Muudatusettepanek (656 SE)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Madis Timpson Riigikogu õiguskomisjon [email protected] Muudatusettepanek (656 SE) Lugupeetud õiguskomisjoni esimees

Riigikogu menetluses on karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse

(karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) eelnõu 656 SE. Justiits- ja

Digiministeerium palub eelnõu muuta ja täiendada vastavalt käesolevas kirjas esitatud ettepanekutele.

Eelnõu § 1 täiendatakse uue punktiga 4, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„4) Karistusseadustiku § 149 lg 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Matuse- või muu surnu mälestamise tseremoonia takistamise, samuti haua või muu viimseks

puhkepaigaks tunnistatud koha või surnule püstitatud mälestusmärgi rüüstamise või viimse

puhkepaiga puutumatuse rikkumise, sealhulgas sukeldumise ja vrakist või merepõhjast laevahuku

ohvrite või vara ülestoomise eesmärgil toimuva muu tegevuse eest, samuti nimetatud kohtadest

eseme varguse eest –

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.“;“

Selgitus:

Muudatusettepanek on peamiselt ajendatud faktist, et 1995. augustis jõustus Eesti Vabariigi, Soome

Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vaheline kokkulepe1 reisiparvlaev „Estonia“ kohta, mille artikli 4 lõike 1

kohaselt kohustuvad lepingupooled vastavalt oma siseriiklikule korrale kehtestama seadused, mille

eesmärgiks on viimase puhkepaiga rahu häiriva mis tahes tegevuse, eelkõige sukeldumise või muu

vrakist või merepõhjast laevahukuohvrite või vara ülestoomise eesmärgil toimuva tegevuse

tunnistamine kuriteoks. Sama artikli teise lõike kohaselt kohustuvad lepingupooled nägema ette

1 Eesti Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vaheline kokkulepe reisiparvlaev «Estonia» kohta–

Riigi Teataja

Meie 10.10.2025 nr 8-1/8248-1

2

võimaluse kohaldada käesoleva artikli 1. lõikes nimetatud kuriteo toimepanemise eest

vabadusekaotust.

Kuigi 2002. aasta septembrini kehtinud kriminaalkoodeksis2, mis on täna kehtiva karistusseadustiku

(KarS) eellane, olid sellised teoalternatiivid selgelt nimetatud §-s 199, puuduvad need KarS-i hauarahu

ja surnute mälestust kaitsvast §-st 149. Välislepinguga võetud kohustuse täitmiseks täiendatakse

viidatud KarS-i sätet.

Muudatusettepanekuga ei laiendata normiga kaitstavate objektide ringi, kuna ka kehtiv KarS § 149

kaitseb (lisaks mälestustseremoonia takistamisele) rüüstamise ja varguste eest haudu, muid viimseks

puhkepaigaks tunnistatud kohti ning surnule püstitatud mälestusmärke. Hauana tuleb mõista kalmistul

või mujal (maismaal) asuvat piiritletud ala, kuhu on maetud üks või mitu inimest. Muu viimseks

puhkepaigaks tunnistatud kohana tuleb aga mõista paika, mis on selleks tunnistatud õigusaktiga (ja

mis ei ole haud). Eelnev tähendab ühelt poolt seda, et muuks puhkepaigaks tuleb (juba) kehtiva õiguse

kohaselt lugeda ka reisiparvlaeva „Estonia“ vrakki ja muid kohti, mis tulevikus eraldi õigusaktiga sellise

staatuse omandavad. Teisalt tähendab eelnev, et hauarahu kaitse sättega pole kaitstud mitte

igasugune laevavrakk või muu taoline sündmuspaik ning nt sukeldumispiirangu laiendamine hauarahu

kaitse tagamiseks vajab eraldi sellekohast õiguslikku otsustust.

Nagu eelnevalt märgitud, ei laiendata eelnõuga kaitstavate objektide ringi. Küll aga laieneb muudatuse

tagajärjel koosseisualternatiivide ring. Võrreldes kehtiva KarS §-ga 149 lisatakse paragrahvi hauarahu

kaitse objektide puutumatuse rikkumise, sealhulgas sukeldumise, samuti vrakist või merepõhjast

laevahuku ohvrite või vara ülestoomise eesmärgil toimuva muu tegevuse alternatiivid. Oluline on

siinkohal märkida, et koosseisupäraste tegude karistatavuse võivad välistada õigusvastasust

välistavad asjaolud, eelkõige vastava õigustuse tulenemine mingist eriseadusest või muust

õigusaktist3. Eelnev tähendab näiteks seda, et õigusvastase teona ei saa käsitada hiljutisi vrakikere

uuringuid, mis toimusid Eesti, Soome ja Rootsi valitsuste teadmisel ja nõusolekul. Samuti võivad

õigusvastasust välistavad asjaolud tuleneda mõnest siduvast välislepingust. Näiteks on tegu

õigusvastasust välistava asjaoluga juhtudel, mil vraki juurde sukeldumine on vajalik selleks, et võtta

meetmeid vraki kaitsmiseks või vrakist põhjustatud merekeskkonna saastuse ärahoidmiseks (vt

eelviidatud kokkuleppe art 4 lg 3).

Veel tuleb eelnõukohase KarS § 149 rakendamisel arvestada, et kuna „Estonia“ vrakk asub Soome

majandusvööndis4, on Eesti jurisdiktsioon seal toime pandud teo üle piiratud. Kõne alla võib tulla Eesti

karistusõiguse kohaldamine eelkõige läbi karistusseadusliku isikupõhimõtte (vt KarS § 7).

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister

2 Vt lähemalt: Kriminaalkoodeks–Riigi Teataja 3 KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis „vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille

õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või

rahvusvahelise tavaga.“ 4 Dokfilmi tegijad väidavad Estonia keres olevat suure augu | Eesti | ERR