Avalike biometaani sisestuspunktide toetuse andmise tingimused ja kord

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

10.10.2025 nr 1-4/25/4446

Avalike biometaani sisestuspunktide toetuse

andmise tingimused ja kord

Austatud minister

Esitame kooskõlastamiseks eelnõu avalike biometaani sisestuspunktide toetuse andmise tingimused ja kord.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Hindamiskriteeriumid

Arvamuse avaldamiseks: Elering AS, Eesti Gaasiliit, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon

Hans Markus Kalmer, 626 9120

[email protected]

XXX “Avalike biometaani sisestuspunktide

toetuse andmise tingimused ja kord” Lisa

Hindamiskriteeriumid

Nr Osakaal, % Hindamiskriteerium Selgitus Arvutuskäik

1 40 Sisestuspunkti

kulutõhusus ehk taotletud abi suurus

sisestuspunkti sisestusvõimsuse kohta (€/MW)

Hindamiskriteeriumi eest on võimalik saada 40%.

Maksimumpunktid saab kõige kuluefektiivsem taotlus ehk taotlus mille kulutõhususe väärtus on minimaalne.

Ülejäänud taotluste punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt taotluse kulutõhususe vähenemisele.

40% ∗ parima taotluse kulutõhusus ( €

MW )

taotleja kulutõhusus ( € MW

)

2 40 Sisestuspunkti sisestusmaht (GWh/a)

Hindamiskriteeriumi eest on võimalik saada 40%. Taotlused järjestatakse vastavalt taotluse abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta biometaani sisestusmahu prognoosi

keskmisele väärtusele lähtuvalt tõendatud eellepetest biometaani tootjatega. Maksimumpunktid saab suurima viie

aasta keskmise sisestusmahu prognoosiga taotlus. Ülejäänud taotluste punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt taotluse viie aasta keskmise sisestusmahu prognoositud

väärtuse vähenemisele. Hindamiskriteeriumi vastavustingimuseks on sisestusmaht vähemalt 33 GWh/a

alates aastast 2029. Alla vastavaustingimuse jäävad taotlused hindamisele ei kvalifitseeru.

40% ∗ taotleja sisetusmaht (GWh

a )

parima taotluse sisetusmaht ( GWh

a )

3 20 Sisestuspunkti maksimaalne

fikseeritud vastuvõtuhind

(€/MWh)

Hindamiskriteeriumi eest on võimalik saada 20%. Maksimum punktid saab taotlus, kus kahe aasta vältel peale

abikõlblikkuse perioodi on taotluses fikseeritud maksimaalne sisestuspunkti vastuvõtu hind madalaim.

Ülejäänud taotluste punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt sisestuspunkti maksimaalse vastuvõtuhinna suurenemisele.

20% ∗ parima taotluse sisetuspunkti maksimaalne vastuvõtuhind (

€ MWh

)

taotleja sisetuspunkti maksimaalne vastuvõtuhind ( €

MWh )

EELNÕU

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Avalike biometaani sisestuspunktide toetuse andmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1

punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“

poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Taastuvenergia edendamine kooskõlas

direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega“ meetme

21.2.2.1 „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine

lõpptarbimises“ sekkumise „Biometaani kasutuselevõtu soodustamine“ elluviimiseks Euroopa

Regionaalarengu Fondist toetuse andmist.

(2) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotleja, partneri ja taotluse kohta esitatud nõuetele,

taotluse menetlemisele, rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele, taotluse rahuldamise otsuse

muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, selle

tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele, toetuse saaja kohustuste osas ja

kõiges muus määruses toodule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)

käesolevas määruses toodud erisustega.

(3) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teave

ja dokumendid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks

ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond)

kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse

dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.

(4) Käesolevat määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi

aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78, edaspidi üldine grupierandi

määrus), artikli 1 lõigetes 2–6 kehtestatud juhtudel, välja arvatud juhul, kui tegemist on vähese tähtsusega abiga.

§ 2. Terminid

(1) Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) abikõlblik kulu – projekti toetusest rahastatava tegevuse elluviimiseks vajalik ja mõistlik

toetatav kulu, sealhulgas omafinantseering, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ning mille

aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega;

2) abikõlblikkuse periood – ajavahemik, millal projekti toetatavad tegevused algavad ja lõpevad

ning projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud tekivad;

4) sisestuspunkti maksimaalne fikseeritud vastuvõtuhind – biometaani sisestuspunkti

vastuvõtuhind, mille sisestuspunkti rajaja fikseerib kui maksimaalse biometaani sisestuse eest

küsitava hinna nõutud ajaperioodiks; 5) biometaani sisestuspunkt – konteinerites komprimeeritud biometaani vastuvõtmiseks rajatav

biometaani vastuvõtujaam ja võrguettevõtja gaasisisestusjaam, mis on varustatud rõhu

reguleer-, kaitse- ja soojendusseadmetega, gaasi koguse ja parameetrite või kvaliteedi

mõõtevahenditega, kaugjuhitavate sulgeseadmetega süsteemi sisestatava kvaliteedinõuetele

mittevastava gaasivoo tõkestamiseks ning elektrivarustuse, andmeside ja

automaatikaseadmetega; 6) kulutõhusus – taotletud abi suurus biometaani sisestuspunkti sisestusvõimsuse kohta,

mõõdetuna eurot megavati kohta;

7) sisestusmaht – sisestuspunkti kaudu aastas ülekandevõrku sisestatud biometaani kogus,

mõõdetuna gigavatt-tundides;

8) sisestusvõimsus – sisestuspunkti nominaalvõimsus megavattides; 9) projekt – kindlaks määratud eesmärgi, tulemusnäitaja, eelarve ja piiritletud ajaraamiga

tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust

taotletakse ja kasutatakse;

10) projekti väljundnäitaja – näitaja, mis kirjeldab olukorda pärast projekti tulemuste

saavutamist; 11) projekti tulemusnäitaja – näitaja, mis kirjeldab projekti käigus sisendite kasutamise

tulemusena loodud tulemust; 12) kliimakindluse tagamine – protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust

võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on

kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga;

13) olulise kahju ärahoidmise põhimõte – põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020,

lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on konkureeriva pakkumismenetluse tulemusel suurendada

biometaani kasutamist, toetades ülekandevõrguga liitumist ja operaatorit seadmete soetamisel.

(2) Toetuse andmise tulemusel luuakse ülekandevõrku sisestatava biometaani vastuvõtmise

võimekus.

(3) Toetusest rahastatav projekt peab kaasa aitama meetme väljundnäitaja „Biometaani

sisestuspunkti rajamine“ saavutamisele.

(4) Toetusest rahastatav projekt peab aitama suurendada biogaasi sisestamist gaasivõrku ning

mõõtmiseks kasutatakse tulemusnäitajat „Gaasivõrku sisestatud biometaan“.

(5) Toetusest rahastatav projekt arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159-706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid. Toetusest rahastatav projekt aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. aasta otsusega

heaks kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“)

aluspõhimõtete hoidmisele ning selle sihtide „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne

elukeskkond“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning näitajate

„taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises“ sihttasemete saavutamisele

tasakaalustatud regionaalset arengut toetaval moel.

§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium.

(2) Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

§ 5. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

(1) Määruse alusel antav toetus on energiataristule antav investeeringuteks ettenähtud abi üldise

grupierandi määruse artikli 48 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(2) Määruse alusel ei anta:

1) abi raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses; 2) grupierandiga hõlmatud abi üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud

juhtudel;

3) vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L 2023/2831, 15.12.2023, lk 1–12, edaspidi VTA määrus), artikli 1 lõikes 1 sätestatud

juhtudel;

4) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi

tagasimaksmiseks.

(3) Tegevustele, mis ei ole hõlmatud üldise grupierandi määruse artikliga 48, võib anda toetust

vastavalt VTA määrusele ning sellisele abile kohaldatakse VTA määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(4) Kui toetus on VTA määruse alusel vähese tähtsusega abi, ei tohi toetuse suurus ettevõtja

kohta koos mis tahes kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ületada 300 000 eurot.

(5) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5

sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

(6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,

kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

(7) Ebaseaduslik ja väärkasutatud riigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 ja selles

viidatud Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus aitab kaasa §-s 3 nimetatud eesmärgi ja

tulemusnäitaja ning seekaudu ka projekti väljundnäitaja saavutamisele.

(2) Toetatakse biometaani sisestuspunkti rajamist, mille sisestusvõimsus on vähemalt 20

megavatti ja sisestusmaht aastal 2029 vähemalt 33 gigavatt-tundi aastas.

(3) Juhul kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi taotleja alustada

projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne

taotluse esitamist rakendusüksusele.

(4) Toetatavad tegevused on kooskõlas „olulise kahju ärahoidmise põhimõttega”, mille

kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi

artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määruse (EL) 2021/1060 artikli 73

lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada

kliimakindlus.

(6) Toetust antakse projektile, mis vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja Eesti

keskkonnaalastele õigusaktidele.

(7) Projekti tulemusel loetakse sisestuspunkt rajatuks, kui biometaani sisestamiseks vajalikud

sisestuspunkti ehitustööd on tehtud ja ühendus loodud.

(8) Sisestuspunkt ja ligipääs sisestuspunktile peavad valmima 900 päeva jooksul taotluse

esitamisest.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblikud on järgmised § 6 lõike 2 kohase tegevuse elluviimiseks ja § 3 kohase tulemuse

saavutamiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirsummadele ja taotluse rahuldamise

otsusele:

1) sisestuspunkti ülekandevõrguga liitumiseks vajalik liitumistasu, ülekandevõrgu ehitustööde

kulud ning muud kaasnevad investeeringukulud, mille tulemusena tekib biometaani

sisestuspunkt ülekandevõrguga ühendamiseks vajaliku sisestusvõimsusega;

2) ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras ehitatava ehitise omanikujärelevalve kulu;

3) projekteerimiskulu, kui pärast seda tehakse ehitustööd koostatud projekti alusel.

(2) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) projektijuhtimise kulu;

2) taotluse koostamise kulu;

3) maa soetamise, sundvõõrandamise või valdusse saamisega seotud kulu;

4) amortisatsioonikulu;

5) kindlustamise kulu; 6) kulu, mis on hüvitatud kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu vahenditest

või teistest välisvahenditest;

7) õigusabi- ja kohtukulu ning riigihangete vaidlustuskomisjoniga seotud kulu;

8) palgakulu;

9) biogaasi tootmisseadme soetamise, rajamise, kohandamise ja haldamisega seotud kulu;

10) muu projektiga mitteseotud ja põhjendamata kulu;

11) tegevuskulu;

12) käibemaks.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast,

kuid mitte enne rakendusüksusele taotluse esitamist, ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 2029. aasta 31. detsembril.

(2) Projektiga seotud tegevusega peab alustama hiljemalt kuue kuu jooksul taotluse rahuldamise

otsuse tegemisest.

(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus on 24 kuud.

(4) Toetuse saaja esitatud põhjendatud avalduse alusel võib rakendusüksus projekti

abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 12 kuu võrra, ületades lõikes 3 sätestatud perioodi, kui

projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril.

§ 9. Toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 75 protsenti.

(2) Toetuse maksimaalne suurus ülekandevõrguga liidetava biometaani sisestuspunkti kohta on

2 000 000 eurot käibemaksuta.

(3) Projektile antava toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja toetuse maksimumsumma

sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

(4) Toetus koos taotleja omafinantseeringuga peab tagama projekti kulude katmise ja projekti

jätkusuutliku rahastamise.

(5) Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, Euroopa Liidu institutsioonide ja fondide ning

kohaliku omavalitsuse üksuse antud abi.

3. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Toetuse taotleja peab olema Eesti äriregistris registreeritud ja tegutsev äriühing. Taotleja

ei saa olla võrguettevõtja.

(2) Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata partnerina teise Eestis registreeritud

äriühingu.

(3) Taotleja ja partner ei tohi olla raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2

punkti 18 tähenduses, kui abi taotletakse üldise grupierandi määruse alusel.

(4) Taotleja ja partneri omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus peab

olema täies mahus tagatud.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab sisaldama peale ühendmääruse § 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kinnituste ka

järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente:

1) taotleja ja partneri nimi ning registrikood;

2) projekti kirjeldus, asukoht ja projekti elluviimise ajakava;

3) toetuse summa, selle osakaal abikõlblikest kuludest ja abi liik; 4) omafinantseeringu olemasolu tõendav dokument ja kinnitus valmisoleku kohta projekti

rahastada planeeritud ulatuses;

5) projektiga seotud kulude ja elluviimise järgsete püsikulude ja -tulude kirjeldus koos nende

suuruse arvutamise käigu ja rahastamise allikatega;

6) sisestuspunkti maksimaalne fikseeritud vastuvõtuhind tõenduspõhise arvutuskäiguga; 7) projekti lahenduse kirjeldus, mis sisaldab planeeritava biometaani sisestuspunkti ja selle

komponentide kirjeldust, seadme sisestusvõimsust ja aastast sisestamismahtu koos tõendatava

dokumentatsiooniga, planeeritavate tööde vastavuse kirjeldus kehtivatele planeeringutele;

8) projekti kulude loetelu ning kalkulatsioon ja kolm hinnapakkumust, mis selgitavad ja

tõendavad projekti eelarve kujunemist; 9) võrguettevõtja väljastatud liitumistingimused, sealhulgas liitumise tehnilised tingimused ja

hinnapakkumine;

10) projekteerimistingimused või ehitusluba;

11) projekti eesmärgi ja tulemuse kirjeldus; 12) projekti tulemusnäitaja sihttaseme, projekti väljundnäitajate ning projekti tegevustega

loodavate väljundite kirjeldus;

13) projekti ajakava ja toetuse kasutamise rahastamiskava, sealhulgas etappide maksumus

ning abikõlblikkuse periood; 14) projekti äriplaan ja finantsanalüüs, mis kajastab projektis osalevate äriühingute

majanduslikku olukorda ja taotluses sisalduvat projekti;

15) projekti mittetoetatavate kulude tasumise suutlikkuse kohta;

16) teave ärisaladuse kohta;

17) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 18) tõendid, millest nähtub, et projekti tegevustega hõlmatud maatüki kasutusõigus kuulub

taotlejale;

19) võrguettevõtte kinnituskiri elektrivõimsuse olemasolu kohta sisestuspunkti asukohas; 20) teave taotleja ettevõtte suuruse kohta üldise grupierandi määruse I lisa järgi ja vastavusele

muudele üldise grupierandi määruse tingimustele;

21) eelkokkulepped biometaani tarnijatega taotluses esitatud sisestusmahu olemasolu kohta;

22) kinnitus projekti vastavuse kohta „olulise kahju ärahoidmise põhimõttele“; 23) kinnitus taristuprojektiga kliimakindluse saavutamise kohta koos hinnangut tõendava

dokumentatsiooniga kahe kuu jooksul peale positiivse rahastusotsuse saamist;

24) kinnitus, et projekt vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele

õigusaktidele, ja asjakohaste õigusaktide loend; 25) taotleja kuulumise korral kontserni emaettevõtja või kontserni viimase lõppenud

majandusaasta kinnitatud aruande koopia, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav;

26) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud

põhiõiguseid;

27) paragrahvi 5 lõikes 3 nimetatud vähese tähtsusega abi korral abi saava ettevõtja nimi ning

abi suurus; 28) kinnitus, et planeeritav biometaani sisestuspunkt vastab käesolevas määruses sätestatud

nõuetele;

29) kinnitus, et toetuse saamise korral on tagatud, et projektile järgneva viie aasta jooksul ei

kasutata rajatavat biometaani sisestuspunkti taastumatute kütuste käitlemiseks, edastamiseks

ülekandevõrku ega sealt taastumatu (sertifikaadi alusel biometaaniks tunnistamata) kütuse

väljavõtuks;

30) kinnitus taastuvenergia ja taastuvenergiast toodetud elektrienergia kasutamise kohta

käitamisel; 31) kinnitus ja kirjeldus võrdse ligipääsu tagamiseks biometaani sisestuspunktile järgneva viie

aasta jooksul; 32) kinnitus biometaani sisestuspunkti vastuvõtuhinna avaliku ja võrdse fikseerimise kohta

vähemalt kaheks aastaks peale abikõlblikkuse perioodi;

32) kinnitus, et projekt on teostatav. (2) Kui taotleja on projektile või projekti osale tegevustele taotlenud toetust samal ajal

mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa

Liidu või muu välisabi vahenditest, esitab taotleja sellekohase teabe.

(3) Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja

krediidikomitee laenuotsus.

(4) Rakendusüksus võib laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui f inantshindamise

käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil.

(5) Rakendusüksusel on õigus nõuda lisadokumente ja -andmeid taotluse nõuetele vastavuse

ja projekti valikukriteeriumidele vastavuse hindamiseks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 23 nimetatud kliimakindlust hindab taotleja,

lähtudes rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni

teatisel 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–

2027“ (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92).

4. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 12. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvooru toetuste eelarve, avamise ning taotluste esitamise tähtpäeva kinnitab

energeetika- ja keskkonnaminister käskkirjaga.

(2) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud

avalikus kanalis.

§ 13. Toetuse taotlemise tähtaeg

Taotlus esitatakse taotlusvooru väljakuulutamisel teatatud tähtaja jooksul, mille kestus on

vähemalt 60 tööpäeva.

5. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 14. Taotluse esitamine ja menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 70 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates.

(2) Taotluse menetlemise tähtaega võib põhjendatud juhtudel pikendada ühendmääruse § 6

lõikes 2 sätestatud juhul kuni 16 tööpäeva võrra.

(3) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainfot

taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt

selge, näidates ühtlasi, milliseid asjaolusid on vaja selgitada või muuta või milliste asjaolude

kohta on vaja lisadokumente. Taotluse kohta selgituste ja lisainfo andmise või taotluse

muutmise käigus ei muudeta taotlust osas, mis puudutab hindamiskriteeriumeid või võib

mõjutada projektile antavaid punkte.

§ 15. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Rakendusüksus tunnistab taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad

vastavad määruses sätestatud nõuetele.

(2) Kui rakendusüksus ei tunnista taotlejat, partnerit või taotlust nõuetele vastavaks, teeb ta

taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 16. Projektide hindamine, vastavus- ja valikukriteeriumid ning valikumetoodika

(1) Kui taotlus, taotleja ja partner on nõuetele vastavaks tunnistatud, hindab rakendusüksus

projekti käesolevas paragrahvis sätestatud valikukriteeriumide ja määruse lisas kirjeldatud

hindamiskriteeriumite kohaselt, mille alus on perioodi 2021–2027 seirekomisjoni kinnitatud

valikukriteeriumid ja valikumetoodika.

(2) Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumidest: 1) projekti mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele on suunatud

§-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele ja §-s 3

nimetatud toetuse andmise eesmärgi täitmisele ning saavutatakse § 3 kohane tulemus; 2) projekt on põhjendatud, mis on täidetud juhul, kui taotluses kajastatud tegevused vastavad

§ 6 lõikes 1 nimetatud toetatavatele tegevustele, projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud,

projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus ning tegevuste ajakava on realistlik;

3) projekt on kuluefektiivne, mis on täidetud juhul, kui projekti eelarve on realistlik ja

mõistlik ning ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud tulemuste

saavutamiseks;

4) taotleja on suutlik projekti ellu viima, mis on täidetud, kui taotlejal on olemas

omafinantseering, kvalifikatsioon, kogemus, õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised

eeldused tagada projekti tegevuste elluviimine ja tulemuste kestlikkus kavandatud viisil; 5) projekt on kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, mis on esitatud määruse § 3

lõikes 5.

(3) Rakendusüksus reastab taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumidele vastavaks

tunnistatud taotlused asjakohasesse pingeritta määruse lisas toodud hindamiskriteeriumide

alusel.

(4) Toetatavad projektid peavad asuma üksteisest vähemalt 50 kilomeetri kaugusel. Rahastuse

saab pingereas eespool asuv projekt.

(5) Toetust saab taotleda projektile asukohas, kus ei ole või kus juba ei rajata sisestuspunkti

50 km raadiuses.

(6) Rakendusüksus kaasab projektide hindamisse vajaduse korral eksperte.

(7) Hindamiskriteeriumidele antud punktide liitmisel moodustub koondhinne, mille alusel

tekib projektide pingerida, kus rohkem punkte saanud taotlus asub paremusjärjestuses

eespool.

(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hindamise tulemusena saavad projektid

võrdse koondhinde, eelistatakse projekti, millele on antud rohkem punkte määruse lisa punktis

1.

§ 17. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Taotlused rahuldatakse hindamise käigus tekkinud paremusjärjestuse kohaselt kuni

taotlusvooru eelarvevahendite lõppemiseni.

(2) Kui taotlusvooru eelarve ületab taotlusvooru esitatud taotluste summa, võib rakendusüksus

määruses seatud nõuetele vastavad taotlused rahuldada enne § 16 kohaselt taotlusi hindamata.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse:

1) projekti elluviimise tingimused;

2) hangete korraldamise nõuded;

3) aruandluskord;

4) investeeringu kestuse nõude täitmise tingimused.

§ 18. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba

jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:

1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

3) toetuse taotleja andmed;

4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus kooskõlas ÜSS2021_2027 §-ga 12, mille kohaselt

projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid ei põhjendata;

6) otsuse vaidlustamise kord.

§ 19. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse

ettepanekuga taotletud toetussumma vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste

muutmiseks. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus

taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Taotlus võidakse rahuldada kõrvaltingimusega.

(3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral ei tehta toetuse makset enne

kõrvaltingimuse täitmist.

(4) Taotluse osaliselt või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses nähakse ette § 17 lõikes 3

nimetatud asjaolud.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel, mis on

esitatud enne toetuse lõplikku maksmist või lõpparuande kinnitamist ja mis on kooskõlas

riigiabi reeglitega.

(2) Kui muudetakse ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−5 nimetatud asjaolusid, peab

muudatus olema põhjendatud ja vajalik ning projekt vastama käesolevas määrusega ette

nähtud tingimustele.

(3) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse menetlusse kaasata

eksperte, et hinnata muudatuse vastavust määruse tingimustele, sealhulgas

valikukriteeriumidele.

(4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav

muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast

asjakohase avalduse saamist.

(6) Rakendusüksus võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult

kehtetuks, kui toetuse saaja ei täida projekti elluviimise ajakava.

7. peatükk

Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ning kohustused

§ 21. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis

on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja ja partner tagavad projekti tegevuste elluviimise taotluses, taotluse

rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses toodud tingimuste kohaselt.

(3) Toetuse saaja on lisaks ühendmääruse §-s 10 sätestatule kohustatud: 1) tagama ehitamise ja omanikujärelevalve tegemise kooskõlas ehitusseadustiku ja teiste

asjakohaste õigusaktidega;

2) tagama projekti elluviimiseks õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;

3) tagama, et projektile järgneva viie aasta jooksul ei kasutata rajatavat biometaani

sisestuspunkti taastumatute kütuste käitlemiseks, edastamiseks ülekandevõrku ega

sisestuspunkti kaudu taastumatu kütuse väljavõtuks;

4) tagama avaliku võrdse ligipääsu biometaani sisestuspunktile järgneva viie aasta jooksul;

5) biogaasi sisestuspunkti käitamisel kasutab ainult taastuvenergiat ja taastuvenergiast

toodetud elektrienergiat;

6) tagama sisestuspunktile kehtestatud fikseeritud maksimumhinna kasutamise viie aasta

jooksul.

(4) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi.

(5) Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega on järgmised:

1) järgib projektiga seotud hangete läbiviimisel ühendmääruse §-s 11 kehtestatud nõudeid;

2) täidab hankimisega seotud kohustusi, mis on ette nähtud taotluse rahuldamise otsuses;

3) esitab enne riigihanke menetluse või ühendmääruse § 11 tähenduses ostumenetluse

alustamist rakendusüksusele läbivaatamiseks riigihanke alusdokumentide või ostumenetluse

dokumentide kavandi, sealhulgas lepingu kavandi, kui selle eeldatav maksumus käibemaksuta

on 100 000 eurot või enam;

4) esitab enne lepingu muutmist rakendusüksusele läbivaatamiseks muudatuse kavandi.

(6) Toetuse saaja peab taotluses kirjeldatud viisil säilitama ja sihipäraselt kasutama toetuse

eest ostetud asja ja ehitustööd vähemalt viis aastat lõppmakse tegemisest.

§ 22. Rakendusüksuse kohustused

(1) Rakendusüksus säilitab toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimasest

taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

8. peatükk

Aruannete esitamine

§ 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuanded,

lõpparuande ja järelaruanded vastavalt määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

(2) Toetuse saaja täiendab lõikes 1 nimetatud aruandeid rakendusüksuse nõudmisel.

(3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahearuande vähemalt üks kord aastas

31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse

rahuldamise otsuses sätestatu kohaselt tihedamini.

(4) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande 30 tööpäeva jooksul pärast projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppu.

(5) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele järelaruanded ühe ja viie aasta möödumisel projekti

lõppemisest lähtuvalt rakendusüksuse etteantud vormist. Aruanne esitatakse aastaste

perioodide kaupa alates lõppmakse tegemisest. Järelaruanne esitatakse 30 tööpäeva jooksul

nimetatud perioodi lõpust arvates.

(6) Lõigetes 3–5 nimetatud aruannete esitamise tähtaegu võib rakendusüksus põhjendatud

juhul pikendada.

(7) Projekti vahearuandes peavad olema andmed projekti elluviimise kohta ja hinnang

tegevuste elluviimise tulemustele.

(8) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:

1) projekti nimi ja number, toetuse saaja nimi;

2) andmed projekti tegevuste elluviimise tulemuste ja väljundnäitajate täitmise kohta;

3) andmed projekti elluviimisel tehtud hangete ja tööde kohta;

4) projekti kumulatiivne aruandlusperiood;

5) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;

6) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta.

(9) Projekti lõpparuandes peavad olema kajastatud § 3 lõikes 5 nimetatud näitajate

sihttasemete saavutamiseks ellu viidud tegevused ja tulemused ning saavutatavate

tulemusnäitajate lõplik prognoos lähtuvalt tegelikult hangitud seadmetest,

hinnakorrektsioonidest ja projekti käigus tehtud muudatustest.

(10) Projekti järelaruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:

1) projekti nimi ja number, toetuse saaja nimi;

2) andmed projekti tulemusnäitajate täitmise kohta.

(11) Toetuse saaja esitab investeeringu kestuse nõude täitmise perioodil rakendusüksuse

nõudmisel tõendid § 21 lõike 3 punktides 3 ja 4 kehtestatud nõude täitmise kohta.

9. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

§ 24. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustel ning

toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu koos

järgmiste dokumentide ja tõenditega:

1) riigihanke või ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi

viidud riigihangete registris, lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot

või enam ja dokumente ei ole enne rakendusüksusele esitatud;

2) leping, välja arvatud juhul, kui leping on enne rakendusüksusele esitatud või kui leping on

kättesaadav riigihangete registrist ja seda ei ole muudetud; 3) lepingumuudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, olemasolu

korral teave õiguskaitsevahendite kasutamise kohta;

4) arve või muu raamatupidamisdokument;

5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

6) kulu tasumist tõendav dokument;

7) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav

dokument;

8) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui need on lepingus nõutud ;

9) võrguleping ja selle lisad viimase maksetaotluse juurde, kui seda ei ole varem

rakendusüksusele teatavaks tehtud.

(2) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitab esindusõiguslik isik kulude

olemasolu korral rakendusüksusele vähemalt üks kord kvartalis rakendusüksuse kehtestatud

vormil e-toetuse keskkonna kaudu.

(3) Rakendusüksus kontrollib 80 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud

dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust taotluse rahuldamise

otsusele.

(4) Kui maksetaotluses ilmneb puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul

kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevase

tähtaja. Lõikes 3 sätestatud menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduse

kõrvaldamiseks.

(5) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti

lõpparuande esitamist ja rakendusüksus teeb lõppmakse pärast lõpparuande kinnitamist.

(6) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse

osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui on taotluse rahuldamise otsuses

määratud toetussumma.

(7) Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise

osaliselt või täielikult ühendmääruse § 33 lõike 1 alusel.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 25. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja

ühendmääruse §-des 34–38 sätestatu kohaselt.

§ 26. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi 30

päeva jooksul esitamisest haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Lisa. Hindamiskriteeriumid

Andres Sutt Energeetika- ja keskkonnaminister

Marten Kokk Kantsler

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Avalike biometaani sisestuspunktide

toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määruse abil viiakse ellu „Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava)1 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“

erieesmärgi „Taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega“ meetme 21.2.2.1 „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ sekkumine „Biometaani

kasutuselevõtu soodustamine“.

Meetme eesmärk on suurendada biometaani kasutamist ülekandevõrgu liitumispunkti väljaehitamise ja operaatori seadmete soetamise toetamise abil. Selleks antakse meetmest

toetust Eesti äriregistris registreeritud ja tegutsevale äriühingule biogaasi liitumispunkti väljaehitamiseks. Taotleja ei saa olla võrku käitav äriühing. Meetme näol on tegu ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kuuluva prioriteediga, vt koalitsioonileppe punkti 1222.

Meetmest toetatavat tegevust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahenditest. Eelnõu alusel on Euroopa Liidu toetust ette nähtud 2 000 000 eurot.

Tegevusi rahastatakse taotlusvoorudest ja toetuse andmine on kavandatud üle-eestilisena.

Eelnõukohane määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse3 (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

Eestis toodeti 2024. aastal 0,28 TWh (teravatt-tundi) biometaani4, millest suurem osa leiab

praegu rakendust transpordisektoris. Lähiaastatel valmib mitu uut biogaasijaama, mis suurendavad tootmisvõimsust. Hinnanguliselt võib riigi ressurssidel põhinev jätkusuutlik biometaani tootmis- ja tarbimispotentsiaal ulatuda 2035. aastaks kuni 0,8 TWh-ni aastas.

Kuna biometaani kasutusvõimalused transpordis on piiratud ja jaotusvõrgus esineb juba praegu

perioode, mil biometaanile puudub piisav nõudlus, tuleb leida uusi rakendusviise. Üks oluline võimalus on biometaani suunamine maagaasi ülekandevõrku, kus see asendab fossiilset maagaasi. Seeläbi aidatakse kaasa gaasivõrgu dekarboniseerimisele ning tagatakse

energiasüsteemi varustuskindlus.

Gaasitaristu alakasutamine või kasutusest kõrvalejätmine tähendaks viimase viie kuni kümne aasta jooksul tehtud suurinvesteeringute ebatõhusat kasutust. Seetõttu on oluline suurendada rohegaaside, sealhulgas biometaani osakaalu gaasivõrgus, et olemasolev taristu toetaks

üleminekut puhtamale energiale.

Biometaani sisestamiseks gaasivõrku on vaja luua sisestuspunkt ülekandevõrku. Biometaani sisestuspunkt toimib rajatisena, kus biometaan sisestatakse maagaasi ülekande- või jaotusvõrku. Protsess hõlmab esmalt biometaani transportimist sisestuskohta – kui tootmiskoht

1 Rakenduskava. 2 Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping | Eesti Vabariigi Valitsus 3 RT I, 30.06.2023, 56. 4 Biometaani päritolutunnistused | Elering.

asub gaasivõrgust kaugel, võib transport toimuda näiteks kõrgsurvekonteinerites veokiga. Ülekandevõrku on võimalik biometaani sisestada ka toru kaudu, kui tootmiskoht asub lähedal. Sisestuspunktis läbib biometaan enne gaasivõrku jõudmist mitu etappi:

• gaasi eelsoojendus, • rõhu alandamine,

• mahu- ja energiaväärtuse mõõtmine ning • kvaliteedikontroll.

Sisestusprotsess on tavaliselt automatiseeritud ning seda juhitakse ja jälgitakse kaugelt, et

tagada süsteemi töökindlus. Selline lahendus võimaldab ka nendel biometaanitootjatel, kellel puudub otsene ühendus gaasivõrguga, anda oma panus taastuvenergiasüsteemi. See loob uusi

võimalusi kohaliku jätkusuutliku energia tootmiseks. Näiteks Lätis rajatakse juba riigi toel mitut biometaani sisestuspunkti. Minimaalselt toetatakse käesoleva meetmega ühe sisestuspunkti rajamist, mille minimaalne aastane sisestamise kogus on 33 GWh.

Sisestuspunktide loomine suurendab gaasivõrgus rohegaaside kasutust ning tagab kohalikul

ressursil varustuskindluse. Meetmele eraldatud toetuse abil on võimalik rajada vähemalt üks sisestuspunkt. Üks sisestuspunkt võimaldab majanduslikult otstarbekalt teenindada biometaanijaamu, mis asuvad loodavast punktist ligi 60 km raadiuses. Sisestuspunktide

olemasolu võib olla lisaeeldus uute biometaanijaamade rajamisel, seega ulatuvad sisestuspunkti mõjud oluliselt kaugemale.

Kuna biometaani sisestuspunkti maksumus küündib tänaste hindade alusel eeldatavalt üle 2 miljoni euro, jääb vajalik investeeringu suurus ettevõtetele kättesaamatuks. Selleks, et mahukat

investeeringut teha, on vajalik riigi toetus, sest kokkuvõttes toetab see gaasivõrgu dekarboniseerimist ja impordisõltuvuse vähendamist.

Määruse tulemusel halduskoormus märkimisväärselt ei suurene. KIKi halduskoormus suureneb vaid ajutiselt meetme pakkumiste hindamisel ja meetme elluviimisel. KIKi halduskulud

rahastatakse struktuurivahendite tehnilise abirahadest.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi taastuvenergia ekspert Hans Markus

Kalmer (+372 6256476, e-post [email protected]), Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus projektikoordinaator Kätlyn Kangur (+372 58 800 228,

e-post [email protected]) ja jurist Silver Nittim (+372 58 800 218, [email protected]). Riigiabi analüüsi tegi Silver Nittim. Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Kristel Soodla (+372 56872650, e-post

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja

Moonika Kuusk ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 26 paragrahvist. Peatükid jagunevad teemade kaupa

järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr;

3) nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele; 4) toetuse taotlemine;

5) taotluse menetlemine; 6) taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

7) toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ning kohustused; 8) aruannete esitamine; 9) toetuse maksmise tingimused;

10) finantskorrektsioonid ja vaided.

1. peatükk: üldsätted

Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse kohaldamisala ning toetuse andmise eesmärke ja

tulemusi, nimetatakse rakendusasutus ja -üksus, määratletakse kasutatavad terminid ja määratakse kindlaks riigiabi andmise tingimused.

Paragrahvi 1 kohaselt reguleeritakse määrusega ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ poliitikaeesmärgi

„Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega“ meetme 21.2.2.1

„Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ sekkumise „Biometaani kasutuselevõtu soodustamine“ elluviimiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist.

Toetuse taotlemisel ja andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus), arvestades eelnõukohase määruse erisusi. Toetuse taotlemise, määramise,

kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks e-toetuse keskkonnas5.

Paragrahv 2 koondab määruses läbivalt kasutatavad terminid. Termineid, mida kasutatakse ühendmääruses ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduses, ei ole eelnõukohases määruses uuesti määratletud. Paragrahvis on esitatud terminid, mis on asjakohased ja vajalikud eelnõukohase

määruse rakendamiseks.

Paragrahv 3 määrab kindlaks toetuse andmise eesmärgid ja tulemused. Toetuse andmise

eesmärk on suurendada biometaani kasutamist, toetades ülekandevõrguga liitumist ja operaatorit vajalike seadmete soetamisel. Toetuse andmise tulemusel luuakse ülekandevõrku

sisestatava biometaani vastuvõtmise võimekus, mille kaudu on biometaani tootjatel võimalik ülekandevõrku rohkem biometaani sisestada.

Projekt peab aitama saavutada meetme väljundnäitaja. Rakenduskava ja meetmete nimekirja järgi on perioodi 2021–2027 väljundnäitaja biometaani sisestuspunkti rajamine.

Toetusest rahastatav projekt peab aitama suurendada biogaasi sisestamist gaasivõrku ja vähendama Eestis tarbitavate gaaskütuste arvestuslikku kasvuhoonegaaside heidet.

Mõõtmiseks kasutatakse tulemusnäitajaid, milleks on gaasivõrku sisestatud biometaani kogus (ühik MWh/a).

Eelnõukohases määruses seatud eesmärgi saavutamiseks on vaja rajada vähemalt üks biometaani sisestuspunkt ja gaasivõrku sisestatav biometaani kogus peab olema kokku

vähemalt 33 GWh/a.

5 https://etoetus.rtk.ee.

Paragrahvi 4 kohaselt on meetme rakendusasutus Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK või rakendusüksus). KIK on valitud rakendusüksuseks, kuna tal on kogemusi energeetika

valdkonnas taotlusvoorude korraldamisega.

Paragrahvi 5 alusel juhindutakse abikõlblike kulude arvutamisel riigiabi andmise ja vähese tähtsusega abi andmise reeglitest.

Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187,

26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), alusel toetuse andmisel kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut ning antav riigiabi peab vastama üldise grupierandi määruse üldtingimustele ja selle asjakohastes artiklites sätestatud tingimustele.

Käesoleval juhul antakse riigiabi üldise grupierandi määruse artikli 48 alusel konkureeriva pakkumismenetluse vormis.

Toetuse andmisel kohaldatakse üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud välistusi. Selle määruse alusel ei maksta üksikabi ettevõtjale, kellele komisjoni sellise eelneva

otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Üldise

grupierandi määruse artikli 6 kohaselt peab abil olema ergutav mõju. Vähese tähtsusega abi piirmäär on 300 000 eurot kolme aasta jooksul ühe ettevõtja kohta

komisjoni määruse (EL) nr 2023/28316 kohaselt, lähtudes selles sätestatud tingimustest ja piirmääradest.

2. peatükk: toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, abikõlblike kulude liigid, projekti abikõlblikkuse perioodi määramise, toetuse summa ja osakaalu ning nendega seotud

tingimused. Paragrahvis 6 nimetatakse määruse raames toetatavad tegevused.

Kõik tegevused, millele toetust antakse, peavad aitama kaasa toetuse andmise eesmärgi

saavutamisele. Käesoleva määruse raames antakse toetust biometaani sisestuspunkti rajamiseks.

Paragrahvi 6 lõikes 1 on sätestatud, et toetust antakse §-s 3 toodud eesmärgi, biometaani sisestuspunkti rajamise saavutamiseks. Lisanduvate biometaani sisestuspunktide kaudu on

võimalik sisestada ülekandevõrku rohkem biometaani, et suurendada taastuvenergia kasutamise osakaalu. Toetatavate tegevuste hulka kuuluvad järgmised tegevused: 1) konteinerites komprimeeritud biometaani vastuvõtmiseks rajatav biometaani

vastuvõtujaama ehitamine, 2) võrguettevõtja gaasisisestusjaama ehitamine koos vajalike rõhu reguleer- ja kaitseseadmete,

soojendusseadmete ning vajalike gaasi koguse ja parameetrite/kvaliteedi mõõtevahenditega, 3) kaugjuhitavate sulgeseadmetega süsteemi sisestatava kvaliteedinõuetele mittevastava gaasivoo tõkestamiseks elektrivarustuse andmeside tagamine ja automaatika seadmete

paigaldamine.

6 Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023, lk 1 –12).

Paragrahvi 6 lõikes 2 on sätestatud, et toetust antakse projektile, mille käigus rajatakse biometaani sisestuspunkt, mille võimsus on vähemalt 20 MW (megavatti) ja sisestusmaht aastal 2029 vähemalt 33 GWh/a (gigavatt-tundi aastas). Miinimumvõimsuse määramisel on lähtutud

eesmärgi saavutamisest, milleks on vaja rajada vähemalt üks biometaani sisestuspunkt ja gaasivõrku sisestatav biometaani kogus peab olema vähemalt 33 GWh/a.

Toetatava tegevuse hulka kuulub ka projekti dokumentatsiooni koostamine, tehniliste seadmete soetamine, üldehitustööd, vajalike uute kommunikatsioonide rajamine, samuti liitumistasu

võrguettevõttega, sh omanikujärelevalve.

Paragrahvi 6 lõikes 3 sätestatakse, et toetust ei anta projektile, mille tegevustega on alustatud enne taotluse esitamist rakendusüksusele. See säte aitab täita üldise grupierandi määruse artiklis 6 kirjeldatud abi ergutava mõju nõuet. Abi mõju loetakse ergutavaks, kui abisaaja on

asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Terminit töö alustamine on selgitatud üldise grupierandi määruse artikli 2

punktis 23. Paragrahvi 6 lõike 4 kohaselt on toetatavad tegevused kooskõlas „olulise kahju ärahoidmise

põhimõttega“. Euroopa Parlamendi 2021. aasta määruses 2019/2088 on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei

kahjusta oluliselt“ (ingl do no significant harm ehk DNSH) ühtegi nimetatud määruses sätestatud keskkonnaeesmärki. „Olulise kahju ärahoidmise põhimõtet“ tuleb tõlgendada taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses. Selles artiklis on määratletud, mida

tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue keskkonnaeesmärg i saavutamisele.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH-analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meede on kooskõlas olulise kahju

ärahoidmise põhimõttega. Toetatavad tegevused panustavad taksonoomiamääruse artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärkide hulgast kliimamuutustega kohanemisse. Toetatavad

tegevused ei kahjusta oluliselt teiste keskkonnaeesmärkide saavutamist. Selleks on hinnatud tegevuste vastavust taksonoomiamääruse artiklis 17 esitatud keskkonnaeesmärkide olulise kahju kirjelduse kontekstis järgmiselt:

1. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist

kasvuhoonegaaside heidet. 2. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele,

loodusele või varadele. 3. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see

kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali või mereala head keskkonnaseisundit. 4. Tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete

ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel, või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või

kõrvaldamist või kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda. 5. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt

saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. 6. Tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see

kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.

Eespool nimetatud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõttega. Eraldi analüüsi selle kohta, kas projekt vastab olulise

kahju ärahoidmise põhimõttele, ei pea toetuse taotleja esitama.

Paragrahvi 6 lõike 5 kohaselt peab kõigi eelnõukohase määruse alusel toetatavate projektide puhul olema tagatud kliimakindlus, sest biogaasi sisestuspunkt kvalifitseerub taristu

projektideks7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määruse (EL) 2021/10608 artikli 73 lõike 2 punkti j põhjal tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada

kliimakindlus. Kliimakindlus tagatakse üldiselt juba projekteerimise käigus ning üldjuhul arvestab projekteerija ehitusprojekti koostamisel ka tuleviku kliimatrendidega. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele

kliimamõjudele, tagades samal ajal, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projekti tõttu tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks

seatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kliimakindluse hindamine on nõutud vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringute

puhul. Kliimakindluse hindamiseks on Euroopa Komisjon välja andnud teatise nr 2021/C 373/019. Sellega on kehtestatud taristu kliimakindluse tagamise tehnilised

suunised aastateks 2021–2027, et tagada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete lõimitus toetatavates projektides.

Paragrahvi 6 lõikes 6 sätestatakse, et toetust antakse projektile, mis vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaalastele õigusaktidele.

Paragrahvi 6 lõigetes 7 ja 8 sätestatakse, et projekti tulemusel loetakse sisestuspunkt rajatuks, kui biogaasi sisestamiseks vajalikud sisestuspunkti ehitustööd on tehtud ja ühendus loodud ning

see peab olema toimunud 900 päeva jooksul taotluse esitamisest. Ühendus on loodud, kui ehitustööd on lõpetatud, katsetused tehtud ja võrguleping sõlmitud, mis annab kinnituse, et

biogaasi sisestamine ülekandevõrku on võimalik. Oluline on, et sisestuspunkt on väljaehitatud ja see võetakse kasutusele.

Paragrahvis 7 määratakse abikõlblikud kulud ja seotud tingimused.

Abikõlblikud on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 15 ja käesolevas eelnõus sätestatud tingimustele. Kulu peab tekkima ja toetuse saaja peab selle tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil.

Paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud abikõlblikud kulud on sisestuspunkti liitumiskulud

liitumistasu ulatuses, ülekandevõrguga liitumiseks vajalikud ülekandevõrgu ehitustööde kulud ning muud kaasnevad investeeringukulud, mille tulemusena tekib biometaani sisestuspunkt ülekandevõrguga ühendamiseks vajaliku sisestusvõimsusega. Biometaani sisestuspunktiks

loetakse: 1) biometaani sisestuspunkti käitamiseks vajalik infrastruktuur sisestuspunkti alal;

2) biometaani kompresseerimise seadmed;

7 Uus taristu ning olemasoleva taristu uuendamine, ajakohastamine ja laiendamine. Taristu on näiteks hooned,

võrgutaristu, jäätmete käitlussüsteemid, muud materiaalsed varad ning võrgutaristud. Täpsem loetelu on toodud

Euroopa Komisjoni teatises nr 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised „olulise kahju ärahoidmise põhimõtte“

kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30). 8 Määrus - 2021/1060 - EN - EUR-Lex 9 Komisjoni teatis nr 2021/C 373/01 – taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027.

3) biometaani kvaliteedi mõõtmise seadmed. Abikõlblik on ka ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras ehitatava ehitise

omanikujärelevalve kulu ning projekteerimiskulu, kui pärast seda tehakse ehitustööd koostatud projekti alusel. Projekteerimise kulu on abikõlblik ainult siis, kui järgneb selle alusel ehitamine.

Abikõlblik kulu on võrguettevõtja liitumislepingukohane liitumistasu. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“10 (nn teavitusmäärus) sätestatud nõuete täitmiseks tehtud kulude katmiseks saab toetust anda

vähese tähtsusega abina. Paragrahvi 7 lõikes 2 on nimetatud mitteabikõlblikud kulud lisaks ühendmääruse §-s 17

nimetatule. Mitteabikõlblikud on järgmised kulud: 1) projektijuhtimise kulu;

2) taotluse koostamise kulu; 3) maa soetamise, sundvõõrandamise või valdusse saamisega seotud kulu; 4) amortisatsioonikulu;

5) kindlustamise kulu; 6) kulu, mis on hüvitatud kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu vahenditest

või teistest välisvahenditest; 7) õigusabi- ja kohtukulu ning riigihangete vaidlustuskomisjoniga seotud kulu; 8) palgakulu;

9) biogaasi tootmisseadme soetamise, rajamise, kohandamise ja haldamisega seotud kulu; 10) muu projektiga mitteseotud ja põhjendamata kulu;

11) tegevuskulu; 12) käibemaks.

Paragrahvi 8 järgi algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast, kuid mitte enne rakendusüksusele taotluse esitamist. Taotleja ise avaldab taotluses,

millal ta tegevustega alustab. Abikõlblikkuse periood peab algama kuue kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, et hoida projektide elluviimine mõistlikus ajaraamis. Taotlusvooru väljakuulutamise järel annab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse tegemise

oletatava tähtaja, millega taotlejad arvestavad. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikkus on 24 kuud ja selle jooksul on võimalik projekt teoks teha, arvestades võrguettevõtja

liitumislepingu täitmiseks kuluvat aega. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 12 kuu võrra, kuid projekti abikõlblikkuse periood peab lõppema hiljemalt 31.12.2029.

Paragrahvis 9 tuuakse välja toetuse osakaal ja piirsumma. Toetuse maksimaalne osakaal

projekti abikõlblikest kuludest on 75% vastavalt rakenduskavale. Omafinantseering peab olema täies mahus tagatud ja taotlemisel peab taotleja esitama selle

kohta kirjaliku kinnituse. Toetuse maksimumsumma ja -määr märgitakse taotluse rahuldamise otsuses. Projektist taotletava toetuse maksimumsuurus on 2 miljonit eurot biometaani

sisestuspunkti kohta. Kui toetuse summa suurust ei piirata, võib tekkida olukord, kus üks sisestuspunkt hõivab eelarve mahu.

Eelnõus nimetatud tegevuste toetamiseks on ette nähtud 2 miljonit eurot.

10 RT I, 17.05.2022, 12.

3. peatükk: nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

Eelnõukohase määruse 3. peatükis kirjeldatakse, kuidas toetust taotletakse ja millistele nõuetele

peavad vastama taotleja, partner ja taotlus. Samuti on selles peatükis esitatud taotleja kohustused.

Paragrahvis 10 sätestatakse taotlejale ja partnerile esitatavad nõuded. Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõigetes 2 ja 4 esitatud nõuetele. Eelnõus esitatud tingimuste

kohaselt saab toetust taotleda Eesti äriregistris registreeritud ja tegutsev äriühing. Taotleja ei saa olla võrguettevõtja. Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata partnerina teise Eestis

registreeritud äriühingu. Taotleja ja partner ei tohi olla raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2

punkti 18 tähenduses. Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõigetes 2 ja 4 esitatud nõuetele. Omafinantseeringu olemasolu kohta esitab taotleja seda tõendava

dokumendi, samuti tuleb esitada kinnitus valmisoleku kohta projekti rahastada nõutud ulatuses.

Paragrahvis 11 sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded.

Lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatud nõuetele peab taotlus sisaldama tegevuse kogueelarvet

(abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude summa), omafinantseeringu kirjalikku kinnitust, KOV-i projekteerimistingimusi, võrguettevõtte liitumispakkumust ning teisi vajalikke dokumente. Projekti kirjeldus ja projekti elluviimise ajakava peavad olema teostatavad. Taotlusele tuleb

lisada kalkulatsioonid ja hinnapakkumused tegevuste kohta, mis ei sisaldu liitumispakkumuses ja mis selgitavad ja tõendavad projekti eelarve kujunemist.

Projekti kogumaksumus sisaldab ka mitteabikõlblikke kulusid ja käibemaksu.

Taotlusega koos tuleb esitada võrguettevõtte hinnapakkumus koos eeluuringu tulemustega. Sisestuspunkti väljaehitamise kohta osas, mille tegevused ei kuulu liitumislepingu alla,

esitatakse kolm hinnapakkumust ning KOV-i üksuse väljastatud projekteerimistingimused. Kui projekteerimistingimusi ei väljastata, tuleb lisada KOV-i kirjalik vastus projekteerimistingimuste taotlusele.

Iga kulu kohta, mis ei sisaldu võrguettevõtte liitumispakkumises, lisatakse kolm

hinnapakkumust ja kalkulatsioon, sest taotluse rahuldamise korral tuleb korraldada riigihange või ostumenetlus, mille tulemusena selgub projekti tegelik kulu, ning rakendusüksus kontrollib nende õiguspärasust.

Projekt peab olema kuluefektiivne, mis on täidetud juhul, kui projekti elluviimise kulud

vastavad turuolukorrale. Selleks tuleb esitada ka hinnavõrdlus. Hinnavõrdluse tegemiseks oleks vaja esitada võrreldavad hinnapakkumused üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ning pakkumuse lähteülesande kirjeldus koos küsitud pakkumuste infoga kirjalikult taasesitamist

võimaldavas vormis. Taotleja peab olema teinud piisavaid pingutusi võrreldavate hinnapakkumiste saamiseks, millega tagada konkurentsi ärakasutamine ning optimaalne hinna

ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumistega.

Näitlikult olukorras, kus on küsitud kolm hinnapakkumist, kuid esitatud/saadud vaid üks pakkumus, ei saa seda lugeda piisavaks, st toetuse saajal tuleb veel uurida potentsiaalsete

võrreldavate pakkumiste saamise võimalusi – ei saa piirduda ühe ettevõtte esitatud pakkumusega (sh juhtudel, kus pakkujad on näiteks pakkumiste esitamisest loobunud).

Seejuures on oluline, et pakkumuste võtmise protsess on selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on antud piisavalt aega ning taotleja on selle dokumenteerinud, et tagada

kontrolljälje olemasolu (sh võimalike auditite käigus). Olukorras, kus toetuse saaja hinnangul ei ole võrreldavaid hinnapakkumisi võimalik saada, peab sellekohane põhjendus olema veenev ja põhjendatud (nt ei saa aktsepteerida põhjendusi, et tegemist on pikaajalise koostööpartneriga

vms).

Nõutud andmed ja dokumendid on vajalikud, et rakendusüksus saaks hinnata taotleja

suutlikkust projekt ellu viia, taotluse sisulist mõistlikkust, taotluse elluviimise majanduslikke riske ja projekti jätkusuutlikkust. Vajaduse korral on rakendusüksusel õigus nõuda taotlejalt lisateavet, kui ei ole piisavalt selge, kas projekti teostamine on realistlik või mitte.

Taotluse juurde esitatakse tootjate või edasimüüjatega tehtud eelkokkulepped biogaasi mahu kohta, mida on plaanis sisestada. Eelkokkulepped annavad kinnituse, et projektiga rajatava

biometaani sisestuspunkti piirkonnas on piisavas mahus biometaani, mida soovitakse sisestuspunkti kaudu ülekandevõrku anda, et täita § 6 lõike 2 nõuet, millega sisestusmaht 2029. aastaks peab olema vähemalt 33 gigavatt-tundi aastas. Sisestuspunkti rajaja võib olla ka

ise biometaani tootja. Viimasel juhul esitatakse kinnitus tootmismahtude andmete kohta ja vajaduse korral lisatakse puuduvas mahus eelkokkulepped taotleja prognoositud sisestusmahu

sisestuspunkti tõendamiseks. Sisestuspunkti sisestusmaht on ka hindamiskriteerium, seega peab hindamiseks olema tõendatud kogu prognoositav sisestusmaht. Eelkokkulepe peab sisaldama infot biometaani tootja kohta koos biometaani tootmisvõimsuse, juba kasutatavate

sisestuspunktide infoga ja sooviga kasutada rajatava biometaani sisestuspunkti koos fikseeritud minimaalse aastas sisestatava biometaani kogusega projektile järgneva viie aasta jooksul,

lähtuvalt taotleja taotluses prognoosina toodud maksimaalsest prognoositud vastuvõtuhinnast. Kuna eelnõukohase määruse §-s 6 on sätestatud tingimused sisestatavale kütusele ja heitmetele,

ei ole taotlejal vaja koostada „olulise kahju ärahoidmise põhimõtte“ täitmise kohta analüüsi, kuid ta peab kinnitama, et kavandatav tegevus vastab sellele põhimõttele, mis tähendab, et

välditakse olulist kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele11. Olulise kahju olukorrad, mida peab vältima, on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2020/852/EL, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17.

Lisada tuleb kinnitus projekti vastavuse kohta „olulise kahju ärahoidmise põhimõttele“ lähtuvalt § 6 lõige 4 toodud tingimustest. Enne kinnituse andmist tutvub taotleja „olulise kahju ärahoidmise põhimõtte“ teabelehega, mis on lisatud taotlusmaterjalide juurde, et taotleja saaks

anda informeeritud kinnituse rakendusüksuse kodulehel toodud juhendi järgi. Kui taotlusega seotud tegevuste elluviimiseks on vajalik keskkonnamõju hindamine, siis on vajalik kinnitus

hindamisest tulenevate nõuete järgimise kohta projekti jooksul ning ka vähemalt viie aasta jooksul peale projekti lõppu.

Arvestades, et taristuinvesteeringute korral on kliimakindluse tagamine kohustuslik – taristu võivad olla hooned, looduspõhised taristud, võrgutaristu (gaasivõrk)12 –, tuleb taotluses esitada

ka kinnitus, et taristuprojektiga saavutatakse kliimakindlus. Kliimakindluse tagamise hinnangu koostab taotleja, lähtudes § 11 lõikes 6 toodust. Et lihtsustada taotleja jaoks dokumentide ettevalmistamist, tõendamaks projekti vastavust lõike 1 punktis 23 nõutule, lisab

rakendusüksus oma veebilehele asjakohased juhendid ja metoodika. Kuna taotleja peab esitama taotluses kasvuhoonegaaside kokkuhoitava koguse ning KIKi koostatud vormil vastava

11 „Olulise kahju ärahoidmise põhimõte“ (nimetatakse ka ei kahjusta oluliselt) on nõue, mille kohaselt ei tohi

investeeringud majandustegevusse oluliselt kahjustada keskkonnaalaseid ega sotsiaalseid eesmärke.

Keskkonnaeesmärgid on kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside

kestlik kasutamine ja kaitse, ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt, õhu -, vee- ja

pinnasesaastatuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. 12 Täpsem loetelu, mis on taristu, on esitatud Euroopa Komisjoni teatises (2021/C 373/01) „Taristu kliimakindluse

tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“, ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92.

arvutuse, siis ei ole vajalik kasvuhoonegaaside jalajälje lisahindamine, välja arvatud juhul, kui kasvuhoonegaaside heite suhteline või absoluutne muutus projekti mõjul kokku on suurem kui 20 000 süsinikdioksiidi ekvivalenttonni aastas.

Kinnitus taristuprojektiga seotud kliimakindluse hinnangu koostamise kohta koos hinnangut

tõendava dokumentatsiooniga lähtuvalt rakendusüksuse etteantud juhendist ja vormidest edastatakse kahe kuu jooksul peale positiivse rahastusotsuse saamist ning kinnitus hinnangust tulenevate nõuete järgimise kohta projekti jooksul ja vähemalt viie aasta jooksul peale projekti

lõppu. Toetuse väljamakseid ei tehta enne, kui taotleja on kinnitanud (keskkonnamõju hindamisega seotud) leevendusmeetmete rakendamist. Taotleja kinnitab taotluse esitamisel, et

täidab eeltoodud tingimused, toob välja juba teadaolevad vajalikud leevendusmeetmed, ülalkirjeldatud tegevuste ajakava ja tulemused.

4.peatükk: toetuse taotlemine

Paragrahvis 12 sätestatakse taotlusvooru avamine. Taotlusvooruga seotud info avaldab rakendusüksus rakendusasutuse ülesandel.

Paragrahvi 12 lõikes 1 nähakse ette, et taotlusvooruga toetatavad tegevused, eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutuse juht ning rakendusasutus edastab selle teabe rakendusüksusele.

Rakendusüksus teavitab taotlusvooru tähtajast, eelarvest ja tingimustest kodulehel või sihtrühmale suunatud avalikus kanalis.

Paragrahvis 13 sätestatakse toetuse taotlemise tähtaeg.

Taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna. E-toetuse keskkonna tehnilise vea korral lähtutakse ühendmääruse § 5 lõikest 2.

Toetuse taotlemine ja toetuse kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse toetuse haldamise registri e-toetuse keskkonnas. Toetuse haldamise registrina käsitatakse andmekogu

ÜSS2021_2027 § 21 tähenduses. Paragrahvi 13 sätestab, et taotlus esitatakse taotlusvooru väljakuulutamisel teatatud tähtaja

jooksul, mille kestus on vähemalt 60 tööpäeva.

5. peatükk: taotluse menetlemine

Peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise ning taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks

tunnistamise tingimusi, projekti valikukriteeriumeid ja valiku korda. Peatükk sätestab ka tingimused ja korra taotluse rahuldamiseks ning rahuldamata jätmiseks.

Paragrahvis 14 sätestatakse taotluse menetlusprotsessi tähtajad ning nendega kaasnevad eritingimused, näiteks tähtaegade pikendamise kohta. Taotluste menetlemise tähtajaks on kuni

70 tööpäeva. KIK-i kogemustele tuginedes on kvaliteetse menetluse tagamiseks vajalik 70 tööpäeva.

Kui taotlust on vaja täiendada või parandada, on põhjendatud vajaduse korral võimalik menetluse tähtaega 16 tööpäeva võrra pikendada.

Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-toetuse keskkonna kaudu, mille kohta saadetakse teavitus taotleja avaldatud e-posti aadressile. Sel moel edastatud otsus loetakse kätte

toimetatuks haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punkti 1 kohaselt.

Paragrahvis 15 sätestatakse, millistel tingimustel on võimalik taotleja ja taotlus nõuetele vastavaks tunnistada, samuti asjaolud, mille esinemise korral ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik

määruse §-s 11 taotlusele sätestatud nõuded. Vastavuse tuvastamise kohustus tuleneb ühendmäärusest, mille § 6 ja § 8 lõike 1 kohaselt on üks taotluse rahuldamise otsuse tegemise

tingimus taotleja ja taotluse vastamine toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud nõuetele. Vastavuse kontrollimise käigus hindavad KIK-i finantsanalüütikud ka taotleja ja projekti finantsilist jätkusuutlikkust.

Paragrahvis 16 sätestatakse projektide valimise kriteeriumid, mille järgi hinnatakse projekte,

kui nõuetele vastavaks on tunnistatud taotlus, taotleja ja partner. Projekte hinnatakse, lähtudes käesolevas paragrahvis sätestatud valikukriteeriumidest ja määruse lisas kirjeldatud valikumetoodikast, mille alus on perioodi 2021–2027 seirekomisjoni poolt kinnitatud

valikukriteeriumid ja valikumetoodika.

Lõpuks eri valikukriteeriumide tulemused liidetakse ja saadakse koondhinne, mille alusel

seatakse projektid pingeritta. Rohkem punkte saanud taotlus asetseb pingereas eespool. Taotlused rahuldatakse alates eespool asetsevast taotlusest. Rakendusüksus võib taotluste hindamisse kaasata eksperte.

Paragrahvi 16 lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumid tagavad, et rahastuse saavad suurema

tõenäosusega realiseeruvad projektid, mis on kuluefektiivsemad ja täidavad meetme eesmärke.

Toetuse andmise tingimuste koostamisel on rakendatud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume ning tehtud asjakohased analüüsid. Eelnõukohase määruse lisas on

valikukriteeriumide all kirjeldatud hindamiskriteeriumid ning hindamiskriteeriumi eest antavad punktid. Valikukriteeriumide rakendamine on määruses seatud järgmiste punktidena:

1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele

Projekt peab olema kooskõlas §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärkidega. 2. Projekti põhjendatus

Projekti tegevused on põhjendatud, kui need vastavad eelnõukohase määruse §-s 6 seatud tingimustele. Kui projekti tegevused ei ole põhjendatud, siis tunnistatakse projekt nõuetele mittevastavaks.

3. Projekti kuluefektiivsus Ette nähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste

saavutamiseks (projekti väljundi jaoks vajalike tegevuste ja eelarve suhe peab olema põhjendatud ja kavandatavad tegevused otseselt suunatud projekti väljundite saavutamiseks). Planeeritud eelarve on realistlik (planeeritud tegevused, hind ja elluviimise aeg on tasakaalus)

ja mõistlik – on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud ning taotleja on suuteline rahastama projektile

järgnevaid püsikulusid. 4. Toetuse taotleja suutlikkus projekt ellu viia Kontrollitakse, kas taotlejal on kogemus, õiguslik, organisatsioonilised või tehnilised eeldused

projekti elluviimiseks kavandatud viisil, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasised tegevus- ja hoolduskulud).

5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud

horisontaalsete põhimõtete eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi riigi pikaajalise

arengustrateegia näitajatesse, mis on sätestatud §-s 3. Taotlus panustab sellesse teemasse siis, kui taotluses toodud toetatavad tegevused on lubatud määruse § 5 järgi ning on võimalik panustada § 3 lõikes 4 sätestatud näitajatesse. Rakendusüksus kontrollib taotluses märgitud

sisuliste tegevuste kooskõla eespool kirjeldatuga.

Paragrahvi 16 lõige 3 sätestab, et rakendusüksus reastab taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumidele vastavaks tunnistatud taotlused asjakohasesse pingeritta määruse lisas toodud hindamiskriteeriumite alusel.

Paragrahvi 16 lõike 4 kohaselt ei saa rahastust projekt, mis asub pingereas eespool asetsevast

projektist vähem kui 50 km raadiuses, et tagada võimalikult suurel alal sisestuspunktidele ligipääs ja tagada rakenduskava sisestusmahule seatud eesmärk.

Paragrahvi 16 lõikes 5 on sätestatud, et toetust saab taotleda projektile asukohas, kus juba ei ole või juba ei rajata 50 km raadiuses avalikku sisestuspunkti, ja seda põhjusel, et biometaani

sisestuspunktid oleksid võimalikult suurel alal kasutatavad ja asukohas sisestatavat biometaani oleks piisavalt.

Paragrahvi 16 lõike 6 kohaselt võib rakendusüksus kaasata projektide hindamisse eksperte.

Paragrahvi 16 lõikes 7 sätestatakse pingerea moodustumise viis. Määruse lisa alusel moodustub hindamiskriteeriumidele antud punktide liitmisel koondhinne, mille alusel tekib projektide pingerida, kus rohkem punkte saanud taotlus asub paremusjärjestuses eespool.

Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised:

1) Sisestuspunkti kulutõhusus ehk taotletud abi suurus sisestuspunkti sisestusvõimsuse kohta (€/MW) osakaaluga 40%; 2) sisestuspunkti sisestusmaht (GWh/a) osakaaluga 40%;

3) sisestuspunkti maksimaalne fikseeritud vastuvõtuhind (€/MWh) osakaaluga 20%.

Hindamiskriteeriumid number 1 ja 2 on kaalukama osakaaluga, kuna on olulised meetme tulemusnäitaja saavutamiseks ja otseselt seotud meetme rakenduskavas ette nähtud kriteeriumidega.

Paragrahvi 16 lõikes 8 sätestatakse, et juhul kui taotlused saavad võrdse koondhinde, siis

eelistatakse projekti, millele on antud rohkem punkte lisa 1 hindamiskriteeriumi punktis 1. Paragrahvis 17 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord.

Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlejatest ja taotlustest moodustatakse valikumetoodika

kohaselt paremusjärjestus. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse meetme eelarve piires. Kui taotlusvooru eelarvest piisab kõigi taotluste rahuldamiseks, siis ei ole vaja paremusjärjestuse selgumist oodata ja võib nõuetele vastavate taotluste rahuldamise otsuseid

jooksvalt tegema hakata.

Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatu. Lisaks täpsustatakse projekti elluviimise ning toetuse maksmise tingimusi, sätestatakse projekti elluviimise ajakava. Kuna hanked on väga oluline osa projektide elluviimisest, tuuakse otsuses

eraldi välja nõuded hangetele, samuti projekti kestuse nõude täitmise tingimused, lähtudes konkreetse projekti eripäradest.

Paragrahvis 18 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord.

Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel arvestatakse ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatut ning otsus vormistatakse, lähtudes ühendmääruse § 8 lõikest 4. Kõik taotlused, mis

ei vasta nõuetele või mis ei mahu taotlusvooru eelarvesse, jätab rakendusüksus rahuldamata.

Paragrahvi 18 lõikes 2 on määratud andmed, mida taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama.

Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja andmed; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;

5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus kooskõlas ÜSS2021_2027 §-ga 12, mille kohaselt projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid ei põhjendata;

6) otsuse vaidlustamise kord. Paragrahvis 19 sätestatakse taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise tingimused.

Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu kohaselt, samuti juhul,

kui toetust on taotletud selliste tegevuste või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud. Taotluse võib osaliselt rahuldada vaid tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse

summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

Taotluse rahuldamise otsuse võib ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatu tähenduses teha kõrvaltingimusega. Kui taotlus rahuldatakse kõrvaltingimusega, ei maksta toetust välja enne,

kui kõrvaltingimus on täidetud.

6. peatükk: taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Paragrahvis 20 sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks

tunnistamine.

Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras. Toetuse summat või määra on võimalik suurendada, kui on tagatud riigiabi ergutav mõju. Projekti eelarve piires võib kulude summasid

muuta toetuse saaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud avalduse alusel ja eeldusel, et kogumaksumus ja abikõlblik summa ei muutu.

Kui toetuse saaja soovib taotluse rahuldamise otsust muuta, tuleb avaldus esitada enne toetuse lõplikku maksmist või lõpparuande kinnitamist. Ühendmääruse kohaselt võib taotluse rahuldamise otsust muuta kuni toetuse lõpliku väljamaksmiseni või lõpparuande kinnitamiseni, sõltuvalt sellest, milline neist on viimane.

Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsust muuta ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu,

kuid enne lõpparuande kinnitamist või viimast väljamakset. Taotluste pingerida projekti selles etapis enam ümber ei hinnata. Kui taotletakse toetuse summa või toetuse määra suurendamist,

siis tuleb kontrollida, et taotlus oleks ka muudetud summa ja määra korral kuulunud pingereas rahuldatud taotluste hulka. Projekti muutmine peab olema põhjendatud. Rakendusüksus hindab

projekti vastavust määruse nõuetele. Ka muudetud projekt peab vastama käesoleva määruse alusel ette nähtud rahastamise tingimustele.

Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14 alusel.

Paragrahvi 20 lõige 6 seab ühendmääruse §-s 14 või § 34 lõike 1 punktis 3 sätestatule lisatingimuse. Rakendusüksus võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või

täielikult kehtetuks, kui toetuse saaja ei täida projekti elluviimise ajakava. Sätte eesmärk on tagada projekti elluviimine taotluses kirjeldatud ajakava kohaselt ja vältida, et meetmes ei

broneeritaks toetusraha sellisele projektile, mille elluviimine põhjendamatult venib nende projektide arvelt, millega jõutaks tulemuseni mõistliku ja kavandatud ajaga.

7. peatükk: toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ning kohustused

Eelnõukohase määruse 7. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigusi ning kohustusi.

Paragrahvi 21 lõikes 1 ja 2 sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis

on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega. Selle all on mõeldud, et kui toetuse saajal tekib vajadus, siis tuleb kindlasti nõu küsida, et vältida eksimusi. Toetuse saajale tuleb anda võimalus esitada oma seisukohad ÜSS2021_2027-s ettenähtud

juhtudel.

Toetuse saaja tagab ühendmääruses ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse taotluse rahuldamise otsuses ja eelnõukohases määruses sätestatud kohustuste täitmise. Toetuse saaja tagab ehitustegevuse ja valminud ehitise vastavuse õigusaktidele, samuti omanikujärelevalve

tegemise. Toetuse saaja peab tagama, et rajatavat biometaani sisestuspunkti ei kasutata taastumatute kütuste käitlemiseks.

Paragrahvi 21 lõikes 3 sätestatakse toetuse saaja kohustused lisaks ühendmääruse §-s 10 sätestatule.

Toetuse saaja on kohustatud tagama ehitamise ja omanikujärelevalve tegemise kooskõlas

ehitusseadustiku ja teise asjakohaste õigusaktidega. Toetuse saaja peab tagama projekti elluviimiseks õigusaktides ettenähtud lubade ja

kooskõlastuste olemasolu.

Toetuse saaja tagab, et projektile järgneva viie aasta jooksul ei kasutata rajatavat biometaani

sisestuspunkti taastumatute kütuste käitlemiseks, edastamiseks ülekandevõrku ega

sisestuspunkti kaudu taastumatu kütuse väljavõtuks.

Toetuse saaja peab tagama võrdse ligipääsu biometaani sisestuspunktile, luues selleks kas

avaliku broneerimissüsteemi, lepingute või muude kokkulepete alusel. Kirjeldus ligipääsu

tagamise kohta lisatakse taotlusele. Ligipääs peab olema tagatud projektile järgneva viie aasta

jooksul.

Biogaasi sisestuspunkti käitamisel kasutab toetuse saaja ainult taastuvenergiat ja

taastuvenergiast toodetud elektrienergiat. Taastuvenergia kasutamist on võimalik tõendada päritolutunnistuste esitamisega KIK-i nõudmisel. Kui toetuse saaja elektritarbimise pakett näeb

ette taastuvenergia kasutamist, võib toetuse saaja taastuvenergia tarbimise tõendamiseks esitada koopia või väljavõtte elektritarbimise lepingust. Kui toetuse saajal on taastuvelektri tootmisseade, võib esitada tootmise ja tarbimise andmed, mis katavad energiakulu.

Tagada tuleb sisestuspunkti sisestamisel küsitav maksimaalne hind kahe aasta vältel. Üldise

grupierandi määruse artiklist 48 tulenevalt ei ole energiataristu rajamiseks antav abi, mis on

energia siseturu õigusaktide kohaselt osaliselt või täielikult vabastatud kolmandate isikute

juurdepääsust või tariifide reguleerimisest, sama artikli alusel vabastatud aluslepingu artikli 108

lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustusest. Hind ja arvutuskäik lisatakse taotlusele.

Paragrahvi 21 lõike 4 kohaselt peab partner täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi.

Paragrahvi 21 lõikes 5 sätestatakse kohustused seoses hangete läbiviimisega.

Toetuse saaja sõlmib sisestuspunkti väljaehitamiseks liitumislepingu võrguettevõttega, kes korraldab sisestuspunkti rajamiseks vajalikud tööd. Projekti teostamiseks vajalikud tööd, mida

ei korralda võrguettevõtja, korraldab toetuse saaja, järgides asja, teenuse või ehitustöö ostmisel § 21 kohast ostumenetlust.

Määruses nimetatakse nii riigihanget kui ka ostumenetlust hankeks, sest sisuliselt on tegemist mõlemal juhul ehitustöö, asja või teenuse hankimisega. Kõik maksumused on sätestatud ilma

käibemaksuta. Toetust saava projekti hangete läbiviimise korraldab toetuse saaja vastavalt ühendmääruse

§-s 11 kehtestatud nõuetele ja riigihangete seadusele. Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, viib ta toetuse kasutamiseks läbi riigihanke, lähtudes riigihangete seadusest

ja oma asutuse sees kehtestatud hankekorrast. Kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, viib ta toetuse kasutamiseks läbi ühendmääruse § 11 kohase ostumenetluse.

Et meetme eelarve efektiivselt ära kasutada, on seatud kohustus ehitustöö hanked (riigihange või toetuse saaja ostumenetlus) välja kuulutada kuue kuu jooksul projekti abikõlblikkuse

perioodi algusest. Hanke väljakuulutamine on hanketeate avaldamine riigihangete registris või pakkumuste küsimise kirja väljasaatmine. Kuus kuud on piisav aeg ehitushangete ettevalmistamiseks ka siis, kui enne on vaja koostada ehitusprojekt.

Sätestatakse toetuse saaja kohustus esitada riigihanke alusdokumendid või ostumenetluse

dokumentide ja lepingu kavandid KIK-ile, kui hanke eeldatav maksumus on 100 000 eurot või enam, seda sõltumata asjade ostu või teenuse liigist. Rakendusüksus võib eelkontrolli tegemisel nõu küsida Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnalt. Toetuse taotleja võib

hangete ettevalmistamist ja läbiviimist omal vastutusel alustada enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Selline otsus sisaldab riski, kuna toetuse saaja ei saa olla kindel, et tema toetuse

taotlus rahuldatakse. Toetuse taotluse esitamise hetkeks ei tohi projekti teostamiseks olla võetud siduvaid kohustusi.

Toetuse saaja on kohustatud rakendusüksusele esitama eelkontrolliks lepingute muudatused. Rakendusüksus kontrollib dokumentide vastavust taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete

seadusele ja vajaduse korral teeb ettepanekud dokumente täiendada või muuta, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendamist või muutmist.

Hankelepingu muudatused peavad vastama riigihangete seaduse §-le 123 või mittehankija korral sama seaduse §-le 3, mida saab sisustada ka § 123 lõike 1 kaudu. Rahaliselt hinnatavad

muudatused on üldjuhul lubatavad teenuste ja asjade soetamise korral ulatuses kuni 10% hankelepingu esialgsest maksumusest ja ehitustööde korral kuni 15%.

Lepingu reservi kasutamise eelkontroll on vajalik, et oleks tagatud kooskõla reservi kasutamise tingimustega ja et vältida hilisemaid finantskorrektsioone. Üldjuhul loetakse reservi kasutamist

samuti lepingu muutmiseks. Paragrahvi 21 lõikes 6 on sisustatud investeeringu kestuse nõue. Toetuse saaja peab säilitama

ja sihipäraselt kasutama toetuse eest ostetud asja või ehitist vähemalt viis aastat. Biometaani sisestuspunkti kasutusiga on umbes 30 aastat. Riigiabi reeglites säilitamise ja kasutuse perioodi

ei ole määratud. Paragrahvis 22 sätestatakse rakendusüksuse kohustused. Abi andmisega seotud dokumente

tuleb rakendusüksusel säilitada üldise grupierandi määruse artikli 12 kohaselt kümme aastat otsuse tegemisest. Vähese tähtsusega abi määruse artikli 6 lõige 4 sätestab sama tähtaja

dokumentide säilitamiseks.

8. peatükk: aruannete esitamine

Eelnõukohase määruse 8. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud

aruannete esitamine. Projekti elluviimise kohta esitatakse vahearuanded, lõpparuanne ja järelaruanded.

Paragrahvis 23 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise ning aruandes nõutava informatsiooni maht. Nõuetekohased aruanded tagavad rakendusüksusele võimaluse

teha projekti üle tõhusat järelevalvet. Suuremate projektide ja kõrgendatud riskiga taotleja korral võib rakendusüksus nõuda projekti aruannete esitamist tihedamini kui kord aastas. Aruannete esitamise tihedus sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Kui vahearuannetes ja

lõpparuandes esitatakse kasvuhoonegaaside heitkogused enne projekti tegelike andmete alusel ja pärast projekti arvestusliku suurusena, siis järelaruandes tuleb ka pärast projekti tekkinud

heitkogused esitada ühe aasta pikkuse aruandeperioodi kohta tegelike andmete alusel. Järelaruanne esitatakse ühe ja viie aasta möödumisel. Näiteks, kui projekti lõppmakse tehakse 2027. aasta 1. septembril, kestab esimene järelaruande periood 2028. aasta 30. augustini ja

teine periood 2032. aasta 30. augustini. Järelaruande esitamiseks on aega 30 tööpäeva. Järelaruandes ei ole vaja esitada väljundnäitajaid, kuna need võrreldes lõpparuandega ei muutu.

9. peatükk: toetuse maksmise tingimused

Paragrahvis 24 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetus makstakse ühendmääruse 6. peatüki kohaselt ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimuste järgi. Toetuse väljamakse

tegemise eeldus on toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmine ning kulude abikõlblikkus. Toetuse saaja esitab kulude olemasolul vähemalt üks kord kvartalis rakendusüksusele e-toetuse keskkonnas maksetaotluse. Ettemakseid rakendusüksus ei tee.

Toetus makstakse välja pärast tegelike kulude tekkimist. Toetus makstakse välja vastavalt

taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetussumma. Maksetaotluse peab esitama toetuse saaja, kuid väljamakse tehakse toetuse saaja taotluse alusel kas toetuse saajale, partnerile või töövõtjale.

Toetuse saaja peab tagama töövõtjale toetuse maksmise abikõlblikkuse perioodil.

10. peatükk: finantskorrektsioonid ja vaided

Eelnõu §-s 25 sätestatakse finantskorrektsioonide tegemine vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30 ja ühendmääruse 7. peatükis sätestatule.

Eelnõu §-s 26 sätestatakse rakendusüksuse toimingu või otsuse peale vaide esitamise kohustus rakendusüksusele enne halduskohtusse pöördumist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid.

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

Eelnõu on kooskõlas ka üldise grupierandi määrusega (EL) nr 651/2014 ja vähese tähtsusega abile kohalduva määrusega (EL) 2023/2831.

4. Määruse mõjud

Eelnõu määrusena jõustumine võimaldab suurendada biometaani suunamist maagaasi ülekandevõrku, kus see saab asendada fossiilset maagaasi. Seeläbi aidatakse kaasa gaasivõrgu

dekarboniseerimisele ning tagatakse energiasüsteemi varustuskindlus. Määruses seatud eesmärgi täitmise tulemusena on eelnõukohases määruses seatud eesmärgi

saavutamiseks vaja rajada üks biometaani sisestuspunkt ja gaasivõrku sisestatav biometaani kogus peab olema kokku vähemalt 33 GWh/a.

Määrus aitab kaasa strateegia „Eesti 2035“ elukeskkonna ja majanduse sihtide ja nendega seotud eesmärkide täitmisele, määrusel on puutumus keskkonna ja kliima horisontaalsete

põhimõtetega. Määrus panustab keskkonnahoiu näitajasse „gaasivõrku sisestatud biometaani kogus“. Tegevused ei mõjuta regionaalarengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdsete võimaluste

ja ligipääsetavuse horisontaalseid põhimõtteid. Keskkonnahoid ja kliima

Taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt on riigil kohustus suurendada taastuvenergia

osakaalu. Sama näeb ette taastuvenergia 2023. a 18. oktoobril vastu võetud direktiiv (EL) 2023/2413. Siseriikliku taastuvenergia eesmärgi kohaselt moodustab taastuvenergia aastaks 2030 vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia

summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100%. Seatud eesmärgi täitmise edukust tagab valdkondadeülene kasvuhoonegaaside heite vähendamine, rakendades

kõiki säästlikkuse kriteeriumidele vastavaid lahendusi. Biometaan on lokaalne keskkonnasäästlik kütus, sest selle tootmise käigus muidu looduslikul teel rohtse biomassi ja põllumajandusjäätmete bioloogilisel lagunemisel atmosfääri eralduv metaan ning CO₂ püütakse

kinni ning puhastatakse ära. Biometaani kasutamise positiivne lisamõju on KHG-heite minimeerimine kogu ahelas.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2021. aasta määruses (EL) 2019/2088 on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see, lähtudes olulise kahju ärahoidmise põhimõttest, ei kahjusta ühtegi kõnealuses määruses

sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki. „Olulise kahju ärahoidmise põhimõtte“ hindamise kriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu taksonoomiamääruse

2020/852/EL artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka EL-i jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimakokkuleppe eesmärke. Ühissätete määrusena tuntud nõukogu määruses (EL) 2021/1060 on sätestatud ühtekuuluvuspoliitika fondide väljatöötamisel kohustus analüüsida

tegevuse vastavust „olulise kahju ärahoidmise põhimõttele“. Planeeritud tegevused on hinnatud DNSH-juhendi alusel „olulise kahju ärahoidmise põhimõttega“ kooskõlas olevaks.

Iga projekti puhul peab olema tagatud kliimakindlus ja selle kohta lisatakse asjakohane analüüs.

Mõju majandusele

Suurenenud on vajadus ja huvi biogaasi tootmise laiendamise ning uute biogaasi

tootmisjaamade rajamise vastu. Biometaani sisestuspunktide loomisega on võimalik laiendada

biometaani kasutamist laiemalt.

Mõju regionaalarengule

Toetusel on positiivne mõju tasakaalustatud regionaalarengule, mis avaldub peamiselt

ettevõtluse toetamise kaudu väljaspool linnapiirkondi.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Määruse rakendamisest ei eeldata lisatulu

riigieelarvesse. EL-i toetuse eelarve on 2 miljonit eurot. Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb toetuse saajal katta omafinantseeringust.

Määruse rakendamiseks ei ole lisategevused vajalikud.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS) Rahandusministeeriumile.

Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse andmiseks Elering AS-ile, Eesti Gaasiliidule ja Eesti Biogaasi Assotsiatsioonile.