Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU
05.09.2025

Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (bürokraatia vähendamine)

§ 1. Alkoholiseaduse muutmine

Alkoholiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 40 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) e-kaubanduses.“;

2) paragrahvi 40 lõike 12 teises lauses asendatakse sõnad „asub kassaaparaat“ sõnadega „tehing fikseeritakse“;

3) paragrahvi 41 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Müügisaali nõue ei kohaldu alkohoolse joogi jaemüügile e-kaubanduses, toitlustusettevõttes või avalikul üritusel.“;

4) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠44. Tehingu fikseerimine

Alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui kellaja täpsusega fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis alkohoolse joogi jaemüügi tehing.“;

5) paragrahvi 47 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Enne alkohoolse joogi valduse üleandmist peab senine valdaja tuvastama, et valduse omandaja on täisealine, isikut tõendava dokumendi alusel, mis vastab isikut tõendavate dokumentide seadusele, või e-identimise vahendiga, mis kuulub kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi. Täisealisust ei pea tuvastama valduse omandaja puhul, kes on ilmselgelt täisealine või kelle täisealisus on senisele valdajale teada.“;

6) paragrahvi 62 lõikest 1 jäetakse välja sõna „kassaaparaadis“.

§ 2. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „6 ja 7“ tekstiosaga „6–71“;

2) paragrahvi 11 lõike 7 esimeses lauses asendatakse sõna „viis“ sõnaga „kümme“;

3) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Raadiosageduste kasutamiseks raadioteenuse osutamiseks annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet raadiosageduste kasutajale sagedusloa kehtivusega kuni raadioteenuse osutamise tegevusloa kehtivuse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui seitsmeks aastaks.“;

4) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) sagedusluba taotletakse raadioteenuse osutamiseks, kuid taotlejal puudub soovitud sagedusloa kehtivusajal kehtiv meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioteenuse osutamise tegevusluba,“;

6) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 7 ja lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 16 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „kehtivatel tingimustel“;

8) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Sagedusluba pikendatakse käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3, 6, 7 ja 71 sätestatud tähtaja võrra.“;

9) paragrahvi 17 lõikest 9 jäetakse välja tekstiosa „lõikes 2 sätestatud taotluse, lõikes 5 nimetatud teate vormid ja“;

10) paragrahvi 17 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 90 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „tehnilistele nõuetele vastava signaalitugevuse juures“;

12) paragrahvi 90 lõige 5 ja § 137 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 37 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

2) seadust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses:

„§ 371. Lõhkematerjali veo teatis

(1) Lõhkematerjali vedamiseks Eestis, välja arvatud tegevuskoha piires, tuleb Politsei- ja Piirivalveametile hiljemalt kolm tööpäeva enne vedu esitada elektrooniline veoteatis järgmiste andmetega:
1) vedaja nimi, telefoninumber, elektronposti aadress;
2) saadetise saaja nimi, telefoninumber, elektronposti aadress;
3) lõhkematerjali nimetus, kogus, ÜRO number ja unikaalsed identifitseerimisandmed;
4) veo toimumise viis, marsruut ja vedamise aeg kalendripäeva täpsusega.

(2) Olulise või kõrgendatud ohu korral julgeolekule võib Politsei- ja Piirivalveamet nõuda marsruudi muutmist või täiendavate turvanõuete järgimist lõhkematerjali ebaseadusliku kasutamise ja omamise vältimiseks.“.

§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 206 lõikes 1 asendatakse arv „10“ arvuga „20“;

2) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale sagedusloa kuni seitsmeks aastaks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/7 osa lisas 3 sätestatud määrast iga aasta kohta.“;

3) paragrahvi 206 lõiget 71 täiendatakse pärast sõna „eurot“ sõnadega „iga sagedusloale kantud sageduskanali ja sagedusvahemiku kohta“;

4) paragrahvi 206 lõikeid 8 ja 10 täiendatakse pärast sõnu „välja arvatud“ tekstiosaga „raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale antud sagedusluba,“;

5) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale sagedusloa 8–31 kalendripäevaks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/42 osa lisas 3 sätestatud määrast.“;

6) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:

„(101) Raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale sagedusloa 32 kalendripäevaks kuni 11 kuuks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/84 osa lisas 3 sätestatud määrast iga kuu kohta.“;

7) paragrahvi 206 lõiget 13 täiendatakse pärast sõna „Sagedusloa“ tekstiosaga „, välja arvatud raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale antud sagedusloa,“;

8) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 131 järgmises sõnastuses:

„(131) Raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale antud sagedusloa omaniku soovil sagedusloal lisas 3 nimetatud tingimuste muutmise eest tasutakse riigilõivu lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud riigilõivumäärale 1/84 osa lisas 3 sätestatud esialgse riigilõivumäära ja muudetud tingimuste esialgsest suurema riigilõivumäära erinevusest iga kuu kohta, mis on jäänud sagedusloa kehtivusaja lõppemiseni.“;

9) seaduse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 5. Tarbijakaitseseaduse muutmine

Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „esimees ja“ tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõikes 112 nimetatud juhul“;

2) paragrahvi 41 lõiked 111 ja 112 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(111) Komisjoni koosseis kinnitatakse üheliikmelisena. Üheliikmeline komisjon koosneb komisjoni esimehest.

(112) Kui tarbijavaidlusasja läbivaatamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on tarbijavaidlusasja asjaolud ebaselged või keerukad, võib komisjoni koosseisu kinnitada kolmeliikmelisena. Kolmeliikmeline komisjon koosneb komisjoni esimehest, ettevõtlus- või kutseliidu esindajast ja tarbijate huve esindava organisatsiooni või asutuse esindajast. Ettevõtlus- või kutseliidu esindaja kinnitatakse komisjoni koosseisu, lähtudes vaidlusega seotud kaupleja tegevusvaldkonnast. Tarbijate huvide esindajana ei kinnitata komisjoni koosseisu vaidluse läbivaatamist ettevalmistanud ametnikku.“;

3) paragrahvi 44 lõikes 2 asendatakse sõna „protokollimise“ sõnaga „helisalvestamise“;

4) paragrahvi 47 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „Komisjon“ sõnadega „Komisjoni sekretariaat“;

5) paragrahvi 47 lõike 3 punktis 4 asendatakse arv „30“ arvuga „50“;

6) paragrahvi 47 lõike 4 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tarbijavaidlus lahendatakse kirjalikus menetluses. Tarbijal on õigus esitada komisjonile kirjalik taotlus asja arutamiseks suulisel istungil. Kui vaidluse läbivaatamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged, võib komisjoni esimees jätta tarbija taotluse rahuldamata.“;

8) paragrahvi 51 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „kui tarbija on selleks soovi avaldanud või“;

9) paragrahvi 54 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠54. Komisjoni istungi helisalvestamine

(1) Poolte osavõtul toimuv istung helisalvestatakse. Poolte osavõtuta toimuva istungi helisalvestamise vajaduse otsustab komisjoni esimees.“;

10) paragrahvi 54 lõiked 11 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 54 lõikes 3 asendatakse sõna „protokolle“ sõnaga „helisalvestisi“.

§ 6. Tubakaseaduse muutmine

Tubakaseaduse § 22 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote müügisaaliga müügikoht on kaupleja valduses olev selgelt eristatav ja piiritletud ala, kuhu tarbija siseneb tehingu tegemiseks.“.

§ 7. Turismiseaduse muutmine

Turismiseaduse § 151 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „väljastamist“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud viisil“.

§ 8. Väärismetalltoodete seaduse muutmine

Väärismetalltoodete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 201 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Nimemärgise registreering kehtib registreerimisest arvates tähtajatult.

(2) Kui sissevedaja nimemärgise registreerimisel esitatud sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on tähtajaline, kehtib nimemärgise registreering nimetatud tähtpäevani.

(3) Sissevedaja nimemärgise tähtajalise registreeringu kehtivusaega pikendatakse, kui sissevedaja on:
1) tasunud riigilõivu ning
2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitanud sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja vastavasisulise kirjaliku nõusoleku.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtjat nimemärgise registreeringu kehtivusaja lõppemisest hiljemalt kaks kuud enne kehtivusaja lõppemist.“;

2) paragrahvi 201 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Enne käesoleva sätte jõustumist registreeritud nimemärgised loetakse kehtivaks tähtajatult, välja arvatud juhul, kui sissevedaja nimemärgise registreerimisel esitatud sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on tähtajaline.“.

§ 9. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 7 jõustub 30. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.


Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, …………2025

Algatab Vabariigi Valitsus …………2025

(allkirjastatud digitaalselt)

05.09.2025
Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga kavandatakse alkoholiseaduse, elektroonilise side seaduse, lõhkematerjaliseaduse, riigilõivuseaduse, tarbijakaitseseaduse, tubakaseaduse, turismiseaduse ja väärismetalltoodete seaduse muudatused, mille jõustumisel seadusena vabanevad ettevõtjad liialt bürokraatlike nõuete täitmisest. Tegemist on kobareelnõuga, mis tähendab, et loetletud seaduste muutmine ei ole omavahel seotud muul viisil kui bürokraatia vähendamise eesmärgi kaudu.
Eelnõukohane seadus, v.a turismiseaduse muudatus, on kavandatud jõustuma üldises korras, st kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Turismiseaduse muudatus on kavandatud jõustuma kolmekümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja alkoholiseaduse ja tubakaseaduse osa on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna õigusnõunik Tanel Kivi ([email protected]), elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse osa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) õigusnõunik Grete Leesmann ([email protected]), lõhkematerjaliseaduse osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna nõunik Maris Raudsepp ([email protected]), tarbijakaitseseaduse osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna nõunik Mari-Liis Aas ([email protected]), väärismetalltoodete seaduse osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna nõunik Maanus Urb ([email protected]) ning turismiseaduse osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna turisminõunik Kati Kikas ([email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi §-de 1, 3 ja 5–8 osas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Käddi Tammiku ([email protected]) ning §-de 2 ja 4 osas sama osakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone:
1) alkoholiseadus (RT I, 09.01.2025, 20);
2) elektroonilise side seadus (RT I, 02.01.2025, 23);
3) lõhkematerjaliseadus (RT I, 12.12.2024, 9);
4) riigilõivuseadus (RT I, 08.07.2025, 64);
5) tarbijakaitseseadus (RT I, 08.07.2025, 32);
6) tubakaseadus (RT I, 09.01.2025, 30);
7) turismiseadus (RT I, 10.02.2023, 34);
8) väärismetalltoodete seadus (RT I, 30.04.2024, 14).
Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg 2 p 5).
Eelnõu koostamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitanud ettepanekud loastamise ja järelevalve tõhustamiseks oma valitsemisalas 12.06.2025. a Vabariigi Valitsuse liikmete nõupidamisele (valitsuskabineti nõupidamine), kus ettepanek kobareelnõu koostada heaks kiideti.
Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu aluslepingu punkti 9.1 alapunktiga 224 „Ettevõtluse kasvuks vähendame halduskoormust ning lihtsustame teenuseid ja regulatsioone. Pidev tegevus.“.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. EelnõuSeaduse eesmärk
Õigusaktide muudatuste eesmärk on vähendada bürokraatiat. Eelnõuga on kokkuvõtlikult kavas järgmised muudatused:
1) Alkoholiseaduse muudatuste eesmärk on seaduse kaasajastamine, et vähendada ettevõtjatele kehtivaid ebamõistlikke nõudeid ning samal ajal suurendada e-kaubanduse paindlikkust ja soodustada tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu. Füüsilise kaupluse ja kassaaparaadi nõude kaotamine vähendab halduskoormust, samas kui täiendavate nõuete kehtestamisega tagatakse, et alkohol ei oleks alaealistele kättesaadav.
2) Elektroonilise side seaduse (ESS) muudatuste eesmärk on ajakohastada elektroonilise side seadust, vähendada ettevõtjate halduskoormust, ühtlustada raadio- ja sageduslubade kehtivusaegu ning tunnistada kehtetuks nõuded, mis ei ole enam asjakohased.
3) Lõhkematerjaliseaduse muudatuste eesmärk on leevendada ettevõtjatele kehtivaid nõudeid. Loakohustuse asendamine teatamiskohustusega lõhkematerjali vedamise korral Eesti territooriumi piires vähendab nii ettevõtjate kui ka riigi halduskoormust.
4) Riigilõivuseaduse muudatuste eesmärk on otseselt seotud ESS-i muudatustega, millega pikendatakse amatöörraadiojaama tööloa kehtivusaega ning ühtlustatakse raadioteenuse osutamiseks antava sagedusloa kehtivusaeg meediateenuste seaduse (MeeTS) alusel antava raadioteenuse tegevusloa kehtivusajaga. Sellest tulenevalt on vaja korrigeerida ka vastavate toimingute eest tasumisele kuuluvaid riigilõive, et tagada nende proportsionaalsus ja vastavus kulupõhimõttele pikema perioodi jooksul.
5) Tarbijakaitseseaduse muudatuste eesmärk on tõhustada tarbijavaidluste komisjoni tööd, muutes komisjoni koosseisu reeglina üheliikmeliseks ja andes komisjoni esimehele õiguse otsustada suulise istungi vajaduse üle, suurendades komisjoni sekretariaadi pädevust otsustada menetluse mittealustamise ja lõpetamise üle, kaotades ära mahukate protokollide koostamise nõude ja suurendades piirmäära, mille korral komisjon võib jätta tarbija avalduse menetlusse võtmata või menetluse lõpetada. Vastavad muudatused avaldavad positiivset mõju ka kauplejatele ja tarbijatele, kes saavad lahendi tulevikus kätte kiiremini. Lisaks väheneb ettevõtlus- või kutseliidu esindajate halduskoormus komisjonis osalemise vajaduse vähenemise tõttu.
6) Tubakaseaduse muudatuse eesmärk on luua õigusselgust müügisaalita müügikoha termini defineerimisel. Tubakaseadus keelab tubakatoodete müügi müügisaalita müügikohas, müügisaalita müügikoht aga on defineerimata. Praktikas on erinevate müügikohtade defineerimine olnud ettevõtjatele keerukas, mistõttu vajab termin legaaldefinitsiooni seaduse tasandil.
7) Turismiseaduse muudatuse eesmärk on ühtlustada reisiettevõtjate erinevate dokumentide TTJA-le esitamise viisi, et vähendada halduskoormust ning muuta dokumentide esitamine lihtsamaks ja menetlus kiiremaks.
8) Väärismetalltoodete seaduse muudatuste eesmärk on muuta nimemärgise registreerimise protsess ühekordseks tegevuseks, kus registreering kehtib tähtajatult, ilma et seda oleks vaja perioodiliselt uuendada või pikendada. Tähtajatu registreering vähendab nii ettevõtjate kui ka riigi halduskoormust.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist, milles nähakse ette kaheksa seaduse muutmine.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse alkoholiseadust (AS)
Punktiga 1 muudetakse AS § 40 lõike 1 punkti 12 ja see sõnastatakse järgmiselt: „12) e-kaubanduses“. Seni on alkoholiseaduse kohaselt olnud alkoholi e-kaubanduses jaemüügiga tegeleval ettevõtjal kohustus pidada füüsilist kauplust või toitlustusettevõtet, kuna nimetatud säte lubab alkohoolsete jookide jaemüüki e-kaubanduse korras üksnes ettevõtja kaupluse või toitlustusettevõtte kaudu, mis on kantud majandustegevuse registrisse. Kavandatav muudatus võimaldab alkohoolsete jookide müüki ka ilma füüsilise kaupluse olemasoluta. Tänapäeval on füüsilise kaupluse nõue osutunud ebamõistlikuks ja ebaefektiivseks, eriti Eesti enda väikeettevõtjate ja -tootjate jaoks, kellel puudub võimalus konkureerida suurte jaekettidega ning kelle jaoks on e-kaubandus ja avalikud üritused sageli ainsad realistlikud turustamiskanalid. Füüsilise poe pidamine üksnes e-kaubanduse võimaldamiseks toob kaasa ebaproportsionaalseid kulusid, mida väiksemad tootjad sageli kanda ei suuda. Samuti ei võimalda ühe kaupluse pidamine neil mõistlikult jõuda tarbijateni, kes võivad asuda üle Eesti. Selleks, et kehtivat piirangut formaalselt täita, on ettevõtjad avanud väikeseid poode laoruumidesse, millel on väga piiratud lahtiolekuajad ja mis ei täida tegelikku kaubanduseesmärki, vaid võimaldavad üksnes kauba legaalset realiseerimist e-kaubanduse vahendusel. Õiguskantsler on juba 2011. aastal juhtinud tähelepanu sellele, et selline piirang moonutab konkurentsi, annab põhjendamatult eelise suurtele kauplustele ja maaletoojatele ning piirab ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust. Alkoholi kättesaadavuse piiramine on saavutatav ka leebemate meetmetega. Alkoholiseaduse alusel on järelevalve tegemine jagatud mitme asutuse vahel (TTJA, Maksu- ja Tolliamet (MTA), Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), kohalik omavalitsus enda haldusterritooriumil) ning füüsilise poe olemasolu ei hõlbusta e-kaubanduse müügitehingute kontrollimist, kuivõrd veebimüügi üle tuleb teha eraldi järelevalvet. Füüsilise poe kohustuse kaotamine ei võta kohalikelt omavalitsustelt voli kehtestada piiranguid selle kohta, kus võib alkoholi müüa. Positiivsena võib see vähendada kohalike omavalitsuste töökoormust, kuivõrd jääb ära nn näiliste poodidega seonduv haldustegevus, kus pood on loodud üksnes seadusest tuleneva nõude täitmiseks ja tegutseb piiratud lahtiolekuajaga. Müügikellaaegade suhtes kehtestatud piirangud, reklaamikeeld, alaealiste kaitse vanuse kontrolli teel ning alkoholi nähtavuse piirangud jäävad endiselt kehtima. Samuti on tulenevalt alkoholiseaduseAS § 41 lõikest 5 alkohoolse joogi kohaleveoteenuse osutamine endiselt keelatud ajavahemikul kella 22.00-st kuni 10.00-ni.
Punktiga 2 muudetakse AS § 40 lõiget 12. Alkohoolseid jooke ei tohi paigutada nii, et tarbija puutuks kaupluse külastamisel nendega vältimatult kokku, ning nende väljapanek ei tohi olla märgatavalt nähtav ülejäänud müügisaalist, välja arvatud müügisaali see ala, kus tehing fikseeritakse ja mis ei ole tarbijale ligipääsetav. Tegemist on tehnilise muudatusega, millega asendatakse sõna „kassaaparaat“ sõnadega „tehing fikseeritakse“. Tulenevalt §-s 44 tehtavast muudatusest, millega kaotatakse kasutuselt kassaaparaadi termin, ei ole otstarbekas viidata enam alale, kus asub kassaaparaat, kuna tehingu fikseerimiseks saab kasutada ka teisi vahendeid.
Punktiga 3 täiendatakse AS § 41 lõiget 3 kolmanda lausega, mille kohaselt müügisaali nõue ei kohaldu alkohoolse joogi jaemüügile e-kaubanduses, toitlustusettevõttes või avalikul üritusel. Alkoholiseaduse § 40 lg 1 p-dest 2 ja 8 tulenevalt võib alkoholi müüa jaemüügi korras toitlustusettevõttes ja avalikul üritusel. Alkoholiseaduse § 41 lõige 3 keelab alkohoolse joogi jaemüügi müügisaalita müügikohas, mis justkui välistab võimaluse toitlustusettevõtetel, millel puudub ehitises olev piiritletud müügisaal, alkoholi müüa. Samuti ei ole välietendustel, laatadel ja teistel avalikel üritustel alkoholi müüjatel müügisaali, mis justkui muudaks nende tegevuse ebaseaduslikuks olenemata sellest, et alkoholiseadus (§ 40 lg 1 p-d 2 ja 8) seda lubab.
See muudatus annab müüjate jaoks kindlust ja tagab õigusselguse järelevalves, et müügisaali puudumine nendel konkreetsetel juhtudel ei muuda tegevust ebaseaduslikuks. Rõhutada tuleb, et alkoholi tarbimine avalikus kohas on üldjuhul keelatud korrakaitseseaduse § 55 lõike 2 kohaselt. Samuti ei ole muudatuse eesmärgiks laiendada alkoholi jaemüügikohti. Oluline on samuti kohalike omavalitsuste roll alkoholimüügi reguleerimisel ning nende jaoks säilib võimalus ja õigus kehtestada oma haldusterritooriumil täiendavaid piiranguid (AS § 42).
Punktiga 4 muudetakse AS § 44 pealkirja ja sätte sõnastust selliselt, et alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui kellaaja täpsusega fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõik alkohoolse joogi jaemüügi tehingud. Seni kehtib kauplustes ja toitlustusettevõtetes kohustus alkohoolse joogi jaemüügiks omada kassaaparaati ja fikseerida tehinguid sellega. See nõue on eelkõige väikeettevõtjate jaoks ebamõistlik ning säte ei täida oma eesmärki, kuivõrd kassaaparaadile kohaldatavad nõuded puuduvad. Nüüdseks on arenenud erinevad tehnoloogilised lahendused ja ettevõtjatel on võimalik kasutada müügi fikseerimiseks mitmesuguseid elektroonilisi lahendusi, mis ei ole seotud kassaaparaadi olemasoluga. Kassaaparaadi nõude kaotamisega liigutakse ajaga kaasa, muutes regulatsiooni tehnoloogianeutraalseks ja rõhutades, et oluline on tulemus, milleks on konkreetsete andmete fikseerimine, tähtsustamata vahendit, mille abil seda tehakse. Väikeettevõtjal ei ole majanduslikult otstarbekas kassaaparaati soetada ja ülal pidada üksnes seadusest tuleneva kassaaparaadi omamise kohustuse tõttu. Ettevõtja saab valida sobiva müügitulemuse fikseerimise viisi, mis tagab vajaminevate andmete säilitamise.

Kehtiv kohustus omada alkohoolse joogi jaemüügiks kaupluses ja toitlustusettevõttes kassaaparaati asendatakse kohustusega fikseerida tehingu toimumise kellaaeg kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Alkoholiseadus piirab alkoholi jaemüüki teatud kellaaegadel ning tehingu kellaaja fikseerimise nõue tagab võimaluse andmeid kontrollida järelevalve korras, lihtsustades järelevalveasutuse jaoks tuvastamist, kas alkoholi müüdi väljaspool lubatud aega. Kassaaparaadi olemasolu kohustus ei taga, et müügitehingu kellaaeg oleks fikseeritud ning seeläbi järelevalveasutuse jaoks kontrollitav. Lisaks tehingu kellaaja fikseerimisele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis peab alkohoolse joogi jaemüügi korral kaupluses ja toitlustusettevõttes järgima tarbija õigust saada teavet kauba müümise või teenuse osutamise kohta tulenevalt tarbijakaitseseadusest (TKS § 4). Säte ei kohaldu alkohoolse joogi jaemüügile e-kaubanduses, kuna tehingu toimumise aeg ei ole seal seotud füüsilise müügihetkega ega alkohoolse joogi üleandmise hetkega, vaid tellimuse vormistamisega, mis võib toimuda väljaspool alkoholi müügiks lubatud kellaaegu. Kuna e-kaubanduses ei toimu alkoholi müüki kaupluses ega toitlustusettevõttes, siis ei ole otstarbekas rakendada samasugust tehingu kellaja fikseerimise nõuet, nagu füüsilises müügikeskkonnas. AS § 41 lõike 5 kohaselt on keelatud alkohoolse joogi tarbijale üleandmine kohaleveoteenuse osutamisel ajavahemikul kella 22.00-st kuni 10.00-ni, millest tulenevalt ei ole tarbijal võimalik e-kaubanduses alkohoolset jooki omandada väljaspool selleks ettenähtud kellaaegu.   
Punktiga 5 muudetakse AS § 47 lõike 3 sõnastust, mille kohaselt enne alkohoolse joogi valduse üleandmist peab senine valdaja tuvastama, et valduse omandaja on täisealine, isikut tõendava dokumendi alusel, mis vastab isikut tõendavate dokumentide seadusele, või e-identimise vahendiga, mis kuulub kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi. Täisealisust ei pea tuvastama valduse omandaja puhul, kes on ilmselgelt täisealine või kelle täisealisus on senisele valdajale teada.
Muudatusega täpsustatakse alkohoolse joogi valduse üleandmise hetkel vanuse tuvastamise viisi, et see vastaks tänapäevastele tehnoloogilistele võimalustele ning tagaks alaealiste kaitse alkoholi eest. Edaspidi peab senine valdaja tuvastama valduse omandaja vanuse kas isikut tõendava dokumendi andmete alusel või kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi vahendi abil, milleks on näiteks Smart-ID või riigi autentimisteenuse (TARA) kaudu teiste liikmesriikide eID-vahendid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ) artikli 8 lõike 2 punkt c kohaselt osutab kõrge usaldusväärsuse tase e-identimise süsteemi kuuluvale e-identimise vahendile, mis on isiku väidetava või tema kinnitatud isikusamasuse tuvastamiseks kõrgema usaldusväärsuse tasemega kui märkimisväärse usaldusväärsuse tasemega e-identimise vahend ning mille kirjeldamisel osutatakse sellega seotud tehnilistele kirjeldustele, standarditele ja menetlustele, sealhulgas tehnilisele kontrollile, mille eesmärk on hoida ära isikuandmete väärkasutamist või muutmist. Vanuse tuvastamine ei ole vajalik juhul, kui isik on ilmselgelt täisealine. Kui vanust ei ole võimalik tuvastada, ei tohi alkohoolse joogi valdust üle anda. Kehtiv regulatsioon näeb ette vanuse tuvastamiste üksnes isikut tõendava dokumendi alusel, kuid praktikas on võimalik sama eesmärki saavutada erinevate tehnoloogiliste lahenduste abil, mis võimaldavad turvalist ja usaldusväärset autentimist. Kavandatav muudatus annab ettevõtjatele paindlikkuse valida sobivaim tehniline lahendus, säilitades nõutava turvalisuse taseme.
Punktiga 6 muudetakse AS § 62 lõike 1 sõnastust, mille kohaselt alkohoolse joogi jaemüügil tehingu fikseerimata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Tegemist on tehnilise muudatusega, millega kaotatakse väärteokoosseisust sõna „kassaaparaat“. Tulenevalt §-s 44 tehtavast muudatusest, millega kaotatakse kassaaparaadi kohustus, ei ole otstarbekas viidata enam kassaaparaadile, kuna on lubatud kasutada ka teisi lahendusi tehingu fikseerimiseks. Muudatuse järel rakendub sanktsioon edaspidi olukorras, kus tehing on jäetud fikseerimata lähtuvalt muudetavast §-st 44.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse elektroonilise side seadust (ESS)
Punktiga 1 muudetakse ESS § 11 lõiget 3 ja lisatakse viide eelnõuga kavandatavale uuele sagedusloa kehtivusaja erandile, mida hakkab reguleerima ESS § 11 lõige 71. ESS § 11 lõige 3 sätestab üldreegli sagedusloa kehtivusajale, milleks on üks aasta. Sama sättega viidatakse erandkorras pikema kehtivustähtajaga sageduslubade liikidele. Kuna kõnesoleva eelnõuga on kavas luua erand raadioteenuse osutamiseks kasutatavate raadiosageduste sageduslubade tähtajale, siis lisatakse ESS § 11 lõikesse 3 täpsustus, et üheaastane kehtivusaeg ei kohaldu kavandatava ESS § 11 lõike 71 tegevusloa puhul.

Punktiga 2 pikendatakse ESS § 11 lõikes 7 amatöörraadiojaama tööloa maksimaalset kehtivusaega viielt aastalt kümnele. Praktikas ei ole leidunud põhjendust amatöörraadiojaama tööloa lühemale kehtivusajale. Tööloa väljastamise üheks eelduseks on raadioamatööri kvalifikatsioonitunnistuse olemasolu, mis antakse tähtajatult. Raadioamatööride tegevus on reguleeritud ning rikkumisi esineb harva. Kui rikkumisi peaks esinema, on TTJA-l õigus tööluba peatada või kehtetuks tunnistada. Seega on tööloa tähtaja pikendamisega kaasnevat riski võimalik maandada teiste meetmete abil ning sagedane loa uuendamine ei ole põhjendatud. Arvestades, et vastavaid töölubasid on praeguse seisuga ligi 700 ning tööload vajavad pikendamist viie aasta tagant, esitab igal aastal tööloa taotluse ligikaudu 140 isikut. Tööloa kehtivusaja pikendamine viielt aastalt kümnele vähendab oluliselt taotlejate halduskoormust ning TTJA poolt töölubade andmise otsuste arvu poole võrra.

Punktiga 3 täiendatakse ESS § 11 lõikega 71, kehtestades erandi sellisele sagedusloa kehtivuse tähtajale, mis on antud raadioteenuse osutamiseks. Uue sätte kohaselt annab TTJA raadioteenuse osutamiseks raadiosageduse kasutajale sagedusloa kehtivusega kuni raadioteenuse osutamise tegevusloa kehtivuse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui seitsmeks aastaks. Uue erandi eesmärk on ühtlustada MeeTS-is reguleeritud raadioteenuse tegevusloa (edaspidi ka raadioluba) ja raadiosagedustel raadioteenuse pakkumiseks vajaliku sagedusloa kehtivusaegu. MeeTS § 35 lg 2 näeb ette, et raadioluba antakse kuni seitsmeks aastaks. Kui hetkel kehtib raadioteenuse osutamise otstarbel kasutatav sagedusluba vaid ühe aasta, siis tähendab see, et raadioteenuse osutaja taotleb raadioloa kehtivuse ajal sagedusloa kehtivuse pikendamist igal aastal.

Muudatuse eesmärk on vähendada raadioteenuse osutajate halduskoormust. Sagedusloa kehtivuse sidumine raadioloa kehtivusega on loogiline ja vähendab tarbetut bürokraatiat. Seitsmeaastane maksimaalne tähtaeg on kooskõlas MeeTS-is sätestatud raadioteenuse tegevusloa maksimaalse kehtivusajaga. Samas ei anta ESS § 11 lõikega 71 raadioteenuse osutajale sagedusluba pikemaks ajaks kui asjaomase raadioloa kehtivuse lõpuni.

Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks ESS § 12 lõige 3. Nii sageduslubade kui ka raadioteenuse osutamise tegevuslubade väljaandja on TTJA, mistõttu seab säte ebamõistliku halduskoormuse sagedusloa taotlejale, kohustades teda esitama asutusele dokumente, mille asutus on ise välja andnud. Vabade sageduste efektiivseks kasutamiseks on sellegipoolest vajalik, et raadioteenuse osutamiseks antakse sagedusluba üksnes juhul, kui taotlejal on vastavaks perioodiks kehtiv raadioluba. Seetõttu täiendatakse ESS-is sageduslubade andmisest keeldumise aluseid (vt selgitusi eelnõu § 2 punkti 5 kohta). Sageduslubade andmisest keeldumise aluse seadmisega jäetakse välja praegu ESS § 12 lõikes 3 olev võimalus anda sagedusluba taotlejale, kellele ei ole väljastatud soovitud sagedusloa kehtivusajal kehtivat raadioluba, kuid kes taotleb sagedusluba raadioluba omava raadioteenuse osutajaga kokkuleppel tema programmi edastamiseks. Edaspidi antakse raadioteenuse osutamiseks sagedusluba üksnes isikule, kellel on selleks vastav raadioluba. Sagedusloa andmine üksnes raadioloa omanikule ühtlustab praktikat ja lihtsustab kõikide osapoolte jaoks sageduslubade menetlemise ja väljaandmise protsessi.

Punktiga 5 täiendatakse ESS § 14 lõiget 1 punktiga 31, mis loob aluse sagedusloa andmisest keeldumiseks juhul, kui sagedusluba taotletakse raadioteenuse osutamiseks, kuid taotlejal puudub soovitud sagedusloa kehtivusajal kehtiv meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioteenuse osutamise tegevusluba. Muudatus on seotud eelmises punktis kirjeldatud muudatusega, kuna raadioloa vajalikkus raadioteenuse osutamiseks sagedusloa väljastamiseks on praegu reguleeritud ESS § 12 lõikega 3. Kavandatav sagedusloa andmisest keeldumise alus täpsustab praeguses ESS § 12 lõikes 3 sätestatut nõudega, et raadioteenuse osutamiseks sagedusloa väljastamiseks on vajalik just meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioluba. Täpsustusega luuakse õigusselgus selles, et sagedusluba ei ole võimalik anda teises riigis väljastatud raadioloa alusel.

Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks ESS § 14 lõike 1 punkt 7 ja lõige 4. Muudatus on vajalik õigusselguse loomiseks ning ebavajalike piirangute kaotamiseks.
ESS § 14 lõikega 4 on sätestatud volitusnorm vastutavale ministrile TTJA tehnilise järelevalve tegemiseks statsionaarsete seadmete paiknemise piirkondade kehtestamiseks määrusega. Volitusnormi alusel on majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestanud 21. aprilli 2005. a määrusega nr 46 „Tehnilise Järelevalve Ameti tehnilise järelevalve teostamise statsionaarsete seadmete paiknemise piirkonnad“ vastavad piirkonnad. ESS § 14 lõike 1 punktiga 7 ja sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud määrusega ette nähtud monitooringujaamade kaitse nõuded ei ole enam vajalikud ega ajakohased. Kõnealuste sätete ja määruse algne mõte ja eesmärk oli see, et TTJA monitooringujaamasid ei segaks muud lähedal olevad FM- ja TV-saatjad oma tugevate signaalidega. Tänapäevane tehnoloogia on oluliselt vastupidavam välistele häiretele ning monitooringujaamade tööd on võimalik tagada ka ilma geograafiliste piiranguteta. ESS § 14 lõike 1 punktis 7 reguleeritud sagedusloa andmisest keeldumise alus ei ole seega enam proportsionaalne ega vajalik. Sätte kehtetuks tunnistamine vähendab piiranguid sageduste kasutamisele ja lihtsustab regulatsiooni. ESS-i volitusnormi ja ESS § 14 lõike 1 punkti 7 kehtetuks tunnistamine tagaks õigusselguse ja kaotaks ebavajalikud piirangud.

Punktidega 7 ja 8 muudetakse ESS § 16 lõiget 1, täpsustades sageduslubade pikendamisel uue loa kehtivusaega. Kehtiv ESS § 16 sätestab sageduslubade pikendamise üldised alused ja korra, kuid ei täpsusta pikendatud sagedusloa kehtivusaega. Lisatav lause loob õigusselguse, nähes ette, et sagedusluba on võimalik pikendada sama pika tähtaja võrra, kui on vastavale sagedusloa liigile ette nähtud algne maksimaalne kehtivusaeg. Näiteks sagedusluba, mis on antud raadiosageduste kasutamiseks vee- või õhusõiduki pardal vastavalt ESS § 11 lõikele 6 kolmeks aastaks, on võimalik pikendada kuni kolme aasta võrra. Pikendada võib korduvalt. Lisaks jäetakse ESS § 16 lõikest 1 välja tarbetu tekstiosa „kehtivatel tingimustel“. Kuna säte reguleerib juba olemasoleva sagedusloa tähtaja pikendamist, on enesestmõistetav, et loa muid tingimusi ei muudeta.

Punktiga 9 kaotatakse ESS § 17 lõikest 9 tulenev kohustus avaldada TTJA veebilehel ESS § 17 lõike 2 kohase sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise taotluse ja sama paragrahvi lõikes 5 sätestatud raadiosageduste kasutuslepingu alusel kasutamise õiguse andmise teate vormid. Kõnealuste taotluste ja teadete edastamise kohustus säilib vastavalt ESS § 17 lõigetele 2 ja 5, kuid taotlusteks ja teadeteks ei ole ette nähtud kindlat vormi. Lisaks säilib ESS § 17 lõikest 9 tulenev regulatsioon, et TTJA avalikustab oma veebilehel ESS § 17 lõikes 5 sätestatud raadiosageduste kasutuslepingu alusel kasutamise õiguse andmise teates sisalduva info. Vormide avalikustamist ei ole vaja reguleerida.

Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks ESS § 17 lõikes 10 sätestatud volitusnorm raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise korra kehtestamiseks valdkonna eest vastutava ministri poolt. Volitusnormi kehtetuks tunnistamisega muutub kehtetuks ka volitusnormi alusel 1. juuli 2011. a majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 61 „Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise kord“. Volitusnormi kehtetuks tunnistamine on põhjendatud, kuna sagedusloa üleandmise protsess on piisavalt reguleeritud seaduse tasandil (ESS § 17) ning eraldi määruse kehtestamine ja ajakohastamine ei anna olulist lisaväärtust, kuid tekitab juurde halduskoormust.

Punktiga 11 lihtsustatakse kriteeriumi hindamise metoodikat ESS § 90 lõike 1 p-s 2, kuna selle täpsem reguleerimine ei ole vajalik. Asjaolu, kas vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutaja edastatavad kanalid on kaabellevivõrgu piirkonnas antenniga vastu võetavad, on võimalik tuvastada üldlevinud standarditele ja normidele tuginedes ja seda ei ole vaja määrusega eraldi tehniliste tingimustena sätestada. Veelgi enam, selliseid tehnoloogilisi lahendusi, mis kirjeldavad kanalite seda tüüpi edastust, enam peaaegu kasutusel ei ole. Sellega seoses tuleb kehtetuks tunnistada ka ESS § 90 lõige 5 koos volitusnormi alusel vastu võetud määrusega (vt selgitusi eelnõu § 2 punkti 12 kohta).

Punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks ESS § 90 lõikes 5 sätestatud volitusnorm kaabelleviteenuse osutamisele nõuete kehtestamiseks valdkonna eest vastutava ministri poolt. Volitusnormi kehtetuks tunnistamisega muutub kehtetuks ka volitusnormi alusel 19. oktoobri 2005. a majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 127 „Nõuded kaabellevivõrgu piirkonnas vastuvõetava televisiooniprogrammi edastamise teenuse osutamisele“ (vt selgitusi ka eelnõu § 2 punkti 11 kohta).

Samuti tunnistatakse punktiga 12 kehtetuks ESS § 137 lõige 3. Praegu kehtiva ESS § 137 lõikes 3 sätestatud regulatsiooni kohaselt koostab ja esitab TTJA üks kord kolme kuu jooksul Justiits- ja Digiministeeriumile ülevaate elektroonilise side valdkonnas toimunud muutustest koos sideteenuse turu peamiste näitajate statistiliste andmetega. Aruandluskohustuse täitmiseks esitavad sideturu kohta käivaid andmeid ettevõtjad TTJA-le kuni neli korda aastas. Praktika on näidanud, et sideturul ei toimu niivõrd kiireid muutusi, et nii tihe seire- ja aruandluskohustus oleks põhjendatud, mistõttu tuleks muuta aruandlus aastapõhiseks (ESS § 137 lg 1).

Muudatusega vähendatakse ettevõtjatelt andmete kogumist – vähendatakse puudutatud ettevõtjate arvu (44 sideettevõtja asemel 34) ja küsitavate andmete koosseisu (nt jäetakse välja küsimused transiidiliikluse, mobiilse andmeside kiiruse jaotuse ja välismaa SIM-ide arvu kohta). Ettevõtjatelt saadud andmestikku kasutatakse lisaks andmete edastamise kohustuse täitmiseks Euroopa Komisjoni ning Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ameti (ingl Body of European Regulators for Electronic Communications) ja teiste organisatsioonide ees.
Eelnõu §-ga 3 muudetakse lõhkematerjaliseadust (LMS)
Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks LMS § 37 lõike 1 punkt 1, et kaotada veoloa kohustus lõhkematerjali vedamiseks Eestis. Riigisisese veoloa taotluste menetlemisel kontrollib TTJA loataotluse nõuetelevastavust, taotluses kirjeldatud veotingimuste nõuetelevastavust ning Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti arvamust julgeoleku kõrgendatud ohu esinemise kohta. Muud asjaolud, mida TTJA saab veoloa andmiseks või selle andmisest keeldumiseks hinnata, on asjakohased üksnes piiriüleste vedude puhul. Riigisiseste vedude korral korraldavad lõhkematerjali vedamist üksnes TTJA antud tegevusloaga ettevõtjad. Seni on veoload olnud väljastatud peaaegu kõik kaheks aastaks, aga need ei ole täitnud oma sisulist eesmärki. Ettevõtjal ei ole praktikas võimalik ennustada kõiki kahe aasta jooksul ette tulevaid marsruute. Kui veost kontrollib liikluspatrull, on seni esitatud kaheks aastaks väljastatud veoluba, millelt ei ole konkreetse saadetise kohta võimalik tuvastada, kes, millisel marsruudil ja millist kogust lõhkematerjali veab. Ettevõtjate töö iseloomu tõttu (kaevandamine, lõhkamistööd, lahingumoona tootmine) ei ole olnud võimalik ega ka majanduslikult otstarbekas taotleda veoluba iga konkreetse saadetise veoks, kuna saadetisi võib ettevõtjal ühe objekti (näiteks karjääris lõhkamiseks) teenindamiseks olla ühe aasta jooksul sadu. Kogu vajaliku koguse lõhkematerjali korraga objektile viimine ei ole samuti võimalik, kuna karjääride ega ka lõhketöö tegemise kohas (näiteks Rail Balticu trassi ettevalmistamine) ei ole nõuetele vastavaid tingimusi lõhkematerjali suuremahuliseks ja pikaajaliseks ladustamiseks. Seega on loataotluses kirjeldatud veotingimuste ning taotluse üldise nõuetelevastavuse kontrolli puhul tegu üksnes formaalsusega ning lõhkematerjali riigisisesel vedamisel täidaks eesmärki ka vedudest teatamine, millega seonduvalt on kavandatud eelnõu järgmises punktis seaduse täiendus.
Punktiga 2 lisatakse LMS peatükki 5 § 371, mille kohaselt tuleb edaspidi lõhkematerjali vedamiseks Eestis esitada Politsei- ja Piirivalveametile hiljemalt kolm tööpäeva enne vedu elektrooniline veoteatis. Veoteatis peab sisaldama andmeid vedaja, saadetise saaja ja lõhkematerjali kohta ning veoviisi, -marsruuti ja -aega. Veoloa asendamine teatamiskohustusega tähendab väiksemat halduskoormust nii ettevõtjale kui ka riigile. Loakohustuse teatamiskohustusega asendamise korral kaob ettevõtjal ka riigilõivu tasumise kohustus. Kavandatud LMS § 371 lõike 2 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet olulise või kõrgendatud ohu korral julgeolekule nõuda marsruudi muutmist või täiendavate turvanõuete järgimist lõhkematerjali ebaseadusliku kasutamise ja omamise vältimiseks. Kuigi kehtiva regulatsiooni kohaselt (LMS § 37 lõige 9) kohaselt võib TTJA teha seda sama, on oluline juhtida tähelepanu, et kui kehtiva õiguse kohaselt teeb TTJA seda loamenetluses, siis kavandatava regulatsiooni kohaselt saaks PPA samasisulist õigust rakendada üksnes riikliku järelevalve menetluses eesmärgiga ohtu ennetada või tõrjuda. Kavandatava LMS § 371 lõike 2 näol on seega tegemist erisättega korrakaitseseaduse § 28 lõikest 1.
Eelnõu §-ga 4 muudetakse riigilõivuseadust (RLS)
Punktiga 1 suurendatakse RLS § 206 lõikes 1 kehtestatud riigilõiv 10 eurolt 20 eurole. Muudatus on otseselt seotud ESS § 11 lõike 7 kavandatava muudatusega, millega pikendatakse amatöörraadiojaama tööloa kehtivusaega viielt aastalt kümnele aastale. Kuna loa kehtivusaeg kahekordistub, võimaldatakse amatöörraadiojaama tööloa omanikule ka riigi piiratud ressursiga sagedusala kasutamist viie aasta asemel kümme aastat. Tasumisele kuuluva riigilõivu määra tõstmine 20 eurole on proportsionaalne saadava hüve suurenemisega. Kümneaastase kehtivusaja kohta jääb lõiv tööloa taotleja jaoks samaks ning mõistlikuks.

Punktiga 2 lisatakse RLS §-i 206 lõige 61, millega reguleeritakse raadioteenuse osutamiseks sagedusloa väljastamise või sagedusloa pikendamise eest tasumisele kuuluva riigilõivu määramise alust. Muudatused on vajalikud, et rakendada eelnõus kavandatavat ESS § 11 muudatust, millega lisatakse lõige 71 ning kehtestatakse raadioteenuse sagedusloa pikem, kuni seitsmeaastane kehtivusaeg. Kuna sagedusluba antakse edaspidi pikemaks ajaks, tuleb luua proportsionaalne ja õiglane riigilõivu määramise süsteem, mis võimaldab lõivu määrata kuni seitsme aasta kohta, tasudes vastavalt sagedusloa kehtivusajale riigilõivu 1/7 osa RLS lisas 3 sätestatud määrast iga taotletava sagedusloa kehtivusaasta kohta.

Punktiga 3 lisatakse RLS § 206 lõike 71 lõppu täpsustus, et sättes ette nähtud riigilõiv rakendub iga sagedusloale kantud sageduskanali või sagedusvahemiku kohta. Muudatus on vajalik, kuna kehtiv sõnastus ei täpsusta, kas lühiajalise sagedusloa riigilõiv on taotluspõhine või sageduspõhine. Kavandatava muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ja vältida väärtõlgendusi. Täpsustusega sätestatakse üheselt, et riigilõivu tuleb tasuda iga eraldatava sageduskanali ja -vahemiku kohta. Sõnastuse täpsustamine tagab, et riigilõivu suurus vastab tegelikule halduskoormusele ja loa andmisega eraldatud ressursile.

Punktiga 4 täiendatakse RLS § 206 lõikeid 8 ja 10, lisades sätestatud regulatsioonile välistuse raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatja sagedusloa puhul. Muudatus välistab raadioteenuse sageduslubade puhul seni kehtinud lühiajaliste lubade riigilõivumäärade kohaldamise, kuna eelnõuga planeeritakse ESS-is kavandatavate muudatustega arvestades kehtestada raadioteenuste sageduslubadele uued täpsustatud riigilõivumäärad.

Punktiga 5 lisatakse RLS §-i 206 lõige 81, millega kehtestatakse lühiajalise, 8–31 kalendripäeva kehtiva raadioteenuse sagedusloa riigilõivuks 1/42 osa RLS lisas 3 märgitud riigilõivu määrast. Muudatus on vajalik selleks, et luua proportsionaalne riigilõivumäär ajutiste raadiolubadega seotud sageduslubade andmiseks.

Punktiga 6 lisatakse RLS §-i 206 lõige 101, millega kehtestatakse 32 päevast kuni 11 kuuni kehtiva raadioteenuse sagedusloa riigilõivuks 1/84 osa RLS lisas 3 märgitud määrast iga kuu kohta. Selline määr tuleneb loogikast, et aasta kohta rakendatav 1/7 osa määrast on jagatud 12-ga ning seega saadud kuude arvuga arvestav sagedusloa riigilõivumäär, mis tagab sagedusloa kehtivusega proportsionaalse lõivu.

Punktiga 7 täiendatakse RLS § 206 lõiget 13 ja välistatakse kavandatava regulatsiooni alt raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatja sagedusluba. Muudatus on seotud eelnõu § 4 punktiga 8, millega lisatakse raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale antud sagedusloa riigilõivu kohta uus regulatsioon RLS § 206 lõike 131 näol.

Punktiga 8 lisatakse RLS §-i 206 lõige 131, mis sätestab, et raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale antud sagedusloa omaniku soovil sagedusloal lisas 3 nimetatud tingimuste muutmise eest tasutakse riigilõivu lisaks RLS § 206 lõikes 12 sätestatud riigilõivumäärale 1/84 osa RLS lisas 3 sätestatud esialgse riigilõivumäära ja muudetud tingimuste esialgsest suurema riigilõivumäära erinevusest iga kuu kohta, mis on jäänud sagedusloa kehtivusaja lõppemiseni. Selle muudatusega kehtestatakse eelnevaga analoogne proportsionaalse lõivu arvestuse kord ka juhuks, kui raadioteenuse sagedusloa tingimusi muudetakse loa kehtivusaja jooksul. See tagab, et riigilõivu tasutakse ainult sagedusloa tegeliku kehtivusaja eest.

Punktiga 9 kehtestatakse RLS lisa 3 uues sõnastuses. Lisa 3 uuendamine on vajalik, et viia riigilõivumäärad vastavusse kõnesoleva eelnõuga kavandatavate muudatustega sageduslubade kehtivusaegades ja arvestuspõhimõtetes. Samuti on uues redaktsioonis ühtlustatud digi-TV ja digiraadio lõivumäärasid, kuivõrd nende erinev lõivumäär ei ole põhjendatud. Selle tulemusena lähevad digiraadio load vähesel määral taotlejale soodsamaks ning lõivumäärad on loogilises seoses lubade kehtivusaja ja eraldatava ressursiga.

Lisaks kaotatakse lisas 3 ette nähtud eraldi riigilõivumäärad väga suure võimsusega saatjate jaoks, kuna tehnoloogia arengu tõttu ei ole nii suure võimsusega saatjaid enam kasutusel.

RLS lisas 3 muudetakse ka satelliitside maajaama riigilõivude määra. Arvestades ressurssi ja satelliidisageduste planeerimise keerukust sõltumata sagedusalast ei ole põhjendatud praeguse regulatsiooni kohane lõivu vähenemine kõrgematel sagedustel. Kõnealust lõivu tasuvad globaalsed satelliitsideteenuse pakkujad konkureerivad Eesti ettevõtjatega samal turul, kuid satelliitsageduste eest küsitav väike lõiv jätaks Eesti ettevõtjad, kes tasuvad sama teenuse osutamise jaoks vajalike sageduste eest palju rohkem, ebavõrdsesse seisu.
Eelnõu §-ga 5 muudetakse tarbijakaitseseadust (TKS)
Punktiga 1 täiendatakse TKS § 41 lõiget 1 pärast sõnu „esimees ja“ tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõikes 112 nimetatud juhul“. Muudatuse tegemine on vajalik tulenevalt komisjoni koosseisu üldreegli muutmisest, mille kohaselt vaadatakse vaidlus üldjuhul läbi üheliikmelises koosseisus (komisjoni esimees ainuisikuliselt).
Punktiga 2 muudetakse TKS § 41 lõikeid 111 ja 112 ning nähakse ette, et enamasti vaatab komisjoni esimees tarbijavaidlusasja läbi ja lahendab vaidluse ainuisikuliselt (üheliikmeline komisjon). See võimaldab kiiremat ja efektiivsemat menetlust. Kui vaidluse läbivaatamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud ebaselged või keerukad, võib komisjoni koosseisu kinnitada ka kolmeliikmelina. Kolmeliikmeline komisjon koosneb komisjoni esimehest, ettevõtlus- või kutseliidu esindajast ja tarbijate huve esindava organisatsiooni või asutuse esindajast. Ettevõtlus- või kutseliidu esindaja kinnitatakse komisjoni koosseisu, lähtudes vaidlusega seotud kaupleja tegevusvaldkonnast. Tarbijate huvide esindajana ei kinnitata komisjoni koosseisu vaidluse läbivaatamist ettevalmistanud ametnikku (lõige 112).
Kehtiva seaduse kohaselt lahendab komisjon vaidlusi reeglina kolmeliikmelises koosseisus ning kui asjaolud on selged, lahendab komisjoni esimees vaidluse ainuisikuliselt. Juba praegu lahendab komisjoni esimees suurema osa vaidlusi ainuisikuliselt ning seetõttu tehakse seaduses muudatus, mille kohaselt lahendab vaidluse enamasti üksnes komisjoni esimees, v.a kui vaidluse asjaolud ei ole selged.
Kui vaidlust vaatab läbi komisjoni esimees ainuisikuliselt, tagab see kiirema lahendi nii tarbijale kui ka kauplejale, kuna puudub vajadus kaasata tarbijate ja kauplejate esindajat, kellega tuleks eraldi kokku leppida sobiv aeg kaasuse aruteluks.
Kehtiva TKS § 41 lõigetes 111 ja 112 on juba sätestatud põhimõtted, kuidas komisjoni koosseis kujuneb, kuid kuna eelnõuga tehakse muudatused komisjoni koosseisu üldreeglis, tuleb sätete 111 ja 112 asukohad vahetada. Kuigi hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 37 sätestab, et kehtiva seaduse struktuuriosade numeratsiooni ei muudeta, tuleb seda antud juhul siiski teha, sest komisjoni koosseisu üldreegli muudatuse tõttu ei ole sätete loogilist järjestust muul viisil võimalik tagada kui sätete asukohti omavahel vahetades.
Punktiga 3 sätestatakse TKS § 44 lõikes 2 komisjoni sekretariaadi kohustus istungeid helisalvestada, mitte enam protokollida, nagu seda näeb ette kehtiv regulatsioon. Istungite protokollimiseks puudub praktiline vajadus, sest uued tehnilised lahendused võimaldavad istungeid kiirelt ja lihtsalt helisalvestada. Seega puudub vajadus koostada mahukaid ja aeganõudvaid protokolle.
Punktiga 45 tehakse muudatus TKS § 47 lõike 3 punktis 4 ning nähakse ette, et avaldust ei pea võtma menetlusse siis, kui vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro. Kehtivas korras on alampiiriks 30 eurot ja see on kehtinud juba üle kaheksa aasta. Arvestades inflatsiooni, on nõude esitamise alampiiri tõstmine asjakohane ja vajalik. Komisjonile jääb endiselt kaalutlusõigus ka alla 50 euro suuruste nõuete menetlemiseks, seda näiteks juhul, kui vaidluse lahendamine on oluline praktika kujundamise seisukohast. Seega on komisjon pädev lahendama ka väiksema summa (alla 50 euro) üle peetavat vaidlust, juhul kui see on oluline paljude tarbijate õiguste seisukohast. Näiteks võib olla oluline lahendada vaidlus, mis puudutab sideettevõtjate poolt tuhandetele tarbijatele saadetud arveid, ning kujundada selles küsimuses tarbijaõiguslik praktika, vaatamata sellele, et konkreetsele tarbijale esitatud arve võib olla väike. Komisjonis menetlemisele kuuluva nõude suurendamisel 30-lt eurolt 50-le eurole väheneks menetluste arv (maksimaalselt 14%) ning seejuures ka ressurss ja koormus nii ettevõtjatel, kes menetluses osalema peavad, kui ka sekretariaadil ja komisjoni esimehel, kes kaebusi lahendavad ja menetlusi läbi viivad. Kehtivas korras on alampiiriks 30 eurot ja see on kehtinud juba üle kaheksa aasta.
Punktiga 54 tehakse muudatus TKS § 47 lõikes 3, millega antakse komisjoni sekretariaadile lisapädevus otsustada, millal jätta tarbija avaldus menetlusse võtmata või menetlus lõpetada. Muudatustega antakse sekretariaadile õigus jätta tarbija avaldus menetlusse võtmata või menetlus lõpetada, kui: 1) avaldus ei ole esitatud tarbija seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks; 2) tarbija taotletava eesmärgi saavutamine kohtuvälises menetluses on perspektiivitu; 3) vaidluse lahendamine ei ole võimalik põhjaliku uurimise ja tunnistajate ärakuulamiseta ning seda oleks otstarbekam lahendada maakohtus; 4) vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro ja vaidluse lahendamine ei ole oluline praktika kujundamise või senise praktika olulise muutmise vajaduse seisukohast, vaidlusel ei ole tähendust võimalike teiste tarbijate jaoks või tegemist ei ole lepingu täitmise või lepingu tühisuse tuvastamise nõudega.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt on selline pädevus komisjoni esimehel, kes teeb otsuse vastavalt sekretariaadi ettevalmistatud ettepanekule. Seega on juba praegu komisjoni sekretariaadil pädevus ja kogemus selliste otsuste tegemiseks, kuid need vormistab esimees. See on lisakulu riigile, sest komisjoni esimehi tasustatakse tunnipõhiselt. Sellise pädevuse andmisega sekretariaadile vähendatakse esimeeste koormust ning kuna juba praegu vormistavad esimehed sellised otsused sekretariaadi ettepanekul, puudub alus kahelda sekretariaadi pädevuses selliseid otsuseid teha. Komisjoni sekretariaat koosneb õigusharidusega juristidest, kes teevad juba praegu suure osa ettevalmistavat tööd ära. Sisulise otsuse tegemise pädevus jääb jätkuvalt komisjoni esimehele (TKS § 57).
Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks TKS § 47 lõike 4 esimene lause, mille kohaselt tarbija avalduse menetlusse võtmata jätmise otsustab komisjoni esimees sekretariaadi ettepanekul. Lause tunnistatakse kehtetuks, kuna komisjoni sekretariaadile antakse juurde pädevus jätta tarbija avaldus menetlusse võtmata või menetlus lõpetada sama paragrahvi lõike 3 punktide 1–4 alusel. Kehtiva regulatsiooni alusel otsustab seda komisjoni esimees sekretariaadi ettepanekul.
Punktiga 7 muudetakse TKS § 51 lõiget 2 ja nähakse ette, et vaidlus vaadatakse läbi ja lahendatakse kirjalikus menetluses ning et tarbija võib taotleda asja arutamist suulisel istungil. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib tarbija taotleda asja arutamist suulisel istungil ning komisjonil puudub alus sellest keeldumiseks, kuigi menetluse käigus võib saada komisjonile selgeks, et suuliseks istungiks vajadus puudub. Komisjoni esimees võib jätta tarbija taotluse rahuldamata, kui vaidluse lahendamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged ja otsuse tegemine asjas on võimalik ilma suulise arutamiseta. Sealjuures näitab komisjoni praktika, et ligi 60% tarbijavaidlusasju lahendatakse kirjalikus menetluses ja kui tarbija ongi taotlenud asja suulist arutamist, siis sageli ei ilmu kaupleja istungile. Seetõttu võib eeldada, et kavandatav muudatus ei mõjuta oluliselt komisjoni väljakujunenud praktikat.
Punktiga 8 jäetakse TKS § 51 lõikest 3 välja sõnad „kui tarbija on selleks soovi avaldanud või“. Komisjoni esimehele jääb kaalutlusõigus korraldada istung, kui ta peab seda vajalikuks.
Punktiga 9 muudetakse TKS § 54 pealkirja ja jäetakse välja nõue tarbijavaidluste komisjoni suulisi istungeid protokollida, kuna tänapäevased tehnilised abivahendid võimaldavad komisjoni istungite arutelu helisalvestada, mistõttu puudub komisjoni sekretariaadil vajadus koostada mahukaid protokolle.
Punktiga 10 tehakse muudatus TKS § 54 lõikes 1 – kaotatakse ära komisjoni sekretariaadi kohustus istungeid protokollida ja see asendatakse helisalvestamise kohustusega. Võrreldes kehtiva seadusega jääb samaks see, et komisjoni esimees otsustab istungi helisalvestamise (kehtivas seaduses protokollimise) vajaduse üle olukorras, kus vaidlevad pooled istungil ei osale.
Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks TKS § 54 lõiked 11 (kohustuslikud andmed protokollis) ja 2 (protokolli allkirjastamise kohustus), kuna eelnõuga kaotatakse ära tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi kohustus protokolle koostada ning protokollide koostamine asendatakse istungi helisalvestamisega. Kuna edaspidi komisjoni istungeid ei protokollita, vaid need helisalvestatakse, siis kaob vajadus protokolle allkirjastada.
Punktiga 12 asendatakse TKS § 54 lõikes 3 sõna „protokolle“ sõnaga „helisalvestisi“. Muudatuse tingib asjaolu, et uue regulatsiooni kohaselt komisjoni istungeid ei protokollita, vaid need helisalvestatakse.
Eelnõu §-ga 6 muudetakse tubakaseadust (TubS)
Muudatusega täiendatakse TubS § 22 lõikega 21, mille kohaselt tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote müügisaaliga müügikoht on kaupleja valduses olev selgelt eristatav ja piiritletud ala, kuhu tarbija siseneb tehingu tegemiseks.
Tubakaseaduse muudatustega luuakse õigusselgust müügisaaliga müügikoha termini defineerimise teel. Tubakaseadus keelab üldjuhul tubakatoodete müügi müügisaalita müügikohas. Tegemist on tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete jaemüügikohale kehtiva esemelise majandustegevuse nõudega, mida ei kohaldata vaid müügikohtadest moodustuval marsruudil liikuvale, kauba jaemüügiks kohandatud sõidukile ja kioskile. Müügisaaliga müügikoht on seaduses aga defineerimata. Seetõttu on erinevate müügikohtade seadusele vastavuse hindamine olnud ettevõtjate jaoks praktikas keerukas, eriti just avalikke üritusi arvestades. Õigusselguse põhimõtte kohaselt peavad õigusaktid olema piisavalt selged ja arusaadavad, et isikutel oleks mõistlik võimalus riigi tegevust ette näha ja kohandada oma tegevust sellele vastavalt. Seetõttu on vaja müügisaaliga müügikoha termin defineerida seaduse tasandil.
Legaaldefinitsioonis on oluline esile tuua, et tegemist ei pea olema siseruumiga, vaid tegemist võib olla ka alaga või piirkonnaga, mis aga peab olema ülejäänud ala või ruumiga võrreldes selgelt piiritletud ja seega eristatav. Sealjuures on oluline, et tooted ega kaubamärgid ei oleks nähtavad väljastpoolt seda ala (TubS § 22 lg 31 p 1). Alana võib sealjuures käsitleda ka telki või muud ajutist lahendust, kui see täidab eelnimetatud tingimused. Kuna definitsiooni kohaselt peab tarbijal olema võimalik siseneda selgelt eristatavale alale, ei ole võimalik kasutada tubakatoodete müügiks põrandale asetatud riiulit või ratastega käru.
Õigusnormide selgus ja ühesemalt mõistetavus võimaldavad ettevõtjatel edaspidi paremini aru saada müügisaaliga müügikoha nõude sisust. Defineerimine loob ettevõtjatele õiguskindlust. Kuna müügisaaliga müügikoha nõue kehtib, ei kaasne muudatusega uusi kohustusi.
Eelnõu §-ga 7 muudetakse turismiseadust (TurS)
Eelnõuga täiendatakse TurS § 151 lõiget 10 pärast sõna „väljastamist“ sõnadega „käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud viisil”. Turismiseaduse § 151 lõige 10 kohustab reisiettevõtjat edastama TTJA-le tagatise olemasolu tõendava dokumendi (allkirjastatud kindlustuspoliis, pangagarantii) viivitamata pärast tagatise väljastamist. Tagatise dokumendi enese esitamise viisi ei ole seni TurS-is reguleeritud. Muudatuse kohaselt saab tagatise dokumenti esitada edaspidi üksnes majandustegevusregistri kaudu (Eesti teabevärava või notari kaudu), nagu esitatakse majandustegevusteade. Kehtivad MSÜS ja TurS näevad ette, et reisiettevõtja esitab majandustegevusteates andmed tagatise suuruse, kehtivuse alguskuupäeva ja lõpukuupäeva ning tagatise väljastanud ettevõtja kohta. Kuna enamik tagatisi väljastatakse üheks aastaks, siis peab reisiettevõtja tagatise andmeid registris uuendama pea iga aasta, tagamaks registriandmete õigsuse. Tagatise dokumendi hõlpsaks esitamiseks on majandustegevusteates loodud võimalus lisada see failina tagatise andmete juurde, kuid jätkuvalt kasutatakse ka võimalust esitada tagatise dokument e-posti teel. Lihtsustamise ja menetluste kiirendamise eesmärgil nähakse edaspidi ette, et ettevõtja esitab ka tagatise dokumendi(d) sama ühtse kanali kaudu. Muudatus aitab tagada TTJA-s avalike ressursside tulemusliku ja efektiivse kasutuse, vähendades koormust, mis kaasneb tagatisega seotud andmete ja dokumentide eri viisidel vastuvõtmise, registreerimise ja nende vastavuse kontrollimisega.
Eelnõu §-ga 8 muudetakse väärismetalltoodete seadust (VMTS)
Punktiga 1 muudetakse VMTS § 201 lõikeid 1–4. Paragrahvi 201 lõikes 1 tehakse muudatus, mille järgi on nimemärgise registreering edaspidi tähtajatu ehk nimemärgis tuleb registreerida üks kord. Kehtiva korra järgi on registreering tähtajaline ja vajab iga kümne aasta tagant uuendamist, mis tekitab nii ettevõtjatele kui ka TTJA-le juurde halduskoormust.
VMTS § 201 lõiget 2 muudetakse ja see sõnastatakse ümber nii, et edaspidi tuleb nimemärgise registreeringule tähtaeg määrata ainult juhul, kui nimemärgise registreerimisel sissevedaja esitatud sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on tähtajaline. Sellisel juhul tuleb lähtuda sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalikku nõusolekusse märgitud tähtajast. Tegemist on kehtiva nõudega, mis VMTS-is säilitatakse.
VMTS § 201 lõikes 3 sätestatakse tingimused, mille täitmise korral tuleb tähtajalist nimemärgise registreeringut pikendada. Pikendamine on võimalik juhul, kui:
1. sissevedaja on tasunud vastava riigilõivu ning
2. esitanud uue kirjaliku nõusoleku sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtjalt.

Kirjeldatud tingimuste sätestamine tagab selguse ja läbipaistvuse sama paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud tähtajalise registreeringu pikendamise protsessis ning välistab tõlgendamisruumi. Varem kehtisid samad tingimused kõigi nimemärgiste pikendamisele, kuid kuna eelnõuga muudetakse ilma kirjaliku nõusoleku kohustuseta nimemärgised tähtajatuks, siis kitsendatakse tingimusi ainult eelnõukohases § 201 lõikes 2 kirjeldatud nimemärgistele.
VMTS § 201 lõikega 4 kitsendatakse TTJA-le nimemärgise registreeringu lõppemisest teatamise kohustust ainult juhtudele, kui lõpeb kavandatud VMTS § 201 lõikes 2 kirjeldatud kirjaliku nõusoleku kehtivusaeg. Muudatusega säilitatakse etteteatamise tähtaeg, milleks oli vähemalt kaks kuud.
Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks VMTS § 201 lõige 5, mis on tehniline muudatus ilma sisulise muutuseta. Seda, kas registreeringu kehtivusaega pikendatakse kande tegemisega või muul viisil, ei ole vaja seaduse tasandil reguleerida.
Punktiga 3 täiendatakse § 55 lõikega 7, mille kohaselt loetakse enne muudatuse jõustumist registreeritud nimemärgised kehtivaks tähtajatult, välja arvatud juhul, kui registreering põhines tähtajalisel kirjalikul nõusolekul. Lisatava sättega välditakse, et juba tähtajaliselt registreeritud nimemärgised kaotaksid kehtivuse kehtivustähtaega lõpetava päeva saabumisega.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. ESS-i ja RLS-iga tehtavad muudatused on peamiselt riigisisese haldusmenetluse ja riigilõivude korra täpsustused, mis ei ole vastuolus Euroopa elektroonilise side seadustiku (direktiiv (EL) 2018/1972) põhimõtetega. Halduskoormuse vähendamine on kooskõlas Euroopa Liidu parema õigusloome põhimõtetega.
6. Seaduse mõjud
Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, majanduslik mõju, mõju regionaalarengule ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Muid valdkondi eelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta.
Alkoholiseadus
Kavandatav muudatus: lisatakse täpsustus, et müügisaali nõue ei kohaldu alkohoolse joogi jaemüügile e-kaubanduses, toitlustuses ega avalikul üritusel.
Mõju valdkond: majanduslik mõju
Sihtrühm: väikeettevõtjad, e-kaubanduse platvormid, toitlustusasutused, avalike ürituste korraldajad
Mõju võib pidada väheoluliseks. Muudatus loob õigusselguse, et alkohoolse joogi jaemüüjal on võimalik e-kaubanduses, toitlustusettevõttes ja avalikel üritustel müüa alkoholi ilma müügisaali olemasoluta. See toetab regionaalset ettevõtlust. Praegu seaduses olev teatav vasturääkivus võis tekitada ettevõtjates segadust, kas toitlustusettevõttes ja avalikul üritusel on lubatud alkoholi jaemüük ilma füüsilise müügisaali olemasoluta. Muudatusega kaob see vasturääkivus ning toetatakse ka järelevalvet.
Mõju valdkond: mõju regionaalarengule
Sihtrühm: maapiirkondade ettevõtjad, kohalike ürituste, laatade ja festivalide korraldajad
Muudatuse mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. See loob õigusselguse, et alkohoolse joogi jaemüük on avalikel üritustel, sealhulgas laatadel ja festivalidel, lubatud ka ilma püsiva müügisaali olemasoluta. Muudatus toetab regionaalset ettevõtlust ning kaudselt ka turismi.
Kavandatav muudatus: muudetakse alkohoolsete jookide jaemüügi regulatsiooni selliselt, et jaemüük on lubatud e-kaubanduses ilma kauplust või toitlustusettevõtet omamata.
Mõju valdkond: majandus
Sihtrühm: väikeettevõtjad, e-kaubanduse platvormid, tootjad
Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. Muudatus vähendab ettevõtjate halduskoormust ja kulusid, kuna kaob kohustus pidada füüsilist müügisaali. E-kaubanduse kaudu müük muutub paindlikumaks, mis soodustab väikeettevõtlust ja kohalike väiketootjate turulepääsu. Füüsilise müügisaali nõue, mis on osutunud ebaefektiivseks ja konkurentsi moonutavaks, kaob ära. Ettevõtjad ei ole kohustatud oma senises tegevuses muudatusi tegema, kuid neil avaneb võimalus teha majandustegevust väiksemate kuludega, kui nad ei soovi pidada eraldi füüsilist müügisaali. Muudatus mõjutab positiivselt kõiki ettevõtjaid, sealhulgas ekspordiga tegelevaid äriühinguid ja e-residentide asutatud Eestis registreeritud ettevõtjaid, kes on tundnud huvi just veebimüügi vastu. See laiendab ettevõtjate võimalusi müüa tooteid otse kliendile. Suureneb ettevõtja iseseisvus oma majandustegevuse korraldamisel ja planeerimisel.
Positiivse mõjuna võib esile tõsta ka suuremat mõju väike- ja kohalikele ettevõtjatele, kellel on nüüd lihtsam oma tooteid otse tarbijatele turustada. Seeläbi lüheneb tehinguahel võrreldes edasimüügiga kauplustele ning ahela lühenemine võib tähendada tarbijale odavamat toote hinda ja tulu liikumist otse tootjale.
Mõju valdkond: halduskorraldus
Sihtrühm: kohalikud omavalitsused, järelevalveasutused (TTJA, PPA, MTA, PTA)
Muudatuse mõju TTJA-le on oluline. See vähendab halduskoormust, kuna kaob vajadus menetleda näilisi poode (nt laoruumides või olematu lahtiolekuajaga), mis on loodud üksnes kehtiva seaduse nõude täitmiseks. Füüsilise müügisaali olemasolu ei ole hõlbustanud e-kaubanduse müügitehingute kontrollimist, kuna veebimüügi üle on tulnud teha eraldi järelevalvet.
Kuna ettevõtjatel kaob vajadus pidada fiktiivseid poode alkoholi jaemüügiks e-kaubanduse kaudu, võib eeldada, et paljud sellised müügikohad suletakse, kuna nende pidamine on olnud lisakulu. Selle tulemusel väheneb TTJA ja PPA kontrollitavate müügikohtade arv. Tõenäoliselt on mõju PPA-le (vanusekontroll) siiski minimaalne, kuna paljudes fiktiivsetes poodides müüki tegelikult ei toimu.
Samas on oodata mõningast majandustegevuse registri ja PTA teavituste arvu kasvu, kuna kõik e-poodi pidavad ettevõtjad, kellel füüsiline müügikoht puudub, ei ole siiani teinud nõutavaid teavitusi. Selliste teavituste arvu kasv on aga eelduslikult ühekordne, kuna muudatuse jõustumise järel võib oodata, et need, kellel on teavitused tegemata, teevad need ära. Samas võib alkohoolse joogi iseseivalt e-kaubanduses müümise lubamise järel eeldada selle tegevusvormi mõningast kasvu. Edaspidi võib piirangu kadumise tõttu eeldada toodete mõningast suuremat müüki e-kaubanduse kaudu, mis järelevalveasutustele tähendab laiemat kontrollitavate ringi. Kuna e-kaubanduses müümine on ka praegu lubatud, ei ole siiski alust prognoosida koormuse märgatavat kasvu. Erinevalt kauplusest või toitlustusettevõttest saab e-kaubanduse puhul paljude nõuete täitmist kontrollida ka toiminguid kohapeal tegemata, mistõttu on järelevalvetoimingute tegemine lihtsam, kiirem ja ajaliselt paindlikum nii korrakaitseorganile kui ka ettevõtjale. Kogumis võib järelevalvatavate e-kaubanduse müügikohtade arvu suurenemist tasakaalustada mõnegi füüsilise müügikoha kadumine. Seetõttu võib eeldada, et järelevalveasutused ei vaja muudatuse tõttu lisaressurssi, vaid eelkõige võib muudatus mõjutada mõningal määral juba tehtavate toimingute iseloomu ja ressurss minna ühelt toimingult teisele.
Kavandatav muudatus: kaotatakse kassaaparaadi nõue ning sätestatakse, et alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui kellaaja täpsusega fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõik alkohoolse joogi jaemüügi tehingud.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: väikeettevõtjad, kauplused ja toitlustusasutused
Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. Kassaaparaadi nõude kaotamine vähendab ettevõtjate halduskoormust ja kulusid, eriti väiksemate müügikohtade puhul, kus kassaaparaadi soetamine ja ülalpidamine on olnud ebamõistlikult koormav. Oluline on, et puuduvad konkreetsed nõuded kassaaparaadile ning sõnasõnalise tõlgenduse kohaselt on kassaaparaat spetsiaalne seade rahaliste arvelduste tegemiseks kassas. Sellisest tõlgendusest lähtuvalt ei sobiks kassaaparaadiks nt tahvelarvuti, mis võib sobiva tarkvaralise lahenduse puhul olla piisav nõuete täitmiseks. Muudatusega jääb ettevõtjale vabadus valida sobiv tehniline lahendus müügitehingute salvestamiseks, mis toetab ka innovatsiooni. Regulatsioon muutub tehnoloogianeutraalseks, rõhutades tulemuse olulisust – tehingu andmete fikseerimist, mitte konkreetse seadme kasutamist. Ettevõtjatele ei kaasne kohustust kassaaparaadist vabaneda ja ettevõtjad võivad jätkata olemasoleva kassaaparaadi kasutamist, eeldusel, et sellega on võimalik fikseerida vajaminevad andmed kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: TTJA, kohalikud omavalitsused
Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. Seni kehtiva seaduse kohaselt on ettevõtjal kohustus omada kassaaparaati. Samas on järelevalve seisukohalt eelkõige tähtis tehingu aja fikseerimine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Edaspidi ei pea järelevalve korras eraldi tuvastama, kas ettevõtja kasutatav süsteem on käsitatav kassaaparaadina või muu süsteemi kasutamine kassaaparaadi nõude täitmata jätmise tõttu korrarikkumine. Seega saab muudatuse järel keskenduda üksnes sellele, et tehingu kellaaeg oleks säilitatud.
Kavandatav muudatus: sätestatakse, et alkohoolse joogi valduse üleandmisel peab senine valdaja tuvastama valduse omandaja vanuse kas isikut tõendava dokumendi alusel või kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi vahendiga, välja arvatud juhul, kui isik on ilmselgelt täisealine või tema isik on senisele valdajale teada.
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju
Sihtrühm: tarbijad, müüjad, üldsus
Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. E-identimise võimaldamine loob täiendava turvalise kanali vanuse kontrolliks, mis on eriti oluline e-kaubanduses ja kontaktivabas müügis. See suurendab innovatsiooni ning tarbija jaoks kiirust ja mugavust, eesmärgiga tagada kontroll, et alaealisele ei müüdaks alkoholi.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: alkoholi müüjad, e-kaubanduse platvormid
Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. Muudatus võimaldab müüjatel valida vanuse tuvastamiseks sobiv tehniline lahendus, sealhulgas Smart-ID ja Mobiil-ID, mis vähendab vajadust kontrollida füüsilist dokumenti. Samas võib see tähendada vajadust investeerida uutesse süsteemidesse, mis võib olla koormav väiksematele ettevõtjatele. Kuna uute süsteemide loomise kohustust ei ole ja see on ettevõtja vaba valik, kas võtta uusi süsteeme kasutusele, siis majanduslikult kahjulik mõju ettevõtja jaoks puudub. Ettevõtja võib ka edaspidi tuvastada isiku vanuse, paludes ostjal esitada isikut tõendav dokument. See, kas ja milliseid muid tehnilisi lahendusi ettevõtja tarbijale vanuse tuvastamiseks pakub, on ettevõtja valida, v.a e-kaubanduse puhul, kus alkohoolse joogi ostja vanust saabki enne tehingu tegemist või kauba tarbijale üleandmist (nt väljastades pakiautomaadi kaudu) kontrollida vaid tehnilise lahenduse abil.
Elektroonilise side seadus
Kavandatav muudatus: tarbetu aruandluse vähendamine.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: sideturul tegutsevad ettevõtjad
Tarbetu aruandluse vähendamine toob kaasa positiivse mõju sideteenuse osutajatele. Praegu küsib TTJA aruandluseks ettevõtjatelt pidevalt andmeid nende tegevuse kohta. See kohustus tekitab ettevõtjatele nii otseseid kui ka kaudseid kulusid, kuna nõuab tööaega andmete kogumiseks, töötlemiseks, kontrollimiseks ja edastamiseks. Aruandluskohustuse muutmine aastapõhiseks vähendab oluliselt ettevõtjate halduskoormust. Andmete kogumise ja esitamise sageduse vähenemine vabastab ettevõtjate ressursse, mida saab suunata põhitegevuse arendamisse, näiteks teenuste kvaliteedi parandamisse, innovatsiooni või klienditeenindusse.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: TTJA, Justiits- ja Digiministeerium
TTJA jaoks väheneb andmete kogumise, süstematiseerimise, analüüsimise ja säilitamisega seotud töömaht. Kvartaliaruannete koostamise ja esitamise kohustuse kaotamine ettevõtjatel võimaldab TTJA-l oma ressurssi tõhusamalt kasutada. Vabanenud ressurssi on võimalik suunata olulisemate ja sisulisemate ülesannete täitmisse. TTJA saab keskenduda põhjalikumale iga-aastasele turuülevaatele, mis annab pikaajalistest trendidest parema pildi kui sagedased, kuid pealiskaudsemad kvartaliaruanded. See on kooskõlas praktikaga, mis on näidanud, et sideteenuste turul ei toimu ühes kvartalis sedavõrd olulisi muutusi, mis nõuaksid pidevat detailset aruandlust.
Ka Justiits- ja Digiministeeriumi töökoormus väheneb, kuna kvartaliülevaadete vastuvõtmise, läbitöötamise ja arhiveerimise kohustus kaob.
Justiits- ja Digiministeerium saab vabanenud ressurssi tõhusamalt kasutada valdkonna strateegiliste küsimustega tegelemiseks, selle asemel et töödelda sagedasi, kuid väheinformatiivseid aruandeid. Samas saab Justiits- ja Digiministeerium siiski tutvuda aastapõhiste aruannetega, mis annavad põhjalikuma turuülevaate ning peegeldavad efektiivsemalt turu pikaajalisi arengusuundi.
Kavandatav muudatus: pikendatakse raadioamatööri tööloa kehtivuseaega viie aasta pealt kümne aasta peale.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: raadioamatööri tööloa taotlejad
Raadioamatööri tööloa kehtivusaja pikendamine kümnele aastale avaldab positiivset mõju loa omanikele ja uutele taotlejatele. Mõju on peamiselt seotud halduskoormuse vähenemisega. Loaomanikud ei pea enam iga viie aasta tagant taotlust esitama, dokumente täitma ja tegema muid kaasnevaid tegevusi. Pikem kehtivusaeg annab raadioamatööridele suurema kindlustunde ja stabiilsuse. Väheneb oht, et loa pikendamine ununeb ja tegevus katkeb.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: TTJA
Tööloa kehtivusaja pikendamine vähendab otseselt ja püsivalt TTJA menetletavate pikendamistaotluste arvu. Pikas perspektiivis väheneb esitatavate pikendamistaotluste hulk ligikaudu poole võrra, mis toob kaasa olulise töökoormuse languse. Töökoormuse vähenemisest vabanevat ressurssi – nii tööaega kui ka sellega seotud kulusid – saab TTJA suunata teistesse olulistesse ülesannetesse.
Kavandatav muudatus: ühtlustatakse raadio- ja sagedusloa kehtivusajad.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: raadiosagedustel tegutsevad raadioteenuse osutajad
Raadio- ja sagedusloa kehtivusaegade ühtlustamine avaldab raadiosagedustel tegutsevatele raadioteenuse osutajatele olulist positiivset mõju. Erineva kehtivusajaga lubade haldamine on ettevõtjate jaoks ebaefektiivne ja tekitab asjatut bürokraatiat. Lubade kehtivusaegade sünkroniseerimine vähendab administratiivset segadust ja kulusid. Ühtlustatud ja pikemad lubade kehtivusajad annavad ettevõtjatele stabiilsema tegevuskeskkonna. See on eriti oluline kapitalimahukate investeeringute tegemisel, kuna ettevõtja saab kindel olla, et tema tegevuseks vajalikud load kehtivad prognoositava ja piisavalt pika perioodi vältel. Ettevõtjad ei pea enam pidama arvestust lubade erinevate tähtaegade üle ja esitama pikendamistaotlusi eri aegadel. Lubade haldamine muutub lihtsamaks. Lubade üheaegne pikendamine võimaldab ettevõtjal planeerida oma tegevust ja eelarvet efektiivsemalt.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: TTJA
Muudatusel on positiivne mõju TTJA töökorraldusele. Erineva kehtivusajaga lubade menetlemine on killustatud ja ressursimahukas tegevus. Lubade kehtivusaegade ühtlustamine võimaldab TTJA-l oma tööd paremini planeerida ja muuta see süsteemsemaks. Selle asemel, et käsitleda sama ettevõtja erinevaid lubasid eri aegadel, saab neid menetleda koos, mis säästab oluliselt tööaega.
Kavandatav muudatus: majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Tehnilise Järelevalve Ameti tehnilise järelevalve teostamise statsionaarsete seadmete paiknemise piirkonnad“ tunnistatakse kehtetuks.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: raadiosagedusi kasutavad ettevõtjad
Määruse ja selle aluseks olevate seadusesätete kehtetuks tunnistamisel on majandusele otsene positiivne mõju. Kehtiv regulatsioon takistab sagedusloa andmist teatud geograafilistes piirkondades, mis piirab ettevõtjate vabadust paigaldada oma saatjaid tehniliselt ja majanduslikult kõige otstarbekamatesse asukohtadesse. Selle piirangu kaotamine suurendab paindlikkust ja soodustab investeeringuid. Regulatsiooni lihtsustamine muudab sageduslubade taotlemise protsessi ettevõtjate jaoks läbipaistvamaks ja arusaadavamaks.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: TTJA
Muudatusel on positiivne mõju TTJA töökorraldusele, kuna see kaotab ühe sagedusloa andmisest keeldumise aluse ning sellega seotud menetlustoimingud. TTJA ei pea sagedusloa taotluste menetlemisel enam kontrollima, kas kavandatav saatja asub monitooringujaama kaitsepiirkonnas. See muudab lubade menetlemise kiiremaks ja vähem bürokraatlikuks. Aegunud ja tehnoloogia arengule jalgu jäänud piirangute kaotamine on osa heast haldustavast. See viib õigusruumi vastavusse tänapäeva tehnoloogilise reaalsusega, kus monitooringuseadmed on piisavalt häirekindlad.
Kavandatav muudatus: tarbetu dokumentatsiooni vähendamine ja õigusselguse loomine.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: sideturul tegutsevad ettevõtjad
Kavandatavatel muudatustel on sideturul tegutsevatele ettevõtjatele selge ja üheselt positiivne mõju. Need muudatused vähendavad bürokraatiat, suurendavad tegevusvabadust ning muudavad õigusruumi selgemaks ja paindlikumaks. Kuigi iga üksik muudatus võib tunduda väiksena, on muudatuste kogumõju halduskoormuse vähendamise näol märgatav. Ettevõtja ei pea enam esitama selliseid dokumente, mis on riigiasutuse enda andmebaasis olemas. See kaotab ära sisutühja protseduurilise sammu, säästes ettevõtja aega ja ressurssi, mida saab kasutada põhitegevuseks. Vormide kaotamine sagedusõiguste üleandmisel tähendab, et ettevõtjad saavad esitada teateid ja taotlusi vabas vormis, mis vastab seaduses nõutud sisule. Sagedusõiguste üleandmise korda sätestava määruse kehtetuks tunnistamine lihtsustab oluliselt protsessi mõistmist. Regulatsiooni lihtsustamine annab ettevõtjatele rohkem paindlikkust oma äriprotsesside korraldamisel. Aegunud tehniliste kriteeriumite kaotamine vabastab ettevõtjad kohustusest järgida regulatsiooni, mis ei vasta enam tänapäeva tehnoloogilisele reaalsusele. See annab neile vabaduse lähtuda oma tegevuses kehtivatest standarditest ja parimast praktikast. Ebavajalike ja aegunud õigusaktide (määrused, vorminõuded) kehtetuks tunnistamine ja sõnastuse uuendamine muudab õigusruumi selgemaks ja arusaadavamaks. Ajakohane õigusruum on stabiilse ja prognoositava ärikeskkonna oluline osa.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: TTJA
Muudatuste kogumõju TTJA töökorraldusele on positiivne. Muudatused optimeerivad TTJA sisemisi tööprotsesse, vähendavad bürokraatiat ja annavad otsuste tegemiseks selgema õigusliku aluse. Kõige otsesem mõju on sagedusloa menetluse muutmisel. Selle asemel, et hallata taotlejate saadetud dokumente (raadiolube), mida TTJA ise väljastab, saab TTJA teha kiire ja usaldusväärse kontrolli omaenda andmebaasist. See asendab ebaloogilise ja aeganõudva protseduuri tõhusa sisemise kontrolliga. Aegunud tehnilise kriteeriumi kaotamine vabastab TTJA kohustusest rakendada praktikas kasutut õigusnormi. Loobumine kohustuslikest vormidest ja eraldi määrusest sageduskasutusõiguse üleandmisel vähendab TTJA töökoormust. Kaob vajadus vorme hallata ja uuendada.
Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud
Sihtrühm: üldsus, side- ja meediateenuste tarbijad
Otsene sotsiaalne mõju on väike, kuid kaudselt aitab õigusruumi korrastamine kaasa stabiilsemale ja prognoositavamale teenuse osutamisele. Kavandatavate muudatuste sotsiaalne mõju on peamiselt pikaajaline, avaldudes läbi tõhusama riigihalduse ja paremini toimiva turu. Kiirem ja sujuvam asjaajamine riigiga võib soodustada uute teenuste turule toomist või olemasolevate laiendamist, mis rikastab tarbijate valikuvõimalusi. Efektiivsemalt tegutsev TTJA suudab paremini täita oma põhiülesandeid, näiteks teha turujärelevalvet ja lahendada raadiohäiretega seotud probleeme, mis tagab tarbijatele kvaliteetsema ja stabiilsema teenuse.
Lõhkematerjaliseadus
Kavandatav muudatus: lõhkematerjali veoloa kohustuse kaotamine riigisiseste vedude korral. Eesti territooriumi piires lõhkematerjali vedamise korral asendatakse loakohustus teatamiskohustusega.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: lõhkematerjali käitlevad ettevõtjad
Majandustegevuse registri kohaselt on Eestis 14 ettevõtjat, kellele on väljastatud lõhkematerjali käitlemise tegevusluba. Seoses kaitsetööstuse arenguga on oodata lõhkematerjali käitlevate ettevõtjate arvu mõningast suurenemist. Veoloa kohustuse kaotamine riigisiseste vedude korral on valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele soodsa mõjuga, kuna vähendatakse halduskoormust ning lõhkematerjali riigisisene vedu muutub oluliselt paindlikumaks. Kuna veoloal märgitakse vedaja andmed, lõhkematerjali andmed tootepõhiselt ja ka marsruut ning veoluba väljastatakse kuni kaheks aastaks, tähendas veoloal märgitud oluliste asjaolude muutumine (näiteks toodete lisandumine) varem uue veoloa taotlemist, millega kaasnes ka riigilõiv summas 130 eurot. Seejuures veoloa menetlusaeg on üldjuhul 6–10 tööpäeva. Praktikas on ettevõtjatel väga keeruline kõiki veotingimusi kaheks aastaks ette ennustada. Teatise puhul ei pea muudatuste järel enam loamenetlust läbima ja ettevõtjad saavad veetavaid tooteid ja kaasatud koostööpartnereid paindlikumalt vahetada. Kuna riigisiseseid veolube taotletakse aastas kümmekond, on otsene mõju ettevõtjate halduskoormusele mõõdukas ja finantsmõju riigilõivu näol väheoluline, kuid paindlikkuse lisamine soodustab oluliselt konkurentsi ja aktiivset majandustegevust.
Mõju valdkond: riigivalitsemine
Sihtrühm: TTJA, PPA, Kaitsepolitseiamet
Riigisisese veoloa asendamine veoteatisega vähendab vähesel määral halduskoormust veolubade menetluste arvu vähenemise tõttu. Riigilõivu laekub vähem suurusjärgus 1000–2000 eurot aastas. Veoteatis annab julgeolekuasutustele parema ülevaate lõhkematerjali vedudest ja võimaldab seega vajaduse korral operatiivselt täiendavaid julgeolekumeetmeid rakendada (näiteks nõuda marsruudi muutmist). Mõju riigiametite halduskoormusele on mõõdukas, kuid positiivne.
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju
Sihtrühm: elanikkond
Veoloa asendamine riigisiseste vedude puhul veoteatisega (vedu käitamisloaga hoiukohast kasutamiskohta) ei too elanikkonna jaoks kaasa otseselt tajutavaid muudatusi. Muudatus tagab mõnevõrra tõhusama järelevalve lõhkematerjali vedude üle, mis kaudselt suurendab vähesel määral ühiskonna turvatunnet.
Riigilõivuseadus
Kavandatav muudatus: amatöörraadiojaama tööloa riigilõivu muutmine.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: raadioamatööri tööloa taotlejad
Muudatus ei avalda raadioamatööridele finantsmõju, kuid sellel on positiivne mõju halduskoormuse vähenemise näol. Kuigi riigilõivu summa kahekordistub, kahekordistub ka loa kehtivusaeg. Seega jääb kulu loa kehtivusaasta kohta samaks. Positiivne mõju seisneb selles, et loa uuendamise ja riigilõivu tasumisega seotud toiminguid tuleb edaspidi sooritada poole harvemini, mis säästab loaomaniku aega ja vaeva.
Kavandatav muudatus: proportsionaalse riigilõivusüsteemi kehtestamine raadioteenuse sageduslubadele.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: raadioteenuse osutajad, sh lühiajalise raadioteenuse osutamiseks sageduslubade taotlejad
Muudatused on seotud raadioteenuse osutamiseks mõeldud sageduslubade kehtivusaja pikendamisega. Muudatuse järel tasuvad ettevõtjad riigilõivu täpselt selle perioodi eest, kui nad sagedusressurssi kasutavad. Kuupõhine arvestus ja proportsionaalne tasu loa tingimuste muutmise eest annavad ettevõtjatele paindlikkuse oma tegevuse planeerimisel ja sagedusvajaduse muutmisel.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: TTJA
Muudatus muudab riigilõivude administreerimise loogilisemaks ja õiglasemaks. Süsteem tagab, et riigi tulu piiratud ressursi kasutamise eest on otseses vastavuses eraldatud ressursi mahu ja kasutusajaga. Selged arvutuspõhimõtted muudavad menetlusprotsessi läbipaistvamaks.
Kavandatav muudatus: digitaaltelevisiooni ja -raadio sageduslubade riigilõivumäärade ühtlustamine.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: digiraadio teenuse osutajad
Muudatusel on positiivne majanduslik mõju digiraadio teenuse pakkujatele, kuna nende tegevuskulu (riigilõiv) väheneb. Kaotatakse põhjendamatu erisus ja turg muutub loogilisemaks.
Kavandatav muudatus: aegunud riigilõivumäärade kaotamine (väga suure võimsusega saatjad).
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: sideturul tegutsevad ettevõtjad
Otsene majanduslik mõju puudub, kuna keegi neid lõivumäärasid enam ei kasuta. Kaudne mõju on positiivne, kuna muudatus muudab õigusruumi selgemaks ja arusaadavamaks.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: TTJA
Muudatus on osa hea õigusloome tavast, mille käigus õigusruumi korrastatakse ja kaotatakse aegunud sätted. Mõju on positiivne regulatsiooni kvaliteedi seisukohast.
Kavandatav muudatus: satelliitside maajaamade riigilõivude korrigeerimine.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: satelliitsideteenuse pakkujad, sideteenuste osutajad
Muudatusel on turgu korrastav mõju. Globaalsetele satelliitsideteenuse pakkujatele tähendab see tegevuskulude kasvu Eestis, kuna nad peavad hakkama sagedusressursi eest tasuma suuremat ja õiglasemat lõivu. Kohalikele Eesti sideettevõtjatele on mõju aga selgelt positiivne. See kaotab turumoonutuse, kus globaalsed konkurendid said väärtusliku ressursi kätte põhjendamatult odavalt. See loob Eesti ettevõtjatele võrdsemad konkurentsitingimused, kuna kõik turuosalised tasuvad sarnase teenuse pakkumiseks vajaliku ressursi eest võrreldavat hinda.
Tarbijakaitseseadus
Kavandatav muudatus: nähakse ette, et reeglina vaatab tarbijavaidlusasja läbi ja lahendab vaidluse ainuisikuliselt komisjoni esimees.
Mõju valdkond: riigivalitsemine
Sihtrühm: TTJA
Mõju TTJA-le on väheoluline, kuivõrd juba praegu lahendab suurema osa vaidlusi ära komisjoni esimees ainuisikuliselt, st ilma tarbijate ja kauplejate esindajat kaasamata. 2024. a tarbijavaidluste komisjoni tegevusaruande kohaselt lahendas komisjon 2024. aastal vaidluse otsusega 955 juhtumil ning 806 otsust vormistas komisjoni esimees ainuisikuliselt, mis tähendab, et 85% otsustest lahendab juba praegu komisjoni esimees üksi.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses
Mõju tarbijatele ja kauplejatele on väheoluline, sest ka komisjoni praeguse praktika kohaselt teeb esimees otsuse ainuisikuliselt, kui vaidluse asjaolud on selged.
Kavandatav muudatus: kaotatakse tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi kohustus koostada istungitest mahukaid protokolle ning see asendatakse istungi helisalvestamise kohustusega.
Mõju valdkond: riigivalitsemine
Sihtrühm: TTJA
Mõju TTJA-le on positiivne ning oluline, sest praegu koostab tarbijavaidluste komisjoni sekretariaat mahukaid ja aeganõudvaid protokolle, kuigi tänapäevased digilahendused võimaldavad istungeid protokollida helisalvestades, mis võtab oluliselt vähem aega.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses
Mõju kauplejatele ja tarbijatele on väheoluline, sest tulevikus istungeid küll ei protokollita, kuid istungid helisalvestatakse ning menetlusosalistel ja komisjonil on võimalik ikkagi hiljem tutvuda istungi helisalvestisega.
Kavandatav muudatus: antakse tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadile uus pädevus – otsustada menetluse alustamata jätmise või lõpetamise üle.
Mõju valdkond: riigivalitsemine
Sihtrühm: TTJA
Mõju TTJA-le on positiivne ja oluline, sest komisjoni esimehi tasustatakse tunnipõhiselt, mis on kulu riigieelarvele. Kui edaspidi teeb selliseid otsuseid komisjoni sekretariaat, tähendab see rahalist kokkuhoidu. Komisjoni sekretariaadil olulist töökoormuse kasvu ei ole, sest juba kehtiva regulatsiooni alusel vormistab sellised otsused komisjoni esimees sekretariaadi ettepanekul.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses
Mõju kauplejatele ja tarbijatele on väheoluline, sest kehtiva regulatsiooni kohaselt on otsuse vormistamise pädevus komisjoni esimehel, kes teeb otsuse vastavalt sekretariaadi ettevalmistatud ettepanekule. Seega on juba praegu komisjoni sekretariaadil pädevus ja kogemus selliste otsuste tegemiseks, kuid need vormistab esimees.
Kavandatav muudatus: suurendatakse nõude suurust, mille korral võib komisjon jätta kaebuse menetlusse võtmata või menetluse lõpetada (30 eurolt 50 eurole).
Mõju valdkond: riigivalitsemine
Sihtrühm: TTJA
Mõju TTJA-le on oluline, kuna eeldatavasti väheneb vaidluste arv, mida tarbijavaidluste komisjonis lahendatakse. TTJA on ise hinnanud, et vaidluste arv väheneb maksimaalselt 14%, seega teatud määral väheneb TTJA töökoormus. Samas säilib võimalus võtta menetlusse ka alla 50-euroseid nõudeid, kui komisjon leiab, et see on oluline näiteks praktika kujundamiseks.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses
Mõju tarbijatele on oluline, kuivõrd komisjonil on õigus keelduda alla 50-euroste nõuete menetlemisest, v.a siis, kui see on oluline praktika kujundamise seisukohast. Kuivõrd TTJA hinnangul langeks menetlusest välja kõige rohkem 14% vaidlustest, ei ole tegemist suure muudatusega.
Mõju kauplejatele on samuti oluline, sest kuigi osalemine tarbijavaidluste komisjoni menetluses on vabatahtlik, osaleb selles suur osa kauplejatest ja nad ei peaks enam tarbija väikeste nõuete kohta vastuseid ja seisukohti kirjutama.
Kavandatav muudatus: komisjoni esimehele antakse õigus otsustada suulise istungi vajalikkuse või mittevajalikkuse üle.
Mõju valdkond: riigivalitsemine
Sihtrühm: TTJA
Mõju TTJA-le on suur, sest kehtiva regulatsiooni kohaselt puudub komisjonil alus keelduda suulise istungi korraldamisest, kui tarbija seda soovib, kuigi tegelikult on vaidluse asjaolud selged. Seega antakse komisjoni esimehele kaalutlusõigus otsustada, kas istungi korraldamine on vajalik või mitte. Seega väheneb TTJA töökoormus, sest istungeid korraldatakse üksnes siis, kui komisjoni esimees selleks vajadust näeb.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses
Mõju menetlusosalistele on väheoluline, sest suurem osa vaidlusi lahendatakse ka praegu ära kirjalikus menetluses ning suulisi istungeid korraldatakse väga harva.
Tubakaseadus
Kavandatav muudatus: täpsustatakse, et tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote müügisaaliga müügikoht on kaupleja valduses asuv selgelt eristatav ja piiritletud eraldi ruum või ruumi osa, kuhu tarbija siseneb tehingu tegemiseks.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: tubakatoodete jaemüüjad, avalike ürituste korraldajad
Mõju võib pidada väheoluliseks, aga positiivseks. Muudatus loob õigusselgust ja ettevõtjad saavad paremini aru, millised tingimused peavad olema täidetud, et müügikoht vastaks seadusele. See vähendab vaidlusi ja menetlusi ning toetab ausat konkurentsi.
Mõju valdkond: riigivalitsemine
Sihtrühm: TTJA, valla- ja linnavalitsused
Õigusselgus müügikoha definitsioonis vähendab järelevalveasutuste koormust, kuna väheneb vaieldavate juhtumite arv ja seaduse tõlgendamiseks kuluv aeg.
Turismiseadus
Kavandatav muudatus: muudatuse tulemusel esitavad turismiettevõtjad edaspidi tagatise dokumendid TTJA-le üksnes majandustegevuse registri kaudu (Eesti teabevärava või notari kaudu), nii nagu esitatakse ka majandustegevusteateid.
Mõju valdkond: majanduslik mõju
Sihtrühm: reisiettevõtjad, kellel on turismiseaduse tähenduses kohustus omada tagatist ning § 151 kohaselt esitada sellekohane tõend TTJA-le. Majandustegevuse registri kohaselt on 12.08.2025. a seisuga 326 ettevõtjat, kes on teatanud, et tegutsevad reisiettevõtjana. Nendest 209 reisiettevõtjat on tagatiskohustuslased ehk on kohustatud omama tagatist ning seadnud kas ühe või mitu tagatist.
Suurem osa reisiettevõtjatest esitab tagatise dokumendi juba praegu majandustegevuse registri kaudu. Muul viisil (e-posti teel) esitab tagatise dokumendi TTJA hinnangul iga kuu vaid 10–15 reisiettevõtjat. Seega on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike.
Ka muudatuse mõju on sihtrühmale pigem väike, kuna eelnõuga muutub vaid see, mil viisil võib dokumenti edaspidi TTJA-le esitada. Kui varem sai seda teha mitmel viisil, siis nüüd saab seda teha vaid majandustegevuse registri kaudu. Kuivõrd samad ettevõtjad niikuinii esitavad juba teisi dokumente majandustegevuse registri kaudu, siis muudatus ei tekita neile olulist negatiivset mõju. Küll aga ühtlustub dokumentide esitamine ning see omakorda muudab riigiasutusega suhtlemise lihtsamaks ja kiiremaks. Samuti vähendab see ettevõtja halduskoormust, kuna reisiettevõtja peab niikuinii majandustegevuse registrisse sisse logima, et sinna tagatise andmed lisada, mille käigus on tal praegu võimalus (mitte kohustus) kohe ka tagatise dokument samasse üles laadida. Muudatuse tulemusena on ettevõtjal kohustus see dokument sealsamas lisada, mis tähendab, et ettevõtja ei tee lisaks registris tegutsemisele midagi e-posti teel. Kokkuvõtlikult on mõjutatud sihtrühm väike ning muudatusel on väike, kuid positiivne mõju.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori tuludele ja kuludele
Sihtrühm: TTJA
Muudatus aitab tagada TTJA-s avaliku ressursi tulemusliku ja efektiivse kasutuse, vähendades koormust, mis tekib tagatisega seotud andmete ja dokumentide eri viisil vastuvõtmisel, registreerimisel ja vastavuse kontrollimisel. Reisiettevõtjaid, kes esitavad oma tagatist tõendava dokumendi e-posti teel, on iga kuu hinnanguliselt 10–15. E-posti teel saadetud dokumentide vastuvõtmisele kulub iga kuu pea üks tööpäev, kui arvestada kõikide ametnike tööd, kes e-kirjade vastuvõtmise, registreerimise ja menetlemisega TTJA infosüsteemis tegelevad.
Juhul, kui reisiettevõtja esitab tagatise dokumendi majandustegevuse registri kaudu, jääb see osa tööst (s.o dokumendi menetlemine TTJA infosüsteemis enne majandustegevuse registrisse jõudmist) ära ning amet saab tööressurssi säästa. Seega väheneb TTJA töökoormus tagatist tõendava dokumendi menetlemisel. Mõju on oluline.
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju
Sihtrühm: tarbijad (reisijad)
Muudatusel on reisiettevõtjate teenuseid tarbivatele inimestele kaudne mõju seeläbi, et TTJA saab oma töö efektiivistamise tõttu rohkem aega ja ressurssi suunata järelevalvesse ning seeläbi aidata rohkem kaasa tarbijate õiguste tagamisele.
Väärismetalltoodete seadus
Kavandatav muudatus: väärismetalltoodete nimemärgise registreerimine muudetakse ühekordseks tegevuseks. Erandina säilib nimemärgise registreeringu uuendamise kohustus juhul, kui nimemärgise registreerimisel sissevedaja esitatud sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on tähtajaline.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad
Nimemärgiste registris on 304 kehtivat registreeringut. 2023. aastal esitati 25 taotlust, 2024. aastal 39 taotlust ja 2025. a I poolaastal 12 taotlust. Tähtajatu registreering vähendab halduskoormust ja kulu riigilõivu maksmiseks. Seisuga 30.06.2025 on nimemärgise registris 306 „korras“ staatusega ettevõtjat (aktiivsed turuosalised), lisaks 23 „kehtetu“ ja 21 „kustutatud“ staatusega ettevõtjat ning 425 arhiveeritud üksust, mistõttu tähtajatu registreering vähendab halduskoormust ja kulusid vähemalt 300 ettevõtjal. Mõju on väheoluline, kuid ettevõtjatele soodne.
Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele
Sihtrühm: TTJA
TTJA-l väheneb järk-järgult iga-aastane töökoormus (menetlused), mis viimastel aastatel on olnud Metrosert AS-il suurusjärgus 25–39 taotlust aastas. Metrosert AS-i andmed on esitatud, sest nimemärgise registreerimise kohustus anti Metrosert AS-ilt TTJA-le üle aastal 2025. Kuna enamik registreeringuid on juba pikendatud kümneks aastaks, avaldub mõju töömahule järk-järgult. Mõju on mõõdukas, kuid toob kaasa selge töökoormuse vähenemise ja ressursi vabanemise.
Mõju valdkond: õiguslik ja sotsiaalne mõju
Sihtrühm: tarbijad
Muudatus ei mõjuta tarbijate õigusi ega toote ohutust. Nimemärgis säilib vastutuse tähisena ja järelevalve väärismetalltoodete vastavuse üle jätkub kehtiva korra alusel. Mõju on väheoluline.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Alkoholiseaduse kavandatavate muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvest. Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamise tulemusena tekib mõningane aja ja raha kokkuhoid. Protsessid muutuvad kiiremaks ning mingis mahus saab vabanevat inim- ja raharessurssi suunata prioriteetsematesse tegevustesse. Kohalikele omavalitsustele muudatused lisategevusi ega -kohustusi kaasa ei too.
Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse kavandatavate muudatuste rakendamisega eeldatavaid olulisi kulusid ja tulusid riigieelarves ei teki. Muudatused vabastavad töökoormuse vähendamise kaudu mõningal määral riigi ressurssi.
Lõhkematerjaliseaduse kavandatavate muudatuste rakendamisega lisatulusid riigieelarvesse ei laeku. Riigieelarvesse laekuv tulu väheneb, sest loakohustuse asendamise tõttu teatamiskohustusega kaob ettevõtjatel ära riigilõivu tasumise kohustus. Kohalikele omavalitsustele muudatused lisategevusi ega -kohustusi kaasa ei too.
Tarbijakaitseseaduse kavandavate muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvest, muudatused tagavad aja ja raha kokkuhoiu TTJA-le ning seeläbi ka riigieelarvele, kuivõrd TTJA tegevust rahastatakse riigieelarvest.
Tubakaseaduse kavandatavate muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvest. Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamise tulemusel tekib väike ajakokkuhoid. Kohalikele omavalitsustele muudatused lisategevusi ega -kohustusi kaasa ei too.
Turismiseaduse kavandavate muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvest, muudatused annavad TTJA-le ajakokkuhoiu, mis võimaldab tööd efektiivistada ning seeläbi riigieelarvest saadud raha efektiivsemalt kasutada.
Väärismetalltoodete seaduse kavandatavate muudatuste rakendamisega lisatulusid riigieelarvesse ei laeku. Tähtajatu registreeringu kehtestamine nimemärgiste registris vähendab ettevõtjate halduskoormust ja riigilõivu tasumisega tekkivat kulu, mistõttu väheneb mõnevõrra riigieelarvesse laekuv tulu. Kohalikele omavalitsustele muudatused lisategevusi ega kohustusi kaasa ei too.
8. Rakendusaktid
ESS-is tehtavate muudatuste jõustumisel muutuvad kehtetuks järgmised volitusnormi kaotavad määrused (haldusmenetluse seaduse § 93 lg 1):
1. majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2005. a määrus nr 46 „Tehnilise Järelevalve Ameti tehnilise järelevalve teostamise statsionaarsete seadmete paiknemise piirkonnad“ (RT I, 13.04.2017, 2);
2. majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuli 2011. a määrus nr 61 „Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise kord“ (RT I, 06.07.2011, 5);
3. majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. oktoobri 2005. a määrus nr 127 „Nõuded kaabellevivõrgu piirkonnas vastuvõetava televisiooniprogrammi edastamise teenuse osutamisele“ ( RT I, 10.02.2012, 17).

Eelnõuga seoses muudetakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. märtsi 2005. a määrust nr 37 „Raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise ja raadiosageduste amatöörraadioside otstarbel kasutamise kord“, mille muutmise kavand on lisatud seletuskirjale.
9. Seaduse jõustumine
Eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad üldkorras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, v.a eelnõu §-ga 7 tehtav turismiseaduse muudatus, mis jõustub 30. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile.
Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile, MTÜ-le Eesti Kulla- ja Kellaliit, MTÜ-le Eesti Metallikunstnike Liit, MTÜ-le Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, MTÜ-le Eesti Kaupmeeste Liit, MTÜ-le Eesti E-Kaubanduse Liit, MTÜ-le Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit, MTÜ-le Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit, MTÜ-le Eesti Õlletootjate Liit, MTÜ-le Eesti Väikepruulijate Liit, Eesti Rahvusringhäälingule, MTÜ-le Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, MTÜ-le Eesti Meediaettevõtete Liit ning MTÜ-le Eesti Ringhäälingute Liit, MTÜ-le Reisibüroode Liit.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus …………………………….. 2025

(allkirjastatud digitaalselt)