Eesti seisukohad - EL keemiatööstuse pakett

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 Tallinn, 15161, Harju maakond

Teie 25.07.2025 nr 2-5/25-01418, 18.1.1/25-0424/-1T/

Meie 10.10.2025 nr 1.1-10/1952-2

Eesti seisukohad - EL keemiatööstuse pakett

Esitame Vabariigi Valitsuse 16.10.2025 istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad keemiatooteid käsitlevates ELi õigusaktides nõuete ja menetluste lihtsustamise ning Euroopa Kemikaaliameti tegevuse reguleerimise kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu; 2. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu juurde; 3. Seletuskirja lisa – kaasamistabel. Elen Ohov [email protected]

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

.10.2025

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad keemiatooteid käsitlevates ELi õigusaktides nõuete ja menetluste

lihtsustamise ning Euroopa Kemikaaliameti tegevuse reguleerimise kohta

1. Kiita heaks järgmised sotsiaalministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) 2024/2865

kohaldamiskuupäevade ja üleminekuaja osas, eelnõu kohta:

1.1. Eesti toetab, et ohtlike ainete klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist

käsitlevas määruses lükatakse edasi rakendustähtaeg sätetel, mis käsitlevad ainete

märgistusel oleva teabe uuendamist, märgistuselementide vormindamist, ohtlike

ainete reklaami ja kaugmüügi korral nõutud ohutusteavet ning kütusepumpade

märgistamise nõudeid, kuna nende sätete osas on kavas nõudeid leevendada.

2. Kiita heaks järgmised sotsiaalministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1272/2008, (EÜ) nr 1223/2009

ja (EL) 2019/1009 teatavate keemiatooteid käsitlevate nõuete ja menetluste

lihtsustamise kohta (COM(2025) 531), eelnõu kohta:

2.1. Eesti toetab ohtlikke aineid sisaldavate keemiatoodete märgistusnõuete

leevendamist ning rangete vormindusnõuete (tähtede miinimumsuurus, valge taust,

rea- ja tähevahed, kirjatüübi nõuded) asendamist üldisemate nõuetega märgistuse

loetavusele. Toetame pakendi märgistusel digitaalsete kontaktandmete lisamist,

mis võimaldab tarbijal tarnijaga ühendust võtta mistahes asjakohase ja

ligipääsetava veebisuhtluskanali kaudu.

2.2. Peame oluliseks, et ohtlike ainete märgistamise nõuete ning menetluste

lihtsustamine ei suurendaks tervise- ja keskkonnariske. Leiame, et määruses tuleb

säilitada tähtaeg, mille jooksul tarnijatel on kohustus aine klassifikatsiooni

muutmise korral uuendada toodete märgistust. Toetame kehtiva 6-kuulise tähtaja

pikendamist maksimaalselt 12 kuule .

2.3. Saame nõustuda, et ohutusalase teabe esitamise kohustus kehtib ainult juhul, kui

ohtlike ainete reklaam ja kaugmüügi pakkumised on suunatud üldsusele.

Nõustume, et üldsusele suunatud reklaamis ei ole nõutud märgistuselementide ja

kogu ohutusteabe esitamine, vaid lisatakse üldine ohuteavitus, millega tarbijat

suunatakse tutvuma tootemärgistuse ja -kirjeldusega.

2.4. Eesti toetab kosmeetikatoodetes kantserogeensete, mutageensete ja

reproduktiivtoksiliste ainete kasutamiseks erandi tegemise aluseks olevate tingimuste lihtsustamist. Nõustume, et erandi taotlemisel ei ole kohustuslik käsitleda eraldi tingimusena toiduohutuse nõuetele vastavust, kuid tarbijaohutuse komitee võtab seda arvesse kosmeetikatoote ohutuse hindamisel, kui see on asjakohane arvestades kosmeetikatoote kasutustingimusi ja kõiki asjakohaseid kokkupuuteviise, sealhulgas juhuslik allaneelamine või sissehingamine. Nõustume, et erandite menetlemisel võetakse alternatiivide

hindamisel kasutusele kriteeriumid, mis võimaldavad arvesse võtta ka

majanduslikke ja keskkonnakaitse aspekte.

2.5. Toetame kosmeetikatoodetes keelatud ja piiratud kasutusega ainete loetelude

ajakohastamiseks selgete menetlustähtaegade kehtestamist. Leiame, et

eranditaotluse esitamiseks ning keelatud ja piiratud kasutusega ainete loetelude

ajakohastamiseks ette nähtud tähtajad ning toodete turult eemaldamiseks ette

nähtud üleminekuperioodid on põhjendatud.

2.6. Toetame nanomaterjale sisaldavate kosmeetikatoodete eelregistreerimise

kaotamist, kuivõrd nende ohutuse hindamine ja läbipaistvus on tagatud

õigusaktides ette nähtud muude meetmetega nagu üldine tooteteavitus ning tootja

kohustus viia läbi ohutushindamine ja koostada toote ohutusaruanne.

2.7. Eesti toetab väetisetoodete registreerimise nõuete lihtsustamist ning ühtlustamist

REACH-määruse üldeeskirjadega, mille tulemusel ei pea väikeses koguses aineid

registreerima. Toetame väetisetoote tootjate ja teiste turuosapoolte kohustust

esitada ja teha kättesaadavaks elektroonilisel kujul vastavusdeklaratsioone ning

vastavushindamisega seotud muid dokumente, samuti kohustust lisada toote

pakendile või saatedokumenti digitaalsed kontaktandmed ning nende muudatuste

kohaldamiseks ettenähtud üleminekuaega.

2.8. Toetame Euroopa Komisjonile volituste andmist kehtestada väetisetootes

kasutatavate mikroorganismide ohutuse ja agronoomilise tõhususe kriteeriumid

ning nende hindamise metoodika. Peame vajalikuks selle metoodika alusel tootja

ja teavitatud asutuse hinnatud mikroorganismide kohta info avaldamist

turujärelevalve eesmärgil Euroopa Komisjoni poolt, kes peab väetistes lubatud

mikroorganismide loetelu regulaarselt täiendama, et väiksematel ettevõtetel oleks

lihtsam uusi tooteid turule lasta. Eesti ei toeta nõude kaotamist, mis kohustab

väetisetoodete erinevates koostisainete kategooriates muudatuste tegemiseks

koostama eraldi delegeeritud õigusakte, välja arvatud juhul, kui tehakse täpselt

sama või sisult sarnane muudatus mitmes kategoorias.

3. Kiita heaks järgmised sotsiaalministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse, mis käsitleb Euroopa Kemikaaliametit ning millega muudetakse

määrusi (EÜ) nr 1907/2006, (EL) nr 528/2012, (EL) nr 649/2012 ja (EL) 2019/1021,

eelnõu kohta:

3.1. Eesti toetab Euroopa Kemikaaliameti tegevuse reguleerimiseks eraldi õigusakti

vastuvõtmist, eesmärgiga korrastada ameti ülesanded, juhtimisstruktuur ning

rahastamise ja eelarveraamistik.

3.2. Toetame Euroopa Kemikaaliameti komiteede tegevuse korrastamist, sh

riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee võimekuse

tõstmist, kuid peame vajalikuks säilitada liikmesriikidele paindlikkus komiteedesse

liikmete nimetamisel. Kui liikmete nimetamine muutub liikmesriikidele

kohustuslikuks, siis tuleks vähendada kohustuslike liikmete arvu kahelt ühele või

näha ette võimalus, et kohustuslike liikmete arv oleks proportsionaalne liikmesriigi

suurusega. Komiteede töö kvaliteedi tagamiseks tuleb kaaluda, kuidas Euroopa

Liidus tervikuna oleks kaasatud piisav arv vajalike teadmiste ja oskustega eksperte,

sealhulgas suurendada keskselt nimetatavate ekspertide arvu ja Euroopa

Kemikaaliameti osalust hindamiste läbiviimises.

4. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri

tasanditel.

5. Sotsiaalministeeriumil teha punktis 1-3 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele,

kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1

nimetatud määruste ettepanek ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad

teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide

Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad keemiatooteid käsitlevates ELi õigusaktides nõuete ja menetluste

lihtsustamise ning Euroopa Kemikaaliameti tegevuse reguleerimise kohta

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL)

2024/2865 kohaldamiskuupäevade ja üleminekuaja osas (COM(2025) 526)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr

1272/2008, (EÜ) nr 1223/2009 ja (EL) 2019/1009 teatavate keemiatooteid käsitlevate nõuete

ja menetluste lihtsustamise kohta (COM(2025) 531)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Kemikaaliametit

ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1907/2006, (EL) nr 528/2012, (EL) nr 649/2012 ja

(EL) 2019/1021 (COM(2025) 386)

1. Sissejuhatus

Komisjon esitas 8. juulil 2025 keemiatööstuse paketi1, mis sisaldab ELi keemiatööstuse

tegevuskava2, Euroopa Kemikaaliameti alusmääruse eelnõu3 ning kemikaalide valdkonna

õigusaktide lihtsustamise eelnõusid (Omnibus VI)4.

Keemiatööstuse tegevuskava peamised meetmed hõlmavad kriitilise tootmise säilitamist ELis,

juurdepääsu taskukohase energiaga varustamisele, ringmajandusele ülemineku toetamist ning

sektori dekarboniseerimise edendamist. Regulatiivne ülekoormus on probleem, mida on esile

tõstetud nii ettevõtjate tagasisides kui ka Euroopa konkurentsivõimet ja siseturgu käsitlevates

kõrgetasemelistes poliitilistes aruannetes (Letta5 ja Draghi6 aruanded). Omnibus VI algatus on

osa laiemast siseturu lihtsustamise meetmete paketist ning selle eesmärk on lihtsustada ja

ühtlustada kemikaalide suhtes ELis kehtivaid nõudeid ja menetlusi, säilitades samas tugeva

kaitse inimeste tervisele ja keskkonnale. ELil on ulatuslik õigusraamistik keemiliste ainete ja

segude ning neid sisaldavate toodete kohta. Need reeglid tagavad kodanike ohutuse ja

keskkonnakaitse ning võimaldavad keemiliste ainete ja toodete vaba liikumist ühisturul.

Õigusaktide toimivuse hindamiseks sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus

kaardistas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) nõuded, mis enim põhjustavad liigset

halduskoormust ja kulusid ning mida tuleks täpsustada või lihtsustada. Lihtsustamise paketiga

ette nähtavad meetmed aitavad vähendada kulusid ja halduskoormust, säilitades samal ajal

tervise ja keskkonna kõrge kaitsetaseme ning säästes keemiatööstuse ettevõtetele igal aastal

vähemalt 363 miljonit eurot.

Lihtsustamise Omnibus VI eelnõude paketiga lükatakse edasi ohtlike ainete ja segude

klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse (edaspidi CLP-määrus) osade

kohustuste rakendamine ning muudetakse CLP-määrust, kosmeetikatoodete määrust ja

väetisetoodete määrust. 2028. aastani lükatakse edasi 2024. aastal jõustunud muudatustega

kehtestatud vorminõuete, reklaami, kaugmüügi, märgistuse ja kütusepumpade märgistamise

1 Commission strengthens Europe's chemical industry 2 European Chemicals Industry Action Plan - European Commission. 3 Simplification of certain requirements and procedures for chemical products - European Commission. 4 Simplification of certain requirements and procedures for chemical products - European Commission. 5 Enrico Letta's Report on the Future of the Single Market - European Commission 6 The Draghi report on EU competitiveness

2

kohustuste rakendamise kuupäeva. CLP-määruses lihtsustatakse märgistusnõudeid,

vähendatakse reklaami- ja kaugmüügiga seotud kohustusi ning täpsustatakse kütusetanklates

nõutud märgistust. Kosmeetikatoodete määruses täpsustatakse kantserogeensete, mutageensete

ja reproduktiivtoksiliste ainete (edaspidi CMR-ained) eranditaotluse kriteeriumeid ja

menetluskorda ning kaotatakse tarbetuks osutunud teavitamis- ja aruandekohustused.

Väetisetoodete määruses ühtlustatakse registreerimise- ja teabenõuded REACH-määruse

standardite alusel, laiendatakse mikroorganismide hindamise võimalusi, edendatakse

dokumentatsiooni ja aruandluse digitaliseerimist ning jäetakse välja eraldamisklausel.

Euroopa Kemikaaliameti (edaspidi ECHA) alusmääruse eesmärk on luua ametile iseseisev

õigusraamistik, et tugevdada selle juhtimist, toetada uute ülesannete täitmist ning tagada

parema toe pakkumine ELi institutsioonidele ja liikmesriikide pädevatele asutustele. 2007.a

REACH-määruse7 alusel loodud ECHA ülesanded tulenevad paljudest erinevatest kemikaalide

ja keskkonna valdkonna EL õigusaktidest. Näiteks on ameti ülesanneteks hallata kemikaalide

registreerimisprotsessi, tagada hindamiste järjepidevus, koordineerida ainete autoriseerimis- ja

piiramismenetlusi ning anda sõltumatuid teadusarvamusi. Määrusega koondatakse kõik ECHA

ülesanded ühtsesse raamistikku, korrastatakse ja ajakohastatakse teaduskomiteede toimimist

ning lihtsustatakse finantsmudelit ja ühtlustatakse see EL ametite juhtimis- ja finantskorralduse

põhimõtetega.

Eesti toetab EL keemiatööstuse paketi eelnõude eesmärki lihtsustada kemikaalide valdkonnas

regulatiivseid menetlusi ja vähendada halduskoormust. Peame seejuures oluliseks, et nõuete ja

menetluste lihtsustamine ei suurendaks tervise- ja keskkonnariske. Leiame, et CLP-määruses

ja kosmeetikatoodete määruses kavandatud muudatused on üldiselt põhjendatud, kuid

õigusselguse huvides soovime CLP-määruses säilitada märgistuse uuendamise puhul

konkreetse ajalise tähtaja, mida võiks kehtivaga võrreldes pikendada. Peame põhjendatuks, et

CLP-määruses lükatakse edasi rakendamise tähtajad nende nõuete puhul, mille osas on tehtud

lihtsustamise ettepanek. Toetame väetisetoodete määruses registreerimisnõuete lihtsustamiseks

ning teabe- ja aruandluskohustuste digitaliseerimiseks kavandatud muudatusi.

Mikroorganismide hindamisega seoses peame vajalikuks, et komisjon täiendaks

mikroorganismide positiivset loetelu regulaarselt ning teave tootja ja teavitatud asutuse

hinnatud mikroorganismide kohta oleks turujärelevalve eesmärgil kättesaadav. Toetame ka

ECHA-alusmääruse vastuvõtmist ja peame vajalikuks EL tasandil leida lahendus

teaduskomiteede võimekuse suurendamiseks. Soovime samas säilitada liikmesriikidele

paindlikkuse liikmete nimetamisel, eriti arvestades asjaolu, et väiksemates liikmesriikides ei

pruugi olla vajaliku pädevusega eksperte. Eelnõudega ei kaasne ettevõtjatele uusi kohustusi.

Lihtsustamise tulemusel muutub kemikaalidele kohaldatav õigusraamistik selgemaks, väheneb

korduva aruandluse ja dubleerivate nõuete hulk. Samuti ei mõjuta eelnõud oluliselt Eesti

riigiasutuste töökorraldust ja -koormust ning ei too kaasa olulisel määral riigieelarvest

lisaressursi vajadust. Mõningane lisakoormus võib kaasneda ECHA teaduskomiteedesse

liikmete nimetamise kohustusega.

Määruste õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 (siseturu toimivuse

tagamine). Omnibus VI eelnõude läbirääkimised toimuvad EL Nõukogu lihtsustamise

töögrupis ja ECHA alusmääruse läbirääkimised keskkonnaküsimuste töögrupi alla selleks

eraldi moodustatud ad hoc töögrupis. Eelnõude esmane tutvustus ja arutelu töögrupis toimus

2025. a juulis. Eelnõude heakskiitmiseks on vajalik liikmesriikide kvalifitseeritud

häälteenamus. Eelnõud on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuna nende üldeesmärki ei

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist

3

ole võimalik saavutada üksnes liikmesriikide meetmetega. Kuna määrused on otsekohalduvad,

siis ei too nende vastuvõtmine otseselt kaasa siseriikliku õiguse muutmise vajadust.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi

keskkonnatervishoiu poliitika juht Aive Telling ([email protected]), rahvatervishoiu

osakonna nõunik Gerlin Lõhmus ([email protected]), EL ja väliskoostöö osakonna nõunik

Elen Ohov ([email protected]) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi taimetervise

osakonna peaspetsialist Julia Viguro ([email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud

Anniki Lai, valdkonna eest vastutav terviseala asekantsler.

Seisukohtade koostamisel on arvestatud huvigruppide sisendiga, mis on kajastatud seletuskirja

lisas (kaasamistabel).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu, millega muudetakse CLP-määruse kohaldamiskuupäevasid ja üleminekuaega

COM(2025)526

Ettepaneku eesmärk on edasi lükata määrusega (EL) 2024/2865 kehtestatud kohustuslike

vormindusnõuete, reklaami ja kaugmüügi sätete, märgistuse ajakohastamise kuuekuuliste

tähtaegade kehtestamise kohustuste ja kütusepumpade märgistamise eeskirjade kohaldamise

kuupäevi, et tagada ettevõtetele õiguskindlus ja vältida nende kohustuste osas erinevaid

tähtaegasid. 1. juulist 2026 ja 1. jaanuarist 2027 rakenduma pidanud sätete kohaldamine

lükatakse edasi kuni 1. jaanuarini 2028. Vastavalt kohandatakse ka üleminekuaegasid, mille

jooksul võib vabatahtlikult kohaldada enne CLP-määruse muudatuste jõustumist kehtinud

nõudeid.

Eelnõu, millega lihtsustamise eesmärgil muudetakse CLP-määrust, kosmeetikatoodete

määrust ja väetisetoodete määrust COM(2025)531 (Omnibus VI)

Lihtsustamise eelnõude eesmärk on toetada EL keemiatööstuse konkurentsivõimet ja kestlikku

arengut, lihtsustades ning ühtlustades nõudeid kolmes peamises õigusaktis – CLP-määruses,

kosmeetikatoodete määruses ja väetisetoodete määruses.

Lihtsustamise Omnibus VI määruse eelnõudega kaasnevad peamised muudatused:

- CLP-määruse lihtsustamine: kemikaalide märgistamise ja teavitamiskohustuste

lihtsustamine, paindlikumad märgistuseeskirjad ja digitaalse märgistuse

laiendamine Muudetakse märgistuse vorminõuded lihtsamaks ja paindlikumaks, sealhulgas kaotatakse

ranged vorminõuded, täpsustatakse väikeste pakendite ja kütusepumpade erandeid ning

laiendatakse digitaalse märgistamise võimalusi. Leevendatakse reklaami ja kaugmüügi nõudeid

ning piiratakse nende kohaldamist ainult üldsusele suunatud reklaami ja kaugmüügiga

(ettevõttelt ettevõttele reklaam ja kaugmüük ei ole kaetud).

- Kosmeetikatoodete määruse ajakohastamine: lihtsustatud nõuded ja

aruandluskoormuse vähendamine

Lihtsustatakse koostisainete, nagu värvained, säilitusained ja UV-filtrid, heakskiitmise

menetlust ning täpsustatakse erandite tegemise korda CMR-ainete kasutamisel. Kaotatakse

nanomaterjalide eelteavitamise nõue ning vähendatakse aruandluskohustusi, et leevendada

4

ettevõtjate ja ametiasutuste halduskoormust. Lisaks parandatakse märgistamise täpsust

koostisainete sõnastiku digiteerimise kaudu.

- Väetisetoodete määruse lihtsustamine ja digiteerimine: REACH-määruse

nõuetega ühtlustamine ja mikroorganismide hindamise kriteeriumid

Kaotatakse väetisetoodete määruses sätestatud eraldi REACH-määruse kohane

registreerimisnõue, et kohaldada standardseid kemikaaliohutuse eeskirju ka väetiste

koostisosadele. Komisjonile antakse volitused kehtestada mikroorganismide hindamise

kriteeriumid ning jäetakse välja eraldamisklausel, mis nõuab koostisainete kategooriate kaupa

eraldi õigusakte. Samuti edendatakse väetisetoodete regulatsioonide kohast digiteerimist ja

ühtseid kirjeldusi.

1) CLP-määruses tehakse järgmised muudatused:

Artiklisse 2 lisatakse uus mõiste „digitaalne kontakt“, mis võimaldab ettevõtjatel märkida

pakendi märgistusel traditsioonilise aadressi ja telefoninumbri asemel ajakohase ja veebipõhise

suhtluskanali, mis hõlbustab kiiret ja tõhusat suhtlust nii tarnijate, ametiasutuste kui ka

lõppkasutajatega.

Artikli 29 lõike 2 ning I lisa punkti 1.5.2.4 muudatustega lihtsustatakse märgistamisnõudeid

väga väikeste, alla 10 ml mahutite puhul, vähendades nii ettevõtjate koormust.

Artikli 30 lõike 1 muudatus kaotab rangelt kindlaksmääratud tähtaegade nõude märgise

ajakohastamiseks, võimaldades etikette muuta kohe, kui saadakse uued andmed, et arvestada

tarneahelate keerukust ja anda võrdsed tingimused väikestele ja keskmise suurusega

ettevõtetele, kes tihti kasutavad allhanketeenuseid.

Artikli 31 lõike 3 ja I lisa punkti 1.2.1 muudatusega eemaldatakse ranged vormindamiseeskirjad

märgistele, keskendudes nüüd pigem nende selgusele ja loetavusele, et vähendada ettevõtjate

kulusid ja keerukust.

Artiklite 48 ja 48a muudatused puudutavad keemiatoodete reklaaminõudeid, kohaldades

rangemaid reegleid vaid üldsusele müüdavatele kemikaalidele, samal ajal lihtsustades

reklaamis nõutavat teavet ja julgustades tarbijaid enne kasutamist märgistust tähelepanelikult

lugema.

I lisa punkti 1.6 muudatusega laiendatakse digimärgistuse võimalusi, lubades tarnijatel lisada

digietikettidele täiendavaid kontaktandmeid, mis säästab füüsilisel märgisel ruumi ning

lihtsustab tooteandmete haldamist ja uuendamist digitaalselt, säilitades samal ajal kasutajate

ohutuse.

II lisa 5. osa muudatus lihtsustab märgistamisnõudeid tanklate kütusepumpadel, eemaldades

nõuded nagu nimikoguse ja UFI märkimine, võimaldades kütusetarnijatel täita ohutusnõudeid

paindlikumalt, ilma et see ohustaks kasutajate turvalisust.

2) Kosmeetikatoodete määruses tehakse järgmised muudatused:

Uue artikli 14a eesmärk on kehtestada selge ja eraldi menetlus värvainete, säilitusainete ja UV-

filtrite lisamiseks kosmeetikatoodete määruse IV–VI lisadesse. Artiklis määratletakse

menetluse etapid, täpsustatakse komisjoni roll ning kinnitatakse tarbijaohutuse komitee

vastutus ainete ohutuse hindamisel enne kosmeetikatoodetes nende lubamist.

Artikli 15 muudatused säilitavad senise põhimõtte, et 1. ja 2. kategooria CMR-ainete

kasutamine kosmeetikatoodetes on keelatud, välja arvatud juhul, kui on esitatud eranditaotlus

ja täidetud kindlad tingimused. Muudatustega kehtestatakse selge ajakava eranditaotluste

5

esitamiseks ning üleminekuperioodid keelu jõustumiseks. Samuti lihtsustatakse

erandikriteeriume, eemaldatakse toiduohutusnõuetele vastavuse nõue ning täpsustatakse, et

looduslike kompleksainete keelustamine ei ole automaatne. Keeld ei kohaldu ka juhul, kui aine

on ohtlik üksnes sissehingamisel või allaneelamisel, kuid mitte nahakaudsel kasutamisel.

Artikli 16 muudatustega kaotatakse nanomaterjale käsitlev eelteatamise kohustus, kuna nende

kasutus ei tähenda iseenesest kõrgemat ohtu. Nagu teiste ainete puhul, peab vastutav isik

tagama ohutuse ohutushindamise kaudu, mis esitatakse toote ohutusaruandes. Eelteavituse

kaotamisega ajakohastatakse ka kosmeetikatoodete määruse I lisa.

Artikli 22 muudatus vabastab liikmesriigid kohustusest esitada iga nelja aasta järel aruandeid

turujärelevalve tegevuse kohta. See kohustus muutub üleliigseks, kuna ametiasutused ja

komisjon saavad vajaliku info kiiresti ja tõhusalt kätte uue elektroonilise süsteemi ICSMS

kaudu, mis võimaldab jagada andmeid toodete, katsetulemuste, ettevõtjate ja võetud meetmete

kohta.

Artikli 33 väljajätmine ja vastavad muudatused artiklis 19 võimaldavad ettevõtjatel ja

järelevalveasutustel tugineda kosmeetikatoodete märgistamisel rahvusvaheliselt tunnustatud

nomenklatuurile, näiteks INCI-nimedele. See lihtsustab märgistust ja parandab tarbijale

mõistetavust kogu Euroopa Liidu turul.

3) Väetisetoodete määruses tehakse järgmised muudatused:

II lisa II osa koostisainete kategooria (CMC) 1 punkti 2 muudatuse eesmärk on kaotada nõue,

et kõik ELi väetisetoodetesse lisatavad ained, välja arvatud polümeerid, peavad olema

registreeritud REACH-määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel koos täieliku toimikuga, mis sisaldab

kindlat tüüpi teavet ja kemikaaliohutuse aruannet. Selle muudatusega hakatakse nende ainete

suhtes kohaldama REACH-määruse üldeeskirju samadel alustel nagu teiste toodete puhul,

tuginedes eeskätt põhimõttele, et ained ei tohi kahjustada inimeste tervist ega keskkonda.

Samuti eemaldatakse viited CMC 1 punkti 2 konkreetsele nõudele muudest koostisainete

kategooriatest, ühtlustades seeläbi käsitluse kõikide väetisetoodetes sisalduvate ainete puhul.

Artiklisse 42 lisatakse uus lõige, mis annab komisjonile volituse kehtestada kriteeriumid ja

metoodika mikroorganismide hindamiseks. See võimaldab tootjatel ja teavitatud asutustel

tõendada, et mikroobses taimede biostimulaatoris kasutatavad mikroorganismid ei kujuta

endast ohtu inimeste, loomade ega taimede tervisele ega keskkonnale ning omavad

agronoomilist tõhusust. Samas säilitatakse kehtiv volitus CMC 7 kohta, kuid eemaldatakse sõna

"ainult", et komisjonil oleks võimalus tegutseda paindlikumalt kahe paralleelse volituse kaudu.

Artikkel 43 jäetakse välja, et anda komisjonile võimalus muuta delegeeritud õigusaktidega

samaaegselt mitut koostisosa, mis lihtsustab ja kiirendab regulatiivset kohandamist.

Artiklite 2, 6–9, 15, 16 ja 41 ning I lisa II ja IV osa muudatused toetavad määrusest tulenevate

aruandlus- ja teabevahetusnõuete digitaliseerimist. Täpsustatakse, et ELi vastavusdeklaratsioon

peab olema koostatud elektrooniliselt ja kättesaadav kas internetiaadressi või andmekandja

kaudu. Ettevõtjad peavad esitama ka digitaalse kontakti, mis hõlbustab suhtlust riiklike

ametiasutustega; vajaduse korral võib selleks olla ka Euroopa ettevõtluskukru kaudu saadav

digiaadress. Muudetakse ka aruandlusvorme – lubatud on ainult elektrooniline esitamine.

Samuti peab kogu vastavushindamisega seotud dokumentatsioon ning suhtlus ettevõtjate ja

teavitatud asutuste vahel toimuma elektrooniliselt. Kui kasutatakse digietiketti, peab sama

andmekandja võimaldama juurdepääsu ka ELi vastavusdeklaratsioonile. Lisaks tuleb digitaalne

tootepass siduda kõigi muude ELi õigusaktidega nõutavate andmetega, sealhulgas märgistuste

ja vastavusdeklaratsiooniga, juhul kui tootele rakendub vastav kohustus.

6

Eelnõu, mis käsitleb Euroopa Kemikaaliametit ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr

1907/2006, (EL) nr 528/2012, (EL) nr 649/2012 ja (EL) 2019/1021 (COM(2025) 386)

ECHA tegevust reguleeriva eelnõu eesmärk on anda ametile autonoomne ja tõhus

õigusraamistik, mis võimaldab tal paremini täita oma ülesandeid, kohaneda uute väljakutsetega

ning järgida ELi ühise juhtimis- ja finantskorralduse põhimõtteid. Helsingis tegutsev ECHA

loodi 2007. a REACH-määrusest8 tulenevate ülesannete täitmiseks. Aja jooksul on ametile

pandud mitmeid lisaülesandeid, mis tulenevad paljudest erinevatest kemikaalide-, keskkonna-

ja tarbijaohutuse valdkonna EL õigusaktidest. Osana kemikaalistrateegia ja lähenemisviisi „üks

aine, üks hindamine“ rakendamisest, on ülesandeid ametile veelgi juurde tulnud.

ECHA alusmääruse eelnõuga kaasnevad peamised muudatused:

- ECHA riskihindamise komitee (RAC) ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee

(SEAC) töökorralduse muutmine RAC ja SEAC suutlikkuse suurendamiseks kehtestatakse liikmesriikidele kohustus nimetada

rohkem liikmeid (täna on liikmete nimetamine vabatahtlik). Samuti lubatakse komiteedel

kaasata vajadusel lisaks eksperte, et paremini toime tulla kasvava töökoormuse ja keerukusega.

Samuti tehakse töökorralduses paindlikumaks komiteede ja nende töörühmade tegevus, et

tagada tõhusam teaduslik ja sotsiaal-majanduslik analüüs ELi kemikaaliohutuse valdkonnas.

- Muudatused tarbijaohutuse komitee (SCCS) ülesannetes

Täna tegutseb SCCS eraldiseisevalt komisjoni otsuse (2008/721/EC) alusel, selle ülesanded

tulenevad peamiselt EL kosmeetikatoodete määrusest (kosmeetikatoodete koostisosade

ohutuse hindamine). Muudatusega viiakse komitee haldamine ECHA alla, mis tagab parema

haldustoe ja ressursi jagamise teiste ECHA komiteedega. See tugevdab komitee rolli ELi

kosmeetikatoodete kemikaaliohutuse teaduslikus hindamises ning parandab koostööd ja

ühtlustamist kemikaalide riskihindamisel.

- Koostöö tõhustamine teiste ELi asutustega

Tugevdatakse koostööd ELi asutuste vahel, et parandada teaduslike arvamuste sidusust, vältida

lahknevusi ning suurendada usaldust kemikaalide hindamise protsessis. See toetab „üks aine –

üks hindamine“ põhimõtet, soodustades andmete jagamist ja ühiste teadusmeetodite arendamist

Euroopa Ravimiameti, Euroopa Toiduohutusameti, Euroopa Keskkonnaameti ja ECHA vahel.

- ECHA volituste laiendamine

ECHA-le antakse püsivad volitused täita seni ad hoc kokkulepete alusel täidetud ülesandeid,

nagu nanomaterjalide infoportaali (European Union Observatory for Nanomaterials) ja

kemikaaliõiguse otsingu- ja viitetööriista (EUCLEF) rakendamine ning riskihindamise komitee

arvamuste esitamine töökeskkonna ohtlike ainete piirnormide kohta. See muudatus suurendab

rahastamise läbipaistvust ning vähendab halduskoormust, kuna ülesanded kantakse üle ECHA

pädevusse ja rahastatakse otse ELi toetusest.

- ECHA osalemine teadusuuringutes ja liikmesriikidega koostöö

Lisatakse selged sätted ECHA osalemise kohta teadusuuringutes ELi teadusprogrammide

raames. Tugevdatakse ECHA ja liikmesriikide pädevate asutuste vahelist koostööd, et tagada

komiteede teaduslike arvamuste põhjalikkus ning vajadusel toetumine täiendavatele

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist

7

eriteadmistele. Samuti nähakse ette liikmesriikide kohustus nimetada komiteedesse rohkem

liikmeid ning osaleda ameti järelevalves haldusnõukogu kaudu.

- ECHA finantsmudeli jätkusuutlikkuse suurendamine

Lihtsustatakse ECHA finantsmudelit, kaotades erinevate õigusaktide alusel kehtestatud eraldi

eelarvete nõuded ning võimaldades ühtset ELi eelarvest rahastamist, et suurendada paindlikkust

ja vähendada halduskoormust. Lisaks nähakse ette meetmed lõivude inflatsioonikohanduseks,

uute tuluallikate uurimiseks ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele tasude

ühtlustamiseks, et parandada ameti finantsmudeli jätkusuutlikkust.

ECHA alusmääruse eelnõu sisu peatükkide kaupa

I peatükk. Üldsätted (artiklid 1-4) määratleb määruse reguleerimisala ning ECHA õigusliku

seisundi, asukoha (Helsingi) ja ülesanded. Uued sätted kajastavad ka ameti laiemat rolli ELi eri

õigusaktide rakendamisel.

II peatükk. Ameti korraldus (artiklid 5-26) käsitleb ECHA sisemist korraldust ja

juhtimisstruktuuri. Artikkel 5 annab üldise ülevaate ameti organitest, sh komiteedest. Artiklid

6–10 reguleerivad haldusnõukogu koosseisu, töökorraldust ja ülesandeid, mille eesmärk on

tugevdada ameti juhtimist, parandada pettuse- ja tasude haldust ning suurendada koostööd ELi

institutsioonide ja rahvusvaheliste partneritega. Artiklid 11 ja 12 puudutavad tegevdirektori

ametisse nimetamist, töötingimusi ning kohustusi, sealhulgas teaduslike arvamuste

koordineerimist ja ELi finantshuvide kaitsmist. Artiklid 13–16 sätestavad ameti komiteede

(RAC, SEAC, MSC, BPC ja SCCS) ülesanded, koosseisu ja töökorralduse; oluline muudatus

on nõue, et iga liikmesriik nimetaks vähemalt kaks liiget RACi ja SEACi, et suurendada nende

töövõimekust. Lisaks käsitletakse raportööride, kaasraportööride ja ekspertide rolli. Artiklites

17–19 reguleeritakse foorumi koosseis, ülesanded ja liikmete kvalifikatsiooninõuded ning

huvide deklareerimine. Järelevalve- ja rakendusküsimustega tegeleva foorumi kooseisus ja

ülesannetes ei ole sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva REACH-määrusega (artikkel 86).

Artiklid 20–26 sätestavad apellatsiooninõukogu koosseisu, menetluse ja pädevuse, samuti

kaebuste esitamise ja läbivaatamise korra ning õiguse pöörduda ELi kohtute poole. Peatükk

tugevdab ameti juhtimisraamistikku, suurendab läbipaistvust ja kohandab sisemist korraldust

uute ülesannete täitmiseks.

III peatükk. Finantssätted (artiklid 27-33) sätestatakse nõuded ameti eelarve ja finantseerimise

juhtimiseks, sealhulgas ühtse programmdokumendi koostamine (artikkel 27), eelarve

koostamine, struktuur ja täitmine (artiklid 28–30), raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmise

heakskiitmine (artikkel 31). Lisaks sisaldab peatükk sätteid ameti finantseeskirjade kohta

(artikkel 32) ning pettusevastase võitluse kohta (artikkel 33).

IV peatükk. Töötajad (artiklid 34-36) sätestatakse üldsätted töötajate kohta (artikkel 34),

erieeskirjad lähetatud riiklike ekspertide ja muude töötajate kohta (artikkel 35) ning töötajatele

kohalduvad privileegid ja immuniteedid (artikkel 36).

V peatükk. Teave ja teabevahetus (artiklid 37-39) käsitleb ameti valduses olevat teavet ja

teabevahetust. See hõlmab läbipaistvuse ja teabevahetuse eeskirju (artikkel 37), salastamata

tundliku teabe kaitset käsitlevaid julgeolekueeskirju (artikkel 38) ning adressaatidele ameti

otsuste kättetoimetamise korda (artikkel 39).

VI peatükk. Koostöö (artiklid 40-45)

VI peatükk reguleerib ECHA koostööd erinevate osapooltega. See hõlmab koostööd

liikmesriikidega (artikkel 40), sidusrühmadega (artikkel 41), rahvusvaheliste organisatsioonide

ja kolmandate isikutega (artikkel 42), samuti osalemist ELi teadusprogrammides (artikkel 43).

8

Lisaks sätestatakse suhted teiste ELi asutustega (artikkel 44) ja käsitletakse võimalikke

arvamuste konflikte (artikkel 45).

VII peatükk. Delegeeritud volitused ja komiteemenetlus (artiklid 46-47) käsitletakse

delegeeritud volitusi ja komisjonipoolse delegeerimisega seotud tingimusi (artikkel 46) ning

komisjoni rakendamisvolituste suhtes kohaldatavat komiteemenetlust (artikkel 47).

VIII peatükk. Teiste õigusaktide muudatused (artiklid 48-51) sisaldab vajalikke sätteid ameti

eelarve lahususe kaotamiseks ameti rakendatavates õigusaktides, st biotsiidimääruses, eelnevalt

teatatud nõusoleku määruses ja püsivate orgaaniliste saasteainete määruses.

IX peatükk. Üleminekusätted (artiklid 52-53) sätestab üleminekusätted. Artikkel 52 reguleerib

tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, riskihindamise komitee, sotsiaal-majandusliku

analüüsi komitee, meresõiduohutuse komitee, bioloogilise mitmekesisuse komitee, foorumi ja

töötajate tegevuse jätkumist üleminekuperioodil. Artikkel 53 käsitleb eelarvega seotud

üleminekukorraldusi.

X peatükk. Üld- ja lõppsätted (artiklid 54-58) sisaldab lõppsätteid. Selles nähakse ette ECHA

tegevuse korrapärane hindamine (artikkel 54), ameti vastutus (artikkel 55), peakorterileping

(artikkel 56), erinevate keelte kasutuse kord (artikkel 57) ning määruse jõustumine (artikkel

58).

Lisad - ettepaneku kaks lisa sisaldavad loetelu asjakohastest ELi õigusaktidest, millega antakse

ametile ülesandeid (I lisa), ja vastavustabelit, milles on sätestatud, kuidas viiteid käesoleva

ettepanekuga välja jäetud REACH-määruse sätetele tuleb tõlgendada viidetena käesoleva

määruse konkreetsetele sätetele (II lisa).

3. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

Määruse eelnõude õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 (siseturu

toimivuse tagamine). See on kooskõlas lihtsustamise Omnibus VI eelnõudega muudetavate EL

õigusaktide (CLP-määrus, kosmeetikatoodete määrus ja väetisetoodete määrus) õigusliku

alusega. Ka ECHA alusmääruse õigusliku aluse valikul on õigustatud keskenduda artiklile 114,

kuna ECHA ülesanded tulenevad peamiselt REACH-määrusest, CLP-määrusest ja

biotsiidimäärusest9 (umbes 80% tegevusest), mis reguleerivad siseturgu.

Ettepanekud on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuna algatuse üldeesmärki ei ole

võimalik saavutada üksnes liikmesriikide meetmetega. Eelnõudega kaetud valdkondades

(ohtlike ainete klassifitseerimine ja märgistamine, kosmeetikatooted ja väetisetooted) on

vajalikud ühtsed EL reeglid, et soodustada kaupade vaba liikumist siseturul ja tagada

tarbijakaitse ühtlane tase. Kemikaalide klassifitseerimine ja märgistamine on oma olemuselt

piiriülene, sest tooted liiguvad vabalt siseturul. Riiklikud erisused tekitaksid killustatuse ja

ebamõistlikke kulusid ettevõtjatele. Ka kosmeetikatoodete ja väetisetoodete regulatsioon

puudutab kogu siseturgu. Ettepanekutega kavandatud meetmed on eesmärgi saavutamiseks

proportsionaalsed ning aitavad vähendada ülemäärast halduskoormust, säilitades seejuures

inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme. Lihtsustamise ettepanekud vähendavad

dubleerimist, suurendavad õiguskindlust ja aitavad vältida, et liikmesriigid tõlgendavad

nõudeid erinevalt.

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012 biotsiidtoodete turulelaskmise ja kasutamise kohta

9

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Komisjon ei ole eelnõude paketile koostanud täielikku mõjuhinnangut, kuna eesmärgiks seati

kiiresti vähendada ettevõtjate halduskoormust ja ülemääraseid kulusid. Eelnõude juurde lisatud

komisjoni talituste töödokument sisaldab kavandatud meetmete mõju analüüsi, mis põhineb

ettevalmistavate konsultatsioonide käigus kogutud olemasolevatel andmetel ja teabel,

sidusrühmadelt saadud kirjalikul sisendil ning varasematel analüüsidel (nt kõige olulisemate

kemikaale käsitlevate õigusaktide toimivuskontroll, väetisetoodete mõjuhinnangud, CLP-

määruse läbivaatamise mõjuhinnang ning detergentide määruse hindamine).

Sotsiaalne mõju

Ettevõtete halduskoormuse vähenemine, eriti VKEde puhul, loob eeldused vabastamaks

ressursse tootearenduseks ja töökohtade loomiseks. Digitaalne märgistus võimaldab tarbijatele

kättesaadavamat ja ajakohasemat teavet toodete kohta. Võimalike riskidena tuleb arvestada, et

digitaalsete lahenduste kasutamine võib jätta osa tarbijaid (nt eakad, digioskusteta inimesed) ja

väiksemaid ettevõtteid ebasoodsasse olukorda. Liiga leebed eranditaotluse kriteeriumid ja

pikad üleminekuperioodid CMR-ainete kasutamisega seoses võivad pikendada tarbijate

kokkupuudet ohtlike ainetega.

Mõju majandusele

Eestis on umbes 700 kemikaalidega tegelevat ettevõtet (sh tootjad, importijad, levitajad) ja

umbes 700 kosmeetikatoodetega tegelevat ettevõtet, millele laienevad CLP-määrusega

kehtestatud nõuded. EL regulatsioonides nõuete täpsustamine ja ühetaoline rakendamine aitab

säilitada ühtse turu terviklikkust ja loob ettevõtjatele EL siseturul võrdsed võimalused.

Komisjoni hinnangul võib CLP vorminõuete lihtsustamine tuua kokkuhoidu vähemalt 333

miljonit eurot, reklaaminõuete lihtsustamine ligikaudu 30 miljonit eurot aastas.

Kosmeetikatoodete valdkonnas annab topeltteavituste kaotamine ja rahvusvahelise

nomenklatuuri kasutamine märkimisväärset kokkuhoidu, mis on eriti oluline VKEdele.

Väetisetoodete valdkonnas välditakse kattuvaid REACH-nõudeid, mille kulud võivad ulatuda

10-500 tuhande euroni aine kohta, lisaks välditakse riiklikke registreerimistasusid, mis võivad

ulatuda 50 000 euroni toote/riigi kohta. Digitaalse märgistuse juurutamine nõuab ettevõtetelt

investeeringuid infosüsteemidesse ja andmehaldusse. Üleminekuperioodid võivad mõneks

ajaks vähendada turuinnovatsiooni survet, kuna olemasolevaid tooteid saab jätkuvalt turustada.

ECHA tegevuse tõhustamise tulemusel väheneb ettevõtjate jaoks ebakindlus, sest ohtlike ainete

hindamine ja tehtavad otsused on ühtsemad ja prognoositavamad. Kulude kokkuhoid tuleneb

ühtlustatud hindamisprotsessidest ja andmeplatvormidest (välditakse dubleerimist).

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Vormindusreeglite leevendamine ja digitaalse märgistuse võimaldamine peaks vähendama

ümbermärgistamise ja -pakendamise vajadust, mis tähendab väiksemat pakendijäätmete hulka.

Väetisetoodete lihtsustused võivad soodustada keskkonnasõbralikumate mikroorganismide

kasutuselevõttu ja vähendada toitainete leostumist, millel on potentsiaalselt positiivne mõju

mulla mikrobioloogilisele mitmekesisusele ja väetiste efektiivsusele. Kosmeetikatoodete

eranditaotluste kriteeriumite ja tähtaegade ning üleminekuperioodide pikendamisega seoses

tuleb võimalik riskina silmas pidada, et see ei suurendaks tarbijate kokkupuudet CMR-

ainetega. Samuti ei tohiks kavandatavad lihtsustused (nt teavituskohustuste kaotamine)

vähendada järelevalve tõhusust, et vältida negatiivseid mõjusid inimeste tervisele ja

keskkonnale. Ohtliku aine klassifikatsiooni muutmise korral nõuab märgistuse ajakohastamine

pakendite ja etikettide ümbertrükki ning laovarude ümberkorraldamist. Kehtiv 6-kuuline

10

tähtaeg on selleks liiga lühike ning võib põhjustada suurtes kogustes jäätmeid. Pikem tähtaeg

(nt 12 kuud) võimaldab ettevõtetel kasutada olemasolevad varud ära ja uuendada märgistust

uue tootmistsükli käigus – see vähendab nii kulutusi kui ka keskkonnamõjusid. Pikem tähtaeg

märgistuse ajakohastamiseks ei muuda turul olevaid tooteid tervisele ohtlikumaks, sest

tarbijatooted on valdavalt madala riskiga (nt kosmeetika, puhastusained) ning nende puhul

peamised ohutusteated ei muutu sageli ja ei nõua kiireloomulist sekkumist. CMR-ainete puhul

esinevad terviseriskid pikaajalisema kokkupuute korral ja tegemist ei ole enamasti akuutse

mürgistusohuga. Samuti säilivad muud meetmed ohutuse tagamiseks, näiteks tuleb viivituseta

ajakohastada ohutuskaarte ning ohutusteavet on võimalik anda ka muude kanalite kaudu (sh

digitaalse tootemärgistuse kaudu).

Samamoodi ei kaasne olulisi terviseriske sellega, et nähakse ette kindlad üleminekuperioodid

keelatud või piiratud kasutusega CMR-aineid sisaldavate kosmeetikatoodete turult

eemaldamiseks. Keelatud aineid sisaldavad kosmeetikatooted, mis on turul enne uute piirangute

jõustumist, on tavaliselt kasutusel olnud juba aastaid ilma tõendatud vahetu tervisekahjuta.

Seega ei too nende järkjärguline kõrvaldamine 12–24 kuu jooksul kaasa olulist lisariski

võrreldes kohese keeluga. Kui aine on klassifitseeritud keelatuks, ei tähenda see automaatselt,

et juba turul olev toode põhjustaks kohest ja kõrget terviseriski. Tegemist on pigem

ettevaatusprintsiibist lähtuva piiranguga. Üleminekuperioodid annavad tootjatele võimaluse

reformuleerida tooted, testida uusi koostisi ning tagada, et turule jäävad ainult ohutud

alternatiivid. 12 kuud üleminekuperiood toodete turule laskmiseks tagab, et uusi keelatud

ainega tooteid enam ei toodeta ja turule ei panda, vähendades järk-järgult tarbijate

kokkupuudet. 24 kuud turult eemaldamiseks võimaldab olemasolevad laovarud müüa ja vältida

suurte koguste kasutuskõlblike toodete hävitamist, mis oleks nii majanduslikult kui ka

keskkonnale kahjulik.

ECHA töökorralduse ja rahastamise jätkusuutlikkuse parandamine aitavad kaasa ohtlike ainete

teadusliku hindamise tõhustamisele ning seeläbi suurendavad elanikkonna tervise- ja

keskkonnakaitset. Avalikkuse usaldus teaduslike arvamuste vastu kasvab, kui vältida

vastuolusid eri ametite vahel. Parem riskihindamine ja järelevalve aitavad vältida ohtlike

kemikaalide sattumist keskkonda. ECHA uued ülesanded, nt veepoliitika direktiivide ja

pakendite regulatsiooni raames, toetavad otseselt veekaitset, jäätmete vähendamist ja

ringmajanduse eesmärke. ECHA roll POSide (püsivate orgaaniliste saasteainete) ja biotsiidide

valdkonnas aitab vähendada ohtlike ainete pikaajalist mõju ökosüsteemidele.

Mõju regulatiivsetele kohustustele ja halduskoormusele

Eelnõud ei too ettevõtjatele kaasa uusi kohustusi. Lihtsustamise tulemusel muutub

kemikaalidele kohaldatav õigusraamistik selgemaks, väheneb korduva aruandluse ja

dubleerivate nõuete hulk. Väetisetoodete määruse muudatused kaotavad REACH-määruse

kohase topeltregistreerimise nõude. CLP-määruse muudatused vähendavad ülemääraseid

märgistus-, reklaami ja kaugmüügi nõudeid. Kosmeetikatoodete puhul lihtsustatakse

eranditaotluste esitamist ja vähendatakse teavituskohustusi (nt kaotatakse nanomaterjalide

eelteavitamise kohustus).

ECHA keskselt hallatavad infoportaalid aitavad vähendada ettevõtete halduskoormust, sest

hindamised ja aruandlus muutuvad standardiseeritumaks, digiplatvormid ühtlustavad

andmevooge ja paraneb juurdepääs kemikaalidega seotud ohte käsitlevale ajakohastatud

teabele.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja riigieelarvele

Eestis täidab kemikaaliseadusest tulenevalt CLP-määruse kohaseid pädeva asutuse ülesandeid

Terviseamet. Pädeva asutuse peamisteks ülesanneteks on ainete klassifikatsiooni ja märgistuse

11

harmoneerimiseks toimikute koostamine, kemikaalikäitlejate ja teiste huvitatud osapoolte

nõustamine ning riikliku kasutajatoe ülesannete täitmine. Samuti kavandab ja koordineerib

Terviseamet järelevalvet CLP-määruse nõuete täitmise üle. Kosmeetikatoodete määruse

kohaseid pädeva asutuse ülesandeid täidab samuti Terviseamet rahvatervishoiu seadusest

tulenevalt. Terviseamet teostab järelevalvet kosmeetikatoodete turuleviimise ja ohutuse üle

ning rakendab vajalikke meetmeid määrusest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks.

Väetisetoodete määrusest tulenevaid pädeva asutuse ülesandeid täidab Põllumajandus- ja

Toiduamet.

Digitaalsele märgistusele üleminek võimaldab pikemas perspektiivis tooteinfo järelevalvet

tõhusamalt hallata, väheneb dubleeriv aruandlus ning järelevalve muutub efektiivsemaks.

Liikmesriikidel tekib kohustus nimetada rohkem liikmeid RAC-i ja SEAC-i komiteedesse, mis

tähendab riigi tasandil lisakoormust sobiva ekspertiisi leidmisel. Komiteeliikmed ei pea olema

pädeva asutuse töötajad, vaid võivad olla ka ülikoolide või teadusasutuste eksperdid. Seega ei

kaasne Eesti pädevatele asutustele otseselt täiendava personali värbamise vajadust. Samuti

katab ECHA komiteede töös osalemisega ja toimikute hindamisega seotud kulud (nt

raportööride töötasud, reisikulud jne). Eesti jaoks on komiteede liikmete kohustusliku

nimetamisega seoses peamiseks probleemiks sobiva kvalifikatsiooniga ekspertide puudus.

ECHA katab komiteede töös osalemisega ja toimikute hindamisega seotud kulud (nt

raportööride tasud, reisikulud), kuid Eesti jaoks kujuneb peamiseks probleemiks sobiva

kvalifikatsiooniga ekspertide vähesus.

EL tasandil aitavad ECHA alusmäärusega kavandatavad muudatused parandada ECHA

rahastamise jätkusuutlikkust ja läbipaistvust. ECHA tegevusi rahastatakse kahest allikast -

ettevõtjatelt saadavad tasud ja lõivud (REACH-määruse ja biotsiidimääruse alusel) ning ELi

eelarvest eraldatav toetus. Senine süsteem on keeruline, kuna ECHA-l on eri õigusaktidest

tulenevalt kolm eraldiseisvat eelarvet REACH ja CLP-määrusest, biotsiidimäärusest ja

keskkonnaõigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. Eraldiseisvad eelarvevood piiravad

agentuuri paindlikkust ja suurendavad halduskoormust (raamatupidamine, aruandlus,

personalijuhtimine). Selle mudeli ebaefektiivsust on kritiseerinud ka Euroopa Kontrollikoda

(2020). Samuti on probleemiks tasude ettearvamatu laekumine. ECHA alusmäärusega

liidetakse erinevad eelarved üheks ühtseks ELi panusest ja tasudest rahastatavaks eelarveks

ning kaob nõue hoida rangelt eraldi eelarverežiime erinevatest õigusaktidest tulenevate

ülesannete täitmiseks. Samuti saab ECHA võimaluse hoida piiratud reservfondi tasudest ja

lõivudest, et katta tulu kõikumisi.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Otsene mõju puudub riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. ECHA alusmäärus sätestab

selgemad reeglid ECHA tegevuseks rahvusvahelises mõõtmes, sh volitused osaleda

rahvusvahelistes tegevustes, võimalus teha koostöölepinguid ja projekte kolmandate riikidega,

kohustus tagada läbipaistvus ja kooskõla ELi poliitikaga.

12

5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

Eelnõu, millega muudetakse CLP-määruse kohaldamiskuupäevasid ja üleminekuaega

COM(2025)526

1) Eesti toetab, et ohtlike ainete klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist

käsitlevas määruses lükatakse edasi rakendustähtaeg sätetel, mis käsitlevad ainete

märgistusel oleva teabe uuendamist, märgistuselementide vormindamist, ohtlike

ainete reklaami ja kaugmüügi korral nõutud ohutusteavet ning kütusepumpade

märgistamise nõudeid, kuna nende sätete osas on kavas nõudeid leevendada.

Selgitus:

Eelnõuga COM(2025) 526 lükatakse edasi osade ohtlike ainete klassifitseerimist, märgistamist

ja pakendamist käsitleva määruse (CLP-määruse) sätete rakendamine, mille osas eelnõuga

COM(2025) 531 on tehtud ka lihtsustamise ettepanekud. Edasilükkamine puudutab CLP-

määruses ette nähtud ümbermärgistamise tähtaegasid, reklaami nõudeid (artikkel 48),

kaugmüügi nõudeid (artikkel 48a) ja nõudeid kütusepumpade märgistamise kohta. Nende sätete

algne kohaldamise tähtaeg oli 1. juuli 2026. Aasta võrra lükatakse edasi ka algselt 1. jaanuarist

2027 rakenduma pidanud kohustuslikke vorminõudeid puudutavad sätted (artikli 31 lõige 3 ja

I lisa asjakohased jaod). Kõikide nende sätete puhul on ettepanek näha ette uus kohaldamise

tähtaeg 1. jaanuar 2028. Selleks, et ettevõtjatel oleks õigusselgus uuendatud nõuete

vabatahtliku kohaldamise kohta, on muudetud üleminekusätete alguskuupäevi ning viidud

need kooskõlla edasilükatud kohaldamise alguskuupäevadega. Peame tähtaegade

edasilükkamist põhjendatuks, et vältida samade nõuete osas erinevate rakendustähtaegade

kohaldamist ja põhjendamatute kulutuste tegemist muudetavate nõuete rakendamiseks.

Eelnõu, millega lihtsustamise eesmärgil muudetakse CLP-määrust, kosmeetikatoodete määrust

ja väetisetoodete määrust COM(2025)531 (Omnibus VI)

1) Eesti toetab ohtlikke aineid sisaldavate keemiatoodete märgistusnõuete

leevendamist ning rangete vormindusnõuete (tähtede miinimumsuurus, valge

taust, rea- ja tähevahed, kirjatüübi nõuded) asendamist üldisemate nõuetega

märgistuse loetavusele. Toetame pakendi märgistusel digitaalsete kontaktandmete

lisamist, mis võimaldab tarbijal tarnijaga ühendust võtta mistahes asjakohase ja

ligipääsetava veebisuhtluskanali kaudu.

Selgitus:

CLP-määruse 2024.a jõustunud muudatustega kehtestati ohtlike ainete märgistusele ranged

vormistusnõuded, mille eesmärgiks on tagada märgistuse loetavus (nt minimaalne kirjasuurus,

reavahe, must-valge nõue). Rangematele nõuetele vastukaaluks muudeti paindlikumaks muid

märgistuse esitamise nõudeid (nt volditava märgistuse ja digimärgistuse kasutamise võimalus

ja erandid väikepakenditele). Komisjoni läbiviidud konsultatsioonid sidusrühmadega näitavad,

et tegelikkuses on paindlikkus siiski oluliselt vähenenud ning eri EL õigusaktidest tulenevad

toodete märgistusnõuded teevad keerukaks kogu nõutud info esitamise pakendimärgistusel.

Seetõttu oleme valmis kaaluma paindlikumat lahendust, millega sätestatakse üldised nõuded

märgistuse loetavusele ja kaotatakse jäigad vormistusnõuded (art 31 lg 3, lisa I 1.2.1.4–

1.2.1.5). See aitaks vähendada tarbetut ümbermärgistamist, pakendijäätmeid ja kulusid,

eelkõige VKEdele. Samas on oluline säilitada lihtsustamise ja tarbijaohutuse vaheline tasakaal.

13

Ühe võimalusena võiks mõiste „loetavus“ täpsustada juhistes, tagamaks tarbijate ja

järelevalveasutuste jaoks piisav õigusselgus (näiteks 2024. aastal kehtestatud täpsemad

vormindusreeglid võiks viia juhistesse). Samuti peame põhjendatuks alla 10 ml

väikepakenditele erandite tegemist (lisa I 1.5.2.4).

Eesti toetab digitaalse märgistamise laiemat kasutamist, mis aitab vähendada halduskoormust

ja lihtsustab info kättesaadavust. Oluline on leida mõistlik tasakaal lihtsustamise ja olulisele

teabele juurdepääsu säilitamise vahel, et tarbijatel ja turujärelevalveasutustel oleks tarnijate

kontaktandmetele jätkuvalt võimalik selgel ja usaldusväärsel viisil juurde pääseda. Samuti on

oluline, et digitaalset märgistust puudutav lähenemine oleks eri EL õigusaktides ühtlustatud (nt

tuleks arvesse võtta digitaliseerimise ja ühtsete spetsifikatsioonide lihtsustamise (Omnibus IV)

ettepanekuid10). Nõustume komisjoni ettepanekuga ((Art 17(1), Annex I 1.6)), mille kohaselt

kehtiva postiaadressi ja telefoninumbri nõude asemel peaks märgistusel olema „digitaalne

kontakt” (ajakohane ja ligipääsetav veebisuhtluskanal, mille kaudu saab tarnijaga ühendust

võtta või temaga suhelda ilma registreerimise või rakenduse allalaadimiseta). Digitaalsed

kontaktandmed peaks võimaldama kasutajal tarnijaga ühendust võtta ja temaga suhelda ka

väljaspool tööaega, kasutades ära digitaalsete tehnoloogiate mitmekesisust (sh vestlused,

vestlusrobotid, e-kirjad). Detailsemad juhised on kavas välja töötada järelevalveasutuste

koostöös.

2) Peame oluliseks, et ohtlike ainete märgistamise nõuete ning menetluste

lihtsustamine ei suurendaks tervise- ja keskkonnariske. Leiame, et määruses tuleb

säilitada tähtaeg, mille jooksul tarnijatel on kohustus aine klassifikatsiooni

muutmise korral uuendada toodete märgistust. Toetame kehtiva 6-kuulise tähtaja

pikendamist maksimaalselt 12 kuule.

Selgitus:

Aine või segu klassifikatsiooni või märgistuse muutmise korral, mille tulemuseks on uue

ohuklassi lisamine või rangem klassifikatsioon või mis nõuab uue lisateabe esitamist

märgistusel, on tarnijatel kohustus märgistus ajakohastada põhjendamatu viivituseta ja igal

juhul hiljemalt 6 kuu jooksul uue hindamise tulemuste selgumisest (art 30 lg 1). Nõustume, et

kehtiv 6-kuuline tähtaeg märgistuse uuendamiseks võib olla ebarealistlik, kui tegemist on

keerukate tarneahelatega. Oleme valmis kaaluma paindlikumat lahendust, kuid õigusselguse

huvides tuleks siiski säilitada õigusaktis kindel tähtaeg, mis võiks olla pikem kui kehtivas

õigusaktis ette nähtud 6 kuud (näiteks 9–12 kuud). Juhul, kui eelnõuga sätestatav tähtaeg on

pikem kui 12 kuud, siis võiks kaaluda diferentseeritud lähenemist kõrgeima riskiga ainetele

(CMR-ained ja endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid, mille puhul on märgistuse

õigeaegne ajakohastamine tervisekaitse seisukohalt eriti oluline). Euroopa Komisjoni pakutud

uus sõnastus, mille kohaselt märgistust tuleb uuendada põhjendamatu viivituseta sätestamata

konkreetset tähtaega, ei anna tarbijatele piisavat õiguskindlust ja selgust järelevalve

seisukohalt. Märgistuse ajakohastamiseks ette nähtud tähtaja pikendamine ei too kaasa olulisi

terviseriske, kuivõrd enamasti ei ole tegemist akuutse terviseohuga ja terviseriskid võivad

tekkida pikemal kokkupuutel. Samuti säilivad muud meetmed ohutuse tagamiseks, näiteks

tuleb viivituseta ajakohastada ohutuskaarte ning ohutusteavet on võimalik anda ka muude

kanalite kaudu (sh digitaalse tootemärgistuse kaudu).

10 Digitalisation and alignment of common specifications - European Commission

14

3) Saame nõustuda, et ohutusalase teabe esitamise kohustus kehtib ainult juhul, kui

ohtlike ainete reklaam ja kaugmüügi pakkumised on suunatud üldsusele.

Nõustume, et üldsusele suunatud reklaamis ei ole nõutud märgistuselementide ja

kogu ohutusteabe esitamine, vaid lisatakse üldine ohuteavitus, millega tarbijat

suunatakse tutvuma tootemärgistuse ja -kirjeldusega.

Selgitus:

2024. a jõustunud CLP-määruse muudatusega kehtestati täiendavad nõuded ohtlike ainete

reklaamile, sealhulgas märgistuselemendid ja ohutusteave, mida tuleb reklaamides esitada (art

48). Lisati ka uued nõuded kaugmüügile (art 48a), mille kohaselt kaugmüügi pakkumistes tuleb

selgelt esitada täielik märgistusteave. Eesti toetab komisjoni ettepanekut, et neid nõudeid

kohaldatakse edaspidi vaid üldsusele (tavatarbijale) suunatud reklaamile ja kaugmüügile.

Professionaalidele mõeldud n.ö ettevõttelt ettevõttele (B2B) reklaami ja kaugmüügi puhul on

vajalik info kaetud juba REACH-määruse nõuete ja ohutuskaartide kaudu. Nõustume ka

üldsusele suunatud reklaami nõuete lihtsustamisega selliselt, et esitatud ei pea olema kogu

ohutusinfo, vaid piisab lühikesest ohutusmeeldetuletusest (näiteks „Lugege enne kasutamist

alati etiketti ja tooteteavet“). See peaks tagama proportsionaalse lähenemise ning hoidma ära

tarbija teabega ülekoormamise (eriti digi- ja audioformaadis reklaamides).

Kaugmüügipakkumiste puhul samas on oluline säilitada põhimõte, et tavatarbija saab enne ostu

piisava ohutusteabe ja üldsusele suunatud kaugmüügi pakkumistele säilitatakse 2024.a

jõustunud nõuded. Selguse huvides võiks eelnõus kaaluda mõistete täpsustamist, et paremini

eristada digitaalse reklaami ja kaugmüügi pakkumise nõuete kohaldamisala.

4) Eesti toetab kosmeetikatoodetes kantserogeensete, mutageensete ja

reproduktiivtoksiliste ainete kasutamiseks erandi tegemise aluseks olevate

tingimuste lihtsustamist. Nõustume, et erandi taotlemisel ei ole kohustuslik

käsitleda eraldi tingimusena toiduohutuse nõuetele vastavust, kuid tarbijaohutuse

komitee võtab seda arvesse kosmeetikatoote ohutuse hindamisel, kui see on

asjakohane arvestades kosmeetikatoote kasutustingimusi ja kõiki asjakohaseid

kokkupuuteviise, sealhulgas juhuslik allaneelamine või sissehingamine.

Nõustume, et erandite menetlemisel võetakse alternatiivide hindamisel kasutusele

kriteeriumid, mis võimaldavad arvesse võtta ka majanduslikke ja

keskkonnakaitse aspekte.

Selgitus:

Kosmeetikatoodete artikli 15 muudatused säilitavad senise põhimõtte, et 1. ja 2. kategooria

CMR-ainete kasutamine kosmeetikatoodetes on keelatud, välja arvatud juhul, kui on esitatud

eranditaotlus ja täidetud kindlad tingimused. Kehtivas artikli 15 lõikes 2 on sätestatud neli

kriteeriumi (a–d), mille alusel võib CMR-ainet (mis on tavaliselt keelatud) kosmeetikatoodetes

kasutamiseks lubada, tingimusel et: a) aine vastab ELi toiduohutusnõuetele, b) sobivaid

alternatiivseid aineid ei ole saadaval, c) aine kasutamise taotlus on esitatud konkreetseks

otstarbeks ja kindlaksmääratud kokkupuutetingimustega ning d) tarbijaohutuse komitee on seda

hinnanud ja leidnud, et see on ohutu. Komisjon teeb ettepaneku vähendada kriteeriumeid neljalt

kahele: kustutatakse toiduohutusnõuetele vastavuse kriteerium ning liidetakse kriteeriumid c)

ja d), kuna kokkupuutetingimusi ja ohutushindamist käsitletakse tarbijaohutuse komitee

arvamuses praktikas alati koos. Seega jääb alles kaks põhikriteeriumi: 1) sobivaid

alternatiivseid aineid ei ole saadaval ja 2) tarbijaohutuse komitee on andnud positiivse

ohutusarvamuse määratletud kasutus- ja kokkupuutetingimuste alusel.

15

Saame nõustuda erandikriteeriumite lihtsustamisega, sh toiduohutusnõuete kriteeriumi

kustutamise ja kriteeriumide c) ja d) ühendamisega. Toiduohutusnõuete kriteeriumi

kohaldamine eranditaotluse eeltingimusena ei pruugi olla proportsionaalne ja on tekitanud

ettevõtjatele tarbetut halduskoormust, arvestades kosmeetikatoodete ja toidu erinevaid

kokkupuuteteid ja riskiprofiile. Arvestades teaduse ja tehnoloogia arengut kasutatakse

kosmeetikatoodetes üha enam aineid, mis ei esine toidus. Toiduohutuse nõude kohaldamine

sellistele ainetele ei ole alati asjakohane ning võib viia põhjendamatult rangete piiranguteni,

ilma et see suurendaks toodete ohutust.. Tarbijaohutuse komitee hindab juba praegu aine

ohutust kosmeetikatoodetes kõigi asjakohaste kokkupuuteteede põhjal, sealhulgas juhusliku

allaneelamise või sissehingamise korral ning arvesse võetakse ka olemasolevaid

riskihinnanguid teistes valdkondades (sh toiduohutuse valdkonnas). Seetõttu ei vähenda

toiduohutusnõuetele vastavuse kriteeriumi eemaldamine kosmeetikatoodete ohutust, kuivõrd

erand CMR-aine kasutamiseks kosmeetikatootes selleks kindlaks määratud tingimustel on

võimalik ainult siis, kui aine ohutus kosmeetikatootes kasutamiseks on üheselt tõestatud ja seda

kinnitab tarbijaohutuse komitee ohutushinnang.. Kriteeriumide (c) ja (d) liitmine suurendab

õiguskindlust ja aitab muuta hindamisprotsessi sujuvamaks, kuivõrd luuakse suurem selgus, et

kasutusspetsifikatsioonid on osa tarbijaohutuse komitee ohutushindamisest.

Komisjon on teinud ettepaneku sobivate alternatiivide hindamisel võtta arvesse ka

majanduslikku tasuvust ja keskkonnariskide üldist vähenemist. Nõustume, et majanduslike ja

keskkonna aspektide arvesse võtmine võib olla põhjendatud, kuid peamine rõhk peaks jääma

inimeste tervise kaitsele. Nõustume, et sobivate alternatiivide hindamisel võiks lähtuda laiemast

määratlusest, potentsiaalselt hõlmates alternatiivseid meetodeid või alternatiivide

kombinatsioone, et tagada praktiline ja tulevikukindel raamistik. Eelistame määruses sätestatud

kriteeriumite täpsustamiseks juhendmaterjalide kasutamist, kuivõrd kõiki detaile on keeruline

õigusaktis endas lahti kirjutada. Selline paindlikkus võimaldab kiiremini kohaneda teadus- ja

tehnika-arenguga.

Toetame looduslike kompleksainete ohutuse hindamiseks selge raamistiku loomist, mille

kohaselt hindab tarbijaohutuse komitee klassifitseeritud komponentide ohutust tegelikes

kasutustingimustes, võimaldades samal ajal paindlikkust juhtudel, kus kokkupuude või risk on

minimaalne. Oluline on vältida olukorda, kus ühe komponendi CMR-1 klassifikatsioon viiks

automaatselt sadade looduslike kompleksainete (nt aroomiõlide) keelustamiseni, mis tooks

kaasa ebaproportsionaalsed kulud ja tarneahela häiringud. Keskendumine valmistoote

ohutusele tagab, et tarbijate kaitsetase säilib, vältides samal ajal tarbetuid piiranguid

looduslikele kompleksainetele. Samuti peame põhjendatuks täpsustusi, mis puudutavad ainete

klassifitseerimist kokkupuuteviisi alusel, mille kohaselt ei tohiks aine klassifitseerimine

CMR-aineks üksnes suukaudsel kasutamisel või sissehingamisel automaatselt tähendada

keeldu kosmeetikatoodetes. Sellisel juhul peaks aine kasutamine olema lubatud, kui

tarbijaohutuse komitee positiivne arvamus kinnitab ohutust kavandatud kasutustingimustes,

sealhulgas juhtudel, kus võib esineda juhuslik allaneelamine või sissehingamine. Selline

lähenemine tagab tarbijate kõrge kaitsetaseme, vältides samas ebaproportsionaalseid

piiranguid.

Üldiste koostisosade sõnastiku asemel ühtse rahvusvaheliselt tunnustatud nomenklatuuri

kasutusele võtmine koostisosade nimetuste peamise allikana (art 19 ja 33) võiks suurendada

õiguslikku selgust ja lihtsustada järelevalvet. Sobivaks rahvusvaheliseks nomenklatuuriks on

näiteks International Nomenclature of Cosmetic Ingredients (INCI). Ühtlase rakendamise

tagamiseks võib osutuda vajalikuks ka juhendite või selgitavate märkuste väljatöötamine.

Nõustume uue art 14a lisamisega, mille eesmärk on kehtestada selge ja eraldi menetlus

värvainete, säilitusainete ja UV-filtrite lisamiseks kosmeetikatoodete määruse IV–VI lisadesse.

Samuti on põhjendatud artikli 22 muudatus, mis vabastab liikmesriigid kohustusest esitada iga

nelja aasta järel aruandeid turujärelevalve tegevuse kohta, kuna ametiasutused ja komisjon

16

saavad vajaliku info kiiresti ja tõhusalt kätte uue elektroonilise süsteemi ICSMS kaudu, mis

võimaldab jagada andmeid toodete, katsetulemuste, ettevõtjate ja võetud meetmete kohta.

5) Toetame kosmeetikatoodetes keelatud ja piiratud kasutusega ainete loetelude

ajakohastamiseks selgete menetlustähtaegade kehtestamist. Leiame, et

eranditaotluse esitamiseks ning keelatud ja piiratud kasutusega ainete loetelude

ajakohastamiseks ette nähtud tähtajad ning toodete turult eemaldamiseks ette

nähtud üleminekuperioodid on põhjendatud.

Selgitus:

Toetame kindla tähtaja kehtestamist eranditaotluste esitamiseks CMR-ainete kasutamiseks

kosmeetikatoodetes (art 15 lg 3). Komisjoni ettepanekus ettenähtud tähtaeg 3 kuud CMR-aine

CLP-määruse alusel harmoniseeritud klassifikatsiooni lisamise jõustumisest on meie hinnangul

piisav. Praegu kehtiva korra järgi muutub aine kosmeetikas automaatselt keelatuks samal

päeval kui uus klassifikatsioon jõustub, mistõttu peab eranditaotlus olema sisuliselt esitatud

juba selleks hetkeks. See aga ei jäta turuosalistele tegelikku aega vajalike andmete kogumiseks

ja taotluse ettevalmistamiseks ning tekitab ebaproportsionaalset koormust, eriti VKEdele.

Komisjonile ja tarbijaohutuse komiteele jääb endiselt 12 kuud esitatud eranditaotluse

hindamiseks, mistõttu ettepanek ei pikenda menetlusaegu, vaid muudab süsteemi

realistlikumaks ja kõigile osapooltele õiglasemaks, säilitades samal ajal kõrge tervisekaitse

taseme.

Kui aine klassifitseeritakse CLP-määruse alusel CMR-aineks, on komisjon kohustatud 18 kuu

jooksul kohandama kosmeetikatoodete määruse lisasid (nt II lisa – keelatud ained, III lisa –

piiratud kasutusega ained) vastava staatuse kajastamiseks delegeeritud õigusaktide kaudu (art

15 lg 5). Leiame, et 18-kuuline tähtaeg on asjakohane, kuna see tagab tasakaalu eranditaotluse

hindamiseks vajaliku aja ning tööstuse kohanemisvajaduse vahel. Tervisekaitse tagamiseks on

komisjonil võimalik põhjendatud juhtudel kasutada ka kiirmenetlust.

Toetame üleminekuperioodide kehtestamist keelatud või piiratud kasutusega CMR-aineid

sisaldavate kosmeetikatoodete, mis olid kasutusel enne klassifitseerimise otsust, turult

eemaldamiseks (art 15 lg 7). Ettepaneku kohaselt võib selliseid tooteid turule panna kuni 12

kuud ja turul kättesaadavaks teha kuni 24 kuud vastava aine lisamisest keelatud ainete või

piiratud kasutusega ainete loetellu. Need üleminekuperioodid ei ole omavahel kumuleeruvad

ning nii keelatud kui ka piiratud kasutusega ainete puhul tuleb nõuetele mittevastavad tooted

igal juhul turult eemaldada hiljemalt 2 aasta jooksul. Üleminekusätted on vajalikud, et tagada

regulatiivne sidusus ja õigusselgus, võimaldades ettevõtjatel oma tooted ja tootmisprotsessid

uute nõuetega kooskõlla viia ning pädevatel asutustel järelevalvet planeerida ja rakendada.

Üleminekuperioodide kehtestamisel peab leidma tasakaalu tarbijate tervisekaitse,

õiguskindluse ning praktilise teostatavuse vahel. Leiame, et komisjoni ettepanek on üldiselt

tasakaalustatud. Teaduslikult ei ole leidnud kinnitust, et kontrollitud ja kindlaks määratud

üleminekuperioodi jooksul lühiajaline madalas kontsentratsioonis CMR-ainete sisaldus

kosmeetikatoodetes oleks tervisele ohtlik, eriti arvestades kosmeetikatoodetele kehtivaid

rangeid ohutusnõudeid, mis on oluliselt rangemad võrreldes muude tarbijatoodetega. Oleme

samas valmis kaaluma ka lühemaid üleminekuperioode, mis aitaks vähendada tarbijate

kokkupuudet CMR-ainetega ja tugevdada ennetavat lähenemist.

6) Toetame nanomaterjale sisaldavate kosmeetikatoodete eelregistreerimise

kaotamist, kuivõrd nende ohutuse hindamine ja läbipaistvus on tagatud

õigusaktides ette nähtud muude meetmetega nagu üldine tooteteavitus ning tootja

kohustus viia läbi ohutushindamine ja koostada toote ohutusaruanne.

17

Selgitus:

Nõustume nanomaterjale sisaldavate kosmeetikatoodete eraldi teavitamiskohustuse kaotamist

(art 16), kuna vajalik teave on kättesaadav üldise tooteteavituse kaudu artikli 13 alusel ning

Euroopa veebipõhises kosmeetikatoodete teavitamise portaalis (CPNP). Selline lahendus tagab

nii teabe läbipaistva kättesaadavuse kui ka tõhusa turujärelevalve, vältides samas tarbetut

halduskoormust tööstuse jaoks. Vastutava isiku kohustus tagada ohutus jääb kehtima

ohutushindamise ja toote ohutusaruande kaudu, kus käsitletakse ka nanomaterjalide võimalikku

riski.

7) Eesti toetab väetisetootesse lisatud ainete registreerimise nõuete lihtsustamist ning

ühtlustamist REACH-määruse üldeeskirjadega, mille tulemusel ei pea väikeses

koguses aineid registreerima. Toetame väetisetoote tootjate ja teiste turuosapoolte

kohustust esitada ja teha kättesaadavaks elektroonilisel kujul

vastavusdeklaratsioone ning vastavushindamisega seotud muid dokumente,

samuti kohustust lisada toote pakendile või saatedokumenti digitaalsed

kontaktandmed ning nende muudatuste kohaldamiseks ettenähtud

üleminekuaega.

Selgitus:

Eelnõus on tehtud ettepanek tühistada ELi väetisetoodete määruses 2019/1009 sätestatud nõue,

et ELi väetisetoodetes kasutatavad ained tuleb sõltumata kogustest ikkagi REACH-is

registreerida. Edaspidi jäävad kehtima üldised REACH-i reeglid (sh kogusest sõltuvad

registreerimise nõuded). Komisjoni hinnangu kohaselt oleks registreerimise nõuete

lihtsustamise tulemusel ELi väetisetetoodete ohutus endiselt tagatud. Hetkel võib selle

hinnanguga nõustuda, kuid kui eelnõu menetlemise käigus ilmneb uusi tõendeid selle kohta, et

väikeses koguses ained (alla 1 tonni aastas toodetud või imporditud) võivad olla ohtlikud

inimese või looma elule või tervisele, tuleb ohutuse kaitsmisele jätkuvalt suurt tähelepanu

pöörata ning eelnõus leida lahendus ohutuse tagamiseks.

EL-i väetisetoodete määruse 2019/1009 sätted ei võimalda täielikult uute tehnoloogiate

kasutamist ja menetluste digitaliseerimist. Muudatuse ettepanekud, mis toetavad määrusest

tulenevate aruandlus- ja teabevahetusnõuete digitaliseerimist (nt elektroonne

vastavusdeklaratsioon, digitaalse kontakti kohustus) on kooskõlas üldiste digitaliseerimise

suundumustega, edasine digitaliseerimine tooks kaasa kulude kokkuhoiu, hõlbustaks suhtlust

ja dokumentide liikumist erinevate osapoolte vahel. Määrusest tulenevate kohustuste ja nõuete

rakendamiseks tuleb ette näha piisav üleminekuaeg. Oleme nõus eelnõus pakutud 2-aastase

ülemineku perioodiga pärast määruse jõustumist.

8) Toetame Euroopa Komisjonile volituste andmist kehtestada väetisetootes

kasutatavate mikroorganismide ohutuse ja agronoomilise tõhususe kriteeriumid

ning nende hindamise metoodika. Peame vajalikuks selle metoodika alusel tootja

ja teavitatud asutuse hinnatud mikroorganismide kohta info avaldamist

turujärelevalve eesmärgil Euroopa Komisjoni poolt, kes peab väetistes lubatud

mikroorganismide loetelu regulaarselt täiendama, et väiksematel ettevõtetel oleks

lihtsam uusi tooteid turule lasta. Eesti ei toeta kehtiva nõude kaotamist, mis

kohustab väetisetoodete erinevates koostisainete kategooriates muudatuste

tegemiseks koostama eraldi delegeeritud õigusakte, välja arvatud juhul, kui

tehakse täpselt sama või sisult sarnane muudatus mitmes kategoorias.

18

Selgitus:

Toetame EL-i väetisetoodete määruse 2019/1009 artikli 42 alusel komisjonile sama määruse

lisade muutmiseks antud volituse laiendamise ettepanekut, millega antakse komisjonile õigus

võtta vastu delegeeritud õigusakte mikroorganismide ohutuse ja agronoomilise tõhususe

kriteeriumide ning nende hindamise metoodika kirjeldamiseks. Komisjonile antud volitus on

sõnastatud nii, et see täpsustab, mida kriteeriumid ja metoodika peab võimaldama kontrollida

ning mida vähemalt peab arvesse võtma. Samas leiame, et tuleb leida lahendus sellele, kuidas

muudatuse rakendamise järgselt saada teavet ELi kriteeriumite kohaselt hinnatud

mikroorganismide kohta ehk milliseid mikroorganisme tohib tulevikus taimede

biostimulaatorites kasutada. Tuleb pöörata tähelepanu mikroorganismide positiivse loetelu

(CMC 7 loetelu) regulaarsele täiendamisele näiteks uuringu tellimise teel. Kehtivate volituste

alusel saab komisjon üksnes mikroorganismide positiivset loetelu täiendada, kuid muudatusega

antakse neile ka üldiste ohutuse ja agronoomilise tõhususe kriteeriumite ning uute

mikroorganismide hindamise metoodika kehtestamise õigus. Tootjad saavad seda metoodikat

tulevikus uute mikroorganismide hindamiseks ise kasutada ning seejärel kinnitab teavitatud

asutus algse hinnangu. Muudatuse tulemusena ei ole edaspidi mikroorganismide positiivsesse

listi kandmist enam vaja oodata ja selle tulemusel kiireneks oluliselt uute mikroobsete taimede

biostimulaatorite turule toomine. Edaspidi saab ELi väetistoodetes kasutada lisaks

mikroorganismide positiivsesse loetellu kantud mikroorganismidele ka selliseid, mida on

asjakohaste kriteeriumite alusel tootjate poolt hinnatud, kuid mida ei ole ühise loeteluna

avaldatud. Turujärelevalve teostamisel võib osutuda kitsaskohaks asjaolu, et tootjate poolt

hinnatud mikroorganismide kohta puudub informatsioon. Sellele murekohale tuleb leida

lahendus menetluse käigus.

Oleme innovatsiooni poolt, kuid samas tuleb pöörata tähelepanu sellele, et mikroettevõtetele

käib hindamine üle jõu, mistõttu tekib suur eelis nende mikroorganismide kasutamisel, mis on

juba positiivses loetelus. Mikroettevõtetele negatiivse mõju vähendamiseks peaks komisjon

regulaarselt täiendama mikroorganismide positiivset loetelu.

Eesti ei toeta kehtiva nõude kaotamist, mis kohustab komisjoni koostama eraldi delegeeritud

õigusakte erinevate koostisainete kategooriate muutmise korral. Leiame, et lihtsustamine on

saavutatav ka vastavate sätete täpsustamisega. EL-i väetisetoodete määruse 2019/1009 artikli

43 kohaselt võtab komisjon iga koostisainete kategooria muutmise kohta vastu eraldi

delegeeritud õigusakti. Eraldi delegeeritud õigusaktide sätte lisamine väetisetoodete

määrusesse 2019/1009 oli väetisetoodete määruse läbirääkimistel liikmesriikidele oluline

tingimus menetlusega edasi minekuks, kuna see lahendas murekoha, mis oli seotud komisjonile

lisade muutmiseks antud volituse ulatusega. Lihtsustamise eelnõus leidis komisjon, et

arvestades paljusid eelseisvaid muudatusi uute materjalide lisamiseks on see nõue

märkimisväärse ebatõhususe allikas. Alates õigusaktide koostamisest, ekspertide ja

avalikkusega konsulteerimisest kuni vastuvõtmismenetluseni – kogu delegeeritud õigusaktide

vastuvõtmise menetlus on mitmekordne, isegi kui kõigi koostisosade puhul tehakse samu või

sarnaseid muudatusi. Leiame, et delegeeritud aktide menetlemise eripära tõttu piirab see

ettepanek liikmesriikide kaasa rääkimise võimalusi muudatuste tegemise protsessis. Seda

olukorras kui ühte eelnõusse on koondatud erinevatele osapooltele olulised muudatused, kuid

mis ei pruugi kõikidele osapooltele sobivad olla. Kui erinevate koostisainete kategooriate

muudatused on jaotatud eraldi delegeeritud õigusaktidesse, on liikmesriikidel neid lihtsam

tagasi lükata kui siis, kui kõik muudatused oleks koondatud ühte mahukasse õigusakti. Meie

arvates on parimaks lihtsustamise lahenduseks kehtivate reeglite, mille kohaselt tuleb erinevate

koostisainete kategooriate muutmise korral teha eraldiseisvad õigusaktid, sätete täpsustamine

nt kui kõikidele koostisainete kategooriatele tehakse muudatusi, mis on sisu poolest seotud, siis

saab vastavaid muudatusi koondada ühte delegeeritud õigusakti. Näiteks tehti hiljuti

19

muudatused erinevate delegeeritud õigusaktidega kahes koostisainete kategoorias selle kohta,

milliseid polümeere tohib kasutada, kuid sisuliselt need olid mõlema kategooria puhul täpselt

samad muudatused.

Eelnõu, mis käsitleb Euroopa Kemikaaliametit ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr

1907/2006, (EL) nr 528/2012, (EL) nr 649/2012 ja (EL) 2019/1021 (COM(2025) 386)

1) Eesti toetab Euroopa Kemikaaliameti tegevuse reguleerimiseks eraldi õigusakti

vastuvõtmist, eesmärgiga korrastada ameti ülesanded, juhtimisstruktuur ning

rahastamise ja eelarveraamistik.

Selgitus:

ECHA alusmääruse eelnõu põhineb 2020. a oktoobris heaks kiidetud ELi kemikaalistrateegial,

kus muuhulgas nähti ette ettepaneku esitamine Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) juhtimise

tugevdamiseks ja rahastamismudeli jätkusuutlikkuse suurendamiseks. Vajadus tõusis esile ka

REACH-määruse läbivaatamise raames 2017. aastal läbi viidud ECHA tegevuse hindamisel.

ECHA ülesanded ja töökord on sätestatud REACH-määruse X jaotises. Amet asutati algselt

haldama ja rakendama ELi kemikaalipoliitikaga seotud tehnilisi, teaduslikke ja

haldusülesandeid ning tagama nende ühtset rakendamist ELi tasandil. Pärast asutamist on

ECHA-le antud uusi tehnilisi, teaduslikke ja haldusülesandeid, mis põhinevad muudel

õigusaktidel või komisjoniga sõlmitud lepingutel. Lisandunud ülesannete tõttu on ameti töö

muutunud keerulisemaks ning vajab jätkusuutlikku ja paindlikku rahastamisraamistiku, mis

erinevate ülesannete täitmisel tagab järjepidevuse ja optimaalse ressursside kasutamise.

Ettepanekuga tuuakse REACH-määrusest ja teistest õigusaktidest enamus ECHA tegevust

puudutavaid sätteid eraldiseisvasse alusmäärusesse. Detailsed eeskirjad jääksid endiselt

sektoripõhistesse õigusaktidesse, kuid uus määrus toimiks raamistikuna, milles viidatakse

sektoripõhistele õigusaktidele. Korrastatakse ECHA juhtimisstruktuur ja komiteede tegevus,

näiteks tuuakse ECHA alla seni eraldiseisvalt tegutsenud tarbijaohutuse komitee (SCCS).

Suuremat tähelepanu pööratakse liikmesriikide ekspertide nimetamisele erinevatesse

komiteedesse, et tagada hindamisteks vajaliku võimekuse olemasolu. Korrastatakse ECHA

finantsraamistik – kogu eelarve oleks edaspidi üks tervik, mis suurendaks prognoositavust ja

võimaldaks ka puhvri loomist ECHA aastaste tulude kõikumiste tasakaalustamiseks.

2) Toetame Euroopa Kemikaaliameti komiteede tegevuse korrastamist, sh

riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee võimekuse

tõstmist, kuid peame vajalikuks säilitada liikmesriikidele paindlikkus

komiteedesse liikmete nimetamisel. Kui liikmete nimetamine muutub

liikmesriikidele kohustuslikuks, siis tuleks vähendada kohustuslike liikmete arvu

kahelt ühele või näha ette võimalus, et kohustuslike liikmete arv oleks

proportsionaalne liikmesriigi suurusega. Komiteede töö kvaliteedi tagamiseks

tuleb kaaluda, kuidas Euroopa Liidus tervikuna oleks kaasatud piisav arv vajalike

teadmiste ja oskustega eksperte, sh suurendada keskselt nimetatavate ekspertide

arvu ja Euroopa Kemikaaliameti osalust hindamiste läbiviimises.

Selgitus:

Eesti toetab ECHA komiteede töö jätkumist ja tugevdamist, kuna need on EL kemikaalipoliitika

teadusliku ja sõltumatu otsustusprotsessi nurgakiviks. Oluline on tagada, et töökoormus ja uued

20

ülesanded ei ületaks komiteede tegelikku suutlikkust. ECHA töö peab jääma teaduspõhiseks,

läbipaistvaks ja liikmesriikide osalusel toimivaks.

Arvestades riskihindamise komitee (RAC, Risk Assessment Committee) ja sotsiaal-

majandusliku analüüsi komitee (SEAC, Socio-Economic Analysis Committee) suurenenud

töökoormust ja lisandunud teemade hulka mõistame vajadust nende komiteede liikmete arvu

tõsta. Oluline on piisava kvalifikatsiooni ja erinevate valdkondade ekspertide olemasolu ja

võimalus paindlikult kohandada komiteede koosseisu vastavalt töökoormusele.

ECHA komiteedesse kuuluvad eksperdid võivad olla kas liikmesriikide ametiasutustest või

ECHA poolt otse määratud ja tasustatud, kuid viimast võimalust on seni kasutatud piiratud

ulatuses. Hetkel on liikmete nimetamine liikmesriikidele vabatahtlik. Probleemiks on see, et

liikmesriigid üha enam jätavad komiteedesse liikmed nimetamata, mille tulemusel on näiteks

RAC koosseisust vaid 50% kaetud.

Leiame, et komiteede ressursi ja kompetentsi puuduse leevendamiseks tuleks kaaluda erinevaid

lahendusi. Liikmesriikidele pandav kohustus nimetada mõlemasse komiteesse kaks liiget ei

lahenda tänaseid väljakutseid, kuivõrd juba praegu on liikmesriikidel keeruline leida

teaduskomiteedesse vajalike pädevustega eksperte, kes vastavad komiteede poolt esitatud

erialastele kvalifikatsiooni- ja pädevusnõutele. Eriti keeruline on sobivate ekspertide leidmine

väiksemates liikmesriikides. Näiteks on Eestil olnud raskusi sobivate spetsialistide leidmisega,

kes oleksid valmis RACi või SEACi töösse panustama. Seega võib uue kohustuse rakendumine

tulevikus tekitada täiendavaid raskusi. Kuna tegemist on väga spetsiifiliste oskusteadmistega,

siis Eestis nõutava kvalifikatsiooniga eksperte napib. Terviseametist on viimasel viiel aastal üks

ametnik 0,5 töökoormusega osalenud RACi hindamistes. 2024. aastast on Eesti eksperdi osalus

teaduskomitee töös ressursipuuduse tõttu peatatud. SEAC töös ühtegi Eesti eksperti ei osale ja

oleme koha täitnud Saksamaa eksperdiga. Komiteede liikmete puhul on oluline märkida, et

tegemist on teadus-tehniliste komiteedega ning nimetatud eksperdid ei esinda seal Eesti riigi

seisukohti ega riiki, vaid on oma töös sõltumatud erialaeksperdid ning panustavad enamuse

oma tööajast komiteede töösse.

Seetõttu eelistame, et liikmesriikidele jääks liikmete nimetamine vabatahtlikuks. Kui liikmete

nimetamine jääb kohustuslikuna, siis tuleks arvestada erinevate liikmesriikide võimekust seda

ülesannet tõhusalt täita. Näiteks oleks võimaluseks vähendada kohustuslike liikmete arvu ühele

ja näha ette suurematele liikmesriikidele võimalus nimetada rohkem liikmeid või arvestada

kohustuslike liikmete arvu määramisel proportsionaalsust elanikkonna suurusega. Samuti

peame vajalikuks, et säiliks kehtiv praktika, mis võimaldab liikmesriikidel nimetada liikmeid

ka teistest liikmesriikidest ja teadusasutustest. Samas ei ole see jätkusuutlik lahendus, kuivõrd

sobiva eksperdi leidmise koormus langeb endiselt liikmesriikidele.

Komiteede töö kvaliteedi tagamiseks tuleb edaspidi kaaluda, kuidas ELis tervikuna oleks

kaasatud piisav arv vajalike teadmiste ja oskustega eksperte. Võimalike lahendustena tuleks

kaaluda ECHA sekretariaadi rolli suurendamist, kaasatud (co-opted) liikmete arvu

suurendamist ning ekspertide motiveerimiseks ühtsema ja paindlikuma tasustamissüsteemi

loomist. Positiivne on, et eelnõuga kaotatakse RACi ja SEACi kaasatud liikmete arvu piirang

(praegu võimalik kaasata kuni viis liiget komitee kohta). See annab RACile ja SEACile

suurema paindlikkuse rohkemate liikmete kaasamiseks, võttes arvesse töökoormust, vajalikku

ekspertiisi ja rahaliste vahendite kättesaadavust. Kuivõrd eksperdid ei esinda komiteedes

liikmesriikide seisukohti, vaid on sõltumatud, siis võiks senisest suuremal määral kasutada

võimalust määrata liikmeid EL-üleselt. Näiteks võiks ECHA keskselt hallata ekspertide

nimekirja, mille võiks moodustada avatud konkursi alusel. Sarnast mudelit kasutatakse ka

muudes valdkondades (nt Euroopa Ravimiameti juures tegutsevad teaduskomiteed). Näiteks,

kui liikmesriigid ei nimeta piisaval arvul eksperte, siis kasutatakse vabade kohtade täitmiseks

keskset ekspertide nimekirja. See aitaks paremini tasakaalustada ka erinevate valdkondade

ekspertiisi esindatust komiteedes.

21

6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Eelnõud saadeti arvamuse avaldamiseks huvigruppidele ja kaasatud ministeeriumidele.

Arvamuse esitasid Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Terviseamet ning Eesti Keemiatööstuse Liit.

Arvamustega arvestamine ja mittearvestamine ning põhjendused on esitatud seletuskirja lisas

(kaasamistabel).

1

EL keemiatööstuse pakett

Lisa 1. Kaasamistabel

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

1. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

1. Toetame EL-i väetisetoodete määruses 2019/1009 sätestatud REACH-

is registreerimise nõuete lihtsustamist. Leiame, et nõuete lihtsustamise

tulemusel peab olema jätkuvalt tagatud inimese ja looma elu ja tervise

ning keskkonna ohutus. Eelnõus on tehtud ettepanek tühistada ELi

väetisetoodete määruses 2019/1009 sätestatud nõue, et ELi

väetisetoodetes kasutatavad ained tuleb sõltumata kogustest ikkagi

REACH-is registreerida. Edaspidi jäävad kehtima üldised REACH-i

reeglid (sh kogusest sõltuvad registreerimise nõuded). Euroopa

Komisjoni hinnangu kohaselt oleks registreerimise nõuete

lihtsustamise tulemusel ELi väetisetetoodete ohutus endiselt tagatud.

Hetkel võib selle hinnanguga nõustuda, kuid kui eelnõu menetlemise

käigus ilmneb uusi tõendeid selle kohta, et väikeses koguses

sisalduvad ained võivad olla ohtlikud inimese või looma elule või

tervisele, tuleb ohutuse kaitsmisele jätkuvalt suurt tähelepanu pöörata.

2. Toetame EL-i väetisetoodete määruse 2019/1009 artikli 42 alusel

Euroopa Komisjonile sama määruse lisade muutmiseks antud volituse

laiendamise ettepanekut, millega antakse Euroopa Komisjonile õigus

võtta vastu delegeeritud õigusakte mikroorganismide ohutuse ja

agronoomilise tõhususe ja hindamise kriteeriumite ja metoodika

kirjeldamiseks. Samas leiame, et tuleb leida lahendus sellele, kuidas

muudatuse rakendamise järgselt saada teavet ELi kriteeriumite

kohaselt hinnatud mikroorganismide kohta ehk milliseid

mikroorganisme tohib tulevikus taimede biostimulaatorites kasutada.

Tuleb pöörata tähelepanu mikroorganismide positiivse listi

regulaarsele täiendamisele uuringu tellimise teel.

Arvestatud

2

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

Seni tööstuselt kogutud tagasiside põhjal tehakse eelnõuga kehtiva EL-i

väetisetoodete määruse 2019/1009 artikli 42 alusel Euroopa Komisjonile sama

määruse lisade muutmiseks antud volituste laiendamise ettepanek. Kehtivate

volituste alusel saab Euroopa Komisjon üksnes mikroorganismide positiivset

listi täiendada, kuid muudatusega antakse neile ka üldiste ohutuse ja

agronoomilise tõhususe kriteeriumite ning uute mikroorganismide hindamise

metoodika kehtestamise õigus. Tootjad saavad seda metoodikat tulevikus uute

mikroorganismide hindamiseks ise kasutada ning seejärel kinnitab teavitatud

asutus algse hinnangu. Muudatuse tulemusena ei ole edaspidi

mikroorganismide positiivsesse listi kandmist enam vaja oodata ja selle

tulemusel kiireneks oluliselt uute mikroobsete taimede biostimulaatorite

turule toomine. Edaspidi saab ELi väetistoodetes kasutada lisaks

mikroorganismide positiivsesse listi kantud mikroorganismidele ka selliseid,

mida on asjakohaste kriteeriumite alusel tootjate poolt hinnatud, kuid mida ei

ole ühise loeteluna avaldatud. Turujärelevalve teostamisel võib osutuda

kitsaskohaks asjaolu, et tootjate poolt hinnatud mikroorganismide kohta

puudub informatsioon. Sellele murekohale tuleb leida lahendus menetluse

käigus.

Oleme innovatsiooni poolt, kuid samas tuleb pöörata tähelepanu sellele, et

mikroettevõtetele käib hindamine üle jõu, mistõttu tekib suur eelis nende

mikroorganismide kasutamisel, mis on juba positiivses listis.

Mikroettevõtetele negatiivse mõju vähendamiseks peaks Euroopa Komisjon

tellima uuringuid teatud regulaarsusega, et täiendada mikroorganismide

positiivset listi.

3. Toetame lihtsustamise ettepanekuid, mille eesmärgiks on EL-i

väetisetoodete määruse 2019/1009 kohaste teabe- ja

aruandluskohustuste edasine digitaliseerimine. Määrusest tulenevate

kohustuste ja nõuete rakendamiseks tuleb ette näha piisav

üleminekuaeg. EL-i väetisetoodete määruse 2019/1009 sätted ei

võimalda täielikult uute tehnoloogiate kasutamist ja menetluste

digitaliseerimist. Muudatuse ettepanekud on kooskõlas üldise

3

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

digitaliseerimise suundumustega, edasine digitaliseerimine tooks

kaasa kulude kokkuhoidu, hõlbustaks suhtlust ja dokumentide

liikumist erinevate osapoolte vahel.

4. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei toeta kehtiva nõude

kaotamist, mis kohustab Euroopa Komisjoni koostama eraldi

delegeeritud õigusakte erinevate koostisainete kategooriate muutmise

korral. Leiame, et lihtsustamine on saavutatav ka vastavate sätete

täpsustamisega. EL-i väetisetoodete määruse 2019/1009 artikli 43

kohaselt võtab Euroopa Komisjon iga koostisainete kategooria

muutmise kohta vastu eraldi delegeeritud õigusakti. Eraldi

delegeeritud õigusaktide sätte lisamine väetisetoodete määrusesse

2019/1009 oli väetisetoodete määruse läbirääkimistel liikmesriikidele

oluline tingimus menetlusega edasi minekuks, kuna see lahendas

murekohta, mis oli seotud Euroopa Komisjonile lisade muutmiseks

antud volituse ulatusega. Lihtsustamise eelnõus leidis Euroopa

Komisjon, et arvestades paljusid eelseisvaid muudatusi uute

materjalide lisamiseks on see nõue märkimisväärse ebatõhususe

allikas. Alates õigusaktide koostamisest, ekspertide ja avalikkusega

konsulteerimisest kuni vastuvõtmismenetluseni – kogu delegeeritud

õigusaktide vastuvõtmise menetlus on mitmekordne, isegi kui kõigi

koostisosade puhul tehakse samu või sarnaseid muudatusi. Leiame, et

delegeeritud aktide menetlemise eripära tõttu piirab see ettepanek

liikmesriikide kaasa rääkimise võimalusi muudatuste tegemise

protsessis. Seda olukorras kui ühte eelnõusse on koondatud erinevatele

osapooltele olulised muudatused, kuid mis ei pruugi kõikidele

osapooltele sobivad olla. Meie arvates on parimaks lihtsustamise

lahenduseks kehtivate reeglite, mille kohaselt tuleb erinevate

koostisainete kategooriate muutmise korral teha eraldiseisvad

õigusaktid, sätete täpsustamine nt kui kõikidele koostisainete

kategooriatele tehakse samu või sarnaseid muudatusi, siis saab

vastavaid delegeeritud õigusakte koondada ühte delegeeritud õigusakti

4

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

2 Kliimaministeerium Omnibus VI

Ei ole kommentaare.

Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) põhimääruse muutmise eelnõu

 Soovime, et arvestataks liikmeriikide erinevat võimekust RACi ja

SEACi komiteedesse kohustuslikus korras eksperte nimetada.

Eelnõuga luuakse liikmesriikidele kohustus nimetada mõlemasse

komiteesse kaks liiget, kuid seni on liikmete nimetamine olnud

vabatahtlik ning Eestil on olnud raskusi antud valdkonna

spetsialistide leidmisega, kes oleksid valmis RACi või SEACi töösse

panustama. Seega võib uue kohustuse rakendumine tulevikus tekitada

täiendavaid raskusi ja on oluline juba praeguses faasis läbi mõelda,

kuidas leida inimesi, keda SEACi ja RACi nimetada. Kuna sellel on

suur mõju Eestile, toetame vajadusel seda, et läbirääkimistel selles

küsimuses liikmesriikidele leevendusi leida, või sellele

ettepanekule vastu olla. Samas arvestades uute teemade hulka ja

RACi ja SEACi suurenenud töökoormust, mõistame vajadust nende

komiteede liikmete arvu tõsta. Kuid läbirääkimiste käigus peaks

kindlasti arvestama ka erinevate liikmesriikide võimekust seda

ülesannet tõhusalt täita.

EL keemiatööstuse konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava

 PFAS-i keelustamine: Komisjon kaalub PFAS-i keelustamist

tarbekasutuses, sh kosmeetikas, toiduga kokkupuutuvates materjalides

ja vabaajariietuses. Kui piisavaid alternatiive ei ole kättesaadavad,

võib PFAS-i kasutamine tööstuslikes rakendustes olla jätkuvalt

lubatud kriitilistes valdkondades nagu tervishoid, kaitsetööstus,

pooljuhid ja muud strateegilised sektorid, kuid seda rangetel

tingimustel kuni vastuvõetavate alternatiivide leidmiseni. Toetame

lähenemist, mille puhul alustatakse PFAS-ide keelustamist

valdkondades, kus on alternatiivid olemas ning järk-järgult

Arvestatud. Tegevuskava

kohta esitatud kommentaarid

võtame teadmiseks. PFAS

keelustamine toimub

REACH-määruses ette

nähtud protseduuride alusel.

5

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

liikuda valdkondadesse, kus mõistlike alternatiive alles töötatakse

välja.

 Innovatsioon: Komisjon on välja toonud, et luuakse ELi innovatsiooni

ja asenduste keskus (või keskused). Eesmärk on toetada ettevõtete

konkurentsivõimet, leides ohtlikele ainetele asenduseks alternatiive

ning rakendades ohutu ja kestliku disaini põhimõtteid (Safe and

Sustainable by Design). Selline toetus on eriti oluline väikse ja

keskmise suurusega ettevõtetele ning ka Eesti on ettevõtteid sarnases

valdkonnas toetamas EL struktuurivahendite kaudu. Seega üldiselt

toetame komisjoni ideed luua EL innovatsiooni ja asenduste

keskus. Samas täpsema arvamuse kujundamiseks ning seose

loomiseks kuidas see Eesti ettevõtteid kõige paremini toetada saaks,

ootame tulevikus komisjonilt selgemat arusaama, kuidas see keskus

toimima hakkaks.

3 Eesti Keemiatööstuse Liit EKTL, Eesti keemiatööstuse esindajana ning EL tasandil CEFIC, Cosmetics

Europe ja A.I.S.E. liikmena, tervitab Euroopa keemiatööstuse tegevuskava ja

sellega kaasnevat kemikaale käsitlevat Omnibus-seadusandlikku ettepanekut.

Sektorina, millele CLP-määrus ja kosmeetikatoodete määrus kohaldub,

tunnustame Euroopa Komisjoni ning liikmesriikide pingutusi kemikaalide ja

kosmeetikatoodete valmistamist, märgistamist ja turustamist mõjutavate

regulatiivsete koormuste leevendamisel.

Täname võimaluse eest anda tagasisidet Omnibus VI paketi ettepaneku kohta

ning palume meie alljärgnevat sisendit võtta arvesse Eesti seisukohtade

kujundamisel. EKTL toetab Euroopa Komisjoni üldeesmärki lihtsustada

menetlusi ja vähendada halduskoormust, säilitades samal ajal kõrgeima

taseme keskkonna- ja tarbijakaitses. Usume, et ettepanek tegeleb

probleemidega, millega Euroopa keemia- ja kosmeetikatööstus on viimastel

aastatel silmitsi seisnud – eelkõige, mis puudutab koormavaid

Arvestatud

6

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

vormindusreegleid ja ohupõhiseid keelde ainetele, mida kasutatakse

kosmeetikas ohutult.

1. Niinimetatud kella peatamise määruse ettepanek

Toetame täielikult Euroopa Komisjoni ettepanekut COM(2025) 526, millega

muudetakse määrust (EL) 2024/2865, et lükata edasi mitmete koormavate

sätete kohaldamise kuupäevi. See on oluline samm, et tagada ettevõtetele

õiguskindlus ja praktiline teostatavus – eriti olukorras, kus ollakse liikumas

lihtsustatud regulatiivse raamistiku suunas. Kutsume kaasõigusloojaid üles

selle ettepaneku kiirele vastuvõtmisele, kuna see annab tööstusele vajaliku

selguse ajal, mil oodatakse lihtsustamisprotsessi lõpptulemust.

2. CLP-määrust muutvad ettepanekud

Märgistuse vormindamise reeglid

EKTL toetab täielikult Euroopa Komisjoni kavatsust kõrvaldada jäigad

vorminõuded, nagu minimaalne fondisuurus ja reavahe ning must-valge

märgistus. See aitab vältida toodete tarbetut ümbermärgistamist, vähendada

pakendijäätmeid ning hoida kokku ülemääraseid kulusid, eriti väike- ja

keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) jaoks.

Lihtsustamise ettepanek, millega taastatakse eelnev, paindlikum lähenemine,

aitab tagada järgmist:

 Mitmekeelsed märgistused, mis on olulised turuklastrite jaoks,

saavad jääda kasutusele. Ettepanekus tõdetakse õigustatult, et

suurendatud fondisuurus ja reavahed vähendaksid oluliselt märgistuse

pinnaruumi, sundides tootjaid kas loobuma väiksematest turgudest ja

keeltest või looma uusi laoseisu üksusi (SKU – stock keeping unit).

Rohkem SKU-sid tähendaks aga rohkem logistilist keerukust ja

jäätmeid, suuremat laoseisu ning kõrgemaid kulusid – eriti väiksemate

ettevõtete jaoks.

7

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

 Lihtsustamisettepaneku sätted, mis võimaldavad mitmekeelsete

märgistuste jätkuvat kasutamist, aitavad säilitada paindlikkust eri

turgude lõikes, ilma et väiksemad turud jääksid ebavõrdsesse seisu.

See parandab turulepääsu, vähendab toodete hävitamise vajadust ning

on kooskõlas kestlike toodete ökodisaini määruse (ESPR)

eesmärkidega jäätmetekke vähendamise ja ringluse edendamise osas.

 Lahtivolditavad märgistused ei kujune peamiseks lahenduseks.

Kuigi lahtivolditavate märgistuste kasutamise lubamine teatud

olukordades on tervitatav ja vajalik, siis tuleb arvestada, et nende

kasutamine on 3–5 korda kallim, kui pakendil olevad

standardmärgistused – see ei ole sobiv lahendus suurendatud teksti

mahutamiseks märgistusele. Lahtivolditavad märgistused vähendavad

pakendi taaskasutatavust, suurendavad tootjavastutuse tasusid,

raskendavad logistikat ja pakendidisaini ning võivad takistada

ökomärgise saamist muutunud pakendimõõtude tõttu.

 Pakendile trükitav UFI (unikaalne koostise tähis) jääb tööstuse jaoks

jätkuvalt kasutatavaks lahenduseks. Kuivõrd UFI-koodid võivad

sagedasti muutuda (tingituna väikestest koostise muutustest), siis

vältimaks sagedasi märgistuse muudatusi, kasutab tööstus tihti

võimalust trükkida UFI pakendile, mitte märgistusele. Sellega seoses

on oluline, et Komisjoni ettepanekus tunnistatakse, et kõik pakendid ei

ole valged – valge trükiala nõudmine muu hulgas UFI puhul tooks

kaasa tarbetu kujundusliku keerukuse. Lisaks ei suuda paljud

olemasolevad laserseadmed must-valgel printida ilma kulukate

uuendusteta, seega paindlikkuse säilitamine aitab vältida ebavajalikke

investeeringuid.

Reklaaminõuded

EKTL toetab täielikult ohtlike kemikaalide reklaamireeglite

lihtsustamise ettepanekut, mis puudutab üldsusele suunatud müüki. Uus

pakutud lahendus keskendub selgele ohutusteatele, näiteks: „Järgi alati toote

8

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

märgistusel esitatud teavet“, mis tagab parema tasakaalu ohutuse ja

praktilisuse vahel.

See muudatus on eriti oluline digi- ja audioformaadis reklaamide puhul, kus

ruum ja kestus on piiratud. Praegu kehtivad reeglid nõuavad kõigi ohtude

täielikku esitamist igas reklaamis, mis võib tarbijaid üle koormata keerulise

infoga, vähendada tähelepanu toote tegelikule märgistusele ning seeläbi

nõrgendada ohuedastuse tõhusust. Lihtsustatud reklaamisäte tagab, et oluline

ohutusteave säilib, samal ajal kui ettevõtted saavad vastutustundlikult ja

tõhusalt suhelda kaasaegsete meediakanalite kaudu.

Juhime ka tähelepanu, et praegune nõue esitada reklaamides silmatorkavad

ohuteavitused, tooks kaasa ebavõrdse kohtlemise rohkem kontsentreeritud ja

keskkonnasäästlike toodete (nt pesuvahendite) suhtes, kuna nende CLP-

klassifikatsioon on karmim. See võiks suunata tarbijaid lahjendatud

alternatiivide poole, mis omakorda õõnestab keskkonna- ja

kestlikkuseesmärke.

Lisaks aitab reklaamisätete muudatus paremini ühtlustada CLP-määrust teiste

valdkondlike õigusaktidega, näiteks ravimeid reguleeriva seadusandlusega.

Märgistuse uuendamise ajakava

EKTL toetab ettepanekuid, mis kehtestavad märgistuse uuendamiseks

realistlikuma ajaraami. Kuuekuuline uuendamise periood ei ole pikkade ja

keerukate tarneahelate puhul teostatav. Võimalus ainete või segude tarnijatel

uuendada märgistust põhjendamatu viivituseta pärast uue hindamise tulemuste

selgumist on õiglane ning kooskõlas sätetega, mis käsitlevad märgistuse

uuendamist pärast ühtlustatud klassifikatsiooni jõustumist – selleks on seatud

18 kuud pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Digitaalne märgistus

9

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

EKTL toetab digitaalse märgistamise laiemat kasutamist kui kaasaegset ja

paindlikku lahendust, mis parandab nii nõuetele vastavust kui ka suhtlust.

Lihtsustamisettepanek lubab õigustatult esitada märgistusel digitaalsed

kontaktandmed.

Väikepakend

EKTL toetab väikepakendite osas kavandatavat lihtsustamist, mis

kehtestab automaatsed erandid alla 10 ml mahuga pakenditele ja selgitab

reegleid muude kompaktsete formaatide puhul. Varasemate eeskirjade

kohaselt pidid ettevõtted põhjendama, et pakend on kõigi märgistusnõuete

täitmiseks liiga väike – see oli ebaefektiivne ja koormav protsess.

Eksperthinnangu kasutamine klassifitseerimisel

Avaldame kahetsust, et lihtsustamise ettepanek ei käsitle CLP-määruse

artikli 9 lõike 4 läbivaatamist, mis praegu piirab eksperthinnangu

kasutamist segude klassifitseerimisel. See on eriti probleemne DetNeti

kasutajatele, kelle hulgas on ka Eesti ettevõtteid.

DetNet on A.I.S.E. egiidi all tegutsev vabatahtlik algatus, mis toetab

pesuvahendite segude teaduslikult põhjendatud klassifitseerimist. See

võimaldab ettevõtetel klassifitseerida pesuvahendisegusid teaduspõhise ja

ekspertide poolt üle vaadatud andmestiku ning seostamispõhimõtete alusel,

eriti naha- ja silmamõjude osas, kus tavapärased arvutusmeetodid viivad sageli

üle-klassifitseerimiseni, just pesuvahendite puhul.

Kehtiv säte sunnib ettevõtteid tuginema kallile ja aeganõudvale in vitro

testimisele – kuni 10 000 eurot testi kohta –, isegi juhul, kui usaldusväärne

klassifitseerimisandmestik on juba olemas ja kättesaadav DetNeti kaudu.

Seetõttu palume seda küsimust seadusandliku menetluse käigus lahendada

ning taastada võimalus kasutada ekspertarvamust, et tagada tasakaalustatud,

10

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

teaduspõhine ja praktiline lähenemine, mis toetab innovatsiooni, täpsust ja

tarbijate usaldust.

3. Kosmeetikatoodete määrust (CPR) muutvad ettepanekud

Ainete ohupõhised keelud

EKTL toetab komisjoni ettepanekut, mis selgitab ja lihtsustab artiklit

15.2, ohverdamata kuidagi tarbijate ohutust. Leiame, et see annab

parema õigusliku selguse ja realistlikud tähtajad hindamiseks ja

otsustamiseks.

Ohupõhised keelud eiravad vajadust hinnata riski, st ohu ja kokkupuute

koosmõju – see toob kaasa ohutute „aine ja kasutusviisi kombinatsioonide“

põhjendamatu keelustamise.

2009. aastal uuesti sõnastatud CPR-iga kasutusele võetud riskipõhine

erandimehhanism oli mõeldud selliste olukordade leevendamiseks ajal, mil

kosmeetikas ei kasutatud peaaegu ühtegi ainet, mis oleks klassifitseerimise,

pakendamise ja märgistamise määruse (CLP 1272/2008) kohaselt

klassifitseeritud kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks

(KMR). Kuid CPR artikli 15 lõike 2 ebaselge sõnastus on loonud 16 aasta

jooksul muutlikke ja vastuolulisi õiguslikke tõlgendusi. See on viinud

õigusliku ebakindluseni seoses erandimehhanismi praktilise rakendamise,

sidusrühmade rollide ja tähtaegadega. Arvestades KMR-klassifikatsioonide

kiiret kasvu CLP määruse alusel kosmeetikatööstuses, peame äärmiselt

oluliseks, et artikli 15 alusel kehtestatud keeldude ja erandite süsteem oleks

tööstuslikult rakendatav ja õigusselge, nagu algselt ette nähtud.

Esimesel 12 aastal CPR-i jõustumisest klassifitseeriti vaid kaks KMR 1

kategooria ainet, mille puhul tööstus taotles erandit. Kuid viimase 18 kuu

jooksul on 13 olulist kosmeetika koostisosa jõudnud KMR 1

klassifikatsiooniprotsessi. Paljud neist esinevad looduslikes kompleksainetes,

11

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

teised on kasutusel iseseisvate ainetena. Artikli 15 alusel nende keelustamine

võib mõjutada sadu tuhandeid tooteid turul.

Komisjoni pakutud lihtsustusi ei tohiks käsitleda kui deregulatsiooni. Kõrge

tarbijakaitse tase säilib täielikult, kuivõrd igasugune erand KMR

keelustamisest antakse ainult siis, kui KMR kategooria 1 aine ohutus on

üheselt tõestatud tööstuse poolt ning see on sõltumatult kinnitatud SCCS

poolt.

Toidukriteeriumi eemaldamine

EKTL toetab toidukriteeriumi eemaldamist, kuivõrd see vähendaks

oluliselt halduskoormust ettevõtetele. Arvestades kosmeetikatoodete ja

toiduainete erinevat kokkupuudet, ei ole toiduga seotud erandi kriteerium

asjakohane ega aita tagada tarbijate ohutust. Lisaks ei ole toiduohutuse nõuete

täitmine kooskõlas teaduslike ja tehniliste arengutega, mis võimaldavad

arendada uusi aineid kosmeetikatoodetes, mis ei ole toidus kasutatavad ega

seal esinevad. Selle tõlgendamine on põhjustanud palju segadust ja näiteks

formaldehüüdi ja tsinkpüritiooni puhul tõi kosmeetikatööstusele kaasa

ebavajaliku ressursikasutuse.

Praegust toidu kriteeriumi saab täita KMR-ainete puhul, mis esinevad toidus

looduslikult või on spetsiaalselt heaks kiidetud toidu koostisosadena. Kui

ained ei esine toidus, siis muutub toidu kriteerium tegelikult takistuseks erandi

taotlemisel ja viib automaatse keelustamiseni. Näiteks paljud oksüdeerivad

juuksevärvi koostisosad ei esine toidus, kuid need on laialdaselt kasutusel

juuksevärvides. Kui arvestada kogu juuksevärviturgu, võivad ühe laialdaselt

kasutatava aine asendamise kulud ulatuda 80–100 miljoni euroni. Need

kuluprognoosid ei arvesta teiste tagajärgedega, näiteks rahvusvahelise

konkurentsivõime kaotamine, kuna enamik maailmast ei järgi ELi

keelustamist ainetele, mida peetakse ohutuks. See võib kahjustada ELi tootjate

12

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

positsiooni ja globaalse turuosa saavad üle võtta ELi-välised konkurendid,

eriti Aasia kosmeetikatootjad ja kolmandate osapoolte tootjad.

Looduslikud kompleksained (NCS)

EKTL toetab selget regulatiivset lähenemist looduslikele

kompleksainetele, mis sisaldavad KMR-komponente (uus artikkel 15.6). Toetame lähenemist, et SCCSile antakse mandaat koostada arvamus ainult

NCS-i klassifitseeritud koostisosa kohta, mitte kõigi nende NCS-ide kohta,

mis seda sisaldavad. Komisjonilt hiljuti antud õiguslik tõlgendus looks

tööstusele õigusliku kindluse ning võimaldaks ettevõtetel keskenduda

asjakohase ohutustoimiku ettevalmistamisele artikli 31 alusel, mitte kasutada

oma ressursse erandite kriteeriumidele, mis ei ole asjakohased looduslike

koostisosade puhul, mis esinevad laialdaselt meie toidus ja mille jaoks

alternatiivide mõiste ei tööta. Täielikud eranditoimikud peaksid olema piiratud

klassifitseeritud aine tahtliku kasutamisega, mitte selle vältimatu esinemisega

sadades looduslikes koostisosades (nt para-tsümeen (para-cymene), mida

leidub erinevates kontsentratsioonides umbes 350 NCS-is nagu neroliõli,

tüümianiõli, sidrunõli, köömneõli, lavendliõli jne).

Tähtaegade täpsustamine

EKTL toetab eranditaotluste esitamise jaoks kindla tähtaja kehtestamist. Konkreetse tähtaja ametlik kaasamine CPR-i tooks läbipaistvuse ja õigusliku

kindluse kõigile sidusrühmadele, lisaks Cosmetics WG-s osalejatele.

Ettepanek arvestada perioodi tähtaja algust alates CLP klassifikatsiooni

kehtestamise kuupäevast, võimaldaks olulist leevendust paljudele VKE-dele,

kes saavad teada klassifikatsiooni muutusest alles siis, kui vastav CLP ATP

määrus on avaldatud.

EKTL toetab ka uut artiklit 15.7 ja tähtaegade pikendamist keelatud

KMR-ainetega kosmeetikatoodete (mis olid ohutult kasutusel enne seda

otsust) turult eemaldamiseks.

13

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

Täna kehtiv protseduur ilma üleminekuaegadeta on tekitanud tõsiseid

probleeme ettevõtetele, eriti kosmeetika VKE-dele ja/või importijatele, kes ei

ole alati kursis käimasolevate klassifikatsiooniprotsessidega ja saavad

keeldudest teada alles siis, kui vastav CPR Omnibus on avaldatud. Lisaks

tähendab üleminekuaegade puudumine seda, et ettevõtted ei saa arvestada

võimaliku ümber-formuleerimisega oma tavapärases tooteuuenduse

elutsüklis, vaid peavad suunama ressursse innovatsioonitegevuselt

vastavusseviimise ja ümber-formuleerimise peale. KMR-klassifikatsioonidest

tulenevate ümber-formuleerimiste arv on juba praegu märkimisväärne

koormus ressurssidele, mida tuleks suunata teadusuuringutele ja

innovatsioonile. Samuti võimaldaks selline tähtaja arvestus vältida

soovimatuid olukordi, kus ettevõtted peavad juba n.ö igaks juhuks tegelema

toodete ümberformuleerimise ja/või turult eemaldamisega, kuigi SCCS lõplik

otsus ei ole veel teada. Eeldatakse, et see probleem halveneb veelgi, kuna

KMR klassifikatsioonide arv ja tuleku kiirus suurenevad.

Nanomaterjalid

EKTL toetab artikli 16 muutmist, mis puudutab nanomaterjale sisaldavate

toodete eelregistreerimist. Praegu nõuab artikkel 16 nanomaterjalide

sisaldusega toodete registreerimist (mis ei ole loetletud lisaeeskirjades) – iga

kord koos nanomaterjali ohutustoimikuga. See kordab toodete registreerimist

artikli 13 alusel, mis nõuab ka, et näidatud oleks, kas registreeritud toode

sisaldab nanomaterjali, ning nõuet, et igasuguses koostisosade

ohutusdokumentatsioonis, sealhulgas nanomaterjalide puhul, sisalduks

toksikoloogiline hindamine artikli 10 järgi. Algne idee oli, et artikli 16 alusel

esitatud nanomaterjalide toimikud saadetakse SCCS-ile juhtumipõhiselt. Seda

saab sama hästi teha artikli 31 alusel ega ole vajalik eraldi mehhanismi

loomine. Selle tagajärjel ei pea tööstus muudatusi lisa 1-s vajalikuks.

4. Väetisetoodete määrust muutvad ettepanekud

EKTLi liikmete hulka ei kuulu hetkel väetiste tootmisega tegelevaid

ettevõtteid, aga tegemist on traditsioonilise keemiatööstuse haruga, mille hea

14

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

käekäik on meile oluline. Samuti ei saa välistada väetisetootjate võimalikku

lisandumist meie liikmeskonda tulevikus. Sellest johtuvalt soovime lühidalt

kommenteerida ka Komisjoni lihtsustamisettepanekuid väetiste reguleerimise

osas.

EKTL nõustub Komisjoni ettepanekuga, et proportsionaalsuse huvides ning

arvestades ainete ja ELi väetistoodete tootjate ja importijate üldist kohustust

vastavalt määrusele (EÜ) nr 1907/2006 ja määrusele (EL) 2019/1009 tagada

turule lastavate toodete ohutus, peaks ELi väetistoodetes kasutatavate ainete

registreerimine toimuma üksnes vastavalt määruses (EÜ) nr 1907/2006

sätestatud nõuetele, sealhulgas asjakohastele astmelistele lähenemisviisidele.

Samuti toetame mikroorganismide hindamise täpsustamist ning

digitaliseerimist edendavaid ettepanekuid.

Kokkuvõte

Omnibusi ettepanek kujutab endast olulist sammu lihtsustamise suunas.

Seetõttu kutsume Eesti pädevaid asutusi üles toetama Komisjoni ettepanekut

sellisel kujul ning tagama, et lõplik õigusakt täidab oma lihtsustamise ja

konkurentsivõime lubaduse – sealhulgas VKEde jaoks – samal ajal kaitstes

inimtervist ja keskkonda.

4 Terviseamet Euroopa Komisjon võttis juulis vastu EL-i keemiatööstuse tegevuskava koos

kemikaalide Omnibus VI ettepanekuga, mille üks eesmärk on lihtsustada

CLP-määruse ja kosmeetikamääruse nõudeid et vähendada nii koormust

tööstusele kui ka ametiasutustele. Terviseamet pooldab CLP-määruse

märgistusnõuete lihtsustamist ning kosmeetikamääruse muutmise eelnõud ja

nende rakendamisega kaasneva halduskoormuse vähendamist. Iga sellise

muudatuse puhul peab aga olema kindlalt tagatud inimeste tervise ja

keskkonna kaitse.

Kemikaalide Omnibus VI ettepanekuga plaanitavad muudatused määrusega

(EL) 2024/2865 kehtestatud märgistusnõuetes nagu näiteks märgistuse teksti

suurus ja väikepakendite märgistus, tarbijatele esitatav teave kemikaalide

Arvestatud

15

Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

reklaamimisel ja kaugmüügil, nõuded digimärgistusele ning teatavate nõuete

rakendamise tähtaegade edasi lükkamine on tegelikkusega arvestavad ja ei

takistaks oluliselt seadusandlusega seatud eesmärke inimeste tervise ja

keskkonna kaitsmisel ellu viia. Ülereguleerimise vältimine tõstaks tööstuse

konkurentsivõimet ning võimaldaks ettevõtetel suunata enam ressursse

kestlikkesse uuendustesse.

Määruse (EL) 2024/2865 eesmärk oli parandada ohuteabe edastamist

kemikaalide kasutajatele, sh kehtestada spetsiifilised miinimumnõuded

märgistuse suurusele ja vormindamisele. Kehtestatud vormindamisnõuete

muutmine üldisemaks vajab aga kindlasti täpsustust selle kohta, mida

tähendab märgistuse selgus ja kergesti loetavus, seda nii kemikaalide tarbijate

ohutuse kui ka järelevalve seisukohast.

Komisjoni ettepanek lükata edasi määruses (EL) 2024/2865 sätestatud nõuete

rakendamise tähtaeg märgistuse suurusele, ümbermärgistamisele, reklaamile

ja kaugmüügipakkumustele ning kütusejaamade märgistamisele kuni 1.

jaanuarini 2028 on liialt pikk, kuid tõenäoliselt realistlik tähtaeg, arvestades,

et komisjoni ettepaneku heakskiitmine ja jõustumine võtab aega ning vajalik

on ka mõistlik üleminekuperiood.