Arvamus

RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

[email protected]

Teie: 03.10.2025 nr 8-1/8040-1 Meie: 10.10.2025nr RP-1-6/25/10487

Arvamus vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ja

kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõule

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse

muutmise ja kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõule, millega

täiendatakse vangistusseadust kriminaalhoolduse teostamist reguleerivate sätetega ja

tunnistatakse kehtetuks kriminaalhooldusseadus. Prokuratuur tervitab eesmärki suurendada

õigusselgust, tõhustada vanglate ja kriminaalhoolduse tööd ning tagada kinnipeetavate ja

kriminaalhooldusaluste õiguste parem kaitse.

Prokuratuur soovib muudatuste valguses tähelepanu juhtida probleemidele seoses KarS § 87

alusel alaealistele kohaldatavate mõjutusvahendite täitmise kontrollimisega. Nii nagu ka

oportuniteedi puhul ei ole võimalik kriminaalhooldusele täitmise kontrollimiseks anda

kohustusi, mis on pandud KarS § 87 alusel noorele/noorele täiskasvanule nagu paragrahv ette

näeb, kui üheks kohustuseks ei ole määratud käitumiskontroll või üldkasulik töö. See ei toeta

individuaalset lähenemist noortele ja nende vajadustest tulenevat kohustuste määramise

praktikat. Kehtiva KrHS § 2 p 1 järgi on kriminaalhooldusalune süüdimõistetu, kelle kohus on

seaduses sätestatud korras määranud kriminaalhooldaja järelevalve alla, kuid probleem seisneb

selles, et KrMS-is sellist universaalset sätet ei ole, mis võimaldaks kohtul mis tahes kohustuste

kontrollimine kriminaalhooldusele ülesandeks teha. Eeltoodust tulenevalt on prokuratuur

seisukohal, et seaduses esineb lünk.

Täiendavalt on reguleerimata, mis juhtub olukorras, kui noor ei täida KarS § 87 kohustusi.

KrMS § 430 sätestab küll, et KarS § 87 lg 8 alusel mõjutusvahendi liigi, tingimuste või tähtaja

muutmise või käitumiskontrolli täiendavate kohustuste määramise vastavalt KarS § 75 lg-le 2

otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega, kui

kriminaalhooldaja, mõjutusvahendit kohaldava asutuse juht või mõjutusvahendi aluseks olnud

süütegu menetlenud asutus on täitmiskohtunikule esitanud teatise mõjutusvahendina määratud

kohustuse täitmata jätmise kohta. Kui noor lõppastmes kohustusi ei täidagi, ei kaasne ühtegi

tagajärge. Tegemist ei ole tingimisi vangistuse mõistmisega, mille puhul pööratakse karistus

täitmisele. Eelmainitu on lahendamata küsimus, mis vajab adresseerimist.

2 (2)

Siinkohal tooks välja ka ühe redaktsioonilise märkuse. Nimelt täiendatakse vangistusseadust

punkti 25 kohaselt peatükiga 52, sh § 10418 lg 1 p-ga 4 järgmises sõnastuses: „4) kohus või

kriminaalhooldaja on määranud kriminaalhooldusalusele karistusseadustiku § 75 lõike alusel 4

kohustuse, mille sisuks on sõltuvusaine tarvitamise piiramine.“. Korrektne sõnastus oleks

„lõike 4 alusel".

Prokuratuur toetab vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ja

kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõud ning sellega vangistus- ja

teenistusõiguse sätete ja kriminaalhoolduse korraldamise ajakohastamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi

riigi peaprokurör