Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse küsimine
| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.4/6306 |
| Registreeritud | 10.10.2025 |
| Sünkroonitud | 13.10.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.4 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Hiiumaa Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Hiiumaa Vallavalitsus |
| Vastutaja | Margo Kubjas (Lääne päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas
(39323 tm).
Failid
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!
Tere
Hiiumaa Vallavalitsus edastab digitaalselt allkirjastatud kirja "Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse küsimine" (manuses).
Lugupidamisega
Heli Üksik
Hiiumaa Vallavalitsus
sekretär
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
ÜLLAR LAID
PNOEE-37503116510
2025-10-10 08:25:50
HIIUMAA VALLAVALITSUS
Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424
92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank
Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank
Hiiu maakond
Kaasatavad asutused 09.10.2025 nr 9-6.1/2290
Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu
algatamise eelnõule arvamuse küsimine
Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 alusel esitab Hiiumaa Vallavalitsus arvamuse avaldamiseks ja
ettepanekute esitamiseks Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu „Kõpu küla Kuldallika kinnistu
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ ja eelhinnangu.
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Kuldallika kinnistu jagada kaheks krundiks, ehitusõiguse
määramine kruntidele üksikelamu ja kolme abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse
põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja
kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile
sihtotstarbe määramine. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse
ehitusõiguse määramine väiksemtele kruntidele, kui üldplaneeringus lubatud.
Kui arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul kirja saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole
taotlenud tähtaja pikendamist loetakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada,
kui seadus ei sätesta teisiti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Laid
abivallavanem
Lisad: 1. Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu koos seletuskirjaga ja lähtetingimustega
2. Eelhinnang
Maiken Lukas
Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]
otsuse nr [nr]
Lisa 2
Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Kärdla oktoober 2025
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kuldallika kinnistu jagada kaheks krundiks, ehitusõiguse määramine kruntidele üksikelamu ja kolme abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.
Kõrgessaare valla üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks hajaasustuses 2 ha. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule ja abihoonetele) väiksemtele kruntidele, kui üldplaneeringus lubatud. Detailplaneeringuga kavandatakse kaks 1 ha suurust elamukrunti.
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilaheduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigete 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluvad KeHJS § 6 lõikes 1 toodud eeldatavalt olulise mõju tegevuste hulka.
Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.
Hinnang:
1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus:
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Kuldallika kinnistu jagada kaheks krundiks, ehitusõiguse määramine kruntidele üksikelamu ja kolme abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.
Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud „Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ ei ole Kuldallika kinnistu osas juhtfunktsiooni määratud (valge ala). Planeeringuala paikneb detailplaneeringu kohustusega alal ja miljööväärtusega alal, kus lubatud elamukrundi suurus on kaks (2) hektarit.
Kuldallika kinnistu paikneb hoonestatud Kõpu küla lähistel, kus on ajalooliselt tihedam hoonestus ning väikesed kinnistud. Kuldallika kinnistule kahe elamukrundi planeerimine järgib piirkonna asustust. Hooned tuleb hoolikalt sobitada väljakujunenud keskkonda, ühe hektari suurustele kruntidele on võimalik vee- ja kanalisatsioonisüsteem rajada nii, et tegevus on kooskõlas veeseaduses sätestatuga.
Joonis 1. Planeeringu asukoht Kõrgessaare vall üldplaneeringu kaardil
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega:
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kõpu-Ojaküla-Ülendi).
Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse lubatud vähima suuruse üldtingimus väljaspool tiheasustusega ala ehk hajaasustuses on 1 ha. Kohalik omavalitsus võib põhjendatud juhul rakendada uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse vähima suuruse erisust kuni 2 % ulatuses.
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeritav ala moodustab Kuldallika kinnistu, mille suurus on 20 287 m², maatulundusmaa 100%, kinnistu on eraomandis ja hoonestamata. Kinnistul on valdavalt metsamaamaa kõlvik.
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa – ja Ruumiameti andmetel avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ning III kategooria kaitsealused liigid.
Juurdepääsuks kruntidele kasutatakse olemasoleva mahasõitu 12136 Puski-Kõpu-Ristna teelt piki kruntide piiri Mägipe lautriteelt (20501:001:1670). Parkimine lahendada krundi siseselt ning tänavale parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Joonis 2. Esialgne eskiis
Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa- ja Ruumiameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest.
Vastavalt Hiiumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal keskmine või madal radoonisisaldusega pinnas.
Detailplaneeringuga kavandataval alal ei asu kaitsealasid (sh. Natura 2000 alasid) ning kaitsealuseid looduse üksikobjekte, millele planeeritav hoonestus võiks negatiivset mõju avaldada.
Planeeritaval alal ei asu muinsuskaitsealuseid objekte.
Planeeringaual jääb suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonda (Joonis 3). Lähimad registrisse kantud puurkaevud paiknevad PRK0073534; KLO2000040; KLO2000040 ja KLO9309833 planeeringualast ca 200 ja 300 m kaugusel. Lähimad madalamad ja liigniisketel perioodidel üleujutatavad alad paikneb planeeringualast üle 2 km kaugusel.
Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaart
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada laias laastus kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on võrreldes ehitusjärgsetega oluliselt intensiivsemad kuid lühiajalised ja lõppevad enamasti hoonete ja rajatiste valmimisega. Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise kinnistu piiride.
Reoveekäitlus ja veevarustus tuleb lahendada lokaalselt. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb rajatiste ja trasside väljaehitamisel kõiki nõudeid järgida, nii ei kaasne eeldatavasti põhjaveele reostamise oht. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kasutatavate mehhanismidega või kemikaalide/kütuste kasutamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Tööohutusreegleid ja jäätmekäitlusnormatiive järgides on sellise õnnetuse toimumise tõenäosus minimaalne.
Keskkonnaministri vastu võetud 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 lg 1 p 4 ja 5 sätestavad, et kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes:
• kuni 50 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist;
• kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist
Lähimad madalamad ja liigniisketel perioodidel üleujutatavad alad paikneb planeeringualast üle 2 km kaugusel, mistõttu detailplaneeringu hoonestusala määramisel ei pea sellega arvestama.
Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusega kaasneb teatav jäätmeteke (ehitusmaterjalide jäägid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale, võimalusel suunata taaskasutusse. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist ja jäätmekäitluse käsitlemist ehitusprojektis. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist teadaolevalt kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Seega ei oma kavandatav tegevus eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. Juhul kui ehituse käigus selgub, et pinnas on saastunud, utiliseeritakse see vastavalt ohtlikute jäätme kohaselt.
Ala planeeritud kasutuselevõtt toob endaga kaasa olmevee kasutamise hoonetes. Planeeringuala mõlemale krundile kavandatakse puurkaev olmevee saamiseks. Uusehitiste varustamine veega, olmereovete kanaliseerimine toimub vastavalt veeseaduste nõuetele ja seega ei kujuta täiendavat pinnasereostuse või põhjaveereostuse riski.
Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide transportimisel ja ehitusmehhanismide tööst tingituna. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri määruses „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” tooduga. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müratase piirkonnas, välja arvatud ehitustööde käigus, märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ette näha püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon). Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ette ei ole näha.
4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
Detailplaneeringu elluviimisel on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha
4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond
Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeritav tegevus, milleks on kahe uue elamukrundi moodustamine ja elamute rajamine, ei mõjuta oluliselt väljakujunenud keskkonda. Planeeringuala jääb hoonestatud Kõpu küla piirkonda, riigimaatee lähedusse. Seega, ka täiendavast liiklusest tingitud häiringuid kavandatav tegevus oluliselt ei suurenda. Ilmselt on liiklus häiritud ehitustegevuse ajal, kuid see häiring on lühiajaline.
Lähimad elamud paiknevad planeeringualast paarisaja meetri kaugusel. Ehitusperioodil lähedal paiknevate elanike heaolu väheneb, kuna ehitustegevuse käigus esineb müra, vibratsiooni jne. Ehitustööde tegemisel võtta arvesse sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.
4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne.
Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike.
4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa- Ruumiameti kaardiserverile lähim looduskaitsealune objekt asub 20 m kaugusel lõunas – Kõpu-Vaesoo hoiuala. Planeeringualal on tõenäosus III kategooria kaitsealuste taimede esinemiseks. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Eeldatav mõju on enamike tegurite osas jääb kinnistu piiridesse. Seega detailplaneeringu elluviimise mõjuala kaitsetaimede kasvukohani ja mõju looduskaitsealusele objektile puudub.
4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa- ja Ruumiameti kaardiserverile on lähim Natura 2000 võrgustiku ala Kõpu loodusala (EE0040135). Kaitstava ala ja planeeringuala vahele jääb 12136 Puski-Kõpu-Ristna tee Planeeringuala ei asu kaitsealasid, millele planeeritav hoonestus võiks negatiivset mõju avaldada.
4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Uute hoonete rajamine ei põhjusta olulist kumulatiivset mõju, kuna piirkonnas puuduvad teised tegevused.
Planeeringuga kavandatu mõju ulatub ca 50 m kaugusele planeeringualast, kaasnev mõju ei ole eeldatavalt oluline. Mõju avaldub eelkõige naaberkinnistu omanikele lühiajalisel ehitusperioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste püstitamiseks. Piiriülest mõju detailplaneeringuga ette ei ole näha. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale detailplaneeringu menetlemise faasis ette ei ole näha.
5. Asjaomaste asutuste seisukohad
Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega saadetakse seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Päästeametile, Transpordiametile ja Maa- ja Ruumiametile.
6. Kokkuvõte
Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.
Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna tegu on tihedalt asustatud alaga, kus elamu planeerimisega arvestatakse üldplaneeringus toodud nõuetega ja muude kitsendustega ning tegevus sobitatakse olemasolevasse keskkonda.
Lähtudes eelhinnangu tulemustest on detailplaneeringu koostamise käigus vajalik:
1) ette näha meetmed põhjavee kaitseks;
2) läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral
käitumise lahendused;
3) soovitame vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hajusalt valgumine pinnasesse;
6) detailplaneeringus tuleb ette näha müra-, vibratsiooni-, saasteriskitingimused ning muud keskkonnatingimusi tagavad nõuded ja viia need miinimumini.
Eelhinnangu koostas:
Maiken Lukas
Hiiumaa Vallavalituse maa- ja ehitusvaldkonna juhtivspetsialist
otsuse nr [nr]
Lisa 2
Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Kärdla oktoober 2025
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kuldallika kinnistu jagada kaheks krundiks, ehitusõiguse määramine kruntidele üksikelamu ja kolme abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.
Kõrgessaare valla üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks hajaasustuses 2 ha. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule ja abihoonetele) väiksemtele kruntidele, kui üldplaneeringus lubatud. Detailplaneeringuga kavandatakse kaks 1 ha suurust elamukrunti.
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilaheduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigete 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluvad KeHJS § 6 lõikes 1 toodud eeldatavalt olulise mõju tegevuste hulka.
Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.
Hinnang:
1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus:
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Kuldallika kinnistu jagada kaheks krundiks, ehitusõiguse määramine kruntidele üksikelamu ja kolme abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.
Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud „Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ ei ole Kuldallika kinnistu osas juhtfunktsiooni määratud (valge ala). Planeeringuala paikneb detailplaneeringu kohustusega alal ja miljööväärtusega alal, kus lubatud elamukrundi suurus on kaks (2) hektarit.
Kuldallika kinnistu paikneb hoonestatud Kõpu küla lähistel, kus on ajalooliselt tihedam hoonestus ning väikesed kinnistud. Kuldallika kinnistule kahe elamukrundi planeerimine järgib piirkonna asustust. Hooned tuleb hoolikalt sobitada väljakujunenud keskkonda, ühe hektari suurustele kruntidele on võimalik vee- ja kanalisatsioonisüsteem rajada nii, et tegevus on kooskõlas veeseaduses sätestatuga.
Joonis 1. Planeeringu asukoht Kõrgessaare vall üldplaneeringu kaardil
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega:
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kõpu-Ojaküla-Ülendi).
Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse lubatud vähima suuruse üldtingimus väljaspool tiheasustusega ala ehk hajaasustuses on 1 ha. Kohalik omavalitsus võib põhjendatud juhul rakendada uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse vähima suuruse erisust kuni 2 % ulatuses.
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeritav ala moodustab Kuldallika kinnistu, mille suurus on 20 287 m², maatulundusmaa 100%, kinnistu on eraomandis ja hoonestamata. Kinnistul on valdavalt metsamaamaa kõlvik.
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa – ja Ruumiameti andmetel avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ning III kategooria kaitsealused liigid.
Juurdepääsuks kruntidele kasutatakse olemasoleva mahasõitu 12136 Puski-Kõpu-Ristna teelt piki kruntide piiri Mägipe lautriteelt (20501:001:1670). Parkimine lahendada krundi siseselt ning tänavale parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Joonis 2. Esialgne eskiis
Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa- ja Ruumiameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest.
Vastavalt Hiiumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal keskmine või madal radoonisisaldusega pinnas.
Detailplaneeringuga kavandataval alal ei asu kaitsealasid (sh. Natura 2000 alasid) ning kaitsealuseid looduse üksikobjekte, millele planeeritav hoonestus võiks negatiivset mõju avaldada.
Planeeritaval alal ei asu muinsuskaitsealuseid objekte.
Planeeringaual jääb suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonda (Joonis 3). Lähimad registrisse kantud puurkaevud paiknevad PRK0073534; KLO2000040; KLO2000040 ja KLO9309833 planeeringualast ca 200 ja 300 m kaugusel. Lähimad madalamad ja liigniisketel perioodidel üleujutatavad alad paikneb planeeringualast üle 2 km kaugusel.
Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaart
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada laias laastus kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on võrreldes ehitusjärgsetega oluliselt intensiivsemad kuid lühiajalised ja lõppevad enamasti hoonete ja rajatiste valmimisega. Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise kinnistu piiride.
Reoveekäitlus ja veevarustus tuleb lahendada lokaalselt. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb rajatiste ja trasside väljaehitamisel kõiki nõudeid järgida, nii ei kaasne eeldatavasti põhjaveele reostamise oht. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kasutatavate mehhanismidega või kemikaalide/kütuste kasutamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Tööohutusreegleid ja jäätmekäitlusnormatiive järgides on sellise õnnetuse toimumise tõenäosus minimaalne.
Keskkonnaministri vastu võetud 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 lg 1 p 4 ja 5 sätestavad, et kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes:
• kuni 50 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist;
• kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist
Lähimad madalamad ja liigniisketel perioodidel üleujutatavad alad paikneb planeeringualast üle 2 km kaugusel, mistõttu detailplaneeringu hoonestusala määramisel ei pea sellega arvestama.
Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusega kaasneb teatav jäätmeteke (ehitusmaterjalide jäägid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale, võimalusel suunata taaskasutusse. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist ja jäätmekäitluse käsitlemist ehitusprojektis. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist teadaolevalt kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Seega ei oma kavandatav tegevus eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. Juhul kui ehituse käigus selgub, et pinnas on saastunud, utiliseeritakse see vastavalt ohtlikute jäätme kohaselt.
Ala planeeritud kasutuselevõtt toob endaga kaasa olmevee kasutamise hoonetes. Planeeringuala mõlemale krundile kavandatakse puurkaev olmevee saamiseks. Uusehitiste varustamine veega, olmereovete kanaliseerimine toimub vastavalt veeseaduste nõuetele ja seega ei kujuta täiendavat pinnasereostuse või põhjaveereostuse riski.
Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide transportimisel ja ehitusmehhanismide tööst tingituna. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri määruses „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” tooduga. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müratase piirkonnas, välja arvatud ehitustööde käigus, märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ette näha püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon). Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ette ei ole näha.
4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
Detailplaneeringu elluviimisel on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha
4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond
Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeritav tegevus, milleks on kahe uue elamukrundi moodustamine ja elamute rajamine, ei mõjuta oluliselt väljakujunenud keskkonda. Planeeringuala jääb hoonestatud Kõpu küla piirkonda, riigimaatee lähedusse. Seega, ka täiendavast liiklusest tingitud häiringuid kavandatav tegevus oluliselt ei suurenda. Ilmselt on liiklus häiritud ehitustegevuse ajal, kuid see häiring on lühiajaline.
Lähimad elamud paiknevad planeeringualast paarisaja meetri kaugusel. Ehitusperioodil lähedal paiknevate elanike heaolu väheneb, kuna ehitustegevuse käigus esineb müra, vibratsiooni jne. Ehitustööde tegemisel võtta arvesse sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.
4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne.
Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike.
4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa- Ruumiameti kaardiserverile lähim looduskaitsealune objekt asub 20 m kaugusel lõunas – Kõpu-Vaesoo hoiuala. Planeeringualal on tõenäosus III kategooria kaitsealuste taimede esinemiseks. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Eeldatav mõju on enamike tegurite osas jääb kinnistu piiridesse. Seega detailplaneeringu elluviimise mõjuala kaitsetaimede kasvukohani ja mõju looduskaitsealusele objektile puudub.
4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa- ja Ruumiameti kaardiserverile on lähim Natura 2000 võrgustiku ala Kõpu loodusala (EE0040135). Kaitstava ala ja planeeringuala vahele jääb 12136 Puski-Kõpu-Ristna tee Planeeringuala ei asu kaitsealasid, millele planeeritav hoonestus võiks negatiivset mõju avaldada.
4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Uute hoonete rajamine ei põhjusta olulist kumulatiivset mõju, kuna piirkonnas puuduvad teised tegevused.
Planeeringuga kavandatu mõju ulatub ca 50 m kaugusele planeeringualast, kaasnev mõju ei ole eeldatavalt oluline. Mõju avaldub eelkõige naaberkinnistu omanikele lühiajalisel ehitusperioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste püstitamiseks. Piiriülest mõju detailplaneeringuga ette ei ole näha. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale detailplaneeringu menetlemise faasis ette ei ole näha.
5. Asjaomaste asutuste seisukohad
Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega saadetakse seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Päästeametile, Transpordiametile ja Maa- ja Ruumiametile.
6. Kokkuvõte
Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.
Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna tegu on tihedalt asustatud alaga, kus elamu planeerimisega arvestatakse üldplaneeringus toodud nõuetega ja muude kitsendustega ning tegevus sobitatakse olemasolevasse keskkonda.
Lähtudes eelhinnangu tulemustest on detailplaneeringu koostamise käigus vajalik:
1) ette näha meetmed põhjavee kaitseks;
2) läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral
käitumise lahendused;
3) soovitame vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hajusalt valgumine pinnasesse;
6) detailplaneeringus tuleb ette näha müra-, vibratsiooni-, saasteriskitingimused ning muud keskkonnatingimusi tagavad nõuded ja viia need miinimumini.
Eelhinnangu koostas:
Maiken Lukas
Hiiumaa Vallavalituse maa- ja ehitusvaldkonna juhtivspetsialist
Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]
otsuse nr [nr]
Lisa 1
Lähteseisukohad Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringule
1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid
1.1 Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus (7.10.2025)
1.2 Hiiu Maakonnaplaneering 2030+
1.3 Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrus nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“
1.4 Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrus nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“
1.5 Koostatav Hiiumaa valla üldplaneering
1.6 Keskkonnaameti ………. kiri nr ……………….
2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus
Detailplaneeringu alana mõistetakse Kuldallika kinnistut (vt. joonis 1)
Planeeringuala andmed:
Katastritunnus 20501:001:1669
Planeeritava katastriüksuse suurus 20 287 m²
Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve maatulundusmaa 100%
Kinnisturaamatu registriosa nr 22011150
Hoonestus puudub
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa – ja Ruumiameti andmetel avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ning III kategooria kaitsealused liigid.
Kuldallika kinnistu jääb alale, mille juhtotstarve Kõrgessaare valla üldplaneeringus on määramata ning paikneb detailplaneeringu kohustusega alal ja miljööväärtusega alal, kus lubatud elamukrundi suurus on kaks (2) hektarit.
Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse lubatud vähima suuruse üldtingimus väljaspool tiheasustusega ala ehk hajaasustuses on 1 ha. Kohalik omavalitsus võib põhjendatud juhul rakendada uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse vähima suuruse erisust kuni 2 % ulatuses.
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kõpu-Ojaküla-Ülendi).
3. Detailplaneeringu algatamise põhjendus
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Kuldallika kinnistu jagada kaheks krundiks, ehitusõiguse määramine kruntidele üksikelamu ja kolme abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.
Kõrgessaare valla üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks hajaasustuses 2 ha. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule ja abihoonetele) väiksemtele kruntidele, kui üldplaneeringus lubatud. Detailplaneeringuga kavandatakse kaks 1 ha suurust elamukrunti.
Kuldallika kinnistu paikneb hoonestatud Kõpu küla lähistel, kus on ajalooliselt tihedam hoonestus ning väikesed kinnistud. Kuldallika kinnistule kahe elamukrundi planeerimine järgib piirkonna asustust. Hooned tuleb hoolikalt sobitada väljakujunenud keskkonda, ühe hektari suurustele kruntidele on võimalik vee- ja kanalisatsioonisüsteem rajada nii, et tegevus on kooskõlas veeseaduses sätestatuga.
Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa – ja Ruumiameti ortofotot ja kitsenduste kaardikihti)
detailplaneeringu ala
4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks
4.1 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Kuldallika kinnistust jagatakse kaheks elamukrundiks.
4.2 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine
Planeeringuga määratakse kruntidele hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete tingimustega. Planeeringuga otsida kruntidele sobiv maksimaalne võimalik ehitusmaht ja hoonestusala, selgitada välja suurim lubatav ehitisealune pind, krundi täisehituse protsent. Määratakse ehitusõigused koos peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsenduste ja kujadega.
4.3 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine
Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:
• hoonestusala määramisel arvestada planeeringualal kehtivate kitsendustega
• arhitektuursete nõuete määramisel tuleb lähtuda lähipiirkonna hoonestusest;
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale;
• hoonestuse korruselisus on 2 ja ehitiste suurim lubatud kõrgus 8 m;
• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest;
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale;
• suurim lubatud ehitisealune pind ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga;
• hoonete kaugus krundi piiridest minimaalselt minimaalselt 20 m.
Joonis 2. Esialgne eskiis
4.4 Liikluskorralduse määramine
Juurdepääsuks kruntidele kasutatakse olemasoleva mahasõitu 12136 Puski-Kõpu-Ristna teelt piki kruntide piiri Mägipe lautriteelt (20501:001:1670). Parkimine lahendada krundi siseselt ning tänavale parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
4.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva keskkonnaga ning sellest tulenevate kitsendustega. Haljastuse planeerimisel tuleb arvestada privaatsuse tagamisega. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse osas.
4.6 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine
Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavatelt ettevõtetelt.
Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada lokaalselt. Kuldallika kinnistu paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kanalisatsioonilahendusena on lubatud kaasaegsetele standarditele vastav väikepuhasti, imbväljakuga septik või kinnine kogumismahuti.
4.7 Kujade määramine
Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest dokumentidest ja normidest.
4.8 Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.
4.9 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.10 Tuleohutuse tagamine
Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.11 Keskkonnatingimused
Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.
4.12 Vajalike uuringute koostamine
Detailplaneeringu koostamise käigus koostada värsked topo-geodeetline (tehnovõrkude paiknemise andmetega) uuring, täpsusastmes mis on vajalik edasisel ehitiste projekteerimisel.
5. Detailplaneeringu koostamine
5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitsus.
Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi: planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid.
Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:
Tegevus
Aeg
Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, ettepanekute küsimine, lähteseisukohtade koostamine
oktoober-november 2025
Detailplaneeringu algatamine ja Hiiumaa Vallavalitsuses planeerimisseaduse § 130 kohase halduslepingu sõlmimine
detsember 2025
Detailplaneeringu koostamine
jaanuar-märts 2026
Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine, vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine
aprill-mai 2026
Detailplaneeringu vastu võtmine
juuni 2026
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.
juuli-august 2026
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse
september 2026
Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid
Oktoober 2026
5.2 Detailplaneeringu vormistamine
Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:
• seletuskiri;
• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) – ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa) tuleb kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;
• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);
• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)
5.3 Täiendavad uuringud
Lähtetingimustega täiendavate uuringute vajadust ei määrata.
5.4 Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega:
-Maa- ja Ruumiamet
-Päästeameti Lääne Päästekeskus
-Elektrilevi OÜ
-Keskkonnaamet
-Transpordiamet
Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.
Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende kinnistute valdajad:
Kuldaasa 20501:001:1670
Gregori 39201:001:2921
Alango 20501:001:1668
Mäepere 39201:001:0379
Tuulepesa 39201:001:0381´
Gustavi 39201:001:0476
5.5 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine
Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile [email protected]. Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada kinnistu omaniku, tehnovõrkude valdajate ja Päästeametiga.
5.6 Detailplaneeringu kehtestamine
Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb esitada Hiiumaa Vallavalitsusele kaks paberkandjal toimikut, mis sisaldavad digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega ja Planeeringute andmekogule esitamiseks nõuetekohane materjal.
Lähteseisukohad koostas:
Maiken Lukas
Maa- ja ehitusvaldkonna juhtivspetsialist
[email protected]
Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]
otsuse nr [nr]
Lisa 1
Lähteseisukohad Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringule
1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid
1.1 Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus (7.10.2025)
1.2 Hiiu Maakonnaplaneering 2030+
1.3 Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrus nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“
1.4 Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrus nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“
1.5 Koostatav Hiiumaa valla üldplaneering
1.6 Keskkonnaameti ………. kiri nr ……………….
2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus
Detailplaneeringu alana mõistetakse Kuldallika kinnistut (vt. joonis 1)
Planeeringuala andmed:
Katastritunnus 20501:001:1669
Planeeritava katastriüksuse suurus 20 287 m²
Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve maatulundusmaa 100%
Kinnisturaamatu registriosa nr 22011150
Hoonestus puudub
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa – ja Ruumiameti andmetel avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ning III kategooria kaitsealused liigid.
Kuldallika kinnistu jääb alale, mille juhtotstarve Kõrgessaare valla üldplaneeringus on määramata ning paikneb detailplaneeringu kohustusega alal ja miljööväärtusega alal, kus lubatud elamukrundi suurus on kaks (2) hektarit.
Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse lubatud vähima suuruse üldtingimus väljaspool tiheasustusega ala ehk hajaasustuses on 1 ha. Kohalik omavalitsus võib põhjendatud juhul rakendada uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse vähima suuruse erisust kuni 2 % ulatuses.
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kõpu-Ojaküla-Ülendi).
3. Detailplaneeringu algatamise põhjendus
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Kuldallika kinnistu jagada kaheks krundiks, ehitusõiguse määramine kruntidele üksikelamu ja kolme abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.
Kõrgessaare valla üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks hajaasustuses 2 ha. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule ja abihoonetele) väiksemtele kruntidele, kui üldplaneeringus lubatud. Detailplaneeringuga kavandatakse kaks 1 ha suurust elamukrunti.
Kuldallika kinnistu paikneb hoonestatud Kõpu küla lähistel, kus on ajalooliselt tihedam hoonestus ning väikesed kinnistud. Kuldallika kinnistule kahe elamukrundi planeerimine järgib piirkonna asustust. Hooned tuleb hoolikalt sobitada väljakujunenud keskkonda, ühe hektari suurustele kruntidele on võimalik vee- ja kanalisatsioonisüsteem rajada nii, et tegevus on kooskõlas veeseaduses sätestatuga.
Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa – ja Ruumiameti ortofotot ja kitsenduste kaardikihti)
detailplaneeringu ala
4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks
4.1 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Kuldallika kinnistust jagatakse kaheks elamukrundiks.
4.2 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine
Planeeringuga määratakse kruntidele hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete tingimustega. Planeeringuga otsida kruntidele sobiv maksimaalne võimalik ehitusmaht ja hoonestusala, selgitada välja suurim lubatav ehitisealune pind, krundi täisehituse protsent. Määratakse ehitusõigused koos peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsenduste ja kujadega.
4.3 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine
Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:
• hoonestusala määramisel arvestada planeeringualal kehtivate kitsendustega
• arhitektuursete nõuete määramisel tuleb lähtuda lähipiirkonna hoonestusest;
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale;
• hoonestuse korruselisus on 2 ja ehitiste suurim lubatud kõrgus 8 m;
• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest;
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale;
• suurim lubatud ehitisealune pind ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga;
• hoonete kaugus krundi piiridest minimaalselt minimaalselt 20 m.
Joonis 2. Esialgne eskiis
4.4 Liikluskorralduse määramine
Juurdepääsuks kruntidele kasutatakse olemasoleva mahasõitu 12136 Puski-Kõpu-Ristna teelt piki kruntide piiri Mägipe lautriteelt (20501:001:1670). Parkimine lahendada krundi siseselt ning tänavale parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
4.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva keskkonnaga ning sellest tulenevate kitsendustega. Haljastuse planeerimisel tuleb arvestada privaatsuse tagamisega. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse osas.
4.6 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine
Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavatelt ettevõtetelt.
Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada lokaalselt. Kuldallika kinnistu paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kanalisatsioonilahendusena on lubatud kaasaegsetele standarditele vastav väikepuhasti, imbväljakuga septik või kinnine kogumismahuti.
4.7 Kujade määramine
Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest dokumentidest ja normidest.
4.8 Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.
4.9 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.10 Tuleohutuse tagamine
Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.11 Keskkonnatingimused
Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.
4.12 Vajalike uuringute koostamine
Detailplaneeringu koostamise käigus koostada värsked topo-geodeetline (tehnovõrkude paiknemise andmetega) uuring, täpsusastmes mis on vajalik edasisel ehitiste projekteerimisel.
5. Detailplaneeringu koostamine
5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitsus.
Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi: planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid.
Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:
Tegevus
Aeg
Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, ettepanekute küsimine, lähteseisukohtade koostamine
oktoober-november 2025
Detailplaneeringu algatamine ja Hiiumaa Vallavalitsuses planeerimisseaduse § 130 kohase halduslepingu sõlmimine
detsember 2025
Detailplaneeringu koostamine
jaanuar-märts 2026
Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine, vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine
aprill-mai 2026
Detailplaneeringu vastu võtmine
juuni 2026
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.
juuli-august 2026
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse
september 2026
Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid
Oktoober 2026
5.2 Detailplaneeringu vormistamine
Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:
• seletuskiri;
• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) – ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa) tuleb kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;
• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);
• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)
5.3 Täiendavad uuringud
Lähtetingimustega täiendavate uuringute vajadust ei määrata.
5.4 Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega:
-Maa- ja Ruumiamet
-Päästeameti Lääne Päästekeskus
-Elektrilevi OÜ
-Keskkonnaamet
-Transpordiamet
Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.
Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende kinnistute valdajad:
Kuldaasa 20501:001:1670
Gregori 39201:001:2921
Alango 20501:001:1668
Mäepere 39201:001:0379
Tuulepesa 39201:001:0381´
Gustavi 39201:001:0476
5.5 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine
Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile [email protected]. Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada kinnistu omaniku, tehnovõrkude valdajate ja Päästeametiga.
5.6 Detailplaneeringu kehtestamine
Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb esitada Hiiumaa Vallavalitsusele kaks paberkandjal toimikut, mis sisaldavad digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega ja Planeeringute andmekogule esitamiseks nõuetekohane materjal.
Lähteseisukohad koostas:
Maiken Lukas
Maa- ja ehitusvaldkonna juhtivspetsialist
[email protected]
HIIUMAA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Kärdla
Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Planeerimisseaduse § 124 lg-te 6 ja 10, § 125 lg 2, § 126, § 128 lg-te 1 ja 5, § 142 lg 1 p 1 ning lg-te 2, 4, 5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, lg-te 3 ja 6 ning § 35 lg-te 3 ja 5 alusel ning arvestades otsuse lisas toodud kaalutusi ja Keskkonnaameti ………… kirjas nr ……………….. esitatud seisukohta
1. Algatada Hiiumaa vallas Kõpu külas Kuldallika (39201:004:0814) kinnistu detailplaneering.
2. Kinnitada Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1).
3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara ning Keskkonnaameti hinnangul planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
4. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Hiiumaa Vallavalitsus (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla linn Keskväljak 5a) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla linn Keskväljak 5a).
5. Anda detailplaneeringu finantseerimise õigus huvitatud isikule.
6. Avaldada detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Hiiumaa vallaveebilehel ja ajalehes Hiiu Leht ning esimesel võimalusel Hiiumaa valla väljaandes.
7. Detailplaneeringu algatamisest teavitada 30 päeva jooksul algatamisest arvates planeerimisseaduse §127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud.
8. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööajal Hiiumaa Vallavalituse majas (Keskväljak 5a, Kärdla) ja valla veebilehel.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
10. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.
Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine.
Anu Pilberg
Hiiumaa Vallavolikogu esimees
Eelnõu algataja: Hiiumaa Vallavalitsus
Istungile kutsuda:
Mõju eelarvele puudub
HIIUMAA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Kärdla
Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Planeerimisseaduse § 124 lg-te 6 ja 10, § 125 lg 2, § 126, § 128 lg-te 1 ja 5, § 142 lg 1 p 1 ning lg-te 2, 4, 5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, lg-te 3 ja 6 ning § 35 lg-te 3 ja 5 alusel ning arvestades otsuse lisas toodud kaalutusi ja Keskkonnaameti ………… kirjas nr ……………….. esitatud seisukohta
1. Algatada Hiiumaa vallas Kõpu külas Kuldallika (39201:004:0814) kinnistu detailplaneering.
2. Kinnitada Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1).
3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara ning Keskkonnaameti hinnangul planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
4. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Hiiumaa Vallavalitsus (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla linn Keskväljak 5a) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla linn Keskväljak 5a).
5. Anda detailplaneeringu finantseerimise õigus huvitatud isikule.
6. Avaldada detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Hiiumaa vallaveebilehel ja ajalehes Hiiu Leht ning esimesel võimalusel Hiiumaa valla väljaandes.
7. Detailplaneeringu algatamisest teavitada 30 päeva jooksul algatamisest arvates planeerimisseaduse §127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud.
8. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööajal Hiiumaa Vallavalituse majas (Keskväljak 5a, Kärdla) ja valla veebilehel.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
10. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.
Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine.
Anu Pilberg
Hiiumaa Vallavolikogu esimees
Eelnõu algataja: Hiiumaa Vallavalitsus
Istungile kutsuda:
Mõju eelarvele puudub
Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde
Hiiumaa Vallavolikogu otsusega algatatakse Kõrgessaare valla üldplaneeringut muutva Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu koostamine ning jäetakse algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH).
1. Olemasolev olukord
1.1 Planeeringuala paikneb Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud „Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ alal.
1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kõpu külas Kuldallika kinnistut katastritunnusega 39201:004:0814, maatulundusmaa 100%, eraomandis, pindalaga 20287 m². Kinnistu on hoonestamata metsmaa.
1.3 Juurdepääsuks kruntidele kasutatakse olemasoleva mahasõitu 12136 Puski-Kõpu-Ristna teelt piki kruntide piiri Mägipe lautriteelt (20501:001:1670). Parkimine lahendatakse kruntide siseselt ning teedele parkimist ja tagurdamist ette ei nähta.
1.4 Detailplaneeringu ala ei jää ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndisse ega piirne nendega, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub. Maaüksusel on tõenäosus III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) esinemiseks.
2. Hiiu maakonnaplaneering
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kõpu-Ojaküla-Ülendi).
3. Kõrgessaare valla üldplaneering
Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud „Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ ei ole Kuldallika kinnistu osas juhtfunktsiooni määratud (valge ala). Planeeringuala paikneb detailplaneeringu kohustusega alal ja miljööväärtusega alal, kus lubatud elamukrundi suurus on kaks (2) hektarit.
Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse lubatud vähima suuruse üldtingimus väljaspool tiheasustusega ala ehk hajaasustuses on 1 ha. Kohalik omavalitsus võib põhjendatud juhul rakendada uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse vähima suuruse erisust kuni 2 % ulatuses.
4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise põhjendused
Detailplaneeringu KHS vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.
Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna tegu on hajusalt asustatud alaga, kus kruntidele elamu ja selle abihoonete planeerimisega arvestatakse üldplaneeringus toodud nõuetega ning muude kitsendustega ning tegevus sobitatakse olemasolevasse keskkonda.
Keskkonnaamet on oma ……….. kirjas nr ………….seisukohal, et menetletava Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KSH agatamine ei ole eeldatavasti vajalik.
5. Detailplaneeringuga kavandatav
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Kuldallika kinnistu jagada kaheks krundiks, ehitusõiguse määramine mõlemale kruntidele üksikelamu ja kolme abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.
Kõrgessaare valla üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks hajaasustuses 2 ha. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule ja abihoonetele) väiksemtele kruntidele, kui üldplaneeringus lubatud. Detailplaneeringuga kavandatakse kaks 1 ha suurust elamukrunti.
6. Detailplaneeringu menetlus
6.1 Hiiumaa Vallavalitsusele esitati 7.10.2025 taotlus algatada detailplaneeringu koostamine.
6.3 Keskkonnaamet …….. kirjas nr ………… esitas seisukohta Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.
7. Õiguslikud alused
Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Sama paragrahvi lõigetes 6-8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad, kohad ja isikud.
PlanS § 142 lg 1 p 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1-3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
KeHJS § 35 lg 3 alusel tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamse algatamise korral.
Maiken Lukas
Hiiumaa Vallavalitsuse maa- ja ehitusvaldkonna juhtivspetsialist
Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde
Hiiumaa Vallavolikogu otsusega algatatakse Kõrgessaare valla üldplaneeringut muutva Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu koostamine ning jäetakse algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH).
1. Olemasolev olukord
1.1 Planeeringuala paikneb Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud „Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ alal.
1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kõpu külas Kuldallika kinnistut katastritunnusega 39201:004:0814, maatulundusmaa 100%, eraomandis, pindalaga 20287 m². Kinnistu on hoonestamata metsmaa.
1.3 Juurdepääsuks kruntidele kasutatakse olemasoleva mahasõitu 12136 Puski-Kõpu-Ristna teelt piki kruntide piiri Mägipe lautriteelt (20501:001:1670). Parkimine lahendatakse kruntide siseselt ning teedele parkimist ja tagurdamist ette ei nähta.
1.4 Detailplaneeringu ala ei jää ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndisse ega piirne nendega, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub. Maaüksusel on tõenäosus III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) esinemiseks.
2. Hiiu maakonnaplaneering
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kõpu-Ojaküla-Ülendi).
3. Kõrgessaare valla üldplaneering
Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud „Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ ei ole Kuldallika kinnistu osas juhtfunktsiooni määratud (valge ala). Planeeringuala paikneb detailplaneeringu kohustusega alal ja miljööväärtusega alal, kus lubatud elamukrundi suurus on kaks (2) hektarit.
Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse lubatud vähima suuruse üldtingimus väljaspool tiheasustusega ala ehk hajaasustuses on 1 ha. Kohalik omavalitsus võib põhjendatud juhul rakendada uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse vähima suuruse erisust kuni 2 % ulatuses.
4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise põhjendused
Detailplaneeringu KHS vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.
Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna tegu on hajusalt asustatud alaga, kus kruntidele elamu ja selle abihoonete planeerimisega arvestatakse üldplaneeringus toodud nõuetega ning muude kitsendustega ning tegevus sobitatakse olemasolevasse keskkonda.
Keskkonnaamet on oma ……….. kirjas nr ………….seisukohal, et menetletava Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KSH agatamine ei ole eeldatavasti vajalik.
5. Detailplaneeringuga kavandatav
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Kuldallika kinnistu jagada kaheks krundiks, ehitusõiguse määramine mõlemale kruntidele üksikelamu ja kolme abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.
Kõrgessaare valla üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks hajaasustuses 2 ha. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule ja abihoonetele) väiksemtele kruntidele, kui üldplaneeringus lubatud. Detailplaneeringuga kavandatakse kaks 1 ha suurust elamukrunti.
6. Detailplaneeringu menetlus
6.1 Hiiumaa Vallavalitsusele esitati 7.10.2025 taotlus algatada detailplaneeringu koostamine.
6.3 Keskkonnaamet …….. kirjas nr ………… esitas seisukohta Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.
7. Õiguslikud alused
Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Sama paragrahvi lõigetes 6-8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad, kohad ja isikud.
PlanS § 142 lg 1 p 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1-3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
KeHJS § 35 lg 3 alusel tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamse algatamise korral.
Maiken Lukas
Hiiumaa Vallavalitsuse maa- ja ehitusvaldkonna juhtivspetsialist
Saatja: <[email protected]>
Saadetud: 10.10.2025 12:40
Adressaat: PÄA Lääne <[email protected]>
Teema: 9-6.1/2290 Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu algatamise eelnõule
arvamuse küsimine
Manused: Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu algatamise eeln.asice
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!
Tere
Hiiumaa Vallavalitsus edastab digitaalselt allkirjastatud kirja "Kõpu küla Kuldallika kinnistu
detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse küsimine" (manuses).
Lugupidamisega
Heli Üksik
Hiiumaa Vallavalitsus
sekretär
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
ÜLLAR LAID
PNOEE-37503116510
2025-10-10 08:25:50
HIIUMAA VALLAVALITSUS
Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424
92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank
Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank
Hiiu maakond
Kaasatavad asutused 09.10.2025 nr 9-6.1/2290
Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu
algatamise eelnõule arvamuse küsimine
Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 alusel esitab Hiiumaa Vallavalitsus arvamuse avaldamiseks ja
ettepanekute esitamiseks Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu „Kõpu küla Kuldallika kinnistu
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ ja eelhinnangu.
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Kuldallika kinnistu jagada kaheks krundiks, ehitusõiguse
määramine kruntidele üksikelamu ja kolme abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse
põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja
kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile
sihtotstarbe määramine. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse
ehitusõiguse määramine väiksemtele kruntidele, kui üldplaneeringus lubatud.
Kui arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul kirja saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole
taotlenud tähtaja pikendamist loetakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada,
kui seadus ei sätesta teisiti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Laid
abivallavanem
Lisad: 1. Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu koos seletuskirjaga ja lähtetingimustega
2. Eelhinnang
Maiken Lukas
Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]
otsuse nr [nr]
Lisa 2
Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Kärdla oktoober 2025
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kuldallika kinnistu jagada kaheks krundiks, ehitusõiguse määramine kruntidele üksikelamu ja kolme abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.
Kõrgessaare valla üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks hajaasustuses 2 ha. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule ja abihoonetele) väiksemtele kruntidele, kui üldplaneeringus lubatud. Detailplaneeringuga kavandatakse kaks 1 ha suurust elamukrunti.
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilaheduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigete 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluvad KeHJS § 6 lõikes 1 toodud eeldatavalt olulise mõju tegevuste hulka.
Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.
Hinnang:
1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus:
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Kuldallika kinnistu jagada kaheks krundiks, ehitusõiguse määramine kruntidele üksikelamu ja kolme abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.
Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud „Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ ei ole Kuldallika kinnistu osas juhtfunktsiooni määratud (valge ala). Planeeringuala paikneb detailplaneeringu kohustusega alal ja miljööväärtusega alal, kus lubatud elamukrundi suurus on kaks (2) hektarit.
Kuldallika kinnistu paikneb hoonestatud Kõpu küla lähistel, kus on ajalooliselt tihedam hoonestus ning väikesed kinnistud. Kuldallika kinnistule kahe elamukrundi planeerimine järgib piirkonna asustust. Hooned tuleb hoolikalt sobitada väljakujunenud keskkonda, ühe hektari suurustele kruntidele on võimalik vee- ja kanalisatsioonisüsteem rajada nii, et tegevus on kooskõlas veeseaduses sätestatuga.
Joonis 1. Planeeringu asukoht Kõrgessaare vall üldplaneeringu kaardil
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega:
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kõpu-Ojaküla-Ülendi).
Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse lubatud vähima suuruse üldtingimus väljaspool tiheasustusega ala ehk hajaasustuses on 1 ha. Kohalik omavalitsus võib põhjendatud juhul rakendada uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse vähima suuruse erisust kuni 2 % ulatuses.
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeritav ala moodustab Kuldallika kinnistu, mille suurus on 20 287 m², maatulundusmaa 100%, kinnistu on eraomandis ja hoonestamata. Kinnistul on valdavalt metsamaamaa kõlvik.
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa – ja Ruumiameti andmetel avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ning III kategooria kaitsealused liigid.
Juurdepääsuks kruntidele kasutatakse olemasoleva mahasõitu 12136 Puski-Kõpu-Ristna teelt piki kruntide piiri Mägipe lautriteelt (20501:001:1670). Parkimine lahendada krundi siseselt ning tänavale parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Joonis 2. Esialgne eskiis
Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa- ja Ruumiameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest.
Vastavalt Hiiumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal keskmine või madal radoonisisaldusega pinnas.
Detailplaneeringuga kavandataval alal ei asu kaitsealasid (sh. Natura 2000 alasid) ning kaitsealuseid looduse üksikobjekte, millele planeeritav hoonestus võiks negatiivset mõju avaldada.
Planeeritaval alal ei asu muinsuskaitsealuseid objekte.
Planeeringaual jääb suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonda (Joonis 3). Lähimad registrisse kantud puurkaevud paiknevad PRK0073534; KLO2000040; KLO2000040 ja KLO9309833 planeeringualast ca 200 ja 300 m kaugusel. Lähimad madalamad ja liigniisketel perioodidel üleujutatavad alad paikneb planeeringualast üle 2 km kaugusel.
Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaart
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada laias laastus kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on võrreldes ehitusjärgsetega oluliselt intensiivsemad kuid lühiajalised ja lõppevad enamasti hoonete ja rajatiste valmimisega. Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise kinnistu piiride.
Reoveekäitlus ja veevarustus tuleb lahendada lokaalselt. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb rajatiste ja trasside väljaehitamisel kõiki nõudeid järgida, nii ei kaasne eeldatavasti põhjaveele reostamise oht. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kasutatavate mehhanismidega või kemikaalide/kütuste kasutamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Tööohutusreegleid ja jäätmekäitlusnormatiive järgides on sellise õnnetuse toimumise tõenäosus minimaalne.
Keskkonnaministri vastu võetud 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 lg 1 p 4 ja 5 sätestavad, et kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes:
• kuni 50 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist;
• kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist
Lähimad madalamad ja liigniisketel perioodidel üleujutatavad alad paikneb planeeringualast üle 2 km kaugusel, mistõttu detailplaneeringu hoonestusala määramisel ei pea sellega arvestama.
Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusega kaasneb teatav jäätmeteke (ehitusmaterjalide jäägid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale, võimalusel suunata taaskasutusse. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist ja jäätmekäitluse käsitlemist ehitusprojektis. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist teadaolevalt kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Seega ei oma kavandatav tegevus eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. Juhul kui ehituse käigus selgub, et pinnas on saastunud, utiliseeritakse see vastavalt ohtlikute jäätme kohaselt.
Ala planeeritud kasutuselevõtt toob endaga kaasa olmevee kasutamise hoonetes. Planeeringuala mõlemale krundile kavandatakse puurkaev olmevee saamiseks. Uusehitiste varustamine veega, olmereovete kanaliseerimine toimub vastavalt veeseaduste nõuetele ja seega ei kujuta täiendavat pinnasereostuse või põhjaveereostuse riski.
Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide transportimisel ja ehitusmehhanismide tööst tingituna. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri määruses „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” tooduga. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müratase piirkonnas, välja arvatud ehitustööde käigus, märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ette näha püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon). Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ette ei ole näha.
4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
Detailplaneeringu elluviimisel on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha
4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond
Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeritav tegevus, milleks on kahe uue elamukrundi moodustamine ja elamute rajamine, ei mõjuta oluliselt väljakujunenud keskkonda. Planeeringuala jääb hoonestatud Kõpu küla piirkonda, riigimaatee lähedusse. Seega, ka täiendavast liiklusest tingitud häiringuid kavandatav tegevus oluliselt ei suurenda. Ilmselt on liiklus häiritud ehitustegevuse ajal, kuid see häiring on lühiajaline.
Lähimad elamud paiknevad planeeringualast paarisaja meetri kaugusel. Ehitusperioodil lähedal paiknevate elanike heaolu väheneb, kuna ehitustegevuse käigus esineb müra, vibratsiooni jne. Ehitustööde tegemisel võtta arvesse sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.
4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne.
Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike.
4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa- Ruumiameti kaardiserverile lähim looduskaitsealune objekt asub 20 m kaugusel lõunas – Kõpu-Vaesoo hoiuala. Planeeringualal on tõenäosus III kategooria kaitsealuste taimede esinemiseks. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Eeldatav mõju on enamike tegurite osas jääb kinnistu piiridesse. Seega detailplaneeringu elluviimise mõjuala kaitsetaimede kasvukohani ja mõju looduskaitsealusele objektile puudub.
4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa- ja Ruumiameti kaardiserverile on lähim Natura 2000 võrgustiku ala Kõpu loodusala (EE0040135). Kaitstava ala ja planeeringuala vahele jääb 12136 Puski-Kõpu-Ristna tee Planeeringuala ei asu kaitsealasid, millele planeeritav hoonestus võiks negatiivset mõju avaldada.
4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Uute hoonete rajamine ei põhjusta olulist kumulatiivset mõju, kuna piirkonnas puuduvad teised tegevused.
Planeeringuga kavandatu mõju ulatub ca 50 m kaugusele planeeringualast, kaasnev mõju ei ole eeldatavalt oluline. Mõju avaldub eelkõige naaberkinnistu omanikele lühiajalisel ehitusperioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste püstitamiseks. Piiriülest mõju detailplaneeringuga ette ei ole näha. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale detailplaneeringu menetlemise faasis ette ei ole näha.
5. Asjaomaste asutuste seisukohad
Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega saadetakse seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Päästeametile, Transpordiametile ja Maa- ja Ruumiametile.
6. Kokkuvõte
Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.
Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna tegu on tihedalt asustatud alaga, kus elamu planeerimisega arvestatakse üldplaneeringus toodud nõuetega ja muude kitsendustega ning tegevus sobitatakse olemasolevasse keskkonda.
Lähtudes eelhinnangu tulemustest on detailplaneeringu koostamise käigus vajalik:
1) ette näha meetmed põhjavee kaitseks;
2) läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral
käitumise lahendused;
3) soovitame vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hajusalt valgumine pinnasesse;
6) detailplaneeringus tuleb ette näha müra-, vibratsiooni-, saasteriskitingimused ning muud keskkonnatingimusi tagavad nõuded ja viia need miinimumini.
Eelhinnangu koostas:
Maiken Lukas
Hiiumaa Vallavalituse maa- ja ehitusvaldkonna juhtivspetsialist
otsuse nr [nr]
Lisa 2
Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Kärdla oktoober 2025
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kuldallika kinnistu jagada kaheks krundiks, ehitusõiguse määramine kruntidele üksikelamu ja kolme abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.
Kõrgessaare valla üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks hajaasustuses 2 ha. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule ja abihoonetele) väiksemtele kruntidele, kui üldplaneeringus lubatud. Detailplaneeringuga kavandatakse kaks 1 ha suurust elamukrunti.
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilaheduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigete 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluvad KeHJS § 6 lõikes 1 toodud eeldatavalt olulise mõju tegevuste hulka.
Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.
Hinnang:
1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus:
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Kuldallika kinnistu jagada kaheks krundiks, ehitusõiguse määramine kruntidele üksikelamu ja kolme abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.
Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud „Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ ei ole Kuldallika kinnistu osas juhtfunktsiooni määratud (valge ala). Planeeringuala paikneb detailplaneeringu kohustusega alal ja miljööväärtusega alal, kus lubatud elamukrundi suurus on kaks (2) hektarit.
Kuldallika kinnistu paikneb hoonestatud Kõpu küla lähistel, kus on ajalooliselt tihedam hoonestus ning väikesed kinnistud. Kuldallika kinnistule kahe elamukrundi planeerimine järgib piirkonna asustust. Hooned tuleb hoolikalt sobitada väljakujunenud keskkonda, ühe hektari suurustele kruntidele on võimalik vee- ja kanalisatsioonisüsteem rajada nii, et tegevus on kooskõlas veeseaduses sätestatuga.
Joonis 1. Planeeringu asukoht Kõrgessaare vall üldplaneeringu kaardil
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega:
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kõpu-Ojaküla-Ülendi).
Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse lubatud vähima suuruse üldtingimus väljaspool tiheasustusega ala ehk hajaasustuses on 1 ha. Kohalik omavalitsus võib põhjendatud juhul rakendada uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse vähima suuruse erisust kuni 2 % ulatuses.
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeritav ala moodustab Kuldallika kinnistu, mille suurus on 20 287 m², maatulundusmaa 100%, kinnistu on eraomandis ja hoonestamata. Kinnistul on valdavalt metsamaamaa kõlvik.
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa – ja Ruumiameti andmetel avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ning III kategooria kaitsealused liigid.
Juurdepääsuks kruntidele kasutatakse olemasoleva mahasõitu 12136 Puski-Kõpu-Ristna teelt piki kruntide piiri Mägipe lautriteelt (20501:001:1670). Parkimine lahendada krundi siseselt ning tänavale parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Joonis 2. Esialgne eskiis
Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa- ja Ruumiameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest.
Vastavalt Hiiumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal keskmine või madal radoonisisaldusega pinnas.
Detailplaneeringuga kavandataval alal ei asu kaitsealasid (sh. Natura 2000 alasid) ning kaitsealuseid looduse üksikobjekte, millele planeeritav hoonestus võiks negatiivset mõju avaldada.
Planeeritaval alal ei asu muinsuskaitsealuseid objekte.
Planeeringaual jääb suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonda (Joonis 3). Lähimad registrisse kantud puurkaevud paiknevad PRK0073534; KLO2000040; KLO2000040 ja KLO9309833 planeeringualast ca 200 ja 300 m kaugusel. Lähimad madalamad ja liigniisketel perioodidel üleujutatavad alad paikneb planeeringualast üle 2 km kaugusel.
Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaart
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada laias laastus kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on võrreldes ehitusjärgsetega oluliselt intensiivsemad kuid lühiajalised ja lõppevad enamasti hoonete ja rajatiste valmimisega. Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise kinnistu piiride.
Reoveekäitlus ja veevarustus tuleb lahendada lokaalselt. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb rajatiste ja trasside väljaehitamisel kõiki nõudeid järgida, nii ei kaasne eeldatavasti põhjaveele reostamise oht. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kasutatavate mehhanismidega või kemikaalide/kütuste kasutamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Tööohutusreegleid ja jäätmekäitlusnormatiive järgides on sellise õnnetuse toimumise tõenäosus minimaalne.
Keskkonnaministri vastu võetud 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 lg 1 p 4 ja 5 sätestavad, et kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes:
• kuni 50 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist;
• kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist
Lähimad madalamad ja liigniisketel perioodidel üleujutatavad alad paikneb planeeringualast üle 2 km kaugusel, mistõttu detailplaneeringu hoonestusala määramisel ei pea sellega arvestama.
Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusega kaasneb teatav jäätmeteke (ehitusmaterjalide jäägid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale, võimalusel suunata taaskasutusse. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist ja jäätmekäitluse käsitlemist ehitusprojektis. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist teadaolevalt kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Seega ei oma kavandatav tegevus eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. Juhul kui ehituse käigus selgub, et pinnas on saastunud, utiliseeritakse see vastavalt ohtlikute jäätme kohaselt.
Ala planeeritud kasutuselevõtt toob endaga kaasa olmevee kasutamise hoonetes. Planeeringuala mõlemale krundile kavandatakse puurkaev olmevee saamiseks. Uusehitiste varustamine veega, olmereovete kanaliseerimine toimub vastavalt veeseaduste nõuetele ja seega ei kujuta täiendavat pinnasereostuse või põhjaveereostuse riski.
Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide transportimisel ja ehitusmehhanismide tööst tingituna. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri määruses „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” tooduga. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müratase piirkonnas, välja arvatud ehitustööde käigus, märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ette näha püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon). Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ette ei ole näha.
4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
Detailplaneeringu elluviimisel on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha
4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond
Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeritav tegevus, milleks on kahe uue elamukrundi moodustamine ja elamute rajamine, ei mõjuta oluliselt väljakujunenud keskkonda. Planeeringuala jääb hoonestatud Kõpu küla piirkonda, riigimaatee lähedusse. Seega, ka täiendavast liiklusest tingitud häiringuid kavandatav tegevus oluliselt ei suurenda. Ilmselt on liiklus häiritud ehitustegevuse ajal, kuid see häiring on lühiajaline.
Lähimad elamud paiknevad planeeringualast paarisaja meetri kaugusel. Ehitusperioodil lähedal paiknevate elanike heaolu väheneb, kuna ehitustegevuse käigus esineb müra, vibratsiooni jne. Ehitustööde tegemisel võtta arvesse sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.
4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne.
Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike.
4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa- Ruumiameti kaardiserverile lähim looduskaitsealune objekt asub 20 m kaugusel lõunas – Kõpu-Vaesoo hoiuala. Planeeringualal on tõenäosus III kategooria kaitsealuste taimede esinemiseks. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Eeldatav mõju on enamike tegurite osas jääb kinnistu piiridesse. Seega detailplaneeringu elluviimise mõjuala kaitsetaimede kasvukohani ja mõju looduskaitsealusele objektile puudub.
4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa- ja Ruumiameti kaardiserverile on lähim Natura 2000 võrgustiku ala Kõpu loodusala (EE0040135). Kaitstava ala ja planeeringuala vahele jääb 12136 Puski-Kõpu-Ristna tee Planeeringuala ei asu kaitsealasid, millele planeeritav hoonestus võiks negatiivset mõju avaldada.
4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Uute hoonete rajamine ei põhjusta olulist kumulatiivset mõju, kuna piirkonnas puuduvad teised tegevused.
Planeeringuga kavandatu mõju ulatub ca 50 m kaugusele planeeringualast, kaasnev mõju ei ole eeldatavalt oluline. Mõju avaldub eelkõige naaberkinnistu omanikele lühiajalisel ehitusperioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste püstitamiseks. Piiriülest mõju detailplaneeringuga ette ei ole näha. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale detailplaneeringu menetlemise faasis ette ei ole näha.
5. Asjaomaste asutuste seisukohad
Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega saadetakse seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Päästeametile, Transpordiametile ja Maa- ja Ruumiametile.
6. Kokkuvõte
Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.
Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna tegu on tihedalt asustatud alaga, kus elamu planeerimisega arvestatakse üldplaneeringus toodud nõuetega ja muude kitsendustega ning tegevus sobitatakse olemasolevasse keskkonda.
Lähtudes eelhinnangu tulemustest on detailplaneeringu koostamise käigus vajalik:
1) ette näha meetmed põhjavee kaitseks;
2) läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral
käitumise lahendused;
3) soovitame vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hajusalt valgumine pinnasesse;
6) detailplaneeringus tuleb ette näha müra-, vibratsiooni-, saasteriskitingimused ning muud keskkonnatingimusi tagavad nõuded ja viia need miinimumini.
Eelhinnangu koostas:
Maiken Lukas
Hiiumaa Vallavalituse maa- ja ehitusvaldkonna juhtivspetsialist
Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]
otsuse nr [nr]
Lisa 1
Lähteseisukohad Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringule
1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid
1.1 Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus (7.10.2025)
1.2 Hiiu Maakonnaplaneering 2030+
1.3 Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrus nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“
1.4 Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrus nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“
1.5 Koostatav Hiiumaa valla üldplaneering
1.6 Keskkonnaameti ………. kiri nr ……………….
2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus
Detailplaneeringu alana mõistetakse Kuldallika kinnistut (vt. joonis 1)
Planeeringuala andmed:
Katastritunnus 20501:001:1669
Planeeritava katastriüksuse suurus 20 287 m²
Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve maatulundusmaa 100%
Kinnisturaamatu registriosa nr 22011150
Hoonestus puudub
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa – ja Ruumiameti andmetel avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ning III kategooria kaitsealused liigid.
Kuldallika kinnistu jääb alale, mille juhtotstarve Kõrgessaare valla üldplaneeringus on määramata ning paikneb detailplaneeringu kohustusega alal ja miljööväärtusega alal, kus lubatud elamukrundi suurus on kaks (2) hektarit.
Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse lubatud vähima suuruse üldtingimus väljaspool tiheasustusega ala ehk hajaasustuses on 1 ha. Kohalik omavalitsus võib põhjendatud juhul rakendada uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse vähima suuruse erisust kuni 2 % ulatuses.
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kõpu-Ojaküla-Ülendi).
3. Detailplaneeringu algatamise põhjendus
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Kuldallika kinnistu jagada kaheks krundiks, ehitusõiguse määramine kruntidele üksikelamu ja kolme abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.
Kõrgessaare valla üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks hajaasustuses 2 ha. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule ja abihoonetele) väiksemtele kruntidele, kui üldplaneeringus lubatud. Detailplaneeringuga kavandatakse kaks 1 ha suurust elamukrunti.
Kuldallika kinnistu paikneb hoonestatud Kõpu küla lähistel, kus on ajalooliselt tihedam hoonestus ning väikesed kinnistud. Kuldallika kinnistule kahe elamukrundi planeerimine järgib piirkonna asustust. Hooned tuleb hoolikalt sobitada väljakujunenud keskkonda, ühe hektari suurustele kruntidele on võimalik vee- ja kanalisatsioonisüsteem rajada nii, et tegevus on kooskõlas veeseaduses sätestatuga.
Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa – ja Ruumiameti ortofotot ja kitsenduste kaardikihti)
detailplaneeringu ala
4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks
4.1 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Kuldallika kinnistust jagatakse kaheks elamukrundiks.
4.2 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine
Planeeringuga määratakse kruntidele hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete tingimustega. Planeeringuga otsida kruntidele sobiv maksimaalne võimalik ehitusmaht ja hoonestusala, selgitada välja suurim lubatav ehitisealune pind, krundi täisehituse protsent. Määratakse ehitusõigused koos peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsenduste ja kujadega.
4.3 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine
Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:
• hoonestusala määramisel arvestada planeeringualal kehtivate kitsendustega
• arhitektuursete nõuete määramisel tuleb lähtuda lähipiirkonna hoonestusest;
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale;
• hoonestuse korruselisus on 2 ja ehitiste suurim lubatud kõrgus 8 m;
• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest;
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale;
• suurim lubatud ehitisealune pind ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga;
• hoonete kaugus krundi piiridest minimaalselt minimaalselt 20 m.
Joonis 2. Esialgne eskiis
4.4 Liikluskorralduse määramine
Juurdepääsuks kruntidele kasutatakse olemasoleva mahasõitu 12136 Puski-Kõpu-Ristna teelt piki kruntide piiri Mägipe lautriteelt (20501:001:1670). Parkimine lahendada krundi siseselt ning tänavale parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
4.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva keskkonnaga ning sellest tulenevate kitsendustega. Haljastuse planeerimisel tuleb arvestada privaatsuse tagamisega. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse osas.
4.6 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine
Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavatelt ettevõtetelt.
Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada lokaalselt. Kuldallika kinnistu paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kanalisatsioonilahendusena on lubatud kaasaegsetele standarditele vastav väikepuhasti, imbväljakuga septik või kinnine kogumismahuti.
4.7 Kujade määramine
Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest dokumentidest ja normidest.
4.8 Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.
4.9 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.10 Tuleohutuse tagamine
Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.11 Keskkonnatingimused
Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.
4.12 Vajalike uuringute koostamine
Detailplaneeringu koostamise käigus koostada värsked topo-geodeetline (tehnovõrkude paiknemise andmetega) uuring, täpsusastmes mis on vajalik edasisel ehitiste projekteerimisel.
5. Detailplaneeringu koostamine
5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitsus.
Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi: planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid.
Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:
Tegevus
Aeg
Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, ettepanekute küsimine, lähteseisukohtade koostamine
oktoober-november 2025
Detailplaneeringu algatamine ja Hiiumaa Vallavalitsuses planeerimisseaduse § 130 kohase halduslepingu sõlmimine
detsember 2025
Detailplaneeringu koostamine
jaanuar-märts 2026
Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine, vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine
aprill-mai 2026
Detailplaneeringu vastu võtmine
juuni 2026
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.
juuli-august 2026
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse
september 2026
Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid
Oktoober 2026
5.2 Detailplaneeringu vormistamine
Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:
• seletuskiri;
• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) – ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa) tuleb kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;
• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);
• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)
5.3 Täiendavad uuringud
Lähtetingimustega täiendavate uuringute vajadust ei määrata.
5.4 Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega:
-Maa- ja Ruumiamet
-Päästeameti Lääne Päästekeskus
-Elektrilevi OÜ
-Keskkonnaamet
-Transpordiamet
Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.
Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende kinnistute valdajad:
Kuldaasa 20501:001:1670
Gregori 39201:001:2921
Alango 20501:001:1668
Mäepere 39201:001:0379
Tuulepesa 39201:001:0381´
Gustavi 39201:001:0476
5.5 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine
Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile [email protected]. Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada kinnistu omaniku, tehnovõrkude valdajate ja Päästeametiga.
5.6 Detailplaneeringu kehtestamine
Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb esitada Hiiumaa Vallavalitsusele kaks paberkandjal toimikut, mis sisaldavad digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega ja Planeeringute andmekogule esitamiseks nõuetekohane materjal.
Lähteseisukohad koostas:
Maiken Lukas
Maa- ja ehitusvaldkonna juhtivspetsialist
[email protected]
Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]
otsuse nr [nr]
Lisa 1
Lähteseisukohad Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringule
1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid
1.1 Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus (7.10.2025)
1.2 Hiiu Maakonnaplaneering 2030+
1.3 Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrus nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“
1.4 Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrus nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“
1.5 Koostatav Hiiumaa valla üldplaneering
1.6 Keskkonnaameti ………. kiri nr ……………….
2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus
Detailplaneeringu alana mõistetakse Kuldallika kinnistut (vt. joonis 1)
Planeeringuala andmed:
Katastritunnus 20501:001:1669
Planeeritava katastriüksuse suurus 20 287 m²
Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve maatulundusmaa 100%
Kinnisturaamatu registriosa nr 22011150
Hoonestus puudub
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa – ja Ruumiameti andmetel avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ning III kategooria kaitsealused liigid.
Kuldallika kinnistu jääb alale, mille juhtotstarve Kõrgessaare valla üldplaneeringus on määramata ning paikneb detailplaneeringu kohustusega alal ja miljööväärtusega alal, kus lubatud elamukrundi suurus on kaks (2) hektarit.
Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse lubatud vähima suuruse üldtingimus väljaspool tiheasustusega ala ehk hajaasustuses on 1 ha. Kohalik omavalitsus võib põhjendatud juhul rakendada uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse vähima suuruse erisust kuni 2 % ulatuses.
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kõpu-Ojaküla-Ülendi).
3. Detailplaneeringu algatamise põhjendus
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Kuldallika kinnistu jagada kaheks krundiks, ehitusõiguse määramine kruntidele üksikelamu ja kolme abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.
Kõrgessaare valla üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks hajaasustuses 2 ha. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule ja abihoonetele) väiksemtele kruntidele, kui üldplaneeringus lubatud. Detailplaneeringuga kavandatakse kaks 1 ha suurust elamukrunti.
Kuldallika kinnistu paikneb hoonestatud Kõpu küla lähistel, kus on ajalooliselt tihedam hoonestus ning väikesed kinnistud. Kuldallika kinnistule kahe elamukrundi planeerimine järgib piirkonna asustust. Hooned tuleb hoolikalt sobitada väljakujunenud keskkonda, ühe hektari suurustele kruntidele on võimalik vee- ja kanalisatsioonisüsteem rajada nii, et tegevus on kooskõlas veeseaduses sätestatuga.
Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa – ja Ruumiameti ortofotot ja kitsenduste kaardikihti)
detailplaneeringu ala
4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks
4.1 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Kuldallika kinnistust jagatakse kaheks elamukrundiks.
4.2 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine
Planeeringuga määratakse kruntidele hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete tingimustega. Planeeringuga otsida kruntidele sobiv maksimaalne võimalik ehitusmaht ja hoonestusala, selgitada välja suurim lubatav ehitisealune pind, krundi täisehituse protsent. Määratakse ehitusõigused koos peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsenduste ja kujadega.
4.3 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine
Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:
• hoonestusala määramisel arvestada planeeringualal kehtivate kitsendustega
• arhitektuursete nõuete määramisel tuleb lähtuda lähipiirkonna hoonestusest;
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale;
• hoonestuse korruselisus on 2 ja ehitiste suurim lubatud kõrgus 8 m;
• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest;
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale;
• suurim lubatud ehitisealune pind ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga;
• hoonete kaugus krundi piiridest minimaalselt minimaalselt 20 m.
Joonis 2. Esialgne eskiis
4.4 Liikluskorralduse määramine
Juurdepääsuks kruntidele kasutatakse olemasoleva mahasõitu 12136 Puski-Kõpu-Ristna teelt piki kruntide piiri Mägipe lautriteelt (20501:001:1670). Parkimine lahendada krundi siseselt ning tänavale parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
4.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva keskkonnaga ning sellest tulenevate kitsendustega. Haljastuse planeerimisel tuleb arvestada privaatsuse tagamisega. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse osas.
4.6 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine
Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavatelt ettevõtetelt.
Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada lokaalselt. Kuldallika kinnistu paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kanalisatsioonilahendusena on lubatud kaasaegsetele standarditele vastav väikepuhasti, imbväljakuga septik või kinnine kogumismahuti.
4.7 Kujade määramine
Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest dokumentidest ja normidest.
4.8 Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.
4.9 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.10 Tuleohutuse tagamine
Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.11 Keskkonnatingimused
Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.
4.12 Vajalike uuringute koostamine
Detailplaneeringu koostamise käigus koostada värsked topo-geodeetline (tehnovõrkude paiknemise andmetega) uuring, täpsusastmes mis on vajalik edasisel ehitiste projekteerimisel.
5. Detailplaneeringu koostamine
5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitsus.
Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi: planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid.
Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:
Tegevus
Aeg
Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, ettepanekute küsimine, lähteseisukohtade koostamine
oktoober-november 2025
Detailplaneeringu algatamine ja Hiiumaa Vallavalitsuses planeerimisseaduse § 130 kohase halduslepingu sõlmimine
detsember 2025
Detailplaneeringu koostamine
jaanuar-märts 2026
Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine, vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine
aprill-mai 2026
Detailplaneeringu vastu võtmine
juuni 2026
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.
juuli-august 2026
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse
september 2026
Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid
Oktoober 2026
5.2 Detailplaneeringu vormistamine
Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:
• seletuskiri;
• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) – ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa) tuleb kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;
• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);
• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)
5.3 Täiendavad uuringud
Lähtetingimustega täiendavate uuringute vajadust ei määrata.
5.4 Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega:
-Maa- ja Ruumiamet
-Päästeameti Lääne Päästekeskus
-Elektrilevi OÜ
-Keskkonnaamet
-Transpordiamet
Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.
Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende kinnistute valdajad:
Kuldaasa 20501:001:1670
Gregori 39201:001:2921
Alango 20501:001:1668
Mäepere 39201:001:0379
Tuulepesa 39201:001:0381´
Gustavi 39201:001:0476
5.5 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine
Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile [email protected]. Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada kinnistu omaniku, tehnovõrkude valdajate ja Päästeametiga.
5.6 Detailplaneeringu kehtestamine
Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb esitada Hiiumaa Vallavalitsusele kaks paberkandjal toimikut, mis sisaldavad digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega ja Planeeringute andmekogule esitamiseks nõuetekohane materjal.
Lähteseisukohad koostas:
Maiken Lukas
Maa- ja ehitusvaldkonna juhtivspetsialist
[email protected]
HIIUMAA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Kärdla
Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Planeerimisseaduse § 124 lg-te 6 ja 10, § 125 lg 2, § 126, § 128 lg-te 1 ja 5, § 142 lg 1 p 1 ning lg-te 2, 4, 5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, lg-te 3 ja 6 ning § 35 lg-te 3 ja 5 alusel ning arvestades otsuse lisas toodud kaalutusi ja Keskkonnaameti ………… kirjas nr ……………….. esitatud seisukohta
1. Algatada Hiiumaa vallas Kõpu külas Kuldallika (39201:004:0814) kinnistu detailplaneering.
2. Kinnitada Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1).
3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara ning Keskkonnaameti hinnangul planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
4. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Hiiumaa Vallavalitsus (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla linn Keskväljak 5a) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla linn Keskväljak 5a).
5. Anda detailplaneeringu finantseerimise õigus huvitatud isikule.
6. Avaldada detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Hiiumaa vallaveebilehel ja ajalehes Hiiu Leht ning esimesel võimalusel Hiiumaa valla väljaandes.
7. Detailplaneeringu algatamisest teavitada 30 päeva jooksul algatamisest arvates planeerimisseaduse §127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud.
8. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööajal Hiiumaa Vallavalituse majas (Keskväljak 5a, Kärdla) ja valla veebilehel.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
10. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.
Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine.
Anu Pilberg
Hiiumaa Vallavolikogu esimees
Eelnõu algataja: Hiiumaa Vallavalitsus
Istungile kutsuda:
Mõju eelarvele puudub
HIIUMAA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Kärdla
Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Planeerimisseaduse § 124 lg-te 6 ja 10, § 125 lg 2, § 126, § 128 lg-te 1 ja 5, § 142 lg 1 p 1 ning lg-te 2, 4, 5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, lg-te 3 ja 6 ning § 35 lg-te 3 ja 5 alusel ning arvestades otsuse lisas toodud kaalutusi ja Keskkonnaameti ………… kirjas nr ……………….. esitatud seisukohta
1. Algatada Hiiumaa vallas Kõpu külas Kuldallika (39201:004:0814) kinnistu detailplaneering.
2. Kinnitada Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1).
3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara ning Keskkonnaameti hinnangul planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
4. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Hiiumaa Vallavalitsus (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla linn Keskväljak 5a) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla linn Keskväljak 5a).
5. Anda detailplaneeringu finantseerimise õigus huvitatud isikule.
6. Avaldada detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Hiiumaa vallaveebilehel ja ajalehes Hiiu Leht ning esimesel võimalusel Hiiumaa valla väljaandes.
7. Detailplaneeringu algatamisest teavitada 30 päeva jooksul algatamisest arvates planeerimisseaduse §127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud.
8. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööajal Hiiumaa Vallavalituse majas (Keskväljak 5a, Kärdla) ja valla veebilehel.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
10. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.
Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine.
Anu Pilberg
Hiiumaa Vallavolikogu esimees
Eelnõu algataja: Hiiumaa Vallavalitsus
Istungile kutsuda:
Mõju eelarvele puudub
Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde
Hiiumaa Vallavolikogu otsusega algatatakse Kõrgessaare valla üldplaneeringut muutva Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu koostamine ning jäetakse algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH).
1. Olemasolev olukord
1.1 Planeeringuala paikneb Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud „Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ alal.
1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kõpu külas Kuldallika kinnistut katastritunnusega 39201:004:0814, maatulundusmaa 100%, eraomandis, pindalaga 20287 m². Kinnistu on hoonestamata metsmaa.
1.3 Juurdepääsuks kruntidele kasutatakse olemasoleva mahasõitu 12136 Puski-Kõpu-Ristna teelt piki kruntide piiri Mägipe lautriteelt (20501:001:1670). Parkimine lahendatakse kruntide siseselt ning teedele parkimist ja tagurdamist ette ei nähta.
1.4 Detailplaneeringu ala ei jää ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndisse ega piirne nendega, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub. Maaüksusel on tõenäosus III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) esinemiseks.
2. Hiiu maakonnaplaneering
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kõpu-Ojaküla-Ülendi).
3. Kõrgessaare valla üldplaneering
Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud „Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ ei ole Kuldallika kinnistu osas juhtfunktsiooni määratud (valge ala). Planeeringuala paikneb detailplaneeringu kohustusega alal ja miljööväärtusega alal, kus lubatud elamukrundi suurus on kaks (2) hektarit.
Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse lubatud vähima suuruse üldtingimus väljaspool tiheasustusega ala ehk hajaasustuses on 1 ha. Kohalik omavalitsus võib põhjendatud juhul rakendada uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse vähima suuruse erisust kuni 2 % ulatuses.
4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise põhjendused
Detailplaneeringu KHS vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.
Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna tegu on hajusalt asustatud alaga, kus kruntidele elamu ja selle abihoonete planeerimisega arvestatakse üldplaneeringus toodud nõuetega ning muude kitsendustega ning tegevus sobitatakse olemasolevasse keskkonda.
Keskkonnaamet on oma ……….. kirjas nr ………….seisukohal, et menetletava Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KSH agatamine ei ole eeldatavasti vajalik.
5. Detailplaneeringuga kavandatav
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Kuldallika kinnistu jagada kaheks krundiks, ehitusõiguse määramine mõlemale kruntidele üksikelamu ja kolme abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.
Kõrgessaare valla üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks hajaasustuses 2 ha. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule ja abihoonetele) väiksemtele kruntidele, kui üldplaneeringus lubatud. Detailplaneeringuga kavandatakse kaks 1 ha suurust elamukrunti.
6. Detailplaneeringu menetlus
6.1 Hiiumaa Vallavalitsusele esitati 7.10.2025 taotlus algatada detailplaneeringu koostamine.
6.3 Keskkonnaamet …….. kirjas nr ………… esitas seisukohta Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.
7. Õiguslikud alused
Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Sama paragrahvi lõigetes 6-8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad, kohad ja isikud.
PlanS § 142 lg 1 p 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1-3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
KeHJS § 35 lg 3 alusel tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamse algatamise korral.
Maiken Lukas
Hiiumaa Vallavalitsuse maa- ja ehitusvaldkonna juhtivspetsialist
Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde
Hiiumaa Vallavolikogu otsusega algatatakse Kõrgessaare valla üldplaneeringut muutva Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu koostamine ning jäetakse algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH).
1. Olemasolev olukord
1.1 Planeeringuala paikneb Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud „Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ alal.
1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kõpu külas Kuldallika kinnistut katastritunnusega 39201:004:0814, maatulundusmaa 100%, eraomandis, pindalaga 20287 m². Kinnistu on hoonestamata metsmaa.
1.3 Juurdepääsuks kruntidele kasutatakse olemasoleva mahasõitu 12136 Puski-Kõpu-Ristna teelt piki kruntide piiri Mägipe lautriteelt (20501:001:1670). Parkimine lahendatakse kruntide siseselt ning teedele parkimist ja tagurdamist ette ei nähta.
1.4 Detailplaneeringu ala ei jää ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndisse ega piirne nendega, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub. Maaüksusel on tõenäosus III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) esinemiseks.
2. Hiiu maakonnaplaneering
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kõpu-Ojaküla-Ülendi).
3. Kõrgessaare valla üldplaneering
Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud „Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ ei ole Kuldallika kinnistu osas juhtfunktsiooni määratud (valge ala). Planeeringuala paikneb detailplaneeringu kohustusega alal ja miljööväärtusega alal, kus lubatud elamukrundi suurus on kaks (2) hektarit.
Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse lubatud vähima suuruse üldtingimus väljaspool tiheasustusega ala ehk hajaasustuses on 1 ha. Kohalik omavalitsus võib põhjendatud juhul rakendada uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse vähima suuruse erisust kuni 2 % ulatuses.
4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise põhjendused
Detailplaneeringu KHS vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.
Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna tegu on hajusalt asustatud alaga, kus kruntidele elamu ja selle abihoonete planeerimisega arvestatakse üldplaneeringus toodud nõuetega ning muude kitsendustega ning tegevus sobitatakse olemasolevasse keskkonda.
Keskkonnaamet on oma ……….. kirjas nr ………….seisukohal, et menetletava Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KSH agatamine ei ole eeldatavasti vajalik.
5. Detailplaneeringuga kavandatav
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Kuldallika kinnistu jagada kaheks krundiks, ehitusõiguse määramine mõlemale kruntidele üksikelamu ja kolme abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.
Kõrgessaare valla üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks hajaasustuses 2 ha. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule ja abihoonetele) väiksemtele kruntidele, kui üldplaneeringus lubatud. Detailplaneeringuga kavandatakse kaks 1 ha suurust elamukrunti.
6. Detailplaneeringu menetlus
6.1 Hiiumaa Vallavalitsusele esitati 7.10.2025 taotlus algatada detailplaneeringu koostamine.
6.3 Keskkonnaamet …….. kirjas nr ………… esitas seisukohta Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.
7. Õiguslikud alused
Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Sama paragrahvi lõigetes 6-8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad, kohad ja isikud.
PlanS § 142 lg 1 p 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1-3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
KeHJS § 35 lg 3 alusel tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamse algatamise korral.
Maiken Lukas
Hiiumaa Vallavalitsuse maa- ja ehitusvaldkonna juhtivspetsialist