Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Siret Paavel-Margna

Tallinna notar Siret Paavel-Margna

Teie: 23.10.2023 nr 51

Meie: 28.10.2023 nr 12-4/23-0110/111-90

Käesolev Maksejõuetuse teenistuse kiri on edastatud notarile aadressil: [email protected] ja

Notarite Kojale aadressil: [email protected]

Maksejõuetuse teenistuse nõue teabe ja dokumentide saamiseks

Austatud koostööpartner notar Siret Paavel-Margna

Seoses sellega, et Te olete keeldunud täitmast maksejõuetuse teenistuse nõuet nr 12-4/23-01

10/111-78, 18.10.2023 riikliku järelevalvemenetluses teabe saamiseks pankrotivõlgniku ja tema

lähikondsetega (ehk riikliku järelevalvesubjektidega avalikus uurimises) seoses peame

vajalikuks Teile selgitada järgmist:

1) Maksejõuetuse teenistus on seadusega loodud Justiitsministeeriumi valitsemisalas asuv

sõltumatu haldus- ja riikliku järelevalveorgan, sh muu korrakaitseorgan, mille ülesanded

ja pädevus on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduse, riigieelarveseaduse, haldusmenetluse

seaduse, halduskoostöö seaduse, avaliku teabe seaduse, pankrotiseaduse, korrakaitseseaduse,

avaliku teenistuse seaduse, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduse jt eelkõige avalikku sektorit puudutavate seadustega.

2 (4)

2) Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 teostatakse riiklikku järelevalvet

korrakaitseseaduses ja teistes seadustes (näiteks pankrotiseaduses) sätestatud alusel ja korras.

3) Maksejõuetuse teenistuse (PankrS § 1921) ülesanneteks on:

a) teostada riiklikku järelevalvet (pankroti)võlgniku ja (pankroti)võlgniku lähikondsete1

tegevuse üle seoses (pankroti)võlgniku pankrotimenetlusega ja eesmärgiga uurida

(pankroti)võlgniku ja (pankroti)võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist

(pankroti)võlgniku maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel

pankrotimenetlustes, milles esineb avalik huvi vältida pankrotimenetluse raugemist, või

selgitada välja avalikus huvis oleva maksejõuetusasja olulised asjaolud.

Pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena teeb kohus (PankrS § 19211 tulenev

eeldus) maksejõuetuse teenistusele ettepaneku olukorras, kui juriidilisest isikust

(pankroti)võlgnikul ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks raha ja keegi ei ole tasunud

menetluskulude katteks kohtu deposiiti. Maksejõuetuse teenistus otsustab kas algatada avalik

uurimine ehk riiklik järelevalvemenetlus või mitte tehes omakorda vastava ettepaneku kohtule.

Vt: https://www.konkurentsiamet.ee/et/maksejouetus/avalikuduurimised

b) teostada haldusjärelevalvet pankrotihalduri üle pankrotimenetluses menetluse

seaduspärase läbiviimise ning pankrotimenetluse kulude otstarbekusega seoses.

Vastavalt pankrotiseaduse § 70 teostab maksejõuetuse teenistus piiratud ulatuses iseseisvalt

oma äranägemise järgi ja sõltumatult haldusjärelevalvet pankrotihaldurite üle.

c) aidata kaasa ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele pankroti- ja

saneerimismenetluses ning võlgade ümberkujundamise ja füüsilise isiku kohustustest

vabastamise menetluses.

Maksejõuetuse teenistus teostab riiklikku järelevalvet ehk õiguspärasuse kontrolli võlgniku ja

tema lähikondsete tegevuse üle. Vastavalt pankrotiseaduse § 117. (Võlgniku lähikondsed)

on maksejõuetuse teenistuse riikliku järelevalve subjektideks alljärgnevad isikud: (1) Füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on:

1) võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist,

samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist;

2) isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine

viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut;

1 PankrS § 117. Võlgniku lähikondsed

(1) Füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on:

1) võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist, samuti endine abikaasa,

kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist;

2) isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul

enne tagasivõidetavat tehingut;

3) võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad;

4) võlgniku õde, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad;

5) võlgniku abikaasa ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasa õde ja vend.

(2) Juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on: 1) juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik;

2) juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest;

3) juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga;

4) äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige;

5) füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi;

6) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud isikute käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud lähikondsed.

(3) Kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku.

3 (4)

3) võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad;

4) võlgniku õde, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad;

5) võlgniku abikaasa ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasa õde ja vend.

(2) Juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on:

1) juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav

isik;

2) juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega

määratud häältest;

3) juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma

varaga;

4) äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige;

5) füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi;

6) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud isikute käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud

lähikondsed.

Kõigi eeltoodud isikute ja inimeste suhtes on maksejõuetuse teenistusel õigus teha riiklikku

järelevalvet olenemata nende rahvusest, kodakondsusest, soost, elukohast, registrijärgsest

asukohast.

Maksejõuetuse teenistus (vastavalt pankrotiseaduse § 1928 lõikele 1) uurib võlgniku ja

võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või

makseraskuste suurendamisel, viies läbi eriauditeid ja pankrotimenetluse avalikke uurimisi.

Teisisõnu aitab maksejõuetuse teenistus raskeid juhtimisvigu teinud võlgniku

lähikondsete käest võlgniku ehk varatu äriühingu vara tagasi tuua pankrotipessa, et

sellest omakorda võlausaldajate nõuded rahuldatud saaksid. Menetlustoimingute sisu,

ulatuse ja konkreetse järjekorra otsustab maksejõuetusteenistuse juhataja kui sõltumatu ja

erapooletu Eesti nn esimene pankrotiombudsman oma äranägemisel ennetamaks või vältimaks

suuremat ohtu võlausaldajatele ja Eesti ärikeskkonnale tulenevalt menetluses jooksvalt ilmsiks

tulevatest asjaoludest, näiteks pankrotivõlgniku lähikondsete ärakuulamistel saadud ütlustest,

võlgniku lähikondsete eelnevast rikkumistele viitavast tegevusest, pankrotivõlgniku

raamatupidamise taastamise või varjamise ulatusest, isikutelt järelpäringute vastuste pinnalt või

saadud märgukirjadest.

Maksejõuetuse teenistus kui riikliku järelevalveorgan ei pea oma haldusaktide andmiseks või

reaaltoimingute tegemiseks omakorda saama mitte mingit kohtu luba (või kohtu määrust, mida

antud juhul notar mingil põhjusel on eeldanud), sest järelevalvetegevus ongi maksejõuetuse

teenistuse kui muu korrakaitseorgani põhitöö ja pädevus. Sellel eesmärgil maksejõuetuse

teenistus seadusega Eestisse loodi 2022.a.

Oma ülesannete täitmiseks on maksejõuetuse teenistusel muuhulgas õigus PankrS § 1929 lg

2 alusel saada viivitamata kohtult, haldurilt, võlgnikult, võlgniku lähikondselt, võlausaldajalt,

võlausaldajate üldkoosolekult, pankrotitoimkonnalt, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt

ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult (nagu näiteks notaritelt) tasuta teavet ja

dokumente, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks.

Krediidiasutuste seaduse § 88 lg 5 punkt 6 kohaselt kirjalikus või elektroonilises vormis esitatud

järelepärimise vastusena peab krediidiasutus avaldama pangasaladuse maksejõuetuse

teenistusele pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

Justiitsministeerium on 06. juunil 2023.a andnud täiendava selgituse (käesolevale kirjale

lisatud), mille kohaselt maksejõuetuse teenistusel on muuhulgas laiaulatuslik õigus saada

informatsiooni kolmandatelt isikutelt võlgniku lähikondsete kohta (nt kontod, tehingud,

käitumine, fakti kontroll).

4 (4)

Eeltoodust lähtudes jääb maksejõuetuse teenistusele arusaamatuks, miks Te keeldusite

maksejõuetuse teenistusele teavet väljastamast takistades sellega maksejõuetuse teenistuse

põhitööd (vrdl KarS § 279) ning seades ohtu riikliku järelevalve kiire läbiviimise ja võimalikud

positiivsed tulemused võlausaldajate jaoks, sest tehingute tagasivõitmise ja kahju hüvitamise

nõuete aegumistähtajad ei ole peatunud ning pahatahtlikud võlgnike lähikondsed toimetavad

edasi.

Maksejõuetuse teenistuse hinnangul peab saama varatu äriühinguga tehtu või toiminu

võimalikult kiiresti ja kuluefektiivselt kindlaks teha. Maksejõuetuse teenistus juhib Teie

tähelepanu asjaolule, et Te notarina ei ole taotlenud maksejõuetuse teenistuselt vastamiseks

tähtaja pikendust, vaid keeldusite kohustuste täitmisest antud riikliku järelevalve asjas.

Juriidilisest isikust varatu pankrotivõlgniku ja tema lähikondse võimaliku seadusvastase

käitumise uurimiseks maksejõuetuse tekitamisel, maksejõuetuse suurendamisel, rahaliste

vahendite kasutamise otstarbe, tegelike ja näilike tehingute ning nõuete tuvastamiseks

pankrotimenetluses ja võimalike kahju hüvitamise nõuete esitamiseks ja/või

pankrotivõlgniku lähikondsetele ärikeelu kohaldamiseks vajab maksejõuetuse teenistus

Teilt kui vastava informatsiooni omajalt teavet.

Varatute äriühingute lähikondsed (juhatuse liikmed) liigutavad notari kaudu ja/või võtavad

notari kaudu välja pankrotivõlgnikule kuuluvat vara, mis on pankrotiseaduse kohaselt

tagasivõidetav vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Osa rahalistest vahenditest on kantud

lähikondsete isiklikele kontodele edasi. Seetõttu on maksejõuetuse teenistus palunud Teil

väljastada info, mis Teil on, et tuvastada ja tõendada võlgniku lähikondsete käitumist.

Käesolevaga p a l u m e Teil meile väljastada maksejõuetuse teenistuse 18. oktoobril 2023.a

infopäringus nr 12-4/23-01 10/111-78 Teilt soovitud teabe ja dokumendid.

Palume esitada eelpool nõutud teave maksejõuetuse teenistusele hiljemalt 31. oktoobril

2023.a (k.a).

Juhul, kui Teie poolt esitatud vastused sisaldavad teavet, mida käsitlete saladusena,

palume vastav teave vastustes selgelt ära märkida. (PankrS § 72)

Maksejõuetuse teenistus kui muu korrakaitseorgan hoiatab Teid:

Vastavalt korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lõikele 1 on maksejõuetuse teenistusel õigus teha

ettekirjutus isikule, kes jättis kirjalikus taotluses nõutud teabe või materjalid tähtajaks

esitamata või esitas mittetäieliku, ebaõige või maksejõuetuse teenistust eksitava teabe.

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on maksejõuetuse teenistusel õigus igakordsel juhtumil

rakendada sunniraha kuni 9600 (üheksa tuhat kuussada) eurot (KorS § 28 lg 2).

Heale haldusele ja koostööle ausama Eesti ärikeskkonna nimel panustades

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Viimsalu

Maksejõuetuse teenistuse juhataja

Lisa: Justiitsministeeriumi selgitus 06.06.2023.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

AS SEB Pank [email protected] Vastus selgitustaotlusele Lugupeetud Maarja Leppik-Niineväli Pöördusite AS SEB Pank nimel Justiitsministeeriumi poole kirjaga, milles soovisite selgitusi pankrotiseaduse (PankrS) § 1929 lg 2 kohta. Justiitsministeerium käsitab Teie kirja selgitustaotlusena, millele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS). MSVS §-st 3 tulenevalt on Justiitsministeeriumil kohustus anda tasuta selgitusi Justiitsministeeriumi poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta (õigusalased selgitused). Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Seetõttu on Teie kirjale võimalik vastata ainult selles osas, mis jääb selgitustaotluse raamidesse. Vastame järgnevalt Teie kirjas toodud küsimustele:

1. Kas Pankrotiseaduse § 1929 lg 2 teksti ja seletuskirja koos tõlgendades tuleb asuda seisukohale, et seadusandja eesmärk on olnud selgelt reguleerida, et järelevalve teostamise käigus on maksejõuetuse teenistusel õigus krediidiasutuselt nõuda ainult võlgniku pangakontode väljavõtteid?

Justiitsministeeriumi hinnangul on PankrS § 1929 eesmärki silmas pidades seadusega kooskõlas, kui maksejõuetuse teenistus kogub andmeid ka võlgniku lähikondsete kohta. PankrS § 1929 sätestab avatud loetelu, seega ei ole välistatud, et selle alusel ka lähikondsete pangakontode väljavõtteid küsitakse. Normi tõlgendades on suurem osakaal seaduse sättel kui seletuskirjal.

2. Kas seletuskirjas märgitud spetsiifiliste täpsustuste eesmärk on olnud tagada, et

krediidiasutuselt kui kolmandalt isikult ei küsita võlgniku lähikondsete pangakontode väljavõtteid, kuna maksejõuetuse teenistusel on Pankrotiseaduse § 1929 lg 1 kohaselt õigus nõuda andmete esitamist otse pankrotivõlgniku lähikondsetelt ja lisaks kasutada nende osas kõiki muid lõikes 1 loetletud meetmeid?

Nõustume, et seletuskiri saaks olla selgemini sõnastatud, kuid meie hinnangul ei ole võimalik seletuskirjast välja lugeda, et spetsiifiliste täpsustuste eesmärk on olnud välistada võlgniku lähikondsete pangakontode väljavõtete küsimine. Sättes toodud avatud loetelu eesmärk saab pigem olla, et järelevalve teostajal oleks igakülgne ligipääs vajalikele andmetele.

3. Kas maksejõuetuse teenistusel on õigus Pankrotiseaduse § 1929 lg 1 nimetatud meetmeid kohaldada krediidiasutuse kui kolmanda isiku suhtes?

Jah. Iga meetme osas on küll eraldi eeldused, millal ja kelle suhtes neid kohaldada võib, aga üldist välistust nende krediitiasutuse kui kolmanda isiku suhtes kohaldamiseks ei ole. Käesolevalt on

Teie 06.04.2023 nr SEBEE/23/CR652

Meie 06.06.2023 nr 10-4/2574-2

eeldatavasti kõne all eelkõige KorS § 30, mida võib kohaldada isiku suhtes, kelle puhul on alust arvata, et tal on ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks vajalikke andmeid. Käesolevalt on alust arvata, et AS-il SEB Pank on selliseid andmeid. Meetme tagamiseks võib KorS § 23 lg 4 kohaselt teha isikule ettekirjutuse ja rakendada ka sunniraha. Kuivõrd maksejõuetuse teenistuse puhul on tegemist haldusorganiga, on andmete nõudmise osas vaidluse tekkimisel võimalik pöörduda halduskohtusse. Justiitsministeeriumi pädevuses pole sellise vaidluse lahendamine. Kuivõrd krediidiasutuse tegevus kuulub Rahandusministeeriumi (RaM) pädevusse, soovitame krediidiasutuste tegevust puudutavate selgituste saamiseks pöörduda RaM-i poole. Justiitsministeeriumi nimel juhin tähelepanu asjaolule, et MSVS alusel antud õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust mõistab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heddi Lutterus Asekantsler Lisaadressaadid: Konkurentsiamet Rahandusministeerium Maria Vettik 53229052 [email protected] Kristi Kool 51985372 [email protected]