Eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Siseministeerium

[email protected]

Välismaalaste seaduse muutmise

seadus (tööjõupuudusega

tegevusalade erisus)

Austatud siseminister

Rahandusministeerium kooskõlastab välismaalaste seaduse muutmise seaduse

(tööjõupuudusega tegevusalade erisus) eelnõu järgmiste märkustega.

1) Eelnõu tundub hästi täitvat ettevõtjate häälekat huvi tuua Eestisse odavat võõrtööjõudu

läbi palgakriteeriumi langetamise tööjõupuuduses tegevusaladele ning jätta osad

tegevusalad välja sisserände piirarvu alt. Leiame, et kriteeriumide lõdvendamine vajab

täiendavat põhjendust. Analüüsimata on, kuidas see mõjutab juba Eestis olevat

tööjõudu ning milline on muutuste mõju riigi ja kogu ühiskonna jaoks.

2) Eelnõus seatud tootlikkuse tõstmise eesmärgid ning välistööjõu sissetoomisele

pandavad muudetud nõuded ei ole omavahel kooskõlas. Kui eesmärgiks on, et

lisatööjõud suurendab ettevõtete tootlikkust, siis läbi palgakriteeriumi alandamise

tööjõupuudusega tegevusalade jaoks (praeguselt 100%lt 80%ni viimati avaldatud

Eesti keskmisest aastapalgast) lubatakse Eestisse keskmisest odavamat tööjõudu,

millel definitsiooni kohaselt on ka madalam tootlikkus (palk ehk töötasu on töötaja

üks olulisemaid tootlikkuse näitajaid). Palgakriteeriumi muutmisega seatakse latt

oluliselt madalamale, millega võimaldatakse ettevõtete püsimist tänasel tootlikkuse

tasemel, ning see soodustab odavama tööjõu sisserännet.

3) Seletuskiri on eksitav palgakriteeriumi tõlgendamise osas. Eelnõu kohaselt on aluseks

Statistikaameti poolt viimati avaldatud aasta keskmine brutokuupalk, mis avaldatakse

järgmise aasta märtsi alguses (ca 5. või 6. märts). Praktikas tähendab see, et

palgakriteeriumi aluseks on kas eelneva või üle-eelneva aasta keskmine brutokuupalk,

mistõttu tööjõupuuduses tegevusalade jaoks ei ole piiriks mitte 80% keskmisest

palgast, vaid see on madalam, jäädes tavapärase palgakasvuga aastatel 70-75% juurde

keskmisest palgast. Seletuskirjas toodud näite puhul oleks kriteeriumiks seatud 2024.

aasta jaanuaris-veebruaris 1316 eurot (80% 2022.a keskmisest palgast 1645 eurot)

ning alates 6. märtsist 1466 eurot (80% 2023.a keskmisest palgast 1832 eurot), mis on

märkimisväärselt madalam kui 2024. aastal oskustöölistele makstud palgatase.

Teie 18.09.2025 nr 1-6/3252-1;

SIM/25-1018/-1K

Meie 09.10.2025 nr 1.1-11/4118-2

2

4) Palgakriteeriumi osas palume veel täpsustada, kas see peab olema täidetud

välismaalase tööle võtmisel või tema töötamise ajal selle muutumisel kogu perioodi

jooksul esimesel võimalusel uuendatud?

5) Eksitav on seletuskirjas toodud tippspetsialistide erandi kasutamise näide

oskustöötajate palkamisel. Seletuskirjas tõdetakse, et tippspetsialistide erand ei toeta

oskustöötajate värbamist, kuna palganõue 1,5x keskmisest on liiga kõrge, mistõttu

selle erisuse alusel värvatakse eelkõige juhte ja tippspetsialiste. Toodud näitest võib

järeldada, et tippspetsialistide erand töötab väga hästi, sest see ei olegi mõeldud

oskustöötajate palkamiseks. Oskustöötajatele rakendub üldine sisserände piirarv (või

lühiajalise töötamise puhul piirarv puudub) ning üldine 1x keskmise palga nõue, mis

praktikas on kas eelneva või üle-eelneva aasta keskmine brutokuupalk. Kui OSKA

raportist lähtub, et Eestis on keskmiselt puudu 700 oskustöötajat aastas, siis need

mahuvad üldise sisserände piirarvu sisse (ca 1300 inimest) või kui ajutiselt on

oskustöötajate vajadus suurem, saab kasutada lühiajalise töötamise erandit. Samuti,

kuna tööjõupuuduses tegevusala leidmisel on üheks teguriks palgatase antud

tegevusalal, siis see peaks välja selekteerima tegevusalad, kus on võimekus maksta

vähemalt eelmise või üle-eelmise aasta keskmist palka spetsialistile-oskustöötajale.

6) Seletuskirjast ei ilmne, kas või kuidas tänane rändepoliitika suudab täita tööjõu

vajadust, milline on võõrtööjõu mõju juba siin olevale tööjõule ning mil määral vajab

rändepoliitika muutmist.

OSKA raport sedastab, et Eesti vajab teatud ulatuses vöörtööjõudu ning et

rändepoliitika on killustatud. Samas puudub raportis otsene hinnang sellele, kas

tööjõuvajadus on tänaste regulatsioonidega täidetav või mitte. Sarnast infot ei leia ka

eelnõu seletuskirjast.

Kui OSKA raporti järgi on Eestis igal aastal keskmiselt puudu 1400 tippspetsialisti

ning 700 oskustöötajat, siis need töötajad on võimalik Eestisse tuua ka tänase

rändepoliitika raames. Tippspetsialistidele kehtib ainult 1,5x keskmisest palganõue

ning 700 oskustöötajat mahuvad sisserände piirarvu sisse.

Lisaks ei kajastata eelnõu seletuskirjas võõrtööjõu mõju juba Eestis olevale tööjõule

ning kuidas see muutuks palgakriteeriumi lõdvendamisel tööjõupuuduses

tegevusaladele. Võib arvata, et palgakriteeriumi langetamisega 80%le keskmisest

palgast suurenevad ka n.ö väljatõrje efektid, kus kohalik tööjõud asendatakse

odavamate võõrtöötajatega, kes lisaks madalamale palgale on nõus kehvemate

töötingimustega. Kitsa huvigrupi ehk ettevõtjate jaoks on see positiivse mõjuga, kuid

positiivne mõju ei pruugi ilmneda riigi ja kogu ühiskonna jaoks.

7) Majanduskasvu tingimus (eelnõu § 1 punktiga 11 lisatav § 181 lg 8⁵) vajab

põhjalikumat analüüsi ning see peab olema seotud tööturu olukorraga.

Eelnõu kohaselt on majanduskasvu tingimuseks, mil rakendub 0,2% sisserände kvoot,

Rahandusministeeriumi vähemalt 2%ne SKP reaalkasvu prognoos järgnevaks aastaks.

Majandusprognooside koostamise eripära tõttu – isegi kriisiolukorras eeldatakse

järgnevaks aastaks reeglina majanduse taastumist või kasvule pöördumist – oleks

kriteerium alati täidetud, kuid see ei kajasta majanduse või tööturu olukorra tegelikku

seisu. Viimase 15 aasta jooksul koostatud prognooside järgi ei oleks antud

3

majanduskasvu tingimuse kriteerium täidetud olnud ainult 2022. aasta suvel, kui

ootasime 2023. aasta kasvuks 0,5%. Tegemist oli Venemaa algatatud sõja esimese

aastaga, kus oli teada, et tulemas on olulised idasuunalist väliskaubandust piiravad

sanktsioonid. Reeglina negatiivseid majandusšokke ette ei teata ning seetõttu on

järgnevaks aastaks majanduslanguse prognoosimine väga erandlik.

Pakutud tingimuste kohaselt puudub majanduskasvu kriteeriumil seos tööturuga, kuid

see oleks vajalik. Põhjendatud vajadus võõrtööjõu järele saab tekkida olukorras, kus

majandus on kasvufaasis ning kohalikult turult ei ole võimalik tööjõudu palgata.

Selleks peab olema samaaegselt nii (mõõdukalt kiire) majanduskasv kui ka keskmisest

madalam tööpuuduse määr ja suurenenud vakantside ehk vabade töökohtade arv.

Majandustsükliga sidumise positiivse näitena võib kasutada töötuskindlustushüvitise

maksmise perioodi diferentseerimist vastavalt registreeritud töötusele võrdluses selle

pikaajalise keskmise väärtusega (töötuskindlustuse seaduse § 8).

Võib arvata, et adekvaatsete majanduskasvu tingimuste seadmine seadusandlikul

tasandil on keerukas, mistõttu tasub kaaluda antud tingimuse seadusest välja jätmist.

Ehk kaaluda alternatiivina kas uut (kõrgemat) sisserände piirarvu või seada seadusesse

vahemik, mille ulatuses on valitsusel õigus poliitilisel tasandil piirarv määrata.

8) Seletuskirjas on märgitud, et eelnõu rakendamisega kaasneb positiivne majanduslik,

sotsiaalne ja demograafiline mõju. Samas on märgitud, et sisseränne ei ravi

demograafilisi probleeme, sest saabujad vananevad täpselt samamoodi kui kohalikud

elanikud. Palume täpsustada, milles väljendub sotsiaalne ja eelkõige demograafiline

mõju.

Seletuskirja lugedes jääb ka segaseks, kas eeldatakse ajutist Eestisse tööle tulemist või

pikemaajaliselt siia jäämist (tabel Ukraina põgenike kohta, kus eeldatakse, et aastaks

2035 on nende keeleoskus paranenud niivõrd, et nad saavad siin tööd vastavalt oma

erialale; kohanemisprogramm, keeleõppe toetamine).

9) Seletuskirjas tuuakse välja erinevate asutuste (PPA ja julgeolekuasutused,

Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa jm) töökoormuse võimalik kasv. Palume

selgitada, kas see tähendab ametikohtade juurde loomist - kui jah, siis kui palju on

teenistujaid plaanis juurde võtta ning kuidas on plaanitud ametikohad rahastada?

10) Seletuskirja kohaselt kaasnevad eelnõu rakendamisega märkimisväärsed kulutused,

kuid tundub, et tulu on prognoositud palju entusiastlikumalt kui töötaja ja tema perega

kaasnevad kulud (sh võimalik töökoha vahetamine ja töötuks jäämine, töötutoetus,

toimetulekutoetus, sünnitoetused, laste haridusse integreerimisel riigieelarvest vajalik

toetus jne).

Seletuskirjas on märgitud, et elukoha KOV-l võib kaasneda teatud koormus, kuid seda

pole rahaliselt määratletud. Seletuskirja kohaselt võib KOV-ide töökoormus kasvada

seoses sisserände suurenemisega ning teenuste (hoolekandeteenused, sh eluruumi

tagamise teenus) ja toetuste pakkumisega. Palume selgitada, mis on need

hoolekandeteenused, mida peaks välistöötajale või tema pereliikmele pakkuma?

Lisaks nimetatakse küll Haridus- ja Teadusministeeriumi kulu, mis kaasneb

välismaalasest õppuriga, kuid pole arvestatud muude võimalike kuludega

4

haridusvaldkonnas - lasteaed jm KOV eelarvest finantseeritavad kulud, nt kooli või

lasteaia investeeringud. Ukraina põgenike puhul tekkisid olulised kulud, mida

finantseeriti riigieelarvest, antud juhul peaks ilmselt eeldama samas mahus kulusid.

Palgakriteeriumile vastavalt palgalt võib KOV saada kuni 10% tuluna (reeglina ühe

töötava pereliikme puhul 150-160 eurot kuus), eeldusel, et tegemist on Eesti

maksuresidendiga, mis kindlasti ei kata tekkivaid kulusid, vähemalt esimestel aastatel.

11) Seletuskirja punktis 7 on välja toodud, et vajadusel esitab ministeerium, kelle

valitsemisalas kulud tekivad, lisataotluse riigi eelarvestrateegia protsessis. Kuna

eelnõu jõustub 2026. aasta 22. mail, ei ole selleks ajaks olnud riigi eelarvestrateegia

protsessi, mille käigus lisarahastust taotleda oleks võimalik. Seletuskirjas tuleb ära

märkida eelnõu rakendamisel tekkivate kulude katteallikad. Kui neid ei ole võimalik

välja tuua, tuleb seletuskirja lisada, et tekkivad võimalikud kulud kaetakse

valitsemisala enda eelarvest.

12) Seletuskirja punktis 7.3 on kirjeldatud riigilõivu riigieelarvesse laekuva tuluna.

Märgime, et riigilõivu ei saa määratleda pluss tuluna, kuna lõivud on kulupõhised,

lisaks on antud juhul väikelaste puhul teenus lõivuvaba.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Erki Lõhmuste 5885 1334

[email protected]

Lemmi Oro 5885 1407

[email protected]

Ülle-Nancy Liiv 5198 2162

[email protected]

Elo Piksarv 5982 5069

[email protected]

Agnes Peterson 5885 1301

[email protected]