluskorralduslikud põhimõtted

ning maakaabelliinide võimalik vajadus. Majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale

avalduvate mõjude hindamise ning avalikkuse kaasamise protsessi on läbi huvide tasakaalustamise ja

lõimumise koostatud planeeringulahendus, mis oma seletuskirjas ja joonistel seatud tingimustega ta-

gab otstarbeka maakasutuse ja taastuvenergia eesmärkide täitmise. Planeeringu lahendus annab ot-

sustamiseks veendumuse, et planeeringu tingimusi, sh leevendus- ja seiremeetmeid, täites on planee-

ringulahendus elluviidav.

4 Keskkonnaseire vajadus

Järelseire teostamise täpsed metoodikad tuleb kooskõlastada eelnevalt Keskkonnaametiga, sest aja

jooksul võivad teadmised seire metoodika osas muutuda või täpsustuda. Seega on lubatav kasutada

ka järgnevalt kirjeldatust teistsuguseid seire metoodikaid kui need tagavad vähemalt samaväärselt jä-

relseire eesmärki. Planeeringu elluviimisel on vajadus teha keskkonnaalast seiret järgnevalt:

1. teostada linnustiku inventuur kasutades planeeringu koostamise alusuuringus kasutatud me-

toodikaga võrreldavat loendusmetoodikat (teostada linnustiku punktloendus, rähniliste, laa-

nepüü ja kanakulli peibutus) sammuga 5 aastat vähemalt kahel korral pärast vastava aren-

dusala tuulikute lõplikku või olulises osas valmimist ja käivitamist (esimene kord peale tuuli-

kute käivitumist ja teine kord 5 aasta möödumisel esimesest inventuurist). Loendusmetoodi-

kate osas järgida Keskkonnaameti koostatud juhendit11;

2. teostada hukkunud lindude otsimine koos otsija tulemuslikkuse ja röövluskoormuse testidega

kahel aastal peale tuulikute lõplikku või olulises osas valmimist ja käivitamist vastavalt metoo-

dikale. Metoodika kirjeldus on esitatud Maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.3. Hukkunud lindude

otsimist teostatakse lumevabadel perioodidel sagedusega kaks korda kuus. Seiret teostatakse

tuulepargi kõigi tuulikute all (üle kümne elektrituulikuga tuulepargi puhul võib koostöös Kesk-

konnaametiga täpsustada seiratavate tuulikute arvu) vähemalt tuulikulaba pikkusega võrdse

raadiuse ulatuses mõõdetuna elektrituuliku tornist (otsimistingimustest lähtuvalt võib otsitava

ala ulatust vähendada). Seireskeemi võib seiretööde tulemuste analüüsist lähtudes täpsus-

tada;

3. kui linnustiku osas ilmneb seirest soovimatu keskkonnamõju, siis tuleb seiret teostavatel eks-

pertidel välja tuua sobiv meetmepakett keskkonnamõju ärahoidmiseks, minimiseerimiseks või

kompenseerimiseks. Seiret teostavad eksperdid peavad seire käigus tegema omapoolse ette-

paneku olulise mõju piirväärtuseks, millest alates on täiendavate meetmete rakendamine ko-

hustuslik, seire tulemused ei saa jääda umbmäärasteks. Läbiviidava seire tulemustest lähtudes

peab olema võimalik käitisele antavaid tegevuslubasid muuta või neile lisatingimusi seada;

11 Mägi, M., Saad, P. 2024. Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded.

24068DP3 Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering, I etapp (eskiislahendus)

22 / 23 Kehtna vald, AB Artes Terræ

4. selgitamaks püstitatud tuulikute mõju käsitiivalistele tuleb pärast tuulikute tööle rakendamist

teostada nahkhiirte järelseiret. Seire tulemuste põhjal saab hinnata kasutatavate leevendus-

meetmete piisavust ning nende rakendatuse põhjendatust. Järelseire käigus tuleb salvestada

nahkhiiri nende aktiivsusperioodil, tuulikute rootorite tööraadiuse kõrgusel, kasutades selleks

nahkhiirte automaaregistraatoreid. Andmete alusel on võimalik tuulikute tööaja piiranguid op-

timeerida ning võimalusel vähendada aega mil tuulikutel käivituda ei lasta või vajadusel suu-

rendada piirangut vältimaks olulist ebasoodsat keskkonnamõju;

5. mürahinnangu kohaselt on oodata tuulepargist põhjustatud kõrgeimat mürataset järgmiste

maaüksuste elamualadel: Lau külas Tammemäe ja Karitsa külas Nõmme. Tuulepargi valmimise

järel (6 kuu jooksul) tuleb teostada antud elamute õuealadel müratasemete kontrollmõõtmi-

sed ja hinnata vastavust tööstusmüra piirväärtusele või müra taluvusservituudiga määratud

väärtusele. Mõõtmised tuleb teostada asjakohase EVS-EN ISO standardi kohaselt ja akreditee-

ritud mõõtja poolt. Mõõtetulemused tuleb esitada kohalikule omavalitsusele;

6. juhul kui osutub, et elamualadel ületatakse tuulepargi tõttu müra sihtväärtusi, siis tuleb tuule-

pargi omanikul välja töötada meetmed tuulepargi müra vähendamiseks (nt tuulikute piiramine

öisel perioodil vaiksemasse töörežiimi);

7. mürahinnangu kohaselt võivad Lau külas Tammemäe ja Karitsa külas Nõmme elamute puhul

tekkida madalsagedusliku müra normtasemetele kõige lähedasemad väärtused siseruumides

sagedustel 50 ja 63 Hz. Tuulepargi valmimise järel (6 kuu jooksul) tuleb teostada madalsage-

dusliku müra mõõtmised nimetatud maaüksuste eluhoonete siseruumides. Madalsagedusliku

müra mõõtmine toimub vastavuses standardiga EVS-EN ISO 16032:202453 või samaväärse do-

kumendiga;

8. juhul kui osutub, et elamu heliisolatsioon ei ole piisav tagamaks madalsagedusliku müra norm-

tasemete vastavust siseruumides, siis tuleb heliisolatsiooni parandada (tegu on tuulepargi

omaniku kohustusega, mille elluviimiseks tuleb teha koostööd elamu omanikuga). Tagatud

peavad olema madalsagedusliku müra normtasemed siseruumides kogu madalsagedusliku

müra sageduskõvera ulatuses;

9. KSH käigus teostatud varjutuse hinnangust ilmnes, et mitmetel elamualadel võib esineda häi-

rival tasemel varjutust ja vajalik on varjutuse osas meetmete rakendamine. Häirival tasemel

esineva varjutuse vältimist teostatakse tavapäraselt tuulikute juhtimissüsteemi abil järgides

vajalikku tuulikute töötamisplaani (nn curtailment plan). Tuulepargi omanik on kohustatud säi-

litama tuulikute juhtimissüsteemi andmeid, mis võimaldavad kontrollida häirival tasemel esi-

neva varjutuse vältimisplaani järgimist. Kaebuse korral on tuulepargi omanik kohustatud and-

meid esitama kohalikule omavalitsusele ja kaebuse esitajale.

5 Detailplaneeringu elluviimine

Detailplaneering on aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projekti-

dele. Planeeringu elluviimise etapid on esitatud allpool, tegevuste 1…6 puhul ei ole oluline ajaline jär-

jekord, oluline on, et need oleksid tehtud enne tegevusele nr 7 asumist:

1. maakorraldustoimingud;

2. põhivõrgu valdajalt liitumistingimuste taotlemine;

3. põhivõrguga liitumiseks vajalike rajatiste püstitamiseks täiendavate tingimuste küsimine naa-

beromavalitsusest, kui liitumispunkt asub naaberomavalitsuses;

4. tuuleparki põhivõrguga ühendavate kaabelliinide osas vastavalt liitumistingimustele projek-

teerimistingimuste taotlemine;

5. geodeetilised mõõdistustööd;

Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneering, I etapp (eskiislahendus) 24068DP3

Kehtna vald, AB Artes Terræ 23 / 23

6. geoloogilised uuringud;

7. projekteerimine, sh muud vajalikud uuringud ja analüüsid. Projekteerimisest tulenev täiendav

asjaõiguslike kokkulepete sõlmimine;

8. ehituslubade taotlemine ja väljastamine. Projektikohane elluviimine, st ehitamine ja muu te-

gevus sh kõigi planeeringus ja ehitusprojektis määratud tingimuste kohaselt. Lähtuvalt projek-

teeritud elektrituulikutest täpsustada projekteerimisel müratundliku ehitise keeluala piir;

9. kasutuslubade taotlemine. Kasutusloa taotluse lisana tuleb loa taotlejal esitada müra arvutus-

liku hindamise tulemused, mille alusel on omavalitsusel võimalik hinnata uute müratundlike

hoonete lubatavust piirkonda;

10. kasutuslubade väljastamine

11. seire ning seirest lähtuv vajalik tegevuste korrektuur tulevikus.

Planeeritud krundi ehitusõiguse realiseerib krundi omanik ja/või valdaja. Ehitustegevust rahastab

krundi omanik ja/või valdaja. Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik ja/või valdaja kokku-

leppel tehnovõrke haldava ettevõttega. Enne hoonete või rajatiste kasutuselevõttu taotleb kinnistu

igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vasta-

valt ehitusseadustikule. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahju – õigusvas-

taselt tekitatud kahju hüvitamine toimub võlaõigusseaduse alusel.

Võimalik ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahju tuleb krundi igakordsel omanikul hüvitada

koheselt ja õiglaselt.

6 Detailplaneeringu joonised (esitatud eraldi failidena/joonistena)

Planeeringu joonisteks on allpool esitatud joonised, mis on esitatud eraldi failidena/joonistena.

1. Üldjoonis 1:20000

2. Kruntimise joonis 1:7000

3. Positsioon 1 ja 2 põhijoonis 1:2000

4. Positsioonide 3 ja 4 põhijoonis 1:2000

7 Detailplaneeringu lisad (esitatud eraldi failidena/köidetena)

Allolevad nimetatud lisad on esitatud eraldi failidena/köidetena.

Lisa 1. Visualiseeringud

Lisa 2. Kehtna valla tuuleenergia arendusala T2 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne (KSH)