Kiri

02.10.2025

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Majandus- ja infotehnoloogiaministri

19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a

määrust nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“.

Eelnõu eesmärk on teha määruses vajalikud muudatused toetatavates tegevustes. Määrusesse

lisatakse kaks uut toetatavat tegevust. Lisanduvatest tegevustest üks on sotsiaalse innovatsiooni

kaudu tervisepiiranguga inimeste tööle saamise ja tööl püsimise võimaluste parandamine. Teise

tegevuse kaudu toetatakse lisa- ja jätkutegevusi, mille eesmärk on suurendada mittetöötavate

16–29-aastaste noorte tööalast konkurentsivõimet ning nad tööle aidata või haridussüsteemi

lõimida. Samuti täpsustatakse sätteid, mis on seotud mittetöötavate vähemalt 55-aastaste

inimeste ja pererändega saabunute, uussisserändajate, rahvusvahelise kaitse saajate ning

romade tööalase konkurentsivõime ja tööl püsimise toetamisega.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive

osakonna nõunikud Anna-Liina Väkram (tel 5911 5470, [email protected]) ja Heidi

Paabort (tel 5854 8258, [email protected]), Reine Hindrekus-Koppel (tel 5379 0331,

[email protected]), sama osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 5913

9212, [email protected]) ja õigusnõunik Ilona Säde (tel 5667 4014, [email protected]),

töövaldkonna andmete juht Deisi Pohlak (tel 5912 7349, [email protected]),

strateegiaosakonna struktuurivahendite nõunik Pille Penk (tel 5918 2214, [email protected])

ja välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (tel 631 3609, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]).

Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse

keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 37 punktist.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 2 lõike 3 sõnastust.

Punktiga täiendatakse § 4 lõiget 1 punktidega 6 ja 7. Punktides nimetatud tegevuste puhul

arvestatakse, et tööle rakendumise sihtnäitaja on vähemalt 25% projektis osalenutest. Võrreldes

määruse mitme muu tegevusega, kus sihtnäitaja on 40%, tehakse siin erandid. Paragrahvi 4

2

lõike 1 punkti 6 tegevuse puhul peetakse lisaks tööle rakendumisele positiivseks tulemuseks

haridussüsteemi naasmist või seal püsimist, ebasoodsast olukorrast väljumist ja tööturul

püsimist. Punkti 7 tegevuse puhul peetakse lisaks tööle rakendumisele oluliseks positiivseks

tulemuseks ebasoodsast olukorrast väljumist ja haridussüsteemi naasmist.

Eelnõu punktiga 2 muudetakse § 4 lõike 1 punkti 3 õigusselguse huvides ning paindlikkuse

suurendamiseks. Sättest on välja jäetud viide siseministri määrusele, millega kehtivas määruses

on määratletud elamise kestus, milleni on tegemist uussisserändajaga. See on viidud ühe

pererändega saabunud uussisserändaja määratluse elemendina eraldi lõikesse 33, et parandada

sihtrühma kuuluvate isikute loetelu selgust. Peamisi sihtrühmi on kolm: 1) pererändega

saabunud uussisserändajad, 2) rahvusvahelise kaitse saajad ning 3) romad. Lisaks luuakse

võimalus vajaduse korral projekti kaasata rändetaustaga inimesi, kelle olukord ja

tööturutakistused on pererände või rahvusvahelise kaitse saanutega sarnane, kuid kes

mitmesugustel põhjustel ei mahu nende sihtrühmade määratluse alla, näiteks muutunud on

viibimise alus vms. Samuti luuakse sarnaselt noorte sihtrühmale võimalus kaasata pereliikmeid,

sest eriti rändetaustaga naiste puhul võivad perekondlikud hoiakud mõjutada nende valmidust

tööle asuda.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse § 4 lõiget 1 punktidega 6 ja 7.

Punkti 6 alusel toetatakse tegevusi, mille eesmärk on sotsiaalse innovatsiooni kaudu parandada

tervisepiiranguga inimeste tööle saamise ja tööl püsimise võimalusi. Toetatakse uuenduslikke

sekkumisi, mis on suunatud terviklike lahenduste loomisele, et arendada nii valdkonnasiseseid

kui -üleseid jätkusuutlikke meetmeid sihtrühma leidmiseks, nendeni jõudmiseks ning toetavate

tugisüsteemide või teenuste loomiseks. Lisaks toetatakse algatusi, mis aitavad suurendada

ühiskonna teadlikkust tervisepiiranguga inimeste vajadustest ja võimalustest tööturul ning

soodustatakse spetsialistide koolitamist, et parandada nende oskusi ja arusaama sihtrühma

toetamisest. Toetust saavad ka tegevused, mis edendavad sotsiaalset ettevõtlust1. Sotsiaalse

ettevõtluse arendamine ja toetamine võimaldab luua tervisepiirangutega inimestele sobilikke

töövõimalusi, pakkudes paindlikke tingimusi, tuge ja erilahendusi, mis aitavad neil paremini

tööturule siseneda ja seal püsida. Toetatakse tegevusi, mis on jätkusuutlikud ja pikemaajalised

ning mis pakuvad uuenduslikke lähenemisi, meetodeid või teenuseid, kuid samuti saab toetuse

abil uuesti disainida või uuenduslikku lähenemist pakkuda juba olemasolevatele teenustele,

tegevustele, meetmetele. Toetatavad tegevused peavad tervisepiirangutega inimesi toetama, ette

valmistama või aitama avatud tööturule jõudmisel või seal püsimisel. Projekti elluviimisel võib

teha koostööd ka kohalike omavalitsuste või haridusasutuste või riigiasutustega, näiteks Eesti

Töötukassaga, et suurendada nii asutustevahelist kui ka sihtrühma esindusorganisatsioonide

koostööd asutustega, mis aitaks paremini teadustada sihtrühma vajadusi ning seostada erinevaid

valdkondi tööturuga. Samuti soodustatakse selle tegevuse kaudu sarnase taustaga

organisatsioonide koondumist, et suurendada võrgustumist, mis aitab suurendada sihtrühma

kaetust. Toetatakse ka tegevusi, mis aitavad tervisepiirangutega inimestel ettevõtlusega

alustada, näiteks toetatakse sihtrühma liikmeid alates äriidee leidmisest ja edasiarendamisest

kuni ettevõtte loomise ja käima panemiseni (näiteks ärikiirendi vms). Kui projekti käigus

luuakse uus ettevõte, ei ole toetuse saajal lubatud anda rahalist toetust loodavale ettevõttele,

1 Sotsiaalmajanduse valdkonda kuuluvad konkreetsed ettevõtted, organisatsioonid ja juriidilised isikud, sealhulgas

sotsiaalsed ettevõtted, ühistud, vastastikused ühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, mis seavad esikohale

sotsiaalsed eesmärgid. Sotsiaalmajanduse ärimudelite eesmärk on investeerida suurem osa kasumist tagasi

organisatsiooni ja/või sotsiaalsesse eesmärki ning omada osaluspõhist/demokraatlikku juhtimisvormi.

Sotsiaalmajandus on teadaolevalt kinnistunud kohalikul tasandil ja edendab sotsiaal-majanduslikku ühtekuuluvust,

edendades selliseid väärtusi nagu solidaarsus, osalemine ja koostöö. Sotsiaalmajandus aitab kaasa ka ÜRO kestliku

arengu eesmärkide rakendamisele. Social economy in the EU - European Commission

3

alustaval ettevõttel on võimalik taotleda muid toetusmeetmeid (nt ettevõtlusega alustamise

toetust või palgatoetust) töötukassalt ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt.

Sotsiaalse innovatsiooni mõiste käesoleva määruse tähenduses on leitav eelnõu punktis 6 ja

hinnatakse lisa 5 alusel. Tegevuse elluviimise sidumine sotsiaalse innovatsiooni põhimõttega

on oluline, sest see lähenemine suunab sihtrühma toetamisel arvestama koosloomelise

tegevusviisiga, mis võimaldab ühiskondlikele probleemidele ja väljakutsetele pakkuda

varasemast uudsemaid ja sobivamaid süsteemseid lahendusi2. Koosloome on määruse mõistes

muutuste juhtimine, kus ühise probleemiga seotud osapooled loovad võrdse partnerluse ja

üksteise võimestamise kaudu uusi sobivamaid praktikaid. Kuna põhimõte eeldab sihtrühma

enda suurt osalust nii tegevuse loomisel kui ka valikukriteeriumide sätestamisel, on sel

lähenemisel ka laiem ühiskondlik väärtus, sest aitab võimestada taotlusvooruga toetatavat

sihtrühma, kelle häält on varem taotlusvoorude kujundamisel olnud vähem esindatud. See

lähenemine järgib ka „Sotsiaalse innovatsiooni Eestis visiooni 2030“. See toob välja, et

riiklikult on poliitikaloomes vaja tagada kogukonnakesksus ja koostööle orienteeritus, et

loodavad tegevused lähtuksid inimeste vajadustest ning kus inimene ise on aktiivne avateenuste

kooslooja.

Sotsiaalse innovatsiooni põhimõtete järgimine toetatavas tegevuses eeldab aga kokkuleppeid

elluviimise põhimõtetes, mis omakorda on seotud tegevuse elluviimiseks vajalike tingimuste

sätestamisega. Selleks toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel

tegevuse sisuliste vajaduste, hindamiskriteeriumite ja rahastustingimuste koostamiseks

mitmekuine (mai kuni november 2024. a) koosloomeline protsess, mis võimaldas sihtrühmaga

otseselt seotud osalistel (Sotsiaalkindlustusamet, Haridus- ja Teadusministeerium,

Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Sotsiaalsete Ettevõtete

Võrgustik, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Eesti Töötukassa) anda omapoolne sisend sihtrühma

hetkeolukorrale, selle peamistele toe saamise ootustele ja probleemkohtadele ning võimalikele

lahendustele tööturule jõudmiseks või seal püsimiseks. Sisend oli aluseks tegevussuuna sisule,

toetatava tegevuse ja sihtrühma sõnastamisele ning vastavushindamise kriteeriumidele.

Punkti 7 alusel toetatakse tegevust, mille eesmärk on suurendada mittetöötavate 16–29-aastaste

noorte tööalast konkurentsivõimet ja nad tööle aidata või haridussüsteemi lõimida, suunates

tegevusi ka nende vanematele ja tugivõrgustikule. Selline tegevus võimaldab jätkata uue

projektina § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust. Sel põhjusel võib tegevus sisaldada olukorra

analüüsi põhjal nii varasemaid kui ka uusi alategevusi.

Tegevuse jätkamise toetamise vajalikkus on tingitud mitmest põhjusest. Määruse § 4 lõike 1

punktis 1 nimetatud tegevuse seire kokkuvõtted (esimene taotlusvoor avati 4. septembril 2023.

a) on välja toonud mitu probleemkohta ja nende lahendusvõimalused, millest sõltub noorte

edasise toetamise tõhusus. Esmalt ei olnud mitmes piirkonnas (nt Tallinn, Järvamaa, Hiiumaa,

Lääne-Virumaa) varasema avatud taotlusvooru ressursside piiratuse ja taotletava summa

piirmäära tõttu võimalik tuge taotleda neljaks aastaks, mis võib tuua kaasa noorte toetamise

vaatest regionaalse ebavõrdse kohtlemise. Teiseks on projektide tegevuste tulemusel jõutud

haavatavas olukorras olevate noorteni, kes võivad vajada teatud perioodi tagant korduvat tuge.

Noorte õigustatud ootus3 jätkuvat tuge saada aga eeldab, et teenuse osutamise periood peab

pikenema. Kolmandaks on § 4 lõike 1 punkti 1 tegevuse seire näidanud, et mitmesse piirkonda

on abivajavate noorte suurema arvu ja hajaasustuse tõttu vaja suunata lisaressursse, kuna

suurendada oleks vaja ka noorte heaolu spetsialistide koormust või arvu. Samuti on

koostöökohtumiste analüüsid näidanud, millistest teenustest ja ennetavatest meetmetest on,

2 Terminid - SA KÜSK. 3 Noortegarantii elluviimine.

4

sealhulgas erinevate tasandite eelarve kärbete tõttu, pigem puudus. Lisaks on 15–29-aastaste

mittetöötavate ja mitteõppivate ehk NEET-olukorras noorte arv (2024. a lõpus oli see Eesti

Statistikaameti andmetel 22 800) ja noorte vanuses 16–29 töötuse määr endiselt kõrge. Arvulist

kasvu on näiteks suurendanud uute sisserännanud noorte suur hulk. Nii noortegarantii

tugisüsteemi kui ka töötukassa spetsialistid on välja toonud, et aina enam on nendeni jõudmas

noored, kes vajavad varasemaga võrreldes pikemat ja intensiivsemat tuge. Viimastel aastatel on

registreeritud noorte töötute osakaal kõikidest töötutest olnud kasvamas – 2023. a jaanuaris oli

see 22,9%, 2024. a jaanuaris 23,6% ja 2025. a jaanuaris 24,7%. Eesti Töötukassa 2024. a 12

kuu keskmise statistika kohaselt ei olnud 58% töötutest noortest vanuses 16–29 erialast

haridust, mistõttu nende suundumine tööturule võib olla takistatud. Kuna tegevus panustab ka

noortegarantii tugisüsteemi elluviimisesse, võimaldab pikaajalisem tugi kohalikel

omavalitsustel tagada noortele süsteemsema ja proaktiivsema toe, sest omavalitsusel on infot

potentsiaalselt abivajavatest noortest. Kaudselt mõjutab uus tegevussuund õppimiskohustuse ea

tõstmist ja lastekaitse reformi tõhusamat elluviimist, sest nimetatud sihtrühmades teadmine,

nendeni jõudmine ja nende toetamine on alates 16. eluaastast kesksel kohal.

Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määruse § 4 lõike 4 sõnastust.

Muudatus võimaldab § 4 lõike 1 punkti 7 tegevuse puhul lisaks noorele endale suunata

teenuseid tugivõrgustikule, näiteks perekonnale, eestkostjale ja hooldusperekonna liikmetele.

Sama lähenemine on rakendatav ka sama lõike punkti 1 tegevuse puhul, mille jätkutegevuseks

on punkti 7 tegevus.

Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse § 4 lõigetega 41–45.

Lõige 41 sätestab, et määruse tähenduses on tervisepiiranguga inimene isik, kelle tervislik

seisund takistab tal tööd saada või tööl püsida. Selle alusel saab toetavaid tegevusi pakkuda ka

inimestele, kellel ei ole töötukassa hinnanud vähenenud töövõimet või Sotsiaalkindlustusamet

tuvastanud puude raskusastet, kuid kellel esinevad siiski tervisest põhjustatud piirangud, mis

raskendavad tööle saamist või tööl püsimist. Sihtrühma nende esindajate sõnul, kes kaasati

koosloomeprotsessi enne määruse koostamist, on oluline, et toetatavaid tegevusi saaks pakkuda

ka inimestele, kellel ei ole töövõime langust või puuet tuvastatud, kuna tervisepiirangud, mis

vähendavad inimeste töövõimalusi, on erineva raskusastme ja iseloomuga, mis alati ei pruugi

põhjustada töövõime langust või puuet. Sihtrühma laiem käsitlus võimaldab pakkuda toetavaid

tegevusi selleks, et ennetada terviseprobleemidega inimeste töövõime suuremat langust ning

nende tööhõivest väljalangemist. Lisaks, tegevuses osalejat ei saa kohustada avaldama oma

vähenenud töövõime või puude andmeid ning toetuse saajal ei ole andmekaitse reeglite tõttu

võimalik selle õigsust kontrollida. Toetatava tegevuse ettevalmistamisele kaasatud sihtrühma

esindajate sõnul on toetuse saajad ehk MTÜ-d või SA-d, kes tervisepiiranguga inimestega iga

päev tegelevad, piisavalt kompetentsed, et hinnata, kellele tegevusi osutada.

Sihtrühma täpset suurust on keeruline hinnata. Kuna tegevustes saavad osaleda ka inimesed,

kellel ei ole töövõime langust või puuet tuvastatud, kuulub sihtrühma rohkem inimesi, kui on

vähenenud töövõimega või puudega inimesi Eestis. Eesti sotsiaaluuringu käigus küsiti, kui

paljudel tööealistel inimestel on igapäevategevus mõningal või suurel määral piiratud.

Statistikaameti andmetel esinesid igapäevategevustes piirangud 31,4% tööealistest inimestest,

mis on umbes 314 000 inimest. Seega võib potentsiaalse sihtrühma suuruseks pidada 314 000

inimest. Toetust saavad taotleda organisatsioonid, mitte üksikisikud ning projektitegevusi saab

kitsendada tegevuste või sihtrühma järgi (nt on tegevused suunatud konkreetse

tervisepiiranguga inimestele), mistõttu on toetuse abil tegevustes osalevate inimeste arv

5

tõenäoliselt väiksem kui 314 000 inimest. Samuti ei pruugi paljud potentsiaalsed sihtrühma

liikmed tegevustes osaleda (nt ei ole neil selleks vajadust).

Lõikes 42 sisustatakse rändetaustaga inimese mõiste, piiritledes seda inimestega, kes ei ole Eesti

alalised elanikud, vaid on need, kes viibivad Eestis erinevatel alustel antud elamisloa või

elamisõiguse alusel. Nende hulgas on ka välismaalaste seaduse § 30914 järgi viibivad isikud ehk

ukrainlased, kes viibivad Eestis sõjalise konflikti tõttu Ukrainas ega ole taotlenud muud

viibimise alust.

Lõikes 43 täpsustatakse pererändega saabunud uussisserändaja mõistet, viidates vastavatele

elamisloa andmiste alustele välismaalaste seaduses, välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduses ja Euroopa Liidu kodaniku seaduses. Määratlus käib kõigi kohta, kellel on

võimalik nimetatud õigusaktide alusel pereliikme juurde asumiseks elamisluba saada. Välja on

ka toodud, et uussisserändaja on see, kes on Eestis seaduslikult elanud vähem kui viis aastat

siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ kohaselt.

Lõige 44 sätestab tingimused sihtrühma kuulumise tõendamiseks. Tegevuses osalejat ei saa

kohustada avaldama oma vähenenud töövõime või puude andmeid ning toetuse saajal ei ole

andmekaitse reeglite järgi võimalik selle õigsust kontrollida. Samuti ei ole toetuse saajal

üldjuhul võimalik kontrollida inimeste rändetausta. Lisaks on määruse § 4 lõike 1 punkti 2

puhul jäetud toetuse saajale võimalus kaasata tegevustesse erinevaid haavatavaid sihtrühmi, kes

vajavad individuaalset ja intensiivset lähenemisviisi tööle saamiseks või tööl püsimiseks. Kuna

sellised tööturul ebasoodsamas olukorras olevad sihtrühmad vajavad tööturualaseid

lisasekkumisi, kuid toetuse saaja võimalused sihtrühma kuulumist näiteks registrite alusel

kontrollida on väga piiratud, siis eespool nimetatud sihtrühmade puhul piisab Euroopa

Komisjoni 2025. a avaldatud metoodika „Ebasoodsas olukorras olevate sihtrühmade toetuse

kontrolli- ja auditi lähenemisviisi kohta“ alusel sihtrühma kuulumise tõendamiseks sellest, kui

toetuse saaja küsib sihtrühma liikmelt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt

kirjalikult või digitaalselt allkirjastatud kinnituskiri) kinnituse, et sihtrühma liige vastab

määruse tingimustele, nt tema tervislik seisund takistab tööle saamist või tööl püsimist. Toetuse

saajal on kohustus kinnituskirjad säilitada ja vajadusel kontrolli- ja auditi tegevustes esitada.

Lõige 45 defineerib, mida tähendab mõiste sotsiaalne innovatsioon käesoleva määruse lõikes,

sest sotsiaalset innovatsiooni võib erinevalt mõista ja kirjeldada. Ühtset, rahvusvaheliselt kokku

lepitud definitsiooni sotsiaalsele innovatsioonile ei ole4, kuid valdavalt jagatakse arusaama, et

selle fookus on ühiskondlike vajaduste rahuldamisel ning uute mõjusate lahenduste loomisel,

mille tulemusel tekivad ka uued sotsiaalsed suhted või koostöövormid. Need võivad olla näiteks

uued teenused, koostöövormid, tooted või protsessid, mille eesmärk on inimeste heaolu ja

ühiskonna sidususe suurendamine. Täpsemad kriteeriumid on sätestatud lisas 5. Selle alusel

peab projektil olema laiem sotsiaalne mõju ehk projekt on ühiskondlikke probleeme vähendav

ja uudseid tegevusvorme võimaldav (kriteerium 1), ühiskonnaliikmete tegutsemisvõimet ja

heaolu suurendav (kriteerium 2); aja- ja asjakohast konteksti, sihtrühma olukorda ja sobivaimat

tuge arvestav (kriteerium 3); inimene kui oma vajadustes tervik lähenemine ehk sektorite ja

tasandite koostööülesust suurendav (kriteerium 4); koosloomet, koostoimet ja võrdset

partnerlust võimaldav (kriteerium 5) ning kogemuste analüüsi ja uut teadmust ning tulemuste

levitamist võimaldav (kriteerium 6). Kriteeriumide selgitamiseks on enesehindamisvormis (lisa

5) 12 küsimust, kus tuleb kinnitada, et neid kriteeriume järgitakse.

Eelnõu punktiga 6 täiendatakse määruse § 4 lõikega 8.

4 Sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskus - SA KÜSK

6

Lõige 8 sätestab, et § 4 lõike 1 punkti 7 toetavate tegevuste puhul on 16–29-aastastele noortele

ennetustegevused ja -teenused (sekkumised) abikõlblikud, kui need on sihtrühmale näidustatud

ja on tõendatud, et need aitavad ära hoida väljalangemist haridusest või toetavad jõudmist

haridusse või tööturule. Sekkumised peavad olema suunatud noortele, kellel on kirjeldatud

probleem juba ilmnenud. Sekkumine peab ennetama probleemi edasist süvenemist ja muude

seotud probleemide teket.

Toetatakse sekkumisi, mis on läbinud Eesti ennetuse teadusnõukogu hindamise. Hinnatud

sekkumised leiab ennetuse teadusnõukogu kodulehelt.

Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse § 5 lõikega 21, mille kohaselt rahastatakse § 4 lõike

1 punktis 4 nimetatud tegevust lisas 7 sätestatud rahastuskorras ja standardiseeritud ühikuhinna

alusel. Tegevused on abikõlblikud ühendmääruse § 19 lõike 1 alusel, lähtudes lisa 7

„Rahastuskord“ tingimustest.

Tegevuse rahastuskorraga kehtestatakse standardiseeritud ühikuhind, mis on maksimaalselt

4303 eurot isiku kohta. Samuti on sätestatud, et tegelike kulude alusel kulusid rohkem ei

hüvitata, kuna ühikuhinnas on arvestatud kõiki toetuse saajal tegevuse elluviimisel tekkivaid

kulusid (sellele ei kohaldu ühtne määr 7%). Tegevuse rahastamiseks kehtestatav

standardiseeritud ühikuhind rakendub kogu projekti perioodil ega ole ajas korrigeeritav, kuna

selle väljatöötamisel on juba arvestatud kogu rahastusperioodi tarbijahinnaindeksi kasvu

prognoosiga. Ühikuhinna väljatöötamisel on aluseks võetud eelmisel perioodil Euroopa

Sotsiaalfondist rahastatud avatud taotlusvoorude määruse „Tööalast konkurentsivõimet

suurendavad teenused“5 alusel rahastatud § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse

tulemuspõhise vooru standardiseeritud ühikuhind, mida on korrigeeritud viimaste aastate

tarbijahinnaindeksi muutuste ja Eesti Panga inflatsiooniprognooside järgi.

Eelnõu punktiga 8 täiendatakse § 5 lõiget 5, lisades loetelusse lisaks ühikuhinnale

standardiseeritud ühikuhinna, kuna muudatusega lisatakse määruses juba sätestatud

tööturutoetuse (sõidu- ja majutustoetus ning stipendium) ühikuhindadele uus standardiseeritud

ühikuhind määruse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse kulude katmiseks.

Eelnõu punktiga 9 täiendatakse määruse § 5 lõiget 20 ning sätestatakse, et määruse § 4 lõike 1

punktis 6 nimetatud tegevuse puhul, mille eesmärk on sotsiaalse innovatsiooni kaudu parandada

tervisepiiranguga inimeste tööle saamise ja tööl püsimise võimalusi, ei piirata projektiga seotud

tegevuste tarbeks kasutatavate veebilehtede loomise või ligipääsetavaks muutmise kulude

suurust. Selle erandi eesmärk on anda toetuse saajatele võimalus kasutada oma sihtrühma

hüvanguks laiemalt ka veebilehtede võimalusi. Näiteks võib olla toetuse saajatel vaja

suuremamahuliselt kohandada veebilehti ligipääsetavuse eesmärgil või luua veebikeskkondi,

mis näiteks koondavad erinevaid müüjaid ja teenuseosutajaid, kes turustavad erivajadustega

inimeste töid või pakuvad teenuseid erivajadustega inimestele või nendega koos.

Eelnõu punktiga 10 täiendatakse määruse § 5 lõike 22 sõnastust, lisades loetellu ka määruse

§ 4 lõikesse 1 lisatud punktis 7 sätestatud tegevuses osalejad. Muudatusega tagatakse neile

ligipääs veel vähemalt neli kuud pärast tööle või õppima asumist järgmistele teenustele:

psühholoogiline nõustamine, võlanõustamine ja tugiisikuteenus.

Eelnõu punktiga 11 täiendatakse määruse § 5 lõigetega 24–27.

5 Tervise ja tööministri 08.05.2018. a määrus nr 20.

7

Lõige 24 sätestab, et kui § 4 lõike 1 punktis 6 sätestatud tegevuses osaleja asub õppima või

tööle projektis osalemise ajal, on tal õigus jätkata osalemist projektis selle abikõlblikkuse

perioodi lõpuni. Uus säte täpsustab määruse tingimusi, andes selge suunise § 4 lõike 1 punkti 6

alusel toetatud tegevuses osaleja kohta, kes võib projekti alguses olla nii töötav kui ka

mittetöötav (samuti õppiv või mitte õppiv) tervisepiiranguga inimene, et projekti kestel muutuv

tööturustaatus ei mõjuta projektis osalemise jätkamist. Näiteks kui tervisepiiranguga töötu

inimene saab projekti kestel tööle või kui töötav tervisepiiranguga inimene vahetab töökohta

või jääb töötuks, on oluline jätkata toetava tegevuse osutamist. Sama tingimus puudutab ka

õppimist. Sel moel on võimalik toetada ka tervisepiiranguga inimeste hõives püsimist.

Lõige 25 sätestab, et kui § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuseks teeb toetuse saaja

investeeringuid, sealhulgas soetatakse tegevusvahendeid või kohandatakse ruume ja vahendeid

sihtrühmale ligipääsetavaks ja kasutatavaks, ei tohi need kulud moodustada rohkem kui 15%

projekti taotletavast abikõlblikust eelarvest. Projekti eesmärk on sihtrühma otsene toetamine.

Kuigi toetuse andmise põhieesmärk on toetada tegevusi, mis aitavad tervisepiiranguga

inimestel tööle saada või tööl püsida, võib projekti elluviimisel tekkida vajadus teha ka

investeeringuid või soetada tegevusvahendeid, et sihtrühma paremini toetada ja kaasata.

Investeeringuid võib teha otseselt projektiga seotud tegevuste tarbeks. Projekti raames ei toetata

tööandja tööruumide või -vahendite kohandamist, selleks saab tööandja toetust küsida

töötukassalt.

Lõige 26 sätestab, et kui § 4 lõike 1 punkti 6 kohaste tegevustega arendatakse sihtrühmani

jõudmiseks, vajaduste väljaselgitamiseks või toetamiseks erinevaid metoodikaid, ei tohi nende

kulud moodustada rohkem kui 10% projekti taotletavast abikõlblikust eelarvest. Projekti

eesmärgi põhirõhk on sihtrühma otsesel toetamisel. Samas eeldab tegevuse aluseks olev

sotsiaalne innovatsioon uuenduslikke lähenemisi, mistõttu on vaja tagada võimalus arendada

ka metoodikaid.

Lõige 27 sätestab, et kui § 4 lõike 1 punkti 6 kohases tegevuses tellitakse uuringuid ja analüüse

tegevuste (sh valitud metoodikate) tulemuste ja mõju hindamiseks, ei tohi need kulud

moodustada rohkem kui 5% projekti taotletavast abikõlblikust eelarvest. Projekti eesmärgi

põhirõhk on sihtrühma otsesel toetamisel. Samas eeldab tegevuse aluseks olev sotsiaalne

innovatsioon kogemuse talletamist ja analüüsi, et jagada uusi teadmisi teiste osalistega.

Lõige 28 sätestab, et olukorras, kus taotleja koos partneritega viib samal ajal paralleelselt ellu

§ 4 lõike 1 punktides 1 ja 7 nimetatud tegevusi, saab samale noorele teenust osutada ühes

projektis korraga. Piirang aitab vältida topeltrahastamise riski. See omakorda tuleneb

abikõlblikkuse reeglitest, kus topeltrahastamine ei ole võimaldatud.

Eelnõu punktiga 12 täiendatakse määruse § 6 lõike 2 sõnastust, sätestades, et uuringute ja

analüüside abikõlbmatust ei kohaldata lisaks § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele § 4

lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuste puhul. Punktis 6 nimetatud tegevuste elluviimise aluseks

on sotsiaalne innovatsioon, mis eeldab kogemuse analüüsi ja selle alusel uue teadmise jagamist

huvitatud osalistele, et tegevuste mõju geograafilist ulatust laiendada. Eelkõige on silmas

peetud, et projektide kaudu saadud kogemusest saavad õppida ka teised sarnase sihtrühmaga

tegelevad asutused.

Eelnõu punktiga 13 täiendatakse määruse § 7 lõike 3 sõnastust, sätestades § 4 lõike 1 punktide

4 ja 7 tegevuste abikõlblikkuse perioodidena vastavalt 18 ja 24 kuud. Võrreldes teiste

tegevustega sätestatakse punkti 4 tegevusele lühem abikõlblikkuse periood, arvestades

kavandatud tegevuse olemust.

8

Eelnõu punktiga 14 täiendatakse määruse § 8 lõikega 11, sätestades § 4 lõike 1 punktides 4, 6

ja 7 nimetatud tegevustele minimaalse toetuse piirmääraks 100 000 eurot projekti kohta. Punkti

4 tegevusele, mis on suunatud mittetöötavate vähemalt 55-aastaste inimeste konkurentsivõime,

tööle saamise ja tööl püsimise toetamisele, sätestatakse madalam minimaalne toetussumma

tegevuse kavandatud kestusest (12 kuud) ning määratud abikõlblikkuse perioodist (18 kuud).

Punktide 6 ja 7 tegevustele sätestatakse minimaalse toetuse piirmäär 100 000 põhjusel, et

tegemist võib olla ka väikeprojektidega ehk väiksema toe vajadusega (näiteks Hiiumaal jne) ja

kõrgem minimaalse toe piirmäär võib taotlemist takistada. Punkti 7 tegevuse korral sõltub see

ka kavandatud tegevuse kestusest (kuni 24 kuud).

Eelnõu punktiga 15 täiendatakse määruse § 8 lõike 2 punkti 2, millega kehtestatakse lisaks

määruse § 4 lõike 1 punkti 2 kohasele tegevusele ka § 8 lõike 2 punktides 3 ja 7 nimetatud

tegevustele maksimaalseks toetussummaks 300 000 eurot projekti kohta. Punkti 7 tegevuse

puhul tuleneb see summa avatud taotlusvooru rahalisest võimalusest ja eesmärgist tagada

tegevuse laiaulatuslikum regionaalne kättesaadavus. Lisaks tuleneb see sellest, et punkti 7

tegevusele eelnenud § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusega võrreldes toetatakse projekte

48 kuu asemel kuni 24 kuud. Punkti 4 tegevuse toetuse maksimaalne summa 300 000 eurot

projekti kohta tunnistatakse kehtetuks ning sellele kehtestatakse määruse § 8 lõikega 21 uus

maksimaalne toetussumma, uus ülempiir sätestatakse projekti ja abikõlblikkuse kestuse järgi.

Eelnõu punktiga 16 täiendatakse määruse § 8 lõikega 21, sätestades § 4 lõike 1 punktis 4

nimetatud tegevusele maksimaalseks toetussummaks 200 000 eurot projekti kohta. Sellele

tegevusele kehtestatakse madalam toetuse ülempiir võrreldes teiste tegevustega, kuna

projektide rakendamise periood on lühem ja abikõlblikkuse kestus piiratud. Toetuse piirmäära

määramisel on arvesse võetud tegevuse elluviimiseks kehtestatud standardiseeritud ühikuhinda

ning vooru rahalisi vahendeid, sealhulgas võimalike rahastatavate projektide arvu.

Maksimaalse toetussumma suurendamine vähendaks rahastatavate projektide arvu, mis

omakorda mõjutaks teenuse kättesaadavust, projekti elluviijate mitmekesisust ja võimalikku

regionaalset jaotust. Alates tegevuse määruses sätestamisest ei ole sellega seotud taotlusvoore

seni avatud, mistõttu tegevuse tingimuste muutmine ei tekita voorude vaheliselt ebavõrdust,

lisa ootamatult koormust või tekita muud erinevust sama tegevuse taotlusvoorude vaheliselt.

Eelnõu punktiga 17 täiendatakse määruse § 8 lõike 2 punkti 3, sätestades lisaks määruse § 4

lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevusele ka punktis 6 nimetatud tegevusele maksimaalseks

toetussummaks 250 000 eurot projekti kohta. See summa sõltub avatud taotlusvooru rahalisest

võimalusest ja eesmärgist tagada tegevuse laiaulatuslikum regionaalne kättesaadavus.

Eelnõu punktiga 18 täiendatakse määruse§ 10 punkti 11.

Punkt 11sätestab, et määruse § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse puhul ei või taotleja olla

kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav asutus. Punktis 7 nimetatud tegevuseks võib toetust

taotleda juriidiline isik, valitsusasutus või selle hallatava riigiasutus, kohaliku omavalitsuse

üksus või selle asutus. Kuna kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav asutus ei saa olla taotlejaks

määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse korral, ei saa ta taotleda toetust ka punktis 7

nimetatud jätkutegevusele. Kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav asutus saab olla nendes

tegevustes partner, mistõttu on tema ja partneri tegevustega kaasnevad kulud abikõlblikud.

Eelnõu punktiga 19 täiendatakse määruse § 10 lõikega 12, sätestades, et § 4 lõike 1 punktis 6

nimetatud tegevuseks saab toetust taotleda mittetulundusühing või sihtasutus, mille põhikirjas

nimetatud eesmärk või tegevused viitavad tervisehäiretega või puuetega või erivajadustega

9

inimeste esindamisele, toimetuleku toetamisele või toetavate tegevuste või teenuste

pakkumisele. Taotlejate ringi kitsendamine ja näiteks muude juriidiliste isikute väljajätmine

aitab pakkuda väiksematele sotsiaalsetele ühingutele võimalust toetust taotleda ja saada ning

selle kaudu nende tegevussuutlikkust suurendada. Mittetulundusühingud ja sihtasutused on tihti

kõige lähemal haavatavatele sihtrühmadele ja teavad kõige paremini nende vajadusi.

Taotleja tingimustele vastamise kontrollimine põhikirjas nimetatud eesmärkide või tegevuste

järgi, mitte näiteks äriregistris märgitud põhitegevusala või katusorganisatsioonide (nt Eesti

Puuetega Inimeste Koda või Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik) liikmelisuse järgi tuleneb

asjaolust, et mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis tegelevad ülal mainitud tegevustega,

järgivad küll sotsiaalse ettevõtluse põhimõtteid, kuid tihtipeale ei ole end määratlenud kui

sotsiaalne ettevõte või ei ole võrgustiku liikmed. Ka äriregistris on mittetulundusühingute ja

sihtasutuste põhitegevusalad väga erinevalt määratletud ja üldised, mistõttu ei ole võimalik

nende järgi kontrollida tingimustele vastamist, ning ainult põhitegevusaladele tuginedes võib

osa organisatsioone taotlemise võimalusest ilma jääda ning teisalt võivad toetust saada

organisatsioonid, kes reaalselt tervisepiirangute või erivajadustega inimestega ei tegele.

Määruse koostamisel tutvuti nende mittetulundusühingute ja sihtasutuste põhikirjadega, mis

võiksid olla potentsiaalsed taotlejad. Nende põhikirjade sarnasusi analüüsides leiti, et toetuse

saamise tingimustele vastamist on kõige parem kontrollida põhikirjas nimetatud eesmärkide või

tegevuste järgi, mis viitavad tervisehäiretega või puuetega või erivajadustega inimeste

esindamisele, toimetuleku toetamisele või toetavate tegevuste või teenuste pakkumisele. Sätet

sõnastades on püütud järgida, et võimalikult paljudel organisatsioonidel, mis tegelevad

tervisepiirangute või erivajadustega inimestega, oleks võimalik taotlusvoorus osaleda.

Eelnõu punktiga 20 täiendatakse määruse § 10 lõiget 3, sätestades, et lisaks määruse § 4 lõike 1

punktis 1 nimetatud tegevusele on § 4 lõige 1 punktis 7 nimetatud tegevuse puhul vaja

arvestada, et kui taotlejaks on muu isik kui kohaliku omavalitsuse üksus, peab taotleja

partnerina kaasama selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille territooriumil hakatakse tegevusi

ellu viima. See on tingitud asjaolust, et ainult kohalike omavalitsuste kaudu on võimalik

noortegarantii tugisüsteemi ellu viia.

Eelnõu punktiga 21 täiendatakse määruse § 10 lõikega 41, sätestades, et § 4 lõike 1 punktis 7

nimetatud tegevuse puhul peab taotleja olema varem saanud toetust § 4 lõige 1 punktis 1

nimetatud tegevuseks. Tegemist on punktis 1 nimetatud tegevuse jätkuprojektiga, st taotlejad

on varem kinnitanud tegevuseks vajalike tööpõhimõtete ja vastavuskriteeriumide järgimist.

Kohalikud omavalitsused, mis ei ole selle tegevuse kaudu varem tuge saanud, saavad liituda

partnerina.

Eelnõu punktiga 22 muudetakse määruse § 10 lõiget 5, jättes § 4 lõike 1 punkti 4 tegevuse

välja nende tegevuste loetelust, mille elluviimiseks saab taotleja toetust ühe korra. Kuna

tegemist on ühikuhinna alusel tulemuse põhjal rahastatud tegevustega, mille kestus on lühem

kui teistel toetatavatel tegevustel, võimaldab see perioodi jooksul kuulutada välja samale

tegevusele mitu taotlusvooru ning võib olla asjakohane, et sama elluviija saab toetust mitu

korda.

Eelnõu punktiga 23 täiendatakse määruse § 10 lõikega 6, sätestades, et § 4 lõike 1 punktis 4

nimetatud tegevuse elluviimiseks saab taotleda toetust ühes taotlusvoorus ühe korra. Võrreldes

kehtiva korraga on tegemist leebema lähenemisega, mis võimaldab vooru korduval avamisel

toetuse saajal järgmises voorus taas toetust taotleda.

10

Eelnõu punktiga 24 täiendatakse määruse § 12 lõike 1 punkti 4, sätestades, et lisaks § 4 lõike 1

punktis 1 nimetatud tegevusele on § 4 lõige 1 punktides 6 ja 7 nimetatud tegevustes osalenute

rakendumise määr 25%.

Punktis 6 nimetatud tegevuse puhul on 25% määr sätestatud põhjusel, et tegemist on

haavatavamas olukorras sihtgrupiga, kelle takistusi tööturule jõudmisel või seal püsimisel ei

pruugi olla võimalik täielikult minimeerida nende terviseprobleemide olemuse ja tõsiduse tõttu.

Seetõttu vajab kõnealune sihtrühm pikemaajalist ja intensiivsemat tuge. Lisaks mõjutavad

tervisepiirangute või erivajadustega inimeste hõivesse jõudmist ka ühiskondlikud arusaamad ja

valmisolek neid tööturule kaasata.

Punktis 7 nimetatud tegevuse puhul on madalam 25% määr sätestatud seetõttu, et tegemist on

haavatavamas olukorras sihtrühmaga, kelle jõudmine tööturule eeldab esmalt ebasoodsast

olukorrast väljumist ning kes võib vajada pikemaajalist ja intensiivsemat tuge. Näiteks erialase

hariduseta noorte puhul on vaja need noored pigem haridusteele tagasi suunata või peavad nad

tööturule jõudmiseks läbima täiendkoolitusi. Lisaks rakendub 2025. a sügisel õppimiskohustuse

ea muudatus, millega tõuseb õppimiskohustuslik vanus 16 aasta asemel 18. eluaastani ning

seetõttu suureneb sihtrühma kuuluvate noorte hulk, kes peavad täitma õppimiskohustust.

Tegevuse tulemusel suunatakse nad pigem tagasi haridusteele.

Eelnõu punktiga 25 täiendatakse määruse § 12 lõiget 1 punktidega 6 ja 7, sätestades, et § 4

lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul peab taotleja esitama koos taotlusega lisa 5,

põhikirja või lingi põhikirjale, et teha tehnilist vastavaks tunnistamist. Paragrahvi 4 lõike 1

punktis 7 nimetatud tegevuse puhul peab taotleja esitama koos taotlusega lisa 10. Esitatud lisad

5 ja 10 näitavad, et taotlejad lähtuvad tegevuste elluviimisel etteantud kriteeriumidest.

Nimetatud tegevuste puhul rakendatakse vastavushindamist, milles on kuus kriteeriumi ja 13

alaküsimust.

Eelnõu punktiga 26 täiendatakse määruse § 12 lõikega 11, sätestades andmekoosseisud, mida

peab sisaldama määruse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks toetuse taotlus. Lähtudes

standardiseeritud ühikuhinnast ja tegevusele kehtestatud maksete loogikast, mis on sätestatud

määruse lisas 7, on taotlemisel oluline märkida projektis osalejate arv, millest moodustub

projekti kogueelarve ning millele tuginedes sooritatakse taotluse rahuldamise otsuse korral

projekti väljundi põhjal alustamise osamakse, vt täpsemalt lisa 7 „Rahastuskord“ punkt 2.4.1.

Eelnõu punktiga 27 täiendatakse määruse § 16 lõigetega 41 ja 42.

Lõige 41 sätestab, et rakendusüksus saab tunnistada § 4 lõige 1 punktis 6 nimetatud tegevuseks

esitatud taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud määruse §-s 12 sätestatud nõuded ja see

vastab lisas 5 sätestatud kriteeriumidele ehk on saanud positiivse hinnangu. Vastavushindamise

teevad rakendusüksuse nimetatud eksperdid. Positiivse tulemuse saab, kui taotleja on vastanud

vastavushindamise kriteeriumide punktides 1–6 iga kriteeriumi korral „jah“ ning andnud

vajaduse korral ekspertide hinnangul hindamiseks vajalikud selgitused. Selleks vormistavad

eksperdid oma hinnangu lisa 6 vormil (lisa 6 kriteeriumid 1–6). Lisa 6 koosneb kahest osast,

millest esimene peab vastama § 16 lõikele 41 (ekspertide hinnang lisa 5 nõuetele vastavuse

kohta) ja teises osas kajastatakse § 17 lõige 101 valikukriteeriumide alusel hindamise tulemused.

Mõlemaid osi hindavad ja täidavad lisas 6 esitatud vormil eksperdid.

Lõige 42 sätestab, et rakendusüksus saab tunnistada § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuseks

esitatud taotluse vastavaks, kui on täidetud määruse §-s 12 sätestatud nõuded ja see vastab lisas

10 sätestatud kriteeriumidele ehk on saanud positiivse hinnangu. Vastavushindamise teeb

11

Sotsiaalkindlustusamet. Positiivse tulemuse saab, kui taotleja on vastanud vastavushindamise

kriteeriumide punktides 1–6 iga kriteeriumi korral „jah“ ning andnud vajaduse korral

Sotsiaalkindlustusameti hinnangul piisavad selgitused. Selleks vormistab

Sotsiaalkindlustusamet oma hinnangu lisas 11 oleval vormil (lisa 11 kriteeriumid 1–6). Lisa 11

koosneb kahest osast, millest esimene peab vastama § 16 lõikele 42 (Sotsiaalkindlustusameti

hinnang lisa 10 nõuetele vastavuse kohta) ja teises osas kajastatakse § 17 lõike 102

valikukriteeriumide alusel hindamise tulemused. Mõlemaid osi hindab ja täidab lisas 11 esitatud

vormil Sotsiaalkindlustusamet.

Eelnõu punktiga 28 täiendatakse määruse § 16 lõike 5 sõnastust, sätestades, et lisaks § 4 lõike 1

punktis 1 nimetatud tegevustele esitab Sotsiaalkindlustusamet § 4 lõige 1 punktis 7 nimetatud

tegevuse puhul oma hinnangu lisa 10 vastavuse kohta kümne tööpäeva jooksul.

Eelnõu punktiga 29 täiendatakse määruse § 17 lõiget 4, sätestades, et § 4 lõike 1 punktis 4

nimetatud tegevust hindavad eksperdid, lähtudes lisas 8 sätestatud valikukriteeriumidest. Vooru

tarbeks on loodus eraldi valikukriteeriumid, mis on kooskõlas määruses kinnitatud

valikukriteeriumidega, kuid võimaldavad taotlusi hindavatel ekspertidel selgemalt keskenduda

hinnatava vooru eripärale selle sihtrühmast lähtudes. Mistõttu on kriteeriumi siseselt,

põhiväärtust muutmata, vooru vaatest olulise teema rõhutamiseks selle alakriteeriumide

väärtuseid kombineeritud üheks või muudetud nende väärtust.

Eelnõu punktiga 30 täiendatakse määruse § 17 lõikega 41, sätestades, et § 4 lõike 1 punktis 6

nimetatud tegevuse korral peavad eksperdid saavutama hinnangus konsensuse ning kohustuvad

esitama täidetud ja digitaalselt allkirjastatud vastavushindamise vormi rakendusasutusele 14

kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest. Hindamiseks kasutavad eksperdid

lisas 6 kehtestatud vastavushindamise vormi.

Eelnõu punktiga 31 täiendatakse määruse § 17 lõigetega 101 ja 102.

Lõikes 101 sätestatakse, et § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse taotlust hinnatakse lõikes 1

nimetatud valikukriteeriumide järgi, andes hindepunkte skaalal 0–1. Skaala hinnang 0 vastab

sõnale „ei“ ning 1 vastab sõnale „jah“. Hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel saadud

koondhinne on vähemalt 5 punkti. Hindamise tulemus kajastatakse lisa 6 kohasel vormil (lisa

6 kriteerium 7) ning eksperdid esitavad selle rakendusüksusele kümne tööpäeva jooksul projekti

hindamiseks saamisest. Eksperdid hindavad vaid neid taotlusi, mis läbivad vastavuskontrolli,

sealhulgas § 16 lõike 41 ehk lisa 5 kriteeriumide 1–6 alusel. Lisa 6 on kaheosaline, millest

esimene pool on lisa 10 kohane ekspertide hinnang nõuetele vastavuse kohta ja teine osa

valikukriteeriumide alusel hindamise tulemuse kajastamine. Seega § 16 ja lisa 10 on nõuetele

vastavuskontrolli etapp ning § 17 lõike 101 kohaselt hinnatakse ainult neid taotlusi, mis on

läbinud vastavuskontrolli. Kui taotlus ei vasta § 16 lõike 41 nõuetele, siis eksperdid ei tee § 17

kohast hindamist. Eksperdid esitavad vastavushindamise vormi ühe korra.

Lõikes 102 sätestatakse, et § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse puhul hinnatakse taotlust

lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide järgi, andes hindepunkte skaalal 0–1. Skaala hinnang 0

vastab sõnale „ei“ ning 1 on vastab sõnale „jah“. Hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel

saadud koondhinne on vähemalt 5 punkti. Hindamise tulemus kajastatakse lisa 11 kohasel

vormil (lisa 11 kriteerium 7) ja selle edastab Sotsiaalkindlustusamet rakendusüksusele kümne

tööpäeva jooksul projekti hindamiseks saamisest. Sotsiaalkindlustusameti hindab vaid neid

taotlusi, mis on läbinud vastavuskontrolli, sealhulgas § 16 lõike 42 ehk lisa 11 kriteeriumide 1–

6 alusel. Lisa 11 on kaheosaline, millest esimene pool on lisa 10 kohta Sotsiaalkindlustusameti

hinnang nõuetele vastavuse kohta ja teine osa valikukriteeriumide alusel hindamise tulemuse

12

kajastamine. Seega § 16 ja lisa 10 on nõuetele vastavuskontrolli etapp ning § 17 lõike 102 järgi

hinnatakse ainult neid taotlusi, mis on läbinud vastavuskontrolli. Kui § 16 lõike 42 nõuetele ei

vasta, siis Sotsiaalkindlustusamet ei tee § 17 kohast hindamist. Sotsiaalkindlustusamet esitab

vastavushindamise vormi ühe korra.

Eelnõu punktiga 32 täpsustataksemääruse §17 lõike 11 sõnastust, sätestades, et § 4 lõike 1

punktides 6 ja 7 nimetatud tegevuste puhul annab rakendusasutus taotlejatele ekspertide või

Sotsiaalkindlustusameti esitatud küsimustele vastamiseks kuni kümme tööpäeva. Selle võrra

pikeneb taotluse menetlemise aeg.

Eelnõu punktiga 33 lisatakse § 18 lõikesse 1 punktid 4 ja 5, sätestades, et § 4 lõike 1 punktide

6 ja 7 tegevuste puhul, mis on vastavushindamisega hinnatavad tegevused, peavad olema

saavutatud § 16 lõikes 4 sätestatud nõuded ning § 17 lõike 101 või 102 kohaselt positiivne

hinnang.

Eelnõu punktiga 34 lisatakse § 24 lõige 11, sätestades, toetuse kasutamisega seotud aruannete

esitamise korra erisus määruse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusele. Sätte kohaselt tuleb

tegevus 4 korral taotlejal esitada aruanded projekti elluviimise kohta vastavalt lisas 7

sätestatule.

Eelnõu punktiga 35 täiendatakse § 25 lõikega 31, millega sätestatakse määruse § 4 lõike 1

punktis 4 nimetatud tegevusele toetuse maksemise erisus lähtudes lisast 7.

Eelnõu punktiga 36 loetakse § 30 tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2, mis

sätestab sätete osalise tagasiulatuva jõustumise alates 10. maist 2025.

Tagasiulatuvalt rakendatakse määruse muutmise eelnõu punktis 2 sätestatud § 4 lõike 1 punkti

3 muudatust ja punktis 4 sätestatud § 4 lõikeid 42–44, mis käsitlevad tegevuste osutamist

mittetöötavate rändetaustaga inimeste ning romade sihtrühmale ja sihtrühma tõendamist. Uut

taotlusvooru ei ole rändetaustaga inimestele selle määruse alusel plaanis välja kuulutada.

Eelnõu punktiga 37 sätestatakse määruse uued lisad.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega, juhindudes eelkõige Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusest (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi

ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1057,

millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr

1296/2013.

4. Määruse mõjud

Määrusega muudetakse Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondidest

rahastatavates avatud taotlusvoorudes toetuse andmise tingimusi (meetme 21.4.2.3 „Kõrge

tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ ja sellega seotud sekkumise „Tööturu struktuursete

probleemide lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul

osalemise toetamine“ elluviimiseks). Toetuse saajad on projektide elluviijad (sõltuvalt projekti

13

tegevustest ja selle sihtrühmast kas juriidiline isik, vallavalitsus või selle hallatav riigiasutus,

kohaliku omavalitsuse üksus või selle asutus, mittetulundusühing või sihtasutus). Projektide

eesmärk, mille toetuse saajad peavad saavutama, on parandada tööotsijate, noorte ja pikaajaliste

töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse

kuuluvate inimeste tööle saamise võimalusi.

Võrreldes kehtiva määrusega laiendatakse toetatavate tegevuste loetelu ning määruse jõustudes

on võimalik toetust taotleda lisaks kehtivatele tegevustele ka: (1) tegevusteks, mille eesmärk

on sotsiaalse innovatsiooni kaudu tervisepiiranguga inimeste tööle saamise ja tööl püsimise

võimaluste parandamine ning (2) lisa- ja jätkutegevusteks, mille eesmärk on suurendada

mittetöötavate 16–29-aastaste noorte (edaspidi noorte) tööalast konkurentsivõimet, toetades

nende tööle või haridusse liikumist ning suunates vajaduse korral tegevusi ka nende

tugivõrgustikule. Viimasena nimetatu puhul on tegemist lisa- ja jätkutegevustega neile toetuse

saajatele, kes on varem juba saanud toetust noorte tööalase konkurentsivõime parandamiseks

(§ 4, lõige 1, punkt 1). Määrusega muudetakse ka vähemalt 55-aastastele ja vanematele

mittetöötavate inimeste tööalase konkurentsivõime suurendamiseks suunatud tegevuste

tingimusi (nt kulude hüvitamine tegelike kulude asemel standardiseeritud ühikuhinna alusel;

projekti abikõlblikkuse perioodi vähendamine 36 kuult 18 kuule; toetuse minimaalse summa

vähendamine 200 000 tuhandelt 100 000-le ning maksimaalse toetussumma vähendamine

300 000 tuhandelt 200 000-le).

Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud

Mõju sihtrühmad: (1) tervisepiiranguga inimesed, (2) 16–29-aastased mittetöötavad noored

ning (3) 55-aastased ja vanemad mittetöötavad inimesed.

Tervisepiiranguga inimeste sihtrühma kuuluvad inimesed, kelle tervislik seisund takistab tööle

saamist, seejuures ei pea inimesel olema tuvastatud töövõime vähenemist või puuet, vaid piisab

sellest, kui sihtrühma kuuluv inimene kinnitab enda tööle saamist või tööl püsimist

raskendavate tervisepiirangute olemasolu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Statistikaameti sotsiaaluuringu andmetel oli 2024. a kõikidest vähemalt 16-aastastest inimestest

igapäevategevus mõningal või suurel määral piiratud 31,4%-l6. Võttes arvesse, et 2024. a oli

Statistikaameti andmetel 16–74-aastaseid tööealisi inimesi Eestis kokku 999 5007, on

igapäevategevustega toimetulekul takistusi ca 314 000 inimesel.

Noortele suunatud lisa- ja jätkutegevuste sihtrühma kuuluvad mittetöötavad 16–29-aastased

noored. Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli 2024. a 16–29 aastaseid noori kokku 193 700, kellest

70 500 noort olid mitteaktiivsed (mitteaktiivsete hulka kuuluvad ka õppivad noored) ning

17 500 töötud ehk kokku oli mittetöötavaid noori 88 0006. Sama vanusgrupi töötuse määr oli

2024. a 14,2%, mis on viimase kuue aasta kõrgeim näitaja ning ligi kaks korda kõrgem kui 15–

74-aastaste töötuse määr (7,6%)6. Noortele suunatud lisa- ja jätkutegevuste projektide sihtrühm

on eelkõige siiski need noored, kes juba on haridusest või tööturult välja langenud või on

väljalangemise ohus (ning võivad seetõttu veel olla ametlikult õppuri staatuses). 2024. a oli

Eestis 16–29-aastaseid NEET noori 22 700, mis moodustab 11,7% kõikidest samasse

vanusgruppi kuuluvatest noortest (NEET määr)6. Alates 2023. a augustist kuni 2025. a

jaanuarini on Riigi Tugiteenuste Keskuse andmetel kehtiva määruse alusel toetatud kokku 21

6 Eesti Statistikaamet (2024). TH79: 16-AASTASED JA VANEMAD ELUKOHA JA TERVISESEISUNDI

JÄRGI. Veebilehel: TH79: 16-AASTASED JA VANEMAD ELUKOHA JA TERVISESEISUNDI JÄRGI.

Statistika andmebaas. 7 Eesti Statistikaamet (2024). Tööpoliitika näitajad. Veebilehel: https://tooturg.stat.ee/.

14

noortele suunatud projekti, mille käigus on toetatud ligi 1500 noort (unikaalsete noorte arv on

väiksem, kuna mõni noor võib olla vajanud tuge mitme projekti käigus).

Määrusega muudetakse ka vähemalt 55-aastaste ja vanemate mittetöötavate inimeste tööalase

konkurentsivõime parandamiseks suunatud tegevuste tingimusi. 55–898 aastaseid inimesi oli

2024. a Eesti tööjõu-uuringu andmetel kokku 431 800, kellest 9900 olid töötud (vanemad kui

74-aastased enam aktiivselt tööd ei otsi) ning 243 700 mitteaktiivsed (mitteaktiivsete hulka

kuuluvad ka pensionärid) ehk kokku oli 55–89-aastaseid mittetöötavaid inimesi 253 6006. 55–

74-aastaste töötuse määr oli 2024. a 5,4%, mis oli veidi madalam kui üldine töötuse määr (15–

74-aastaste töötuse määr oli 7,6%)6. Kuna kehtiva määruse alusel ei ole nimetatud

sihtrühmadele avatud taotlusvoore korraldatud, siis ei avalda muudatused sihtrühmale võrreldes

kehtiva olukorraga olulist mõju. Sama sihtrühma tööalase konkurentsivõime suurendamiseks

kuulutati 2020. a juunis välja taotlusvoor varasema määruse alusel, mille käigus sai toetust kuus

projekti ning milles osales kokku 446 inimest (14% neist katkestasid programmis osalemise

erinevatel põhjustel)9. LevelLabi8 tehtud uuringu põhjal oli vahetult pärast projektides

osalemist hõivesse liikunud 22% ning kuue kuu pärast 30% osalejatest10. Võttes arvesse

projektide ja neis osalevate sihtrühmade küllaltki piiratud mahtu, on kokkuvõttes muudatustest

mõjutatud sihtrühmade suurus siiski kogu potentsiaalsest sihtrühmast väike.

Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus

Projektides osalemine mõjutab muudatusest mõjutatud sihtrühmi positiivselt, kuna projektide

tegevustes osalemise tulemusel suureneb eelduslikult nende tööalane konkurentsivõime ja

paranevad võimalused tööd leida. Noorte puhul on varajane sekkumine eriti oluline, kuna

noorte suur tööpuudus mõjutab negatiivselt noore tulevikuväljavaateid ning suurendab töötuks

jäämise riski tema edasises elus. Mida kauem on inimene tööturult eemal, seda keerulisem ja

kulukam on teda tööturule tagasi tuua, kuivõrd aja jooksul langeb inimese töövalmidus ja

motivatsioon ning vananevad tema teadmised ja oskused, mis on olulised hõivesse liikumisel

ja tööhõives püsimiseks. Tööturule sisenemise ja regulaarse töötasu saamisega kasvavad

sihtrühma kuuluvate inimeste sissetulekud ning paraneb nende majanduslik toimetulek ja

sotsiaalne heaolu ning väheneb pikaajalise töötuse risk, samuti vaesusrisk. Töö leidmise korral

suurenevad kogu leibkonna tulud, mis parandab eelduslikult kogu leibkonna toimetulekut.

Ühtlasi aitavad avatud taotlusvoorudes elluviidavad tegevused vähendada elanikkonnarühmade

vahelist sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust ning luua võrdseid võimalusi ühiskonnaelus

osalemiseks. Tööalase konkurentsivõime suurendamine aitab omakorda vähendada

sihtrühmade sotsiaalset tõrjutust või selle süvenemist.

Taotlusvooru kavandamisel ja rakendamisel on arvestatud erinevate sihtrühmade võimalustega

tööturul. Projektides osalemine on sihtrühma kuuluvatele inimestele tasuta. Projektide

elluviijad peavad teenuste planeerimisel ja osutamisel arvestama kõikide sihtrühmade puhul, et

sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla näiteks liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega,

mistõttu tuleb tegevuste elluviimisel jälgida, et osalejatele oleks tagatud ligipääs tegevustele

olenemata nende erivajadusest. Tervisepiiranguga inimeste sihtrühmale suunatud projektide

8 Statistikaameti läbiviidavas tööjõu-uuringus on rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks rahvastik

vanuses 15–89, mistõttu on siinkohal vaadatud kuni 89-aastaseid inimesi, aga mitte vanemaid. 9 Õunapuu, T., Raun, M., Lauringson, D., Argus, L. (2023). Meetme 3.2 „Tööturuteenused tagamaks paremaid

võimalusi hõives osalemiseks“ tulemuspõhise vooru hindamine. Uuring. Tellija: Majandus-ja

Kommunikatsiooniministeerium. 10 Andmed töötamise kohta 6 kuud peale projektist väljumist olid andmete väljavõtu hetkeks (17.04.2023) olemas

54% osalenute kohta, kuna paljudel ei olnud programmist väljumisest veel 6 kuud möödas. Vahetult peale

programmist väljumist andmed olid andmed olemas 86% osalejate kohta, sh kõigi nende kohta, kes programmi ei

katkestanud.

15

puhul ei ole sihtrühma piiratud tuvastatud puude või vähenenud töövõime otsusega, vaid piisab

inimese tervisepiirangute kinnitamisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel arvestatakse nende võimaliku mõjuga

võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse

tegevusi olukorrast lähtudes. Toetatavate tegevuste raames osutatavate teenuste puhul

lähtutakse iga osaleja vajadustest ja püütakse kõrvaldada neid barjääre, mis neil on takistuseks

tööturule sisenemisel. Osa avatud taotlusvoorude abil elluviidavatest tegevustest (nt noortele

suunatud jätku- ja tugitegevused) viiakse ellu koostöös kohaliku omavalitsusega, mistõttu

võidakse projektis osalejatele osutada ka nende vajaduste põhjal avalikke teenuseid.

Kokkuvõttes on avatud taotlusvooru projektidel sihtrühma kuuluvatele inimestele positiivne

sotsiaalne ja majanduslik mõju. Samas, arvestades projektide küllalti väikest mahtu, võib mõju

ulatust tervikuna pidada väikeseks. Mõju sagedus on regulaarne projektide toimumise vältel,

kuid puudub muul ajal. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Majanduslikud mõjud

Mõju sihtrühmad: projektide elluviijad.

Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus.

Sõltuvalt projekti tegevustest ja selle sihtrühmast saab projektide elluviija olla kas juriidiline

isik, vallavalitsus või selle hallatav riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või selle asutus,

mittetulundusühing või sihtasutus. Noortele suunatud jätku- ja tugitegevuste puhul peab taotleja

olema saanud juba varem ehk kehtiva määruse järgi toetust (või olnud partner) noorte tööalase

konkurentsivõime suurendamiseks (§ 4, lõige 1, punkt 1). Seejuures ei või taotleja olla kohaliku

omavalitsuse üksuse hallatav asutus ning juhul, kui jätku- ja tugitegevuste puhul ei ole taotleja

kohalik omavalitsus ise, peab taotleja kaasama selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille

territooriumil hakatakse tegevusi ellu viima. Alates 2023. a augustist kuni 2025. a jaanuarini on

kehtiva määruse alusel toetatud kokku 21 noortele suunatud projekti ja kõikides maakondades

on toetatud vähemalt ühte projekti. Tervisepiiranguga inimeste sihtrühmale suunatud tegevuste

puhul saab taotleja olla mittetulundusühing või sihtasutus, mille põhikirjas nimetatud eesmärk

või tegevused viitavad tervisehäiretega või puuetega või erivajadustega inimeste esindamisele,

toimetuleku toetamisele või toetavate tegevuste või teenuste pakkumisele.

Määrusega muudetakse võrreldes kehtiva korraga 55+ vanusrühmale suunatud projektide

rahastamispõhimõtteid ning erinevalt teistele sihtrühmadele suunatud tegevustest rahastatakse

neid tegevusi standardiseeritud ühikuhinna alusel (teiste sihtrühmade puhul rahastatakse

sisutegevusi tegelike kulude alusel). Tegemist on tulemuspõhise rahastamise süsteemiga, kus

viimased 15% standardiseeritud ühikuhinnast makstakse projekti elluviijale välja siis, kui

projekti lõppedes on projekti kavandatud osalejatest vähemalt 40% jõudnud tööhõivesse.

Tegemist ei ole täiesti uue lähenemisega, kuna sarnast rahastamisskeemi kasutati ka varem

nimetatud sihtrühma puhul. LevelLabi8 uuringu kohaselt võimaldab selline rahastusmudel

kulude paindlikumat jaotamist ning parandada tulemusi, kuid analüüsi tulemused näitasid, et

rahastuskord oli sõnastatud liiga keeruliselt, mistõttu tehti ettepanek edaspidi seda lihtsustada.

Soovituste põhjal lihtsustatakse kehtestatava määrusega rahastuskorda. Võrreldes eelneva

perioodi (ESF 2014–2020) rahastusskeemiga kasutatakse 2021–2027 ESF+ perioodil

tulemuspõhises voorus vaid standardiseeritud ühikuhinda ning loobutakse kindlasummalisest

maksest. Lihtsustatud on ka toetuse väljamaksete süsteemi ning rakendatakse ettemaksepõhist

16

lähenemist. Väljundipõhine väljamakse tehakse kolmes osas, millele lisandub tulemuspõhine

väljamakse.11 Samuti on lihtsustatud projektide aruandlust.

Määrus mõjutab toetuse saajaid positiivselt, kuna annab rahalised võimalused projektide

elluviijatele tegevusteks, mille eesmärk on parandada tööotsijate, noorte ja pikaajaliste töötute

ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate

inimeste tööle saamise võimalusi. Määruse eesmärk on anda võimalus nendele toetuse saajatele,

kes soovivad ja suudavad pakkuda sihtrühmale lisatuge, lähtudes oma ekspertteadmistest ja

kogemustest. Lisaks sellele, et projektides osalejate tööhõivesse liikumise ja tööhõives

püsimise tulemusel paraneb sihtrühma enda majanduslik ja sotsiaalne toimetulek, mõjutab

hõivesse liikumine ka tervikuna majandust positiivselt – väheneb tööjõupuudus ning

pikaajaliste töötute, heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv, samuti saab

riik maksutulu tööjõumaksudest. Tervisepiiranguga inimeste sihtrühmale suunatud sotsiaalse

innovatsiooni projektide eesmärk on toetada ka sotsiaalmajandust ja sotsiaalset ettevõtlust.

Seejuures aitavad need projektid vähendada ühiskondlikke probleeme, toetavad uuenduslikke

tegevusi ning suurendavad koosloomet. Kokkuvõttes on muudatustel majandusele positiivne

mõju, kuid arvestades projektide piiratud mahtu, võib mõju ulatust tervikuna pidada siiski

väikeseks. Mõju sagedus on regulaarne avatud taotlusvoorude toimumise vältel, kuid puudub

muul ajal. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Mõjud regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele

Mõju sihtrühmad: (1) tervisepiiranguga inimesed, (2) 16–29-aastased mittetöötavad noored

ning (3) 55-aastased ja vanemad mittetöötavad inimesed

Mõjutatud sihtrühmade täpseid suurusi on käsitletud sotsiaalsete mõjude all. Kuigi avatud

taotlusvooru projektidele seatud tingimused ei ole regioonispetsiifilised, on nii töötuse määras,

tervisepiirangutega inimeste osatähtsuses kui ka NEET-olukorras noorte määras olulised

regionaalsed erinevused. Samas tuleb arvestada ka seda, et vastavate näitajate protsentuaalselt

suurem määr ei tähenda arvuliselt suuremat hulka sihtrühma esindajaid. Kuigi mitteaktiivsete

inimeste arv 2024. a vähenes võrreldes eelnenud aastaga, kasvas ligi 10 000 inimese võrra

töötute arv6. Statistikaameti andmetel oli töötuse määr Eestis 2024. a 7,6%, mida on 1,2

protsendipunkti enam võrreldes aastatagusega. Seejuures on töötuse määr kõrgeim Kirde-Eestis

(13,5%), kuid kõige rohkem on töötuid Põhja-Eestis6. 2024. a oli Eestis ca 57 000 töötut, kes

nii nagu ka mitteaktiivsed koonduvad peamiselt Põhja-Eesti piirkonda (27 000) 6. Lõuna-Eestis

oli töötuid 10 600 ning teistes piirkondades alla 10 0006.

Vähemalt 16-aastaste inimeste osakaal, kelle igapäevategevus on mõningal või suurel määral

piiratud, oli 2024. a suurim Kirde-Eestis (44,5%)6. Lõuna-Eestis oli vastav osakaal 36,4%,

Lääne-Eestis 35,5% ning madalaim Kesk-Eestis (31,1%) ja Põhja-Eestis (25,1%)6. 2024. a oli

Eestis NEET-olukorras noori (16–29-aastaseid), kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel, 22 700

ja NEET määr oli 11,7%6. Nii nagu mitteaktiivsed ja töötud, koondub ka põhituumik NEET-

olukorras noori Põhja-Eestisse (9500) ja Lõuna-Eestisse (5900), jäädes mujal Eesti

piirkondades 1200 ja 3300 vahele6. Arvestades, et projekte viiakse ellu küllaltki piiratud mahus,

11 LevelLabi uuringust tulenev soovitus oli rakendada toetuseskeemi 40-30-30 ning oluliselt suurendada toetuse

esmast makset, et projektid oleksid edukamad, ning tagada seeläbi enam vahendeid tegevuste käivitamiseks.

Soovitusele tuginedes rakendatakse taotlusvoorus ettemaksepõhist lähenemist, kus esimene makse moodustab

40% maksimaalsest eelarvest ning edasiste maksete suurused on 30% ja kuni 30%, kui saavutatud on 40% tööhõive

tulemus projekti lõpus või jaotatuna 15% projekti lõpus ja kuni 15% kuue kuu möödudes, kui 40% tööhõive

tulemust ei saavutatud projekti lõpuks.

17

on kokkuvõttes muudatustest mõjutatud sihtrühmade suurus siiski kogu potentsiaalsest

sihtrühmast väike.

Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus

Majandusarengu vaatenurgast on oluline, et igas piirkonnas oleks vajalike oskustega tööjõud.

Muudatuste mõju piirkondade regionaalarengule on kaudne, kuna sihtrühmad, kellele avatud

taotlusvoorud on suunatud, elavad eri piirkondades üle Eesti ning nende aktiveerimine ja

tööturule toomine on oluline regionaalsest paiknemisest olenemata. Piirkonnad, kus projektid

ellu viiakse, sõltuvad omakorda ka sellest, millise piirkonna jaoks on toetuse saajad projektid

disaininud.

Positiivne mõju regionaalarengule ilmneb töötute tööle aitamises ning mitteaktiivsete ja NEET-

sihtrühma noorte aktiveerimises, kuivõrd nende tööturule liikumine avaldab positiivset mõju

piirkonna majandusele ja toetab seeläbi regionaalarengut. Enam tuge vajavate sihtrühmade

aktiveerimine ja tööturule toomine ning nende hõives püsimise toetamine avaldab positiivset

mõju nii sihtrühma elukoha regioonile kui ka Eesti tööturule tervikuna. Määruse sihtrühmade

puhul on enamasti tegemist nende põhjalikumat tähelepanu vajavate probleemidega.

Samas ei ole avatud taotlusvoorude projektid ainsad, millega nimetatud sihtrühmade hõivesse

liikumist toetatakse. Lisaks pakub neile sihtrühmadele tööturul tuge ka töötukassa. Võrreldes

töötukassa kaudu sihtrühmadele suunatud tööturuteenustega on määruse kaudu toetatavate

tegevuste ulatus väga piiratud. Kindlat piirkonda fookusesse võtmata võib varasemate

taotlusvoorude kogemuse alusel eeldada, et toetust taotletakse suuremas osas Eesti regioonides.

Lisaks erinevas ulatuses, mis lähtub sellest, kus sihtrühma esindajaid on rohkem, probleem on

teravam ja toetuse saajad on tegevuste elluviimiseks piisavalt võimekad. Piirkondades, kus

taotlemine on vähene aga probleem olemas, tagatakse vajalik tugi ja nõustamine erinevate

koostöölepete kaudu (nt NEET-olukorras noorte tegevuste puhul Sotsiaalkindlustusamet).

Kokkuvõttes on muudatustel positiivne mõju regionaalarengule, kuid mõju ulatust võib siiski

pidada väikseks.

Mõju riigivalitsemisele

Mõju sihtrühm: Riigi Tugiteenuste Keskus, Sotsiaalkindlustusamet.

Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus.

Muudatused mõjutavad eeskätt rakendusüksust, Riigi Tugiteenuste Keskust (edaspidi RTK),

kelle ülesanne on avatud taotlusvoorude väljakuulutamine, taotluste vastuvõtmine, hindamise

korraldamine, väljamaksete tegemine jms. Kuigi võrreldes kehtiva määrusega toetuse andmise

tingimused muutuvad, on mõju ulatus RTK jaoks siiski väike, kuna Euroopa Liidu toetuste

korraldamine, rakendamine ja kontroll on nende peamine ülesanne ning võrreldes kehtiva

korraga nende töö oluliselt ei muutu. Muudatused mõjutavad ka Sotsiaalkindlustusametit

(edaspidi SKA), mis hakkab hindama noortele suunatud lisa- ja jätkutoetuste taotluste vastavust

lisas 10 seatud kriteeriumidele. Muudatuste tulemusel kasvab vähesel määral SKA töökoormus,

kuid kuna juba kehtiva määruse alusel hindab SKA noorte tööalase konkurentsivõime

suurendamiseks (§ 4, lõige 1, punkt 1) esitatud taotlusi, võib mõju ulatust pidada väikseks.

Mõju sagedus nimetatud asutuste jaoks on regulaarne avatud taotlusvoorude ettevalmistamise

ning toimumise perioodi vältel.

18

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid.

Rakenduskavaga sekkumise „Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive

suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine“ meetmete

nimekirja meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ eelarve on

Euroopa taasrelvastumise kava „ReARM Europe“ muudatuste jõustumisel 63 622 364 eurot

(Euroopa Liidu toetus 44 535 655 eurot ja riiklik kaasfinantseering 19 086 709 eurot).

Määruse avatud taotlusvoorude kogumaht on 24 582 209 eurot (Euroopa Liidu toetus

17 207 546 eurot ja riiklik kaasfinantseering 7 374 663 eurot). Selle raames on:

 mittetöötavate noorte tööalase konkurentsivõime ja haridussüsteemi lõimumise

toetamine noortele suunatud tegevusteks kavandatud 15 982 209 eurot (Euroopa Liidu

toetus 11 187 546 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4 794 663 eurot);

 naiste tööalase konkurentsivõime suurendamiseks kavandatud 1 000 000 eurot (Euroopa

Liidu toetus 700 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 300 000 eurot);

 mittetöötavate ja mitteõppivate isikute tööle saamise ja tööl püsimise toetamiseks

kavandatud 2 000 000 eurot (Euroopa Liidu toetus 1 400 000 eurot ja riiklik

kaasfinantseering 600 000 eurot);

 mittetöötavate pererändega saabunud uussisserändajate, rahvusvahelise kaitse saajate ja

romade tööle saamise ja tööl püsimise toetamiseks kavandatud 1 600 000 eurot

(Euroopa Liidu toetus 1 120 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 480 000 eurot);

 mittetöötavate vähemalt 55-aastaste inimeste toetamiseks kavandatud 2 000 000 eurot

(Euroopa Liidu toetus 1 400 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 600 000 eurot),

 sotsiaalse innovatsiooni kaudu tervisepiiranguga inimeste tööle saamise ja tööl püsimise

võimaluste parandamine 2 000 000 eurot (Euroopa Liidu toetus 1 400 000 eurot ja riiklik

kaasfinantseering 600 000 eurot).

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu väljatöötamisse kaasati Riigi Tugiteenuste Keskus, Sotsiaalkindlustusamet, Haridus- ja

Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Eesti Puuetega Inimeste Koda,

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Eesti Töötukassa.

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile,

Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja

e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse

kompetentsikeskusele. Samuti edastatakse eelnõu EIS-i kaudu arvamuse avaldamiseks

ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.

Esitatud märkustega arvestamine nähtub seletuskirja lisast.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19.07.2023 määruse nr 48 “Tööalase

konkurentsivõime toetamine” muutmine

eelnõu seletuskirja lisa

KOOSKÕLASTUSTABEL

Ettepanek/märkus Majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi

kommentaar

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega.

Juhime teie tähelepanu sellele, et olete määruse

eelnõu muudatuse seletuskirjas öelnud järgmist:

„Kindlat piirkonda fookusesse võtmata võib eeldada,

et toetust taotletakse regioonides, kus sihtrühma

esindajaid on rohkem, probleem on teravam ja toetuse

saajad on tegevuste elluviimiseks piisavalt

võimekad.“ Palun täiendage seletuskirja vastava

hindamisega, kas meetme senise kogemuse põhjal on

nimetatud eeldus osutunud põhjendatuks. Vajadusel

palume kavandada täiendavad meetmed

taotlusaktiivsuse ja rakendajate suutlikkuse

suurendamiseks probleemsemates piirkondades.

Selgitatud

Seletuskirja on täiendatud.

Lisana toodud hindamislehtedel on üheks

hindamiskriteeriumiks projekti panus „Eesti 2035“

horisontaalsetesse põhimõtetesse. Palun selgitage,

mille alusel täpsemalt antakse hinnang sellele, kas ja

kuivõrd projekt panustab tasakaalustatud

regionaalsesse arengusse või mitte.

Selgitatud

Hinnatakse näiteks, kus projekti

rakendatakse, kus on projekti

otsesed kasusaajad, kas projekti

tegevused aitavad edendada

tööhõivet erinevates Eesti

piirkondades, ja kas projekt aitab

vähendada keskustega võrreldes

kaugemate piirkondade

mahajäämust.

Riigi Tugiteenuste Keskus (korraldusasutus) kooskõlastas eelnõu tähelepanekutega

arvestamisel.

1. Muudatuse punktides 7, 8 ja 27 muudatused (§

5 lg 2.1, § 5 lg 5 ja § 12 lg 1.1 p 3 täiendused) ei ole

vajalik rõhutada, et ühikuhind on standardiseeritud,

sest standardiseeritud ühikuhind on sama, mis

ühikuhind. Seega ei pea uut, 55+ isikutele mõeldud

ühikuhinda kuidagi teisiti nimetama; piisab, kui

nimetada ühikuhind ja vastav viide lisale 7 või § 4 lg

1 p 4 toetatavale tegevusele juba eristab 55+ isikutele

mõeldud ühikuhinna varasematest ühikuhindadest.

Mittearvestatud

Lähtudes Ühendmääruses

kasutatavast sõnastusest, jääme

määruses tegevuse 4 raames mõiste

„standardiseeritud ühikuhind“

juurde.

2. Muudatusega 6 ehk määruse täiendusega tuuakse

sisse asjaolu, et tegevuse § 4 lg 1 punkti 6 kriteeriumid

on esitatud lisas 5. Ka tegevuse § 4 lg 1 punkti 7 omas

on kriteeriumis lisa 10, kuid seda määrus ei sätesta.

Palun analoogselt tegevusega § 4 lg 1 punktiga 6

sätestada see ka tegevuse § 4 lg 1 punkti 7 osas.

Arvestatud osaliselt

Eelnõu muudatuse punkt on maha

võetud. Viitamine Lisale 5 kajastub

sotsiaalse innovatsiooni mõiste

defineerimise juures.

[Tippige siia]

2

Viitamine lisale 10 on leitav

muudatuspunktis 27 lõige 7.

3. Muudatuse punkt 24 - tuua lausesse sisse

taotlusvoor, kuivõrd sellisel juhul tuleb selgelt välja,

et taotlusvoorus saab üks taotleja toetust üks kord.

Praegu sõnastuse juures saab aru, et taotleja on

võimalik saada toetust vaid ühel korral ehk kui ta juba

ühes taotlusvoorus on toetust saanud, siis järgmises

taotlusvoorus ta osaleda ei saa. Ehk siis säte ja

seletuskirja selgitus ei lähe praeguse sõnastusega

kokku. Ja kuidas on tegevuste 1 ja 6 osas: nende

tegevuste puhul ei ole piiranguid (va § 10 lg 4) mitu

korda võib toetust saada?

Arvestatud

Muudatuse punkt vastavalt

täiendatud.

Seejuures tegevuste 1 ja 6 osas ei ole

piirangud vajalikud. Tegevus 1

puhul ei nähta hetkel ette uue

taotlusvooru avanemist, kuid

olukorras, et seda siiski tehakse, ei

ole piirang võimalik, sest suurema

maakonna nagu näiteks Harjumaa

puhul võib taotlussumma piirmäära

tõttu mitme taotluse esitamine olla

vajalik.

Tegevuse 6 puhul ei piirata seda,

mitu korda võib üks toetuse saaja

toetust saada, sest näiteks sama

MTÜ võib projektitaotlused esitada

projektide elluviimiseks eri

piirkondades või erinevate

tervisepiirangutega inimestele

(näiteks üks projekt

kuulmispuudega inimestele ja teine

nägemislangusega inimestele).

Tegevuse 7 puhul saab taotleda

ainult juba varasemalt taotlenud

asutus, sealhulgas on ka seal vajalik

hoida avatud võimalus, et suurema

maakonna puhul võib tulla sama

taotleja poolt mitu taotlust.

4. Muudatuse punkt 27 - arusaamatuks jääb,

mida täpselt peab taotleja taotluses punkti 3 all

kajastama? Projekti kogumaksumus kajastub projekti

maksumuse lehel ja selle aluseks on ühikuhind. see on

taotluse kohustuslik element vastavalt ÜM § 4 lg 1

punkt 10. Seega kas siin on mõeldud, et taotleja peab

lisama nn prognoosi maksete osas ehk siis kajastama

taotluses hinnangut, kuidas kujunevad maksed

lähtuvalt rahastamisekorrast (alustamise makse,

vahemakse ja lõppmakse)? Kui nii, siis palun seda nii

ka selgelt väljendada. Või mõeldakse selle all midagi

muud? Ja kas see info esitatakse lihtsalt vabas vormis

mingi lisana või peaks seda kajastama taotlusvormis,

mingis kindlas kohas? Ja miks on vaja eraldi sätestada

taotluses kavandatud projektis osalejate arvu (punkt

1) kui antud info kajastub juba lisas 9 (punkt 2).

Selgitatud

Vastava muudatuse punktis tuleb

taotlejal lähtudes lisas 7 määratud

standardiseeritud ühikuhinnast ning

punktis 1 nimetatud osalejate arvust

tuua välja projekti kogumaksumuse

arvestus – kavandatud osalejate arv

x standardiseeritud ühikuhind.

Lähtudes taotlusvooru loogikast, on

taotlejal võimalik valimiga arvutada

välja prognoositav projekti

kogumaksumus ning esimese makse

suurus, kuid viimane ei ole vajalik,

teised maksed selguvad projekti

kestel olenevalt osalejate arvust ning

[Tippige siia]

3

nende väljaarvutamine ei ole

otstarbekas.

Vajalik info peab kajastuma

taotlusvormis, kui selleks on juba

projekti maksumuse lehel vastav

lahter olemas on tingimus täidetud.

Täiendavaid lisasid, va lisa 9 vaja ei

ole.

5. Muudatuse punkt 30 - tegevusele § 4 lg 1 p 4

sätestatakse lisaga 8 valikukriteeriumid. Seletuskirjas

ei kajastata antud täienduse põhjendust. Palun lisada.

Arvestatud

Seletuskirjas oli numeratsioonis

viga, punkt 30 oli muudatuspunkt 31

selgitus. Numeratsioon parandatud

ja punkt 30 selgitus lisatud.

6. Muudatus punkt 34 - nii punktis 4 kui ka 5

viidatakse § 16 lõikele 4, kuid punktis 4 peab see

olema § 16 lg 41 ja punktis 5 vastavalt § 16 lg 42.

Arvestatud

Muudatuse punkt vastavalt

täiendatud.

7. Tegevuse § 4 lg 1 punkti 4 osas sätestatakse

aruande vorm Lisa 9. Kehtivas määruses sätestab

toetuse saajale toetuse kasutamisega seotud aruannete

esitamise, kuhu sisse ei ole toodud tegevuse § 4 lg 1

punkti 4 aruande esitamise erisus. Seega: kas see

tähendab, et toetuse saaja peab ka tegevuse § 4 lg 1

punkti 4 osas lisaks lisa 9 aruannetele esitama ka § 24

sätestatud aruandeid? Kui mitte, siis tuua § 24 vastav

erisus tegevuse § 4 lg 1 punkti 4 osas sisse.

Arvestatud

Toetuse saaja ei pea esitama lisaks

lisa 9 aruannetele § 24 sätestatud

aruandeid. Eelnõu ja seletuskiri

vastavalt täiendatud.

8. Ettepanek täiendada § 4 lõikega 45 mõistega

„sotsiaalne innovatsioon“. Seletuskirja ja lisa 5 alusel

ei saa konkreetset selgust, mida selle tegevuse all

mõistetakse.

Arvestatud

Definitsioon ja selle selgitus on

lisatud.

9. Ettepanek § 4 44 lisada "....olemasoleva

punktides 2, 3 ja 6 nimetatud tegevuste sihtrühma

kuulumise tõendamiseks..." juurde ka punkt 4

tegevuse sihtrühma kuulumise tõendamine. Kuna 55+

sihtrühma hulka saavad samuti kuuluda haavatavate

sihtrühm (nt puuetega inimesed), kes vajavad

individuaalset ja intensiivset lähenemisviisi tööle

saamiseks või tööl püsimiseks.

Mittearvestatud

Määruse tegevus 4 sihtrühmaks on

inimesed vanuses 55+, mis on ka

ainus tingimus, mida tuleb

sihtrühma kuuluvuse tõendamiseks

täita. Kõik muud haavatavuse

kriteeriumid ei ole antud tegevuse

juures sihtrühma sobivuse

hindamisel olulised ja nende

tõendamine tegevus 4 puhul ei ole

vajalik.

Tegevuses osaleva isiku vanust

kontrollitakse Sündmuste

Infosüsteemi kaudu inimese

andmete süsteemi lisamisel ning

tegevuses osaleva isiku vanuselise

sobivuse kontrollimine on võimalik

teenuseosutajal ka isikut tõendava

[Tippige siia]

4

dokumendi alusel vältimaks

olukorda kus tegevuse osaleb

määratud vanusest noorem inimene.

10. § 4 lõige 8 ".... tööturult väljalangenud või

selle ohus olevatele sihtrühma...." on vastuolus §4

lõike 1 punkti 7 sõnastusega "....suurendada

mittetöötavate 16–29-aastaste noorte tööalast ....".

Seletuskirjas on selgitus: „...et ära hoida

väljalangemist haridusest ja tööturult või toetavad

jõudmist haridusse või tööturule."

Palun täpsustada, kas isik, kes siseneb projekti võib

olla töötav või mitte.

Samuti puudub säte, et tegevuses 7 osalejal, kes asub

tööle projektis osalemise ajal, on õigus jätkata

osalemist projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni.

Seda sarnaselt § 5 lõige 24.

1) Arvestatud

Muudatuse punkt on vastavalt

muudetud. Lausest on maha võetud

tööturult väljalangemise riskis

sihtrühm.

2) Arvestatud

Lisatud vastav muudatus

(muudatuse punkt 4).

3) Mittearvestatud

Tegevuses 7 osalejatele on

laiendatud § 5 lõiget 22, mis

analoogselt tegevustega 1-4

võimaldab tegevuses osalejal, kes on

asunud tööle või õppima ajal, saada

kuni neli kuud pärast tööle või

õppima asumist projekti

abikõlblikkuse perioodi jooksul

psühholoogilise nõustamise,

võlanõustamise või tugiisikuteenust.

11. § 4 lõige 8 " Eelistatud on ennetustegevused,

mis on läbinud ennetuse teadusnõukogu

hindamise.". Mida tähendab eelistatud, kui seda

eelistust ei järgita, siis aktsepteeritakse ka neid

tegevusi, mis ei ole läbinud ennetuse teadusnõukogu

hindamist.

Arvestatud

Muudatuse punkt on vastavalt

muudetud ja täpsustatud. Eelistatud

asemel kasutatakse sõna

„toetatakse“.

12. § 5 lõige 21 "... standardiseeritud ühikuhinna

4304 euro...", seletuskirjas " ..... mis on maksimaalselt

4303 eurot ...." Palun kontrollida ja parandada.

Arvestatud

Summa korrigeeritud, õige summa

on 4303 eurot.

13. § 5 lg 24 "... kes asub õppima või tööle

projektis osalemise ajal ..." , seletuskiri " ... kes võib

projekti alguses olla nii töötav kui ka mittetöötav

tervisepiiranguga inimene...." . Sätte mõte jääb

ebaselgeks, kuna projekti sisenemisel puudub töötuks

olemise nõue, kuigi tegevuses nimetuses õppimist ei

ole mainitud.

Mittearvestatud

RTK-ga täiendavalt konsulteeritud

ja selgitatud ning sarnaselt § 5

lõikele 23 on vastav punkt vajalik.

14. § 6 lg 3 Lõike 1 punkti 11 ei kohaldata § 4

lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul.

Seletuskirjas: lg 25 selgituses viimane lause " Projekti

raames ei toetata tööandja tööruumide või -vahendite

kohandamist, selleks saab tööandja toetust küsida

töötukassalt. ". Palun üle vaadata ja parandada.

Arvestatud

Eelnõu muudatuse punkt on maha

võetud ning ka seletuskirja on

vastavalt korrigeeritud.

15. § 9 sätestab, et määruse mõistes toetus ei ole

riigiabi, kuid kui tegevus 6 kohaselt võib toetada

tööandja investeeringute hüvitamist, sealhulgas

Mittearvestatud

[Tippige siia]

5

tööruumide ja -vahendite kohandamist, võib olla tegu

riigiabiga. Palun analüüsida ja vajadusel parandada.

Selgitame, et eelnõust on välja

jäetud punkt, mis lubaks toetada

tööandja investeeringute hüvitamist,

sealhulgas tööruumide ja -vahendite

kohandamist (vt eelmist

kommentaari). See määruse

muudatus lubab toetada

tegevusvahendite ja ruumide

ligipääsetavaks ja kasutatavaks

kohandamist, mis on vajalikud

paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6

nimetatud tegevuse elluviimiseks.

Toetavate tegevuste eesmärk on

mitteäriline ning need täidavad

sotsiaalset eesmärki. Sellega ei

toetata tööandja, vaid projekti

elluviija investeeringute tegemist,

mis võivad kokku moodustada kuni

15 protsenti projekti taotletavast

abikõlblike kulude eelarvest.

16. § 10 lõike 6 uus sõnastusettepanek:

"Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuses

on taotlejal võimalik saada toetust ühes taotlusvoorus

ühel korral." Seletuskiri toetab ettepanekut: § 4 lõike

1 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks saab

taotleda toetust ühes taotlusvoorus ühe korra.

Arvestatud

17. § 12 lg 11 p 1 kavandatud projektis osalejate

arv. § 2 lõikes 2 on sätestatud panustamine

väljundnäitajasse „Osaluskordade arv”. Ei ole

arusaadav, mis on §12 lõike 11 punkti 1 erinevus § 2

lõikest 2 või on siin mõeldud lisa 9 tabeli projektis

osalejate arvu märkimist, kuigi sama lõike punkt 2

kohustab esitama täidetud lisa 9. Samas on see

eksitav, sest esitatava lisa 9 osas tuleb täita vaid punkt

1 tabeli kaks esimest lahtrit ja p 3 eesmärk, mitte kogu

lisa 9. Samuti on ebaselga, kas siin eesmärgi all

mõeldakse ka p 4 kavandatava eesmärgi täitmist.

Selgitatud

„Osaluskordade arv“, mis määruse

mõistes tähendab, et loetakse

inimese projekti sisenemise kordi

ehk ühe inimese projekti sisenemine

loetakse üheks osaluskorraks. § 12

lg 11 p 1 kavandatud projektis

osalejate arv peegeldab osalejate

arvu keda taotleja kavatseb projekti

kaasata, mis sisuliselt on sama kui §

2 lõikest 2 nimetatud osaluskordade

arv. Osalejate arvu selliselt

väljatoomine on oluline arvestades

vooru rahastamise põhimõtetega

(standardiseeritud ühikuhind x

osaleja).

Täidetud lisa 9 tähendab, et täita

tuleb lisa vastavalt juhistele, mis

hõlmab neid väljasid mis on

vastavalt markeeritud. Sõnastades

määrus, et osaliselt täidetud lisa 9

võib taotlejale eksitavam olla.

[Tippige siia]

6

18. Kehtiv määruse § 25 sätestab toetuse

maksmise tingimused. Tegevuse § 4 lg 1 punkti 4 osas

on toetuse maksmisel erisus, seega palun üle vaadata

§ 25 ning tuua sisse tegevuse § 4 lg 1 punkti 4 erisus

(nt § 25 lg 3 - tegevuse § 4 lg 1 punkti 4 osas makse

saamiseks esitatud dokumente esitavad toetuse saajad

erinevalt).

Arvestatud

Määrus ja seletuskiri vastavalt

korrigeeritud.

19. Seletuskirja punkt 2: Eelnõu koosneb 35

punktist. Palun vaadake üle ja parandage (eelnõus on

36 punkti).

Arvestatud

20. Seletuskirjas eelnõu punktis 3 on välja toodud

et tegevuse § 4 lg 1 punkti 6 osas toetatakse tegevusi,

mis aitavad ettevõtlusega alustada (toetatakse loodava

ettevõtte tegevust ja arendamist määruses sätestatud

piirmäärade ulatuses)? Millised need tegevuses siis on

ja mis piirmäärasid täpsemalt mõeldakse? Jääb

arusaamatuks mida sellel all mõeldakse, kuivõrd

rahalist toetust ei või anda ja ettevõttel on võimalik

taotleda muid toetusmeetmeid. Ja kas on analüüsitud,

kas sellisel juhul võib olla tegemist riigiabiga, kuivõrd

toetatakse ju ettevõtluse tegevust? Tuua analüüs välja

ka seletuskirjas.

Arvestatud

Seletuskirja on muudetud vastavalt

toodud ettepanekule. Seletuskirjas

eelnõu punktis 3 on toodud

erinevaid näiteid (aga võimalusi on

peale nende näidete veel), mis

tegevusi selle taotlusvooru käigus

toetatakse. Üheks võimaluseks on

toetada ka tervisepiirangutega

inimeste ettevõtlusega alustamist.

Siinkohal on mõeldud näiteks

äriplaani koostamist või ideede

leidmist vms. Seletuskirjas on välja

toodud, et toetuse saajal ei ole

lubatud anda rahalist toetust

loodavale ettevõttele.

21. Seletuskirjas eelnõu punkti 3 osas on

leheküljel 3 toodu välja, et olukorras, kus taotleja viib

samal ajal paralleelselt ellu § 4 lg 1 punktides 1 ja 7

nimetatud tegevusi, saab noorele teenust osutada ühes

projektis korraga. Antud piirangut ei ole sätestatud

määruses endas, kuid tegemist on olulise piiranguga,

mis peab olema sätestatud määruses endas, vastasel

juhul ei oma antud selgitus õigusjõudu. Palun

ühtlustada.

Arvestatud

Vastav säte on lisatud § 5 lõige 28.

Muudetud on ka seletuskirja.

22. Seletuskirjas lk 11 all punkti 35 selgituses

palun korrigeerida viide muudetavale sättele (lõiked

4.2-4.4).

Arvestatud

23. Lisa 5 - üle kontrollida selgituse viited

taotlusvormi väljadele (p 1.2; 4.1; 4.2; 5.1; 5.2; 6.1,

6.2), mis ei ole korrektsed. Palun teha vajalikud

parandused.

Arvestatud

Muudatused nii Lisasse 5 kui ka 10

sisse viidud.

24. Lisa 7: lisada selgitusse põhjendus, miks

kasutatakse "Eelmise ESF perioodi 55+

tulemuspõhise vooru standardiseeritud ühikuhinna

maksimumsumma" alusena summat 2825€, kui algses

metoodikas oli ühikuhinnaks 2824€. Vajadusel

arvutused korrigeerida.

Arvestatud

Arvutused määruse lisas 7

korrigeeritud.

[Tippige siia]

7

25. Lisa 7 punkt 3.4.2 ".... kontrollitakse tööhõive

tulemust uuesti kuus kuud pärast projekti lõppemist

...“. Punktis 1.8 on kestvuseks märgitud 12 kuud,

seega on rahastuskorras vaja lisada juurde projekti

abikõlblikkuse perioodi 6 kuud, mis tuleneb tööhõive

tulemuste kontrollimise perioodist. Kuna ka määruse

muudatuses § 7 lg 3 on kestvuseks märgitud kuni 18

kuud, siis on oluline seda siin märkida.

Arvestatud

Lisa 7 punkt 1.8 täiendatud.

26. Lisa 7 lõpus tabel: soovitav on tõendamise

aluse aruannete nimetustena kasutada mõistetes

olevaid sõnastusi. Palun kontrollida ja teha vajalikud

muudatused.

Arvestatud

Vajalikud täpsustused lisatud.

27. Lisa 8: 1. kriteeriumina tuleb hinnata projekti

kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju

rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele. Samas 6 punkti ja ühtlasi kriteeriumi

maksimumpunktid on võimalik lisada järgmisele

reale, kus tuleb hinnata projekti panust meetme

eesmärkide ja tulemusnäitaja saavutamisse. Palun

selgitada, kus selgub eksperdi hinnang selle kohta,

kuidas projekt valdkondlike arengukava ja

rakenduskava erieesmärgi saavutamisse panustab.

Selgitatud

Vormi punktis 1 on viide määruse §

17 lõige 1 punktile 1, mis sätestab

projektide hindamise ja

valikukriteeriumid. Projekti

hinnatakse selle vastavuse alusel

valdkondlikule arengukavale ning

panuse järgi rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisse, sealhulgas väljund- ja

tulemusnäitajate täitmisse.

Hindamine tugineb e-toetuse

taotlusvormi konkreetsetele

andmeväljadele, kus järgmine rida

määrab hindamise aluseks olevad

näitajad, mis peavad toetama

kriteeriumis kirjeldatud eesmärke.

28. Lisa 9 punkti 1 tegelike osalejate arv

(esitamise seisuga) - soovitame allmärkusena või

hallis kirjas kursiivis kirja panna, millise esitamise

seisuga tuleb täita. Osalejate arv vastavalt

esitatavatele aruannetele, muidu jääb täitjale

ebaselgeks.

Arvestatud

Tabel täiendatud.

29. Lisa 9 punkti 2 tabeli esimene veerg tööle

asunud ja katkestanud ning teine veerg kavandatud

arv, teha need kastid halliks, et neid ei peaks täima.

Arvestatud

Tabel täiendatud.

30. Lisa 9 kursiivis selgitav tekst "I etapi kohta

selle lõppedes ning II etapi kohta selle aruande etapi

kohta". Palun täpsustada, millise "selle" aruande etapi

kohta.

Arvestatud

Sõnastust täpsustatud.

31. lisa 9 punkti 3 teine tabel, mida mõeldakse

osalejate staatuse all? Palun täiendada. Arvestatud

Tabel täiendatud.

32. Lisa 9 punkti 4 esimene tabel lahtri nimetus

"Kavandatud eesmärk" Palun selgitada, kas see on

sama, mis punkti 3 eesmärk või see on erinev.

Arvestatud

Tabel täiendatud.

[Tippige siia]

8

33. Lisa 9 punkti 5 sulgudes eduaruanded, ei ole

aru saada, mida siin otseselt mõeldakse, eelnevalt on

jutt vaid aruannetest. Sama punkti all tabeli viimane

lahter "edu mõõdik". Palun lisada selgitus, mida siia

lahtrisse peab toetuse saaja märkima.

Arvestatud

Sõnastus korrigeeritud.

Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu tähelepanekutega arvestamisel.

34. Eelnõus ega seletuskirjas ei ole eelnõu eelarve

mahtu sätestatud, palume lisada seletuskirja määruse

rahaline kogumaht koos selge jaotusega Euroopa

Liidu toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu vahel.

Kooskõlastusringil oleva eelnõu põhjal ei ole võimalik

hinnata määrusega kaasnevaid kulusid ega seda,

millist kogumahtu määrus hõlmab ning kas see

sisaldab lisaks meetme 21.4.2.3 EL ja RKF

vahenditele ka muid riigieelarvelisi ressursse.

Arvestatud

Seletuskirja eelarve jagunemine

lisatud.

35. Palun rakendusasutusel saata RM-i seirenõunikule

e-kirja teel tulemusnäitaja PSR19 täiendatud pass. Arvestatud

Uuendatud pass on saadetud

rakenduskava muudatuse protsessi

raames.

Euroopa Komisjonil tähelepanekuid ei olnud.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri

19.07.2023 määrus nr 48

“Tööalase konkurentsivõime toetamine”

Lisa 7

55-aastase ja vanema isiku tööalase konkurentsivõime toetamiseks, tööle saamiseks ja

tööl püsimiseks toetatavate tegevuste rahastamise kord

1. Mõisted

1.1. Alustamise makse on toetuse saajale väljamakstav esimese etapi tegevuste

elluviimiseks mõeldud osa toetusest, mis on 40%toetuse rahuldamise otsuses

nimetatud osalejate arvu ja ühikuhinna korrutisest, mis arvutatakse järgmise valemiga:

kavandatud osalejad*40% ühikuhinnast (1721,2 eurot).

1.2. Vahemakse on edusammude makse, mis on 30% projekti esimese etapi tegelike

osalejate kogusummast, mis arvutatakse järgmise valemiga: tegelikud osalejad*30%

ühikuhinnast (1290,9 eurot).

1.3. Vahearuanne on esimese etapi lõppedes esitatav standardiseeritud aruandlusvormil

(vt punkt 1.5) esitatav aruanne läbitud etapi tegevustest, saavutustest ning teise etapi

eesmärkidest, mis toetavad projekti katuseesmärgi, 40% tööhõivetaseme saavutamist.

1.4. Tulemusaruanne on toetuse saaja teise etapi lõpus standardiseeritud aruandlusvormil

(vt punkt 1.5) esitatav aruanne kahe etapi tegevustest ja saavutatud tulemustest.

1.5. Standardiseeritud aruandlusvorm (Lisa 9)on toetuse saajatele kehtestatud

aruandlusvorm, mis kätkeb kahe etapi tegevusi ja aruandlust, moodustades ühtse

tervikaruande projekti lõpuks.

1.6. Tööhõiveks loetakse projekti osaleja töötamine olenemata tema töölepingu vormist,

tasutud sotsiaalmaksust ning töökoormusest. Töötamise tõendamise aluseks on kanne

töötamise registris.

1.7. Tulemuspõhine makse tasutakse toetuse saajale standardiseeritud ühikuhinnast kuni

15% (645,5 eurot) isiku kohta, kui projekti lõppedes või kuus kuud pärast projekti

lõppu on 40% projektis osalejatest tööhõives. 10% (430,3 eurot) tulemuspõhine makse

sooritatakse, kui saavutatud on projektis osalejate tööhõive 20–39%, ning 5% (215,2

eurot) tulemuspõhine makse tehakse, kui saavutatud tööhõive tase on kuni 19%. (vt

täpsemalt punktis 3.4.2)

2. Standardiseeritud ühikuhinna arvestamise alused

2.1. Määruse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusi rahastatakse standardiseeritud

ühikuhinna alusel.

2.2. Standardiseeritud ühikuhind on ühe projektis osalejaga seotud tegevuste elluviimiseks

rakendatav tasu, kus tegevuste peamine eesmärk on osalejate püsivasse tööhõivesse

liikumine. Standardiseeritud ühikuhinna maksimumsumma on 4303 eurot inimese

kohta.

2.3. Standardiseeritud ühikuhinda arvestatakse tegevuses osaleja ja tema hõivesse

liikumise eest väljundi ja tulemuse põhjal.

2.4. Standardiseeritud ühikuhinna väljundipõhine osa makstakse välja kolmes osas:

2.4.1. alustamise makse moodustab 40% projekti kogumaksumusest. Arvutamise

aluseks on kavandatud osalejate ja ühikuhinna 40% korrutis (osalejad*1721,2

eurot);

2.4.2. vahemakse suurus on kuni 30% projekti kogumaksumusest ning see leitakse

tegelike osalejate ja ühikuhinna 30% korrutisena (tegelikud osalejad*1290,9

eurot);

2.4.3. lõppmakse 15% (645,5 eurot) projekti tegelike osalejate kogusummast (isiku

kohta) projekti lõppedes, mil on esitatud lõpparuanne standardiseeritud aruande

vormil. Lõppmaksega korrigeeritakse vajaduse korral ka esimeses etapis

enammakstud ühikuhinna osa.

2.5. Tulemuse põhjal arvestatakse ühikuhinda järgmiselt:

2.5.1. Kui projekti lõppedes on saavutatud 40% tööhõive tase projektis kavandatud

osalejatest, makstakse toetuse saajale 15% standardiseeritud ühikuhinnast ehk

645,5 eurot osaleja kohta;

2.5.2. Tulemusi seiratakse projekti lõpus või kuus kuud pärast projekti lõppu (vt

rohkem punktis 3.4.2).

2.6. Ühikuhind arvestatakse isikute põhjal ja iga unikaalne projektis osaleja kvalifitseerub

ühikuhinna arvestamiseks projektis ühe korra.

2.7. Ühikuhind on arvestatud katma kõiki toetuse saaja tegevustest tekkivaid kulusid.

Kulusid tegelike kulude alusel ei hüvitata.

2.8. Ühikuhind kinnitatakse kogu projekti perioodiks ilma kohandamisvõimaluseta.

Standardiseeritud ühikuhinna arvutamise arvutuskäik: Kulukomponent Metoodika Väärtus

Algväärtus Eelmise ESF perioodi 55+ tulemuspõhise

vooru standardiseeritud ühikuhinna

maksimumsumma1

2 824 EUR

2020 III KV – 2024 III KV

tarbijahinnaindeksi2 muutus 41,7

%

2 824 * 141,7% 4 001,608 EUR

Prognoositud inflatsioon

perioodil 2025–20283

2025: 4 001,608 * 104,2 %

2026: 4 169,676 * 102,2 %

2027: 4 261,408 * 102 %

2028: 4 346,637 * 102 %

KOKKU

4 169,676 EUR

4 261,408 EUR

4 346,637 EUR

4 433,569 EUR

17 211,290 EUR

Aastate 2025–2028 keskmine

kulu 17 211,290 / 4 4 302,822 EUR

Ühikuhind 4 302,822 ~ lähima täisarvuni 4 303 EUR

3. Toetuse väljamaksmine

3.1. Standardiseeritud ühikuhinna väljundipõhine osa makstakse välja 30% (1290,9 eurot)

ulatuses isiku kohta tegelike osalejate standardiseeritud ühikuhinnast projekti esimese

etapi lõppedes, mis on olenevalt projektist kolmandal kuni kuuendal kuul. Makse

tegemisel võetakse aluseks esitatud etapiaruandes esitatud tegelike osalejate arv.

3.2. Vahemakse väljamakseks esitab toetuse saaja projekti esimese etapi lõppedes

standardiseeritud aruandlusvormil etapi aruande. Väljamakse tehakse, kui

rakendusüksus on esimese etapiaruande kinnitanud.

3.3. Vahearuande kinnitamise järel on toetuse saajal võimalik esitada vahemakse taotlus.

3.4. Standardiseeritud ühikuhinna tulemuspõhise toetuse väljamakse:

3.4.1. Standardiseeritud ühikuhinna tulemuspõhine toetus makstakse pärast osaleja

projektist väljumist ja rakendusüksuse tingimustele vastavuse kontrolli kuni

15% ulatuses standardiseeritud ühikuhinnast inimese kohta. Rakendusüksus

teavitab toetuse saajat tingimustele vastavuse kontrolli tulemustest;

1 Vaata eelmise tulemuspõhise taotlusvooru standardiseeritud ühikuhinna metoodikat määruse „Tööalast

konkurentsivõimet suurendavad teenused“ Lisa 4:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/5202/0005/SOM_m20_lisa4.pdf#.2 Tarbijahinnaindeksi kalkulaator | Statistikaamet. 3 Vaata rohkem Tabel 1, lk 9: RM 2024. aasta suvine prognoos 27.08.2024_.docx. (prognoosi numbrid seisuga

27.08.2024)

3.4.2. Tulemuspõhine makse makstakse toetuse saajale välja kuni 15% ulatuses, kui

projekti lõpuks on tööhõivesse asunud minimaalselt 40% projektis osalenutest.

Kui projekti lõpuks ei ole saavutatud 40% tööhõivet, kontrollitakse tööhõive

tulemust uuesti kuus kuud pärast projekti lõppemist ning makse tehakse

saavutatud tööhõivetaseme järgi:

3.4.2.1. 5% (215,2 EUR), kui on saavutatud kuni 19% tööhõive tase;

3.4.2.2. 10% (430,3 EUR), kui on saavutatud 20–39% tööhõive tase;

3.4.2.3. 15% (645,5 EUR), kui on saavutatud vähemalt 40% tööhõive tase.

4. Vahemaksete eelduseks olevad dokumendid

4.1. Esimese makse ehk alustamise makse aluseks on positiivne taotluse rahuldamise otsus,

esitatud maksetaotlus ning standardiseeritud aruandlusvormil (Lisa 9) esitatud I etapi

eesmärgid.

4.2. Vahemakse aluseks on kolmandal kuni kuuendal kuul standardiseeritud

aruandlusvormil esitatud I etapi aruanne ning sõnastatud II etapi eesmärgid.

4.3. Lõpp- ja tulemuspõhise makse aluseks on standardiseeritud aruandlusvormil esitatud

II etapi aruanne ning töötamise registri kontroll saavutatud tööhõivetaseme

tõendamiseks.

Makse liik Tõendamise alus

Alustamise makse taotluse rahuldamise otsus, maksetaotlus, I etapi eesmärgid

Vahemakse I etapi eduaruanne, sõnastatud II etapi mõõdetavad vahe-

eesmärgid

Lõppmakse II etapi aruanne (tulemusaruanne)

Tulemuspõhine makse tööhõive tõendamine TÖRi kande alusel

5. Projekti kestvus

5.1. Projekti tegevuste kestus ei tohi ületada 12 kuud.

5.2. Projekti abikõlblikkuse periood on 18 kuud, mis tuleneb tööhõive tulemuste

kontrollimise perioodist, mis on kuus kuud projekti lõppemisest.

5.3. Projekti tegevused on jaotatud kahte etappi: esimene etapp kestab kolm kuni kuus

kuud ning teine etapp kuus kuni üheksa kuud.

5.4. Toetuse saaja määrab etappide täpse kestuse projekti taotluse esitamisel, kuid etappide

kombineeritud kestus peab jääma 12 kuu piiridesse.

MÄÄRUS

10.10.2025 nr 28

Majandus- ja infotehnoloogiaministri

19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase

konkurentsivõime toetamine“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruses nr 48 „Tööalase

konkurentsivõime toetamine“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „punktides 1, 6 või 7“;

2) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) tegevusi, mille eesmärk on suurendada mittetöötavate rändetaustaga inimeste, eelkõige

pererändega saabunud uussisserändajate ja rahvusvahelise kaitse saajate ning romade tööalast

konkurentsivõimet ning toetada nende tööle saamist ja tööl püsimist, pakkudes tegevusi ka nende

perekonnaliikmetele;“;

3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„6) tegevusi, mille eesmärk on sotsiaalse innovatsiooni kaudu parandada tervisepiiranguga

inimeste tööle saamise ja tööl püsimise võimalusi;

7) lisa- ja jätkutegevusi, mis võimaldavad jätkata uue projektina tegevusi, mille eesmärk on

suurendada mittetöötavate 16–29-aastaste noorte tööalast konkurentsivõimet ning nad tööle aidata

või haridussüsteemi lõimida, suunates tegevusi ka nende tugivõrgustikule.“;

4) paragrahvi 4 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „punktides 1 ja 7“;

5) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 41–45 järgmises sõnastuses:

„(41) Lõike 1 punktis 6 nimetatud tervisepiiranguga inimene on käesoleva määruse tähenduses

isik, kelle tervislik seisund või puue takistab tööle saamist või tööl püsimist.

(42) Lõike 1 punktis 3 nimetatud rändetaustaga inimene on isik, kes viibib Eestis välismaalaste

seaduse § 30914 või elamisloa või elamisõiguse alusel, välja arvatud pikaajalise elaniku elamisloa

või alalise elamisõiguse alusel.

(43) Lõike 1 punktis 3 nimetatud pererändega saabunud uussisserändaja on isik, kes viibib Eestis

välismaalaste seaduse §-s 137 või 150 sätestatud alusel antud tähtajalise elamisloaga või

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-s 46 või 59 sätestatud alusel antud

tähtajalise elamisloaga või Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 18 alusel antud tähtajalise

elamisõigusega, ning selline isik on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud.

(44) Lõike 1 punktides 2, 3 ja 6 nimetatud tegevuste sihtrühma kuulumise tõendamiseks küsib

toetuse saaja sihtrühma liikmelt selle kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitust,

et ta vastab vastavas punktis sätestatud tegevuse sihtrühma tingimustele.

(45) Käesoleva määruse mõistes on lõike 1 punktis 6 nimetatud sotsiaalne innovatsioon

ühiskondlikele probleemidele ja väljakutsetele uudsete, õiglaste ja kestlike lahenduste leidmine

läbi tegevuste, millega luuakse pikaajalisi muutusi, mis muudavad ühiskonna ja kogukonna

toimimise tõhusamaks ning parandavad inimeste heaolu. Sotsiaalse innovatsiooni kriteeriumid on

sätestatud lisas 5.“;

6) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui lõike 1 punktis 7 nimetatud sihtrühma kuulujatele pakutakse ennetustegevusi, peavad

nimetatud tegevused olema läbinud terviseministri 14. veebruari 2024. a määruse nr 8 „Tervise

Arengu Instituudi põhimäärus“ § 9 punkti 9 alusel sama määruse § 7 punktis 8 toodud tegevuste

planeerimiseks ja elluviimiseks loodud ennetuse teadusnõukogu hindamise ja nende eesmärgiks

peab olema ära hoida haridussüsteemist väljalangemist või toetada haridusteele või tööturule

jõudmist.“;

7) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud on

abikõlblikud lisas 7 nimetatud standardiseeritud ühikuhinna alusel.“;

8) paragrahvi 5 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „ühikuhinna,“ tekstiosaga „standardiseeritud

ühikuhinna,“;

9) paragrahvi 5 lõiget 20 täiendatakse pärast sõna „eurot“ tekstiosaga „, välja arvatud § 4 lõike 1

punktis 6 sätestatud tegevuse puhul“;

10) paragrahvi 5 lõiget 22 täiendatakse pärast tekstiosa „1–4“ tekstiosaga „ja 7“;

11) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 24–28 järgmises sõnastuses:

„(24) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 sätestatud tegevuses osalejal, kes asub õppima või tööle

projektis osalemise ajal, on õigus jätkata osalemist projektis abikõlblikkuse perioodi lõpuni.

(25) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks tegevusvahendite ja ruumide

ligipääsetavaks ja kasutatavaks kohandamise kulud kokku võivad moodustada kuni 15 protsenti

projekti taotletavast abikõlblike kulude eelarvest.

(26) Paragrahvi § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse sihtrühmani jõudmiseks, sihtrühma

vajaduste väljaselgitamiseks või toetamiseks vajalike metoodikate arendamise kulu kokku võib

moodustada kuni kümme protsenti projekti taotletavast abikõlblike kulude eelarvest.

(27) Paragrahvi § 4 lõike 1 punktis 6 sätestatud tegevuse tulemuste ja mõju hindamiseks vajalike

uuringute ja analüüside kulu kokku võib moodustada kuni viis protsenti projekti taotletavast

abikõlblike kulude eelarvest.

(28) Kui taotleja koos partneritega viib samaaegselt ellu § 4 lõike 1 punktides 1 ja 7 nimetatud

tegevusi, võib samale isikule teenust osutada ühes projektis korraga.“;

12) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „punktis 1 nimetatud tegevuse“ tekstiosaga

„punktides 1 ja 6 nimetatud tegevuste“;

13) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „48 kuud“ tekstiosaga „, punktis 4 sätestatud

tegevuse puhul kuni 18 kuud ning punktis 7 sätestatud tegevuse puhul kuni 24 kuud“;

14) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 4, 6 ja 7 sätestatud tegevuste puhul on toetuse minimaalne

summa projekti kohta 100 000 eurot.“;

15) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „2–4“ tekstiosaga „2, 3 ja 7“;

16) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul 200 000 eurot projekti kohta;“;

17) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „punktis 5 nimetatud

tegevuse“ tekstiosaga „punktides 5 ja 6 nimetatud tegevuste“;

18) paragrahvi 10 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „punktis 1 nimetatud tegevuse“ tekstiosaga

„punktides 1 ja 7 nimetatud tegevuste“;

19) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul võib taotleja olla mittetulundusühing

või sihtasutus, mille tegevusala või põhikirjas nimetatud eesmärk on tervisehäiretega või puudega

või erivajadustega inimeste esindamine, nende toimetuleku toetamine või neile määruse alusel

toetavate tegevuste või teenuste pakkumine.“;

20) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „punktis 1 nimetatud tegevuse“ tekstiosaga

„punktides 1 ja 7 nimetatud tegevuste“;

21) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse puhul peab taotleja olema saanud varem

toetust käesoleva määruse alusel § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks või olnud partner § 4

lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimisel.“;

22) paragrahvi 10 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „2–5“ tekstiosaga „2, 3 ja 5“;

23) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks on samal taotlejal võimalik

saada ühes taotlusvoorus toetust ühel korral.“;

24) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „punktis 1 nimetatud

tegevuse“ tekstiosaga „punktides 1, 6 ja 7 nimetatud tegevuste“;

25) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„6) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul on taotlusele lisatud taotleja täidetud

lisa 5 ja taotleja kehtiv põhikiri, kui see ei ole kättesaadav asjakohasest registrist;

7) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse puhul on taotlusele lisatud taotleja täidetud

lisa 10.“;

26) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Lisaks lõikes 1 nimetatule peab § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul taotlus

sisaldama järgmisi andmeid:

1) kavandatud projektis osalejate arv;

2) taotleja täidetud lisa 9;

3) kooskõlas lisas 7 määratud standardiseeritud ühikuhinnaga projekti kogumaksumuse arvestus.“;

27) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Rakendusüksus tunnistab § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks esitatud

taotluse nõuetele vastavaks, kui see vastab lõikele 3 ning eksperdid on hinnanud lisa 6 kohasel

vormil taotluse vastavaks kõigile lisas 5 sätestatud kriteeriumidele.

(42) Rakendusüksus tunnistab § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse elluviimiseks esitatud

taotluse nõuetele vastavaks, kui see vastab lõikele 3 ning Sotsiaalkindlustusamet on hinnanud lisa

11 kohasel vormil taotluse vastavaks kõigile lisas 10 sätestatud kriteeriumidele.“;

28) paragrahvi 16 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Sotsiaalkindlustusamet esitab § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse hinnangu lisas 2 ja § 4

lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse hinnangu lisas 10 nimetatud kriteeriumidele vastamise kohta

kirjalikult rakendusüksusele kümne tööpäeva jooksul taotluse kättesaadavaks tegemisest

Sotsiaalkindlustusametile.“;

29) paragrahvi 17 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevust hindavad eksperdid, lähtudes lisast 8.“;

30) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevust hindavad eksperdid annavad hinded

konsensuslikult, esitades digitaalselt allkirjastatud lisas 6 sätestatud vastavushindamise vormi

rakendusüksusele 14 kalendripäeva jooksul projekti hindamiseks saamisest.“;

31) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 101 ja 102 järgmises sõnastuses:

„(101) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevust hindavad eksperdid lõikes 1 nimetatud

valikukriteeriumide kaupa skaalal 0–1, seejuures 1 vastab sõnale „jah“ ja 0 sõnale „ei“. Hinnang

loetakse positiivseks, kui hindamisel antud koondhinne on vähemalt 5. Hindamise tulemus

kajastatakse lisa 6 kohasel vormil ja edastatakse rakendusüksusele kümne tööpäeva jooksul

projekti hindamiseks saamisest.

(102) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevust hindab Sotsiaalkindlustusamet lõikes 1

nimetatud valikukriteeriumide kaupa skaalal 0–1, seejuures 1 vastab sõnale „jah“ ja 0 sõnale „ei“.

Hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel antud koondhinne on vähemalt 5. Hindamise

tulemus kajastatakse lisa 11 kohasel vormil ja edastatakse kümne tööpäeva jooksul projekti

hindamiseks saamisest.“;

32) paragrahvi 17 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Rakendusüksus annab § 4 lõike 1 punktides 1 ja 7 nimetatud tegevuste puhul taotlejale kuni

kümme tööpäeva Sotsiaalkindlustusameti või § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul

ekspertide küsimustele vastamiseks ja vajaduse korral taotluse muutmiseks ning edastab vastused

ja muudetud taotluse ekspertidele või Sotsiaalkindlustusametile.“;

33) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„4) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul on täidetud käesoleva määruse nõuded

ja saadud § 17 lõike 101 kohaselt positiivne hinnang;

5) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse puhul on täidetud käesoleva määruse nõuded

ja saadud § 17 lõike 102 kohaselt positiivne hinnang.“;

34) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele käesoleva määruse 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud

tegevuse aruanded projekti elluviimise kohta vastavalt lisas 7 sätestatule.“;

35) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul esitab toetuse saaja makse saamiseks

nõutud dokumendid ja tõendid vastavalt lisa 7 sätestatule.“;

36) paragrahvi 30 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) 2025. a oktoobris vastu võetud § 4 lõike 1 punkti 3 muudatust ning § 4 lõikeid 42–44

kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 10. maist 2025.“;

37) määrust täiendatakse lisadega 5–11 (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Lisa 5 Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimise taotleja enesehindamise vorm

Lisa 6 Ekspertide paragrahv 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse hindamisleht

Lisa 7 55-aastase ja vanema isiku tööalase konkurentsivõime toetamiseks, tööle saamiseks ja tööl

püsimiseks toetatavate tegevuste rahastamise kord

Lisa 8 Ekspertide hindamislehe vorm määruse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud tegevuse taotluse

hindamiseks

Lisa 9 Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse aruandluse vorm

Lisa 10 Paragrahv 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse elluviimise taotleja enesehindamise

vorm

Lisa 11 Sotsiaalkindlustusameti paragrahv 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse

vastavushindamise vorm