Nõusoleku andmine riigivara kasutusse andmiseks

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu

Nõusolek riigivara avalikul enampakkumisel

tasu eest kasutada andmiseks tähtajaga üle 10 aasta

Riigivaraseaduse § 19 lõike 2 punkti 2 alusel anda Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile nõusolek anda avaliku enampakkumise korras turupõhise

kasutustasu eest tähtajaga 50 aastat kasutamiseks tema valitsemisel olev, Võru maakonnas

Antsla vallas Madise külas asuv kinnistu, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa

nr 2205541 (edaspidi kinnistu) ja mille koosseisu kuuluvad järgmised katastriüksused:

1) Marjasoo, katastritunnusega 14501:001:0077, pindala 37,6366 ha, sihtotstarve

maatulundusmaa;

2) Väike-Marjasoo, katastritunnusega 14501:001:0078, pindala 17,8561 ha, sihtotstarve

maatulundusmaa.

Vastavalt riigivaraseaduse § 18 lõigetele 1 ja 5 on kinnistu kasutaja kohustatud tasuma

enampakkumisel kujunenud kasutustasu, kasutatava kinnistu maamaksu proportsionaalselt

kasutusõiguse ulatusega ning kõik muud kinnistuga seotud kõrvalkulud, maksud ja koormised.

Riigivaraseaduse § 18 lõike 6 kohaselt kehtestatakse kasutuslepingus tingimus, et rendileandja

võib tõsta kasutustasu 3% pärast kahe aasta möödumist kasutuslepingu sõlmimisest või

tasusumma viimasest muutmisest.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Nõusolek riigivara avalikul enampakkumisel tasu eest

kasutada andmiseks“ eelnõu juurde

1. Eelnõus nimetatud kinnistust

Riigi omandis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel on Võru maakonnas

Antsla vallas Madise külas asuv kinnistu, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa

nr 2205541 (edaspidi kinnistu) ja mille koosseisu kuuluvad järgmised katastriüksused:

1) Marjasoo, katastritunnusega 14501:001:0077, pindala 37,6366 ha, sihtotstarve

maatulundusmaa;

2) Väike-Marjasoo, katastritunnusega 14501:001:0078, pindala 17,8561 ha, sihtotstarve

maatulundusmaa.

Nimetatud kinnistu asub Kungjärve turbamaardla aktiivse tarbevaru plokkidel, mis on

turbatootmise seisukohast kasutusest välja langenud. Loodusliku eripära tõttu on raskendatud

nende maaüksuste kasutamine vilja kasvatamiseks või heina tootmiseks, kuid kinnistut on

otstarbekas kasutada marjakasvatuse eesmärgil. Eesti Geoloogiateenistus on andnud seisukoha,

et kattuvus maavaradega ei takista katastriüksuse rendile andmist, kui rendilepingus nähakse

ette võimalus lepingu lõpetamiseks ja kui maavara on vajadusel kättesaadav.

2. Eelnõus nimetatud asjaolude põhjendused

Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 kabinetinõupidamisel heaks kiidetud riigi maareservi

säilitamise ja tsiviilkäibesse suunamise põhimõtete kohaselt säilitatakse riigi maareservina

maavarade kaevandamiseks perspektiivselt vajalik maa (keskkonnaregistris arvel oleva

tarbevaru või reservvaru peal paiknev maa). Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 8 lõike 1

kohaselt on riigivara valitseja kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt,

säästlikult ja heaperemehelikult. RVS § 15 lõike 1 punktide 1, 3 ja 4 kohaselt võib riigivara

anda kasutamiseks juhtudel, kui vara ei ole riigivara valitsejal ajutiselt vaja kasutada ja vara

valitsemise eesmärk on tulu saamine või reservina säilitamine. Kuna kõnealune kinnistu

paikneb maavara tarbevaru alal, on selle valitsemise eesmärgiks reservina säilitamine. Kinnistu

kasutusse andmisega marjakasvatuse eesmärgil on riigil võimalik panustada

Eesti põllumajanduse ja marjakasvatuse valdkonna arendamisse ning saada kinnistult renditulu.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud anda kinnistu põllumajanduslikku kasutusse

marjakasvatuse eesmärgil.

Riigimaaga tehingute tegemisel peab olema tagatud vaba konkurents ning võimaldatud

riigivara osta või kasutusse saada võrdselt kõigil isikutel, kes sellest on huvitatud. Tehingute

läbipaistvuse ja ausa konkurentsi tagamise eesmärgil antakse riigimaad teisele isikule kasutusse

avaliku enampakkumise teel. Huvitatud isikute võrdne kohtlemine, menetluste õiguspärasus ja

kontrollitavus ning läbipaistvus tagatakse kinnistu rendile andmisega enampakkumisel, mis

korraldatakse elektrooniliselt Maa- ja Ruumiameti oksjonikeskkonnas.

Vastavalt RVS § 18 lõikele 1 antakse riigivara teisele isikule kasutamiseks vähemalt turupõhise

kasutustasu eest. Vastavalt RVS §-le 60 määrab kasutamiseks andmise otsustaja riigivara

kasutamiseks andmisel avaliku enampakkumise alghinna. Tuginedes RVS § 181 lõike 2

punktile 6 on Maa- ja Ruumiamet turuanalüüsi alusel välja selgitanud kinnistu turupõhise

kasutustasu ning avaliku enampakkumise alghinna vastavalt RVS §-le 60. Kasutustasu

leidmiseks on katastri riigivara ruumiandmete keskkonna hindamissüsteemis koostatud

02.09.2025 hindamisaruanne numbriga 2025/331. Kuna Marjasoo ja Väike- Marjasoo

katastriüksused on registreeritud ühe kinnistuna, siis on otstarbekas katastriüksused anda

rendile ühiselt. Enampakkumise alghind kinnistu kohta aastatasuna on 1204 eurot. Lõplik

rendihind kujuneb enampakkumise tulemusel.

RVS § 18 lõike 6 järgi peab üle kolmeaastase tähtajaga kasutuslepingus riigivara valitseja

nägema ette kasutustasu suuruse muutmise tingimused. RVS § 18 lõike 1 kohaselt tuleb

kinnisasjade kasutamiseks andmisel hinna määramisel lähtuda turupõhisest kasutustasust.

Põllumajandusliku rendilepingu puhul tuleb arvestada võlaõigusseaduse § 350 lõikes 1

sätestatud eritingimusega, et põllumajandusliku rendilepingu muutmist võib nõuda kahe aasta

möödumisel rendilepingu sõlmimisest või selle viimasest muutmisest. Eeltoodust tulenevalt

sätestatakse rendilepingus tingimus, et rendileandja võib kinnistu rendisummat tõsta kuni 3%

pärast kahe aasta möödumist lepingu sõlmimisest või rendisumma viimasest muutmisest.

3. Riigivara kasutusse andmise tähtaeg

RVS § 20 lõike 1 kohaselt võib riigivara kasutusse anda tähtajatult või tähtajaliselt. Vastavalt

RVS § 19 lõikele 1 otsustab riigivara kasutusse andmise riigivara valitseja. Sama paragrahvi

lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kinnisasja anda tähtajaga üle 10 aasta kasutusse vaid

Vabariigi Valitsuse nõusolekul.

Marjasoo ja Väike-Marjasoo katastriüksuste kasutusse andmise eesmärk on marjakasvatus,

mille puhul ettevalmistustööd ja istanduse kasvuperiood nõuavad rentnikult märkimisväärset

alginvesteeringut. Ettevalmistuse ja istutamise hetkest alates kulub 5 aastat enne, kui taimed on

mööda põldu laienenud ja põld muutub saaki kandvaks põlluks. Projekt muutub tasuvaks

eeldatavalt vähemalt 15 aasta jooksul, kuid istandus jääb toimima ja väärtust looma

aastakümneteks. Kuna istanduse rajamisel peab rentnik tegema pikaaegsed investeeringud, siis

on põhjendatud kinnistu kasutusleping sõlmida 50 aastaks.

4. Andmed sõlmitava kasutuslepingu tingimuste kohta

Lisaks eeltoodud tingimustele sätestatakse enampakkumise tulemusel sõlmitavas rendilepingus

veel vähemalt järgmised tingimused:

1) rendileping kehtib kuni 01.10.2075. a;

2) rendileandjal on õigus rendileping erakorraliselt ennetähtaegselt üles öelda, kui kinnistu

osutub riigile vajalikuks riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Erakorralise

ülesütlemise tõttu rentnikule tekkinud kahju hüvitab riik seaduses sätestatud korras;

3) kinnistu valdus antakse üle lepingu sõlmimisega ja rentnik peab tagama, et lepingu eseme

valduse tagastamisel ei ole lepingu eseme väärtus ega seisukord halvem kui valduse

ülevõtmisel lepingu sõlmimise ajal;

4) rentnik kohustub kinnistut kasutama põllumajanduslikult marjakasvatuse eesmärgil,

säilitades kinnistu majandusliku otstarbe, majandades seda heaperemehelikult, tagama oma

kulul kinnistu tavapärase korrashoiu, sealhulgas kõrvaldama puudused, mida saab

kõrvaldada hariliku säilitamise hulka kuuluva koristamise või parandamisega;

5) rentnik kohustub jälgima kinnistul kitsendusi põhjustavate objektide kaitsevööndites

seadusega sätestatud piiranguid ning lubama lepingu kehtimise ajal kinnistul teostada

geoloogilisi uuringuid ning üld- ja ehitusgeoloogilisi uurimistöid;

6) rentnik kohustub tagama hariliku teede, radade, kraavide, tammide, tarade, veejuhtmete ja

muude lepingu eseme kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike rajatiste ja seadmete

korrashoiu;

7) rendileandja võib teha tasaarvestusi rentniku poolt asja parendamiseks tehtud kulutuste

hüvitamiseks, kui parendused on tehtud riigivara kasutusse andja nõusolekul.

Tasaarvestuste tegemiseks nähakse lepingus ette tasaarvestuste tegemise aeg, ulatus ja

tingimused;

8) rendileandja võib rakendada abinõusid lepingu eseme muutmiseks ja parendamiseks,

sealhulgas kasutusala muutmiseks ja/või maa sihtotstarbe muutmiseks, teavitades

rentnikku vajalikest muudatustest ja parendustest;

9) rentnik võib kinnistut anda teisele isikule allrendile üksnes rendileandja kirjalikul

nõusoleku ja allrendilepingus lepitakse kokku lepingu avalikustamises avaliku teabe

seaduse kohaselt. Allrendilepingu peab rentnik esitama rendileandjale, kes tagab selle

avaldamise riigi kinnisvararegistris;

10) rentnikul on õigus kooskõlastada või keelata jahitegevust kinnistul, seada jahipidamisele

omapoolseid tingimusi ning esitada jahitegevuse korraldajale nõudeid juhul, kui

jahitegevusega põhjustatakse kahju kinnistule, sellel kasvavatele taimedele või muule

kinnistul paiknevale rentnikule kuuluvale varale ning esitada jahipiirkonna kasutajale või

selle puudumisel Keskkonnaametile ulukikahjustuste ennetamise teatis vastavalt

jahiseaduses sätestatule;

11) kui kinnistul kasvab mets, võib rentnik teostada rendileandja kirjalikul nõusolekul kinnistul

vajalikku raiet metsaseaduses sätestatud ulatuses ja korras;

12) kui rendile antav kinnistu kuulub või arvatakse maaparandusühistu tegevuspiirkonda ning

liikmeõigusi maaparandusühistus teostab vastava riigivara valitseja, on rentnik kohustatud

täitma ühistu liikme kohustusi, sh tasuma liikmemaksu proportsionaalselt kasutusõiguse

ulatusega;

13) rentnikul ei ole õigust rajada ilma rendileandja kirjaliku nõusolekuta kinnistule hooneid

ega rajatisi:

14) lepingu tähtaja möödumisel lähtutakse lepingu pikendamise kaalumisel kaalumise ajal

kehtivast õigusest.

5. Sõlmitavast lepingust riigile tulenevad kulud ja tulu

Kinnistu kasutusse andmisega tagatakse, et maa reservina säilitamisega ei kaasneks riigile kulu,

nagu maamaks ja muud võimalikud kinnistu omamisega seotud maksud ja koormised. Kinnistu

antakse kasutusse turupõhise tasu eest, mille tulemusel laekub riigieelarvesse rendilepingu

kestvusperioodi jooksul kasutustasuna vähemalt 1204 eurot aastas, kasutustasu lõplik suurus

kujuneb enampakkumisel ja riigil maaomanikuna on õigus tasu tõsta juhul, kui

enampakkumisel kujunenud tasu aja möödudes jääb turupõhisest kasutustasust madalamaks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ette valmistanud Vabariigi Valitsuse

korralduse eelnõu ning algatanud riigi kinnisvararegistris riigivara enampakkumise korras

kasutusse andmise kohta menetluse.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Maa- ja Ruumiameti maade võõrandamise ja kasutusse

andmise büroo juhataja Katri Värv (5918 5589, [email protected]) ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna nõunik Eike Pärnamägi

(5343 7818, [email protected]).

Kinnistu kasutusse andmise kohta on algatatud riigi kinnisvararegistris menetlus nr 25-4461,

kuhu on lisatud menetluse dokumendid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister