Pakkumuskutse

1

Lisa 1 Tehniline kirjeldus „Sissejuhatus täienduskoolituse korraldamisse“ Riigihanke tulemusena sõlmitava lepingu täitmisel tuleb välja töötada täienduskoolituse programm, sh metoodiline lahendus koolituse ülesehituse kohta. Hange hõlmab koolitajate leidmist, koolituse ettevalmistamist, sh koostöös Tellijaga esialgse õppekava täiendamist, ja koolituse läbiviimist koostöös valitud koolitajatega. Taustainformatsioon Sotsiaalkindlustusamet on koostööpartner Šveitsi-Eesti koostööprogrammis „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“, mille üheks eesmärgiks on arendada välja kaasaegne täienduskoolitus- ja tugisüsteem sotsiaalvaldkonna töötajatele. Selle eesmärgi täitmisel on oluline osa sotsiaalvaldkonna koolitus- ja arendustegevusega tegelevate spetsialistide pädevuste arendamisel. Sotsiaalkindlustusametis tegeleb täienduskoolituste väljatöötamise ja arendamisega ligi 40 inimest. Nendel on olemas hea valdkondlik ettevalmistus (vastavalt teenuse sihtgrupile), kuid teadmised täiskasvanute koolitamise valdkonnast võivad olla puudulikud. Koolituse „Sissejuhatus täienduskoolituse korraldamisse“ tulemusel peaksid õppijal olema algteadmised sotsiaalvaldkonna täienduskoolituse kavandamisest ja elluviimisest, täiskasvanukoolituse põhimõtetest ning koolitajate hankimise protsessi parimatest praktikatest, mis tagab kvaliteetsed täienduskoolitused sotsiaalvaldkonnas. 1) TEENUSE EESMÄRK JA SIHTGRUPP „Sissejuhatus täienduskoolituse korraldamisse“ – moodulid I ja II (eeldatav maht 16 ak/h – 2 õppepäeva) Tellitava töö eesmärk on luua sisult terviklik, metoodiliselt läbimõeldud ja õppijasõbralik koolitus Sotsiaalkindlustusameti töötajatele, kes tegelevad täienduskoolituste väljatöötamisega, sh õppekavade koostamisega, koolitaja hanke korraldamisega ja koolitusega seotud korraldusliku poolega - osalejate registreerimisest kuni tagasiside analüüsimiseni. Koolituse kahe esimese mooduli läbimise tulemusena peavad õppijal olema algteadmised sotsiaalvaldkonna täienduskoolituse kavandamisest ja elluviimisest ning täiskasvanukoolituse põhimõtetest. Täitja ülesandeks on koolitajate leidmine, koolituse ettevalmistamine, sh koostöös Tellijaga esialgse õppekava täiendamine ja koolituse läbiviimine koostöös valitud koolitajatega. Täitja valida ja kujundada on koolituse moodulite täpne ülesehitus ja sisu, õpiväljundite saavutamiseks sobivad teemad (sh täiendavad teemad), rõhuasetused ning õppe- ja õpiväljundite metoodika, samuti võib vajadusel Tellijaga kooskõlastades kohandada hankes ette nähtud koolituse moodulite pealkirja või järjekorda. Sihtgrupp: Sotsiaalkindlustusameti töötajad, kes tegelevad täienduskoolituste väljatöötamisega, sh õppekavade koostamisega, koolitajate leidmiseks hanke korraldamistega ja koolitustega seotud korraldusliku poolega - osalejate registreerimisest kuni tagasiside analüüsimiseni, kelledel on vähesed või puudulikud teadmised täiskasvanute koolitamise valdkonnast.

2

2) SISU JA ÜLESEHITUS Koolituse esialgsed fookusteemad ja minimaalselt saavutatavad õpiväljundid on hankija nägemuses järgmised. Eesmärk Koolituse tulemusel õppijal peavad olema algteadmised sotsiaalvaldkonna täienduskoolituse kavandamisest ja elluviimisest ning täiskasvanukoolituse põhimõtetest ning enesehindamise ja enesereflektsiooni kultuuri kujunemisest. Üldised õpiväljundid Koolituse kahe esimese mooduli läbimisel osaleja:

 Kirjeldab täienduskoolituse loomise aluseid ja analüüsib koolitusprotsessi etappe, tuues näiteid sotsiaalvaldkonna eripäradest.

 Selgitab täiskasvanute õppimise eripärasid, analüüsib täiskasvanute koolitamise põhimõtteid ning toob näiteid kaasaegsete õppemeetodite kasutamisest õpiprotsessi kavandamisel.

 Kirjeldab õppekava koostamise põhimõtteid, seal hulgas selgitab õpiväljundite sõnastamise ja hindamismeetodite valimise loogikat.

I moodul - Täienduskoolituse loomise alused

a) Koolitusvajaduse analüüs sotsiaalvaldkonnas – millistele küsimustele peab vastused leidma, keda analüüsiprotsessi kaasata ning kuidas ja mis vahendeid kasutades vajadusi analüüsida (nt sotsiaalvaldkonna töötajate ja teiste sidusrühmade tagasiside, õigusnormid, kompetentsimudelid, kvaliteedinõuded, kutsestandardid jms),

b) Ülevaade koolitusprotsessi etappidest

II moodul - Õppeprotsessi kavandamine

a) Ajusõbralik õppimine - andragoogika põhitõed, mida koolituse ülesehitamisel arvestada (mh koolituspäeva planeerimisel ja läbiviimisel jne).

b) Kaasaegsed õppemeetodid, mis toetavad õpiväljundite saavutamist ja loovad aluse eesmärgipärasele õppeprotsessile; enesereflektsioon.

c) Koolitaja ja osalejatega suhtlus kogu protsessi vältel, sh tagasiside kogumine ja sellega arvestamine. Enesehindamine ja enesereflektsioon – seoste loomine koolitusprotsessiga.

d) Õppekava kui kolmepoolne kokkulepe – selle tähendus ja olulisus ning õppekava tõenduspõhine arendamine; õpiväljundite sõnastamine ja sobilike hindamismeetodite valimise põhimõtted.

3) OODATAV TULEMUS Hankelepingu täitmise tulemusena on:

1) koolituse moodulite teemadel loodud koolituse sisu, sh õppematerjalid; 2) iseseisva töö olemasolul selle läbimiseks on õppijatele antud selged ja

konkreetsed juhised ning korrektsed materjalid; 3) läbi viidud tellija poolt tellitud koolitus(-ed) koolitusgrupile/-gruppidele; 4) iseseisva töö olemasolul on see tagasisidestatud kirjalikult igale koolitusel

osalejale või grupi tagasisidena koolitusgrupile.

3

Hankija näeb ette järgnevaid samme ja tööprotsesse koolituse loomiseks:

 Täitja kohustub koolituse sisumaterjalide väljatöötamise korraldama koostöös Hankijaga. Hankija ja Täitja koostöös koostatakse koolituse õppekava.

 Hankijal on õigus koolituse programmi kooskõlastamisel teha Täitjale ettepanekuid koolituse ülesehituse ja metoodika osas. Lepingu täitmise käigus toimuv metoodika täiendamine/muutmine ja täiendused/muudatused kooskõlastatakse Hankija ja Täitja vahel.

Koolituse toimumiskoht ja koolitusgrupi komplekteerimine Koolitus toimub kontaktõppena Sotsiaalkindlustusameti poolt tagatud ruumides Tallinnas ja kahe grupi korral üks grupp Tartus - sobilikel pindadel, mis vastavad tervisekaitse nõuetele ning täiskasvanute koolituse seadusest ja asutuse sisekorra- ja kvaliteedinõuetest tulenevatele tingimustele. Ruumid on varustatud tänapäevaste tehniliste vahenditega. Ruumi suurus ja paigutus võimaldab osalejatel vabalt liikuda ning vajadusel jaguneda gruppidesse ja teha praktilisi harjutusi, läheneda interaktiivselt. Täpne toimumiskoht täpsustatakse Täitjaga enne koolituse läbiviimist. Tellija vastutab ka koolitusgruppide komplekteerimise eest, koolitusruumide ja õppijate toitlustuse korraldamise eest. Ühes koolitusgrupis on 30-40 inimest. Vajadusel võib Täitja teha Hankijale ettepaneku grupp kaheks jagada. Õppemetoodika Koolitus viiakse läbi moodulite kaupa, üks koolitusmoodul kestab 1 tööpäev, eelduslikult läbitakse kaks moodulit ühes kalendrikuus. Esimese koolitusega alustatakse eelduslikult ühe (1) kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist. Koolitused peavad toimuma 2025. aastal. Kursuse moodulid peavad olema metoodiliselt ülesehitatud innovaatiliselt ja kaasahaaravalt ning toetama parimal võimalikul viisil moodulite eesmärkide saavutamist ning iga osaleja õppimist. Oodatud on uuemate täiskasvanud õppijale sobivate lahenduste kasutamine. Metoodika peab võimaldama aktiivselt kaasa mõelda, analüüsida, mõtestada ja samastuda situatsioonidega või lahendada osaleja praktilist situatsiooni ning leida näpunäiteid probleemide edukaks ületamiseks või keerukates küsimustes parimate võimalike lahenduste leidmiseks. Koolituse metoodika peab tagama kõikide õpiväljundite saavutamise parimal viisil. Koolituse ülesehitamisel on metoodiliselt olulised ka järgmised põhimõtted:

 fookuse seadmine tegelike probleemide lahendamisele, arvestades võimalikult palju sotsiaalvaldkonna, avaliku sektori või osalejate reaalseid kaasuseid, väljakutseid, ootusi teemakäsitlusele vms (näidete toomine ja seostamine);

 kursuse sõnum peab tuginema (koos viidetega, kus asjakohane) juba kinnitust leidnud uurimustele ja kogemustele;

 asjakohase rahvusvahelise kogemuse ning suundumuse tutvustamine (kui kohane).

 Enesehindamise ja enesereflektsiooni kaudu seoste loomine koolituse sisuga. Õppematerjalid Elektroonilised õppematerjalid saadetakse osalejatele e-posti teel hiljemalt 1 nädal enne koolituse toimumist. Täitja tagab elektrooniliste materjalide valmimise 2 nädalat enne koolituse toimumist. Koolitusel kasutatav õppematerjal on praktiline kokkuvõte olulisimast infost osalejale mugavas formaadis ning sisaldab sobivuse korral viiteid täiendavatele allikatele (nt uuringud,

4

teadusartiklid, statistika vms), millele osalejatel on võimalik ligi pääseda ning mis tulevad omandatud teadmiste/oskuste rakendamisel ja kinnistamisel kasuks. Õppematerjal peab põhiosas olema eesti keeles. Viidatav või lisatav täiendav lugemismaterjal võib olla inglise keeles. Õppematerjalid ning nende täiendamine/muutmine kooskõlastatakse Hankija ja Täitja vahel lepingu täitmise käigus. Loodud õppematerjalid ja õigused nende kasutamisele tuleb anda üle Hankijale. Tagasiside- ja hindamissüsteem

 Enne koolituse toimumist eelhindamise küsimustik (enesehindamine);

 Koolituse lõpus tagasiside küsimustik;

 6 kuud pärast koolitust osaleja ja tema vahetu juhi tagasiside küsimustik.

Täitja kohustub tutvustama hindamissüsteemi õppijatele. Hankija tagab hindamisküsimustike saatmise õppijatele. Lõpudokumendid Koolituse läbimisel väljastatakse tunnistus õppijale, kes on saavutanud kõik õpiväljundid. Õppijale, kes ei ole kõiki õpiväljundeid saavutanud, kuid vastab õppe lõpetamise nõuetele, väljastatakse tõend.

4) TÖÖDE TEOSTAMINE JA ÜLEANDMINE

Lepingu täitmisega seotud kohtumised toimuvad virtuaalkeskkonnas või füüsiliselt Sotsiaalkindlustusameti Tallinna kontoris, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Täitja annab Hankijale üle koolituse õppematerjalid 2 nädalat enne koolituse toimumist. Lõplikud (vajadusel) korrigeeritud materjalid digitaalsel kujul, milles on arvestatud Hankija poolse sisendiga, mis on saadud koolitusel osalejatelt, annab Täitja Hankijale üle 2 nädala jooksul pärast koolituse lõppemist. Kõik õppematerjalidega seotud õigused tulevad üle Sotsiaalkindlustusametile. Tööde üleandmine kinnitatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. Tööde eest tasutakse kahe mooduli järel ja pärast iseseisvate tööde tagasisidestamist (nende olemasolu korral). Hankijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Hankija määrab üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Täitja peab esitama arve hiljemalt 30.12.2025. Hankijal on õigus tellida töövõtulepingu kehtivuse ajal lisatöid, mis on seotud lepingu objektiga. Lisatöödena peab Hankija silmas jätkukoolituse läbiviimist (III moodul – Hanke korraldamine Hankija ja Pakkuja vaates). Lisatööde tellimuseks annab Hankija Täitjale detailse ülevaate lisatööde vajadusest ja küsib hinnapäringu. Kuniks Hankija ei ole esitanud Täitjale lisatööde kohta tellimust, siis puudub Hankijal ka kohustus teenust tellida. 5) NÕUDED KOOLITAJATELE

5

Täitja peab tagama meeskonnaliikmete arvu selliselt, et on võimeline looma ja läbi viima koolituse vastavalt tehnilises kirjelduses toodud eesmärkidele ja sisule. Täitja kaasab koolituse sisu loomisesse vastavalt teemadele sobivad valdkondliku hariduse, töökogemuse ning koolitamise kogemusega eksperdid. Täitjal on õigus vahetada või lisada pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmeid pärast hankelepingu sõlmimist tingimusel, et Hankija on andnud eelneva kirjaliku nõusoleku ja meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärse kompetentsiga. Nõuded koolitajale: 1) haridusteaduse magister (õppekavarühm kasvatusteadus, eriala andragoogika) või

vähemalt 7. taseme täiskasvanute koolitaja kutse; 2) valdkondlik töökogemus - viimase 5 aasta jooksul on läbi viinud vähemalt 3

täiskasvanute koolitamise valdkonnaga seotud ja täiskasvanute koolituse seadusele vastavat täienduskoolitust.

6) KESKKONNAHOIDLIKUD LAHENDUSED

Täitja peab lepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks: 1) töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebivahendusel, et

vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; 2) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul

olevaid materjale; 3) Täitja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja

edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust;

4) lepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.

1

PAKKUMUSKUTSE Väikeostu hange

1. Üldandmed

1.1 Hankija Sotsiaalkindlustusamet Registrikood 70001975 Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

1.2 Hanke nimetus ja maksumus „Sissejuhatus täienduskoolituse korraldamisse“ Hanke eeldatav maksumus 9999 eurot koos KM-ga.

1.3 E-posti aadress teabe saamiseks ja pakkumuste esitamiseks

[email protected]

Teenuse tellimist rahastatakse Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponendi „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus-ja tugisüsteemi arendamine“.

1.4 Pakkumuste esitamise tähtaeg

Hiljemalt 17.10.2025 kell 23:59. Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

1.5 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg pakkumuste esitamise tähtajast arvates

60 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud aja jooksul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima.

1.6 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – tehniline kirjeldus; Lisa 2 – töövõtulepingu projekt.

1.7 Dokumentide ja andmete loetelu, mille pakkuja esitab pakkumuse koosseisus

1. Pakkumus (sh koolitusprogramm ja ajakava) 2. Koolitaja CV (sh viide täiskasvanukoolitaja

kutse olemasolule, eraldi välja tooduna täiskasvanute koolitamise valdkonnaga seotud programmide läbiviimise kogemus).

3. Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab ärisaladust (vt p 2.7).

1.8 Nõuded pakkuja teenust vahetult osutavale meeskonnaliikmele

1) Haridusteaduse magister (õppekavarühm kasvatusteadus, eriala andragoogika) või vähemalt 7. taseme täiskasvanute koolitaja kutse;

2) Valdkondlik töökogemus – viimase 5 aasta jooksul on läbi viinud vähemalt 3 täiskasvanute koolitamise valdkonnaga seotud ja Täiskasvanute koolituse seadusele vastavat täienduskoolitust.

1.9 Eduka pakkuja valik Madalaim maksumus

2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks 2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud

teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostab pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

2.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei ole pakkuja käibemaksukohustuslane, kuid selline kohustus tekib pärast pakkumuse esitamist, siis sisaldab pakkumuse maksumus ka

2

käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata. Pakkuja vastutab oma käibe õigesti prognoosimise eest.

2.3. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud. Pakkumuse rahaühikuks on euro.

2.4. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine (RHS 46). Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti aadressil. Hankija vastab küsimustele e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.

2.5. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös.

2.6. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms, ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi. Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda tõendavad dokumendid.

2.7. Ärisaladus. Eduka pakkuja pakkumus on avalik (RHS § 110 lg 5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste lepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumitele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas (RHS § 461).

3. Väikeostu menetlus 3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise

kohta protokolli ei koostata. 3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle

läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast: 3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal peab läbirääkimisi e-posti teel või suuliselt. Suuliste

läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja;

3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, seejuures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt;

3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel;

3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei

3

esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.

3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui: 3.3.1. Pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid. 3.3.2. Otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse ettevalmistamisel. RHS

§ 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.3.3. Hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt. RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.4. Hankija võib kasutada RHS § 52 lg 3 sätestatud pöördmenetlust. 3.5. Pakkumuste vastavuse kontroll (RHS §114). Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks,

kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest. Hankija lükkab muuhulgas pakkumuse tagasi, kui:

3.5.1. see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele, 3.5.2. pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal

ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele

3.5.3. kui pakkumuse maksumus ületab RHS-is sätestatud lihthanke piirmäära või sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära.

3.6. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 3.7. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (RHS § 116). Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku

otsuse riigihanke kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu sõlmimist, kui: 3.7.1. kõikide pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatava maksumuse; 3.7.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis

välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustel;

3.7.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia;

3.7.4. hankemenetluses on vaid üks esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus, mis ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist;

3.8. Pakkumuse edukaks tunnistamine (RHS § 117). Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja valib eduka pakkumuse punkti 1.9 alusel. 3.8.1. Juhul, kui vastavaks tunnistatud pakkumusi hankes on ainult üks, siin on hankijal

õigus omistada pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid ja sel juhul pakkumuse sisulist hindamist ei toimu.

3.9. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste korral selgitatakse edukas pakkumus välja liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise korraldamine ja läbiviimine: 3.9.1. Liisuheitmine toimub pärast pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist.

Liisuheitmise viisi valib hankija. Liisuheitmise tulemusena koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel edukaks tunnistatud pakkujaga.

4

3.10. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.

3.11. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul lepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud lepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, on hankijal õigus kohaldada RHS §-s 119 sätestatud õigusi ja hinnata hankija kõiki ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumusi uuesti.

3.12. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda kolmandatele isikutele.

Lisa 2

TÖÖVÕTULEPINGU projekt Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud tellija), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja ................................................., registrikood/isikukood .............................., mida esindab ............................... (edaspidi nimetatud töövõtja), keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu üldsätted, ese ja eesmärk

1.1. Leping on sõlmitud väikeostu “Sissejuhatus täienduskoolituse korraldamisse“ menetluse tulemusena (edaspidi hange).

1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad (edaspidi ka lepingu dokumendid): 1.3.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – Pakkumus;

1.4. Juhul, kui lepingus või lepingu dokumentides toodud sätted on omavahel vastuolus või kui esineb vastuolu nimetatud dokumentidest tulenevate sätete ja muude lepinguga seonduvate õigusaktide või dokumentide vahel, lähtuvad pooled alljärgnevast tähtsuse järjekorrast:

1.4.1. Hanke alusdokumendid; 1.4.2. Töövõtja pakkumus; 1.4.3. Leping.

1.5. Kõik punktis 1.4. nimetatud dokumendid täiendavad üksteist ning töövõtja kohustub täitma kõiki nimetatud dokumentidest ja õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid.

1.6. Lepingu esemeks on koolitusmaterjalide koostamine ja koolitusmoodulite läbiviimine (edaspidi töö), mille täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses.

1.7. Lepingu täitmise tähtaeg on 31.12.2027. 1.8. Tööd rahastatakse Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse

toetamine“ programmikomponendi „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus-ja tugisüsteemi arendamine“ raames.

2. Lepingu hind, tellimise kord ja tasumise tingimused

2.1. Lepingu täitmine toimub vastavalt tellija vajadusele. Lepingu eeldatav maksimaalne kogumaksumus on kuni 9999 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub/ei lisandu käibemaks.

2.2. Punktis 2.1 toodud maksumus ei ole tellijale kohustuslik, vaid lepingu lõplik kogumaksumus kujuneb vastavalt töövõtja poolt esitatud pakkumusele (lisa 2) ja lepingu täitmise käigus teostatud töödele.

2.3. Lepingu hind on töövõtjale siduv ja sisaldab endas töövõtja tasu ja kõiki lepingus nimetatud kulutusi töö teostamiseks lepingu raames. Lepingu hind ei sõltu kulutuste või töömahu suurenemisest või mistahes muude töövõtja või kolmandate isikute kulutuste suurenemisest lepingu täitmise ajal.

2.4. Tellimus esitatakse töövõtja volitatud esindaja e-posti aadressile lisas 2 toodud hindade alusel või lisateenuste tellimise korral töövõtja esitatud pakkumuse alusel, mille tellija peab kinnitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

2.5. Tellijal on õigus tellimus tühistada. Sellisel juhul on tellija kohustatud töövõtjale tasuma tühistamise hetkeks teostatud tööde eest

2.6. Tellija tasub arve pärast lepingu punktis 3 nimetatud dokumentide kinnitamist ja nõuetekohase e-arve saamisest minimaalselt 14 kalendripäeva jooksul tingimusel, et tellija ei ole esitanud pretentsiooni. Pretentsiooni esitamise korral algab arve tasumise tähtaja kulgemine puuduse kõrvaldamisest või poolte vahel muu kokkuleppe sõlmimisest.

Lisa 2

2.7. Töövõtja kohustub esitama tellijale raamatupidamise seadusele vastava e-arve (edaspidi arve) ning märkima arvele tellija kontaktisiku nime ja lepingu numbri. Tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.

3. Töö vastuvõtmine ja pretentsioonide esitamine 3.1. Pooled kinnitavad üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt) pärast töö teostamist. 3.2. Tellija vaatab töö üle pärast töö vastuvõtmist ning kontrollib selle vastavust lepingu

tingimustele. Puuduste kohta, mida on võimalik tuvastada töö esmasel ülevaatamisel, esitab tellija pretentsiooni viie (5) tööpäeva jooksul arvates töö vastuvõtmisest, andes töövõtjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmise korral lähtutakse lepingu punktist 7.

3.3. Kui pärast töö vastuvõtmist ilmnevad töös puudused, mida polnud võimalik tuvastada töö esmasel ülevaatusel, näiteks ilmnevad need üleantud töö igapäevase kasutamise käigus või eeldab puuduse tuvastamine töö põhjalikku analüüsimist, lähtutakse lepingu punktist 7.

4. Poolte õigused ja kohustused

4.1. Kui töö teostamise käigus tekib töövõtjal vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt pakkumuses esitatud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.

4.2. Töövõtjal on õigus: 4.2.1. Saada lepinguga kokkulepitud tasu. 4.2.2. Nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte

rohkem kui 5% lepingu hinnast, kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega.

4.3. Töövõtja on kohustatud: 4.3.1. Teavitama tellijat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada töö teostamist

töövõtja poolt; 4.3.2. Tagama, et juhul kui töö ei vasta lepingust tulenevatele tingimustele ja nõuetele,

kõrvaldab töövõtja puudused viivitamatult omal kulul või punkti 7.1 alusel määratud tähtajaks;

4.4. Tellijal on õigus: 4.4.1. Saada töö teostamisega seonduvat informatsiooni; 4.4.2. Anda töövõtjale juhiseid;

4.5. Tellija on kohustatud: 4.5.1. Andma töövõtjale töö teostamiseks vajalikku teavet; 4.5.2. Teavitama töövõtjat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada töö teostamist

töövõtja poolt; 4.5.3. Maksma töövõtjale lepingust ja lepingu dokumentidest tulenevatele nõuetele

vastava töö eest tasu.

5. Intellektuaalne omand 5.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid (edaspidi teos),

siis loetakse, et kõik teose suhtes kehtivad autori varalised õigused lähevad arvates teose tellijale üleandmisest automaatselt, täies mahus, tagasivõtmatult ja ilma selle eest eraldi tasu maksmata töövõtjalt üle tellijale.

5.2. Teose suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas loetakse, et arvates teose tellijale üleandmisest annab töövõtja tellijale automaatselt ja ilma selle eest eraldi tasu saamata kogu asjaomaste õiguste tähtaja jooksul kehtiva, tagasivõtmatu ja all-litsentsi andmise õigusega ainulitsentsi. Ainulitsents on lepingu tähenduses litsents, mis annab litsentsi esemeks olevate õiguste teostamise ainuõiguse litsentsisaajale (tellijale) ning välistab samade õiguste teostamise kõigi teiste isikute, sh litsentsiandja (töövõtja) enda poolt. Juhul kui Eesti õigus peaks osalt või täielikult keelama eelnimetatud tingimustel isiklike autoriõiguste litsentseerimise, siis loetakse, et litsents on antud kõige laiematel tingimustel, mida Eesti õigus võimaldab (see hõlmab iga üksiku isikliku õiguse kaupa nii litsentsitüüpi, litsentsi territooriumi, tähtaega, tagasivõetavust kui all-litsentseeritavust). Tellijale antav isiklike õiguste litsents ei piira mingil moel teose kasutamise viisi ega nõua

Lisa 2

tellija poolt töö kasutamiseks töövõtja täiendavat või eelnevat luba. Tellija poolt tehtud teose hilisemate muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja ega viimase heaks tegutsenud füüsiline isik.

5.3. Olenemata eelmises punktis sätestatust lepivad pooled kokku, et tellija näitab teose juures mõistlikus suuruses ja paigutuses ära teose loonud füüsilis(t)e isiku(te) nime(d) ning töövõtja ärinime ja/või kaubamärgi.

5.4. Töövõtja kinnitab ja tagab, et tal on lepingut sõlmides või ta omandab lepingu täitmise käigus kõik vajalikud õigused, et teha võimalikuks teose suhtes kehtivate autoriõiguste õiguspärane edasivõõrandamine või litsentseerimine tellijale käesolevas peatükis sätestatud moel. Tellijal on õigus töövõtja poolt käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kohustuse täitmist kontrollida, nõudes selleks töövõtjalt mõistliku aja jooksul selgitusi ja dokumente.

5.5. Kui töövõtja poolt tellijale üleantav töö sisaldab ka intellektuaalomandiõigusi, mis ei pärine algupäraselt töövõtjalt või tema heaks tegutsevatelt füüsilistelt isikutelt (nt autoriõigusega kaitstavad teosed, mille on loonud töövõtjaga mitteseotud kolmandad osapooled), siis kohustub töövõtja tagama, et ta on omandanud kõik vajalikud õigused, et anda tellijale edasi sellises mahus intellektuaalomandiõigused, mis võimaldavad tellijal tööd sihtotstarbeliselt, ilma tähtajaliste piiranguteta ja ilma ühelegi kolmandale osapoolele tasu maksmata kasutada.

5.6. Kui töövõtja rikub eelmises kahes punktis sätestatud kohustust tagada endal vajalike intellektuaalomandiõiguste olemasolu tellijale edasiandmiseks või kui töövõtja rikub lepingu täitmisel mistahes moel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi ning sellega kaasneb tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.

5.7. Kui lepingu täitmise käigus luuakse kaitstavat tööstusomandit (sealhulgas, kuid mitte ainult patent, kasulik mudel ja tööstusdisainilahendus), kuulub õigus selle registreerimisele ainuisikuliselt tellijale.

5.8. Töövõtja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et ta ei riku lepingu täitmisel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi. Kui selle kohustuse rikkumisel töövõtja poolt tekib tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.

5.9. Töövõtja tasu kõigi käesolevas peatükis sätestatud intellektuaalomandiõiguste võõrandamise või litsentseerimise eest sisaldub lepingu hinnas ning töövõtjal ei teki käesoleva peatüki alusel täiendavat tasunõuet tellija vastu.

6. Teadete edastamine ja kontaktisikud

6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest vms.

6.2. Lepinguga seonduv teave edastatakse teisele poolele lepingus määratud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutumisest on pool kohustatud koheselt teist poolt informeerima. Kuni kontaktandmete muutumisest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

6.3. E-kirjaga saadetud teade loetakse poole poolt kättesaaduks teate saatmisele järgneval tööpäeval.

6.4. Tellija kontaktisikuks on .......................... (nimi), ............................ (telefoninumber), ........................................ (e-posti aadress).

6.5. Töövõtja kontaktisikuks/kontaktandmed on .......................... (nimi), ............................ (telefoninumber), ........................................ (e-posti aadress).

6.6. Kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine, juhiste andmine, kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest töövõtja teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide esitamine.

6.7. Lepingus märgitud tellija kontaktisiku eemalviibimisel on samad õigused tema asutusesiseselt määratud asendajal.

7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud

Lisa 2

7.1. Kui töö ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, võib tellija nõuda töövõtjalt puuduste kõrvaldamist töövõtja kulul, teavitades töövõtjat puudusest viie (5) tööpäeva jooksul pärast sellise asjaolu avastamist ja andes töövõtjale tähtaja ja korralduse puuduste kõrvaldamiseks (edaspidi nimetatud pretensioon). Juhul, kui töövõtja puudusi antud tähtajaks ei kõrvalda, võib tellija omal valikul:

7.1.1. Tellida lepingust tulenevatele nõuetele vastava töö teostamine kolmandalt isikult töövõtja kulul;

7.1.2. Teostada lepingust tulenevatele nõuetele vastav töö ise töövõtja kulul; 7.1.3. Lõpetada leping ennetähtaegselt.

7.2. Töövõtja vastutab lepingu täitmisesse kaasatud alltöövõtjate eest nii nagu enda tegevuse eest.

7.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast, kui töövõtja ei ole tööd tähtaegselt teostanud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.

7.4. Tellijal on õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest lepingus sätestatud töö teostamise tähtaegadest või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral, välja arvatud juhtudel, kui viivitus toimus kokkuleppel tellijaga või tellija tegevusest.

7.5. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

7.6. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu VÕS §-s 103 kirjeldatud juhtudel, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.

8.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

8.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

8.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ja muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

8.5. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 2000 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

8.6. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Vajadusel sõlmivad pooled täiendavalt andmetöötluslepingu vastavalt üldmääruse artiklis 28 sätestatule, kui käesolevale lepingule ei ole lisatud andmetöötluse tingimusi.

8.7. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele ega teistele auditooriumitele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on eelnevalt tellijaga kooskõlastatud.

9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõppemine

Lisa 2

9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ning kehtib 24 kuud või kuni punktis 2.1. sätestatud maksumuse täitumiseni, sõltuvalt sellest, kumb tingimus saabub varem. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

9.2. Töövõtja ei tohi lepingust tulenevaid kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta.

9.3. Pooled võivad lepingut muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. 9.4. Tellijal on õigus leping ilma etteteatamistähtajata lõpetada, kui töövõtja on oluliselt

rikkunud lepingus ja lepingu dokumentides kokkulepitud tingimusi. 9.5. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel.

10. Lõppsätted

10.1. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult. 10.2. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

Tellija Töövõtja Sotsiaalkindlustusamet Nimi: Registrikood: 70001975 Registrikood: Pank: Swedbank Pank: IBAN: EE742200001120057958 IBAN: Asukoht: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Asukoht: E-post: [email protected] Telefon: 612 1360

E-post: Telefon:

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)