Kooskõlastus

Ill us tr at iiv se d va at ed

Tatra jõgi

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄSU SERVITUUT

PLANEERITUD ISIKLIK KASUTUSÕIGUS VÕRGUVALDAJA KASUKS (madalpinge elektrikaablile)

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERINGUALA PIIR

MAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖND 12 m (vt märkused pkt 2) TATRA JÕE KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 m (vt märkused pkt 2)

TATRA JÕE KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 m (vt märkused pkt 2)

VEEKOGU PIIR VASTAVALT PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 2) TATRA JÕE KALDA VEEKAITSEVÖÖND 10 m, 1 m (vt märkused pkt 2)

TATRA JÕE KALLASRADA 4 m (vt märkused pkt 2)

OLEMASOLEVA KESKPINGE ELEKTRIÕHULIINI KAITSEVÖÖND 10 m

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄSU SERVITUUDIALA

OLEMASOLEV PUURKAEV

PLANEERITUD REOVEEPUHASTI KUJA 5 m JA IMBSÜSTEEMI KUJA 10 m

OLEMASOLEVA PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA 50 m

PLANEERITUD PUURKAEVU HOOLDUSALA 10 m

PLANEERITUD PUURKAEV

PLANEERITUD KINNINE BIOPUHASTI

PLANEERITUD IMBSÜSTEEM (vt märkused pkt 5)

PLANEERITUD ISIKLIK KASUTUSÕIGUS VÕRGUVALDAJA KASUKS

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU MAA 100%

IMBSÜSTEEMIST TULENEV PUURKAEVU RAJAMISE KEELUALA 10+50 M

PUURKAEVUST TULENEV IMMUTAMISE KEELUALA 50 m (vt märkused pkt 4)

Töö nrMõõtJooniseidJoonis 5 6

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500 Kuupäev

aug. 2025

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg

Teet Lill

Visnapuu külas asuva Linnusilma maaüksuse detailplaneering

Linnusilma maaüksuse detailplaneering Visnapuu külas asuva

DP-03-25

MAAKASUTUSE KOONDTABEL KRUNDI AADRESS

PLANEERINGUEELNE MAAKASUTUS

Linnusilma MAATULUNDUSMAA 100%

KRUNDI OLEMASOLEV/ SÄILIV PINDALA

14157 m² JA KITSENDUSED PLANEERITUD MAAKASUTUS

PLANEERITUD MAAKASUTUS JA KITSENDUSED

MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan on koostatud OÜ KG-Büroo poolt 17.03.2025.a, töö nr 1335-20GEO. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Drenaaži asukoht ligikaudne.

2. Tatra jõe veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (Looduskaitseseadus §35 lg 2, Veeseadus §118 lg 2 kuni 4, Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §3), mis on võetud lähtejooneks veekaitsevööndi, eesvoolu kaitsevööndi, ehituskeelu- ja piiranguvööndi määramisel.

3. Planeeringuala jääb Kiisa II maaparandussüsteemi maa-alale (2104550010120002).

4. Vastavalt Veeseaduse § 127 lg 1 heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist.

5. Looduskaitseseaduse järgi § 38 lg 5 pkt 8 ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.

6. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

MAATULUNDUSMAA 100%

PLANEERITUD MAAKASUTUS

Tatra jõgi

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERINGUALA PIIR

MAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖND 12 m (vt märkused pkt 2)

OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD

TATRA JÕE KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 m (vt märkused pkt 2)

TATRA JÕE KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 m (vt märkused pkt 2)

OLEMASOLEVA JA PLANEERITUD PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA JA HOOLDUSALA 50 m, 10 m

VEEKOGU PIIR VASTAVALT PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 2)

OLEMASOLEVA KESKPINGE ELEKTRIÕHULIINI KAITSEVÖÖND 10 m

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE

TATRA JÕE KALDA VEEKAITSEVÖÖND 10 m, 1 m (vt märkused pkt 2)

TATRA JÕE KALLASRADA 4 m (vt märkused pkt 2)

PUURKAEVUST TULENEV IMMUTAMISE KEELUALA 50 m (vt märkused pkt 4)

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄSU SERVITUUDIALA

OLEMASOLEV PUURKAEV

OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU

OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK, TATRA JÕGI

OLEMASOLEV KESKPINGE ELEKTRIÕHULIIN

OLEMASOLEV DRENAAŽITORUSTIK

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV OLUKORD

Töö nrMõõtJooniseidJoonis 2 6

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500 Kuupäev

aug. 2025

OLEMASOLEV OLUKORD Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Teet Lill

Visnapuu külas asuva Linnusilma maaüksuse detailplaneering

Linnusilma maaüksuse detailplaneering Visnapuu külas asuva

DP-03-25

MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan on koostatud OÜ KG-Büroo poolt 17.03.2025.a, töö nr 1335-20GEO. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Drenaaži asukoht ligikaudne.

2. Tatra jõe veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (Looduskaitseseadus §35 lg 2, Veeseadus §118 lg 2 kuni 4, Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §3), mis on võetud lähtejooneks veekaitsevööndi, eesvoolu kaitsevööndi, ehituskeelu- ja piiranguvööndi määramisel.

3. Planeeringuala jääb Kiisa II maaparandussüsteemi maa-alale (2104550010120002).

4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Tatra jõgi

Kiisa-Tootsi tee

projekteeritud drenaažitoru

olemasolev drenaažitorustik likvideeritakse näidatud ulatuses ja suletakse otsakorguga

olemasolev drenaažitorustik asendatakse planeeritud drenaažiga (likvideeritav drenaaž suletakse otsakorguga)

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERINGUALA PIIR

MAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖND 12 m (vt märkused pkt 2)

OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD

TATRA JÕE KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 m (vt märkused pkt 2)

TATRA JÕE KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 m (vt märkused pkt 2)

OLEMASOLEVA PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA 50 m

VEEKOGU PIIR VASTAVALT PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 2)

OLEMASOLEVA KESKPINGE ELEKTRIÕHULIINI KAITSEVÖÖND 10 m

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE

TATRA JÕE KALDA VEEKAITSEVÖÖND 10 m, 1 m (vt märkused pkt 2)

TATRA JÕE KALLASRADA 4 m (vt märkused pkt 2)

PUURKAEVUST TULENEV IMMUTAMISE KEELUALA 50 m (vt märkused pkt 4)

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄSU SERVITUUDIALA

OLEMASOLEV PUURKAEV

OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU

OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK, TATRA JÕGI

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV KESKPINGE ELEKTRIÕHULIIN

PLANEERITUD HOONESTUSALA

ÜKSIKELAMU ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK MAHT JA ASUKOHT (vt märkus pkt 6)

PLANEERITUD REOVEEPUHASTI KUJA 5 m JA IMBSÜSTEEMI KUJA 10 m

OLEMASOLEVA PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA 50 m

PLANEERITUD PUURKAEVU HOOLDUSALA 10 m

PLANEERITUD MAAKÜTTE KOLLEKTORI ALA (vt märkused pkt 5)

PLANEERITUD PUURKAEV

PLANEERITUD KINNINE BIOPUHASTI

PLANEERITUD IMBSÜSTEEM (vt märkused pkt 5)

PLANEERITUD ISIKLIK KASUTUSÕIGUS VÕRGUVALDAJA KASUKS (madalpinge elektrikaablile)

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

OLEMASOLEV DRENAAŽITORUSTIK (märkused pkt 7)

IMBSÜSTEEMIST TULENEV PUURKAEVU RAJAMISE KEELUALA 10+50 M

PLANEERITUD DRENAAŽITORUSTIK (põhimõtteline lahendus, täpsustatakse projektiga)

PLANEERITUD KÕRGHALJASTUSEGA ALA PRIVAATSUSE TAGAMISEKS

PLANEERITUD ROHEVÖÖND

PLANEERINGU PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA

Töö nrMõõtJooniseidJoonis 4 6

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500 Kuupäev

aug. 2025

PLANEERINGU PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Teet Lill

Visnapuu külas asuva Linnusilma maaüksuse detailplaneering

Linnusilma maaüksuse detailplaneering Visnapuu külas asuva

DP-03-25

Krundi aadress

Krundi pindala

Hoonete suurim lubatud

arv krundil

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind Hoonete lubatud

korruselisus

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus

(maapinnast)

Linnusilma 14157 m²

Lubatud katusekalle

Elamul kuni 2 maapealset korrust

(teine korrus katusekorrus), ja abihoonel 1 maapealne, mõlemal hoonel lubatud maa-alused korrused .

PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED

3 hoonet (1 elamu ja

2 abihoonet)

Elamul 9,0 meetrit, abihoonel 6,0 meetrit.

Räästa max kõrgus 3,6 m.

500 m² (elamul kuni 300 m²)

Hoonete suurim lubatud sügavus

2,5 meetrit

Katastriüksuse kasutamise sihtotstarve

Maatulundus- maa 100%

Kahekorruselisel hoonel 30-45°, ühekorruselisel

hoonel 15-30°. kõrvalmahtudel 0-10°.

(vt märkus pkt 6).

MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan on koostatud OÜ KG-Büroo poolt 17.03.2025.a, töö nr 1335-20GEO. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Drenaaži asukoht ligikaudne.

2. Tatra jõe veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (Looduskaitseseadus §35 lg 2, Veeseadus §118 lg 2 kuni 4, Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §3), mis on võetud lähtejooneks veekaitsevööndi, eesvoolu kaitsevööndi, ehituskeelu- ja piiranguvööndi määramisel.

3. Planeeringuala jääb Kiisa II maaparandussüsteemi maa-alale (2104550010120002).

4. Vastavalt Veeseaduse § 127 lg 1 heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist.

5. Looduskaitseseaduse järgi § 38 lg 5 pkt 8 ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.

6. Projekteerimisel tuleb tagada naaberkinnistul paikneva ja kavandatava elamu vaheline minimaalne vahekaugus 100 m. Kõrvalmahud on nt varikatus, garaaž jms. Lubatud kõrvalmahu osakaal maksimaalselt 20% hoone ehitisalusest pinnast.

7. Ehituse käigus kahjustada saanud drenaažiosad asendatakse samaväärsetega. Joonisel on esitatud drenaaži põhimõtteline säilimise lahendus, mida täpsustatakse edasisel projekteerimisel. Vt seletuskiri pkt 8.9.2.

8. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV TEEALA

PLANEERITUD HOONESTUSALA

OLEMASOLEV ERAÕU

ÜKSIKELAMU ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK MAHT JA ASUKOHT

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS (asukoht orienteeruv)

JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD

OLEMASOLEV METS

OLEMASOLEV ROHUMAA

OLEMASOLEV PÕÕSASTIK

OLEMASOLEV VEEKOGU

OLEMASOLEV PÕLD

OLEMASOLEV MÄRGALA

OLEMASOLEV LOODUSLIK LAGE

TATRA JÕGI

KIISA-TOOTSI TEE

1:2000

KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED PLANEERINGUALA

PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Visnapuu külas asuva Linnusilma maaüksuse detailplaneering

MÄRKUSED: 1. Aluskaart saadud Maa-ametist 25.03.2025.

Töö nrMõõtJooniseidJoonis 3 6

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

Kuupäev

aug. 2025

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg

Teet Lill

Linnusilma maaüksuse detailplaneering Visnapuu külas asuva

DP-03-25

TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731

Töö nr: DP-03-24

TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD

VISNAPUU KÜLAS ASUVA LINNUSILMA MAAÜKSUSE

DETAILPLANEERING

Detailplaneeringu koostamise korraldaja Kambja Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik Teet Lill

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Maastikuarhitekt Merit Naruskberg

Tartu 2025

VISNAPUU KÜLAS ASUVA LINNUSILMA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

2

SISUKORD

SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3

1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................ 3

2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3

4. Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid............................................ 4

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4

5.1. Planeeringuala maakasutus ........................................................................................ 5

5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 5

5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 5

5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 5

5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 5

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 6

7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 6

8. Planeeringu lahendus ................................................................................................... 7

8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ......................................................... 7

8.2. Kruntide ehitusõigus ............................................................................................ 7

8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................... 7

8.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine ........................................................................... 8

8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................................... 9

8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................. 9

8.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted .......................................................................10

8.8. Ehitistevahelised kujad .......................................................................................10

8.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .................................................................10

8.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ....................................................................................10

8.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi .................................................................................11

8.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .............................................................................13

8.9.4. Soojavarustus .........................................................................................................13

8.9.5. Sidevarustus ...........................................................................................................14

8.10. Keskkonnatingimuste seadmine .........................................................................14

8.11. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud .......................................................15

8.12. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................16

8.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................16

8.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................16

8.15. Tingimused planeeringu elluviimiseks ................................................................16

9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................18

JOONISED

1. Situatsiooniskeem .......................................................................................................19

2. Olemasolev olukord .....................................................................................................20

3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................21

4. Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega .............................................................22

5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused ......................................................................23

6. Illustratiivsed vaated ....................................................................................................24

VISNAPUU KÜLAS ASUVA LINNUSILMA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

3

SELETUSKIRI

1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kambja Vallavolikogu Kambja Vallavolikogu

19.03.2025 otsus nr 13 Visnapuu külas asuva Linnusilma (kü tunnus 28301:001:0110)

maaüksuse detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise kohta.

Planeeringu koostamise korraldajaks on Kambja Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest

huvitatud isikuks on Teet Lill.

2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,

maastikuarhitekt Jane Asper (Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus nr

223619) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg (dipl. MD 002126).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega

Linnusilma krundile ehitusõiguse ja arhitektuurinõuete määramiseks üksikelamu ja

abihoonete ehitamiseks. Lisaks antakse lahendus planeeringuala juurdepääsudele,

parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra

lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Planeeringuala suurus on ca 1,4 ha.

Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt endise Kambja valla maa-ala osas asub

planeeringuala üldplaneeringu põhikaardil valgel maa-alal, millel säilib olemasolev

kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata.

Planeeringuala jääb rohelise võrgustiku koridori K213 (Marusoo ala) maa-alaga. Käesolev

detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas.

Andmed planeeritavate maaüksuste kohta:

• nimi- Linnusilma;

• katastriüksuse tunnus- 28301:001:0110;

• maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;

• pindala- 14157 m2

Lisaks on planeeringualasse kaasatud osaliselt järgnevad maaüksused juurdepääsutee

lahendamiseks.

VISNAPUU KÜLAS ASUVA LINNUSILMA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

4

• nimi- Kotka;

• katastriüksuse tunnus- 28203:004:0123;

• maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;

• pindala planeeringualaga piirnevas osas 815 m2;

• nimi- Kiisa-Tootsi tee T2;

• katastriüksuse tunnus- 28301:001:0003;

• maakasutuse sihtotstarve- 100% transpordimaa;

• pindala planeeringualaga piirnevas osas120 m2.

4. Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid

• Planeerimisseadus;

• Ehitusseadustik;

• Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1.-4/29 kehtestatud Tartumaa

maakonnaplaneering 2030+;

• Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused”;

• Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40 kehtestatud Kambja valla

üldplaneering;

• Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

• Kambja Vallavolikogu 16.11.2022 määrus nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

• Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;

• Kambja valla energia- ja kliimakava;

• Kambja valla jäätmehoolduseeskiri;

• KG-Büroo OÜ poolt 17.03.2025.a koostatud geodeetiline alusplaan, töö nr 1335-

25GEO.

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Tartu maakonnas Kambja vallas Visnapuu külas ja hõlmab Linnusilma

maaüksust ning Kotka maaüksuse ja Kiisa-Tootsi tee T2 maaüksuse lääneosa. Planeeringuala

asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem.

VISNAPUU KÜLAS ASUVA LINNUSILMA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

5

5.1. Planeeringuala maakasutus

Linnusilma maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Linnusilma

maaüksus on hoonestamata aktiivsest kasutusest välja jäänud haritav maa, millele on

kasvanud noorendik.

Kotka maaüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100% ning Kiisa-Tootsi tee T2 maaüksuse

sihtotstarve on transpordimaa 100%.

5.2 Juurdepääsud ja teed

Linnusilma maaüksusele on olemasolev juurdepääs läbi Kotka maaüksuse kulgeva

kruusakattega juurdepääsuteega (seatud olemasolev juurdepääsu servituut), mis viib Kiisa-

Tootsi teele ja sealt edasi 46 Tatra-Otepää-Sangaste teele.

Kiisa-Tootsi tee on kahesuunalise liiklusega kruusakattega munitsipaalomandis olev tee, mis

on planeeringualaga piirnevas osas 3,5 kuni 4,5 meetri laiune. Tegemist on ühiskasutusega

tänavaruumiga, kus mõlemal pool sõiduteed on haljasribad ja kõnniteed puuduvad.

Teekoridori laius on planeeringualaga piirnevas osas 8,3 kuni 8,9 meetrit.

5.3 Haljastus ja maastik

Linnusilma maaüksuse lõunapoolne osa on kaetud valdavalt harvikuga ning põhjapoolne osa

on heinamaa. Põhjapoolses keskosas ja loodeosas kasvavad gruppidena leht- ja okaspuud.

Maaüksuse lääneosas asub tiik ning põhjapiiri kõrval kulgeb Tatra jõgi (üle 10 ha pindalaga ja

üle 25 km2 valgalaga veekogu), mis on ka Kiisa II maaparandussüsteemi eesvooluks (kuni 10

km2).

Planeeringuala reljeef langeb lõunast põhja suunas. Maapinna absoluutkõrgused jäävad

vahemikku 91.19 (lõunaservas) kuni 77.30 (põhjaservas) meetrit.

Planeeringuala jääb Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000 geoloogiline kaart) alusel

suhteliselt kaitstud põhjaveega alale. Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb

planeeringuala keskmise või madala radooniriskiga alal.

5.4 Tehnovõrgud

Linnusilma maaüksusel puuduvad ühendused tehnovõrkudega.

Planeeringuala lõunaosas, Kiisa-Tootsi tee ääres, kulgeb keskpinge elektriõhuliin.

5.5 Kitsendused

Planeeringualale lõunaosale ulatub elektri õhuliini kaitsevöönd, mis on maa-ala ja õhuruum,

mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad 10 meetri laiused mõttelised

vertikaaltasandid.

VISNAPUU KÜLAS ASUVA LINNUSILMA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

6

Linnusilma maaüksuse põhjapiiril kulgeb Tatra jõgi, mille 10 meetri laiune veekaitsevöönd, 50

meetri laiune ehituskeeluvöönd, 100 meetri laiune piiranguvöönd ning 12 meetri laiune

eesvoolu kaitsevöönd ulatuvad planeeringualale.

Planeeringuala jääb Kiisa II maaparandussüsteemi ja maaparandushoiu-alale (Kiisa II) maa-

alale.

Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on

ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Kambja vald on Tartumaa lõunaosas asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks on Kambja

alevik, Külitse alevik, Räni alevik, Tõrvandi alevik ja Ülenurme alevik. Planeeringuala paikneb

Kambja valla lääneservas, Visnapuu külas.

Lähim bussipeatus (Kiisa) asub planeeringualast idasuunas ca 1,8 kilomeetri kaugusel. Lähim

kauplus asub Kambja alevikus, planeeringualast ca 5,7 kilomeetri kaugusel. Lähim lasteaed

on Kambja lasteaed Mesimumm, mis asub planeeringualast ca 6,0 kilomeetri kaugusel ning

lähim kool on Unipiha Algkool, mis asub planeeringualast ca 4,5 kilomeetri kaugusel.

Planeeringuala piirneb põhjast ja läänest Mäekantsi maaüksusega, idast Kodimäe

maaüksusega ning lõunast Kotka ja edelast Kodimäe maaüksustega.

Planeeringuala ümbritsevad maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused. Planeeringualast

lõuna- ja läänesuunas asuvad maaüksused on valdavalt hoonestatud üksikelamute ja

abihoonetega. Põhjasuunas asuvad valdavalt metsamaad.

Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad, jäädes vahemikku 1,2 kuni 374,3 ha.

Planeeringuala kontaktvööndis asuvad olemasolevad üksikelamud on valdavalt

1+katusekorrusega viil- või kelpkatusega elamud. Abihooned piirkonnas on ühe- või

1+katusekorrusega ning kald- või viilkatusega.

Hoonete välisviimistluses on kasutatud enamasti puitlaudist. Olemasolevate elamute

katusematerjaliks on valdavalt eterniit, esineb ka plekki ja katusekivi.

7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeritud tegevus sobitub põhimõtteliselt kavandatavasse asupaika, tuginedes ümbritsevale

maakasutuslikule situatsioonile ning strateegilistele planeerimisdokumentidele.

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Kambja valla üldplaneeringuga. Kehtiva

Kambja valla üldplaneeringu kohaselt endise Kambja valla maa-ala osas asub planeeringuala

üldplaneeringu põhikaardil valgel maa-alal, millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele

üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata. Planeeringu koostamisel on

arvestatud planeeritava ala kattumist rohelise võrgustiku koridoriga K213 (Marusoo ala) ning

üldplaneeringu seatud rohevõrgustiku toimimise põhimõtetega.

VISNAPUU KÜLAS ASUVA LINNUSILMA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

7

Planeeringuala on sobiv elamu rajamiseks, kuna asub privaatses ja looduskaunis kohas, kuhu

elamu rajamine on atraktiivne. Lisaks on hea juurdepääs Kambja alevikule, kus kõik vajalikud

teenused on kättesaadavad. Detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse olemasoleva küla

kompaktsust ja tihedust, säilitades samas maapiikonnale omased privaatsuse ootused.

Elanike arvu kasv mõjutab positiivselt majandust ja tõstab piirkonna turvalisust (nn naabrivalve

tugevneb).

Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuriga (sh

naaberkinnistute hoonetevaheliste kaugustega). Kavandatav hoonestus on proportsionaalses

mahus piirkonna hoonestusega. Planeeringulahendus säilitab piirkonnale omase

ruumikvaliteedi. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas peetud piirkonna

hoonestuslaadi, arvestatud on olemasoleva ja planeeritud hoonestuse arhitektuurse

sobivusega.

8. Planeeringu lahendus

8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga olemasoleva katastriüksuse jagamist (sh piiride muutmist) ei kavandata.

8.2. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim

lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud krundi ehitusõigus on

esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.

Linnusilma maaüksusele on lubatud ehitada 3 hoonet- 1 üksikelamu ja 2 abihoonet.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud krundile ehitada 1 kuni 20 m²

ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgune abihoone (kasvuhoone, grillmaja vms). Kuni

20 m² suurune hoone arvestatakse lubatud ehitisealuse pinna sisse.

Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51.

Linnusilma krundi ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:

• 11101 üksikelamu;

• 12744 elamu abihoone.

8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele

Üksikelamu lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse

hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.

Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

• Projekteerimisel tuleb tagada naaberkinnistul paikneva ja kavandatava elamu (sh

terrasside) vaheline minimaalne vahekaugus 100 m.

VISNAPUU KÜLAS ASUVA LINNUSILMA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

8

• Kavandatavate hoonete arhitektuur peab arvestama ümbruskonna ehituslaadiga ning

sobima ümbritsevasse keskkonda.

• Krundile ehitatavad hooned ja rajatised peavad moodustama stiililiselt ühtse ja

tervikliku kompleksi. Krundile projekteeritavate erinevate hoonete juures tuleb

kasutada ühesuguseid materjale ning kokkusobivat värvilahendust.

• Välisviimistlusmaterjalid peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma

väljakujunenud arhitektuurse olukorraga. Värvilahenduses arvestada väljakujunenud

miljööga ja eelistada traditsioonilisi värvilahendusi.

• Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega

kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist.

• Kõrvalmahu (nt garaaži, varjualuse) osakaal võib olla maksimaalselt 20% hoone

ehitisalusest pinnast.

Keelatud on:

• Imiteerivad materjalid.

• Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid.

Hoonete projekteerimisel Linnusilma krundile arvestada tabelis 1 toodud arhitektuursete

tingimustega.

Tabel 1. Hoonestuse arhitektuursed nõuded

Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.

Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.

Katuseharja kulgemise suund Paralleelselt või risti krundi piiriga.

Katuse tüüp Viil-, kelp- ja kaldkatus, kõrvalmahtudel (nt garaažil, varikatusel) ka lamekatus.

Katusekatte lubatud materjalid katuseplekk, katusekivi, kõrvalmahtudel 0-10 kraadi lubatud ka rullmaterjal.

Põhilised välisviimistlusmaterjalid

puit, kivi, krohv, klaas, (soovituslikult kombineeritult), bituumen (vaid abihoonel). Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine.

8.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud krundile hoonestusala, mille piires võib rajada

ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud

hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parklate,

tehnovõrkude ja haljasalade kavandamine.

VISNAPUU KÜLAS ASUVA LINNUSILMA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

9

Planeeringuala jääb üldplaneeringus seatud rohevõrgustiku koridori äärealale.

Detailplaneeringuga rohevõrgustiku piire ei täpsustata, sest planeeringualal on arvestatud

üldplaneeringus seatud rohevõrgustiku tingimustega. Planeeritud hoonestusala suuruse,

elamu asukoha nõudega (min 100 m lähimast elamust) ja vaid õueala piiramine piirdeaiaga

tagab rohevõrgustiku toimimise.

Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega. Joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis

koos tehnovõrkudega näidatud hoonestusala on krundil suurem, kui tegelik lubatud suurim

ehitisealune pind. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus

hoonete kuju ja konfiguratsiooni, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega.

Hoonete vahelised vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 8.8. Planeeringu joonisel 3 on

toodud planeeritava elamu võimalik illustratiivne paiknemine hoonestusalas. Hoonete

paigutusel ja mahu kavandamisel tuleb arvestada tuleohutuskujade, normikohase

parkimislahenduse ja (kõrg)haljastuse tagamisega.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonele on lubatud kruntidele ehitada üks kuni 20 m²

ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 kõrgune hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms)

hoonestusalasse või väljapoole hoonestusala. Nimetatud hoone püstitamisel peab arvestama

tuleohutuskujasid ja olema ehitatud hoonestusalasse. Kuni 20 m² hoone asukoht ja visuaalne

lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega.

8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Linnusilma maaüksusele säilib olemasolev juurdepääs läbi Kotka maaüksuse kulgeva

kruusakattega juurdepääsuteelt, mis viib Kiisa-Tootsi teele ja sealt edasi 46 Tatra-Otepää-

Sangaste teele. Kotka kinnistule on Linnusilma maaüksusele juurdepääsu tagamiseks seatud

servituut. Planeeringuga avalikke teid ei kavandata.

Liikluskorralduse on graafiliselt nähtav joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis koos

tehnovõrkudega. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt. Planeeringuala kruntide

minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“

parkimisnormidele, mille järgi peab elamu krundil väike-elamute alal olema tagatud vähemalt

3 parkimiskohta.

8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Linnusilma maaüksusele krundi piiride äärde on planeeritud kõrghaljastusega ala privaatsuse

tagamiseks, kuhu detailplaneeringu koostamise ajaks on omanik ka puud juba istutanud.

Lisaks tuleb Linnusilma maaüksusel olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel

arvestada järgnevaga:

• Krunt peab olema heakorrastatud.

VISNAPUU KÜLAS ASUVA LINNUSILMA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

10

• Haljastus (sh kõrg- ja madalhaljastus) ja maastikuarhitektuur peavad olema

võrdväärselt olulised hoonete ja taristu kavandamisega.

• Krundil tuleb säilitada maksimaalselt väärtuslik kõrghaljastus, olemasolevat

kõrghaljastust säilitada maaüksusel minimaalselt 50% ulatuses. Lubatud on

likvideerida otseselt juurdepääsuteele, parkimisalale, hoone ja tehnorajatiste ehitusele

ette jäävad puud, samuti ohtlikud puud ja võsa.

• Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse

võrra eemale.

• Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega.

Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust.

Piirete rajamisel Linnusilma maaüksusele tuleb arvestada järgnevaga:

• Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks on lubatud piirdeaia rajamine ainult

ümber õuemaa;

• Lubatud on kuni 1,5 m kõrgused piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev).

Keelatud on läbipaistmatud piirded.

8.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Maapinna olulist tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida nt

juurdepääsuteedel ja parkimisaladel, et oleks tagatud sademevee äravool. Planeeritud

maaüksuse vertikaalplaneerimine täpsustatakse edasise projekteerimise käigus (vt ka

seletuskiri pkt 8.9.2). Vertikaalplaneerimisel ei tohi tekitada järske üleminekuid. Kruntide

maapinna kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda.

8.8. Ehitistevahelised kujad

Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui

hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude

abinõudega.

Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.

8.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse

projekteerimise käigus. Tehnovõrkude asukohad on kajastatud joonisel 4 Planeeringu

põhijoonis koos tehnovõrkudega.

VISNAPUU KÜLAS ASUVA LINNUSILMA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

11

8.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi

Linnusilma maaüksuse veevarustus on lahendatud maaüksusele planeeritud puurkaevu

baasil. Vastavalt Veeseaduse § 154 lg 3 on puurkaevu hooldusala 10 m kui vett võetakse alla

kümme kuupmeetri ööpäevas. Veeseaduse § 127 lg 1 alusel heitvee ja saasteainete

pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit

hooldusala välispiirist.

Planeeringu koostamisel on joonistel antud Kotka maaüksusel paikneva puurkaevu

sanitaarkaitseala vastavalt puurkaevu tegelikule geoalusel mõõdetud asukohale. Kotka

maaüksuse puurkaevu andmed (koorinaadid ja tarbimine) vajavad VEKAs täpsustamist.

Planeeritav arvutuslik maksimaalne veetarbimine on 0,5 m³/d ööpäevas.

Vastavalt Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 lg p

2 alusel ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul,

kui erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned

asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri

18.02.2021 a. määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I

kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30

m³. Lähim olemasolev veevõtukoht (VVK nr 7804) asub planeeringualast 5,7 km kaugusel Sulu

külas Laane (kü tunnus 28201:001:0056) maaüksusel.

8.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Linnusilma maaüksuse reovesi on ette nähtud juhtida leevendusmeetmena krundile

planeeritud omapuhastisse koos imbsüsteemiga, mis on septikust keskkonnaohutum ja tagab

efektiivsema heitvee puhastuse. Lubatud on krundi reovesi juhtida ka kogumismahutisse.

Reoveekanalisatsioonisüsteemi sh omapuhasti täpne lahendus antakse edasise

projekteerimise käigus. Reovee puhastamine toimub vastavalt seadusandlusele ja projektile.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise

ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ § 5 on omapuhasti

kuja vähemalt 10 meetrit, v.a. maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 meetrit. Veeseaduse

§ 134 lg 1 alusel on kanalisatsiooniehitise kuja kanalisatsiooniehitise, välja arvatud torustik,

kõige väiksem lubatud kaugus elamust.

Vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused¹“.§ 8 lg 1 punkt 2 võib heitvett

hajutatult pinnasesse immutada kuni 5 m³ suhteliselt kaitstud põhjaveega aladel.

VISNAPUU KÜLAS ASUVA LINNUSILMA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

12

Joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega on esitatud omapuhasti ja

imbsüsteemi orienteeruvad asukohad (täpsustatakse projektiga) ja kujad ning imbsüsteemist

tulenev joogiveekaevu rajamise keeluala 10+50 m. Omapuhasti ja imbsüsteemi

projekteerimisel tuleb tagada Veeseaduse § 127 lg 1-s nõutud puurkaevu ja imbsüsteemi

omavaheline minimaalne vahekaugus 60 m.

Heitvesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 127 ja Keskkonnaministri 08.11.2019 a

määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja

jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused¹“§ 8 nõuetele. Vastavalt määruse 61 § 8 lg 3 peab olema

heitvee immutussügavus aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee

kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on 0,5 m³/d ööpäevas.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.

Sademevee lahenduse planeerimisel on tehtud koostööd Maa- ja Ruumiameti Kagu büroo

maaparanduse osakonna maaparanduse ja riigimaade teenistuse juhataja Meelis Rauertiga.

Planeeringuala jääb Kiisa II maaparandussüsteemi maa-alale ja Linnusilma maaüksuse

põhjapiirile ulatub eesvoolu kaitsevöönd. Kuna alale jäävad drenaažitorud kuivendavad vaid

Linnusilma kinnistut ja naaberkinnistule ulatuvad otsad vaid marginaalses ulatuses, siis võib

olemasolevad drenaažitorud planeeringualal likvideerida. Samas kuna planeeringualal on

tegemist siiski endise looduslikult liigniiske alaga, mille praegune seisund on saavutatud tänu

maaparandusrajatistele (dreenid), siis on soovitav olemasolevad dreenid säilitada (ehituse

käigus kahjustada saanud drenaaži osad asendada samaväärsetega) või asendada

ehitusdrenaažiga. Joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega on esitatud

põhimõtteline drenaaži säilimise lahendus, mida täpsustatakse edasisel projekteerimisel.

Ehitusloa või muu loa andja kooskõlastab Maa- ja Ruumiamet ehitusprojekti või taotluse, mille

kohaselt soovitakse juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi (edaspidi

lisavesi) eesvoolu. Väljaspool ehitusloa või muu loa menetlust võib lisavett eesvoolu juhtida

üksnes Maa- ja Ruumiameti loal (MaaParS §53 lg 1).

Vastavalt Maaparandusseaduse § 48 lg 3 eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist,

mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on

ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Maa- ja Ruumiametiga kooskõlastatud.

Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel

paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist,

sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu

eesvoolule ega selle rajatisele (alus: MaaParS § 48).

VISNAPUU KÜLAS ASUVA LINNUSILMA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

13

Planeeringuala sademevesi on ette nähtud immutada krundisiseselt ja/või juhtida

olemasolevasse tiiki. Sademevee immutamiseks kasutada looduslähedasi immutusviise.

Katuse sademevesi on soovitav koguda kastmiseks maa-alusesse mahutisse. Krundil

kasutada väikese äravooluteguriga pinnakatteid (nt kruusakate), kokkuvooluaega pikendavat

vertikaali, nõva, puhverriba vm lahendusi.

Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamisvett ei tohi juhtida naaberkruntidele.

Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse

ehitusprojektiga. Projekti koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine

naabermaaüksustele. Vt ka seletuskiri pkt 8.7.

8.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 10.03.2025 väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 491382.

Linnusilma maaüksuse toide näha ette olemasoleva Lina: (Elva) alajaama fiidri F2 baasil, mille

õhuliinilt on ette nähtud uuele objektile 0,4 kV maakaabelliin läbi Mäekantsi maaüksuse.

Objekti elektrivarustuseks on planeeritud kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp peab

olema alati vabalt teenindatav.

Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist

elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite

kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole.

Krundisisene välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

8.9.4. Soojavarustus

Linnusilma krundile on määratud lokaalne soojavarustus.

Küttelahenduse valikul on soovituslik kasutada võimalikult energiatõhusaid ja

keskkonnasäästlikke lahendusi. Võimalikud lisakütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh

maakütte tüüpi soojuspump) või tahkeküte ja päikesepaneelid (hoone seina ja katuse

tasapinnal). Keelatud on eraldiseisvate maapinnale paigaldatavate päikesepaneelide

kasutamine. Maaküttelahenduste valikul, projekteerimisel ja ehitamisel on soovituslik

arvestada dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves OÜ, 2019), järgida Veeseaduse ja

selle alamaid õigusakte, kus on reguleeritud soojuspuuraukude rajamine. Keelatud on

märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks kütteõlid, põlevkivi ja

kivisüsi.

Tatra jõe ehituskeeluvööndisse on planeeritud maakütte paigaldussala. Looduskaitseseaduse

järgi § 38 lg 5 pkt 8 ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud

tehnovõrgule ja -rajatisele.

Linnusilma hoonete täpne soojavarustuse lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

VISNAPUU KÜLAS ASUVA LINNUSILMA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

14

8.9.5. Sidevarustus

Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu.

8.10. Keskkonnatingimuste seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja

järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste

realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist,

kultuuripärandit või vara.

Jäätmekäitlus lahendada planeeringualal kinniste kogumismahutite abil, kus eri liiki

olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal

krundil kinnises kompostris. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Kambja valla

jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise

projekteerimise käigus. Soovitatav on varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil nii, et

need jääks märkamatuks.

Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadus § 58 tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei

ületataks piirkonna jaoks käesoleva seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra normtaset.

Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel

arvestada et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja

tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.

Hoone projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks sotsiaalministri

04.03.2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ normtasemeid, rakendades

vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest.“).

Planeeringualale ulatuva Tatra jõe ehituskeelu- ja piiranguvööndi mõisted ning piirangud on

toodud Looduskaitseseaduse §-s 37 ja §-s 38 (RT I 2004, 38, 258).

Eesvoolu kalda (21045500101200021M) veekaitsevööndi mõiste ning piirangud on toodud

Veeseaduses §-s 118 ja §-s 119 (RT I, 22.02.2019, 1). Maaparandussüsteemi eesvoolu

kaitsevööndi mõiste ning kitsendused on toodud maaeluministri 10.12.2018 määruses nr 64

„Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ §-s 2, §-s 3, ja §-s 4.

Sademevesi juhtida pinnasesse ja veekogusse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.

VISNAPUU KÜLAS ASUVA LINNUSILMA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

15

8.11. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse olemasoleva küla kompaktsust ja tihedust,

uusehitised muudavad piirkonda ilmekamaks ja elanike arvu kasv mõjutab positiivselt

majandust. Püsiva elanikkonna tekkimisel väheneb oht kuritegevusele. Piirkond muutub

atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus.

Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või

nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset

kultuurilist mõju. Detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse olemasoleva küla kompaktsust

ja tihedust, säilitades samas maapiikonnale omased privaatsuse ootused. Detailplaneeringuga

on määratud antud piirkonda sobivad arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks.

Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda

uute elanike lisandumine. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige

ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning

liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et

pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist

keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevuse ajal on võimalik

mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitiste

valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete ja rajatiste

ehitamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks

pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise

jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb mõningane

liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete

tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju

looduskeskkonnale puudub.

VISNAPUU KÜLAS ASUVA LINNUSILMA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

16

8.12. Servituutide vajaduse määramine

Kotka kinnistule on Linnusilma maaüksusele juurdepääsu tagamiseks seatud 5,0 m laiune

juurdepääsu servituut.

Detailplaneeringuga määratakse vajadus IKÕ seadmiseks võrguettevõtjate kasuks Mäekantsi

maaüksusele. Isiklik kasutusõigus seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt

asjaõigusseadusele. Detailplaneeringualal on vajadus seada servituut läbi Mäekantsi kinnistu

planeeritud madalpinge elektrikaablile. Servituudi seadmise vajadusega ala on näidatud

planeeringu joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.

8.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.

Oluliseks on seatud:

• territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);

Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:

• jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve);

• teealade korrashoid;

• võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;

• kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;

• vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,

piirded).

8.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega

kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt

planeeritud krundi igakordsete omanike poolt.

8.15. Tingimused planeeringu elluviimiseks

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Planeering viiakse ellu järgmises järjestuses:

o Mäekantsi kinnistule IKÕ seadmine kinnistusraamatusse;

o hoonete ja rajatiste projekteerimine ning vastavate ehituslubade- ja –teatiste

väljastamine rajatistele;

o hoonete ja rajatiste väljaehitamine ja vastavate kasutuslubade ja –teatiste

väljastamine.

VISNAPUU KÜLAS ASUVA LINNUSILMA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

17

• Planeeritud krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne

omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos

kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad

tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.

• Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Kambja Vallavalitsusele

kohustust tehnovõrkude väljaehitamiseks.

• Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud

vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,

standarditele ja heale projekteerimistavale.

• Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse

omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.

• Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud juurdepääsuteed,

tehnovõrgud ja -rajatised.

• Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult

terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.

• Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale

detailplaneeringu kehtestamist, on Kambja Vallavalitsusel õigus tunnistada koostatud

detailplaneering kehtetuks.

VISNAPUU KÜLAS ASUVA LINNUSILMA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

18

9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte

Planeeringu on kooskõlastanud:

PLANEERINGUALA

SITUATSIOONISKEEM

1 6 1:10000 Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

Kuupäev aug. 2025

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Linnusilma maaüksuse detailplaneering

Teet Lill

DP-03-25

Visnapuu külas asuva