Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/4237-2 |
Registreeritud | 10.10.2025 |
Sünkroonitud | 13.10.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda |
Vastutaja | Agnes Peterson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Meeli Lindsaar
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Toiduvaldkonna juht
Tel 600 9349 / Mob 5087796
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, tel 600 9349, [email protected]
Lp Hendrik Johannes Terras Meie 10. oktoober 2025 nr 1-3/96 Regionaal- ja põllumajandusminister Lp Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Lp Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Lp Jürgen Ligi Rahandusminister Lp Andres Sutt Energeetika- ja keskkonnaminister EPKK seisukoht vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõule Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koondab üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, tänab eelnõu autorit välja töötatud dokumendi eest ning toetab täielikult vedelkütuse erimärgistamise seaduse rakendusala laiendamist.
Peame oluliseks, et seadus võimaldaks erimärgistatud diislikütust kasutada põllumajandusvaldkonnas seniselt laiemalt, sealhulgas ka põllumajandustöödel kasutatavates veokites, mis on kohandatud tootmise ja transpordi vajadusteks. Laiendatud kasutusvõimalus aitab kaasa innovaatiliste tehnoloogiate rakendamisele ja tõstab sektori tõhusust. Seepärast toetame täielikult eelnõu punkti 1), mis jätab seaduse paragrahvi 11 lõike 1 punktist 1 välja tekstiosa „põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis“.
Eelnõu vastab nii põllumajanduse konkurentsivõime tugevdamise kui ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamise sihtidele, mis on selgelt sõnastatud ka koalitsioonileppe 2025– 2027 järgmistes punktides:
• punkt 290. Põllumajandusettevõtete konkurentsivõime ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks suurendame biometaani tootmist ja kasutamist, milleks koostame kestlikku tootmist ja kasutust silmaspidava teekaardi.
• punkt 291. Jätkame erimärgistatud diislikütuse soodustuse rakendamist põllumajandussektoris, et hoida meie põllumajanduse positsiooni rahvusvahelises konkurentsis. Lubame selle kasutamist nii põllumajandustöödel kasutatavates
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, tel 600 9349, [email protected]
kohandatud veoautodes kui ka erivajaduse korral põllumajandust teenindavatel veokitel.
EPKK on teinud korduvalt ettepaneku võtta kasutusele põllumajandustootmisel kasutatavad säästlikumad sõiduvahendid ehk põllumajandusveokid1, ms praeguseni tootmises sellegi poolest laialdast otstarvet ei leia, kuivõrd erimärgistusega vedelkütust ei ole nendes masinates lubatud kasutada. 2023. aasta liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastusringil tegime vastavasisulise ettepaneku, et määratleda seaduse tasandil põllumajandusveok. Tol ajal märkisime põhjendusena, et põllumajandusveoki eeliseks traktori ees on oluliselt väiksem kütusekulu, eriti transpordil pikkadel vahemaadel maanteel ja kergel maastikul. Näitena tõime välja ühe keskmisest suurema põllumajandusettevõtte, kus piimakarja pidamiseks veetakse aastas 30 000 tonni rohumassi. Kui kasutada traktorite asemel põllumajandusveokeid, mille kütusekulu kilomeetri kohta on 24% väiksem kui traktoril, võib ainuüksi sellise koguse rohumassi transpordilt hoida kokku 7900 kg fossiilset kütust. Lisaks veab sama põllumajandusettevõtja põllule ka umbes 70 000 tonni vedelsõnnikut, mida on ilmselgelt keskkonnasäästlikum teha põllumajandusveokiga kui traktoritega.
Kalkulatsioon näitab selgelt, et logistika optimeerimine läbi tehnoloogilise muutuse, vähendab fossiilsete kütuste kasutamist ja aitab ühtlasi ellu viia Eesti riigi kohustusi kliimaeesmärkide täitmisel.
Teise ettevõtte näitel, kus kasutatakse aastas 230 t diiselkütust, mis teeb 273 800 liitrit kütust. 6. oktoobri seisuga maksis diislikütus tanklas 1,313 eurot liitri eest (aktsiisimäär 423 eurot/1000 liitri kohta), samal ajal erimärgistatud diislikütus maksis 0,839 eurot (aktsiisimääraga 21 eurot 1000 liitri kohta). Ühe liitri diiselkütuse põlemisel eritub 2,6–2,7 kg CO₂. Kui arvestada, et põllumajandusveok tarbib traktorist 24% vähem kütust (olenevalt veoki ja traktori margist ja massist on kütuse kulu erinev), siis:
veokiliik Kütusekulu, tonnides
Kulu, eurodes Aktsiis, eurodes
CO2 emissioon, tonnides
traktor 230 229 718 4800 711,8 põllumajandusveok 175 273 220 116 537 541
Praegune olukord, kus erimärgistatud diislikütust põllumajandustootmisel tohib kasutada vaid traktorites, pidurdab kuluefektiivsemate ja keskkonnasäästlikumate lahenduste kasutuselevõttu. Kuna hetkel on ettevõtjal endiselt äriliselt kasumlikum kasutada kulukamat transpordivahendit, ei ole ettevõtjal huvi üle minna kuluefektiivsemale ja keskkonnasäästlikumale lahendusele. Kuigi tabelist nähtub, et aktsiisi väiksem laekumine
1 Ettepanek määratleda transpordivahendina põllumajanduses eriotstarbeliselt kasutatav “põllumajandusveok”, millele laieneksid traktorile või kombainile kehtestatud erisused, tegi EPKK ka Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale, kes määras teema regionaal- ja põllumajandusministri tegevusvaldkonda
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, tel 600 9349, [email protected]
vähendab riigi tulu,, näeme pikemas perspektiivis pigem positiivset mõju, olukorras kui säästlikumaid töövahendeid hakkab kasutama suurem hulk ettevõtjaid. Samuti on ilmselge mõju kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisel. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et 2024. a kasutati põllumajanduses 78 miljonit liitrit erimärgistatud diiselkütust, mis tähendab 202,8 mln kg CO2 emissiooni aastas. Kui sama töö tehakse ära kütust säästvamates veokites, vähendataks CO2 emissioon aastas 50 mln kg.
EPKK hinnangul on rakendusala laiendamine vajalik ja põhjendatud samm, mis toob kasu nii põllumajandussektorile, keskkonnale kui ka riigi laiematele kliimaeesmärkidele. Samuti toetab see põllumajanduse jätkusuutlikku arengut ja aitab tagada Eesti toidutootmise konkurentsivõime rahvusvahelises kontekstis.
2. Eelnõu punktiga 4) täiendatakse seaduse paragrahvi 11 lõikega 21. Sätte eesmärk on keelata eriotstarbelise diislikütuse kasutamise sõiduautodes ja kuni 3500 kg täismassiga veoautodes ning muudes autodes, mis asuvad põllumajandusettevõttest kaugemal kui 65 km. Hetkel kehtiv määrus ei sätesta piiranguid kütuse distantsilaseks kasutamiseks, mis järelevalve kontrollide teostamise seisukohalt võib osutuda ka keeruliseks.
Traditsiooniliselt põllumajanduses kasutatav logistika ja transporditehnoloogia, võrreldes tänase põllumajanduse struktuurimuutusega ja suurenenud keskkonnajalajälje vähendamise nõuetega, on oma ajast maha jäänud. Piisavalt suur ja võimas traktor koos sobiva haagisega tagab optimaalse transpordikulu põllult ja on sageli õige valik, kui veo distantsid on lühikesed. Kui veoraadius suureneb, saab aina määravamaks kulude erinevus veetava veose tonni kohta. Siin on põllumajandusettevõtte siseselt põllumajandussaaduste põllult transpordiks kohandatud põllumajandusveokitel suurem eelis nii madalama kütusekulu kui suurema kandevõime tõttu. Lisaks on sellistel veokitel võrreldes sama veojõuklassiga traktoriga pikem kasutusiga. Seega on igati tervitatav teha ettevõtjatele võimalikuks valida kaasaegsemate ja säästlikumate sõidukite seast oma majandamisvaldkonnale sobivaim lahendus ning piiramata ka tulevikus võimalusi võtta kasutusele veelgi paremaid ja säästlikumaid tehnoloogiaid nii põllumajandustoodete transportimiseks kui põllumajandustoodete tootmiseks üldisemalt.
Kuivõrd eelnõu annab võimaluse erimärgistatud diiselkütuse kasutamise põllumajandustoodete tootmiseks komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 9 sätestatud tegevuse tähenduses, mistõttu on võimalik diiselkütust kasutada toomisega seotud seadmetes ja transpordivahendites, ei ole täpse lubatud distantsi sätestamine oluline. Seepärast teeme ettepaneku muuta eelnõu punkti 4) selliselt, mis jätab välja tekstiosa „2) muus autos põllumajandusettevõtte asukohast kaugemal kui 65 kilomeetrit.“.
3. Eelnõu punkti 8) eesmärk on väärteo karistusmäärade muutmine. Sättega tõstetakse karistusmäära juriidilisele isikule erimärgistatud vedelkütuse ebaseaduslikul kasutamisel ning diislikütuse ebaseaduslikul müügil seniselt 3200 eurolt 32 000 eurole. Mõistame, et oluline on
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, tel 600 9349, [email protected]
tagada erimärgistusega kütuse õiguspärane kasutamine, kuid kümnekordne trahvimäärade tõstmine ei ole põhjendatud ning ka viiekordne määra suurendamine tagaks legaalse kasutuse. Loodame, et esitatud ettepanekuid arvestatakse määruse lõppversiooni koostamisel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kerli Ats EPKK juhatuse esinaine Teadmiseks: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Kirja koostaja: Meeli Lindsaar, EPKK toiduvaldkonna juht, [email protected]
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, tel 600 9349, [email protected]
Lp Hendrik Johannes Terras Meie 10. oktoober 2025 nr 1-3/96 Regionaal- ja põllumajandusminister Lp Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Lp Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Lp Jürgen Ligi Rahandusminister Lp Andres Sutt Energeetika- ja keskkonnaminister EPKK seisukoht vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõule Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koondab üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, tänab eelnõu autorit välja töötatud dokumendi eest ning toetab täielikult vedelkütuse erimärgistamise seaduse rakendusala laiendamist.
Peame oluliseks, et seadus võimaldaks erimärgistatud diislikütust kasutada põllumajandusvaldkonnas seniselt laiemalt, sealhulgas ka põllumajandustöödel kasutatavates veokites, mis on kohandatud tootmise ja transpordi vajadusteks. Laiendatud kasutusvõimalus aitab kaasa innovaatiliste tehnoloogiate rakendamisele ja tõstab sektori tõhusust. Seepärast toetame täielikult eelnõu punkti 1), mis jätab seaduse paragrahvi 11 lõike 1 punktist 1 välja tekstiosa „põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis“.
Eelnõu vastab nii põllumajanduse konkurentsivõime tugevdamise kui ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamise sihtidele, mis on selgelt sõnastatud ka koalitsioonileppe 2025– 2027 järgmistes punktides:
• punkt 290. Põllumajandusettevõtete konkurentsivõime ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks suurendame biometaani tootmist ja kasutamist, milleks koostame kestlikku tootmist ja kasutust silmaspidava teekaardi.
• punkt 291. Jätkame erimärgistatud diislikütuse soodustuse rakendamist põllumajandussektoris, et hoida meie põllumajanduse positsiooni rahvusvahelises konkurentsis. Lubame selle kasutamist nii põllumajandustöödel kasutatavates
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, tel 600 9349, [email protected]
kohandatud veoautodes kui ka erivajaduse korral põllumajandust teenindavatel veokitel.
EPKK on teinud korduvalt ettepaneku võtta kasutusele põllumajandustootmisel kasutatavad säästlikumad sõiduvahendid ehk põllumajandusveokid1, ms praeguseni tootmises sellegi poolest laialdast otstarvet ei leia, kuivõrd erimärgistusega vedelkütust ei ole nendes masinates lubatud kasutada. 2023. aasta liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastusringil tegime vastavasisulise ettepaneku, et määratleda seaduse tasandil põllumajandusveok. Tol ajal märkisime põhjendusena, et põllumajandusveoki eeliseks traktori ees on oluliselt väiksem kütusekulu, eriti transpordil pikkadel vahemaadel maanteel ja kergel maastikul. Näitena tõime välja ühe keskmisest suurema põllumajandusettevõtte, kus piimakarja pidamiseks veetakse aastas 30 000 tonni rohumassi. Kui kasutada traktorite asemel põllumajandusveokeid, mille kütusekulu kilomeetri kohta on 24% väiksem kui traktoril, võib ainuüksi sellise koguse rohumassi transpordilt hoida kokku 7900 kg fossiilset kütust. Lisaks veab sama põllumajandusettevõtja põllule ka umbes 70 000 tonni vedelsõnnikut, mida on ilmselgelt keskkonnasäästlikum teha põllumajandusveokiga kui traktoritega.
Kalkulatsioon näitab selgelt, et logistika optimeerimine läbi tehnoloogilise muutuse, vähendab fossiilsete kütuste kasutamist ja aitab ühtlasi ellu viia Eesti riigi kohustusi kliimaeesmärkide täitmisel.
Teise ettevõtte näitel, kus kasutatakse aastas 230 t diiselkütust, mis teeb 273 800 liitrit kütust. 6. oktoobri seisuga maksis diislikütus tanklas 1,313 eurot liitri eest (aktsiisimäär 423 eurot/1000 liitri kohta), samal ajal erimärgistatud diislikütus maksis 0,839 eurot (aktsiisimääraga 21 eurot 1000 liitri kohta). Ühe liitri diiselkütuse põlemisel eritub 2,6–2,7 kg CO₂. Kui arvestada, et põllumajandusveok tarbib traktorist 24% vähem kütust (olenevalt veoki ja traktori margist ja massist on kütuse kulu erinev), siis:
veokiliik Kütusekulu, tonnides
Kulu, eurodes Aktsiis, eurodes
CO2 emissioon, tonnides
traktor 230 229 718 4800 711,8 põllumajandusveok 175 273 220 116 537 541
Praegune olukord, kus erimärgistatud diislikütust põllumajandustootmisel tohib kasutada vaid traktorites, pidurdab kuluefektiivsemate ja keskkonnasäästlikumate lahenduste kasutuselevõttu. Kuna hetkel on ettevõtjal endiselt äriliselt kasumlikum kasutada kulukamat transpordivahendit, ei ole ettevõtjal huvi üle minna kuluefektiivsemale ja keskkonnasäästlikumale lahendusele. Kuigi tabelist nähtub, et aktsiisi väiksem laekumine
1 Ettepanek määratleda transpordivahendina põllumajanduses eriotstarbeliselt kasutatav “põllumajandusveok”, millele laieneksid traktorile või kombainile kehtestatud erisused, tegi EPKK ka Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale, kes määras teema regionaal- ja põllumajandusministri tegevusvaldkonda
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, tel 600 9349, [email protected]
vähendab riigi tulu,, näeme pikemas perspektiivis pigem positiivset mõju, olukorras kui säästlikumaid töövahendeid hakkab kasutama suurem hulk ettevõtjaid. Samuti on ilmselge mõju kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisel. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et 2024. a kasutati põllumajanduses 78 miljonit liitrit erimärgistatud diiselkütust, mis tähendab 202,8 mln kg CO2 emissiooni aastas. Kui sama töö tehakse ära kütust säästvamates veokites, vähendataks CO2 emissioon aastas 50 mln kg.
EPKK hinnangul on rakendusala laiendamine vajalik ja põhjendatud samm, mis toob kasu nii põllumajandussektorile, keskkonnale kui ka riigi laiematele kliimaeesmärkidele. Samuti toetab see põllumajanduse jätkusuutlikku arengut ja aitab tagada Eesti toidutootmise konkurentsivõime rahvusvahelises kontekstis.
2. Eelnõu punktiga 4) täiendatakse seaduse paragrahvi 11 lõikega 21. Sätte eesmärk on keelata eriotstarbelise diislikütuse kasutamise sõiduautodes ja kuni 3500 kg täismassiga veoautodes ning muudes autodes, mis asuvad põllumajandusettevõttest kaugemal kui 65 km. Hetkel kehtiv määrus ei sätesta piiranguid kütuse distantsilaseks kasutamiseks, mis järelevalve kontrollide teostamise seisukohalt võib osutuda ka keeruliseks.
Traditsiooniliselt põllumajanduses kasutatav logistika ja transporditehnoloogia, võrreldes tänase põllumajanduse struktuurimuutusega ja suurenenud keskkonnajalajälje vähendamise nõuetega, on oma ajast maha jäänud. Piisavalt suur ja võimas traktor koos sobiva haagisega tagab optimaalse transpordikulu põllult ja on sageli õige valik, kui veo distantsid on lühikesed. Kui veoraadius suureneb, saab aina määravamaks kulude erinevus veetava veose tonni kohta. Siin on põllumajandusettevõtte siseselt põllumajandussaaduste põllult transpordiks kohandatud põllumajandusveokitel suurem eelis nii madalama kütusekulu kui suurema kandevõime tõttu. Lisaks on sellistel veokitel võrreldes sama veojõuklassiga traktoriga pikem kasutusiga. Seega on igati tervitatav teha ettevõtjatele võimalikuks valida kaasaegsemate ja säästlikumate sõidukite seast oma majandamisvaldkonnale sobivaim lahendus ning piiramata ka tulevikus võimalusi võtta kasutusele veelgi paremaid ja säästlikumaid tehnoloogiaid nii põllumajandustoodete transportimiseks kui põllumajandustoodete tootmiseks üldisemalt.
Kuivõrd eelnõu annab võimaluse erimärgistatud diiselkütuse kasutamise põllumajandustoodete tootmiseks komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 9 sätestatud tegevuse tähenduses, mistõttu on võimalik diiselkütust kasutada toomisega seotud seadmetes ja transpordivahendites, ei ole täpse lubatud distantsi sätestamine oluline. Seepärast teeme ettepaneku muuta eelnõu punkti 4) selliselt, mis jätab välja tekstiosa „2) muus autos põllumajandusettevõtte asukohast kaugemal kui 65 kilomeetrit.“.
3. Eelnõu punkti 8) eesmärk on väärteo karistusmäärade muutmine. Sättega tõstetakse karistusmäära juriidilisele isikule erimärgistatud vedelkütuse ebaseaduslikul kasutamisel ning diislikütuse ebaseaduslikul müügil seniselt 3200 eurolt 32 000 eurole. Mõistame, et oluline on
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, tel 600 9349, [email protected]
tagada erimärgistusega kütuse õiguspärane kasutamine, kuid kümnekordne trahvimäärade tõstmine ei ole põhjendatud ning ka viiekordne määra suurendamine tagaks legaalse kasutuse. Loodame, et esitatud ettepanekuid arvestatakse määruse lõppversiooni koostamisel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kerli Ats EPKK juhatuse esinaine Teadmiseks: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Kirja koostaja: Meeli Lindsaar, EPKK toiduvaldkonna juht, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|