Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

1

EELNÕU

08.10.2025

Postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seadus

§ 1. Postiseaduse muutmine

Postiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas

käändes;

2) seaduse tekstis asendatakse sõnad „täht- ja väärtsaadetis“ sõnaga „tähtsaadetis“ vastavas

käändes;

3) paragrahvi 1 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „seadust“ sõnadega „ja selle alusel kehtestatud

õigusakti“;

4) paragrahvi 1 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Postisaadetis loetakse adresseerituks, kui see kannab lisaks postisaadetise saaja nimele:

1) postiaadressi või

2) postiaadressile viitavat märgistust või

3) juurdepääsupunkti asukohta koos saajale postisaadetise saabumise kohta teate saatmiseks

vajalike kontaktandmetega või

4) on varustatud postiaadressile osutava saatedokumendiga.“;

6) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kirisaadetis on postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ja nõuetekohaselt

pakitud ese või esemed ülemaailmse postikonventsiooni tähenduses.“;

7) paragrahvi 4 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 4 lõike 7 punktis 1 asendatakse sõnad "muu isikusamasuse tuvastamist

võimaldava" sõnadega "saaja tuvastamist võimaldava muu“;

9) paragrahvi 4 lõike 7 punktis 3 asendatakse sõnad „postiteenuse osutaja eelnevalt määratud

garantiisumma“ sõnadega „postiteenuse osutamise tüüptingimustes ettenähtud hüvitist“;

10) paragrahvi 4 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 4 lõiked 81 ja 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(81) Partiisaadetisena edastatakse kirisaadetis liht- ja tähtsaadetisena, mille saatja annab

postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 100 saajale.

(9) Kullerpostisaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk, mis vastab vähemalt neljale

järgmisele tingimusele:

2

1) see edastatakse individuaalse kokkuleppe ja kasutaja erinõuete kohaselt;

2) see edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil;

3) see kogutakse saatja elu- või asukohast;

4) see väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või saaja muul viisil tuvastamist

võimaldava tunnuse alusel;

5) selle kohta saadetakse postisaadetise saatjale kättetoimetamise kinnitus kokkulepitud viisil;

6) selle puhul garanteeritakse kindlaksmääratud kuupäeval kohaletoimetamine;

7) selle saatjal on võimalik igal ajal saada teavet saadetise asukoha kohta selle teekonnal,

sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamine.“;

12) paragrahvi 4 lõiget 11 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) adresseerimata saadetiste edastamine.“;

13) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Universaalse postiteenuse moodustavad järgmised postiteenused:

1) ülemaailmses postikonventsioonis ja selle eeskirjades kirjeldatud kirisaadetise riigisisene ja

rahvusvaheline edastamine liht- ja tähtsaadetisena;

2) kuni 20 kg kaaluva rahvusvahelise postipaki edastamine tähtsaadetisena.“;

14) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Universaalse postiteenuse hulka kuuluvad järgmised lisateenused:

1) kirisaadetise ja postipaki kindlustamine;

2) kirisaadetise ja postipaki jälgimine.“;

15) paragrahv 61 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Juurdepääsupunkt asukoht ei pea olema püsiv.“;

17) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:

„(41) Liikuv juurdepääsupunkt on kindla graafiku alusel liikuv postiteenuse osutamise vahend.

(42) Automatiseeritud juurdepääsupunkt on postiteenuse osutamist võimaldav püsiva

asukohaga automatiseeritud vahend.

(43) Tellitav juurdepääsupunkt on vahend, millega osutatakse postiteenust postiteenuse kasutaja

elu- või asukohas.“;

18) paragrahvi 8 lõiked 3, 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 8 lõiget 8 täiendatakse pärast tekstiosa „Käesolevas paragrahvis“ tekstiosaga „ja

selle alusel kehtestatud õigusaktis“;

20) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Postkastile ja selle paigutamisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.“;

3

21) paragrahvi 9 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Postmargile trükitakse sõna „Eesti“ ja margi nimiväärtus, mis on väljendatud araabia numbri,

tähe, sõna, tähise või muu iseloomustava tunnuse abil ning mis vastab Eesti Vabariigis käibel

olevale rahaühikule.“;

22) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 10 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„Universaalse postiteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamise ja tegevusloa muutmise taotluse

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;

25) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) universaalse postiteenuse osutamise tüüptingimused (edaspidi tüüptingimused).“;

27) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:

1) tegevuse alustamise kuupäev;

2) juurdepääsupunktide arv;

3) muud tingimused, mis tulenevad käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis

sätestatud õigustest või kohustustest.“;

29) paragrahvi 14 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Majandustegevusteade esitatakse järgmiste teenuste osutamise korral:

1) kirisaadetise edastamine liht- ja tähtsaadetisena;

2) kullerpost;

3) käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud eksterritoriaalse postivahetuskeskusena tegutsemine;

4) muu postiteenus;

5) otsepost;

6) perioodilise väljaande edastamine;

7) postipaki edastamine liht- ja tähtsaadetisena.“;

31) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Eksterritoriaalse postivahetuskeskusena tegutsemise majandustegevusteates esitatakse

lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:

1) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse prognoositavad postiteenuse kaubamahud ning lähte-

ja sihtriigid;

2) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse tegutsemiskohad Eestis;

4

3) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste vedajad;

4) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste tollivormistuse eest vastutavate isikute

andmed.“;

32) seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

„§ 211. Eksterritoriaalne postivahetuskeskus ja selle asutamisele esitatavad nõuded

(1) Eksterritoriaalne postivahetuskeskus on ülemaailmse postikonventsiooni kohaselt teise riigi

universaalse postiteenuse osutaja poolt väljaspool asukohariiki ärilisel eesmärgil asutatud ja

juhitud või määratud ettevõtja vastutusel olev asutus või rajatis, mille eesmärgiks on

postiteenusega seotud äritegevus väljaspool asukohariigi territooriumi.

(2) Teise riigi universaalse postiteenuse osutajal on lubatud Eestis eksterritoriaalse

postivahetuskeskust asutada, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse omaniku asukohariik võimaldab eksterritoriaalse

postivahetuskeskuse asutamist ja tegutsemist oma riigi territooriumil;

2) Eestis saadetiste kättetoimetamiseks on sõlmitud Eesti universaalse postiteenuse osutajaga

koostööleping, milles nähakse ette vähemalt postisaadetiste edastamise ja tagastamise kulude

katmine.“;

33) paragrahvi 24 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad „teise postiteenuse osutaja“ sõnadega

„tegevusloaga postiteenuse osutaja“ vastavas käändes;

34) paragrahv 26 tunnistatakse kehtetuks;

35) paragrahvi 27 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 27. Universaalse postiteenuse osutaja tüüptingimused“;

36) paragrahvi 27 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 37 alusel

kehtestatud erandid“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 37 lõike 11 alusel kehtestatud erandid“;

37) paragrahvi 28 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 37 lõike 7 alusel“

tekstiosaga „käesoleva seaduse § 37 lõike 11 alusel kehtestatud“;

38) paragrahvi 29 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „postkontoris, väljastatud isiklikult“ sõnaga

„juurdepääsupunkti“;

39) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Postisaadetise kättetoimetamise võimatus käesoleva seaduse tähenduses on olukord, kus:

1) postisaadetist ei ole võimalik saajale edastada tema postiaadressi puudumise, selle

ebatäpsuse, loetamatuse või muu sellesarnase põhjuse tõttu;

2) postisaadetise saaja ei tule postiteenuse osutaja määratud aja jooksul postisaadetisele

juurdepääsupunkti järele või keeldub postisaadetist vastu võtmast;

3) postisaadetise eest ei ole tasutud või on tasutud postiteenuse osutaja kehtestatud

tasumäärast vähem ja saaja keeldub puuduvat osa tasumast;

4) postisaadetist ei ole võimalik saajale edastada postkasti puudumise, postkastile ligipääsu

puudumise või käesoleva seaduse § 8 lõike 9 alusel postkasti kohta kehtestatud nõuete järgimata

jätmise tõttu.“;

5

40) paragrahvi 31 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „müümise“ tekstiosaga „, annetamise“;

41) paragrahvi 31 lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast sõna „müüakse“ sõnadega „või

annetatakse“;

42) paragrahvi 36 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Universaalse postiteenuse osutajal on oma postivõrgu vahendusel üle Eesti:

1) kohustus maksta välja pensionid ja toetused;

2) õigus osutada rahasiirde teenust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teenuste osutamisele kohaldatakse

võlaõigusseaduses maksekäsundi kohta sätestatut ja lõike 1 punktis 1 nimetatud teenuse

osutamisele kohaldatakse lisaks teistes asjakohastes õigusaktides sätestatut.“;

43) paragrahvi 36¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Universaalse postiteenuse osutajal on kohustus oma postivõrgu vahendusel edastada üle

Eesti perioodilisi väljaandeid ning menetlusdokumente.“;

44) paragrahvi 36¹ lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

45) paragrahvi 36¹ täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Perioodiliste väljaannete ja menetlusdokumentide edastamise täpsemad tingimused ning

korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

46) paragrahvi 37 lõikest 1 eemaldatakse tekstiosa „kõigil tööpäevadel ning“;

47) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Universaalse postiteenuse kvaliteedinõuded, neist lubatud erandid ja nende kontrollimise

korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

48) paragrahvi 37 lõiked 3–8 tunnistatakse kehtetuks;

49) seadust täiendatakse §-dega 391–393 järgmises sõnastuses:

„§ 391. Universaalse postiteenuse osutamise eest võetav põhjendatud tasu

(1) Universaalse postiteenuse osutaja edastab valdkonna eest vastutavale ministrile

kehtestamiseks Konkurentsiametiga kooskõlastatud käesoleva seaduse § 5 lõigetes 2 ja 21

nimetatud universaalse postiteenuste osutamise eest võetava põhjendatud tasu (edaspidi

põhjendatud tasu), lähtudes käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

(2) Põhjendatud tasu tuleb kehtestada nii, et oleks järjepidevalt tagatud:

1) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;

2) kapitalikulu ehk põhjendatud tulukuse;

3) kvaliteedinõuete täitmise kulud;

4) vajalikud muutuv- ja tegevuskulud.

(3) Universaalse postiteenuse osutaja avalikustab põhjendatud tasu suuruse oma veebilehel ja

postkontorites vähemalt 30 kalendripäeva enne tasu jõustumist.

6

§ 39². Põhjendatud tasu arvestamise alused

(1) Põhjendatud tasu peab põhinema universaalse postiteenuse osutamise kuludel, olema

läbipaistev, mittediskrimineeriv ja sama kogu riigi territooriumil ning tagama universaalse

postiteenuse kättesaadavuse kõigile kasutajatele.

(2) Põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kulutõhususest

ja võimaldama universaalse postiteenuse osutajal täita õigusaktidega sätestatud kohustusi.

(3) Põhjendatud tegevuskulusid hinnatakse järgmiste meetodite abil:

1) kulude muutuste jälgimine ajas ja nende võrdlemine alampalga muutusega;

2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud.

(4) Põhjendatud tasu sisse ei arvata järgmisi kulusid:

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) erisoodustuse kulu;

3) finantskulu;

4) sponsorlus, kingitus ja annetuskulu;

5) tulumaksukulu;

6) universaalse postiteenuse osutamisega mitteseotud kulu;

7) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ja viivised ning muud rahalised kohustused,

mis on tingitud ettevõtja kohustuse täitmata jätmisest.

(5) Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab oma veebilehel põhjendatud tasu arvestamiseks

ning kulude ja põhjendatud tulukuse hindamiseks ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul

põhineva metoodika ning lähtub sellest universaalse postiteenuse põhjendatud tasu

kooskõlastamisel. Konkurentsiameti kasutatav metoodika peab arvestama käesolevas

paragrahvis ja §-s 39¹ sätestatut.

(6) Kui Konkurentsiamet tuvastab, et universaalse postiteenuse osutaja võetav põhjendatud tasu

ei vasta põhjendatud tasu kohta kehtestatud nõuetele, on Konkurentsiametil õigus teha

ettekirjutus ja määrata tähtaeg kehtestatud tasu käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla

viimiseks.

(7) Universaalse postiteenuse osutajal on õigus esitada lõikes 6 nimetatud ettekirjutuse peale

kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel,

et universaalse postiteenuse osutaja on eelnevalt esitanud vaide Konkurentsiametile ning

Konkurentsiamet on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata jätnud.

§ 393. Põhjendatud tasu kooskõlastamine ja kinnitamine

(1) Universaalse postiteenuse osutaja esitab põhjendatud tasu ja selle suuruse muutmise taotluse

kooskõlastamiseks Konkurentsiametile koos põhjendatud tasu suuruse põhjenduste ja

arvutustega.

(2) Konkurentsiamet kooskõlastab põhjendatud tasu või jätab selle põhjendatult

kooskõlastamata 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või

töömahuka taotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet pikendada kooskõlastamise

tähtaega 60 kalendripäevani. Tähtaja pikendamisel teeb Konkurentsiamet viivituseta teatavaks

kooskõlastamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse.

7

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemine peatatakse kuni

Konkurentsiametile taotluse kohta otsuse tegemiseks vajaliku teabe esitamiseni.

(4) Valdkonna eest vastutav minister otsustab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase põhjendatud

tasu kehtestamise ja selle suuruse määrusega 30 kalendripäeva jooksul § 391 lõike 1 kohase

taotluse vastuvõtmisest arvates.

(5) Lõike 4 kohaselt põhjendatud tasu kehtestamata jätmise korral kehtestab valdkonna eest

vastutav minister põhjendatud tasu, mis lähtub töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud töötasu alammäära tõusust.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul teavitab universaalse postiteenuse osutaja

põhjendatud tasu muutmisest Konkurentsiametit 30 kalendripäeva enne põhjendatud tasu tõusu.

50) paragrahvi 40 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

51) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks;

52) seaduse 4. peatüki 2. jagu tunnistatakse kehtetuks;

53) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud universaalse postiteenuse

kvaliteedinõuded, neist lubatud erandid ja nende kontrollimise korra.“;

54) paragrahvi 43 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

55) paragrahvis 44 asendatakse arv „640“ arvuga „9600“;

56) paragrahvi 47 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

57) seadust täiendatakse §-dega 531–532 järgmises sõnastuses:

„§ 531. Universaalse postiteenuse põhjendatud tasule üleminek

(1) Käesoleva seaduse § 392 lõikes 6 nimetatud metoodika töötab välja ja avalikustab

Konkurentsiamet oma veebilehel hiljemalt 2026. aasta 31. jaanuariks.

(2) Käesoleva seaduse § 393 lõikes 1 nimetatud taotlus põhjendatud tasu kooskõlastamiseks

esitatakse Konkurentsiametile esimest korda hiljemalt 2026. aasta 28. veebruaril.

(3) Konkurentsiamet ei kooskõlasta aastatel 2026–2027 sellist põhjendatud tasu, mis on suurem

kui pool eelmisel aastal kehtinud universaalse postiteenuse tasust.

(4) Kuni § 393 lõikes 2 nimetatud Konkurentsiameti kooskõlastatud põhjendatud tasu

kehtestamiseni kehtib § 61 lõike 2 alusel kehtestatud universaalne postiteenuse taskukohane

tasu.

§ 532. Universaalse postiteenuse makse tasumise kohustuse lõpetamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 411 nimetatud taotlus universaalse postiteenuse osutamise kohustuse

täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks esitatakse viimast korda

hiljemalt 2027. aasta 30. juuniks. Nimetatud taotlusse võidakse koondada rohkem kui ühe

kalendriaasta universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult

8

koormavad kulud, kuid mitte pärast §-s 391 nimetatud põhjendatud tasu jõustumist kantud

kulusid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 414 nimetatud universaalse postiteenuse makse tasutakse viimast

korda hiljemalt 2026. aasta 25. oktoobriks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud taotlust menetletakse taotluse esitamise ajal

kehtinud õigusnormide alusel ja korras.

(4) Tasutud universaalse postiteenuse maksed, mida ei kasutata universaalse postiteenuse

osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks,

tagastatakse postiteenuse osutajale, kes tasus universaalse postiteenuse makseid makse

tasumise kohustuse lõppemisele eelnenud kalendriaastal, nimetatud kalendriaasta jooksul

tehtud sissemaksete osakaalu alusel.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud taotluse või juba menetluses oleva taotluse

rahuldamiseks ei piisa § 414 nimetatud universaalse postiteenuse maksetest, kaetakse puudujääk

riigieelarvest.“;

58) paragrahvi 53 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

§ 2. Konkurentsiseaduse muutmine

Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 531 lõiget 5 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) universaalse postiteenuse osutaja.“;

2) paragrahvi 531 lõike 8 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 53² lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa “ja lõike 8 punktis 1”;

4) paragrahvi 533 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 2615 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 15 ja 22–29, 58 ning §-d 2 ja 3 jõustuvad 2026. aasta 1.

oktoobril.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 50, 52, 54 ja 56 jõustuvad 2027. aasta 1. juulil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

9

Tallinn, „…..“ „………………“ 2025. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „…..“ „……………“ 2025. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

08.10.2025

Postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seadus

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi

eelnõu) peamiseks sihiks on kaasajastada Eesti postiturgu puudutavat regulatsiooni, lähtudes

põhimõttest, et jätkusuutliku universaalse postiteenuse (edaspidi UPT) osutamiseks peavad

olema parimal viisil kaitstud nii kasutaja kui ka UPT osutaja (edaspidi UPT osutaja) huvid.

Eesti postituru võib olemuselt jagada kaheks. Ühelt poolt traditsioonilised postiteenused, mille

hulka kuuluvad kirjade, postipakkide ja perioodiliste väljaannete edastamine ning teisalt

kullerpostisaadetised. Neist ainult viimases on turul toimiv konkurents, kus teenuse pakkujaid

on mitmeid ning teenuse kasutajatel on võimalus valida teenuseosutajat. Seevastu

traditsiooniliste postiteenuste osas on tegemist sisuliselt monopoliga. Arvestades kõnealust

olukorda, postituru muutust ning üleilmseid trende on vajalik muuta UPT teenust, selle

rahastamist ning vähendada kogu postiturule kohalduvaid nõudeid selleks, et postiteenused

oleksid jätkusuutlikud. Seonduvalt postiseaduses (edaspidi seadus) tehtavate muudatustega

muudetakse ka konkurentsiseadust ja riigilõivuseadust.

Võrreldes kehtiva seadusega näeb eelnõu ette järgmisi olulisi muudatusi:

1) kaasajastatakse UPT ja UPT osutaja postivõrgule kehtestatud nõudeid;

2) universaalset postiteenust hakatakse osutama põhjendatud hinna alusel;

3) kontrolli UPT tasude üle hakkab teostama Konkurentsiamet;

4) seaduses loobutakse UPT osutamise kohustuse täimisega seotud ebamõistlikult koormavate

kulude hüvitamise regulatsioonist;

5) kaotatakse väljaspool universaalset postiteenust tegevusloa regulatsioon.

Eelnõuga vähendatakse üldist halduskoormust. Kõige rohkem väheneb halduskoormus

universaalse postiteenuse osutaja vaatest, kes edaspidi ei pea enam esitama eraldi

ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluseid. Vähesel määral väheneb

halduskoormus ka teiste postioperaatorite hulgas, kes ei pea esitama enam tegevusluba, vaid

edaspidi piisab kõikide postiteenuste osas (v.a UPT) majandustegevusteate esitamisest.

Kasutajate (sh eraisikud, mittetulundusühingud) vaates ei muutu halduskoormus, kuna

eelnõuga ei muudeta isikute ega postisektori väliste osapoolte õigusi ega kohustusi.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Seaduse eelnõu välja töötamisega alustas töörühm, kuhu kuulusid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM), Konkurentsiameti ning ASi Eesti Post

esindajad. Samuti osalesid eelnõu väljatöötamise protsessis UPT osutaja esindajad ning

Konkurentsiameti spetsialistid. Alates 01.07.2023 on postside valdkond Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ka REM) vastutusvaldkonnas, kes jätkas tööd seaduse

eelnõuga.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi REM)

regionaalarengu osakonna nõunik Taavi Kurvits (tel: 625 6526, e-post: [email protected]).

2

Eelnõule on teinud juriidilise ekspertiisi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna nõunik Elis-Ketter Müürsepp (tel: 5304 5154, e-post: elis-

[email protected]) ning keeleliselt toimetanud sama osakonna peaspetsialist Leeni

Kohal (tel: 5698 3427, e-post: [email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu välja töötamisel on arvestatud halduskoormuse tasakaalustamise reeglit.

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/6/EÜ, millega muudetakse

direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse postiseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 58.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

2009. aastal avati postiturg konkurentsile eesmärgiga tagada kvaliteetne postiteenuse

osutamine, postiteenuse kasutajate kaitse ning UPT osutamise jätkamine

konkurentsitingimustes. Seoses elektrooniliste teenuste arenguga on aga tänane postiturg

muutunud väga kiiresti ning traditsioonilistele postiteenustele pakuvad üha rohkem konkurentsi

elektroonse keskkonna kaudu osutatavad ja hõlpsasti kättesaadavad ning taskukohased

teenused ning e-kaubandus. See on kaasa toonud UPT hulka kuuluva lihtsaadetisena

edastatavate kirisaadetiste mahu olulise vähenemise nii Eestis kui ka paljudes teistes riikides.

Samal ajal, kui nõudlus enamike postiteenuste järele on kahanenud, on nõudlus pakiteenuste

järele kasvanud. Eeltoodust tulenevalt on käesoleva eelnõu peamiseks sihiks kaasajastada Eesti

postiturgu puudutavat regulatsiooni, uuendades UPT rahastamismudelit ning ajakohastada

postiteenusele kohalduvaid nõudeid.

Sisuliselt 15 aastat muutumatuna püsinud postituru regulatsioon vajab ajakohastamist,

kasutades võimalikult paindlikku lähenemist ning arvestades uusi tehnoloogilisi lahendusi.

Kehtiv postiseadus ei vasta enam ei kasutaja ootustele ega ole kooskõlas tänaste UPT

osutamiseks vajalike tingimustega. Ühe suurima kitsaskohane ei ole kehtiv UPT

rahastamismudel enam sobilik ning sellega seotud rakenduslikud vaidlused on jõudnud

halduskohtuni. Eeltoodust tulenevalt on valitud eelnõus lahendused, mis lõpetavad ära

tagantjärgi kulude kompenseerimise, muudavad UPT osutamise nõuded selgemaks ning

ühtlustavad postituru regulatsiooni muutmaks kõikidele teenuse osutajale tingimused

võrdsemaks.

Käesoleva eelnõu eesmärgid on eelkõige järgmised:

1) tagada postiteenuse kasutajatele kättesaadav ja mugav teenus ning tõsta postiteenuse

kasutajate rahulolu postiteenusega;

2) tõhustada kontrolli UPT tasude üle ja tagada teenuse jätkusuutlikkus;

3) vähendada halduskoormust ja kaotada konkurentsi pärssiv UPT rahastamise

regulatsioon;

4) sätestada tingimused eksterritoriaalse postivahetuskeskuse tegutsemiseks vastastikuse

põhimõtte alusel.

3

Lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõikest 1, eelnes postiseaduse muutmise

seaduse eelnõule väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) (EIS toimik nr 22-03401). VTK oli

valitsuse eelnõude infosüsteemis arvamuse esitamiseks perioodil 25.03.2022–25.04.2022.

Kaasatavad nõustusid, et väljatöötamiskavatsuses välja toodud murekohad vajavad lahendusi

ja muudatusi õigusaktide tasandil ning postiseadus vajab kaasajastamist ja kehtiv regulatsioon

ülevaatamist, mistõttu on väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud eesmärgid (kehtiva UPT sisu-,

võrgu- ja kvaliteedinõuete täitmine on kulukas ning ei võimalda pakkuda postiteenuse

kasutajate ootustele vastavat teenust, UPT taskukohasuse nõue koosmõjus UPT fondiga

takistab kvaliteetse UPT jätkusuutlikku pakkumist ning perioodika kättetoimetamise sagedus

toob lisakulusid UPT osutajale). Lühikokkuvõte olulisematest ettepanekutest ja arvamustest

VTK kohta on lisatud allolevas tabelis.

Esitaja Ettepanek, arvamus Selgitus

UPT sisu-, võrgu- ja kvaliteedinõuete täitmine

Eesti Maksu– ja

Tolliamet

Pakiautomaatide laiema

kasutuselevõtu jälgida, et ei

tekiks vastuolu

haldusmenetluse seaduse §-s 26

(Kättetoimetamine postiga) ja

maksukorralduse seaduse §-s

531 (Kättetoimetamine posti

teel) sätestatud normidega.

Võetud teadmiseks. Esimeses

etapis saab pakiautomaati

saadetisi suunata eelkõige

kasutaja enda soovil/kinnitusel.

Saadetiste edastamine otse

pakiautomaati vahendusel vajab

mitme osapoole koostöös välja

töötamist, kuid oluline on luua

vastav õigusruum, mis seda

võimaldab, et saaks seda

piloteerida.

Eesti Linnade ja

Valdade Liit

UPT kättesaadavus tuleb

tagada ja säilitada nii palju kui

võimalik ka postkontori ja

kirjakasti vormis. Kindlasti

tuleb tagada teenuse

kättesaadavus kõikide seda

võimaldavate paindlike

tehnoloogiliste lahenduste teel.

Arvestatud. Eelnõuga

laiendatakse postivõrgu

juurdepääsupunktide ringi,

lisades sinna loetellu

juurdepääsupunktidena

automatiseeritud

juurdepääsupunkti (näiteks

hetkel on kasutusel

pakiautomaadid), liikuva

juurdepääsupunkti ja tellitava

juurdepääsupunkti, et muuta

paindlikumaks UPT osutaja

võimalused kättesaadavuse

tagamiseks. UPT osutamine

(mille hulka kuulub nii liht- kui

ka tähtsaadetise

kättetoimetamine) jääb kehtima

samadel tingimustel vastavalt

õigusaktides esitatud

tingimustele.

Eesti Linnade ja

Valdade Liit

Täpsemat ja põhjalikumat

selgitamist ja analüüsi ning

Arvestatud. Eelnõus ei käsitleta

mugavusteenust ning postkastide

miinimumnõuete osas ei toimu

sisulisi muudatusi.

1 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/aecdaaf6-ad31-4c67-b1d2-41c9255f082d

4

seadusega reguleerimist

vajavad postkastide paiknemise

miinimumnõuete kehtestamise

normatiivid. Täpsustamist

vajab, kust alates hakkab olema

mugavusteenus ja mida üldse

saab

mõista mugavusteenuse all.

Rahandusministeerium VTK-s toodud kulude,

tänapäevasuse, paindlikkuse

argumendid postkontorite

sulgemise ja kirjakastide arvu

vähendamise ja asendamise

osas on ilmselt asjakohased,

aga kõigele muule lisaks

tähendab see paratamatult

tarbija jaoks teenuse

kättesaadavuse vähenemist,

mis tuleb alternatiivsete ja

lisatasuta juurdepääsu-

meetmetega kompenseerida.

Inimeste jaoks, kes ei käi

postkontoris, ei muuda

postkontori sulgemine ju

midagi, aga nende jaoks, kes

käivad, tähendab see ohtu

avaliku teenuse vähenemiseks.

Osaliselt arvestatud. UPT

osutaja peab pakkuma

personaalset postiteenust (tellitav

juurdepääsupunkt) inimestele,

kes paiknevad postkontorist

kaugemal kui 5 kilomeetrit.

Rahandusministeerium Toetame ETOE-de

regulatsiooni väljatöötamist,

kuna ETOE-de tegutsemise

ulatuse ja tingimuste

määratlemine on oluline

tollialaste õigusaktide

kontekstis.

Arvestatud. Eelnõus

reguleeritakse ETOE temaatika.

Sotsiaalministeerium Palume selgitada

väljatöötamiskavatsusega

hõlmatud teemade osas, kas

planeeritud on muuta ka

Sotsiaalministeeriumi

vastutusvaldkonda kuuluvate

pensionite ja toetuste

väljamaksmise korraldust.

Arvestatud. Pensionite ja

toetuste väljamaksmise

korraldust ei muudeta ning see

kohustus säilib UPT osutajale.

UPT jätkusuutlikkus

Eesti Meediaettevõtete

Liit

EML nõustub VTK-s esitatuga,

mille kohaselt perioodika

kojukandeteenuse hind tuleks

allutada Konkurentsiameti

järelevalvele, sarnaselt mitmete

teiste reguleeritud

üldhuviteenuste

valdkondadega.

Mittearvestatud. Perioodiliste

väljaannete edastamise hinna

allutamine Konkurentsiameti

järelevalve alla ei ole tänasel

hetkel mõistlik, kuid on oluline

säilitada tänane kandepäevade

struktuur. Perioodiliste

väljaannete edastamine on

5

sarnaselt teiste postiteenustega

(nt kullerpost) vabaturu teenus.

Eesti Meediaettevõtete

Liit

UPT ja perioodika kojukande

teenuse rahastamine riigihanke

korras väärib edasist analüüsi

Võetud teadmiseks. Eelnõu

koostamisel ei ole valitud

riigihanke korras rahastamist,

kuid seda võib tulevikus

täiendavalt analüüsida.

Eesti Meediaettevõtete

Liit

Maapiirkondade dotatsioon on

vajalik säilitada

Riik jätkab perioodiliste

väljaannete edastamise

toetamisega maapiirkonnas.

Rahandusministeerium Reguleeritud avalike teenuste

rahastamise läbipaistvuse

suurendamine ja

ristsubsideerimise lõpetamine

on küll riigi osaluspoliitika

seisukohast olulised eesmärgid,

kuid avalike teenuste

täiemahuline kinni maksmine

tarbija poolt ei ole vältimatult

vajalik. Kavandatavad

muudatused postiseaduses

peaksid aga tooma kaasa

tegeliku teenuskvaliteedi tõusu,

ideaalis koos samaaegsete

kulude vähenemisega.

Võtame teadmiseks.

UPT osatähtsus on vähenenud

ning tagamaks teenuse

jätkusuutlikkus on vajalik

rahastusmudeli muutmine.

Unified Post AS Eesti Posti hinnakujundus

monopoolsetel turgudel peab

alluma ex ante

hinnaregulatsioonile, et vältida

diskrimineerivat ja ebaõiglast

hinnakujundust, mis annab

Eesti Postile lubamatu

konkurentsieelise turgudel, kus

Eesti Post konkureerib

erakapitalil põhinevate

ettevõtjatega.

Arvestatud osaliselt.

Universaalse postiteenust

hakatakse rakendama

põhjendatud tasu põhimõttel. See

tähendab seda, et UPT osutaja

peab hinnad kooskõlastama enne

nende jõustumist

Konkurentsiametiga. Samas ei

ole hetkel mõistlik tekitada

täiendavat haldus ja töökoormust

ning lisada see kohustus

kõikidele postiteenustele.

Perioodika kättetoimetamise sagedus

Eesti Linnade ja

Valdade Liit

Samuti märgime, et kuigi

kehtiv kohustus toimetada kätte

perioodika kuuel päeval

nädalas on kulukas, on Eestis

mitmeid päevalehti

(perioodikat) mis ilmuvad

kuuel päeval nädalas.

Postiseadus peaks kehtestama

edaspidi täpsema kohustuse

perioodika kojukandeteenuse

kättesaadavuse tagamiseks.

Võetud teadmiseks. Täna

ilmuvad väljaanded viiel päeval

nädalas ning selliselt seatakse ka

eelnõus kohustus. Perioodika

kojukande teenuse täpsemad

nõuded sätestatakse valdkonna

eest vastutava ministri

määrusega.

Eesti Meediaettevõtete

Liit

EML on seisukohal, et

kohustuslike kandepäevade

arvu vähendamine ei ole sobiv

Arvestatud. Kandepäevade arvu

ei vähendata, küll aga viiakse

6

ega proportsionaalne lahendus,

kuivõrd see ohustab perioodika

sektori toimivust.

kandepäevade arv kooskõlla

tegelikkusega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.

Eelnõu § 1 punkt 1

Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt asendatakse seaduses läbivalt sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega

„põhjendatud tasu“ vastavas käändes.

Kehtiva seaduse § 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt on UPT riigisiseste ja rahvusvaheliste kirisaadetiste

edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 2 kilogrammi ning postipaki edastamine

täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 20 kilogrammi teenuste järjepidev, kvaliteetne ja

taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil.

Nõue osutada UPT teenuseid taskukohase tasu eest tuleneb postidirektiivi2 artiklist 12, mille

järgi peavad UPT tasud olema taskukohased kõikidele kasutajatele nende geograafilisest

asukohast olenemata. Postidirektiiv seejuures taskukohaste tasude mõistet laiemalt ei ava, kuid

01.01.2009 jõustunud seaduse seletuskirja kohaselt tähendab taskukohane tasu fikseeritud tasu,

millest rohkem UPT osutaja UPT kasutajalt võtta ei või. Taskukohase tasu eesmärk on

postiteenuse kasutajale mõistliku hinnataseme säilitamine üldistes huvides osutatava teenuse

kasutamise eest. Taskukohase tasuna võib käsitada ka UPT teenuse kulupõhist hinda (mis

samuti tuleneb postidirektiivi artiklist 12) tingimusel, et see on oma hinnatasemelt teenuse

kasutajatele jätkuvalt kättesaadav. Näiteks Saksamaa on 1. jaanuaril 2025. a jõustunud seaduses

sätestanud, et universaalseid teenuseid loetakse kättesaadavaks, kui need peegeldavad

efektiivset teenuse osutamise hinda. UPT teenuse kulupõhine hind toob kaasa olukorra, kus

UPT teenuse osutamise kulud on kaetud. See tagab UPT hulka kuuluvate postiteenuste

õiglasema ja läbipaistvama hinnastamise.

ASi Eesti Post kulude analüüsi põhjal on selgunud, et UPT riigisisese ja rahvusvahelise

kirisaadetise lihtsaadetisena edastamise teenuse müügihind (taskukohane tasu) jääb oluliselt

alla teenuse omahinnale. UPT kahjumist 50% tuleneb välismaalt Eestisse saabuvast mahust,

mille eest tasuvad teised postiorganisatsioonid. Selline olukord mõjutab negatiivselt UPT

kvaliteeti pikaaegses perspektiivis ning teenuse osutamise efektiivsust. Samuti seab see ohtu

ettevõtte suutlikkuse investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja alternatiivsetesse UPT osutamise

kanalitesse. Lisaks põhjustab omahinnast madalam müügihind ASi Eesti Post jaoks väiksema

lõppmakse summa teistelt riikidelt. Lõppmaksena mõistetakse seaduse tähenduses

postisaadetise edastamiseks vastuvõtnud välisriigi postiteenuse osutaja poolt postisaadetise

Eesti territooriumil kättetoimetamise eest UPT osutajale makstavat tasu või UPT osutaja poolt

vastuvõtvale postiteenuse osutajale makstavat tasu postisaadetise kättetoimetamise eest

sihtriigis. Kuna lõppmaksed arvutatakse riigisiseste tariifide põhjal, siis kunstlikult madalal

hoitud tasude korral kujunevad ka ASile Eesti Post ette nähtud lõppmaksed kunstlikult

madalaks. See tähendab, et AS Eesti Post ei saa välisriikide postiadministratsioonidelt

rahvusvaheliste kirisaadetiste Eestis kättetoimetamise eest õiglast tasu. Selle tulemusena saavad

välismaa kaupmehed näiteks odavamalt saadetise edastamist Eestis kui kohalikud kaupmehed.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse

postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega (ELT L 52, 27.02.2008, lk 3–20).

7

Postituru paremaks toimimiseks ja sellel turul moonutuste vältimiseks peab UPT teenust

osutama põhjendatud hinnaga, mis tähendab, et teenuse osutamisel on kaetud selle kulud ja

tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. On ka oluline märkida, et lisaks

monopoolsetele tunnustele vastavale UPT osutamisele (seaduse § 6 kohaselt määratakse üks

UPT osutaja, kellele kehtivad eritingimused nii kohustuste kui õiguste osas), pakutakse ka teisi

monopoolseid avalikke teenuseid (nt elekter, gaas, vesi, kaugküte) kulupõhise hinnaga. Samuti

sisaldavad nende teenuste hinnad mõistlikku kasumit.

Eelnõu kohaselt tunnistatakse seaduses taskukohase tasu regulatsioon kehtetuks ning edaspidi

lähtutakse UPT osutamisel teenuse põhjendatud hinnakujundusest, mis on samuti kooskõlas

postidirektiiviga (vt täpsemalt seletuskirja peatükist 5). UPT teenuse osutamine põhjendatud

tasuga tähendab, et teenuse osutamisel on kaetud selle kulud ja tagatud on mõistliku kasumi

teenimise võimalus. See säte sätestatakse üleminekuajaga ning see jõustub hiljem, et anda aega

UPT osutajale taotluse esitamiseks, Konkurentsiametile põhjendatud tasu kooskõlastamiseks

ning kehtestatud põhjendatud tasu jõustamiseks.

Taskukohase tasu muutmine põhjendatud tasuks toob kaasa UPT osutamisega seotud kahjumi

kadumise. Mõju UPT kasutajatele, kellest enamiku moodustavad eraisikud, on suhteliselt väike.

Keskmine aastane kulu UPT kogumisse kuuluvatele teenustele on marginaalne, võrreldes nt

elektrivarustusele, veevarustusele või soojusenergiale tehtavate kulutustega. 2024. aastal

saadeti iga Eesti elaniku kohta keskmiselt 0,8 UPT saadetist aastas. Tegemist on hääbuva

teenusega. Kui 2019. aastal edastati kokku 12,5 mln UPT saadetist, siis 2024. aastal kõigest 3,2

mln saadetist. Viimaste aastate keskmine aastane mahtude langus on 24%.

Eelnõu § 1 punkt 2

Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt asendatakse seaduses läbivalt sõnad „täht- ja väärtsaadetis“ sõnaga

„tähtsaadetis“ vastavas käändes. Eesmärk on eemaldada seadusest väärtsaadetis eraldi teenuse

liigina. Ka Ülemaailmse Postiliidu aktide käsitluses on väärtustamine ehk kindlustamine

(inglise keeles insurance) lisateenusena välja toodud ja soov on seda edaspidi käsitleda

tähtsaadetise lisateenusena.

Kehtiva seaduse regulatsiooni praktiline probleem seisneb selles, et seaduses sisalduv

postiteenuste käsitlus (liht-, täht- ja väärtsaadetised) ei vasta postiorganisatsioonide

rahvusvaheliste võrgustike (Prime3, Interconnect4) poolt kasutatavale teenusestandardile.

Enamik Eestisse saabuvast mahust liigub just nimetatud võrgustike kaudu. Enim kasutatav

teenus on selline, kus saadetis on jälgitav (track and trace), kuid seda ei väljastata allkirja vastu

ehk niinimetatud jälgitav lihtkiri. Praktikas tekitab paralleelsete, kuid samas erinevate (st ühelt

poolt seadusest tulenevate ja teisalt käibes kasutatavate) postiteenuse käsitluste kasutamine

ebaselgust ja jäikust teenuste arendamisel turu tegelikele nõuetele vastavaks.

Seega on kehtiv käsitlus aegunud ja takistuseks postiteenuste disainimisel. Teenuse disaini

mõttes on tarbija vaates lihtsam ja arusaadavam defineerida teenust tulevikus

kombinatsioonidena ehk põhiteenus pluss erinevad lisateenused. Kindlustamise teenuse

võimalus on jätkuvalt olemas, aga teisel moel ja mitte eraldi saadetise liigina. Sarnase

lähenemise on võtnud ka Ülemaailmne Postiliit.

Eelnõu § 1 punkt 3

Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt täiendatakse seaduse § 1 lõiget 5 tekstiosaga „ja selle alusel

kehtestatud õigusakti“. Muudatus on vajalik tagamaks õigusselgus, et universaalse postiteenuse

3 https://www.prime-posts.com/ 4 https://www.ipc.be/

8

osutaja rahvusvahelisele postiteenusele kohaldatakse lisaks käesolevale seadusele ka selle

alusel kehtestatud õigusakti Eesti territooriumil toimuva postisaadetise edastamise puhul

niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus Eesti Vabariigile siduvate Ülemaailmse Postiliidu

aktidega. Muudatus on vajalik, kuna mitmed nõuded liigutatakse eelnõuga seaduse tasandilt

alamakti (määruse) tasandile.

Eelnõu § 1 punkt 4

Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt tunnistatakse kehtetuks seaduse § 1 lõige 6. Nimetatud sättega

kaotatakse erisus seaduse 3. peatüki kohaldamisele. Senini kehtis seaduse 3. peatükk ainult

tegevusloaga hõlmatud postiteenustele, mis oli vajalik eelkõige seaduse 4. peatüki 2. jaos

nimetatud UPT rahastamise jaoks.

2008. aastal, mil seadus sai oma tänase ülesehituse, põhjendati seda seletuskirjas järgnevalt:

„Tegevusloaga määratud postiteenuse osutamine mõjutab UPT osutamist ning arvestades

UPTga kaasnevate ebamõistlikult koormavate kulude võimaliku hüvitamist, on oluline

nimetatud teenuse mõningane reguleerimine (osutamise piirkond, tasud jne).“.

Arvestades, et käesoleva eelnõuga muudetakse UPT rahastamist, ei ole tulevikus põhjendatud

tegevusloa regulatsiooni säilitamine väljaspool universaalset postiteenust. Muudatuste järgselt

kehtib seaduse 3. peatükk kõigile postiteenustele, luues väljaspool UPT-d võrdsed tingimused

postiteenuste osutamiseks.

Eelnõu § 1 punkt 5

Eelnõu § 1 punkt 5 kohaselt täiendatakse seadust võimalusega käsitleda postiaadressina ka

juurdepääsupunkti asukohta juhul, kui postisaadetisele on lisatud saajale postisaadetise

saabumise kohta teate saatmiseks vajalikke kontaktandmeid. Nimetatud võimalus loob

õigusselguse ka automatiseeritud juurdepääsupunktide (nt pakiautomaat) kasutamisel ning

nende kasutamiseks vajalike andmete küsimiseks ka näiteks universaalse postiteenuse

osutamiseks. Saaja kontaktandmeteks saab lugeda näiteks mobiiltelefoni numbrit, mis

võimaldab saata saajale personaalse koodi, mille kaudu on ainult saatjal õigus saadetis kätte

saada. Muudatus võimaldab saata ja saada saadetisi, sh universaalse postiteenuse kaudu veelgi

mugavamalt ja tarbija poolt eelistatud viisil.

Eelnõu § 1 punkt 6

Eelnõu § 1 punkt 6 kohaselt muudetakse kirisaadetise mõiste definitsiooni. Muudatus on

suuresti tingitud ülemaailmse postikonventsioonis tehtud muudatustest ning tulevikus

planeeritavatest muudatustest. Alates 2026. aastast muutub R (tähitud) maksikiri ülemaailmse

postikonventsiooni alusel ainult pabersisuga saadetiseks, seega tuleks edaspidi eristada

kirisaadetise puhul tähitud ja lihtkirja. Eesti Post on nimetatud muudatuse valguses ühtlustanud

samal põhimõttel nii siseriikliku tähitud kirja kui ka rahvusvahelise kirja, et klientide jaoks

võimalikult vähe segadust tekitada. Tõenäoliselt tuleb tulevikus täiendavalt muudatusi ka

kirisaadetiste kaalu ja mõõtmetega ning sellest tulenevalt on mõistlik teha etteruttavalt

muudatused seaduses ja viidata otse ülemaailmse postikonventsioonis kehtestatud nõuetele.

Eelnõu § 1 punkt 7

Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt tunnistatakse kehtetuks seaduse § 4 lõike 5 punkt 3, kus on

nimetatud väärtsaadetise edastamine ühe eraldiseisva postiteenuse liigina. Muudatuse kohaselt

eemaldatakse postiteenuste loetelust väärtsaadetise edastamine eraldi teenuse liigina.

Eelnõu § 1 punkt 8

Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt muudetakse seaduse § 4 lõike 7 punkti 1 selliselt, et punktis olevad

sõnad "muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava" asendatakse sõnadega "saaja tuvastamist

9

võimaldava muu“. Muudatus on tingitud praktikast, kus saadetakse saadetisi ka viisidel, mis ei

võimalda isikusamasust tuvastada, kuid võimaldavad tuvastada saaja (nt turvauksed, PIN

koodid jms).

Eelnõu § 1 punkt 9

Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt muudetakse seaduse § 4 lõike 7 punkti 3 selliselt, et punktis olevad

sõnad „postiteenuse osutaja eelnevalt määratud garantiisumma“ asendatakse sõnadega

„postiteenuse osutamise tüüptingimustes ettenähtud hüvitist“. Muudatusega täpsustatakse

hüvitise maksmise tingimusi tähtsaadetise kaotsimineku või kahjustumise korral. Uue

sõnastuse kohaselt maksab postiteenuse osutaja saatjale postiteenuse osutaja tüüptingimustes

ettenähtud hüvitise. Praktikas on hüvitise maksmise tingimused sätestatud postiteenuse

osutamise tüüptingimustes, seega on tegemist pigem tehnilist laadi muudatusega.

Eelnõu § 1 punkt 10

Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt tunnistatakse kehtetuks seaduse § 4 lõige 8. Muudatus on seotud

eelpool tehtud muudatusega. Eesmärk on eemaldada seadusest väärtsaadetis eraldi teenuse

liigina.

Eelnõu § 1 punkt 11

Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt muudetakse seaduse § 4 lõikeid 81 ja 9. Seaduse § 4 lg 81

muudatuse eesmärk on parandada seaduse sõnastust, et partiisaadetis ei ole omaette postiteenus,

vaid liht- ja tähtsaadetisena edastamise teenuse üks osa. Samuti on loetelust eemaldatud

väärtsaadetiste edastamine partiisaadetisena ning eemaldatakse võimalus saata postipakke

partiisaadetisena. Tegemist on Eesti Posti poolt kooskõlastamise käigus tehtud ettepanekuga,

lähtudes asjaolust, et partiisaadetisena edastatav postipakk tähtsaadetisena (postkontorist

üleantud ja postkontorist väljastatav) ei ole enam praktikas kasutatav. Arvestades, et tarbijad

kasutavad selles osas vabaturuteenuseid ja mugavamaid kanaleid, puudub turul nõudlus

tähtsaadetisena postipaki järele.

Seaduse § 4 lõike 9 muudatuse kohaselt täpsustatakse, mida loetakse kullerpostiks, kuna

kehtivas seaduses on see liiga üldine ning raske on eristada logistika ja transporditeenuseid.

Kullerpostiks loetakse kirisaadetise või postipaki edastamist, mille edastamise tingimused

vastavad vähemalt neljale tingimusele seitsmest, mis on loetletud selles lõikes.

Kullerposti tingimuste mõte on määratleda seda teenusena, mis lisaks suuremale kiirusele oleks

ka usaldusväärne esemete kogumisel, jaotamisel ja kohaletoimetamisel. Tingimuste kohaselt

peavad kullerpostisaadetise edastamisel olema täidetud vähemalt neli tingimust järgnevatest:

1) see edastatakse individuaalse kokkuleppe ja kasutaja erinõuete kohaselt;

2) see edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil;

3) see kogutakse saatja elu- või asukohast;

4) see väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või saaja muul viisil tuvastamist

võimaldava tunnuse alusel;

5) selle kohta saadetakse postisaadetise saatjale kättetoimetamise kinnitus kokkulepitud viisil;

6) selle puhul garanteeritakse kindlaksmääratud kuupäeval kohaletoimetamine;

7) selle saatjal on võimalik igal ajal saada teavet saadetise asukoha kohta selle teekonnal,

sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamine.;

Eelnõu § 1 punkt 12

Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt täiendatakse loetelu adresseerimata saadetiste edastamisega.

Adresseerimata saadetiste alla kuuluvad saadetised, mille peal ei ole postiaadressi ega muud

saajale omastatavat identifitseerimistunnust. Muudatus on tingitud vajadusest luua õigusselgus,

et adresseerimata saadetised ei kuulu otseposti alla. Muudatusega piiritletakse selgemalt

10

otseposti alla kuuluvad saadetised välistades olukorra, kus erinevad osapooled võivad

tõlgendada adresseerimata saadetisi postiteenuse osaks. Ka kehtiv seaduse § 2 lg 2 kohaselt on

postisaadetis postiteenuse osutajale edastamiseks üle antud adresseeritud saadetis.

Eelnõu § 1 punkt 13

Eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt muudetakse seaduse § 5 lõiget 2, millega jäetakse universaalse

postiteenuse ulatusest välja siseriikliku postipaki edastamine kui kohustuslik postiteenus.

Muudatus on tingitud teenuse kättesaadavusest ning üldisest põhimõttest riigi poolsest

sekkumisest turule. Kui teenuse osutajaid on turul palju, ning siseriikliku pakiteenuse osas see

nii on, siis riigi poolne sekkumine turu toimimisse peaks olema minimaalne. Viimasel aastal on

toimunud universaalse postiteenuse raames edastatavate siseriiklike postipakkide mahus

neljakordne langus (2023 vs 2024). Universaalse postiteenuse raames edastatavate siseriiklike

postipakkide kogused on olnud läbi aastate languses ja kogu postipakkide edastamise teenusest

marginaalsed. Antud teenus konkureerib tihedalt kullerpostiteenusega, mis suudab pakkuda

paremat kättesaadavust ning soodsamat hinda. Seetõttu ei ole mõistlik seda teenust enam

osutada universaalse postiteenusena, vaid teenus on tarbijatele kättesaadav vabaturu

põhimõttel. Sarnast lähenemist on kasutanud ka Taani ning viimati ka Rootsi. Lisaks jäetakse

§ 5 lõike 2 punktis 1 välja väärtsaadetise mõiste ning viidatakse kirisaadetiste nõuete osas

ülemaailmse postikonventsiooni ja selle eeskirjade nõuetele.

Eelnõu § 1 punkt 14

Eelnõu § 1 punkti 14 kohaselt täiendatakse seaduse § 5 lõikega 21. Täienduse kohaselt lisatakse

juurde loetelu postiteenuse hulka kuuluvatest lisateenustest. Muudatuse kohaselt reguleeritakse

seaduses edaspidi eraldi UPT liigid ning lisateenused, mille pakkumine on kohustuslik ja mida

kasutaja saab juurde tellida. Seega jääb kirisaadetise ja postipaki kindlustamine UPT hulka

kohustusliku lisateenusena. Tähtsaadetise kindlustamise lisateenuse korral avaldab saatja

postiteenuse osutajale saadetise väärtuse ja saadetise kaotsimineku või kahjustumise korral

hüvitab postiteenuse osutaja saatjale tema avaldatud saadetise väärtuse. Samuti on lisateenuseks

saadetise jälgimise teenus. Saadetise jälgimise teenust saab tellida nende teenuste puhul, kus

see on tehniliselt teostatav.

Eelnõu § 1 punkt 15

Eelnõu § 1 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 61. Paragrahvis on sätestatud

taskukohast tasu puudutav regulatsioon, mis tunnistatakse kehtetuks seoses üleminekuga

põhjendatud tasu regulatsioonile (vt eelnõu § 1 punkti 1 selgitust).

Eelnõu § 1 punkt 16

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse seaduse § 7 lõiget 4 teise lausega, mille järgi ei pea

juurdepääsupunkti asukoht olema püsiv. Muudatus on kooskõlas eesmärgi ja vajadusega mitte

siduda UPT kättesaadavust ainult postkontori ja kirjakastiga, vaid tagada teenuse kättesaadavus

ja kvaliteet kõikide seda võimaldavate paindlike tehnoloogiliste lahenduste teel (nt tellitav

juurdepääsupunkt, automatiseeritud juurdepääsupunkt, liikuv juurdepääsupunkt).

Eelnõu § 1 punkt 17

Eelnõu § 1 punktis 17 täiendatakse seaduse § 7 lõigetega 41–43. Muudatuse kohaselt

kõrvaldatakse ebakõla majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67

„Nõuded UPT osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“5

(edaspidi postivõrgu määrus) ja seaduse vahel juurdepääsupunktide määratlemisel. Nimelt

kehtestatakse definitsioonid edaspidi postivõrgu määruse asemel seaduses, sest seaduse

5https://www.riigiteataja.ee/akt/121012022014?dbNotReadOnly=true&RIIGITEATAJA_AADRESS=https%3A

%2F%2Fwww.riigiteataja.ee&RIIGITEATAJA_AADRESS_HALDUS=https%3A%2F%2Fwww.riigiteataja.ee

11

struktuuri ja õigusaktide hierarhia kohaselt on nii õigem. Nii tagatakse olukord, et seaduses on

defineeritud kõik juurdepääsupunktide liigid, mida kasutatakse UPT osutamiseks. Postivõrgu

määruses sätestatakse nõuded juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele.

Seaduse § 7 lõike 41 järgi on liikuv juurdepääsupunkt kindla graafiku alusel liikuv postiteenuse

osutamise vahend (nt buss).

Seaduse § 7 lõikes 42 sätestatakse automatiseeritud juurdepääsupunkt mõiste, milleks on püsiva

asukohaga vahend postisaadetise saatjalt vastuvõtmiseks ja saajale väljastamiseks (nt

pakiautomaat). Automatiseeritud juurdepääsupunkti mõiste sätestamine seaduses loob

võimaluse mõnede UPT teenuste osutamiseks ka näiteks mistahes automatiseeritud

juurdepääsupunkti vahendusel.

E-kaubanduse jätkuva arengu ja postipakkide arvu kasvu tõttu on viimastel aastatel lisandunud

võimalus kasutada UPT osutamiseks pakiautomaatide võrgustikku, mistõttu on juba hetkel

võimalik pakiautomaatide vahendusel osutada liht- ja tähtsaadetiste edastamise teenust.

Pakisaadetiste arv kasvab ja seega on kasvanud ka pakiautomaatide kasutamine.

Seaduse § 7 lõikes 43 sätestatakse, et tellitav juurdepääsupunkt (näiteks personaalne

postiteenus6) on osutamise vahend postiteenuse kasutaja elu- või asukohas. Postivõrgu määruse

§ 2 lõige 6 kohaselt lähimast UPT-d osutavast juurdepääsupunktist kaugemal kui 5 kilomeetrit

elavale või asuvale postiteenuse kasutajale tuleb tagada soovitud UPT kasutamise võimalus

lisatasuta tellitava juurdepääsupunkti kaudu kõigil tööpäevadel.

Eelnõu § 1 punkt 18, 19 ja 20

Eelnõu § 1 punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 8 lõiked 3, 5 ja 6, mis sätestavad

postkastile ja selle paigutamisele esitatavad nõuded. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse

seaduse § 8 lõiget 8 selliselt, et edaspidi peavad postkastile ja selle paigutamisele esitatavate

nõuete osas järgima lisaks seadusele, ka seaduse alusel kehtestatud õigusaktides esitatud

nõudeid. Muudatus on tingitud seoses teatud postkastile kohalduvate nõuete viimisest määruse

tasandile. Eelnõu § 1 punkti 20 kohaselt lisatakse juurde volitusnorm, millega sätestatakse

nõuded valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

Nimetatud muudatus ei muuda postkastile kohalduvaid nõudeid, kuid annab tuleviku jaoks

piisava paindlikkuse, et valdkonna eest vastutav minister saab reageerida kiiremini, kui peaks

tekkima vajadus postkastile kohalduvate nõuete muutmiseks või täiendamiseks. Seejuures

viiakse määrusesse pelgalt nõuded, mis sätestavad, mis tuleb postkastile märkida ning kuhu

tuleb postkast paigutada linnas, alevis ja alevikus ning külas. Põhjendatud on volitada sellise

teema otsustamine ministrile, kuna seaduse tasemel on tegemist liiga detailse regulatsiooniga.

Eelnõu § 1 punkt 21

Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse seaduse § 9 lõike 2 teist lauset. Selles lauses sätestatakse,

kuidas märgitakse postmargi väärtus. Kehtiva regulatsiooni kohaselt trükitakse postmargile

sõna „Eesti“ ja margi nimiväärtus araabia numbritega. Muudatuse kohaselt lisatakse võimalus

trükkida väärtus postmargile tähe, sõna, tähise või muu iseloomustava tunnuse abil, mis vastab

Eesti Vabariigis käibel olevale rahaühikule. Nn klassimarkide süsteemi kasutavad paljud riigid,

kasutades tähti ja/või numbreid nimiväärtuse väljendamiseks:

• Soome – 1 kl ja 2 kl;

• Norra – A ja B, VERDEN (maailm), INNLAND (sisemaa), EUROPA (Euroopa);

• Rootsi – BREV, JULPOST, EKONOMI BREV;

6 https://www.omniva.ee/personaalne-postiteenus/

12

• Suurbritannia – 1st ja 2nd, WORLDWIDE UP TO 20 GRAMS, EUROPE UP TO 20

GRAMS.

Sellisel moel nimiväärtuse märkimine lihtsustab oluliselt tariifide muutumisel postmarkide

kasutamist ja kaob vajadus täiendavalt postmarke juurde lisada. Täiendava margi lisamine

saadetisele on ASi Eesti Post jaoks lisakulu, sest ühe margi asemel kulub neid sama saadetise

edastamiseks mitu. Kasutajate jaoks paraneb markide kasutusmugavus ning pikeneb

postmarkide kasutamise aeg.

Eelnõu § 1 punkt 22

Eelnõu § 1 punkti 22 kohaselt eemaldatakse tegevusloa nõue kirisaadetise edastamisel nii liht-,

täht-, väärt- kui ka partiisaadetisena ning postipaki edastamisel nii liht-, täht-, väärt- kui ka

partiisaadetisena. Tegevusloa nõue jääb jätkuvalt kehtima UPT korral (seaduse § 10 lg 1 p 1).

Muudatus on kooskõlas postidirektiivi artikliga 9. Nimetatud artikli kohaselt võib liikmesriik

universaalteenuse kohaldamisalast välja jäävate teenuste korral võtta kasutusele üldload

määral, mis on vajalik, et tagada oluliste nõuete täitmine. Üldloaks sobib ka registreerimine.

Sellisel juhul ei ole vaja enne teenuse osutamisega alustamist Konkurentsiameti otsust, vaid

piisab teavitamisest. Seega piisab edaspidi sellest, kui postiteenuse osutajad väljaspool UPT-d

esitavad majandustegevusteate seaduse §-s 21 nimetatud juhtudel ja korras. Praktikas on lisaks

Eesti Postile, kes on UPT osutaja, väljastatud postiteenuse tegevusluba täiendavalt ainult ühele

postiteenuse osutajale, seega puudutab muudatus ainult kahte postiteenuse osutajat, kes saavad

edaspidi teenust osutada majandustegevusteate alusel. Kehtiva seaduse kohaselt oli

teatamiskohustus olemas juba kullerposti, otseposti, perioodiliste väljaannete edastamiseks ja

muudeks postiteenusteks.

Muudatus on seotud ka taskukohaselt tasult üleminekuga põhjendatud tasule. Arvestades, et

kulupõhise hinna rakendamisel ei ole enam rahastamiskohustus (seaduse § 413) vajalik, kaob

ka vajadus eristada väljaspool UPT-d olevaid postiteenuseid tegevusloa ja teatamiskohustuse

osas.

Eelnõu § 1 punkt 24

Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse seaduse § 10 lõikega 6, mis annab õiguslikud alused

riigilõivu võtmiseks UPT tegevusloa läbivaatamiseks ja muutmiseks. Riigilõivuseaduse § 2

kohaselt on riigilõiv „/…/ seaduses sätestatud juhul ja käesolevas seaduses sätestatud määras

tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest.“ Riigilõivuseadus sätestab üksnes

riigilõivumäära, kuid mitte õigusliku aluse selle nõudmiseks – nimetatud alus peab tulenema

eriseadusest, ehk antud juhul seadusest.

Eelnõu § 1 punktid 23, 25, 27 ja 29

Eelnõu § 1 punktidega 23, 25, 27 ja 29 tunnistatakse kehtetuks tegevusloa nõuded, mis on

seotud tegevusloa geograafiliste erisustega. UPT korral väljastatakse tegevusluba kogu Eesti

territooriumile (seaduse § 14 lg 4) ning UPT osutajal on kohustus osutada ka rahvusvahelisi

postiteenuseid (seaduse § 35 lg 1), seega ei ole edaspidi võimalik taotleda tegevusluba

geograafiliste erisustega ning nimetatud sätete säilitamiseks puudub vajadus.

Punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks ka seaduse § 10 lg 4, mis sätestas postiteenused, mis ei

vaja tegevusluba. Tegemist oli dubleeriva sättega, sest seaduse § 21 lõikes 1 on sätestatud

postiteenused, mis kuuluvad teatamiskohustuse alla. Muudatuse järgselt jääb tegevusloa

regulatsioon kehtima ainult universaalsele postiteenusele ning ülejäänud postiteenustele

kohaldub teatamiskohustus.

Eelnõu § 1 punkt 26

13

Eelnõu § 1 punktiga 26 täpsustatakse, et tegevusloa taotluses esitatakse lisaks

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele ka UPT osutamise

tüüptingimused. Nimetatud muudatus on seotud eelnevate punktidega, mille kohaselt jääb

tegevusloa kohustus edaspidi alles ainult UPT korral.

Eelnõu § 1 punkt 28

Eelnõu § 1 punkt 28 kohaselt muudetakse loetelu kõrvaltingimustest, mis lisatakse

tegevusloale. Võrreldes varasemaga on kõrvaltingimustest eemaldatud võimalus välja tuua

geograafiline piirkond, kus tegevusloa omaja osutab ise teenust, ja vajaduse korral geograafiline

piirkond, kus tema nimel osutab teenust teine postiteenuse osutaja. Lisaks ei pea enam

tegevusloas välja tooma juurdepääsupunktide asukoha andmeid ja postkontorite minimaalseid

lahtiolekuaegu. Muudatus on seotud tegevusloa regulatsiooni kohustuse eemaldamisega

teenustelt väljaspool UPT-d.

Tegevusloale jääb jätkuvalt kohustus lisada kõrvaltingimuseks juurdepääsupunktide arv.

Muudatus võimaldab UPT osutajal vajadusel hõlpsamalt ümber struktureerida

juurdepääspunktide asukohti ning lahtiolekuaegu vastavalt olukorrale ja nõudlusele ning selleks

ei pea algatama tegevusloa menetlust, mis on nii ajaliselt kui rahaliselt koormav UPT osutajale.

Samuti väheneb ka Konkurentsiameti töökoormus, kes ei pea iga väiksema muudatuse tõttu

tegevusloa muudatust menetlema. Jätkuvalt jäävad kehtima UPT juurdepääsupunktidele

kohalduvad nõuded, tagamaks teenuse kättesaadavus igal pool Eestis. Nimetatud nõuded on

kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruses nr 67 „Nõuded

UPT osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“. Seega peab

UPT osutaja juurdepääsu punkti paigutamisel arvestama mh postiteenuse kasutajate elu- ja

asukohti, ühistranspordiliinide kulgemist, kohaliku omavalitsuse üksuste ettepanekuid. Lisaks

tuleb uue juurdepääsupunkti loomisel või olemasoleva juurdepääsupunkti asukoha muutmisel

arvestada inimeste erivajadustega ja võimaldama neile ligipääsu juurdepääsupunktile.

Täiendavalt tuleb lähimast UPT osutavast juurdepääsupunktist kaugemal kui 5 kilomeetrit

elavale või asuvale postiteenuse kasutajale tagada soovitud UPT kasutamise võimalus lisatasuta

tellitava juurdepääsupunkti kaudu kõigil tööpäevadel vastavalt majandus- ja

kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. aasta määruse nr 67 § 2 lõikele 6.

Eelnõu § 1 punkt 30

Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse loetelu teenustest, mille osutamise korral peab esitama

majandustegevusteate. Loetellu lisatakse eksterritoriaalsete postivahetuskeskusena (inglise

keeles Extraterritorial Office of Exchange, edaspidi ETOE) tegutsemine ning kirisaadetiste ja

postipaki edastamine nii liht- kui ka tähtsaadetisena. Viimased olid eelnevalt tegevusloaga

hõlmatud teenused, kuid eelnõus tehtavate muudatuse järgselt piisab ka nende puhul

majandustegevusteate esitamisest.

Eelnõu § 1 punkt 31

Eelnõu § 1 punktiga 31 täpsustatakse täiendavad andmed, mida peab esitama eksterritoriaalse

postivahetuskeskusena (ETOE) tegutsemise korral majandustegevusteates. Majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduses (MsÜS-s) on reguleeritud põhilised tegevused, mida tuleb teha

majandustegevuse alustamisel, teostamisel ja lõppemisel. Samuti reguleeritakse sellega

seonduvalt andmete esitamist. Näiteks MsÜS § 14 lõike 1 kohaselt peab ettevõtja esitama teate

enne majandustegevusega alustamist ning § 34 lõike 1 kohaselt peab ettevõtja teatama ka

majandustegevusest loobumisest registripidajale, märkides teates majandustegevuse

lõpetamise aja. Samad põhimõtted kehtivad ka postivahetuskeskusena tegutsedes. Tagamaks

parema ülevaate, kes ja millises ulatuses plaanib tegutseda Eestis ETOE-na, on vajalik

kooskõlas MsÜS § 15 lg 1 p 8 nimetada seaduses loetelu andmetest, mida tuleb täiendavalt

majandustegevusteates esitada. Sätte kohaselt tuleb seega edaspidi esitada andmed

14

eksterritoriaalse postivahetuskeskuse prognoositavad postiteenuse kaubamahud ning lähte- ja

sihtriigid. Eksterritoriaalse postivahetuskeskuse tegutsemiskohad, eksterritoriaalse

postivahetuskeskuse saadetiste vedajad ning eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste

tollivormistuse eest vastutavate isikute andmed. Tolliküsimuste eest vastutav isik on

ettevõttesisene isik või ettevõtteväline töövõtja, kes tegeleb majandustegevusteatise esitaja

eksterritoriaalse postivahetuskeskuse tollivormistuse küsimustega.

Eelnõu § 1 punkt 32

Eelnõu § 1 punkti 32 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 211-ga. Seadust täiendatakse ETOE

definitsiooniga. ETOE on ülemaailmse postikonventsiooni artikkel 137 kohaselt

eksterritoriaalne vahetusasutus, mis on määratud ettevõtja poolt (st UPT osutaja poolt) ärilistel

eesmärkidel asutatud ja juhitud või määratud ettevõtja vastutusel olev asutus või rajatis nende

enda omast erinevas liikmesriigis või territooriumil, mille eesmärk on suunata äritegevus

väljaspool nende riigi territooriumi asuvatele turgudele. Praktikas annab ETOE punktina

tegutsemine ligipääsu kõikidele sihtriigi postiasutustele võimaldatavatele lahendustele ning

seeläbi võimaldab postivahetust korraldada oluliselt hõlpsamalt võrreldes olukorraga, kus üles

tuleks ehitada enda logistikavõrgustik.

ETOE-d puudutav ei ole seni riigisiseste õigusaktidega reguleeritud. Seega ei ole sätestatud ka

ETOE-de suhtes kohalduvaid erinõudeid või -reegleid. ETOE-de populaarsuse kasv ja Eesti

postiturul toimuv näitab seda, et on vajadus reguleerida riigisiseselt, mis on ETOE ja mis

tingimustel võib ta tegutseda Eesti territooriumil.

Teiste riikide ETOE-de ülevaade on toodud siin: https://www.upu.int/en/Members-

Centre/Policies-Regulation/Extra-Territorial-Offices-of-Exchange-(ETOEs).

Eelnõuga loodava seaduse § 211 lõikes 2 sätestatakse, mis tingimustel on teise riigi ETOE

loomine ja tegutsemine Eestis lubatud: kui ETOE omaniku asukohariik võimaldab samuti

ETOE asutamist oma riigi territooriumil ja kui Eesti Vabariigis saadetiste kättetoimetamiseks

on sõlmitud UPT osutajaga koostööleping, milles nähakse ette vähemalt postisaadetiste

edastamise ja tagastamise kulude katmine. Kuigi postivahetuskeskuse asutamine on võimalik

riikide vahel vastastikkuse põhimõtet arvestades, ei tähenda see automaatselt, et teise riigi

eksterritoriaalne postivahetuskeskus on võrdsustatud Eestis tegutseva UPT osutajaga. Euroopa

Liidu tollialases regulatsioonis on UPT osutajale kehtestatud erireeglid postiliiklusega seotud

tollidokumentatsiooni esitamiseks, postisaadetiste tollivormistuseks, sh postitransiidi

kasutamiseks ning tollijärelevalve läbiviimiseks. Sealjuures ei tulene ELi tolliõigusest, et

eksterritoriaalne postivahetuskeskus on võrdsustatud riikliku tegevusloa alusel tegutseva UPT

osutajaga. Kui Eestis asutatakse eksterritoriaalne postivahetuskeskus, siis enne postisaadetiste

veoga alustamist tuleb koostöös Maksu- ja Tolliameti ning postivahetuskeskusega paika panna

kasutatavad ELi tolliõiguse kohased tolliprotsessid, arvestades tolliseaduse §-s 9 sätestatut.

Eelnõu § 1 punktid 33 ja 35

Eelnõu § 1 punktidega 33 ja 35 muudetakse seaduse § 24 ja § 27 sõnastust selliselt, et need

nõuded kohalduvad ainult tegevusloaga postiteenuse osutajale ehk UPT osutajale. Seoses

tegevusloa regulatsiooni leevendamisega on oluline nende sätete alt välja jätta kõik nö vabaturul

tegutsevad postiteenused. Vastasel korral oleks tegemist üle reguleerimisega ning see läheks

vastuollu planeeritud muudatustega. Ka kehtiva seaduse alusel on see kohustus vaid

tegevusloaga postiteenuse osutajatel.

Eelnõu § 1 punkt 34

7 https://www.riigiteataja.ee/akt/228122017004

15

Eelnõu § 1 punktiga 34 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 26. Muudatuse eesmärgiks on tagada

vaba konkurentsi toimimine postiteenuste turul ning kaotada ettevõtete suhtes kehtivad

põhjendamatud ja sõnastuselt ebaselged piirangud. Senini kehtis seaduse § 26 kõigile

postiteenustele, mille osutamiseks nõuti tegevusluba, sh sellistele teenustele, mille osas toimib

sisuline konkurents sarnaste teenuste näol vabaturul. Näiteks on varasemalt tegevusluba

nõudvale lihtpaki edastamise teenusele toimivaks alternatiiviks pakiautomaaditeenused ja

kullerteenused, mis osutavad lihtpaki edastamise teenusele konkurentsisurvet.

Kaotades väljaspool UPT-d tegevusloa regulatsiooni puudub ka vajadus kehtestada

postiteenuste tasudele eriregulatsioon, kuivõrd toimiva konkurentsiga turgudel on parim

regulaator turg. Liht- ja tähtsaadetise osas toimib konkurents nii pakiautomaaditeenuste kui

kullerpostiteenustega.

UPT puhul on teenuse kättesaadavus (sh ka kättesaadavus) igal juhul täiendavalt tagatud

universaalteenuste hinna regulatsiooni alusel, mida nõuab ka postidirektiivi artikkel 12.

Eelnõu § 1 punkt 36 ja 37

Eelnõu § 1 punktidega 36 ja 37 muudetakse postiteenus kvaliteedinõuete viitamise asukohta.

Kehtiva sõnastuse kohaselt viidati seaduse §-le 37. Edaspidi on postiteenuse kvaliteedinõuded

reguleeritud vastava valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Põhjendatud on volitada

sellise teema otsustamine ministrile, kuna seaduse tasemel on tegemist liiga detailse

regulatsiooniga.

Eelnõu § 1 punkt 38

Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse seaduse § 29 lõiget 1 selliselt, et punktis olevad sõnad

„postkontoris, väljastatud isiklikult“ asendatakse sõnaga „juurdepääsupunkti“.

Uue sõnastuse kohaselt loetakse postisaadetis kätte toimetatuks, kui postisaadetis on saajale üle

antud juurdepääsupunkti või postkasti kaudu. Muudatus on vajalik, sest saajaga kokkuleppel

võib väljastamine toimuda erinevate juurdepääsupunktide kaudu (nt pakiautomaadis või

postikulleri kohta) ning ühtlustamiseks on vajalik, et oleks üheselt aru saada, et ka siis on

saadetis kätte toimetatud.

Eelnõu § 1 punkt 39

Eelnõu § 1 punkt 39 on seotud eelnevate muudatusega, kus sätestatakse ühelt poolt

kvaliteedinõuete reguleerimine valdkonna eest vastutava ministri määruses ning teisalt

asendatakse sõna „postkontor“ sõnaga „juurdepääsupunkti“. Seega laiendatakse postisaadetise

kättetoimetamise võimatuse olukordi ka teiste juurdepääsupunktide (nt pakiautomaadid) kaudu

kättetoimetamisele. Muudatuse on vajalik olukorraks, kus saajaga kokkuleppel on küll kokku

lepitud väljastamine muus juurdepääspunktis kui postkontor, kuid saadetise saaja ei tule

postisaadetisele määratud ajaks järele.

Eelnõu § 1 punktid 40 ja 41

Eelnõu § 1 punktidega 40 ja 41 sätestatakse postisaadetise esemelise sisu annetamise võimalus

seaduse § 31 vaates. Eelnõu § 1 punktiga 39 täiendatakse seaduse § 31 lõiget 4 pärast sõna

„müümise“ tekstiosaga „,annetamise“. Ja eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse seaduse § 31

lõike 5 teist lauset pärast sõna „müüakse“ sõnadega „või annetatakse“.

Seaduse § 31 sätted lubavad postisaadetist, mida on hoitud kuus kuud, kas hävitada või müüa.

Müük on tihtipeale kulukas ja aeganõudev protsess, sest see hõlmab endast saadetise avamist,

selle väärtuse määramist, oksjoni korraldamist, küsimustele vastamist ja müügi lõpule viimist

ehk ostjale kätteandmist. AS Eesti Post on uurinud võimalust selliseid esemeid annetada, mille

16

järgi oleks puudust kannatavatel isikutel vajadus, kuid seadus ei võimalda otse annetamist ning

annetamine oleks seaduse rikkumine. Annetamine oleks tihti mõistlik nii ASile Eesti Post ja

oluliseks abiks annetuse saajale. Praktikas tähendab see, et annetamiseks sobivatelt esemetelt

eemaldatakse kõik saatja ja saaja isikuandmed ning need saadetakse keskustesse, mis tegelevad

esemete jagamisega abivajajatele.

Eelnõu § 1 punkt 42

Eelnõu § 1 punkti 42 kohaselt muudetakse seaduse § 36 lõiked 1 ja 2. Seaduse § 36 lõikes 1

tehtud muudatuse tulemusena tunnistatakse kehtetuks UPT osutaja kohustus osutada oma

postivõrgu vahendusel üle Eesti rahasiirdeid ja muudetakse see UPT osutaja õiguseks. See

annab UPT osutajale vajaliku paindlikkuse.

Kehtima jääb UPT osutaja kohustus maksta oma postivõrgu vahendusel välja pensionid ja

toetused üle Eesti. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 36 lõike 1 kohaselt on võimalik

Eestis makstud riikliku pensioni saada ka posti teel. Pensionite kojukande teenust pakub

käesoleval hetkel AS Hansab koostöös turvaettevõttega Viking Security. Teenuse tagamise eest

vastutab Sotsiaalkindlustusamet8. Lisaks pensionitele makstakse kojukandega teatud juhtudel

välja ka toetusi.

Seaduse § 36 lõikes 2 tehtud muudatuse tulemusena ühtlustatakse sõnastus lõikega 1. Kuna

eelnõus toodud uue lõike 1 sõnastuses ei kasutata enam sõna „finantsteenused“, siis ei ole

edaspidi ka lõikes 2 vajadust seda sõna kasutada. Samuti täpsustatakse, et teenuse osutamisel

tuleb lähtuda ka muudes asjaomastes seadustes sätestatust, seega lisaks riikliku

pensionikindlustuse seadusele ka näiteks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-st 22,

perehüvitiste seaduse § 8 lõikest 5 ja töövõimetoetuse seaduse §-st 17.

Rahasiirde teenuste osutamine on seotud sularaha käitlemisega ja sellele rakenduvad erinõuded,

mille täitmisega seotud kulu UPT osutaja jaoks oli 2020. aastal ligikaudu 400 000 eurot. Lisaks

tuleb täita üha karmistuvaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid, mis samuti

tõstavad UPT osutaja kulusid ja halduskoormust. Selliste kulude kandmine ei ole põhjendatud,

kui osutatavate teenuste maht on väike ning teenust pakuvad turul ka muud teenusepakkujad,

kes on Finantsinspektsiooni järelevalve all. Rahasiire on rahakaardi teenus (raha sissemaks

UPT osutaja võrgus ja sularaha väljamaks UPT osutaja võrgus). All on toodud tehingute arv ja

selle muutus viimaste aastate jooksul:

Tehingute arv 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Rahakaart 6618 4921 3875 3091 2441 2199 1933 1167

Rahakaardi teenust kasutavad enamuses ärikliendid (ca 60%), 40% moodustavad erakliendid.

Kuivõrd rahasiirde teenust selle laias tähenduses pakuvad turul ka muud teenuse osutajad,

puudub vajadus kehtestada UPT osutajale universaalne kohustus pakkuda kõiki rahasiirdena

käsitletavaid teenuseid.

Eelnõu § 1 punktid 43–45

Eelnõu § 1 punktidega 43–45 muudetakse UPT osutaja kohustuslikke tegevusi reguleerivaid

sätteid. Sätetes ei tehta sisulisi muudatusi. Jätkuvalt on UPT osutajal kohustus oma postivõrgu

vahendusel edastada üle Eesti perioodilisi väljaandeid ning menetlusdokumente. Muudatusega

antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega nõuded perioodilise

8 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/pensionide-toetuste-ja-

huvitiste-valjamaksmine

17

väljaande ja menetlusdokumendi edastamise osas. Ministri määruse kavand on välja toodud

seletuskirja lisas 1.

Eelnõu § 1 punkt 46

Eelnõu § 1 punktiga 46 muudetakse seaduse § 37 lõiget 1. Seaduse tekstist eemaldatakse viide

kõikidele tööpäevadele, kuna langenud mahtude valguses ei ole mõistlik sätestada kohustust

kõikidele tööpäevadele. Muudatuse järgselt on UPT osutaja kohustus tagada postisaadetiste

kogumine ja saajale kättetoimetamine mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas

kogu Eesti territooriumi ulatuses. Nimetatud lähenemine on kooskõlas ka UPT osutaja

kohustusega perioodiliste kojukannete edastamise osas ning muudab õigusruumi selgemaks ka

tänaste toimuvate kojukande päevade osas. See tagab omakorda võimaluse vähenenud mahtude

juures pakkuda täiendavalt efektiivsemat kojukannet nii UPT kui perioodika osas. Kojukande

osas on oluline tagada, et kanne saaks toimuda lisaks tööpäevadele ka näiteks laupäeval, kus

ilmuvad täna mitmed olulised lehed (nt Postimees, Õhtuleht). Seetõttu on nii teenuse tarbijate

kui UPT osutaja vaatest mõistlik edaspidi reguleerida kohustuslikuks kojukande päevade

arvuks minimaalselt 5 päeva, ilma täpsustamata mitu päeva peavad neist olema tööpäevad.

Eelnõu § 1 punktid 47 ja 48

Eelnõu § 1 punktiga 47 muudetakse seaduse § 37. Seadust täiendatakse § 37 lõikega 1¹, millega

lisatakse juurde alus, mille kohaselt UPT kvaliteedile esitatavad nõuded, erandid ja nende

kontrollimise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nimetatud

määruses kehtestatakse edaspidi seaduse § 37 lõigetes 3–8 sätestatud nõuded, sh ka see, mis

aegadel peab UPT osutaja tagama postisaadetise kogumise ja saajale kättetoimetamise.

Muudatus on vajalik tagamaks paindlikkus UPT kättetoimetamisel olukorras, kus vähenenud

mahtude taustal on teenuse osutamine muutunud kallimaks.

Seadusesse jääb kehtima kohustus tagada postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamine

kõigil tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas kogu Eesti

territooriumi ulatuses (seaduse § 37 lõige 1). Nimetatud nõue tuleneb otse postidirektiivist, kuid

mitmed riigid on seda tõlgendanud paindlikumalt. Direktiiv ei sätesta üheselt, et igasse

konkreetsesse piirkonda peab kohale toimetama postisaadetise viiel päeval nädalas. See annab

UPT osutajale paindlikkuse oma kanderingide efektiivsemaks muutmiseks vastavalt tegelikule

nõudlusele. Seega on oluline, et ka siseriiklik regulatsioon oleks võimalikult paindlik. Tõstes

kvaliteedinõuded seadusest määrusesse ning ajakohastades kehtivad nõuded on võimalik tagada

teenuse jätkusuutlikkus ning taskukohasus. Ka mitmed lähiriigid (Taani, Rootsi, Läti, Leedu)

on UPT kvaliteedinõuded rakendanud seadusest madalamal tasandil. Ekspressteenus (kohale

toimetamine järgmiseks päevaks) on kättesaadav üle Eesti läbi kullerposti.

Punktiga 48 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 37 lõiked 3–8. Nimetatud sätted kehtestatakse

ministri määruses.

Eelnõu § 1 punkt 49

Eelnõu § 1 punktiga 49 täiendatakse seadust §-dega 391–393, mis sätestab UPT põhjendatud

tasu, selle suuruse arvestamise alused, põhjendatud tasu kooskõlastamise ja kinnitamise ning

ajutise hinna kehtestamise alused. UPT põhjendatud tasu asendab senist taskukohast tasu.

Peamise muudatusena peab põhjendatud tasu olema kulupõhine, kattes ära teenuse osutamiseks

vajalikud kulud ning sisaldades mõistlikku kasumit.

Seaduse §-de 391–393 lisamise eesmärk on anda Konkurentsiametile sõnaselgelt pädevus

kooskõlastada läbipaistvatel alustel UPT põhjendatud tasu ja selle muudatused.

Konkurentsiametil on regulaatorina pikaajaline kogemus üldhuviteenuste valdkondades

erinevate teenuste hindasid puudutavate regulatsioonipraktikate väljakujundamisel ning ka

18

eelnev kogemus UPT tasude ettepanekute tegemisel. Konkurentsiamet teostab juba praegu UPT

taskukohaste tasude muutmise ettepanekute tegemisel sisulist ja põhjalikku analüüsi. Muudatus

toob kaasa senisest tõhusama kontrolli UPT tasude üle ning selle üle teostatava järelevalve

depolitiseerimine on kooskõlas ka praktikaga, mille kohaselt teostab monopoolse iseloomuga

üldhuviteenuste valdkondades teenuste hindade üle järelevalvet sõltumatu regulaator.

Konkurentsiamet teostab teenuste hindade üle järelevalvet ka näiteks elektri, gaasi ja vee puhul.

Muudatus ei too kaasa Konkurentsiameti töökoormuse suurenemist, vastupidi, üldine

töökoormus peaks vähenema, kuid suureneb ainult Konkurentsiameti järelevalve tegemise

õigus. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei otsusta Konkurentsiamet hindu ega kinnita hinnalage.

Konkurentsiamet teeb ainult ettepaneku taskukohase tasu määramiseks ning teostab UPT

hüvitise põhjendatuse väljaselgitamiseks kulude analüüsi. Muudatuse järgselt suureneb

Konkurentsiameti järelevalve õigus, sest Konkurentsiamet mitte ei tee ettepanekut vaid

kooskõlastab vastava ettepaneku. Teisisõnu, taskukohaste tasude ja hüvitisega seonduv

kuluanalüüs asendub UPT hinnamuudatuse taotluste analüüsiga ning kooskõlastatakse

tegelikke UPT müügihindu. Müügihinnad kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

UPT põhjendatud tasu

Eelnõu § 391 lõike 1 kohaselt arvestatakse UPT põhjendatud tasu seaduse § 5 lõigetes 2 ja 21

nimetatud teenustele. Lisaks põhiteenustele kuulub kohustusliku UPT alla ka lõikes 21

nimetatud lisateenused. Kehtestatud põhjendatud tasud peavad tuginema teenuse osutamise

kuludel ning peavad tagama teenuse järjepidava toimimise. Põhjendatud tasu tuleb kehtestada

nii, et oleks järjepidevalt tagatud investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks,

kapitalikulu ehk põhjendatud tulukus, kvaliteedinõuete täitmise kulud ning vajalike muutuv- ja

tegevuskulude katmine.

Praegu kehtestab UPT tasudele piirhinna seaduse § 61 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutav

minister määrusega. See tähendab, et UPT osutaja võib tegelikud hinnad ise kehtestada,

ületamata sealjuures ministri kehtestatud piirhindu. Eelnõuga muudetakse seda põhimõtet ja

kooskõlastama hakatakse tegelikke müügihindu (mitte ei kehti piirhind). Seega vastab hind

rohkem tegelikele kuludele.

Lõike 2 kohaselt tuleb UPT põhjendatud tasu kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud:

1) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks - siia kuuluvad näiteks postkontorite,

kirjakastide ja teiste juurdepääsupunktide rekonstrueerimise ja uuendamise kulud. Samuti ka

transpordile tehtavad investeeringud. Lisaks arvestatakse siia ka investeeringud

arenduskohustuste täitmiseks, mille alla kuulub ka teenuse edasi arendamiseks tehtavad

investeeringud tagamaks teenuse järjepideva ja kvaliteetse pakkumise langevate mahtude

juures.

2) kapitalikulu katmine ehk põhjendatud tulukus. Põhjendatud tulukuse arvestamise alused

sätestatakse Konkurentsiameti koostatavas metoodikas.

3) kvaliteedinõuete täitmise kulud - siia alla arvestatakse kulud, mis tagavad UPT kvaliteedi

tagamise.

4) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine - neid kulusid hinnatakse eelnõu § 5 lõigete 2 ja

21 nimetatud teenuste osutamise põhimõtete alusel. Nende kulude hulka kuuluvad mh nii

personalikulu kui ka üldised majandamiskulud. Põhjendatuse hindamisel võetakse arvesse nii

eelmiste 12 kuuliste perioodide tegevuskulusid kui ka kulude prognoosi. Põhjendatud tasu

19

kehtestamisel peab Konkurentsiamet lähtuma sellest, et hinda lülitatavad kulud peavad olema

kuluefektiivsed ning põhjendatuks tuleb lugeda need tegevuskulud, mis võimaldavad säilitada

UPT tegevuse jätkusuutlikkust ning teenuse nõutud kvaliteeditaset. Seega UPT põhjendatud

tasu peab tagama teenuse kvaliteedi ja ohutuse nõuete täitmise.

Lõike 3 kohaselt peab UPT osutaja teavitama avalikkust muutunud põhjendatud tasu suurusest

oma veebilehel vähemalt 30 päeva enne tasu jõustumist. Nimetatud sätte eesmärgiks on tagada,

et kõik UPT kasutajad oleksid teavitatud UPT põhjendatud tasu muudatustest.

UPT põhjendatud tasu arvestamise alused

Eelnõuga loodava seaduse §-ga 392 sätestatakse UPT põhjendatud tasu alused, millest

põhinedes tuleb UPT osutajal tasu kujundada. Sarnased tasude kujundamise põhimõtted on ka

teistes Konkurentsiameti järelevalvepädevust reguleerivates seadustes.

Lisaks konkreetsetele põhjendatud tasude kujundamise alustele peavad tasud olema seaduse §

392 lõike 1 kohaselt ühesugused kogu riigi territooriumil, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad

ning tagama UPT kättesaadavuse kõigile kasutajatele. Nimetatud põhimõtted tulevad

postidirektiivi artiklist 12, mille kohaselt peab liikmesriik UPT disainimisel arvestama, et 1)

tasud on taskukohased kõikidele kasutajatele; 2) tasud on kulupõhised ning motiveerivad tõhusa

universaalteenuse osutamist; 3) tasud on läbipaistavad ja mittediskrimineerivad; 4) tasude

kohaldamisel tuleb lähtuda võrdse kohtlemise printsiibist ning liikmesriigi pädevuses on

otsustada, et kogu riigi territooriumil kasutatakse ühtset hinda. Seda õigust on Eesti kasutanud

ning seega on UPT hind igal pool Eestis sama.

Lõike 2 kohaselt peavad põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma

kulutõhususest ja võimaldama UPT osutajal täita õigusaktidega seatud kohustusi. Samas peab

põhjendatud tasu olema selline, et võimaldab UPT osutajal teenust osutada nõuetekohaselt,

jätkusuutlikult ja kvaliteetselt.

Lõike 3 alusel lähtutakse põhjendatud tegevuskulude hindamisel järgmisest:

1) kulude muutuste jälgimine ajas ja nende võrdlemine alampalga muutusega. UPT osutamise

kuludest suure osa moodustab personalikulud, millest omakorda märkimisväärse osa

moodustavad nn eesliinitöötajad (kirjakandjad). Nimetatud sätte kohaselt tuleks põhjendatud

tegevuskulude alla arvestavate tööjõukulude osas vaadata eelkõige alampalga muutust ning

lähtuda sellest ka UPT osutamisega seotud tööjõukulude uuendamisel. Nimetatud sätte eesmärk

ei ole siduda tööjõukulud alampalgaga, vaid siduda tööjõukulude muutus ühe objektiivse

komponendiga, mille pealt on võimalik objektiivselt hinnata tööjõukulude muutust.

2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud. Seega on võimalik

tegevuskulude hindamisel kasutada ka nii sise- ja väliste osapoolte poolt tehtud analüüse ja

auditeid. Samuti ka teiste riikide määratud postioperaatorite võrdlusi.

Lõige 4 täpsustab, missuguseid kuluartikleid ei tohi põhjendatud hinda arvestada. Sarnased

välistused on ka teistes hinnaregulatsioonides näiteks elektri, gaasi ning ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooni seaduses. Sätte kohaselt ei arvata põhjendatud tasu sisse:

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) erisoodustuse kulu;

3) finantskulu;

4) sponsorlus, kingitus ja annetuskulu;

5) tulumaksukulu;

6) universaalse postiteenuse osutamisega mitteseotud kulu;

20

7) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ja viivised ning muud rahalised kohustused,

mis on tingitud ettevõtja kohustuse täitmata jätmisest.

Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete lülitamist põhjendatud tasusse ei saa aktsepteerida, kuna UPT

kasutaja ei pea kinni maksma UPT osutaja võlgnike tasumata arveid. Kui lubada ebatõenäoliselt

laekuvate nõuete kulu lülitamist hinda, tekitaks see kasutajate ebavõrdse kohtlemise.

Ebatõenäoliselt laekuvad arved tuleb UPT osutajal sisse nõuda vajaduse korral kohtu kaudu.

Ka konkurentsi olukorras tegutsevatel ettevõtetel on ebatõenäoliste laekuvate nõuete kulu

ettevõtja risk, mida ei saa jaotada kõigi tarbijate vahel.

Erisoodustuste kulu (näiteks kulud sportimisele, ametiauto kasutamisega seotud kulud jms) ehk

tööandja poolt töötaja jaoks töösuhtes tehtavad lisakulud (hüved), mis ületavad tööandjale

õigusaktidega pandud kohustusi või sätestatud määrasid, ei ole vajalikud ega seotud UPT

osutamisega ning UPT osutajal on võimalik valida, kas nimetatud kulusid teha või mitte.

Nimetatud kulude tegemata jätmine ei põhjusta osutatavate teenuste halvemat kvaliteeti ja neil

puudub seos põhitegevusega.

Põhjendatud tasu sisaldab põhjendatud tulukust ärikasumi komponendina, mistõttu

finantskulusid (kasumiaruande skeemi kohaselt arvestatakse finantskulud peale ärikasumit)

UPT põhjendatu tasusse ei lülitata.

Sponsorluse, kingituste ja annetustega seotud kulu on UPT osutaja jaoks vabatahtlikud.

Nimetatud kulud ei ole hinnatavad põhjendatud tegevuskuludena teenuse osutamisel, sest ei

taga kvaliteetsemat teenust, mistõttu ei ole need kulud UPT osutamiseks vajalikud.

Tulumaksukulu erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega

mitteseotud kuludelt ja muudelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ei ole vajalikud UPT

osutamiseks, mistõttu tuleb need kulud ettevõtjal kompenseerida muu tegevuse või tulukuse

arvelt.

UPT-ga mitte seotud kulu ei arvestata põhjendatud tasu sisse, kuna nimetatud kulu ei ole seotud

UPT osutamisega ning sellise kulu arvestamine põhjendatud tasu hulka ei ole õiglane UPT

kasutajate osas. Hindamaks, kas kulu on seotud UPT-ga, tuleb tuvastada esmalt, mis kulu

põhjustab - kas kulu on vajalik UPT osutamiseks ning mis ulatuses. Samuti tuleb hinnata, kas

ilma UPT osutamise kohustuseta, oleks kulu sellises ulatuses tekkinud. Keelates lülitada hinda

UPT osutamisega mitte seotud kulusid, on kulumudel selge ja läbipaistev.

Õigusaktide alusel määratud trahvid ja viivised ei ole UPT osutamisega seotud põhjendatud

kulu, sest nende kulude tekkepõhjus on reeglina UPT osutaja käitumisest tulenev. Kuna UPT

osutaja on kohustatud temale õigusaktidega pandud kohustusi täitma, siis seaduste

mittetäitmisest tulenevaid trahve või viiviseid ei ole põhjendatud lülitada UPT põhjendatud tasu

hinda. Sama põhimõte kehtib ka muude rahaliste kohustuste osas, mille hulka kuuluvad näiteks

trahvid lepingute rikkumisest.

Lõike 5 kohaselt peab UPT osutaja oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude

arvestust UPT ja enda muu tegevuse kohta. Tegemist ei ole uue nõudega UPT osutajale. Sama

kohustus tuli eelnevalt seaduse § 413 lõikest 2, kuid kuna UPT fondi lõpetamisega kaob ka

rahastamiskohustus, tunnistatakse kogu seaduse 4. peatüki 2. jagu kehtetuks. Samas jätkub

siiski vajadus, et UPT osutaja eristaks oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust.

Ühelt poolt on see vajalik põhjendatu tasu menetluse läbiviimiseks ning teisalt ka näiteks

ministeeriumiga sõlmitud perioodiliste väljaannete edastamiseks riigieelarvest määratud

sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingust tuleva kohustuse täitmiseks.

21

Lõike 6 alusel töötab Konkurentsiamet välja ja avalikustab oma veebilehel põhjendatud tasu

arvestamiseks ning kulude ja põhjendatud tulukuse hindamiseks ühtse kaalutud keskmisel

kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest UPT põhjendatud tasu kooskõlastamisel.

Lõike 7 kohaselt on Konkurentsiametil õigus koostada ettekirjutus tasu muutmiseks, kui

viimane tuvastab, et UPT osutaja tasu ei vasta kulupõhise hinna nõuetele.

UPT põhjendatud tasu kooskõlastamine ja kinnitamine

Eelnõuga loodava seaduse § 393 kohaselt tuleb UPT põhjendatud tasu kehtestamine ja selle

suuruse muudatused kooskõlastada Konkurentsiametiga. Selleks peab UPT osutaja esitama

Konkurentsiametile vastava taotluse koos vajalike põhjenduste ja arvustustega. Amet teeb

hinna kooskõlastamise või kooskõlastamata jätmise kohta otsuse.

Eelnõuga loodava § 393 lõige 2 kohaselt kooskõlastab või jätab kooskõlastamata

Konkurentsiamet UPT põhjendatud tasu 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava taotluse

saamist. Samuti on Konkurentsiametil õigus eriti keeruka taotluse menetluse korral pikendada

kooskõlastamise tähtaega 60 kalendripäevani.

Seaduse § 393 lõike 3 kohaselt täpsustatakse, et lõikes 2 sätestatud UPT põhjendatud tasu

kooskõlastamise tähtajad peatuvad kuni Konkurentsiametile esitatakse vajalik teave taotluse

kohta otsuse tegemiseks. Sarnane säte on kehtestatud ka näiteks elektrituruseaduses. Nimetatud

võimalus on Konkurentsiametile ette nähtud olukordadeks, kus tõesti on puudu oluline

asjassepuutuv teave, ilma milleta otsust ei ole võimalik teha. Näiteks saab Konkurentsiameti

seda kasutada olukordades, kus tõesti on puudu oluline asjassepuutuv teave ja otsust ei ole

võimalik teha kuna vajalikud dokumendid puuduvad. Üldjuhul peaks Konkurentsiametile

esitatama kogu vajaliku teabe taotluse kooskõlastamise käigus. Kui sellist teavet ei esitata ning

Konkurentsiamet peab vajalikuks tähtajad peatama, peaks viimane teavitama ka õigusakti

koostajat nimetatud kitsaskohast, mis ei võimaldanud menetlusega jätkata.

Seaduse § 393 lõike 4 alusel otsustab põhjendatud tasu kehtestamise valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Minister kehtestab müügihinnad, lähtudes Konkurentsiameti poolt

kooskõlastatud põhjendatud tasust, mille aluseks on metoodika, mis põhineb seaduse § 391 ja

392. Võrreldes varasema lähenemisega on tegemist läbipaistvama ja selgema lähenemisega.

Muudatusega kaob ära senine olukord, kus erinevate osapoolte (UPT osutaja, Konkurentsiamet)

ettepanekud UPT tasudeks on erinevad, kuna ministrile esitatud UPT tasud on läbinud eelneva

kooskõlastusmenetluse etteantud metoodikast lähtuvalt. Seega lähtub edaspidi valdkonna eest

vastutav minister põhjendatud tasu kehtestamisel konkreetselt Konkurentsiameti poolt

kooskõlastatud põhjendatud tasudest.

Seaduse § 393 lõike 5 alusel lisatakse võimalus kehtestada UPT põhjendatud tasu ilma

Konkurentsiametiga kooskõlastamata, kooskõlas töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud töötasu alammäära tõusu võrra juhul, kui UPT põhjendatud tasu ei ole kehtestatud

lõike 4 alusel. Sätte eesmärgiks on tagada kindlus, et põhjendatud tasu muutus oleks

järjepidevalt kooskõlas üldiste UPT osutaja kulude tõusuga, ka olukorras, kus poliitiliselt

tasandil ei leia toetust UPT põhjendatud tasu tõstmine ulatuses, mis on kooskõlastatud

Konkurentsiameti poolt. Viimasel viiel aastal on alampalga aastane muutus olnud keskmiselt

11%, viimasel kahekümnel aastal ca 8-10%. Nimetatud lähenemine on sarnane Leedus hiljuti

jõustunud postiseadusega, kus UPT tariifide muutust kuni 10% ulatuses saab teha lihtsustatud

kujul.

22

Lõike 6 kohaselt peab UPT osutaja teavitama Konkurentsiametit uutest põhjendatud tasudest

30 päeva jooksul enne uute põhjendatud tasu jõustumisest juhul, kui põhjendatud tasud

muutuvad vastavalt seaduse § 393 lõikele 5.

Eelnõu § 1 punkt 50

Eelnõu § 1 punkti 50 kohaselt tunnistatakse kehtetuks seaduse § 40 lõige 6, mis sätestas UPT

osutaja tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded. Seoses üleminekuga põhjendatud tasule ning

Konkurentsiameti poolt koostatava metoodika rakendamisele, ei ole nimetatud nõuete

säilitamine eraldi määrusena vajalik.

Eelnõu § 1 punkt 51

Eelnõu § 1 punkti 51 kohaselt tunnistatakse kehtetuks seaduse § 41. Eestis pole seaduse ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud harmoniseeritud standardeid, millest UPT osutaja

peaks lähtuma. Seega ei ole praktikas seaduse § 41 vajalik.

Eelnõu § 1 punkt 52

Eelnõu § 1 punkti 52 kohaselt tunnistatakse kehtetuks 4. peatüki 2. jagu. Kuna edaspidi hakkab

UPT põhjendatud tasu ja selle suuruse muutmist UPT osutaja poolt esitatava taotluse alusel

kooskõlastama Konkurentsiamet ning muudatustega kaob UPT osutamisega seonduv

rahastamiskohustus, tunnistatakse kehtetuks seaduse 4. peatüki 2. jagu. Kuna UPT tasud

muutuvad kulupõhiseks, ei teki UPT osutamisel enam ebamõistlikult koormavaid kulusid ning

edaspidi puudub UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise järele vajadus.

Seaduse § 412 lõike 1 kohaselt hüvitatakse nimetatud kulud UPT makse kohustusega

postiteenuse osutajate (käesoleval hetkel Nova Post Estonia OÜ ja AS Eesti Post) poolt

tasutavast UPT maksest. UPT makse tasutakse selleks ettenähtud pangakontole (edaspidi ka

UPT makse fond). Seaduse § 412 lõike 4 alusel kehtestab UPT makse määra Vabariigi Valitsus

määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.9 Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt

võtab valdkonna eest vastutav minister ettepaneku esitamisel aluseks Konkurentsiameti

ettepaneku. Hetkel kehtivad UPT makse määrad on 0,08 eurot lihtsaadetisena edastatava

kirisaadetise eest ja 0,40 eurot täht- ja väärtsaadetisena edastatava kirisaadetise eest.

Postipakkide makse määr on 0 eurot.

Vaatamata eesmärgile hüvitada UPT osutaja ebamõistlikult koormavaid kulusid, on

postiteenuse osutajatele kehtestatud UPT makse puhul tegemist koormava ning postiturul

konkurentsi piirava meetmega. Kuna UPT tasude kulupõhiseks muutumine kaotab probleemi,

mille kohaselt teenuse osutamisest saadav tulu ei kata kulusid, puudub edaspidi selle fondi

järele vajadus ning UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate

kulude hüvitamise regulatsioon tunnistatakse kehtetuks. Samuti ei ole vajalik jätkata tegevusloa

regulatsiooniga väljaspool UPT-d. Nimetatud regulatsioonide kehtetuks tunnistamine toob

kaasa nii postiteenuse osutajate kui ka Konkurentsiameti töökoormuse vähenemise. UPT fondi

kaotamisega on tagatud ka põhimõte, et tarbetute sätete seaduses hoidmine ei ole põhjendatud

ning võimalusel tuleb need kehtetuks tunnistada.

Eelnõu § 1 punkt 53

Eelnõu § 1 punktiga 53 on seotud eelnõu eelnevate punktidega, mille kohaselt sätestatakse UPT

kvaliteedinõuded, neist lubatud erandid ja nende kontrollimise kord valdkonna eest vastutava

ministri määrusega.

9 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.03.2009 määruse nr 46 „Universaalse postiteenuse makse määra

kehtestamine“.

23

Eelnõu § 1 punkt 54

Eelnõu § 1 punkt 54 on seotud eelnõu § 1 punktiga 52 ehk UPT rahastamise regulatsiooni

kehtetuks tunnistamisega. Seoses sellega tunnistatakse kõnealuse punktiga kehtetuks seaduse

§ 43 lõiked 2 ja 3, mille kohaselt oli Konkurentsiametil õigus kontrollida

rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja tegevusloaga määratud teenuste osutamise tulu- ja

kuluarvestust, UPT makse tasumise õigsust ja teha riigieelarvest väljamakseid UPT osutamise

kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks UPT osutajale.

Eelnõu § 1 punkt 55

Eelnõu § 1 punkti 55 kohaselt muudetakse seaduse § 44, millega tõstetakse ettekirjutuse

täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määra 640 eurolt 9600 euroni. Sunniraha

tõstmine 9600 euroni on ette nähtud haldusorgani võimaluste parandamiseks kohustuse täitmise

tõhusamaks tagamiseks. Maksimaalne võimalik sunniraha määr peab olema selline, mis ka

kõige suurema ärihuvi üles kaalub ning on piisavalt mõjus juriidilisele isikule. Kehtiv määr on

madal ja ei motiveeri ettevõtjat täitma ettekirjutusi.

Konkurentsiamet pole varasemalt ühelegi ettevõttele määranud sunniraha ja võimalusel üritab

vältida seda ka tulevikus. Sunniraha suurendamise eesmärk tuleneb sellest, et peamiselt tegeleb

Konkurentsiamet suuremate postiettevõtetega (nt Eesti Post) ja nende puhul hetkel kehtiv määr

640 eurot ei ole piisav mõjutusvahend. Näiteks Eesti Posti käive oli 2024. aastal 141,4 miljonit

eurot ning maksimaalselt 640 eurone sunniraha ülemmäär ei ole piisavalt tõhus heidutuse

loomiseks. Viimati muudeti seadusega sunniraha suurusi 2014. aastal. Sellest ajast alates on

oluliselt muutunud näiteks tarbijahinnaindeks ja elu on oluliselt kallimaks muutunud. Suurem

(9600 eurot) sunniraha ülemmäär arvestab paremini tegelikke olusid ja on sobivam heidutuse

loomiseks ning seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks.

Konkurentsiametil säilib kohustus hinnata igal üksikjuhtumil sunniraha määramise vajalikkust,

sobivust ja mõõdukust, võttes arvesse isiku majanduslikku olukorda, kohustuse iseloomu ning

varasemaid mõjutusmeetmeid. Sunniraha rakendamine ei toimu automaatselt vaid üksnes siis,

kui see on konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades õigustatud ja põhjalikult põhjendatud.

Seetõttu suurendab sunniraha määra tõstmine tõepoolest haldusorgani kaalutlusruumi ja

vastutust, ent see ei vähenda kohustust järgida õiguspärasuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.

Eelnõus sätestatud sunniraha ülemmäär 9600 eurot on korrakaitseseaduse (KorS) üldreegli

kohaselt lubatud maksimaalne sunniraha ülemmäär. KorS § 23 lg 4 näeb ette võimaluse

eriseaduses sätestada ka teistsuguse ülemmäära, kuid antud hetkel ei ole see põhjendatud, kuna

tegutsevad postiettevõtted, kellele nimetatud sunniraha saaks kohaldada, on suurettevõtjad,

kelle käive ulatub üle 100 miljoni.

Sunniraha ülemmäär ei tähenda, et sunniraha tuleks just selles summas määrata. Sunniraha

suurus määratakse igal konkreetsel juhtumil vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele: mida

raskem on korrarikkumise võimalik tagajärg, ja mida olulisem on piiratav avalik hüve, seda

suurem on kohaldatav sunniraha.

Eelnõu § 1 punkt 56

Eelnõu § 1 punkt 56 on samuti seotud eelnõu eelnevalt mainitud muudatustega. Seaduse § 47

lõike 2 punkt 5 kohaselt pidi Konkurentsiameti aruanne sisaldama ülevaadet UPT maksete

kasutamise kohta ning UPT makse määra ja UPT taskukohase tasu prognoosi järgmiseks

kalendriaastaks. Arvestades asjaoluga, et seaduses tunnistatakse kehtetuks senine UPT

rahastamise regulatsioon, mis põhines UPT makse määral ja UPT taskukohasel tasul, ei ole

nimetatud andmete kajastamine aruandes tulevikus enam asjakohane.

24

Eelnõu § 1 punkt 57

Eelnõu § 1 punkti 57 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 531–532, mis sätestavad vastavalt UPT

põhjendatud tasule ülemineku ja UPT rahastamisega seotud rahastamiskohustuse lõpetamise.

UPT põhjendatud tasule üleminek

Eelnõuga lisatava § 531 lõike 1 kohaselt töötab välja ja avalikustab Konkurentsiamet seaduse §

392 lõikes 6 nimetatud põhjendatud tasu arvestamiseks ning kulude ja põhjendatud tulukuse

hindamiseks ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika hiljemalt 2026. aasta

31. jaanuariks.

Eelnõu lisatava § 531 lõike 2 kohaselt esitatakse eelnõuga loodava seaduse § 393 lõikes 1

sätestatud UPT põhjendatud tasu kooskõlastamiseks taotlus Konkurentsiametile esmakordselt

hiljemalt 2026. aasta 28. veebruariks. Eelmainitud kaks sätet on vajalikud sujuva ülemineku

jaoks UPT taskukohaselt tasult UPT põhjendatud tasu kehtestamisele.

Eelnõu lisatava § 531 lõike 3 kohaselt seatakse üleminekuaeg täielikule kulupõhisusele

jõudmiseks, tagamaks et hinnatõus ei oleks UPT kasutajatele liiga järsk. Seega seatakse

põhjendatud tasule esimestel aastatel lagi, kui palju võib maksimaalset põhjendatud tasu iga

muudatusega tõusta. Sätte kohaselt ei tohi aastatel 2026 – 2027 sellist UPT põhjendatud tasu

suureneda korraga rohkem kui pool ehk 50% eelneval aastal kehtinud tasust. Nimetatud säte

võimaldab liikuda mõõdukal tempol kulupõhisuse poole, tagades UPT kasutajatele kindluse

hinna osas. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi poolt tellitud uuringu10 kohaselt on kuni

50% hinnatõus tarbijatele vastuvõetav. Nimetatud lävi ei tähenda, et hind peaks igakordselt

maksimaalselt tõusma 50%, vaid sätestab pelgalt piiri, mida ei või ületada. Kuna põhjendatud

tasu kooskõlastab Konkurentsiamet, on viimase ülesandeks kontrollida, et põhjendatud tasu

suurus on põhjendatud ning kooskõlas õigusaktidega.

Eelnõu lisatava § 531 lõikes 4 täpsustatakse, et seni kuni pole kooskõlastatud ja kehtestatud

esmast põhjendatud tasu, jääb kehtima seaduse § 61 lõike 2 alusel kehtestatud taskukohane tasu.

Nimetatud üleminek on vajalik tagamaks, et võimalikult kiirelt lõpetada ära praktikas mitte

töötav UPT rahastamisskeem ning samas jääks osapooltele (Konkurentsiamet, UPT osutaja)

piisavalt aega, et viia läbi esmane kooskõlastusprotsess UPT põhjendatud tasuks. Nimetatud

üleminek on planeeritud kestma 6 kuud ning selle möödumisel kinnitatakse esmane

põhjendatud tasu, mis on eelnevalt Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud. Nimetatud

perioodil tekkinud ebamõistlikult koormavad kulud UPT osutamise eest on võimalik UPT

osutajal hõlmata § 532 lõike 1 alusel esitatavasse taotlusse.

UPT makse tasumise kohustuse lõpetamine

Eelnõu lisatava § 532 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse üleminekusätetena periood kaua peab tasuma

UPT makset (rahastamiskohustus) ning kui kaua on UPT osutajal õigus küsida taotlusega

hüvitist ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks. Sätetega luuakse selgus, et

rahastamiskohustus ning ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise õigus kehtib kuni

põhjendatud tasu jõustumiseni.

Põhjendatud tasu jõustumise aastale järgneva aasta esimese poolaasta jooksul on UPT osutajal

õigus esitada viimane taotlus ebamõistlikult koormavate kulude hüvitise taotlemiseks.

Planeeritava seaduse § 532 lõike 1 alusel esitatava taotlusesse võib koondada ka mitme aasta

ebamõistlikult koormavad kulud, juhul kui need on veel eelnevalt esitamata. Oluline on see, et

10 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-11/uuring-2024-universaalne-postiteenus.pdf

25

peale nimetatud tähtaja möödumist ei ole UPT osutajal võimalik enam ebamõistlikult

koormavate kulude hüvitamise taotlust esitada.

Eelnõuga lisatava § 531 lõike 2 kohaselt tasutakse universaalse postiteenuse makse viimast

korda hiljemalt 2026. aasta 25. oktoobriks.

Eelnõuga lisatava § 531 lõikes 3 sätestatakse, et lõike 1 alusel esitatud ebamõistlikult

koormavate kulude hüvitamise taotlust menetletakse taotluse esitamise ajal kehtinud

õigusnormide alusel ja korras. Säte on vajalik selleks, et olenemata menetluse kestvusest oleks

tagatud õigusselgus, et läbi viidav menetlus toimub samadel tingimustel nagu on toimunud kõik

varasemad menetlused.

Eelnõuga lisatava § 531 lõike 4 kohaselt tagastatakse tasutud UPT maksed sellises ulatuses,

mida ei kasutata UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks, rahastamiskohustusega

postiteenuse osutajale, kes tasus UPT makset rahastamiskohustuse lõppemisele eelneval

kalendriaastal, proportsionaalselt nimetatud kalendriaasta jooksul tehtud sissemaksete osakaalu

alusel. Näiteks, kui rahastamiskohustus lõppeb 2026. aastal, sh viimane makse tehakse 2026.a

II kvartalis, jagatakse tasutud ning mitte kasutatud UPT maksed nende rahastamiskohustusega

postiteenuse osutajate vahel, kes tasusid UPT makset 2025. aastal, seda tingimusel, et peale

lõikes 3 nimetatud menetlust, on rahastamiskohustusest üle jäänud vabu vahendeid. Oletades,

et selliseid ettevõtteid oli 2, kellest üks maksis 2025. aastal sisse 450 000 eurot ning teine

maksis sisse 50 000 eurot. Seega on esimene maksnud rahastamiskohustuse lõppemisele

eelneval kalendriaastal 90% ning teine 10% maksetest. Kui sissemaksete jääk peale viimast

ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamist on näiteks 25 000 eurot, siis esimesele ettevõttele

tagastatakse vastavalt 22 500 eurot ehk 90% ning teisele ettevõttele 2500 eurot ehk 10%.

Eelnõuga lisatava § 531 lõike 5 kohaselt tuleb ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks,

mida ei ole võimalik katta rahastamiskohustusega ettevõtjate poolt tehtud UPT maksetest,

kasutada riigieelarve vahendeid. Kuigi seaduse kohaselt peab ebamõistlikult koormavate

kulude hüvitamiseks vajalike vahendite (nn „UPT fondi“) tagamiseks Konkurentsiamet

hindama tegevusloaga hõlmatud postiteenuste mahtu, käivet ja osutajate arvu, seaduse §-s 411

nimetatud kulude võimaliku suurust ja § 414 lõikes 5 sätestatud kasutamata UPT makse suurust,

ei ole see praktikas enam töötav lahendus. UPT makseid teeb 99,9% juhtudel UPT osutaja, ehk

AS Eesti Post ise ning ka ebamõistlikult koormavate kulude küsimuse õigus on temal endal.

Seega ei ole mõistlik ega loogiline suurendada UPT fondi makseid, millega suureneks AS Eesti

Posti kohustused, et viimane saaks hiljem läbi keeruka ja aeganõudva protsessi küsida hüvitist

UPT ebamõistlikult koormavate kulude eest. Teisalt, arvestades, et AS Eesti Post on täitnud

eelnimetatud olukorras talle pandud kohustusi, on igati õigustatud, et temale kui UPT osutajale,

hüvitatakse ettenähtud põhjendatud ebamõistlikult koormavad kulud UPT osutamise eest

olukorras mil toimub üleminek uuele rahastusskeemile.

Seega on oluline, et Konkurentsiamet hindab eelnevate aastate menetluste, kehtiva UPT tasude

ja laekuvate UPT maksete suuruse pealt, kas senini tehtud UPT maksed on piisavad viimaste

ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks. Kui mitte, tuleks läbi vastutava ministeeriumi

esitada taotlus täiendavate vahendite saamiseks riigieelarve protsessi raames.

Eelnõu § 1 punkt 58

Eelnõu § 1 punkti 58 kohaselt tunnistatakse seaduse § 53 lõige 9 kehtetuks. Tegemist on

üleminekusättega, mis reguleeris väljaspool UPT tegevuslubade kehtima hakkamist. Kuna

kõnealuse eelnõuga tunnistatakse väljaspool UPT-d olevad tegevusload kehtetuks, ei ole enam

vajalik säilitada ka eelmainitud üleminekusätet.

26

Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse konkurentsiseadust. Kuna edaspidi kooskõlastab

Konkurentsiamet ka UPT osutaja põhjendatud tasu, eemaldatakse konkurentsiseadusest

vastavad erisused UPT osutaja osas. Muudatuse tulemusena ei muutu UPT osutaja poolt

makstav järelevalvetasu, mis on jätkuvalt konkurentsiseaduse § 53² lõike 1 kohaselt 0,2

protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust.

Eelnõu § 3 kohaselt tunnistatakse kehtetuks riigilõivuseaduse § 2615, mis sätestab seaduse

alusel tehtavate toimingute summad postiteenuse tegevusloa andmiseks ja muutmise taotluse

läbivaatamiseks. Eelnõu § 1 välja toodud muudatuste järgselt kohaldub tegevusloa regulatsioon

postiteenuste puhul ainult UPT korral ning ülejäänud postiteenustele hakkab kehtima

teatamiskohustus, mis senini kehtis ainult teatud postiteenustele väljaspool UPT-d. UPT korral

muudatusi tegevusloa regulatsioonis ei tehta ning seega jääb kehtima ka riigilõivuseaduse

§ 2614.

Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt jõustub seadus 2026. aasta 1. jaanuaril. Nimetatud tähtaeg

võimaldab kohaldada eelnõuga tehtud muudatusi võimalikult kiirelt, mis toetavad ka

põhjendatud tasule üleminekut esimesel võimalusel.

Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt jõustuvad käesoleva seaduse § 1 punktid 1 (seaduse tekstis sõnade

„taskukohase tasu“ asendamine sõnadega „põhjendatud tasu“), punkt 15 (seaduse § 61

kehtetuks tunnistamine) ja punktid 22–29 ja 58 (tegevusloa regulatsiooni muutmine) ning § 2

ja § 3 2026. aasta 1. oktoobril.

Punktide 22-29 ja 58 hilisem jõustumine on vajalik, kuna kehtiva seaduse kohaselt peavad UPT

makseid teostama rahastamiskohustusega postiteenuse osutajad. Seaduse § 413 kohaselt on

rahastamiskohustus postiteenuse osutajal, kes on § 10 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud

postiteenuste osutamiseks saanud tegevusloa. Seetõttu on vajalik jõustada tegevusloaga seotud

muudatused samal ajal, kui muutub rahastamiskohustus (eelnõuga lisatava § 532 lõike 2

kohaselt tasutakse universaalse postiteenuse makse viimast korda hiljemalt 2026. aasta 25.

oktoobriks. Peale seda, kui on jõustunud põhjendatud tasu, muutub ka tegevusloa regulatsioon

selliselt, et tegevusluba on nõutav ainult UPT korral ning kõigi teiste postiteenuste osas on

teatamiskohustus.

Kehtiva seaduse § 61 lõike 2 järgi määrab taskukohase tasu suuruse valdkonna eest vastutav

minister määrusega Konkurentsiameti ettepanekul iga UPT alla kuuluva teenuse osas

ühesugusena kogu riigi territooriumil. Muudatuse järgselt hakkab UPT põhjendatud tasu

muutust kooskõlastama Konkurentsiamet enne valdkonna eest vastutava ministri poolset hinna

kehtestamist.

Vältimaks olukorda, kus enne Konkurentsiameti poolt UPT põhjendatud tasu kooskõlastamist

ja UPT osutaja poolt selle jõustamist postiteenuse tasusid üldse ei kehtiks, jõustub seaduse § 61

lõike 2 kehtetuks tunnistamine peale Konkurentsiameti poolt esmast põhjendatud tasu

kooskõlastamist ja UPT osutaja poolt tasu jõustamist, s.o 01. oktoobril 2026. aastal.

UPT teenuse osutamine põhjendatud tasuga tähendab, et teenuse osutamisel on kaetud selle

kulud ja tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. Taskukohase tasu põhjendatud tasuks

viimine toob kaasa UPT osutamisega seotud kahjumi kadumise ning ebamõistlikult koormavate

kulude regulatsioon tunnistatakse kehtetuks.

27

2026. aasta 1. oktoobril jõustub ka seaduse § 2, millega tunnistatakse kehtetuks postiteenuse

tegevusloale menetluseks kohalduvad riigilõivud väljaspool universaalset postiteenust. Oluline

on, et vastav muudatus toimuks samaaegselt, mil kaob tegevusloa nõue postiteenustelt

väljaspool universaalset postiteenust.

Samuti jõustub samal ajal seaduse § 3 ehk muudatused Konkurentsiseaduses. Tehtud

muudatused on tehnilised, kuid alates 1. oktoobrist 2026. aastal on võimalik UPT osutaja puhul

lähtuda samasugusest loogikast nagu teiste ettevõtjate puhul, kelle teenuste hindasid ja tasusid

kooskõlastab Konkurentsiamet.

Eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt jõustuvad seaduse § 1 punkt 50, 52, 54 ja 56 2027. aasta 1. juulil.

Nimetatud sätete jõustumine on kooskõlas lähenemisega, mille kohaselt esitatakse UPT

osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks taotlus

viimast korda hiljemalt 2027. aasta 30. juuniks. Seega on korrektne jõustada nimetatud punktid

järgmisel päeval peale seda kui UPT osutaja on esitanud ebamõistlikult koormavate kulude

hüvitamise taotluse § 532 lõike 1 alusel.

Punktiga 50 tunnistatakse kehtetuks kehtiva seaduse § 40 lõige 6 ehk kohustus kehtestada

universaalse postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestusele eraldi nõuded, kuna peale

põhjendatud tasu jõustumist ning viimase ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise

taotluse esitamist kaob vajadus nende nõuete eraldi reguleerimiseks valdkonna eest vastutava

ministri määrusega.

Punktiga 52 tunnistatakse kehtetuks seaduse 4. peatüki 2. jagu, mis sätestab senise universaalse

postiteenuse rahastamise. UPT osutajal on kehtiva seaduse alusel tekkinud õigustatud ootus

ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks senimaani, kuni ta on osutanud teenust

taskukohase hinna põhjal, ei saa nimetatud sätteid enne kehtetuks tunnistada kui on jõustunud

Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud põhjendatud tasu ning UPT osutaja on esitanud viimase

ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse. Seejuures on vajalik jätta mõistlik aeg

UPT osutajale ebamõistlikult koormavate kulude koondamiseks ning esitamiseks

Konkurentsiametile. Konkurentsiamet menetleb taotlust taotluse esitamise ajal kehtinud

õigusnormide alusel ja korras.

Seoses rahastamiskohustuse kehtetuks tunnistamisega, tunnistatakse kehtetuks ka eelnõu § 1

punkt 54 kohaselt seaduse § 43 lõigetes 2 ja 3 sätestatud Konkurentsiameti pädevusnormid

rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja tulu ja kuluarvestuse kontrollimisel ning

postiteenus makse õigust silmas pidades. Kuna seaduse 4. peatüki 2. jagu tunnistatakse

kehtetuks ning need jõustuvad peale põhjendatud tasu jõustumist, muutuvad seaduse § 43

lõigetes 2 ja 3 toodud Konkurentsiameti pädevusnormid ebavajalikuks.

Seoses UPT rahastamise regulatsiooni kehtetuks tunnistamise jõustumisega, jõustub ka eelnõu

§ 1 punkt 56 (seaduse § 47 lõike 2 punkt 5) kehtetuks tunnistamine, mille kohaselt peab

Konkurentsiameti aruanne sisaldama ülevaadet UPT maksete kasutamise kohta ning UPT

makse määra ja UPT taskukohase tasu prognoosi järgmiseks kalendriaastaks. Arvestades, et

UPT makseid enam ei tehta ning UPT taskukohane tasu on asendunud UPT põhjendatud tasuga,

ei ole nimetatud sätete säilitamine enam vajalik.

3.1 Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele

Eelnõuga täpsustatakse ja täiendatakse nii UPT kui UPT osutaja kohustusi. Muudatustega

kujundatakse ümber UPT osutamise tasu ning muudetakse postivõrgu nõudeid ja nende

kehtestamise tasandit.

28

Põhjendatud tasu olemus ja postiteenuse kättesaadavus

Eelnõu kohaselt hakatakse UPT-d osutama põhjendatud tasu eest. UPT teenuse osutamine

põhjendatud tasu eest tähendab, et teenuse osutamisel on kaetud selle kulud ja tagatud on

mõistliku kasumi teenimise võimalus. Kehtiva PostiS § 5 lõike 1 kohaselt osutatakse UPT-d

taskukohase tasu eest.

Postidirektiivi11 artikkel 3 lõike 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et kasutajatel on õigus

universaalteenusele, mis hõlmab kindlaksmääratud kvaliteediga postiteenuse pidevat osutamist

nende territooriumi igas punktis kõikidele kasutajatele sobiva hinnaga. Sama direktiivi artikkel

12 kohaselt peavad liikmesriigid kõigi universaalteenuse alla kuuluvate teenuste tasude osas

muu hulgas kinni pidama järgmistest põhimõtetest:

1) tasud on taskukohased kõikidele kasutajatele geograafilisest asukohast olenemata;

2) tasud on kulupõhised ning motiveerivad tõhusa universaalteenuse osutamist;

3) tasud on läbipaistvad ja mittediskrimineerivad.

1. jaanuaril 2009. a jõustunud postiseaduse seletuskirja kohaselt tähendab taskukohane tasu

fikseeritud tasu, millest rohkem universaalse postiteenuse osutaja universaalse postiteenuse

kasutajalt võtta ei või. Taskukohase tasu eesmärk oli postiteenuse kasutajale mõistliku

hinnataseme säilitamine üldistes huvides osutatava teenuse kasutamise eest. Praegu tuleb

riigisisese kirja saatmise eest tasuda 1,5 eurot. Taskukohase tasu mudel on aga kaasa toonud

UPT osutaja arvestatava kahjumi. 2024. aastal oli UPT osutamise kahjum 1,8 miljonit eurot.

30. juuni 2025. a seisuga on UPT osutajal riigi suhtes nõudeid 6,2 miljoni euro ulatuses.

Postidirektiivi artiklist 12 kohaselt võib universaalteenuse alla kuuluvate teenuste tasu olla ka

kulupõhine, tingimusel, et see on oma hinnatasemelt teenuse kasutajatele jätkuvalt kättesaadav.

Näiteks Saksamaa on 1. jaanuaril 2025. a jõustunud postiseaduses sätestanud, et universaalseid

teenuseid loetakse kättesaadavaks, kui need peegeldavad efektiivset teenuse osutamise hinda.

Eelnõu kohaselt peab põhjendatud tasu põhinema universaalse postiteenuse osutamise kuludel,

olema läbipaistev, mittediskrimineeriv ja sama kogu riigi territooriumil ning tagama

universaalse postiteenuse kättesaadavuse kõigile kasutajatele. Põhjendatud tasu sisse arvatavad

kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kulutõhususest ja võimaldama universaalse

postiteenuse osutajal täita õigusaktidega sätestatud kohustusi. Eelnõus täpsustatakse ka, et

põhjendatud tasu tuleb kehtestada sellises suuruses, mis tagab investeeringud tegevus- ja

arenduskohustuse täitmiseks, kapitalikulu ehk põhjendatud tulukuse, kvaliteedinõuete täitmise

kulud ning vajalikud muutuv- ja tegevuskulud. Lisaks nähakse eelnõuga ette, millisel meetodil

tegevuskulusid hinnatakse ja loetletakse kulud, mida põhjendatud tasu hulka ei arvata.

Kokkuvõtlikult tagab UPT teenuse kulupõhine hind:

1) teenuse osutaja majandusliku stabiilsuse ja suutlikkuse investeerida postivõrgu

arendamisse;

2) hinnakujunduse läbipaistvuse läbi hinna vastavuse tegelikele kuludele;

3) ristsubsideerimise vältimise, kus kasumlikumate teenuste (nt pakiteenused) kliendid

doteerivad universaalset postiteenust.

UPT teenuse osutamine põhjendatud tasuga tähendab, et teenuse osutamisel on kaetud selle

kulud ja tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. Taskukohase tasu põhjendatud tasuks

11 Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu direktiiv 97/67/EÜ, 15. detsember 1997, ühenduse postiteenuste siseturu

arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta, ELT L 015 21.1.1998, lk 14.

29

viimine toob kaasa UPT osutamisega seotud kahjumi kadumise ning ebamõistlikult koormavate

kulude regulatsioon tunnistatakse kehtetuks. Samas jääb postiteenus inimestele kättesaadavaks

ja tasu suhteliselt väikeseks (prognoosi kohaselt 2,4 eurot, võrdluseks oli 2025. aastal keskmine

pension 817 eurot). Arvestada tuleb, et siseriiklikke kirisaadetisi postitatakse lihtsaadetisena

terve aasta kohta keskmiselt ainult 0,69 kirja elaniku kohta. Kokkuvõttes tagab UPT hulka

kuuluvate postiteenuste õiglasema ja läbipaistvama hinnastamise viisil, mis võimaldab pakkuda

väikese tasu eest postiteenuseid, mis vastavad elanikkonna põhivajadustele.

Postivõrgu nõuete regulatsiooni muudatused

Eelnõuga laiendatakse postivõrgu juurdepääsupunktide loetelu, täiendades

juurdepääsupunktide loetelu automatiseeritud juurdepääsupunktiga (näiteks pakiautomaadid),

liikuva juurdepääsupunktiga ja tellitava juurdepääsupunktiga, et muuta paindlikumaks UPT

osutaja võimalused kättesaadavuse tagamiseks. Ka tehakse muudatus postivõrgu nõuete

otsustustasandis. Eelnõu kohaselt defineeritakse seaduses kõik juurdepääsupunktide liigid,

mida kasutatakse UPT osutamiseks ning postivõrgu määruses sätestatakse detailsemad nõuded

juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele. Postivõrgu nõuete muudatuste eesmärk on

tagada teenusepõhine lähenemine selliselt, et teenus oleks kättesaadav kõigile Eesti elanikele.

Eelnõuga täiendatakse juurdepääsupunktide loetelu järgmiste juurdepääsupunktidega:

- tellitav juurdepääsupunkt - UPT osutamise vahend postiteenuse kasutaja elu- või

asukohas;

- automatiseeritud juurdepääsupunkt - püsiva asukohaga vahend postisaadetise saatjalt

vastuvõtmiseks ja saajale väljastamiseks;

- liikuv juurdepääsupunkt - kindla graafiku alusel liikuv vahend postiteenuse

osutamiseks.

Eelnõu loob võimaluse tehnoloogiliste lahenduste senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks. Nii

pakiautomaatide, automatiseeritud kui tellitava juurdepääsupunktide kasutamine lisab

täiendava paindlikkuse UPT kasutajatele. Maapiirkonnas, kus paljud inimesed käivad kaugemal

tööl, on pakiautomaadi teenus mugavam, kui postkontori külastamine, mis on avatud üldjuhul

tööaegadel. UPT osutaja peab juurdepääsupunkti paigutamisel võtma arvesse kohaliku

omavalitsuse üksuse ettepanekuid. UPT kasutaja jaoks muutub postiteenus kättesaadavamaks

ja mugavamaks, kuna UPT osutamine juhul, kui juurdepääsupunkt on kaugemal kui 5

kilomeetrit, tagatakse kasutaja elu- või asukohas (personaalne postiteenus).

Postidirektiivi kohaselt peavad liikmesriigid tagama oma postivõrgu toimimisel UPT

kättesaadavuse, mis on taskukohane, kvaliteetne ja kõigile kättesaadav. Liikmesriigid on

kohustatud tagama UPT, mis hõlmab:

1. pidevat teenust - postiteenust tuleb osutada püsivalt, teatud arvu päevadel nädalas

(tavaliselt vähemalt viiel päeval nädalas);

2. kättesaadavust - igale füüsilisele ja juriidilisele isikule peab olema tagatud juurdepääs

postivõrgul (eelkõige tähendab see piisava arvu postkontorite või juurdepääsupunktide

olemasolu);

3. ühtset tasu;

4. kvaliteeti - liikmesriigid peavad kehtestama postiteenuste kvaliteedistandardid, eriti

saadetiste edastamise kiiruse osas;

5. teenuste ulatuse - UPT hõlmab nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi kirisaadetisi (kuni

2 kg) ja postipakke (kuni 20 kg).

30

Lisaks näeb postidirektiivi artikli 5 lõige 1 muu hulgas liikmesriikidele ette kohustuse tagada

UPT arendamine kooskõlas tehnilise, majandusliku ja sotsiaalse keskkonnaga ning kasutajate

vajadustega.

Muudatuste kooskõla põhiseadusega

Kuigi põhiseadus ei sätesta otseselt õigust postiteenusele, on riigil kohustus tagada elanikele

vajalikud teenused. Põhiseaduse § 3 lõikega 1 sätestatud seadusliku aluse nõue põhiõiguse riivel

on samuti seotud sellega, et lõppastmes on põhiõiguse tagamiskohustus seadusandjal.

Universaalse postiteenuse tagamine on osa sellest kohustusest, eriti maapiirkondades, kus

alternatiivsed suhtlusvõimalused võivad olla piiratud. Hästi toimiv UPT on sotsiaalse sidususe

ja regionaalse võrdsuse tagamise instrument, mille toimimise eest vastutab riik.

Postivõrk on üks teabevahetuse kandjaid ja regulatsioon ei tohi põhjendamatult piirata

väljendusvabadust ega teabe liikumist. Põhiseaduse § 44 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus

vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kui PS § 44 keskendub õigusele

informatsiooni saada, siis informatsiooni levitamise õigust tagavaks sätteks on PS § 45.

Mõistlik on käsitleda õigust informatsiooni saada ja õigust informatsiooni levitada üheskoos.

PS § 44 lg 1 kaitsealasse kuuluvad igasugused informatsiooniallikad, mille vahendusel on

võimalik infot saada ükskõik kellel, nt raadio, televisioon, ajakirjandusväljaanded, internet

jne.12

Seejuures on postiside osatähtsus sõnumite edastamisel aja jooksul oluliselt vähenenud. 2024.

aasta jooksul langes Eestis universaalse postiteenusega saadetud kirjade maht 23%, pakkide

maht 54%. Kui kümme aastat tagasi saatsid Eesti inimesed kirjakastide ja postkontorite kaudu

teele 5 miljonit kirja, siis möödunud aastal pandi kirjakastidest teele u 700 000 kirja ja

postkontoritest lisaks u 200 000. Statistikaameti 2025. aasta internetikasutuse ja digioskuste

uuringu andmed näitavad, et internetiühendusega leibkondade arv on jõudnud 564 800

leibkonnani, mis on 95% kõigist Eesti leibkondadest. Märkimisväärselt on internetikasutus

suurenenud vanemaealiste seas. Nii on näiteks vanusegrupis 55–64 internetikasutus võrreldes

möödunud aastaga suurenenud viis ja 65–74-aastaste seas kuus protsendipunkti.13

Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommentaaride kohaselt kujutab endast PS § 44 lg 1 kaitseala riivet

raadio- või telesaadete segamine, välismaalt pärinevale infole juurdepääsu takistamine,

interneti või mis tahes muu infokandja kasutamisele takistuste tegemine. Selliseks takistuseks

tuleb pidada ka postisaadetiste edastamist tasu eest. Turumajanduse tingimustes on vältimatu

see, et vähemalt teatud liiki informatsiooni saamine eeldab isikutelt selleks vajalike toimingute

ning kulutuste tegemist: ajalehtede ostmine või tellimine, televisiooni- või raadioprogrammist

osasaamiseks vajalike tehniliste vahendite hankimine jne. Seega tuleb leida, milline on avaliku

võimu positiivne tegutsemiskohustus seoses info saamiseks vajalike jõupingutustega ning selle

eest makstava tasu suurusega. On selge, et riigil ei ole kohustust tagada kõigi

informatsiooniallikate tasuta kasutamine, kuid teatud miinimumi peab riik tagama. Näiteks

peab riik tagama, et teabele juurdepääs oleks üldse võimalik (nt raadio- ja televisioonilevi

kõikides riigi regioonides vms), et piiratud vabadusega ja puuetega inimestel oleks juurdepääs

olulisemale informatsioonile ning et vähemalt osa informatsiooniallikaid oleksid kättesaadavad

kas tasuta või mõistlike kulutustega. Sõltuvalt informatsiooni iseloomust ja teabevahenditest

võib põhiseaduslikult nõutav miinimum siiski erineda. Nii on Euroopa Inimõiguste Kohtus

(EIK) pikka aega pidanud ringhäälingut, eriti televisiooni üheks olulisimaks

kommunikatsioonivahendiks – nii leviku kui mõju mõttes. Eri allikate osatähtsus on kindlasti

12 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 44 kommentaarid 13 Statistikaamet „Internetikasutuse ja digioskuste uuring 2025“

31

ajas muutuv. Nii on viimase aja kohtupraktikas ka EIK üha enam hakanud rõhutama interneti

tähtsust: „Arvestades juurdepääsetavust ja võimet säilitada ja levitada suurt hulka

informatsiooni, mängib internet olulist rolli avalikkuse juurdepääsu tagamisel uudistele ja

informatsiooni levimise edendamisel üldisemalt. [---] Juurdepääsu internetile on üha enam

hakatud käsitlema õigusena.“14

Osade inimeste, eriti vanemaealiste ja maapiirkondades elavate inimeste jaoks, kes ei kasuta

digitaalseid kanaleid, on füüsiline postiteenus endiselt vahend ametlike teadete, arvete,

ajakirjanduse ja isikliku kirjavahetuse saamiseks. Kui teenuse hind muutub neile ebamõistlikult

kõrgeks või postiteenused muutuvad muul viisil kättesaadamatuks, võib see piirata nende

juurdepääsu informatsioonile. Samamoodi võib liiga kõrge postitasu või regionaalseid

eripärasid mittearvestav postivõrk takistada üksikisikutel ja väikestel organisatsioonidel oma

arvamuste ja teabe levitamist kirja teel. See võib olla eriti oluline olukordades, kus digitaalsed

alternatiivid ei ole kättesaadavad või sobivad. Riigil on positiivne kohustus tagada põhiõiguste

teostamise võimalused. Universaalse postiteenuse hinna vastuvõetavuse tagamine läbi

seadusandluse ja järelevalve on osa sellest kohustusest, et kindlustada reaalne, mitte ainult

teoreetiline võimalus informatsiooni saada ja levitada. Samuti tagavad eelkirjeldatud

postivõrku puudutavad muudatused postiteenuse parema ja paindlikuma kättesaadavuse,

arvestades senisest rohkem tehnoloogiliste võimalustega tagada postiteenuse parem

kättesaadavus maapiirkondades.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab põhjendatud tasule üleminekut mõistlikuks ja

asjakohaseks, eriti arvestades, et hinnastamise metoodika on seotud postidirektiivi ja

postiseadusega ning allub Konkurentsiameti kontrollile. Põhiseadus ei nõua, et postiteenuse

kasutamine oleks isikute jaoks tasuta.15 Postiteenuse osutamise ja kasutamisega kaasnevad

paratamatult kulutused. Kuigi postiteenuse eest tasu võtmine võib riivata informatsiooni

saamise ja levitamise kaitseala, on riive proportsionaalne. Eelkirjeldatule tuginedes hindame,

et põhiõiguste riivel on legitiimne eesmärk, see on sobiv eesmärgi saavutamiseks ja on vajalik

ning riive on mõõdukas.

Ka postivõrgu nõuete muudatusi peab eelnõu koostanud ministeerium mõistlikuks ja

asjakohaseks, sest muudatuste tulemusena muutub postiteenus inimesele kättesaadavamaks ja

paindlikumaks. Muudatused võtavad arvesse tehnoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid

arenguid ja vajadusi. Leiame, et postivõrku puudutavad muudatused ei riiva õigust

informatsiooni saamisele ja levitamisele. Ka postivõrgu nõuete korrastamine ja osade nõuete

otsustustasandi muutmine on kooskõlas olulisuse põhimõttega, mille kohaselt peab põhiõiguste

seisukohalt olulisi küsimusi reguleerima seadusandja.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele uusi termineid ja neid on vastavate sätete juures ka selgitatud.

Kõiki seaduses esitatud termineid kasutatakse ainult seaduse ja selle alusel kehtestatud

õigusaktide kontekstis.

Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised uued terminid:

- põhjendatud tasu tähendab, et UPT osutamisel on kaetud selle kulud ja tagatud on

mõistliku kasumi teenimise võimalus. UPT põhjendatud tasu kooskõlastamisel jälgib

Konkurentsiamet, et tasu oleks ka kättesaadav.

14 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 44 kommentaarid 15 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 44 kommentaar 15 jj.

32

- tellitav juurdepääsupunkt on UPT osutamise vahend postiteenuse kasutaja elu- või

asukohas.

- automatiseeritud juurdepääsupunkt on püsiva asukohaga vahend postisaadetise

saatjalt vastuvõtmiseks ja saajale väljastamiseks.

- Liikuv juurdepääsupunkt on kindla graafiku alusel liikuv vahend postiteenuse

osutamiseks.

Eelnõuga muudetakse kolme seaduse §-s 4 sätestatud mõistet: kullerpostisaadetise,

kirisaadetise ja partiisaadetise mõisted.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/6/EÜ, millega

muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise

lõpuleviimisega (edaspidi postidirektiiv). Postidirektiivi artikkel 12 sätestab universaalse

postiteenuse tasude põhimõtted. Seejuures peavad tasud olema üheaegselt nii taskukohased kui

ka kulupõhised, mis motiveerivad tõhusa universaalse postiteenuse osutamist. Eelnõuga

muudetakse universaalse postiteenuse mudelit tasakaalu poole, kus kasutusele võetakse

põhjendatud tasu, mis on kulupõhine ning teisalt peab olema ka vastuvõetav kasutajatele.

Tegemist on vältimatu olukorraga, arvestades olukorda kus UPT mahud aina vähenevad. Kui

võtta aluseks keskmine saadetise arv elaniku kohta selgub, et Eesti elanik kasutab UPT-d väga

vähesel määral. Kui siseriiklikke kirisaadetisi postitatakse lihtsaadetisena terve aasta kohta

keskmiselt ainult 0,69 kirja elaniku kohta, siis rahvusvahelisi saadetisi postitatakse keskmiselt

üks kiri elaniku kohta nelja aasta jooksul. Ülejäänud UPT kogumisse kuuluvate teenuste

tarbimine keskmiste näitajate põhjal praktiliselt puudub. See tähendab, et UPT ei ole Eesti

elaniku jaoks prioriteetne teenus ja igapäevane vajadus selle teenuse järele praktiliselt puudub.

Tagamaks, et hind oleks jätkuvalt nendele kasutajatele vastuvõetav, kes seda siiski vajavad,

jääb hinna kooskõlastamine Konkurentsiameti pädevusse mis tagab ka vastavuse postidirektiiv

artikliga 12.

6. Seaduse mõju

Eelnõu vastuvõtmisel on oodata positiivset mõju UPT osutamise jätkusuutlikkusele. UPT

osutaja paindlikkuse suurendamine UPT kättesaadavuse tagamisel ja taskukohase tasu

põhjendatud tasuks muutmine tagab seni kahjumis oleva UPT osutamise vastavuse tavapärasele

ja normaalse majandustegevuse käigus osutatavale teenusele, mille puhul teenuse osutamise

eest saadavad tasud katavad teenuse osutamiseks vajalike kulusid. UPT korral on tegemist

hääbuva teenusega. Peamiseks mahtude languse põhjuseks on nõudluse vähenemine, kuna

suhtlus on kolinud elektroonseks ning postipakkide turul on suurenenud kullerposti kasutus.

Muudatuste elluviimisel vähenevad ka UPT osutamise kulud ning tagatud on UPT teenuse

jätkusuutlik osutamine läbi kulupõhisuse saavutamise. Seetõttu puudub ka vajadus

rahastamiskohustusega ettevõtjate määramiseks ja nendelt UPT makse kogumiseks. See

omakorda kaotab vajaduse tegevusloa regulatsiooni säilitamiseks. Seega ei pea varasemalt

tegevusloaga hõlmatud postiteenuse osutajad enam esitama igas kvartalis Konkurentsiametile

maksedeklaratsioone ega tasuma UPT makset, mis vähendab ettevõtjate halduskoormust ning

omab positiivset mõju ka teenuse hinna konkurentsivõimelisemaks muutmisel. UPT kasutaja

jaoks on postiteenus senisest enam paindlikumalt ja mugavamalt kättesaadav.

33

Võrreldes väljatöötamiskavatsusega (edaspidi VTK)16-ga on eelnõust välja jäänud tulenevalt

sidusrühmadega läbi rääkimisest perioodika kojukande teenuse hinnastamise allutamine

Konkurentsiameti järelevalve alla, mis tooks kaasa täiendava töö- ja halduskoormuse

osapooltele. Eelnõus on võrreldes VTK-ga käsitletud laiemalt tegevusloa regulatsiooni

muutmist, mida käsitleti VTK punktides 1.3, 1.6 ja 2.

6.1 Kavandatavad muudatused

Seaduse muutmise seaduse eelnõu olulisemad muudatused:

1) kaasajastatakse UPT-le ja UPT osutajale kehtestatud nõudeid;

2) UPT-d hakatakse osutama põhjendatud tasu alusel;

3) kontrolli UPT tasude üle hakkab teostama Konkurentsiamet;

4) seadusest tunnistatakse kehtetuks UPT osutamise kohustuse täimisega seotud ebamõistlikult

koormavate kulude hüvitamise regulatsioon;

5) kaotatakse väljaspool universaalset postiteenust tegevusloa regulatsioon.

Lisaks eeltoodule on eelnõus käsitletud ka muudatused, mis ei oma olulist mõju, kuna nende

ulatus on väike. Näiteks lihtsustatakse väljaspool UPT-d kohustusi, ehk väheneb tegevusluba

nõudvate teenuste ulatus. Nimetatud muudatus puudutab pelgalt kahte postiteenuse osutajat

(AS Eesti Post, Nova Post Estonia OÜ) ning on seega väikese mõjuga.

6.2 Sihtgrupp

Kõikide muudatuste puhul on otseseks sihtgrupiks UPT osutaja, teised postiteenuse osutajad,

Konkurentsiamet ning UPT kasutajad.

Peamiselt kasutavad UPT teenust eraisikud ja mikroettevõtted. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi poolt tellitud uuringu kohaselt on UPT-d kasutades saatnud

kirisaadetise viimase 12 kuu jooksul 25% Eesti elanikest. Arvestades juurde isikud, kes ise ei

ole saadetisi saatnud aga on neid saanud, või hinnata UPT kasutajate sihtgrupiks hinnanguliselt

kolmandiku Eesti elanikest. See teeb sihtgrupis hinnanguliselt 456 tuhat inimest. Enamik

riigiasutusi ja ettevõtteid kasutavad ärikirja teenust, mis ei kuulu UPT koosseisu.

6.3 Kaasnev mõju

Lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja §-st 46 omavad eelnõus tehtavad

muudatused peamiselt mõju UPT osutajale ja kasutajale läbi majandusliku mõju. Teatud määral

on mõjutatud ka teised postiteenuse osutajad, kes osutavad postiteenuseid väljaspool UPT-d.

Mõju neile on minimaalne, kuna eelnõuga ei seata uusi nõudeid, vaid täpsustatakse üldiseid

postiteenuse sätteid ning definitsioone. Postiteenuse osutajatele, kellel on tegevusluba

väljaspool UPT-d (antud hetkel AS Eesti Post ja Nova Post Estonia OÜ) on mõju positiivne,

kuna edaspidi ei pea väljaspool UPT-d taotlema enam tegevusluba, vaid piisab

majandustegevusregistris teatise esitamisest. Eelnõuga kaasneb mõningane mõju riigiasutuste

töökorraldusele, mis puudutab eelkõige töökorralduse muutust ning marginaalset mõju avaliku

sektori tuludele ja kuludele. Mõningad muudatused omavad väiksemal määral mõju ka

regionaalarengule, sh linna-, maa ja rannapiirkondadele ning sotsiaalset mõju. Eelnõu ei oma

mõju järgmistele valdkondadele: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju haridusele,

kultuurile ja spordile, keskkonnamõju, mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, mõju

siseturvalisusele.

16 Eelnõude infosüsteemis 22-0340/04.

34

Majanduslik mõju

Eelnõuga suurendatakse UPT osutaja paindlikkust UPT kättesaadavuse tagamisel ja

taskukohase tasu põhjendatud tasuks muutmine soodustab UPT kulude vähendamist, mis omab

üldist positiivset mõju UPT osutaja jätkusuutlikkusele ja arengule. Põhjendatud tasu võib

negatiivselt mõjutada UPT hinda, mis omab omakorda negatiivset mõju UPT kasutajale.

Nimetatud mõju ulatus ja reaalne mõju on väike. Sellest hoolimata on eelnõus ette nähtud

üleminekuaeg, mis rakendub leevendusmeetmena, tagamaks, et potentsiaalne hinnatõus ei ole

liiga järsk. UPT puhul on tegemist hääbuva teenusega. Mahud on võrreldes nelja aasta taguse

seisuga vähenenud 66% ning peamised mahud tulevad rahvusvahelisest postist (riiki sisenevad

kirjad), millele järgneb lihtkirjade saatmine riigisiseselt. Arvestades pakiautomaatide ja

kullerposti kasvu ning rahvusvahelise teenuse kättesaadavuse paranemist, väheneb kiirelt ka

UPT sees olevate postipakkide maht, mistõttu eemaldatakse eelnõust UPT ulatusest siseriiklike

postipakkide edastamise teenus. Nimetatud teenus on kättesaadav turupõhiselt läbi kullerposti,

mida osutavad mitmed erinevad ettevõtted. Teenuse välja jätmine UPT ulatusest ei mõjuta

üldist teenuse kättesaadavust.

2019 2020 2021 2022 2023 2024

Postiteenus

(tk)

12 574 663 9 749 446 8 164 564 5 051 739 4 200 127 3 193 778

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele

ja tuludele

Eelnõu mõjutab eelkõige Konkurentsiameti töökorraldust. Eelnõuga antakse

Konkurentsiametile täiendavaid õigusi ja kohustusi. Muudatus ei suurenda Konkurentsiameti

töökoormust, suureneb ainult Konkurentsiameti järelevalvepädevus. Kontrolli UPT edastamise

tasude suuruse üle hakkab teostama Konkurentsiamet.

Mõju regionaalarengule

Eelnõuga muudetakse postivõrgu nõudeid tagamaks teenusepõhise lähenemise selliselt, et see

on kättesaadav kõigile Eesti elanikele. Lisaks pakiautomaatide laialdasemale kasutamisele on

maapiirkonnas võimalik kasutada ka personaalset postiteenust, mis on maapiirkonna elanikele

tasuta ning kus saab samasid teenuseid, mis postkontoris.

Sotsiaalne mõju

UPT tasu taskukohaselt tasult põhjendatud tasule üle viimine võib tõsta UPT hinda, mis omab

potentsiaalset negatiivset mõju UPT kasutajale. Samas on mõju ulatus minimaalne, kuna UPT

teenust kasutatakse peamiselt erilisemate sündmuste puhul (nt jõulukaartide saatmine,

sünnipäeva kaartide saatmine). Ka peale muudatusi jääb UPT hind paari euro ümber, olles

kättesaadav kõigile ühiskonna gruppidele. Samuti on eelnõus rakendatud kaitsemehhanismi,

mis ei lase hinnal tõusta korraga üle 50%. REM poolt tellitud uuringu17 kohaselt on kriitiliseks

hinnatõusuks ca 50%. Ülemaailmse postikonventsiooni kohaselt edastatakse UPT raames tasuta

pimedatele mõeldud väljaandeid ehk sekogramme, mis antakse postkontorile üle lahtiselt ning

mida edastatakse rahvusvaheliselt maismaatranspordiga ning kirisaadetisi ja postipakke, mille

saajateks või saatjateks on sõjavangid, samuti eraisikud, kes sõjategevuse puhkemise tagajärjel

on mõnes neutraalses riigis interneeritud.

Mõju haldus- ja töökoormusele

Eelnõuga ei lisandu täiendavat halduskoormust kodanikele ega ettevõtetele. Samas väheneb

halduskoormus postiteenuse osutajatele, kuna kaotatakse ära tegevusloa regulatsioon väljaspool

17 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-11/uuring-2024-universaalne-postiteenus.pdf

35

UPT-d. Otseselt on mõjutatud kaks postiteenuse osutajat, kes omavad täna tegevusluba

postiteenuse osutamiseks väljaspool UPT-d. Eelnõu mõjutab eelkõige Konkurentsiameti

töökorraldust. Kuna eelnõu kohaselt jääb ära Konkurentsiameti poolne ebamõistlikult

koormavate kulude menetlus ning kohustus koguda UPT makseid, väheneb Konkurentsiameti

töökoormus ning mõju riigiasutuste töökorraldusele on positiivne.

Kavandatav muudatus 1: kaasajastatakse universaalsele postiteenusele ja UPT osutajale

kehtestatud nõudeid;

UPT nõuete kaasajastamine kätkeb endas erinevaid meetmeid, mis võimaldavad UPT

osutamise kulude kokkuhoidu ja teenuse kasutajatele mugavamaks muutmist. Sellised meetmed

koosnevad järgmistest olulisematest muudatustest: UPT juurdepääsupunktide loetelu

laiendamine, UPT osutamise nõuete paindlikumaks muutmine, siseriikliku postipaki teenus

eemaldamine UPT teenuste hulgast, eksterritoriaalse postivahetuskeskusena tegutsemise

reguleerimine.

Mõju valdkond: Mõju majandusele – majandusliku mõju saab jagada kaheks: mõju UPT

osutajale ja mõju kasutajale.

Mõju sihtrühm: UPT osutaja ja kasutaja

Mõju kirjeldus: Eelnõu aitab tõsta UPT osutaja kuluefektiivsust. UPT osutaja saab võimaluse

ise valida, kuidas tal on kõige kuluefektiivsem UPT teenust osutada, arvestades nõudlust

konkreetses regioonis. UPT osutaja saab võimaluse reageerida paindlikumalt muutustele

regioonides. See võimaldab paindlikku UPT teenuse osutamist ning vabadust pakkuda

teenuseid vastavalt eri piirkondades esinevale nõudlusele, reageerides näiteks hooajalistele

muutustele (jõuluaeg vms). Juurdepääsupunkti paigutamisel peab UPT osutaja võtma arvesse

kohaliku omavalitsuse üksuse ettepanekuid. Eelnõu loob võimaluse tehnoloogiliste lahenduste

senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks.

UPT kasutajale teenuse kättesaadavus uue regulatsiooni jõustumisel ei halvene, sest UPT

osutaja tagab endiselt postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamise kogu Eesti

territooriumi ulatuses. Vastupidi, UPT kasutajad saavad kasutada varasemast rohkem näiteks

pakiautomaate, mis on eelistatud punkt postipakkide saatmiseks ja saamiseks. Siseriiklike

postipakkide edastamiseks on võimalik kasutada kullerpostiteenust, mis on UPT teenusest

soodsam ning teenuse kättesaadavusega on kaetud kogu Eesti.

Järeldus mõju olulisuse kohta: UPT nõuete leevendamisel ning läbimõeldud, põhjendatud ja

tarbijate reaalsetele vajadustele vastaval nõuete kaasajastamisel on UPT osutajal võimalus

vähendada kulusid, mis omakorda aitab kaasa UPT põhjendatud hinna madalamal hoidmisele.

Samuti aitab see kaasa UPT osutaja jätkusuutlikkusele.

UPT kasutaja jaoks muutub postiteenus kättesaadavamaks ja mugavamaks, kuna UPT

osutamine juhul, kui juurdepääsupunkt on kaugemal kui 5 kilomeetrit, tagatakse kasutaja elu-

või asukohas (personaalne postiteenus).

Mõju valdkond: Mõju regionaalarengule

Mõju kirjeldus: Pakiautomaadi teenus on kasutajate poolt hästi vastu võetud ka kättesaamise

kanalina ning teenuse tarbimisel pole ka esmakasutaja seisukohast erilisi raskusi AS Eesti Post

täheldanud. Tegemist on lihtsa ja mugava iseteenindusliku pakkide saatmis- ja

kättesaamisviisiga, millega saab ekraanil olevate juhiste abil hakkama valdav osa Eesti

36

elanikkonnast. Enamik postiteenuse kasutajaid eelistab piiratud lahtiolekuajaga postkontori

asemel saata ja saada pakke pakiautomaadist, kuid maapiirkondades asuvad pakiautomaadid

postiteenuse kasutajatest keskmiselt kaugemal kui postkontorid, mille võrgustikku

reguleeritakse. E-kaubandusliidu andmetel18 80% pakke tellitakse pakiautomaati. Ka vanema

generatsiooni kõige eelistatuim kättesaamise kanal on pakiautomaat. Pakiautomaadi olulisemad

eelised postkontori teenuse ees on teenuse soodsam hind ja kättesaadavus ööpäev läbi.

Pakiautomaate on pea 300-s Eestimaa asustusüksuses, sh üle 1000 elanikuga asustusüksustes

on pakiautomaate 95% juhtudel, üle 500 elanikuga 85% juhtudel ning üle 250 elanikuga

asustusüksustes on neid pooltes asustusüksustes.

Postivõrgus automatiseeritud vahendite senisest laiem kasutuselevõtt omab tugevat potentsiaali

elavdada ettevõtluskeskkonda maapiirkondades, nt juhul, kui automatiseeritud vahendeid on

võimalik kasutada senisest mugavamalt kaupade laialisaatmiseks ja kohaletoimetamiseks ning

teenuse osutamiseks, laiendab see maapiirkondades elavate inimeste ettevõtlusvõimalusi.

Selliselt mõjutab muudatus nii ettevõtjaid kui ka kaupade ja teenuste tarbijaid. Suurenenud on

huvi ka kogukonna pakiautomaatide osas19, mis on mõeldud eelkõige naabritele,

kortermajadele ja ärihoonetele. Kogukonna pakiautomaat on lihtsam ning paigaldatakse

jalutuskäigu kaugusele. Üldjuhul on sellised automaadid avatud kõikidele kulleritele,

võimaldades kasutajal valida meelepärane pakiveo teenus vastavalt vajadustele.

Maapiirkondades majandustegevuse keskkonna parandamine suurendab maapiirkondade

atraktiivsust elupaigana ning majanduslikult aktiivse maa-elanikkonna kasv suurendab ka

suurematest linnadest eemal asuvate kohalike omavalitsuste tulubaasi.

Eelnõu aitab kaasa regionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamisele (tagada inimeste

põhivajadused ja elukvaliteet igas Eesti paigas ning eri piirkondade püsiv konkurentsivõime) ja

soodustab piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikumat kasutamist. See tähendab, et UPT

osutajal on edaspidi võimalus osutada UPT teenust vastavalt nõudlusele konkreetses regioonis

ilma kahjumita. UPT teenus on tagatud kogu Eesti territooriumil võrdsetel tingimustel. Eelnõu

ei mõjuta erinevate Eesti piirkondade koostööd ja sidusust piiriüleste regioonide ning ülejäänud

Euroopaga, kuna UPT teenuse kvaliteedinõuded ei muutu.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Eelnõu ei mõjuta eri piirkondade regionaalarengut

kujundavaid tegureid, kuna UPT teenuse kvaliteedi nõuded on võrdsed sõltumata regioonist.

Samuti on UPT teenuse tasu sama kogu Eesti territooriumil, isegi tellitav juurdepääsupunkt,

ehk UPT teenuse osutamine kasutaja asu- või elukohas on sama hinnaga kui teenuse osutamine

postkontoris. Pakiautomaatide kasutamine lisab aga täiendava paindlikkuse UPT kasutajatele.

Maapiirkonnas, kus paljud inimesed käivad kaugemal tööl, on pakiautomaadi teenus mugavam,

kui postkontori külastamine, mis on avatud üldjuhul tööaegadel. UPT osutaja peab

juurdepääsupunkti paigutamisel võtma arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse ettepanekuid.

Muudatus 2: universaalset postiteenust hakatakse osutama põhjendatud hinna alusel; ja

muudatus 3: kontrolli UPT hinna üle hakkab teostama Konkurentsiamet.

Taskukohase tasu põhjendatud tasuks viimisest tingitud mõningast hinnatõusu aitavad

leevendada eelnõus sätestatud postivõrgu kaasajastamise lahendused (muudatus 1) ning

18 https://www.e-kaubanduseliit.ee/liidust/statistika ja https://www.kantaremor.ee/pressiteated/pakiautomaatide-

populaarsus-on-veelgi-kasvanud-turu-liider-jatkuvalt-omniva/ 19 https://www.err.ee/1609735092/polvamaa-sai-esimesed-omniva-kogukonnapakiautomaadid

37

sätestatud üleminekuaeg. Kaasajastatud postivõrguga on võimalik UPT teenust osutada

kuluefektiivsemalt ning seega on ka mõju UPT kasutajale väiksem.

Mõju valdkond: Majanduslik mõju – mõju UPT osutajale ja UPT kasutajale

Mõju sihtgrupp: UPT osutaja ja UPT kasutaja

Mõju kirjeldus: põhjendatud tasu katab UPT osutamise põhjendatud kulud ja tagab mõistliku

kasumi. Enam ei ole vajadust ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks, kuna

põhjendatud tasu katab UPT osutamise põhjendatud kulud.

Mõju UPT kasutajale – ka UPT kõrgemate tasude puhul on nende taskukohasus postiteenuse

kasutajatele tagatud, sest keskmiselt moodustavad kulutused UPT-le selle kasutaja

igapäevastest väljaminekust väga väikse osa. Keskmiselt kulub UPT kasutajal aastas

kümmekond eurot teenuse kasutamiseks. See hinnang arvestab kõiki UPT saadetisi. Kui jätta

välismaalt saadetud UPT saadetised hinnangust kõrvale (üldjuhul Eesti elanik nende saatmise

eest tasuma ei pea), kujuneb UPT-le tehtavate kulutuste suurus aastas ligikaudu poole

väiksemaks (4–5 eurot). Samuti on olemas alternatiivseid võimalusi nii info ja teadete

edastamiseks (eelkõige infotehnoloogilised võimaluse) kui ka postipakkide saatmiseks

(eelkõige kullerpost ja pakiautomaaditeenus).

UPT teenuse hinnatõusu puhul on mõjutatud enim eraklient (UPT) ja mikroettevõtja, kuid

lähtudes iga üksiku isiku tarbimise mahust ei ole mõju oluline.

Arvestades eelnõus sätestatut, kehtivaid seotud regulatsioone, tegevusluba, kokkuleppeid

KOV-dega, UPT mahutrende, nende jätkumist samas ulatuses ning kulude kasvutrende oleks

Eesti Posti prognoosi kohaselt UPT kulupõhine hind aastal 2026:

• riigisiseselt saadetav standardkiri hinnanguliselt 2,4 EUR;

• riigisiseselt saadetav tähtkiri hinnanguliselt 9,1 EUR;

• rahvusvaheline kiri hinnanguliselt 4,7 EUR;

Toodud hinnad lähtuvad mitmetest kriteeriumitest ja eeldustest, mille muutmisel muutub ka

kõnealune prognoos.

Samuti ei ole UPT teenus oma olemuselt sobilik kasutamiseks valdavale osale äriklientidest.

Neile pakutakse juba täna UPT alternatiivseid teenuseid (ärikiri, pakiautomaat, kuller), mis

sobivad kirjade ja pakkide saatmiseks, sh allahindlused saadetiste mahust või teenuse osutamise

protsessist lähtudes. Eelnõu muudatused ei puuduta ärikirja ehk partiikirja ja partiipaki hinda.

Nii praegu kui ka tulevikus on see äri ning hind kujuneb turutingimustes.

Järeldus mõju olulisuse kohta: lähtudes väiksest tarbimise mahust ei ole mõju oluline.

UPT liiga kõrge hinna riski maandab esmalt asjaolu, et Konkurentsiamet hinda kooskõlastades

peab järgima, et see oleks jätkuvalt vastuvõetav elanikele. Teisalt on eelnõusse lisatud

üleminekuaeg, mis piirab järsku hinnatõusu. Lisaks muutuvad kasvava hinna puhul kasutajale

alternatiiviks esemete ja dokumentide saatmisel ka teised väiksemad logistikafirmad ehk UPT

osutaja peab kirja ning pakihinnaga konkurentsis püsimiseks suutma pakkuda

konkurentsivõimelist hinda. Turg on avatud ja konkurendiks osutuvad ka naaberriikide

ettevõtted. Liiga kõrge hinna riski realiseerumine ei ole tõenäoline.

Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste töökorraldusele

38

Mõju sihtrühm: Konkurentsiamet, Maksu- ja Tolliamet, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Mõju kirjeldus: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi töökoormus jääb suurel määral

samaks. Vähesel määral kasvab Konkurentsiameti töökoormus ajutiselt, kuna viimane peab

välja töötama põhjendatud tasu metoodika. Samuti on põhjendatud tulukuse ületamise korral

Konkurentsiametil õigus sekkuda (peatada ettekirjutusega tasu suuruse rakendamine, kui see ei

vasta seadusele (näiteks kasum ületab põhjendatud tulukuse).

ETOE asutamise regulatsiooni sätestamisega seaduses ei kasva Maksu- ja Tolliameti

töökoormus, kuna ka täna saavad Eestis tegutseda ETOE-d vastavalt Ülemaailmse Postiliidu

kongressi otsusele C 63/2008.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatus ei too kaasa riigiasutuste keskpikas vaates

töökoormuse muutumist, suureneb ainult Konkurentsiameti järelevalvepädevus. Monopoolse

iseloomuga üldhuviteenuste valdkondades teostab teenuste hindade üle järelevalvet sõltumatu

regulaator. Konkurentsiamet teostab teenuste hindade üle järelevalvet ka näiteks elektri, gaasi

ja vee sektorites.

Muudatus 4: seaduses tunnistatakse kehtetuks UPT osutamise kohustuse täimisega

seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioon.

Mõju valdkond: majanduslik mõju

Mõju sihtrühm: UPT osutaja ja rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja

Mõju kirjeldus: UPT osutajale ja rahastamiskohustusega postiteenuse osutajatele toob

muudatus kaasa haldus- ja rahalise koormuse vähenemise.

Praegu kehtiva UPT makse määruse kohaselt riigisiseselt ja rahvusvaheliselt lihtsaadetisena

edastatavate kirisaadetiste makse määr on 8 eurosenti ning täht- ja väärtsaadetisena edastatavate

kirisaadetiste makse määr on 40 eurosenti iga saadetise kohta. Maksemäärad on püsinud

muutumatuna alates 2014. aastast.

Vaatamata eesmärgile hüvitada UPT osutaja ebamõistlikult koormavaid kulusid, on

postiteenuse osutajatele kehtestatud UPT makse puhul tegemist koormava ning postiturul

konkurentsi piirava meetmega. Kuna UPT tasude kulupõhiseks muutumine kaotab probleemi,

mille kohaselt teenuse osutamisest saadav tulu ei kata kulusid, puudub edaspidi selle fondi

järele vajadus ning UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate

kulude hüvitamise regulatsioon tunnistatakse kehtetuks.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist positiivset

mõju UPT osutaja ja rahastamiskohustusega postiteenuse osutajate rahalisele koormusele ning

töökorraldusele.

Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm: Konkurentsiamet

Mõju kirjeldus: Selle regulatsiooni kehtetuks tunnistamine toob kaasa nii postiteenuse

osutajate kui ka Konkurentsiameti töökoormuse vähenemise, kuna Konkurentsiamet ei pea

39

enam haldama UPT fondi ega menetlema ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks

esitatud taotlusi, mille menetlemine on praktikas kujunenud vägagi ajamahukaks ja keeruliseks.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju

Konkurentsiameti töökorraldusele.

Muudatus 5: seaduses kaotatakse väljaspool universaalset postiteenust tegevusloa

regulatsioon

Mõju valdkond: majanduslik mõju

Mõju sihtrühm: rahastamiskohustusega postiteenuse osutajad

Mõju kirjeldus: Seoses rahastamiskohustusega kaotamisega on mõistlik eemaldada tegevusloa

regulatsioon väljaspool universaalset postiteenust, mis vähendab postiteenuse ettevõtjate

halduskoormust. Ettevõtjad, kes soovivad Eestis pakkuda ükskõik millist postiteenust, mis jääb

universaalsest postiteenusest välja, saavad tegutseda samadel alustel esitades MTR teate. Ka ei

pea teenuseosutajad maksma riigilõivu, mis oli taotluse läbivaatamise eest 370 eurot ning

tingimuste või tüüptingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest 250 eurot. Otseselt mõjutab

kahte postiteenuse osutajat, kellel on täna tegevusluba väljaspool universaalset postiteenust.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju postiteenuse osutajale on keskmine, kuna summad ei

olnud suured ning tegevusluba tuli taotleda iga viie aasta tagant.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõju sihtrühm: Konkurentsiamet

Mõju kirjeldus: Tegevusloa regulatsiooni leevendamisega väheneb vähesel määral

Konkurentsiameti töökoormus. Kuigi nimetatud tegevuslubasid ja nende menetlusi ei ole palju,

kaob Konkurentsiametil kohustus tegevuslubasid kontrollida ja menetleda nende muudatusi

olukorras, kus sarnaseid teenuseid (nt kullerpost) osutatakse ainult teavitamiskohustusega.

Seeläbi saab Konkurentsiamet keskenduda enda põhimääruses välja toodud tegevusele ehk

järelevalve teostamisele ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle

(antud hetkel siis UPT valdkonnas).

Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju on väikene, kuna tegevusloa taotlusi ja nendega seonduv

töökoormus oli vähene.

7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Eelnõul on minimaalne mõju riigieelarve tuludele. Käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punkt 1

kohaselt ei maksustata UPT käivet käibemaksuga, seega ei mõjuta UPT põhjendatud tasule

üleminek riigieelarve tulu ega kulu. Eelnõuga kaotatakse ära tegevusloa esitamise kohustus

väljaspool universaalset postiteenust, mistõttu ei tasuta edaspidi enam ka vastavaid

riigilõivusid. Nimetatud riigilõivud olid vastavalt 370 eurot taotluse läbi vaatamise eest ning

muutmise taotluse läbi vaatamise eest 250 eurot. Kuna tegevusloaga postiteenuse osutajaid on

hetkel kaks ning väljastatud tegevusload kehtivad viis aastat, väheneb aastane riigieelarve tulu

maksimaalselt mõne saja euro ulatuses, mis oleks laekunud tegevusloa tingimuste muutmise

taotluse riigilõivu tasumisest või potentsiaalsest uue tegevusloa taotluse riigilõivu tasumisest.

40

Mõju riigieelarve kuludele ei ole. Muudatustega ei kaasne postiteenuse osutajatele ega riigile

täiendavaid kulusid.

8. Seaduse rakendusaktid

Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt muudetakse kolme majandus- ja

kommunikatsiooniministri määrust ning luuakse üks regionaal- ja põllumajandusministri

määrus. Nimetatud määrused jõustuvad hiljemalt 01. oktoobriks 2026. aastal. Muudetavad

määrused on järgmised:

1) Postiseaduse § 4 lõike 13 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.06.2006.

a määrus nr 57 „Täht- ja väärtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad

nõuded“ – muudetakse määruse pealkirja ning määrus viiakse kooskõlla muudetud seadusega

(määrusest eemaldatakse väärtsaadetise eraldi postiteenuse liigina);

2) Postiseaduse § 6 lõike 5 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.03.2009. a

määrus nr 19 „Avaliku konkursi läbiviimise tingimused universaalse postiteenuse osutaja

määramiseks“ – määruses asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“

vastavas käändes;

3) Postiseaduse § 7 lõike 7 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.07.2006. a

määrus nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele

juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ – muudetakse määruse pealkirja, § 2 ning

lisatakse juurde nõuded universaalse postiteenuse osutamise kohta seaduse § 8 lõike 9, 36¹ lõike

5 ja § 37 lõike 1¹ alusel;

Eelnõuga luuakse ka üks uus volitusnorm. Postiseaduse § 393 lõike 4 kohaselt kinnitab

valdkonna eest vastutav minister määrusega universaalse postiteenuse põhjendatud tasu.

Volitusnorm on vajalik põhjendatud tasu kehtestamiseks ja sarnase sisuga volitusnorm on

kehtestatud kehtiva postiseaduse § 61 lõikes 2, mille kohaselt määrab taskukohase tasu suuruse

valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuivõrd eelnõuga kujundatakse taskukohane tasu

ümber põhjendatud tasuks, on vajalikud muudatused ka volitusnormides. Põhjendatud tasu

olulised elemendid ja arvestamise alused kehtestatakse eelnõukohaste §-dega 391-393.

Volitusnormi alusel kehtestatavas määruses nähakse ette konkreetsed tasud, mille kehtestamine

seadusega ei ole mõistlik, sest tasud võivad muutuda tihti ja tasu kujuneb seaduses sätestatud

metoodika alusel, mille järgimist kontrollib Konkurentsiamet. Muudatus on kooskõlas seaduse

reservatsiooni põhimõttega, mille kohaselt peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik

olulised otsused langetama seadusandja ning seadusandja pädevuses oleva küsimuse

delegeerimine täitevvõimule ja täitevvõimu sekkumine põhiõigustesse on lubatud üksnes

seaduses sätestatud ja põhiseadusega kooskõlas oleva volitusnormi alusel. Põhiseaduse § 3

lõike 1 esimesest lausest tuleneb nõue, et määrus peab olema lisaks volitusnormile kooskõlas

ka muude seaduste ja põhiseadusega. Eelnõukohane volitusnorm on üksikasjalik, see tähendab,

et sellest selgub seadusandja antava volituse sisu ja ulatus põhjendatud tasu kehtestamiseks,

ning trafaretne.

Eelnõuga nähakse ette ühe Vabariigi Valitsuse määruse, ühe rahandusministri määruse ja nelja

majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse kehtetuks tunnistamine:

41

1) Vabariigi Valituse 05.03.2009. a määrus nr 46 „Universaalse postiteenuse makse määra

kehtestamine“20 – antud määrus tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 4 lõikes 3

sätestatud ajal;

2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2009. a määrus nr 8 „Kasutajalt universaalse

postiteenuse eest võetav taskukohane tasu“21 – antud määrus tunnistatakse kehtetuks eelnõu

§ 4 lõikes 2 sätestatud ajal;

3) majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.03.2009. a määrus nr 17

„Rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestuse andmete

deklareerimise nõuded“22 – antud määrus tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 3

sätestatud ajal;

4) majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.03.2009. a määrus nr 21 „Universaalse

postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude hüvitamise kord“23 – antud

määrus tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud juhul;

5) majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.05. 2009.a määrus nr 20 „Universaalse

postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded24“ – antud määrus

tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud ajal;

6) rahandusministri 19.03.2009. a määrus nr 24 „Universaalse postiteenuse makse

riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord“25 – antud määrus tunnistatakse

kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud ajal;

9. Seaduse jõustumine

Seadus, välja arvatud § 1 punktid 1, 15, 22-29, 50, 52, 54, 56, 58 ja § 2 ning 3, jõustub 2026.

aasta 1. jaanuaril. Muul ajal jõustuvate punktide kohta on antud täpsem põhjendus seletuskirja

§ 4 selgitustes.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ja Sotsiaalministeeriumile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, mis on

arvesse võetud. Sotsiaalministeerium ei ole ettenähtud tähtaja jooksul eelnõu kooskõlastanud

ega jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, samuti ei ole taotletud tähtaja pikendamist,

mistõttu loetakse eelnõu Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi

Valitsuse reglement” § 7 lõike 4 kohaselt kooskõlastatuks. Eelnõu esitati arvamuse

avaldamiseks Konkurentsiametile, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Meediaettevõtete Liidule,

Eesti Linnade ja Valdade Liidule, ASile Eesti Post, Nova Post Estonia OÜ-le ja

Sotsiaalkindlustusametile. Eelnõu kohta tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise ning

mittearvestamise tabel on seletuskirja lisas 1.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………. 2025. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

20 https://www.riigiteataja.ee/akt/120022014005 21 https://www.riigiteataja.ee/akt/106062025004 22 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122010063 23 https://www.riigiteataja.ee/akt/13156505 24 https://www.riigiteataja.ee/akt/13314079 25 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011079

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Justiits- ja Digiministeerium Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/563-2

Postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse

kooskõlastamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks postiseaduse,

konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1 Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu,

2025_10_06_EN_PostiS.pdf;

2. Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalte teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri,

2025_10_07_SK_PostiS_1_.pdf;

3. Rakendusaktide kavandid, RA_PostiS_24092025.pdf;

4. Kooskõlastustabel, Kooskolastustabel_Lisa_september.pdf.

Taavi Kurvits

[email protected]

Elis-Ketter Müürsepp

[email protected]

Postiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa

Lisa 2

Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

September 2025

Nr Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus

Justiits-ja Digiministeerium

1. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu käesolevas kirjas viidatud

põhimõtteliste ja sisuliste märkustega arvestamisel.

I. Põhimõttelised ja sisulised märkused

1. Eelnõu § 1 p-ga 48 täiendatakse seadust §-dega 391-394, mis sätestab

universaalse postiteenuse (edaspidi UPT) põhjendatud tasu, selle suuruse

arvestamise alused, põhjendatud tasu kooskõlastamise ja kinnitamise ning ajutise

hinna kehtestamise alused.

A. Konkurentsiameti pädevus ja sõltumatus ning haldusakti mõiste ja

kehtestamine

Eelnõuga kavandatud postiseaduse (PostiS) § 391 lg 1 ja § 393 lg-d 1–3 ja 6 annavad

Konkurentsiametile pädevuse kooskõlastada UPT põhjendatud tasu.

Konkurentsiseaduse (KonkS) § 55 lg 1 kohaselt on Konkurentsiamet

konkurentsiasutus, välja arvatud KonkS

7¹. peatüki tähenduses, ning on pädev täitma kõiki KonkS alusel temale pandud

ülesandeid. KonkS § 55¹ sätestab Konkurentsiameti sõltumatuse oma ülesannete

täitmisel.

Arvestatud.

Eemaldasime eelnõus Konkurentsiameti poolt

ajutise hinna kehtestamise võimaluse.

PostiS § 43 lg 1 kohaselt teostab Konkurentsiamet riiklikku järelevalvet PostiS ja

selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle. Eelnõuga

kavandatud PostiS § 394

lg-d 1 ja 3 annavad Konkurentsiametile õiguse kehtestada ajutine põhjendatud tasu.

See on meie hinnangul vastuolus KonkS § 55 lg 1 ja § 55¹ sätestatud

Konkurentsiameti rolliga, mis keskendub konkurentsiolukorra analüüsimisele,

meetmete kohaldamisele konkurentsi taastamiseks ja säilitamiseks ning soovituste

andmisele, mitte otseselt teenuste tasude kehtestamisele. Kuigi Konkurentsiamet

teostab järelevalvet, ei anna kehtivad seadused talle otsest õigust tasusid kehtestada,

vaid pigem kontrollida nende põhjendatust ja kooskõla õigusaktidega. Lisaks tekib

huvide konflikt, kus Konkurentsiamet on nii tasu kehtestaja kui ka järelevaataja rollis.

Eelnõuga kavandatud PostiS § 394 lg-te 1 ja 2 kohaselt kehtestab Konkurentsiamet

ajutise põhjendatud tasu. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kohaselt on

haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes

üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele,

muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu

õigusakt. Ajutise tasu kehtestamine Konkurentsiameti poolt on haldusakt.

HMS § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldused, sealhulgas nõude, et see peab

olema antud pädeva haldusorgani poolt. Nagu eelnevalt mainitud, ei anna kehtiv

KonkS Konkurentsiametile otsest pädevust tasusid kehtestada.

Eelnõuga kavandatud PostiS § 394 lg 1 sätestab, et Konkurentsiamet võib kehtestada

ajutise põhjendatud tasu, kui UPT osutaja on jätnud täitmata § 392 lg 7 kohase

Konkurentsiameti ettekirjutuse. KonkS § 57¹ ja PostiS § 44 sätestavad sunniraha

määra ettekirjutuse täitmata jätmise korral. See viitab, et ettekirjutuse täitmata jätmise

korral on kehtivates seadustes ette nähtud sunniraha kohaldamine, mitte uue tasu

kehtestamine.

Tasu määramine PostiS kontekstis on õigustloov akt (HMS § 88), mis reguleerib

piiritlemata arvu juhtumeid. Kehtivad õigusnormid annavad määruse andmise

volituse valdkonna eest vastutavale ministrile ja Vabariigi Valitsusele, ning puudub

volitusnorm, mis lubaks selle kohustuse edasi volitada Konkurentsiametile.

Konkurentsiameti roll piirdub ettepanekute tegemisega tasu suuruse osas.

Palume eelnõu muuta, et tasu määramise kohustus oleks valdkonna eest vastutaval

ministril.

2. A. Menetlustähtajad ja kaalutlusõigus

Eelnõu § 393 lg 2 sätestab Konkurentsiametile 30-päevase tähtaja põhjendatud tasu

kooskõlastamiseks või kooskõlastamata jätmiseks, mida saab pikendada 60

kalendripäevani. HMS § 41 kohaselt peab haldusorgan viivituseta teatavaks tegema

haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud

tähtajast mittekinnipidamise põhjuse, kui seda ei ole võimalik ettenähtud tähtaja

jooksul teha. HMS § 33 lg 5 kohaselt võib haldusorgan enda määratud

menetlustähtaegu oma algatusel pikendada. Seega ei ole haldusmenetluse seadusega

kooskõlas 393 lg 2 lause 3. sõnastus, kus tähtaja pikendamisest teavitatakse hiljemalt

30 kalendripäeva jooksul. Sellest tuleks teavitada koheselt, kui on olemas teadmine,

et tähtaega tuleb pikendada.

Palume eelnõu teavitamise tähtaegade osas muuta.

Eelnõu § 393 lg 4 sätestab valdkonna eest vastutavale ministrile 30-päevase tähtaja

põhjendatud tasu suuruse kehtestamiseks. Eelnõu § 393 lg 5 sätestab, et kui minister

ei teavita 30 päeva jooksul tasu kehtestamisest, on UPT osutajal õigus tasu tõsta. See

säte piirab oluliselt haldusorgani kaalutlusõigust ja menetlustähtaegade paindlikkust,

mis on vastuolus HMS §-ga 4 ja § 33 lg-ga 5. HMS § 4 lg 1 ja 2 kohaselt on

kaalutlusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või

valida erinevate otsustuste vahel, mida tuleb teha kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid

ning kaaludes põhjendatud huve. Eelnõu säte piirab seda kaalutlusõigust, sidudes

selle automaatse õigusega tasu tõsta.

Osaliselt arvestatud.

Eelnõu § 393 lg 2 parandatud selliselt, et tähtaja

pikendamisest teavitatakse koheselt, kui on

vajadus tähtaega pikendada.

Samuti parandatud eelnõu § 393 lõike 4

sõnastust selliselt, et oleks selgem sätte

eesmärk.

Palume eelnõust jätta välja automaatne õigus tasu tõsta.

3. A. Raamatupidamise sise-eeskiri ja läbipaistvus

Eelnõu § 392 lg 5 sätestab, et UPT osutaja peab oma raamatupidamises pidama eraldi

tulude ja kulude arvestust UPT ja enda muu tegevuse kohta ning määratlema kulude

ja tulude eristamise põhimõtted oma raamatupidamise sise-eeskirjas. See on

kooskõlas PostiS § 40 lg 1 ja 5, mis juba nõuavad tulu- ja kuluarvestuse eraldatust

ning põhimõtteid. Samuti on see kooskõlas Raamatupidamise seaduse (RPS) § 11 lg

1, mis nõuab raamatupidamise sise-eeskirja koostamist.

RPS § 45 lg 1 ja 2 sätestavad täiendavad nõuded avalikule ettevõtjale, eri- või

ainuõigust omavale ettevõtjale ja üldist huvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale

raamatupidamise läbipaistvuse tagamiseks ja andmete esitamiseks. PostiS § 5 lg 5

kohaselt on UPT osutaja üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduse tähenduses. Seega on juba kehtivates seadustes olemas nõuded

raamatupidamise läbipaistvuse kohta.

Palume jätta eelnõust välja viidatud sätete sõnastus, kuivõrd raamatupidamise sise-

eeskirju puudutavad nõuded on juba seaduse tasandil reguleeritud.

Arvestatud.

Eelnõud vastavalt muudetud.

4. A. Vaidemenetlus

Eelnõu § 392 lg 7 sätestab, et Konkurentsiametil on õigus teha ettekirjutus ja määrata

tähtaeg kehtestatud tasu käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks. HMS § 71

lg 1 kohaselt on isikul, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on

rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, õigus esitada vaie. HMS § 72 lg 1 p

3 kohaselt võib vaidemenetluse korras nõuda ettekirjutuse tegemist haldusakti

andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks.

Kui leiate, et Konkurentsiametil peaks olema õigus tasu kehtestada, palume eelnõu

täiendada sättega, mis kohustab Konkurentsiametit lisama ettekirjutusele ja ajutise

tasu kehtestamise otsusele vaidlustamisviide vastavalt HMS § 57 nõuetele. See tagaks

menetlusosalistele selguse nende õiguste osas.

Arvestatud

Eelnõud täidetud § 392 lõikega 7.

HMS § 73 lg 1 ja 2 sätestavad vaidealluvuse. Kui Konkurentsiameti ettekirjutus on

haldusakt, siis on selle vaidlustamine võimalik HMS sätete alusel. Eelnõu ei muuda

neid sätteid, kuid on oluline märkida, et ettekirjutuse vaidlustamise õigus on juba

tagatud.

Palume analüüsida, kas PostiS Konkurentsiameti poolt antud haldusaktide

vaidemenetlus toimub Konkurentsiametis endas (HMS § 73 lg 2 alusel) või on ette

nähtud eriline vaidemenetluse kord ning sellest tulenevalt vajadusel täiendada eelnõu

ja seletuskirja. See annaks õigusselguse ja väldiks ebaselgust vaidemenetluse

alluvuse osas.

5. 2. Eelnõu § 1 p-ga 54 tõstetakse sunniraha määra.

PostiS § 44 muutmise põhjendatuse hindamiseks tuleb analüüsida asendustäitmise ja

sunniraha seaduse (ATSS) sätteid, mis reguleerivad sunniraha rakendamist ja selle

ülemmäära.

ATSS § 10 lõige 2 sätestab, et sunniraha igakordse rakendamise ülemmäära sätestab

seadus. See tähendab, et seadusandjal on õigus määrata sunniraha ülemmäär

konkreetsetes seadustes, nagu näiteks postiseadus.

PostiS § 44 kehtestab praeguse sunniraha ülemmäära 640 eurot. Kavandatav

muudatus tõstaks selle ülemmäära 9600 euroni.

ATSS § 3 lõige 3 sätestab, et kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat

sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab

valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle

ettekirjutusega pandud kohustust. See põhimõte on oluline sunniraha ülemmäära

kehtestamisel, kuna see viitab vajadusele tagada, et sunniraha suurus oleks

proportsionaalne ja tõhus, kuid samas ei kahjustaks isikut ülemäära.

Kavandatav muudatus, mis tõstab sunniraha ülemmäära 640 eurolt 9600 eurole, on

märkimisväärne. Kuigi ATSS § 10 lõige 2 annab seadusandjale õiguse määrata

Arvestatud.

Eelnõu seletuskirja vastavalt täiendatud.

ülemmäära, peab see olema kooskõlas ATSS § 3 lõikes 3 sätestatud

proportsionaalsuse põhimõttega.

Seega on PostiS § 44 muutmine, mis tõstab sunniraha ülemmäära 9600 euroni,

põhjendatud, kui see on kooskõlas ATSS § 3 lõikes 3 sätestatud põhimõttega, et

sunnivahendi määr peab olema leebeim ja tõhusaim ega kahjusta isikut ülemäära.

Palume täiendada seletuskirja sunniraha ülemmäära osas proportsionaalsuse

analüüsiga, kuna sunniraha määra oluline tõstmine ei pruugi olla kooskõlas kohustuse

täitmise tagamise eesmärgiga ning võib isikuid liigselt kahjustada. Sunniraha

ülemmäära tõstmine PostiS § 44-s 9600 euroni suurendab haldusorgani

kaalutlusruumi ja vastutust proportsionaalsuse põhimõtte järgimisel ning nõuab eriti

hoolikat põhjendamist ja menetlusnõuete täitmist, et vältida isikute õiguste rikkumist

ja tagada sunniraha rakendamise õiguspärasus.

6. II. Märkused mõjude osa kohta

3. 25.05.2025 jõustus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) muudatus,

millega kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel: iga halduskoormust

suurendava nõude kavandamise korral tuleb kavandada ka halduskoormust

vähendav muudatus (HÕNTE § 1 lg 41). Reegli rakendamise juhis on kättesaadav

meie veebilehel1. Selle muudatuse tõttu palume eelnõu seletuskirja

sisukokkuvõttes tuua välja, kas halduskoormus suureneb, väheneb või ei muutu,

ja kui suureneb, siis mille võrra halduskoormust vähendatakse. Samuti palume

tuua eeltoodud järelduse põhjendus.

Arvestatud.

Eelnõu seletuskirja vastavalt täiendatud.

7. I. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta

Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis

jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu

mõjuanalüüsi kohta.

Võtame teadmiseks.

1 Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamise juhis.pdf

Juhime tähelepanu sellele, et alates 01.05.2023 kooskõlastatakse vastavalt Vabariigi

Valitsuse reglemendile (VVR) Justiits- ja Digiministeeriumiga (JDM) seaduse

eelnõud kaks korda (VVR § 6 lg 1 teine lause ja lg 5). Esimesel korral annavad oma

tagasiside eelkõige ministeeriumi erinevate valdkondade vaatest ning teise ringi

eesmärk on tagada eelnõu lõplik vastavus HÕNTE nõuetele (VVR § 4 lg 41).

Käesoleval juhul on eelnõu saadetud JDM-ile esimest korda.

Kuivõrd eelnõu ja seletuskirjas osas on JDM-il mitmeid põhimõttelisi ja sisulisi

märkuseid, palume vastavalt VVR § 6 lõikele 5 eelnõu esitada JDM-ile täiendavaks

kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste

läbivaatamist ja eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist

kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale

Juuli 2025

Nr Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus

Eesti Meediaettevõtete Liit

1. Eesti Meediaettevõtete Liit tänab võimaluse eest esitada oma seisukohad

postiseaduse muutmise eelnõule. Oleme jätkuvalt veendumusel, et kvaliteetsete

postiteenuste, sh ka ajalehtede kojukande kättesaadavusel on oluline

regionaalpoliitiline, kriisiolukordades aga isegi julgeolekupoliitiline mõõde.

Arusaadavalt soovime käesoleva seadusemuudatuse raames kõneleda oma liikmete

põhitähelepanu all olevast perioodiliste väljaannete kojukandest. Seaduseelnõu

keskendub ennekõike universaalse postiteenuse (UPT) korraldusele. Perioodiliste

väljaannete kojukannet ei loeta universaalse postiteenuse hulka, kuid põhimõttelised

muudatused viimase juures avaldavad paratamatult suurt ja olemuslikku mõju ka

sellele.

Samuti juhime seaduseelnõu koostajate ja otsustajate tähelepanu sellele, et aastast

2023 tegutseb AS Eesti Post üleriigilise perioodika kojukande valdkonnas turul

ainukesena ja omab meie hinnangul turgu valitsevat positsiooni, mistõttu tuleb tema

Võtame teadmiseks.

tegutsemisele ja hinnakujunduse põhimõtetele pöörata tavalisest suuremat

tähelepanu.

Soovime jätkuvalt, et ka pärast postiseaduse uue redaktsiooni vastuvõtmist säiliks

praegune perioodika kandepäevade arv ja jaotus nädalas (viis päeva, T-L), et säiliks

ajalehtede hommikune kojukanne, et teenuse hinnakujundus oleks läbipaistev ning et

kande hind oleks taskukohane ja prognoositav.

2. Kandepäevad ja hommikune kojukanne

Kinnitame jätkuvalt, et kandepäevade arvu edasine vähendamine kahjustaks oluliselt

ajakirjanduse väärtuspakkumist ning tooks kaasa paberlehe tellijate arvu ning ühtlasi

ka tellimustulu märkimisväärse kahanemise. See omakorda sunniks väljaandeid

vähendama ilmumissagedust või paberväljaandeid sootuks sulgema. Seega on viie

kandepäeva säilimine meile perioodika kojukande puhul miinimumnõue.

EML on korduvalt rõhutanud, kui oluline on ajalehtedele praeguse viie kandepäeva

ning ajalehtede hommikuse kojukande säilimine. Eelnõu seletuskiri viitab vajadusele

"säilitada tänane kandepäevade struktuur", samuti jääb seadusesse kehtima kohustus

tagada postisaadetiste kogumine ja saajale kättetoimetamine kõigil tööpäevadel ning

mitte vähem kui viiel päeval nädalas. See annab teatava kindluse.

Samas ei ole seaduseelnõus otsest garantiid perioodika laupäevasele kojukandele.

Samuti reguleeritakse postiteenuse täpsed tingimused (sh perioodika hommikuse

kande tingimused) ministri määrusega, mis postiettevõtte ja seadusandja vaatest lisab

küll paindlikkust, kuid vähendab meediaettevõtete jaoks seadusest tulenevat

kindlust.

Selgitame. Perioodiliste väljaannete kojukande

päevade arv sätestatakse edaspidi postiseaduse

asemel valdkonna eest vastutava ministri

määruses. Kandepäevade arvu sisustamine

toimub väljaannete ning kojukande eest

vastutavate osapoolte kokkuleppel. Arvestades

laekunud ettepanekut plaanime

rakendusmääruse sõnastust täiendada selliselt,

et lisaks viie päevasele kandele peab üheks

kandepäevaks olema laupäev (vt juurde lisatud

rakendusakti). Konkreetse rakendusmääruse

muutmisel räägitakse see täiendavalt läbi seotud

osapoolte, sh Eesti Meediaettevõtete Liiduga.

3. Hinnakujundus ja „põhjendatud tasu“

Eelnõus on postiteenuse „taskukohane tasu“ asendatud „põhjendatud tasuga“. Kuigi

mõistame universaalse postiteenuse (UPT) osutaja vajadust katta kulud ja teenida

mõistlikku kasumit, oleme mures selle muudatuse mõju pärast perioodiliste

väljaannete kojukande hinnale.

Meie hinnangul on mitmed UPT osutamise kulud otseselt ja kaudselt seotud ka

perioodika kojukande kuludega. See tähendab, et UPT kulude põhjendatust ei ole

võimalik analüüsida ilma perioodika kojukande kulusid analüüsimata.

Võtame teadmiseks.

Samuti näeme, et üleminek kulupõhisusele võib meie jaoks halvendada teenuse üldist

kvaliteeti (eeldasime, et 2023, mil AS Eesti Postist sai sisuliselt ainuke perioodika

kojukannet teostav ettevõte, saavutab ta oma tegevuses sünergiat ennekõike

dubleerivatest tegevustest loobumise teel – kahe postiringi asemel – perioodika

varahommikul ja kirjad-otsepost enne- ja pärastlõunal – saab sageli hakkama ühe

ringiga. Kuid kui selle sünergia käigus kaob ära perioodika hommikune kojukanne,

on teenuse kvaliteet meediaettevõtete vaates tunduvalt halvenenud), samuti võib see

tuua kaasa hinnatõusu või surve meediaettevõtetele loobuda laupäevasest kandest.

4. Meie hinnangul perioodiliste väljaannete kojukande turul konkurentsi ei ole

Eelnõu koostajad on seisukohal, et perioodiliste väljaannete kojukande kohustus on

universaalse postiteenuse osutajale seatud täiendav kohustus, mida osutatakse

turutingimusel ning mida võivad osutada ka teised teenuseosutajad (vt

“Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel p. 4 .

Taskukohane tasu, põhjendatud tasu, hinnakujunduse läbipaistvus ning riiklik

järelevalve hinnakujunduse üle). Samas väidetakse, et eelnõu koostamise seisuga on

perioodiliste väljaannete või menetlusdokumentide edastamiseks majandustegevuse

teatise esitanud lisaks AS Eesti Postile veel 8 ettevõtet.

Väitega, nagu osutataks perioodika kojukannet turukonkurentsi tingimustel, ei saa

EML nõustuda.

Kui väiksemad kohalikud väljaanded võivad veel leida ettevõtteid, kes neile

kojukande teenust osutavad, siis suuremate üle-Eestiliste väljaannete jaoks

alternatiivset teenusepakkujat, kes suudaks 5 korda nädalas ilmuvaid väljaandeid

kvaliteetselt ja tarbijate ootustele vastavalt (varahommikune kanne) tellijateni

toimetada, ei ole.

Erinevalt pensionide ja toetuste kojukandest on perioodikaväljaannete tarneahel

oluliselt pikem ja mahukam ning eeldab, et teenusepakkujal on olemas teatud

tingimustele vastavad logistikakeskused (jaotuskeskused), kuhu ajalehed iga päev

toimetatakse ja kus need sorteeritakse ja kandjatele üle antakse. Näeme ka, et langeval

turul ei oleks ühelgi teisel pakkujal samasuguse logistikavõrgu väljaarendamine

enam mõistlik.

Meil ei õnnestunud ka EMTAK 2025 koodide alusel tuvastada, mis ettevõtted AS

Eesti Postiga kojukandeturul konkureerivad ja on valmis samasugust teenust

Mittearvestatud. Nõustume põhimõttega, et ka

perioodika väljaannete kojukande hind peab

olema põhjendatud hinnaga, kuid ei pea hetkel

reaalseks, et perioodiliste väljaannete hinnad

liidetakse esimeses etapis Konkurentsiameti

kooskõlastamise protsessi. Eelnõuga disainitud

põhjendatud tasu on loodud universaalse

postiteenuse jaoks, ilma kaasnevaid kohustusi

arvestamata. Kõnealuse kohustuse liitmine ka

UPT osutaja kaasnevatele kohustustele tekitaks

täiendavat bürokraatiat ning ajakulu nii teenuse

tellijale, osutajale kui regulaatorile. Lisaks

tekiks ebavõrdne kohtlemine UPT osutaja ja

teiste potentsiaalset perioodiliste väljaannete

kojukannet pakkuvate teenuseosutajate vahel.

pakkuma (koodiga 53301 Posti ja kullerteenuste vahendusteenuse pakkujaid on

sadades).

Seepärast leiame, et AS Eesti Posti teostatava perioodikaväljaannete kojukande hind

peaks olema sarnaselt UPTle põhjendatud ja seda peaks kooskõlastama

konkurentsiamet või mõni muu amet, kelle pädevuses on reguleerida turgu valitsevate

ettevõtete tegevust ja hinnakujundust.

5. Kojukande hind vajab stabiilsust, prognoositavust ja leevendusmeetmeid koguturu

vähenemise korral

Tunnustame riigi jätkuvat abi perioodika kojukande doteerimisel hajaasustuse

piirkonnas, kuid meie hinnangul ei lahenda see täielikult ajalehtede kojukande üldist

hinnastabiilsuse ja prognoositavuse probleemi.

Oleme välja toonud, et kojukande hinna sidumine turu kogumahuga (kui koguturg

väheneb, kasvab igaühe hind) ja "põhjendatud tasu" kontseptsiooniga võib viia

perioodika kojukande prognoosimatu hinnatõusuni, mis omakorda tekitab

"surmaspiraali" – kõrgemad hinnad, tellijate kadu, edasine hinnatõus. Nõnda langeb

viimastele väljaannetele, kes kojukandeturule jäävad, ebaõiglane koormus kogu

perioodika kojukandesüsteemi kinnimaksmiseks “põhjendatud tasuna”, mis on

ebamõistlikult kõrge. Palume seadusandjalt siin kindlasti kaitse- ja

leevendusmeetmeid.

Rõhutame, et professionaalsel ajakirjandusel, eriti kohalikul ajakirjandusel on oluline

roll kvaliteetse inforuumi loomisel ja hoidmisel, valeinfo ja vaenulike narratiivide

leviku tõkestamisel ning ühiskonna sidususe suurendamisel. Eriti oluliseks muutub

see kriisiolukorras, kus riik ja omavalitsused vajavad usaldusväärset ning usaldust

pälvinud teavituskanalit, mis jõuaks ka nende elanikeni, kes ei saa või ei oska tarbida

digitaalseid infokanaleid. Kõike seda - ka praegust rahvusvahelist julgeolekuolukorda

- silmas pidades näeme selget vajadust tagada paberväljaannete kättesaadavus ja

elujõud ka edaspidi ning hoida ja säilitada olemasolevaid usaldusväärseid ja

sissetöötatud infokanaleid.

Võtame teadmiseks.

Eelnõuga tehtud muudatused puudutavad

universaalse postiteenuse tasu (põhjendatud

tasu). Ettepanekus käsitletud perioodiliste

väljaannete kojukande hind ei ole reguleeritud

postiseadusega ega planeeritava eelnõuga, kuid

mõistame nende omavahelist sünergiat ja

koosmõju ning tõstatud probleeme, mille osas

tuleb leida lahendused väljaspool eelnõud.

Täname senise sisuka kaasamise eest postiseaduse aruteludesse ning oleme jätkuvalt

valmis nõu ja jõuga aitama kaasa kvaliteetse ja kõikide osapoolte vajadusi arvesse

võtva postiseaduse sünnile.

AS Eesti Post

1. Aktsiaselts Eesti Post (edaspidi Eesti Post) esitab arvamuse Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi poolt kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

esitatud postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu kohta.

Eesti Post kui postiteenuse osutaja, sh universaalse postiteenuse (edaspidi UPT)

osutaja on esitanud juba varasemas kooskõlastusringis oma seisukohad, sh

14.02.2025. Eesti Post toetab postiseaduse kaasajastamisega tegelemist ning nõustub

suures osas eelnõus tooduga. Eesti Postil on heameel, et tema mitmed ettepanekud

(nt partiisaadetise määratlus, kirisaadetise defineerimine, UPT rahastamisega seotud

rahastamiskohustuse lõpetamine) on eelnõus arvestatud.

Eesti Post jääb oma varasema seisukoha juurde küsimustes, milles tema seisukohaga

ei ole arvestatud. Järgnevalt toome välja küsimused, mille osas palume seaduse

eelnõud ja rakendusaktide kavandeid muuta ja täiendada ja seletuskirja muuta või

täiendada

Võtame teadmiseks.

2. Põhjendatud tasu mudel ja sellele üleminek

Eesti Post toetab põhjendatud tasu mudelile üleminekut. Eesti Posti jaoks on aga

jätkuvalt murekohaks, kuidas toimub mudeli järgi tegelike kulude ja mõistliku

kasumi tagamine.

Kavandatav põhjendatud tasu mudel sarnaneb küll teistes reguleeritud valdkondades

(võrreldes nt kaugkütte, veeteenuse, elektrivõrkude võruteenusega on UPT teenus

äärmiselt tööjõumahukas) mudelitele ja annab etteulatuvalt parema indikatsiooni

tulude-kulude lõikes, kuid ei arvesta UPT teenuse olemuslikku erinevust teistest

reguleeritud valdkondadest. Oleme varasemalt ka selgitanud, et hinnastamise juures

liiga pikad tähtajad (praktikast on teada 500 päeva pikkuseks veninud

kooskõlastamised ja sama kogemus on Eesti Postil viimastel aastatel UPT

ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamistega) ja paindlikkuse puudumine paneb

UPT osutaja taas kahjumlikult tegutsema.

Selgitame.

Saabunud tagasiside valguses ning

konsulteerides osapooltega oleme otsustanud

loobuda eraldi rakendusmääruse koostamisest.

Eelnõu kohaselt töötab välja ja avalikustab

Konkurentsiamet oma veebilehel põhjendatud

tasu arvestamiseks ning kulude ja põhjendatud

tulukuse hindamiseks ühtse kaalutud keskmisel

kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub

sellest universaalse postiteenuse põhjendatud

tasu kooskõlastamisel. Algselt planeeritud

rakendusmääruse puhul oleks tegemist

dubleeriva ning bürokraatiat suurendava

Põhjendatud tasu arvestamise aluseks olevad kulu komponendid ja tasu arvestamise

alused.

Eelnõu § 1 punktiga 49 täiendatakse PostiS §-ga 391–394, mis sätestab UPT

põhjendatud tasu, selle suuruse arvestamise alused, põhjendatud tasu

kooskõlastamise ning ajutise hinna kehtestamise alused.

Eesti Post kui pikaaegse kogemusega UPT osutaja on väljendanud korduvalt muret,

kuidas edaspidi tagatakse, et UPT-d saab tõesti osutada kulupõhiselt, st kulud saaksid

kaetud ja ettevõtjale oleks tagatud mõistlik kasum. Varasemates aruteludes oli selgelt

sõnum, et UPT põhjendatud tasu arvutamise täpsed alused nähakse ette rakendusakti

kavandis, kuid 19.06.2025 kooskõlastamisele esitatud eelnõu kohaselt on üldse

loobutud rakendusmääruse loomisest. Seejuures lisatud varasema kooskõlastustabeli

järgi on Eesti Posti ettepaneku nr 3 kommentaarina vastuoluliselt märgitud, et

põhjendatud tasu küsimuse reguleerimiseks luuakse rakendusmäärus. Eesti Posti

jaoks toob rakendusmäärusest loobumine kaasa täiesti uue olukorra ja Eesti Posti kui

UPT osutaja jaoks kasvab ebakindlus ja määramatus oluliselt.

Eesti Post on selgitanud, et arusaadavad on PostiS § 391 lg 1 järgi ette nähtud

põhimõte kulude põhjendatusest kui ka põhjendatud tasu arvestamise aluseks olevad

kulukomponendid ja kulude loetelu, mida arvesse ei võeta on samuti iseenesest

selged, kuid nende sisustamise kohta ei ole Eesti Postil ilma rakendusakti kavandita

võimalik seisukohta võtta. Veel aprillis 2025 esitas ministeerium rakendusmääruse

kavandi, mille kohta ka Eesti Post esitas oma kommentaarid. Arusaamatu on, miks

nüüd on rakendusmäärusest üldse loobutud. Ka ei ole avaldatud Eesti Postile

Konkurentsiameti kavandatavat metoodika.

Eesti Post rõhutab taas kord, et tänase kogemuse pealt on põhjust arvata, et

postiteenuse osutaja puhul, kes osutab lisaks UPT-le ka teisi teenuseid, võib UPT

põhjendatud tasu kooskõlastamisel vaidluskohaks kujuneda see, kas teatud tegevus

on UPT-ga seotud või mitte ja millises ulatuses. Põhjuseks on asjaolu, et

postiettevõtjal võib osaliselt või täielikult kattuvalt koos UPT-ga olla sama võrgu peal

erinevaid teenuseid või seonduvalt erinevate teenustega tuleb kanda üldkulusid, kuid

kulumudeli järgi jagatakse need osakaalude järgi erinevate teenuste külge – eri

teenuste eraldi hoidmine kõigi tegevuste lõikes ei ole mõistlik ega säästlik (nt iga

mehhanismiga. Ka Eesti Posti poolt eraldi

saadetud kommentaarid rakendusmääruse osas

viitasid seda.

Selgitame veelkord, et ei saa nõustuda

lähenemisega, et kui konkreetset kulu ei peeta

põhjendatuks, on teenuseosutajal õigus see

tegevus lõpetada ja välja lülitada teenuse

osutamisest. Selline võimalus oleks vastuolus

UPT osutajale pandud kohustusega. Ka ei päde

siinkohal täielikult viide Taani ja PostNordi

näitele, kuna viimane lõpetas universaalse

postiteenuse osutamise seetõttu, et Taani riik

lõpetas ära sellises mahus UPT kohustuse. Taani

otsustas, et siseriiklike teenuste osas, kus on

potentsiaalselt turul teisi pakkujaid, on

mõistlikum pakkuda turutingimustel. Riik tellib

nö UPT-d ainult teatud sihitud teenustele, mida

ilma riigi tellimuseta ei pruugita osutada

(rahvusvaheline post, väikesaartele teenuse

osutamine). Eestis tuleb UPT osutajal osutada

postiseaduse kohaselt kõiki UPT alla kuuluvaid

teenuseid kogu Eestis ettenähtud tingimuste ja

kvaliteedi alusel.

Seletuskirja täiendatud.

erineva teenuse jaoks ei ole vaja eraldi kanderingi ülal pidada või

raamatupidamisteenust pidada). UPT teenuse osutamisel on käesoleval hetkel

peamine vaidluskoht, millised tegevused on olemuslikult ning millises ulatuses UPT-

ga seotud. Postiseaduse muudatustega asendub tänane olukord sellega, et milline kulu

on põhjendatud. Näiteks on vaidlus selles, kas kanderingi kanne on olemas UPT

teenuse või vabaturu teenuste jaoks ja kuidas toimub nende teenuste vahel õiglane

kulude jaotus.

Kahetsusväärselt ei ole arvestatud eelmises kooskõlastusringis tehtud Eesti Post

ettepanekut, et juhul kui mingit konkreetset kulu ei peeta põhjendatuks, on teenuse

osutajal õigus see tegevus lõpetada ja välja lülitada teenuse osutamisest (ettepanek

seletuskirja lk 14 alt 3. lõigu lõpu täiendamiseks). Eesti Post mõistab, et põhjendatud

tasu sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest

ning võimaldama universaalse postiteenuse osutajal õigusaktidega sätestatud

kohustuste täitmist, kuid kui olemuslikult teenust või tegevust ei arvesta

Konkurentsiamet, tuleb teenus või tegevus välja jätta. Eesti Post juhib siinkohal ka

tähelepanu Taani riiklik postiteenistuse PostNord näitele, kes on teatanud, et lõpetab

2025. aasta lõpus kirjade kohaletoimetamise. Seepärast jääb Eesti Post oma varasema

ettepaneku juurde. Eesti Post on korduvalt juhtinud tähelepanu, et UPT maht aja

jooksul väheneb, kuid teenuse osutamise kulud ei vähene samas proportsioonis.

Probleemi on nenditud ka seletuskirjas (vt lk 24, p 6)

Eesti Post on ka varasemalt välja toonud, et äärmiselt oluline on metoodikas (ja juba

ka seletuskirjas näidetena) avada, mida on peetud silmas põhjendatud tasu

arvestamisel aluseks olevate kulude all (loetelu PostiS § 391 lg-s 2) ja millised on

ikkagi kulud, mida ei või arvata põhjendatud tasu hulka (PostiS § 392 lg 4). Nii on

vaja kõikidest kulukomponentidest ühtemoodi aru saada (nt segadusi võib hakata

tekitama PostiS § 392 lg 4 p-s 3 universaalse postiteenuse osutamisega mitte seotud

kulud). Tervitame seda, et seletuskirjas on arvestatud meie ettepanekuga parandada

eksitav näide ja sõnastataks seletuskirja lk 14 alt viimases lõigus lauset: „Nende

kulude hulka kuuluvad mh nii personalikulu kui ka üldised majandamiskulud.“

Oleme varasemalt ka rõhutanud, et põhjendatud tasu arvestamise aluste metoodikas

ja Konkurentsiameti poolt põhjendatud tasu kooskõlastamisel tuleb silmas pidada, et

tegevuskulud peavad võimaldama säilitada UPT jätkusuutlikkuse ja teenuse nõutud

kvaliteedi. Seepärast palume täiendavalt täiendada seletuskirja lk 16 lauset

allajoonitud sõnaga: „Samas peab põhjendatud tasu olema selline, et võimaldab UPT

osutajal teenust osutada nõuetekohaselt, jätkusuutlikult ja kvaliteetselt.“

Kokkuvõttes Eesti Post rõhutab, et talle kui UPT osutajale ja äriühingule ei saa jääda

regulatsioonis äriliselt sedavõrd suurt ebakindlust. UPT teenuse kvaliteetseks,

nõuetekohaseks ja jätkusuutlikuks tagamiseks peab ettevõtjale omakorda olema

tagatud UPT-ga seotud kulude kate ja mõistlik kasum, vastasel juhul aga jäetud

võimalus teenuse osutamisest loobuda. Kui seadus tegelikult ei võimalda neid kulusid

tagada, siis ei saavuta see oma eesmärki edendada vaba konkurentsi ja uute osalejate

postiturule tulekut.

3. Põhjendatud tasu muutmine ilma Konkurentsiameti kooskõlastusmenetlust läbimata

Eelnõuga on ette nähtud põhjendatud tasu kooskõlastamise (PostiS § 393 lg 2)

alternatiivina põhjendatud tasu muutmine ilma Konkurentsiamet

kooskõlastusmenetlust läbimata (PostiS § 393 lg 5). Selle juures on aga peamine

lähtepunkt tarbijahinnaindeksi muutus.

Eesti Post peab küll äärmiselt vajalikuks Konkurentsiameti

kooskõlastamismenetlusele alternatiivset viisi, kuid nagu oleme ka varasemalt välja

toonud, et UPT hinna kooskõlastamisel ei ole kohane kasutada tarbijahinnaindeksi

kui elukalliduse muutust näitava indeksi dünaamika. UPT omahind koosneb suuremal

määral tööjõukuludest ja rahvusvahelistest lõppmaksetest, lisaks väga sõltub mahtude

kõikumistest. Pealegi on teada, et UPT teenused on üsna suure tempoga

langustrendis. Postiteenuste võrku me ei suuda sama kiirusega efektiivistada, ning

efektiivistamisel on ka oma piir olemas, mida ületades hakkab oluliselt kannatama

teenuse osutamise kvaliteet. Seepärast ei ole kohane kasutada tarbijahinnaindeksit

lähtepunktina teenuste puhul, mille struktuur on niivõrd kompleksne (sh sisaldab

rahvusvahelist osa) ja mis on nii sügavas languses. Eesti Post ei pea selles osas

kohaseks võrdlust stabiilsete teiste reguleeritud valdkondadega.

Eesti Post ei saa selles osas nõustuda ka kooskõlastustabelis ministeeriumi poolt

toodud vastusega Eesti Posti ettepanekule p-s 4. Eesti Post on selgitanud, et UPT

eripära tõttu on tegevus- ja muutuvkulude osakaal suur – erinevalt teistest

reguleeritud valdkondadest on UPT teenus märkimisväärselt suuremas ulatuses

tööjõukuludest sõltuv (suures ulatuses, millest omakorda väga suur osa on sõltuv

Osaliselt arvestatud.

Asendame tarbijahinnaindeksi töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu

alammäära muutusega, mis peegeldab paremini

UPT osutamisega seonduvaid kulusid.

miinimumpalga muutusest). Arvestades, et suurema osa moodustavad tegevuskulud

ja selle juures on määrav palgaindeksi muutus (mõju ei ole vaid palgakulude grupis,

vaid see kandub ka kaudselt teistele kuludele), siis on põhjendatud muuta ära

tarbijahinnaindeksi kasutamine palga muutust kajastava (palgaindeksi) vastu.

Eesti Posti ettepanek:

Eelnõus PostiS § 393 lg-s 5 Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi

suurenemine asendada Statistikaameti poolt avaldatud palgaindeksi suurenemisega.

4. Põhjendatud tasu kinnitamine

Eelnõuga on ette nähtud põhjendatud tasu kinnitamine valdkonna eest vastutava

ministri määrusega (PostiS § 393 lg 4). Eesti Postile jääb selline eraldi etapp

arusaamatuks, sest eelnevalt toimub juba Konkurentsiameti poolt põhjendatud tasu

kooskõlastamine (PostiS § 393 lg 2) või toimub tasu kehtestamine lihtsustatult ilma

Konkurentsiameti kooskõlastusmenetluseta (PostiS § 393 lg 5) ning UPT osutaja

avalikustab põhjendatud tasu suuruse oma veebilehel ja postkontorites (PostiS § 391

lg 3).

Eesti Posti hinnangul puudub Konkurentsiameti poolt hinna kooskõlastamise ja

järelevalve juures vajadus hinda kinnitada veel ministri poolt. Eesti Post leiab, et

hinna kinnitamine sel viisil võib hakata venima ja muutuma ka poliitiliste tõmbetuulte

mängumaaks. Sellist ministri poolt tasu kehtestamist ei toimu ka teise reguleeritud

valdkondade puhul, kui Konkurentsiamet kooskõlastab hinna. Kui nimetatud säte

siiski jääb, peavad olema tagatud UPT osutajale nii põhjendatud kulude kui ka

mõistliku kasumi tagamine ka aegade eest, mil ministri tõttu venib kooskõlastatud

või kooskõlastamata viisil hinna kinnitamine. Seepärast on Eesti Posti ettepanek jätta

vastav säte üldse eelnõust välja.

Eesti Posti ettepanek:

Jätta eelnõust välja ministri poolt põhjendatud tasu kehtestamine (PostiS § 393 lg 4).

Mittearvestatud.

Tegemist ei ole muudatusega võrreldes kehtiva

seadusega. Senise süsteemi probleem on olnud

eelkõige see, et taskukohase tasu ettepanekute

kujunemine ei ole olnud üheselt selge ja

läbipaistev. Näiteks 2024. aastal muutis

Konkurentsiamet omaalgatuslikult talle

laekunud Eesti Posti poolset taskukohase tasu

hinna ettepanekut kõrgemaks. Muudatuse

tulemusena koostatakse põhjendatud tasu

ettepanek etteantud metoodika kohaselt ning

läbib seejärel Konkurentsiameti kooskõlastuse.

See tähendab seda, et hinna kujunemine on

üheaegselt läbipaistev, selge ning tegelikele

kuludele vastav. Ministri poolt hinna

kehtestamine tagab täiendavalt selle, et hind on

kasutajatele vastuvõetav. Täiendavalt oleme

lisanud kaitsemehhanismi, mis võimaldab UPT

tasu muuta lähtuvalt alampalga määra muutusest

olukorras, kus minister ei ole kehtestanud uut

põhjendatud tasu.

5. Põhjendatud tasu kooskõlastamise tähtaeg ja teavitamise tähtaeg

Eelnõus ei ole jätkuvalt arvestatud Eesti Posti ettepanekut põhjendatud tasu

kooskõlastamise ja teavitamise tähtaegade lühendamiseks (Konkurentsiameti poolt

põhjendatud tasu taotluse kooskõlastamise tähtaega 10 päevale, pikendamise

Arvestatud osaliselt.

Ettepanekuga tehtud tähtajad on liiga lühikesed

ning ei ole kooskõlas hea haldustavaga.

Menetlusajad peavad jätma piisava aja teabe ja

võimalusega 20 päevale ning uuest põhjendatud tasust teavitamise tähtaega 10

päevale).

Eesti Post oma kogemusest seoses UPT ebamõistlikult koormavate kulude

hüvitamise menetlustega näeb probleemi selles, et näiliselt lihtne menetlus võib

kujuneda ettevõtja jaoks aeganõudvaks ja äärmiselt koormavaks. UPT eripära tõttu

on tegevus- ja muutuvkulude osakaal suur, mistõttu on vajalik ajale jalgu jäämata

muuta ka põhjendatud tasu suurust. Kui Eesti Postil tekib nt tööandjana juba

miinimumpalga muutusest tulenevalt kohustus maksta suuremat palka, kuid UPT

põhjendatud tasu ei ole veel kooskõlastatud, tähendab see UPT ettevõtja jaoks juba

sisse kirjutatult kahjumilikku tegevust. Kui ministeerium muudab postiseaduse

regulatsiooni nii, et uued tähtajad tegelikkuses kasumlikkusele kaasa ei aita, on

ministeerium rikkunud RVS §-st 8 lg-st 1 tulenevat kohustust valitseda riigivara

eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult.

Siiski on eelnõus ka leitud teatud lahendus selles osas, et PostiS § 393 lg 5 järgi ei pea

UPT osutaja põhjendatud tasu kooskõlastama, kui põhjendatud tasu hinna muutus

lähtub Statistikaameti poolt avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi

suurenemisest ning põhjendatud tasu muutus ei ületa rohkem kui 10%. See alternatiiv

ei ole aga piisav, et kaotada vajadus Konkurentsiameti kiirema otsuse järele.

Eesti Posti ettepanekud:

Lühendada Konkurentsiameti poolt põhjendatud tasu taotluse kooskõlastamise

tähtaega 10 päevale, pikendamise võimalusega 20 päevale ning uuest põhjendatud

tasust teavitamise tähtaega 10 päevale.

Täiendada seletuskirja, et menetluse peatamise alus PostiS § 393 lg 3 järgi on mõeldud

vaid olukordadeks, kus tõesti on puudu oluline asjassepuutuv teave ja otsust ei ole

võimalik teha.

esitatud dokumentidega tutvumiseks ning

võimaldama vajadusel küsida täiendavaid

andmeid ja tõendeid menetluse läbiviimiseks.

Eelnõu kohaselt tuleb Konkurentsiametil

kooskõlastada põhjendatud tasu 30 päeva

jooksul. Eriti keeruka või töömahuka taotluse

menetlemise korral võib Konkurentsiamet

pikendada kooskõlastamise tähtaega 60 päevani.

Seega võiks menetlus, koos vajaliku ooteajaga

võtta 2-3 kuud, mille järgselt saaks minister

hinna kehtestada. UPT osutaja peaks

põhjendatud tasu esitamisel selle ajaga

arvestama ning enda kulusid planeerima

selliselt, et täiendav kulu tekiks samaaegselt, mil

saabub kooskõlastus põhjendatud tasu osas.

Täiendasime seletuskirja § 393 lõike 3 osas.

6. Põhjendatud tasule üleminekul on vajalik tagada rahastamismehhanism kuni esimese

põhjendatud tasu kehtestamiseni

Eelnõuga nähakse ette PostiS § 531 ette UPT põhjendatud tasule ülemineku

regulatsioon. Ülemineku sätete kohaselt esitab UPT osutaja Konkurentsiametile

esmakordselt taotluse hiljemalt 31.01.2026, samas UPT ebamõistlikult koormavate

tasude kooskõlastamiseks taotlus tuleb esitada hiljemalt 30.06.2027. Kuni

Konkurentsiamet ei ole aga kooskõlastanud põhjendatud tasu (menetlus võtab eelnõu

Selgitame.

Konsulteerides täiendavalt oleme üle vaadanud

esmakordse taotluse esitamise tähtaja ning selle

aluseks oleva metoodika koostamise tähtaja.

Eelnõu kohaselt tuleks esmakordne taotlus

põhjendatud tasu kooskõlastamiseks esitada

hiljemalt 28.02.2026. Kuni esmakordse

kohaselt aega vähemalt 30 + 30 päeva), ei ole UPT osutajal võimalik küsida

põhjendatud tasu uue põhjendatud tasu järgi. See aga omakorda tähendab, et

ettevõtjale tuleb tagada pikema aja eest UPT ebamõistlikult koormavate kulude

hüvitamise võimalus (kuni esmakordselt põhjendatud tasu kehtivuse jõustumist

(PostiS § 391 lg 3).

Eraldi palume üle vaadata ka kõik üleminekusätted (sh seonduvalt PostS § 414 järgi

tasutavate maksetega), et oleks tagatud sujuv üleminek ühelt süsteemilt teisele.

Eesti Posti ettepanek:

Tagada üleminekusätetes ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamine kuni

põhjendatud tasu kehtestamiseni.

põhjendatud tasu menetluse lõppemiseni kehtib

taskukohane tasu (§ 531 lõige 3). Senimaani kuni

kehtib tasukohane tasu on ka UPT osutajal õigus

taotleda hüvitist ebamõistlikult koormavate

kulude hüvitamiseks (§ 531 lõige 1).

Esmakordne põhjendatud tasu peaks jõustuma

2026. aastal. Seetõttu on eelnõu § 532 lõike 1

kohaselt viimase ebamõistlikult koormavate

kulude hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg

2027. aasta 30. juuni. Nimetatud ajaraam jätab

UPT osutajale õiguse esitada ebamõistlikult

koormavate kulude hüvitamise taotluse

hiljemalt järgmise aasta 30. juuniks.

7. Põhjendatud tasule üleminekul tasude muutuse osas on vaja teha muudatused

UPT põhjendatud tasule ülemineku sätetest juhib Eesti Post tähelepanu veel ka PostiS

§ 531 lõikele 3, mille kohaselt Konkurentsiamet ei kooskõlasta aastatel 2026-2027

tasu, mis on suurem kui 50 protsenti eelmise aasta tasust.

Võrreldes varasema versiooniga (muutus max 20% eelmise aasta tasust ning

perioodiks oli 2026-2030) on eelnõu küll UPT osutaja jaoks leebem, kuid ei taga

kulupõhist hinda. Postiteenuse osutajal on UPT teenuse osutamisel õigus saada

kaetuks teenuse osutamise põhjendatud kulud ja teenida mõistlikku kasumit. Eelnõus

toodud versioon näeb ette aga taskukohaselt tasult kulupõhisele hinnale ülemineku

etapiviisiliselt. Jätkuvalt on vaja arvestada ka sellega, et 50% UPT kahjumist tuleb

välismaalt Eestisse saabuva mahu pealt ja seal on piirmäärad aastaseks muudatuseks

ees, siis see on juba oluline mõjutaja, et meil ei muutu see koheselt, vaid ca 3 aastat

peale postiseaduse vastuvõtmist. Jätkuvalt puudub eelnõus igasugune lahendus

vahepealse perioodi kulude katmiseks.

Eesti Posti ettepanek:

eelnõust välja jätta säte, mille kohaselt Konkurentsiameti poolt põhjendatud tasu

kooskõlastamisel aastatel 2026-2027 on seatud piirang, et tasu ei tohi olla suurem kui

50 protsenti. Alternatiivselt on vaja tagada UPT osutajale ülemineku perioodil UPT

Mittearvestatud.

Selleks, et üleminek põhjendatud tasule ei oleks

kasutajatele liiga järsk on oluline lisada

seadusesse kaitsemehhanismid. Arvestades

eelnõus reguleeritud aastast kasvu ning Eesti

Posti poolt prognoositud põhjendatud tasu hinda

on kulupõhine hind saavutatav enamik teenuste

osas 2026. aastal ning siseriikliku kirja osas

2027. aastal. Juhul, kui eelnõu vastuvõtmise

hetkeks on muutunud ka taskukohane tasu, võib

kulupõhisus olla saavutatav kõikide teenuste

puhul juba 2026. aastal.

Täiendavalt oleme seletuskirjas selgitanud, et

tagamaks hinnalae korral siiski ettevõtte jätkuva

kasumlikkuse, on oluline, et ettevõtte lubatud

kasumimarginaal oleks nendel aastatel kõrgem,

võimaldades tagada jätkusuutlikku postiteenuse

osutamise.

osutamisega tekkiv ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamine analoogselt

kehtiva regulatsiooniga, kus taskukohane tasu ei korva kõiki UPT osutamisega

tekkivaid kulusid ja mõistlikku kasumit.

8. Kanderingi kiirus

Eesti Postile jääb arusaamatuks, kuidas kavandatakse välismaalt Eestisse saabuvate

saadetiste puhul aluseks kanderingi kiirust. Kehtiva postiseaduse järgi alluvad need

kirjad D+1 reeglike, kuid kas muudatustega on need tarnekiirused määruse kavandi

järgi tasemel D+3 ja D+5. Eesti Posti jaoks on vaja selles osas selgust, kas välismaalt

Eestisse sisenev maht saab tarnekiiruseks D+3.

Selgitame.

Eelnõu kohaselt viiakse kvaliteedinõuded

määruse tasandile ning seega kehtivad edaspidi

välismaalt Eestisse sisenevale mahule

tarnekiiruseks D+3. Selguse huvides oleme

täpsustanud ka seaduse § 1 lõiget 5.

9. ETOE lepingud

PostiS § 211 lõike 2 punkt 2 jätab hetkel ebaselgeks millist kokkulepet on vaja

sõlmida universaalse postiteenuse osutajaga. Kuna ETOEd kasutatakse ka transiit

mahtude teenindamiseks siis oleks mõistlik õigusselguse huvides lisada juurde viide,

et on vajalik kokkulepe mahtude teenindamiseks Eesti Vabariigis Eesti universaalse

postiteenuse osutajaga.

Eesti Posti ettepanek:

• Lisada eelnõus PostiS § 211 lõike 2 punkti 2 täiendus, et antud viide kehtib vaid

Eesti Vabariigi mahule ning ei rakendu muudele mahtudele.

Loodame, et eeltoodud ettepanekud võetakse arvesse eelnõus ja selle

rakendusaktides. Lisaks peab Eesti Post vajalikuks veelkord kohtuda, et arutada

eelnõus tehtud muudatused läbi. Eesti Posti jaoks suurim muudatus on loobumine

metoodika määrusest ja selles osas on kindlasti vajalik veelkord arutada. Samuti

palub Eesti Post veelkord võimalust esitada oma seisukoht, kui ta on saanud

tagasisidet eeltoodud ettepanekutele. Eesti Post postiteenuse osutajana soovib, et

Eesti postiturul on võimalik kaasaegselt areneda ja selleks üheks eelduseks on

mõistlik ja läbimõeldud regulatsioon.

Arvestatud.

Täiendasime eelnõud viitega, et see kehtib ainult

Eesti mahule.

Konkurentsiamet

1. Konkurentsiamet on tutvunud seaduseelnõuga ning sellele lisatud seletuskirjaga.

Seaduseelnõu sisulises osas toob amet välja oma poolsed ettepanekud:

Mittearvestatud. Seaduse § 1 lõike 6 kehtetuks

tunnistamine mõjutab seaduse kolmanda

1) Palume täiendada § 15 ja alustada pealkirja sõnadega "Universaalse postiteenuse

tüüptingimuste …". Hetkel kehtiva seaduse kohaselt kooskõlastab Konkurentsiamet

ainult tegevusloaga ettevõtete tüüptingimusi. Konkurentsiamet saab aru, et seda osa

ei muudeta. Segaduse vältimiseks, kes peavad tüüptingimusi kooskõlastama, soovitab

Konkurentsiamet alustada § 15 pealkirja sõnadega Universaalse postiteenuse

tüüptingimuste …". Kuna seaduse eelnõuga soovitakse kustutada § 1 lõige 6, siis võib

vastasel korral aru saada § 15 sõnastusest ka nii, et kõik postiteenuse osutajad peavad

tüüptingimused Konkurentsiametiga kooskõlastama;

peatüki kohaldamist, mitte teist peatükki.

Seaduse § 10 on reguleeritud, millistele

postiteenustele kohaldub tegevusluba. Seaduse

§ 11 lõige 4 sisustab tüüptingimuste mõiste ära,

seega ei saa § 15 tõlgendada selliselt, et

kõikidele postiteenuste osutajatele tekiks

kohustus kooskõlastada tüüptingimused

Konkurentsiametiga.

2. Paragrahvis 24 on läbivalt sõna „Teise“ muudetud sõnaga „Tegevusloaga“.

Konkurentsiamet teeb ettepaneku sarnaselt pealkirjas sõna "Teise" asendada sõnaga

"Tegevusloaga“;

Arvestatud.

3. Konkurentsiamet teeb ettepaneku vahetada § 393 3 lõigete 4 ja 5 järjekord seaduse

parema jälgitavuse huvides. Siis oleks esimese nelja lõikega kirjeldatud põhjendatud

tasu kooskõlastamise protsess ja lõpuks põhjendatud tasu kinnitamine ministri poolt;

Arvestatud.

4.

Teeme ettepaneku välja jätta §40 lõige 6,millega kehtestatakse tulu-ja kuluarvestusele

esitatavad nõuded ministri määrusega, kuna universaalse postiteenuse osutaja tulu-ja

kuluarvestuse aluspõhimõtted on juba seaduses olemas ja täpsem saab kajastatud

kulude ja põhjendatud tulukuse hindamiseks ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul

põhinevas metoodikas. Metoodika koostamise nõue tuleneb seaduseelnõu § 1

punktist 46, millega seadust täiendatakse § 39² lõikega 6. Viidatud säte näeb ette, et

Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab oma veebilehel põhjendatud tasu

arvestamiseks ning kulude ja põhjendatud tulukuse hindamiseks ühtse kaalutud

keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest universaalse

postiteenuse põhjendatud tasu kooskõlastamisel. Konkurentsiameti kasutatav

metoodika peab arvestama käesolevas paragrahvis ja §-des 39¹–39² sätestatut.

Arvestatud.

5. Konkurentsiamet teeb ettepaneku täiendada § 46 lõike 1 sõnastust nii, et ameti

kohustuseks oleks kaebuste lahendamine ainult universaalse postiteenusega

seonduvalt. Seetõttu palume § 46 lõike 1 sõnastust alustada sõnaga „Tegevusloaga“.

Viidatud lõike sõnastus oleks järgmine „Tegevusloaga postiteenuse osutaja tegevuse

peale, mis on vastuolus õigusaktidega või tema tegevusloa kõrvaltingimustega, võib

Mittearvestatud.

Seaduse § 1 lõike 6 kehtetuks tunnistamine

puudutab seaduse kolmandat peatükki, ehk

kõnealune peatükk kohaldub eelnõu kohaselt

iga isik esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile.“ Sõnastuse muudatuse

ettepanek on tehtud põhjusel, kuna kehtiva seaduse § 1 lõige 6 muutub kehtetuks, siis

võib § 46 lõike 1 sõnastusest ekslikult aru saada ka nii, et Konkurentsiametile laieneks

seaduse muutmisega igasugune riiklikujärelevalve teostamine tegevusloata

postiteenuse osutajatele, mh kulleritele. See läheks vastuollu eelnõu eesmärgiga

vähendada halduskoormust ja ajakohastada 15 aastat sisuliselt muutumatuna püsinud

postituru regulatsiooni, kasutades võimalikult paindlikku lähenemist.

Seda enam, et tegevusloa omamise, hinna ja tüüptingimuste kooskõlastamise ning

järelevalvetasu maksmise kohustus on ainult tegevusloaga postiteenuse osutajal.

asjakohastel juhtudel kõikidele postiteenuse

osutajatele.

Riikliku järelevalve pädevus tuleb seaduse

viiendast peatükist, § 43-st ning riikliku

järelevalve, sh kaebuste esitamise ulatuse osa ei

ole eelnõus käsitletud.

6. Konkurentsiamet selgitab, et kui teenuse osutajaid on turul palju, siis riigi poolne

sekkumine turu toimimisse peaks olema minimaalne. Seetõttu teeb Konkurentsiamet

täiendava ettepaneku eemaldada siseriikliku postipaki teenuse osutamine

universaalse postiteenuse koosseisust. Selgitame seda sellega, et viimasel aastal on

toimunud universaalse postiteenuse raames edastatavate siseriiklike postipakkide

mahus nelja kordne langus (2023 vs 2024). Universaalse postiteenuse raames

edastatavate siseriiklike postipakkide kogused on olnud läbi aastate languses ja kogu

postipakkide edastamise teenusest marginaalsed. Antud teenus konkureerib tihedalt

kullerpostiteenusega, mis suudab pakkuda paremat kättesaadavust ning soodsamat

hinda.

Arvestatud.

Eelnõud täiendatud vastavalt ning siseriikliku

postipaki teenuse osutamine universaalse

postiteenuse ulatusest välja arvatud.

Eesti Maksu- ja Tolliamet

1. Täname võimaluse eest tutvuda postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõuga. Toome järgnevalt välja Maksu- ja Tolliameti

(MTA) tähelepaneku eelnõu osas.

Postiseaduses eksterritoriaalse postivahetuskeskuse (ETOE) vastastikuse põhimõtte

soovitud täiendused on kajastatud §-s 211 .

Eelnõu punktiga 29 paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(21)

..... 4) „eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste tollivormistuse eest

vastutavate isikute andmed."

Arvestatud. Seletuskirja vastavalt täiendatud.

Teeme ettepaneku täpsustada seletuskirjas, et "Tolliküsimuste eest vastutav isik on

ettevõttesisene isik või ettevõtteväline töövõtja, kes tegeleb majandustegevusteatise

esitaja eksterritoriaalse postivahetuskeskuse tollivormistuse küsimustega."

Pro Ametiühing

1. Täname võimaluse eest avaldada oma arvamust.

Võib juhtuda, et need märkused ja arvamused2 saavad rohkem lahti kirjutatud

erinevates määrustes aga hetkel lisasime need kohtadesse, kus mõtted tekkisid.

Osaliselt arvestatud. Arvestatud sõnastuslike

parandustega seletuskirjas. Suur osa

ettepanekuid on suunatud rakendusaktide

muutmisele.

Rahandusministeerium

1. Eelnõuga postiseadusesse lisatava § 531 järgi on hinnamuutuse lagi 50% kehtivast

hinnast. Seletuskirjas on selgitatud, et „on oluline, et ettevõtte lubatud

kasumimarginaal oleks nendel aastatel kõrgem,“. Jääb arusaamatuks, millist

kasumimarginaali on silmas peetud (universaalse postiteenuse (edaspidi UPT) või

vabaturuteenuseid), ning kuidas peaks toimuma kasumimarginaali tõstmine, kui

hinnamuutuse maksimaalne määr on reguleeritud. Kui eelnõu koostajad on silmas

pidanud UPT marginaali, siis selle teenuse põhjendatud tulukus on reguleeritud ning

eelnõu ei näe ette selle muutmist seoses saamata jäänud tuluga. Kui aga silmas on

peetud vabaturuteenuste kasumimarginaali, siis ei ole mõistetav, millel tugineb

eelnõu koostajate optimism, et UPT osutaja saab ühepoolselt suurendada teenuste

marginaali, et UPT osutamisest saamata jäänud kulusid katta (ristsubsideerimine).

Kui põhjendatud tasu ei ole saavutatav seoses regulatiivse hinnamuutuse laega, siis

ei ole tegemist enam põhjendatud tasuga, sest selline tasu ei vasta eelnõuga lisatava

§ 391 lõike 2 tingimustele.

Arvestatud.

Seletuskirja vastavalt parandatud ning vastukäiv

lause eemaldatud.

2. Eelnõuga lisatav § 532 seab viimase UPT makse tähtajaks 25. juuli 2026. a. Selline

range tähtaeg ei arvesta võimalusega, et regulaatori menetlus maksetaotluse

kontrollimiseks võib venida ning võib tekkida vaidlus UPT osutaja ja

järelevalveasutuse vahel. Ka praegu on Eesti Posti ja Konkurentsiameti vahel käimas

kohtuvaidlus 2021. aasta UPT tasu üle (kohtusse pöörduti 2,5 aastat peale hüvitise

aasta lõppemist). Seadusesse range tähtaja seadmine jätab riski, et Konkurentsiamet

Selgitame.

Kõnealune säte, mis lisatakse § 532 reguleerib

UPT makse tegemist. Universaalse postiteenuse

makse on rahastamiskohustusega postiteenuse

osutaja tasutav makse postiseaduse §-s 411

nimetatud kulude hüvitamiseks. Kõnealune

tähtaeg ei reguleeri ühelgi viisil seda, mis

2 Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi dokumendiregistris 1.4-1/476-4.

ei tee antud tähtajaks otsust või see vaidlustatakse ning peale seatud tähtaja saabumist

ei saa enam väljamakset teha.

hetkeks peab Konkurentsiamet tegema UPT

ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise

otsuse, millele vastuskirjas on viidatud ning

mille osas on Eesti Posti ja Konkurentsiameti

vahel kohtuvaidlus. Säte reguleerib pelgalt seda,

mis hetkeks peab rahastamiskohustusega

postiteenuse osutaja tegema viimase

universaalse postiteenuse makse.

Veebruar 2025

Eesti Meediaettevõtete Liit

1. Eesti Meediaettevõtete Liidu liikmeslehtedele on oluline, et säiliks praegune

kandepäevade arv ja jaotus nädalas (viis päeva), säiliks ajalehtede hommikune

kojukanne, teenuse hinnakujundus oleks läbipaistev, selle üle oleks järelevalve ning

et kande hind oleks taskukohane ja prognoositav.

Võtame teadmiseks.

2. Kandepäevade arvu ja kande tingimuste (teenuse tingimuste) fikseerimine

seaduse tasemel.

Laupäevase kojukande säilimine on meediaväljaannetele väga oluline.

Meedialiit peab vajalikuks rõhutada, et kui praegu seaduses kehtestatud kuue

kandepäeva asemel kavatsetakse kehtestada viis kandepäeva, siis peetaks silmas

sedagi, et perioodilised väljaanded ilmuvad praegu teisipäevast laupäevani (T, K, N,

R, L) ning et kuuendast kandepäevast – esmaspäevast - loobusid väljaanded

välistingimuste survel, kui jaemüügiettevõte loobus lehti esmaspäeviti müüki

toimetamast ning AS Eesti Post prognoosis lehtede kojukande hinna märkimisväärset

tõusu. Ajalehed loobusid ilmumast esmaspäeviti ning selle tulemusena tõstis AS Eesti

Post kojukande hinda seni pakutust vähem.

Me ei saa täielikult nõustuda seaduseelnõu seletuskirjas tooduga, et langevaid

turumahte arvestades on täiendavatest kandepäevadest vabatahtlik loobumine

kirjastajate poolt tulevikus tõenäoline. Oleme kohtumistel seaduse väljatöötajatega

väljendanud seisukohta, et kui kandepäevade arvu vähendamine kuuelt viiele tõi

meile kaasa tulude ja tellimuste mõningase vähenemise, siis kandepäevade arvu

edasine vähendamine kahjustaks oluliselt ajakirjandusväljaannete

väärtuspakkumist ning tooks kaasa tellijate loobumise tellimusest sellisel määral,

mis kahjustaks väljaannete äriväljavaateid. Sellisel juhul toimuks tellijate arvu

kahanemine, meediaväljaannete tellijatulu vähenemine ning sellest tulenev vajadus

Arvestatud osaliselt. Selgitame, et

postiseaduse tasandil reguleeritakse UPT

raames postisaadetiste kohale toimetamise

päevade arv, kuid UPT osutaja täiendavate

kohustuse detailsemad nõuded (sh perioodiliste

väljaannete edastamise tingimused (päevade

arv)) sätestatakse eelnõu kohaselt

rakendusmääruses. Eelnõuga ei ole planeeritud

muuta postisaadetiste kohale toimetamiste

päevade arvu. Juhime tähelepanu, et eelnõu

seletuskirjas välja toodud „viis tööpäeva“ on

seotud postisaadetiste edastamisega, mitte

perioodiliste väljaannete edastamisega.

Perioodiliste väljaannete kojukande päevade arv

sätestatakse edaspidi postiseaduse asemel

valdkonna eest vastutava ministri määruses.

Kandepäevade arvu sisustamine toimub

väljaannete ning kojukande eest vastutavate

osapoolte kokkuleppel. Arvestades laekunud

ettepanekut plaanime rakendusmääruse

sõnastust täiendada selliselt, et lisaks viie

päevasele kandele peab üheks kandepäevaks

olema laupäev. Konkreetse rakendusmääruse

vähendada väljaande ilmumissagedust või paberväljaanne sootuks sulgeda välise

mõju, mitte ajakirjandusturu orgaanilise kahanemise tulemusena.

Seaduseelnõu seletuskirjast jääb ebaselgeks laupäevase kojukande tulevik.

Laupäevane päev on meediaväljaannetele üks olulisimaid. Laupäevased väljaanded

kujutavad sageli eraldi struktuuri ja ülesehitusega toodet, mis on kujundatud, võttes

arvesse sihtrühma harjumusi, vajadusi ja käitumist. Seda ei saa lihtsalt asendada ja

liigutada mõnele teisele nädalapäevale ilma, et see tooks kaasa tarbija loobumise ohtu

ja sellega kaasnevat negatiivset mõju väljaandjatele. Üldist arengut pikemaajaliselt

ettepoole projitseerides ei saa me välistada, et just laupäevane toode on viimane, mis

turule püsima jääb, kui päevalehed on sunnitud kestlikult kahanema.

Seepärast teeme ettepaneku täpsustada ja rõhutada seaduse tekstis laupäeva

erilist positsiooni kandepäevade seas. Praegu eelnõusse märgitud „viis tööpäeva“

ja „viis päeva“ pole selleks piisavad. Kui seadusesse kirjutatakse senise kuue päeva

asemel kohustus tagada postisaadetiste kogumine ja saajale kättetoimetamine saajale

kõigil tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas kogu

Eesti territooriumil vastavalt postidirektiivile, siis seab see meie hinnangul

automaatselt ohtu perioodikaväljaannete kojukande laupäeviti, millega me ei saa

kindlasti nõustuda.

muutmisel räägitakse see täiendavalt läbi seotud

osapoolte, sh Eesti Meediaettevõtjate Liiduga.

Täiendame seletuskirja seoses kandepäevade

arvu edasise vähenemise osas. Algse

vabatahtliku kandepäeva loobumise mõjude

kirjeldamises lähtusime Advokaadibüroo Lextal

arvamuses postiseaduse muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta (punkt 12),

mis esitati 25.02.2022. a Eesti Meediaettevõtete

Liidu nimel.

3. Hommikuse kojukande säilimine on meediaväljaannete väga oluline.

Seaduseelnõu teeb ettepaneku sätestada postiteenuse kvaliteedinõuded postiseaduse

asemel valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Mööname, et seaduse tasemel

võib tõesti olla tegemist liiga detailse regulatsiooniga, kuid peame vajalikuks, et

seadusega kehtestatakse nii postiteenuse olulisemad kvaliteedinõuded kui ka

see, kuidas käib kaasamine ja puudutatud osapooltega konsulteerimine

muudatuste korral sellistes küsimustes, mis edaspidi sätestatakse ministri

määrusega.

Ajalehtede hommikune kojukanne tiheasustuse piirkonnas (mõistame, et

hajaasustuse piirkonnas pole see praegu mõeldav ega muutu mõeldavaks ka edaspidi)

Selgitame. Hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja § 65 lõike 1 punkt 7 kohaselt on ka

ministri määruse seletuskirja üheks osaks eelnõu

kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja

avalik konsultatsioon. Seega on kaasamine ja

konsulteerimise kohustus kirjeldatud juba

horisontaalselt ning sellest tuleb ministri

määruste koostamisel ka lähtuda.

on meie hinnangul oluline põhjus, miks lugeja meie teenuseid tarbib, ning peaks

seetõttu olema määratletud seadusega. Muudatused selles vallas – näiteks hommikuse

kande nihutamine kasvõi paari tunni võrra hilisemaks – saati siis kojukande

nihutamine pärastlõunaks – muudaksid oluliselt teenuse olemust, vähendaksid tarbija

rahulolu teenusega ning tooksid kaasa lehetellimuste arvu vähenemise.

Rõhutame, et langeval turul on eriti oluline pakkuda paberlehe tellijale stabiilsust nii

toote kui teenuse näol. Mistahes muudatused – olgu tegu ilmumispäevade,

ilmumiskordade arvu või lehe postkasti toimetamise ajaga – toovad automaatselt

kaasa lugejate pahameele ja tellimusest loobumise. Kirjastajate kogemus näitab

samuti, et kui ajaleht tellijale ei sobi, kui tellimuse hind on liiga kõrge või kui leht ei

saabu sobival ajal, võib ta küll otsida sobivamat paberalternatiivi, kuid kui seda turul

pakkuda ei ole, siis lihtsalt loobuda eestikeelset meediat tarbimast. Sellisel juhul

riskime olukorraga, kus osa kodanikest jääb nn uudistekõrbe.

Leiame, et hommikuse kojukande säilimine on

oluline, kuid ei pea mõistlikuks niivõrd detailse

aspekti reguleerimist seaduse tasandil.

4. Taskukohane tasu, põhjendatud tasu, hinnakujunduse läbipaistvus ning riiklik

järelevalve hinnakujunduse üle

Tervitame seaduse loojate püüdlust muuta postiteenuse hinda ja hinnakujunduse

protsessi läbipaistvamaks ning allutada see Konkurentsiameti kontrollile. Peame

sealjuures möönma, et „põhjendatud tasu“ ja „taskukohase tasu“ vahel on oluline

sisuline erinevus, mistõttu peab teenuse hinna kooskõlastamisel ja kehtestamisel

olulise tingimusena silmas pidama sedagi, et kõrge „põhjendatud tasu“ ei hakkaks

pärssima teenuse levikut. Sealgi tuleks meie arvates lisada kas avaliku

konsultatsiooni või osapoolte konsultatsiooni mehhanism, mis neid riske võimaldaks

maandada või hajutada.

Eelnõu loojad märgivad, et tulenevalt läbirääkimisest sidusrühmadega on perioodika

kojukande teenuse hinnastamise allutamine Konkurentsiameti järelevalvele jäänud

eelnõust välja. Meedialiit toetab siiski ka perioodika kojukande hinnakujunduse

läbipaistvust, kulupõhisust ja põhjendatust.

Selgitame.

Postiseaduse muudatusega viiakse universaalne

postiteenuse hinnamenetlus põhjendatud tasu

alla. Põhjendatud tasu korral jääb jätkuvalt

kehtima postidirektiivi artikli 12 nõue, et

universaalne postiteenus peab olema jätkuvalt

taskukohane kõikidele kasutajatele. Selle

tagamiseks tuleb UPT osutajal UPT

põhjendatud tasu kooskõlastada regulaatori ehk

Konkurentsiametiga. Arvestades, et

põhjendatud tasu täpsemad alused sätestatakse

ministri määruses, siis kohaldub kõnealusele

määrusele samuti kaasamise ja konsultatsiooni

kohustus.

Oleme nõus, et perioodika kojukande

hinnakujundus peaks olema läbipaistev,

Ühtpidi on mõistetav, et perioodika kojukandel hajaasustuse piirkonnas on tugev

regionaalpoliitiline tähendus ning et seda kui eriti kõrge omahinnaga teenust on tarvis

jätkuvalt riiklikult toetada. Toetus omakorda avaldab kojukande hinnale olulist mõju.

Küll aga oleme seda meelt, et ka perioodika kojukande hinnastamine peaks olema

läbipaistev, kulupõhine ning põhjendatud. Ilmselt on tarvis universaalse

postiteenuse õiglase hinnastamise jaoks analüüsida postiteenuse pakkuja kõiki

kulusid, sest meie arvates ei ole üksiku teenuse kulusid – eriti UPT ja perioodika

kojukande kulusid - võimalik lõpuni eristada. Seepärast pole Meedialiit vastu ka

sellele, kui perioodika kättetoimetamise hinna kujunemise mehhanism oleks

niisama läbipaistev nagu universaalse postiteenuse omagi ning et

Konkurentsiamet analüüsiks ka perioodika kojukande hinna kujunemist sama

metoodika alusel. Perioodika kojukande hinna kujunemist ja selle komponente

tuleks kirjastajatele hinnaläbirääkimiste käigus tutvustada, et me saaksime veenduda

ka selle hinna kulupõhisuses ja põhjendatuses. Kojukande hinnastamise puhul tuleks

seaduse tasandil (hinnakomponentide juures) määratleda seegi, kuidas kandepäevade

arv (või nende võimalik muutus) avaldab mõju teenuse lõpphinnale.

kulupõhine ja põhjendatud. Samas tuleb

arvestada, et perioodiliste väljaannete

kojukande kohustus on universaalse

postiteenuse osutajale seatud täiendav kohustus,

mida osutatakse turutingimustel ning mida

võivad osutada ka teised teenuseosutajad

(erinevalt UPT-st, mida saab osutada korraga

ainult üks ettevõte). Olemuselt on tegu sarnane

kohustusega nagu on pensionite või toetuste

kojukanne. Viimane on samuti UPT osutaja

kohustus, kuid mida praktikas osutab hanke

alusel hoopis vabaturu teenuseosutaja.

Eelnõuga disainitud põhjendatud tasu on loodud

universaalse postiteenuse jaoks, ilma

kaasnevaid kohustusi arvestamata. Kõnealuse

kohustuse liitmine ka UPT osutaja kaasnevatele

kohustustele tekitaks täiendavat bürokraatiat

ning ajakulu nii teenuse tellijale, osutajale kui

regulaatorile. Lisaks tekiks ebavõrdne

kohtlemine UPT osutaja ja teiste perioodilisi

väljaannete kojukannet pakkuvate teenuse

osutajate osas. Eelnõu koostamise seisuga on

perioodiliste väljaannete või

menetlusdokumentide edastamiseks

majandustegevusteate esitanud lisaks AS Eesti

Postile veel 8 ettevõtet.

Eeltoodust tulenevalt ei ole perioodika

kojukande hinna kooskõlastamise liitmine

käesoleva protsessi sisse mõistlik.

5. Seoses „põhjendatud tasuga“ toome esile veel ühe probleemi: meediamajadega

sõlmitud lepingutes on kojukande hind seotud turu üldise mahuga ning turu

Võtame teadmiseks ja selgitame. Hetkel

rakendatakse kojukande osas mitmeid kaitse- ja

kogumahu kahanemine lepingus fikseeritust kiiremini tähendab väljaannetele

järgmiseks hinnaperioodiks täiendavat hinnatõusu (lisaks praegu juba lepingus

fikseeritud hinnatõusule).

Mõne turuosalise lahkumine turult toob ülejäänutele kaasa täiendava ja

prognoosimatu hinnatõusu. Nii tähendas Eesti Päevalehe paberlehena ilmumise

lõppemine teistele väljaannetele märkimisväärset lisakulu kojukandehinna täiendava

kasvu näol.

Kojukande hinna tõus (ka teised kirjastajate tegevusest sõltumatud otsused, näiteks

käibemaksu tõus) tingivad vajaduse tõsta tellimishinda, kõrgem hind toob kaasa

tellijate loobumise, see omakorda tingib uuesti kojukandehinna tõusu. Selline

„surmaspiraal“ ilma tasakaalustavate poliitikameetmeteta võib viia soovimatute

tulemusteni: paberajakirjanduse tarbijate hulk väheneb, viimastele väljaannetele, kes

kojukandeturule jäävad, langeb aga ebaõiglane koormus kogu kojukandesüsteemi

kinnimaksmiseks „põhjendatud tasuna“, mis võib olla ebamõistlikult kõrge. Palume

seaduse loojatel siin kindlasti lisada kaitse- ja leevendusmeetmeid.

leevendusmeetmeid. Riigi eelarvest on iga

aastaselt maapiirkonna kojukandeks eraldatud

dotatsioon, et nii maapiirkonnas kui

linnapiirkonnas oleks võimalik hoida

perioodiliste väljaannete kojukande hind

samaväärsena. 2025. aastal on üheskoos teenuse

osutajaga uuendatud ka doteeritava piirkonna

tsooni, et toetus oleks paremini sihistatud.

Kõnealuse postiseaduse muudatusega

võimaldatakse UPT osutajal osutada teenuseid

efektiivsemalt, eemaldades ebavajalikud ning

koormust tekitavad nõuded. Arvestades

langevaid mahtusid, peab töö nende tegevustega

jätkama ning on oluline leida täiendavaid

võimalusi, millega on võimalik tagada teenuse

jätkusuutlikkus, kaitstes samal ajal teenuse

kasutajate huve.

Sotsiaalministeerium

1. Sotsiaalministeeriumil ei ole postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta sisulisi märkuseid. Juhime aga tähelepanu

sellele, et eelnõu § 1 punktis 43 (PostiS § 36 lõikes 2) viidatakse pensionite ja toetuste

väljamaksmisega seonduvalt vaid riikliku pensionikindlustuse seadusele, kuid toetusi

makstakse kojukandega välja ka teistel juhtudel. Näiteks on kojukandega seonduvat

reguleeritud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-s 22, perehüvitiste seaduse

§ 8 lg-s 5 ja töövõimetoetuse seaduse §-s 17.

Ühtlasi asendatakse eelnõuga PostS § 36 lõike 1 punktis 2 universaalse postiteenuse

osutaja rahasiirete osutamise kohustus sellekohase õigusega. Meie hinnangul tasuks

kaaluda, kas selle juures võib olla vajadus teatud erisusteks näiteks

Osaliselt arvestatud. Täiendame eelnõud ning

sõnastame säte üldisemalt viidates kõikidele

asjakohastele õigusaktidele.

Rahasiirde teenust pakuvad turul ka muud

teenuse osutajad. UPT osutaja vaates on

tehingute arv aastate lõikes oluliselt vähenenud

ning trend on langev. Igasugune täiendav

kohustus UPT osutajale tähendab täiendavat

kulu, seega ei ole meie hinnangul täiendavate

eristuste loomine põhjendatud.

Kriisisituatsioonides sularaha kättesaadavuse

kriisisituatsioonide puhul, kuna rahasiirde makseteenus võib aidata kaasa rahaliste

vahendite käibel hoidmisele kriisisituatsioonides.

tagab vastavalt Hädaolukorraseaduse § 36 lõike

3 punktile 2 Eesti Pank.

Konkurentsiamet

1. Konkurentsiamet on tutvunud seaduseelnõuga ning sellele lisatud seletuskirjaga.

Seaduseelnõu sisulise poole osas ametil märkusi ei ole. Samas oleme lisanud eelnõu

teksti juurde mõned kommentaarid, mis puudutavad konkreetsete sätete jõustumise

aega. Eelnõuga tutvumisel tekkis kommenteeritud sätete juures kahtlus, et need on

jäänud üleminekusätete hulgast välja.

Lisaks tegime ühe kommentaari seletuskirja teksti juurde. Selle lehekülje 15 alt teises

lõigus on märgitud, et UPT osutamise kuludest ca 70% moodustub personalikulud,

millest omakorda suur osa moodustavad nn eesliinitöötajad (kirjakandjad). Tõime

oma kommentaaris välja, et Konkurentsiametile esitatud UPT ebamõistlikult

koormavate kulude hüvitamise taotluste põhjal nähtub Eesti Posti andmetest, et

personalikulud on ca 40% UPT-le kantavatest kuludest.

Selgitame. Kooskõlastamisele esitatud eelnõu §

4 (seaduse jõustumine) sätetes olid jäänud

viimased muudatused sisse viimata. § 4 lõige 1

sätestab seaduse üldise jõustumise aja ning

lõigetes 2 ja 3 sätestatakse erijuhud.

Universaalse postiteenuse põhjendatud tasu

sätted (eelnõu § 391-394) on plaanitud jõustuma

esimesel võimalusel, kuna need on aluseks

põhjendatud tasu menetluseks. Seega need

jõustuvad eelnõu § 4 lõike 1 alusel.

Eelnõuga lisatavate § 531. Universaalse

postiteenuse põhjendatud tasule üleminek ja §

532. Universaalse postiteenuse rahastamisega

seotud rahastamiskohustuse lõpetamine osas ei

ole eraldi rakendussätet vaja, kuna need

jõustuvad samuti eelnõu § 4 lõike 1 alusel.

Seaduse 4. peatüki 2. jao kehtetuks tunnistamine

ja paragrahvi 43 lõike 2 ja 3 kehtetuks

tunnistamine jõustuvad eelnõu § 4 lõike 3 alusel

kuna need reguleerivad kuni põhjendatud tasu

jõustumiseni seniseid õigusi ja kohustusi.

Tööjõukulude osas täpsustame seletuskirja

teksti.

AS Eesti Post

1. Eesti Post kui postiteenuse osutaja, sh universaalse postiteenuse (edaspidi UPT)

osutaja on pikka aega juhtinud tähelepanu postiseaduse kaasajastamise vajadusele.

Seepärast on meie hinnangul tervitatav postiseaduse muutmise jõudmine eelnõu

Võtame teadmiseks.

tasemele. Aktsiaselts Eesti Post nõustub suures osas eelnõus tooduga, kuid siiski on

mitmeid kohti, mille osas palume seaduse ja rakendusaktide eelnõusid muuta ja

täiendada ning seletuskirja muuta või täiendada.

2. Põhjendatud tasu mudel ja sellele üleminek. Eelnõus on loobutud taskukohase tasu ja

ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise mudelist ning kasutusele võetakse

põhjendatud tasu mudel. Üldjoontes sarnaneb see teiste reguleeritud valdkondadega,

kuid arvestades UPT teenuse olemuslikku erinevust teistest reguleeritud

valdkondadest (võrreldes nt kaugkütte, veeteenuse, elektrivõrkude võrguteenusega

on UPT teenus äärmiselt tööjõumahukas), jääb küsimus, kuidas toimub mudeli järgi

tegelike kulude ja mõistliku kasumi tagamine.

Nagu on ka viidatud 2021. a Riigikontrolli auditis, siis UPT osutaja konkursil

osalemise otsust ei teinud Eesti Post ka 2019. a kergelt, sest teenuse osutamine

kehtiva regulatsiooni tingimustes tähendas ettevõttele kahjulikku tegutsemist.

Seejuures juhtis Riigikontroll tähelepanu, et ette kahjumit teeniva teenuse osutamisel

pole riigivara valitsejana MKM tegelikult juhindunud riigivaraseaduse põhimõttest

suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib saada. Riigikontroll juhtis 2021. a

tähelepanu: „Postiteenuste regulaatorina on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil võimalus muuta vajalikul moel näiteks postiteenuse

nõudeid, kompensatsioonisüsteemi või tasusid.“ „Riigivaraseaduse kohaselt peab

riigivara valitseja juhinduma põhimõttest, et toiminguid ja tehinguid tehes

suurendatakse kasu ja välditakse kahju, mis riik võib saada. Ka võttes arvesse, et

universaalset postiteenust osutatakse avalikust huvist lähtuvalt, jääb osaluse

valitsemise eesmärgiks teenida mõistlikku kasumit tagavat tulu. Aktsepteerides

olukorda, kus ettevõte on sunnitud pakkuma teenust alla omahinna, ei ole riigivara

valitseja vältinud kahju tekkimist.“ (p 65)

UPT põhjendatud tasu kavandatav mudel sarnaneb küll teistes reguleeritud

valdkondades kasutatavale ja annab etteulatuvalt parema indikatsiooni tulude-kulude

lõikes, kuid hinnastamise juures liiga pikad tähtajad ja paindlikkuse puudumine

paneb UPT osutaja taas kahjumlikult tegutsema.

Võtame teadmiseks. Oluline on siinkohal ära

märkida, et viimane UPT avalik konkurss

toimus 2024. aastal, mille tulemusena väljastas

Konkurentsiamet Eesti Postile tegevusloa

järgmiseks 5 aastaks.

3. A. Põhjendatud tasu arvestamise aluseks olevad kulu komponendid ja tasu

arvestamise

Võtame teadmiseks

Alused. Eelnõu § 1 punktiga 49 täiendatakse postiseadust §-ga 391–394, mis sätestab

UPT põhjendatud tasu, selle suuruse arvestamise alused, põhjendatud tasu

kooskõlastamise ning ajutise hinna kehtestamise alused. Eesti Posti kui pikaaegse

kogemusega UPT osutaja jaoks teeb muret, kuidas edaspidi tagatakse, et UPT‑d saab

tõesti osutada kulupõhiselt, st kulud saaksid kaetud ja ettevõtjale oleks tagatud

mõistlik kasum. Praeguse eelnõu juurde ei ole lisatud UPT põhjendatud tasu

arvutamise täpsemate alustega rakendusakti kavandit, mistõttu Eesti Posti arvamus

piirdub vaid seaduse eelnõus ja seletuskirjas tooduga.

PostiS § 391 lg 1 järgi peavad põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud olema

põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama universaalse postiteenuse

osutajal õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. Nimetatud põhimõte,

põhjendatud tasu arvestamise aluseks olevad kulukomponendid kui ka kulude loetelu,

mida arvesse ei võeta, on iseenesest arusaadavad, kuid nende sisustamise kohta ei ole

Eesti Postil ilma rakendusakti kavandita võimalik seisukohta võtta. UPT teenuse

eripära võrreldes teiste reguleeritud valdkonna võrgupõhiste teenustega seisneb

selles, et postiettevõtjal võib osaliselt või täielikult kattuvalt koos UPT-ga olla sama

võrgu peal erinevaid teenuseid või seonduvalt erinevate teenustega tuleb kanda

üldkulusid, mis kulumudeli järgi jagatakse erinevatele teenustele nende osakaalude

järgi – eri teenuste eraldi hoidmine kõigi tegevuste lõikes ei ole mõistlik ega säästlik

(nt iga erineva teenuse jaoks ei ole vaja eraldi kanderingi ülal pidada või eraldi

raamatupidamisteenust hoida). UPT teenuse osutamisel on käesoleval hetkel peamine

vaidluskoht, millised tegevused on olemuslikult ning millises ulatuses UPT-ga seotud

ja millised kulud on ebamõistlikult koormavad. Postiseaduse muudatustega asendub

tänane olukord sellega, et milline kulu on põhjendatud.

Tänase kogemuse pealt on põhjust arvata, et postiteenuse osutaja puhul, kes osutab

lisaks UPT-le ka teisi teenuseid, võib UPT põhjendatud tasu kooskõlastamisel

vaidluskohaks kujuneda see, kas teatud tegevus on UPT-ga seotud või mitte ja

millises ulatuses. Näiteks on tänagi vaidluskohaks, kas kirjakastidest kirjade

kogumise kulu on põhjendatud või mitte või kas kanderingil sõidavad koos

perioodikaga UPT saadetised üldse tasuta ning perioodika kuludest kantakse

kanderingi kulud. Eesti Posti ettepanek on, et UPT osutajal peab siiski jääma

Lähtudes saabunud tagasisidest ning

täiendavatest konsultatsioonidest on otsustatud

loobuda kooskõlastamisele saadetud eelnõus

plaanitud põhjendatud tasu rakendusmääruse

loomisest.

Ei arvesta ettepanekut, mis puudutab teenuse

osutamise kulu mitte põhjendatuks pidamise

korral andmaks õigust lülitada see tegevus

tervikuna välja teenuse osutamise protsessist.

Esitatud näite puhul võib postiteenuse osutaja

puhul, kes osutab lisaks UPT-le ka teisi

teenuseid, tekkida UPT põhjendatud tasu

kooskõlastamisel vaidluskohaks kujuneda see,

kas teatud tegevus on UPT-ga seotud või mitte

ja millises ulatuses. Nendes kuludes või

teenustes, kus on regulaatori ja teenuse osutaja

vahel erinev arusaam ära põhjendada millistel

juhtudel on need kulud põhjendatud kuuluma

UPT põhjendatud tasu osaks.

võimalus olukorraks, kus mingit teenuse osutamise kulu ei peeta põhjendatuks,

lülitada see tegevus tervikuna välja teenuse osutamise protsessist. See aitab

tasakaalustada seda, mis on põhjendatud ja mis mitte. Näiteks, kui raamatupidamiselt

oodatakse UPT ja muude teenuste osas eraldi arvestuse pidamist ja lõppmaksete

arvelduste protsessi, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et UPT ei tohiks

raamatupidamise kulu teatud ulatuses saada. Kui seda tegevust ei tehtaks, ei ole

võimalik ka UPT teenust osutada ja selleks kehtestatud nõudeid täita jne. Ühtlasi on

äärmiselt oluline metoodikas (ja juba ka seletuskirjas näidetena) avada, mida on

peetud silmas põhjendatud tasu arvestamise aluseks olevate kulude all (loetelu PostiS

§ 391 lg-s 2). Selgitame, et eespool on juba kirjeldatud erinevaid arusaamasid

seonduvalt vajalike muutuv- ja tegevuskuludega (PostiS § 391 lg 2 p 1). Vaidluste

vältimiseks peame oluliseks, et juba seletuskirjas parandataks eksitav näide ja

sõnastataks seletuskirja lk 14 alt viimases lõigus lause: „Nende kulude hulka

kuuluvad mh nii personalikulu kui ka üldised majandamiskulud.“ Võivad ju siia

kuuluda ka raamatupidamiskulu, juriidilised kulud, teenuse juhtimise ja haldamise

kulu, IT-, turundus- ja müügikulu jne.

Samamoodi vajab metoodikas (ja juba ka seletuskirjas näidetena) väljatoomist,

millised on ikkagi kulud, mida ei või arvata põhjendatud tasu hulka (PostiS § 392 lg

4). Eespool toodud põhjenduste valguses on äärmiselt oluline, et erinevate teenuste

jaoks kahasse kantud kulud (nt raamatupidamine, üldjuhtimisega seotud jms kulud)

ei loetaks kergekäeliselt UPT osutamisega mitte seotud kuluks ning jäetaks seeläbi

teiste postiteenuste kanda (ehk sisuliselt lubamatult ristsubsideeritakse teiste teenuste

kaudu UPT teenust).

Konkurentsiameti poolt põhjendatud tasu kooskõlastamisel ja vastava metoodika

kehtestamisel tuleb silmas pidada, et arusaadavalt peavad hinda lülitatavad kulud

olema kuluefektiivsed, kuid Konkurentsiamet ei saa lükata põhjendamatult UPT-ga

seotud tegevusi teiste teenuste kanda (ehk ristsubsideerida) ning Konkurentsiamet

peab arvestama, et põhjendatuks tuleb lugeda tegevuskulud, mis võimaldavad

säilitada UPT tegevuse jätkusuutlikkust ning teenuse nõutud kvaliteeditaset. Seega

UPT põhjendatud tasu peab tagama teenuse kvaliteedi ja ohutuse nõuete täitmisel.

Eesti Posti ettepanekud: Põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud peavad olema

põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama universaalse postiteenuse

osutajal õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. Juhul kui mingit konkreetset

kulu ei peeta põhjendatuks, on teenuse osutajal õigus see tegevus lõpetada ja välja

lülitada teenuse osutamisest. Teha vastav täiendus nii eelnõus kui ka seletuskirjas lk

14 alt 3. lõigu lõpus: „Juhul kui mingit konkreetset kulu ei peeta põhjendatuks, on

teenuse osutajal õigus see kulu ja tegevus lõpetada ja välja lülitada teenuse

osutamisest.“

Põhjendatud tasu arvestamise aluste metoodikas ja Konkurentsiameti poolt

põhjendatud tasu kooskõlastamisel tuleb silmas pidada, et tegevuskulud peavad

võimaldama säilitada UPT jätkusuutlikkuse ja teenuse nõutud kvaliteedi. Täiendada

vastavalt ka seletuskirja lk 15 alt 3. lõiku lausega: „Samas peab põhjendatud tasu

olema selline, et võimaldab UPT osutajal teenust osutada nõuetekohaselt ja

kvaliteetselt.“

4. B. Põhjendatud tasu kooskõlastamise tähtaeg ja teavitamise tähtaeg

Eelnõu § 1 p-ga 49 täiendatava PostiS §-ga 393 lõikes 2 on ette nähtud, et

Konkurentsiamet kooskõlastab UPT põhjendatud tasu või jätab selle põhjendatult

kooskõlastamata 30 päeva jooksul alates taotluse saamist. Eriti keeruka või

töömahuka taotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet pikendada

kooskõlastamise tähtaega 60 päevani. Tähtaja pikendamisest teavitatakse taotluse

esitajat hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Eelnõus on ette nähtud

PostiS §-s 391 lg-s 3, et UPT osutaja teavitab avalikkust põhjendatud tasu suurusest

oma veebilehel ja postkontoris vähemalt 30 päeva enne tasu jõustumist.

UPT eripära tõttu on tegevus- ja muutuvkulude osakaal suur, mistõttu on vajalik ajale

jalgu jäämata muuta ka põhjendatud tasu suurust. Erinevalt teistest reguleeritud

valdkondadest on UPT teenus märkimisväärselt suuremas ulatuses tööjõukuludest

sõltuv – lausa 70% ulatuses, millest omakorda väga suur osa on sõltuv

miinimumpalga muutusest. Kui Eesti Post saab alles detsembris teada järgmise

kalendriaasta jaanuarist kehtiva miinimumpalga ning alles seejärel mitmekuulise

menetluse tulemusena kehtestatakse põhjendatud tasu, on Eesti Post juba UPT

Mittearvestatud. Kuigi kiire menetlus on

äärmiselt oluline, ei ole ettepanekuna tehtud

tähtajad realistlikud. Ka näiteks ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni teenuse hinnaotsuse tegemiseks

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse alusel

on Konkurentsiametil aega 30 päeva. Samuti on

üldine tava, et tarbijatele või klientidele

teavitatakse hinnamuutustest ette vähemalt 30

päeva. Seega on tegemist tavapärase praktikaga.

Ei saa nõustuda väitega, et eelnõus ette nähtud

kooskõlastamise tähtaeg koos etteteavitamise

tähtajaga UPT osutaja jaoks juba ette vähemalt

3-6 kuu pikkust kahjumlikku tegevust

tähendaks. Eelnõu kohaselt tuleb

Konkurentsiametil kooskõlastada põhjendatud

tasu 30 päeva jooksul. Eriti keeruka või

osutamisega saanud märkimisväärset kahjumit, sest tööandjana peab Eesti Post

tagama vähemalt miinimumtöötasu või sellega seotult indekseeritud töötasu. Suuresti

tööjõust sõltuv UPT osutaja peab teenust osutades arvestama miinimumpalga

muudatustega, mis kehtestatakse aga üsna enne kalendriaasta algust. Ettevõtja peab

lisaks kooskõlastamise tähtajale juurde arvestama ka uuest põhjendatud tasust

avalikkuse teavitamise tähtaja ehk nn ooteaja (PostiS § 391 lg 3). Kokkuvõttes

tähendab eelnõus ette nähtud kooskõlastamise tähtaeg koos etteteavitamise tähtajaga

UPT osutaja jaoks juba ette vähemalt 3-6 kuu pikkust kahjumlikku tegevust. Kui

kooskõlastamismenetlus venib pikemaks, tähendab see kahjumi veelgi enam

suurenemist, sest ettevõtjal tuleb juba tekkivad suurenenud kulud kanda (nt Eesti

Vabariigi töötasu alammäära suurenemisest tulenevalt on vaja töötajatele töötasu

maksta uute määrade järgi ning tööandjana ei ole UPT osutajal võimalik seda kulu

edasi lükata). Seepärast on vajalik lühendada nii kooskõlastamise kui ka teavitamise

tähtaegu.

Kui ministeerium muudab postiseaduse regulatsiooni nii, et uued tähtajad

tegelikkuses kasumlikkusele kaasa ei aita, on ministeerium rikkunud RVS §-st 8 lg-

st 1 tulenevat kohustust valitseda riigivara eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult

ja heaperemehelikult.

 RVS § 10 lg 2 kohaselt on äriühingus osaluse valitsemise põhieesmärgiks

reeglina õigusakti, põhikirja või halduslepinguga sätestatud avalikust huvist

lähtuva funktsiooni täitmine, näiteks tegevusalal tegutsemine, millega peab

kaasnema ka tulu saamise eesmärk kaupade müügi või teenuste osutamise teel

tasu eest, mis tagab mõistliku kasumi.

 Kuivõrd mõistlikku kasumit antud olukorras ei tagata, on osaluse valitsemise

põhieesmärgist kõrvale kaldutud ning riigivara valitsemine ei toimu

eesmärgipäraselt.

Põhjendatud tasu kooskõlastamise menetlus peaks olema loodud võimalikult lihtsana

ning välistatud peaks olema põhjendamatud päringud. See tähendaks, et

kooskõlastustaotluse läbi vaatamine ei tohi kujuneda pikaks menetluseks. Kui

menetlus hakkab venima, peab olema võimalik alternatiivsete mehhanismidega

töömahuka taotluse menetlemise korral võib

Konkurentsiamet pikendada kooskõlastamise

tähtaega 60 päevani. Seega võiks menetlus, koos

vajaliku ooteajaga võtta 2-3 kuud. UPT osutaja

peaks põhjendatud tasu esitamisel selle ajaga

arvestama ning enda kulusid planeerima

selliselt, et täiendav kulu tekiks samaaegselt, mil

saabub kooskõlastus põhjendatud tasu osas.

UPT osutajal õigust esitada põhjendatud tasu ei

ole eelnõu kohaselt seotud riikliku alampalga

kokkuleppega, vaid eelnõuga lisatav § 392 lõike

3 sätestab, et põhjendatud tegevuskulude

leidmisel arvestatakse kulude dünaamikat ajas ja

selle võrdlust alampalga muutusega. Nagu

eespool välja toodud osutab UPT osutaja ka teisi

postiteenuseid ning UPT käive on viimastel

aastatel moodustanud alla 10% teenuse osutaja

käibest, seega ei saa UPT põhjendatud tasu

potentsiaalne menetlus mängida kandvat rolli

kogu ettevõtte palgatõusu otsustes.

Samuti ei saa nõustuda sooviga, et menetluse

ajaks peab olema võimalik alternatiivsete

mehhanismidega kehtestada põhjendatud tasu

või peab olema ette nähtud tekkiva kahjumi

hüvitamismehhanism. UPT osutaja ülesanne on

arvestada ning planeerida oma tegevuses

potentsiaalse menetlusajaga juba taotlus

esitamise hetkel. Konkurentsiameti ülesanne on

seevastu pidada nimetatud tähtaegadest kinni.

kehtestada vahepealseks perioodiks põhjendatud tasu või peab olema ette nähtud

tekkiva kahjumi hüvitamismehhanism.

Kooskõlastamise tähtajaga seondub ka eelnõuga PostiS § 393 lg-s 3 ette nähtud

tähtaegade peatumine ajaks, kuni UPT osutaja esitab Konkurentsiametile vajaliku

teabe taotluse kohta otsuse tegemiseks. Mõistame, et samasisuline on ka teistes

reguleeritud valdkondades hinna kooskõlastamise menetluste põhimõte. Siiski on

äärmiselt oluline, et Konkurentsiamet saab menetlust peatada üksnes juhul, kui

puuduolev teave on tõesti asjassepuutuv ja ei võimalda otsust teha. Sellega tuleb

täiendada ka seletuskirja.

Eesti Posti ettepanekud:

Lühendada Konkurentsiameti poolt põhjendatud tasu taotluse kooskõlastamise

tähtaega 10 päevale, pikendamise võimalusega 20 päevale ning uuest põhjendatud

tasust teavitamise tähtaega 10 päevale.

Täiendada seletuskirja, et menetluse peatamise alus PostiS § 393 lg 3 järgi on mõeldud

vaid olukordadeks, kus tõesti on puudu oluline asjassepuutuv teave ja otsust ei ole

võimalik teha.

Seletuskirja täiendatud § 393 lõike 3 ettepaneku

osas.

5. C. UPT osutajale ei pea panema eraldi tõendamiskohustust

Eelnõuga nähakse PostiS § 39² lg-s 6 ette UPT osutaja kohustus tõendada

põhjendatud tasu vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide

nõuetele.

Eesti Posti hinnangul on nimetatud säte ülemäärane. Põhjendatud tasu

kooskõlastamise käigus tuleb igal juhul ettevõtjal põhjendada muudatuse vajadust.

Ainuüksi PostiS § 392 lõike 2 kohaselt põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud peavad

olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama universaalse

postiteenuse osutajal õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. Teisisõnu tuleneb

juba siit ettevõtja kohustus oma taotlust põhjendada. Sarnane regulatsioon on ka

teistes reguleeritud valdkondades (nt ELTS-s, kaugkütteseaduses, ÜVVKS-s).

Seadusele vastavuse ja õigusaktide nõuetele vastavuse tõendamisega tegelemine

kaldub menetluse eesmärgist kõrvale ja on sel viisil ülemäärane. Kui on etteheiteid

Arvestatud. Säte eemaldatud eelnõust.

ettevõtja tegevuse vastavusele Postiseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide

nõuetele, on tegemist järelevalve küsimusega.

Eesti Posti ettepanek: Välja jätta PostiS § 39² lg 6.

6. D. Põhjendatud tasule üleminekul tasude muutuse osas on vaja teha

muudatused

Eelnõuga nähakse ette PostiS § 531 UPT põhjendatud tasule ülemineku regulatsioon.

Seejuures on paragrahvi lõikes 3 kirjas, et Konkurentsiamet ei kooskõlasta aastatel

2026-2030 tasu, mis on suurem kui 20 protsenti eelmise aasta tasust. Postiteenuse

osutajal on UPT teenuse osutamisel õigus saada kaetuks teenuse osutamise

põhjendatud kulud ja teenida mõistlikku kasumit. Eelnõu kohaselt toimub

taskukohaselt tasult üleminek kulupõhisele hinnale etapiviisiliselt. Arvestades ka

eelnõust tulenevaid efektiivsusmeetmeid ja piiranguid põhjendatud tasu tõstmisele,

siis Eesti Posti hinnangul saavutab UPT teenus kulupõhisuse mitte varem kui kolm

aastat peale uuele rahastamismehhanismile üleminekut. Kolm aastat peale

Postiseaduse ja selle rakendusaktide vastuvõtmisest. Lisaks on oluline arvestada, et

50% UPT kahjumist tuleb välismaalt Eestisse saabuva mahu pealt ja seal on

piirmäärad aastaseks muudatuseks ees, siis see on juba oluline mõjutaja, et ettevõttele

ei muutu see koheselt, vaid ca 3 aastat peale postiseaduse vastuvõtmist. Siseriikliku

ja Eestist väljuva teenuse osas on hetkel näha samuti, et kui kehtib piirmäär 20%

aastas ja esmane muutus tuleb 2026. a alguses, siis UPT saavutab parimal juhul

kulupõhisuse 2028. a lõpuks. Samas puudub eelnõus igasugune lahendus vahepealse

perioodi kulude katmiseks.

Eesti Posti ettepanek: eelnõust välja jätta säte, mille kohaselt Konkurentsiameti

poolt põhjendatud tasu kooskõlastamisel aastatel 2026-2030 on seatud piirang, et tasu

ei tohi olla suurem kui 20 protsenti. Alternatiivselt on vaja tagada UPT osutajale

ülemineku perioodil UPT osutamisega tekkiv ebamõistlikult koormavate kulude

hüvitamine analoogselt kehtiva regulatsiooniga, kus taskukohane tasu ei korva kõiki

UPT osutamisega tekkivaid kulusid ja mõistlikku kasumit.

Mittearvestatud. Peame vajalikuks säilitada

kaitsemehhanismid, mis tagavad, et

taskukohaselt tasult põhjendatud tasule

üleminek ei ole tarbijatele liiga järsk. Seda

enam, kui välismaalt Eestisse saabuva mahu

pealt on piirmäärad aastaseks muudatuseks ees,

on vajalik tagada, et ka riigisisese ning Eestist

väljuva suunal oleks potentsiaalne hinnatõus

tarbijale vastuvõetav. Järsk hinnatõus võib

potentsiaalselt vähendada ka tulu, kui

hinnatõusu järel vähenevad mahud

prognoositust kiiremini. Leiame, et paari

aastane reguleeritud üleminek kaitseb ühtlaselt

nii UPT kasutaja huve kui tagab ka pikas

perspektiivis UPT teenuse osutaja

jätkusuutlikkuse.

Oleme lähtuvalt tagasisidest tõstud piirmäära

50%-ni, mis kooskõlas viimaste tasukohaste

tasude muutustega peaks katma kulupõhisuse

juba esimestel aastatel.

7. UPT rahastamisega seotud rahastamiskohustuse lõpetamine Arvestatud.

Eelnõu § 1 p 56 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 532, mis näeb ette UPT

rahastamisega seotud rahastamiskohustuse lõpetamise. Rakendussätete kohaselt on

piiratud kehtiva rahastamismehhanismi järgi viimast korda esitatava ebamõislikult

koormava kulu hüvitis UPT makse ulatusega. Tegemist on põhjendamatu piiranguga,

sest UPT osutajal on õigus ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamisele ulatuses,

milles taskukohane tasu ei võimalda UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud

põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist (PostiS § 411 lg 4). Eesti

Post on eespool ka selgitanud, et tegemist on olukorraga, kus riigivara valitseja ei

juhindu riigivaraseaduse põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib

saada. Vastav piirang tuleb eelnõust välja jätta.

Eesti Posti ettepanek: Välja jätta PostiS § 532 lg 4.

8. UPT osutaja avaliku konkursi ebaõnnestumisel teenuse ülevõtmine

Eelnõu § 1 p 13 kohaselt muudetakse PostiS § 6 lg 2 selliselt, et UPT osutaja avaliku

konkursi ebaõnnestumisel paneb Konkurentsiamet universaalse postiteenuse

osutamise kohustuse kuni viieks aastaks riigi osalusega äriühingule, kes osutab paki-

ja postiteenuseid. Kehtiv säte arvestab sellega, et ettevõtjal peab olema UPT

osutamise tegevusluba – tegevusloa omamine on aga seotud otseselt UPT

osutamiseks ka võimekuse olemasoluga. Eelnõu näeb aga ette täiesti teistsuguse

lähenemise. Nagu ka seletuskirjas on märgitud, siis seni on küll UPT avalikel

konkurssidel osalenud vaid Eesti Post, siis UPT rahastamise liikumisel kulupõhiseks

ei saa välistada, et tulevikus võib tekkida ka teistel postiteenuse osutajatel huvi

konkursil osalemise vastu. Kui UPT avalikul konkursil määratakse UPT osutajaks

muu ettevõtja kui Eesti Post ning kui järgmine avalik konkurss ebaõnnestub, siis

pakutud regulatsiooni kohaselt peaks riigi osalusega äriühing, kes osutab paki- ja

postiteenuseid, suutma võtta UPT teenuse üle ilma etteteatamisajata.

Eesti Post leiab, et siin ei ole arvestatud UPT teenuse osutamise ülevõtmiseks vajaliku

ettevalmistusajaga, mis Eesti Posti hinnangul on minimaalselt 6 kuud. Kui UPT

tegevusluba on olnud 5 aastat teisel ettevõtjal, siis Eesti Post ei ole selleks ajaks

säilitanud UPT jaoks vajalikku võrku, st ei koguks ja ei kannaks UPT saadetisi ei

siseriiklikult ega rahvusvaheliselt, ei toimetaks kätte perioodilisi väljaandeid jne.

Võetud teadmiseks.

Rahandusministeeriumi poolt laekunud

tagasiside valguses oleme nimetatud sätte

muutmisest loobunud.

Sellest tulenevalt oleks ka postiringide logistikas hoopis teine ülesehitus. Juhul kui

riigi osalusega äriühingule määratakse antud kohustus uuesti, siis see tähendaks väga

suuri muudatusi nii siseriikliku logistika ülesehituses kui ka rahvusvahelise võrgu

taastamises. Näitena saab tuua, et UPT tegevusloata, oleks ettevõttel tänase 800

postikulleri asemel ca 350 postikullerit, vähemalt 50% väiksem autopark, tõenäoliselt

ei oleks postiasutusi, kirjakaste jne. Rahvusvahelisel tasandil on vaja taastada

oluliselt laiemalt transpordiühendused jm lahendused. Seega, kui tekiks sisuliselt

olukord, kus ettevõte peab võrgu taastama, siis selleks on vajalik ette näha

minimaalselt 6 kuud ette teatamist.

Eesti Posti ettepanek: Eeltoodust lähtuvalt on vaja näha regulatsioonis ette, et UPT

teenust peab jätkama senine ettevõtja vähemalt 6 kuud, kui ta ei ole riigi osalusega

postiettevõtja, ning sellele järgnevalt paneb Konkurentsiamet UPT osutamise

kohustuse kuni viieks aastaks riigi osalusega postiettevõtjale.

9. Postipakk ei ole partiisaadetis

Eelnõu § 1 p 7 kohaselt muudetakse PostiS § 4 lg-s 81 partiisaadetise määratlust. Sätte

kohaselt edastatakse partiisaadetisena kirisaadetis (p 1), aga ka postipakk

tähtsaadetisena, mille saatja annab postiteenuse osutajale samaaegselt üle

edastamiseks vähemalt 25 saajale.

Eelnõu ei arvesta sellega, et partiisaadetisena edastatav postipakk tähtsaadetisena

(postkontorist üleantud ja postkontorist väljastatav) ei ole enam kättesaadav.

Arvestades, et tarbijad kasutavad selles osas vabaturuteenuseid ja mugavamaid

kanaleid, puudub turul nõudlus tähtsaadetisena postipaki järele.

Eesti Posti ettepanek: Eelnõust välja jätta PostiS § 4 lg 81 p 2 ning piirduda

partiisaadetise määratluses vaid kirisaadetisega.

Arvestatud. Edaspidi edastatakse

partiisaadetisena

kirisaadetis liht- ja tähtsaadetisena, mille saatja

annab postiteenuse osutajale samaaegselt üle

edastamiseks vähemalt 100 saajale;

10. Eelnõuga on vaja muuta ka kirisaadetise mõistet

Kehtiva PostiS § 4 lg 2 kohaselt on kirisaadetis postiteenuse osutajale edastamiseks

üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud ese või esemed. Kirisaadetis on

näiteks kiri, trükis ja pisipakk. 2026. aastast jõustuvad UPU konventsiooni

Arvestatud. Eelnõu täiendatud.

muudatused3, mille kohaselt R (tähitud) maksikiri on ainult pabersisuga saadetis. See

tähendab, et 2026. aastast ei pakuta tähitud kirisaadetisena enam saadetise

edastamisena tähitud kirjateenust. See liigub pakisaadetiseks. Pabersisuga dokumente

saab endiselt edastada tähitud kirisaadetisena. Postiseaduse muutmisel on võimalik

juba praegu teha vastavad muudatused, et välistada 2026. aastast PostiS § 4 lg 2 ja lg

7 vastuolu UPU konventsiooniga.

Eesootavat muudatust arvestades on mõistlik juba praegu postiseaduses ühtlustada

samal põhimõttel nii siseriikliku tähitud kirja kui rahvusvahelise tähitud kirja, et

klientide jaoks võimalikult vähe segadust tekitada. Kuna on teada, et ka kirisaadetiste

kaalu ja mõõtmetega on plaanis muudatusi, siis samuti on ettepanek seadustest ja

määrustest kõik mõõdud välja võtta ja teha viide Ülemaailmse Postiliidu (Universal

Postal Union) nõuetele. Need muutuvad vastavalt Ülemaailmse Postiliidu

regulatsioonidele ja kajastatakse kliendi jaoks teenuse tüüptingimustes. Eesmärk on,

et siseriiklik regulatsioon ei saaks takistuseks, kui muutuvad UPU regulatsioonid ja

nõuded.

Eesti Posti ettepanek: Muuta PostiS § 4 lõiget 2 ja sõnastada järgmiselt:

„Kirisaadetis on postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ning

nõuetekohaselt pakitud saadetis, mis vastab siduvates Ülemaailmse Postiliidu aktides

kirjapostile kehtestatud mõõtmete, sisu ja kaalu nõuetele.“

Postiseaduses kui määrustes ei ole mõistlik kajastada kirisaadetise sisu, mõõtude ja

kaalu infot.

11. Ettepanekud seletuskirja osas ja rakendusaktide kavandite osas

Seletuskirja tasemel on vajalik järgmine tehnilisemat laadi muudatus:

 Automatiseeritud juurdepääsupunkti (seletuskirja lk 8) ei ole mõistlik pidada

üheselt vaid

Arvestatud. Seletuskirja vastavat lõiku

muudetud.

Rakendusakte puudutavad muudatusi on

arvestatud niipalju kui võimalik.

Rakendusmääruste välja töötamine tehakse

koostöös Eesti Postiga.

3Kättesaadav: https://docs.upu.int/download/cng/e4/cngprop20

pakiautomaadiks, küll võib pakiautomaadi tuua näitena ja jätta loetelu tuleviku

lahenduste tarbeks avatuks. Automatiseeritud juurdepääsupunkt võib olla tulevikus

mistahes lahendus, mis aitab teenuse osutamisele kaasa.

Rakendusaktide osas oleme esitanud ettepanekud e-kirja teel.

Loodame, et eeltoodud ettepanekud võetakse arvesse eelnõus ja selle

rakendusaktides. Eesti Post postiteenuse osutajana soovib, et Eesti postiturul on

võimalik kaasaegselt areneda ja selleks üheks eelduseks on mõistlik ja läbimõeldud

regulatsioon.

Rahandusministeerium

1. Rahandusministeerium kooskõlastab postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse (edaspidi eelnõu) järgmiste märkustega.

Eelnõu § 1 punktiga 13 sätestatakse universaalse postiteenuse (edaspidi UPT)

osutamise kohustuse andmine riigi osalusega äriühingule juhul, kui avalik konkurss

luhtub.

Leiame, et välja tuleb töötada universaalne lahendus teenusepakkuja pankroti korral

teenuse toimimiseks omanikuneutraalselt. Teeme ettepaneku jätta eelnõust välja fraas

„riigi osalusega“ või jätta antud punkt eelnõust üldse välja (st jätta postiseaduse

(edaspidi PostiS) § 6 lg 2 muutmata). Vabariigi Valitsus on otsustanud analüüsida AS-

i Eesti Post erastamist (Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise otsus 15.02.2024).

Teadmata erastamise lõpptulemust ei saa eeldada, et riigil on tulevikus osalus

postiteenust osutavas ettevõttes. Seletuskirjast võib välja lugeda, et AS-i Eesti Post

pankrot oleks nagu välistatud („avaliku konkursi võidab näiteks eraomandis

postiteenuse osutaja, kes /---/ ei ole enam suuteline või võimeline UPT teenust

osutama (nt on pankrotis).“). See ei vasta tõele ja palume seletuskirja parandada

selliselt, et oleks arusaadav, et ka AS-i Eesti Post pankrot ei ole välistatud (tegemist

on samuti eraõigusliku piiratud vastutusega äriühinguga). Vastasel korral antakse

turule signaal, et AS-i Eesti Post maksevõime ning jätkusuutlikkus on riiklikult

Arvestatud.

Jätame kõnealuse sätte muutmata.

garanteeritud, mis oleks turuosaliste eksitamine ja konkurentsi kahjustav ega vastaks

tõele.

2. Eelnõuga täiendatakse PostiSi uue regulatsiooniga, mis sätestab eksterritoriaalse

postivahetuskeskuse asutamise. Lisatava PostiSi § 211 lg 1 järgi on eksterritoriaalne

postivahetuskeskus Ülemaailmse Postiliidu konventsiooni kohaselt teise riigi UPT

osutaja poolt väljaspool asukohariiki ärilisel eesmärgil asutatud ja juhitud ettevõte,

mille eesmärgiks on postiteenusega seotud äritegevus väljaspool asukohariigi

territooriumi. Ehkki § 211 lg 2 p 1 järgi on postivahetuskeskuse asutamine võimalik

riikide vahel vastastikkuse põhimõtet arvestades, et anna säte alust tõlgenduseks, et

teise riigi eksterritoriaalne postivahetuskeskus on võrdsustatud Eestis tegutseva UPT

osutajaga. Juhime sellele tähelepanu seetõttu, et Euroopa Liidu tollialases

regulatsioonis on UPT osutajale kehtestatud erireeglid postiliiklusega seotud

tollidokumentatsiooni esitamiseks, postisaadetiste tollivormistuseks, sh postitransiidi

kasutamiseks ning tollijärelevalve läbiviimiseks. Sealjuures ei tulene ELi

tolliõigusest, et eksterritoriaalne postivahetuskeskus on võrdsustatud riikliku

tegevusloa alusel tegutseva UPT osutajaga. Kui Eestis asutatakse eksterritoriaalne

postivahetuskeskus, siis enne postisaadetiste veoga alustamist tuleb koostöös Maksu-

ja Tolliameti ning postivahetuskeskusega paika panna kasutatavad ELi tolliõiguse

kohased tolliprotsessid, arvestades tolliseaduse §-s 9 sätestatut.

Võtame teadmiseks. Oleme kõnealuste eelnõu

punktide (eksterritoriaalse

postivahetuskeskusena tegutsemise korral

majandustegevusteates esitatavad andmed ja

eksterritoriaalne postivahetuskeskus ja selle

asutamisele esitatavad nõuded) sisustanud

koostöös Eesti Maksu- ja Tolliametiga.

Täiendavalt oleme eelnõud täiendanud

seletuskirja välja toodud kommentaari valguses.

3. Eelnõu § 1 punktiga 49 lisatavas PostiS § 39¹ lg 2 punktis 4 on nimetatud tulukust,

kuid mujal eelnõus on läbivalt põhjendatud tasu juures mainitud vaid kulusid. Selguse

huvides teeme ettepaneku sõnastada § 39¹ lg 2 punkt 4 ümber „kapitalikulu katmine

ehk põhjendatud tulukus.“ Selliselt on selgelt ja üheselt aru saada, et ka põhjendatud

tulukus on sisuliselt ühe kulukomponendi katmine.

Arvestatud.

4. Sama punktiga lisatava PostiS § 39³ lõike 2 esimese lause viimane sõna peaks olema

„saamisest“.

Arvestatud.

5. Eelnõuga lisatav PostiS § 39⁴ lõige 2 välistab võimaluse, et uute asjaolude ilmnemisel

kehtestaks Konkurentsiamet uue ajutise hinna ajal, mil hinnataotlus ei ole

kooskõlastatud. Kas see on taotluslik või tuleks jätta Konkurentsiametile võimalus

ajutise hinna kehtimise ajal määrata uus ajutine hind (nt mõne sisendhinna olulisel

kallinemisel või odavnemisel)?

Arvestatud. Oleme eelnõust eemaldanud

ajutise hinna kehtestamise võimaluse.

6. Eelnõuga lisatav PostiS § 53¹ lõige 3 seab lae iga-aastasele hinnatõusule. Kas eelnõu

koostajad on hinnanud uuendatud põhimõtete järgi kujunevat UPT tasu ilma antud

piirangut seadmata ja kui suur on selle piirangu mõju UPT osutajale? Selline lae

seadmine koos vana toetusskeemi lõpetamisega seab ettevõtjale täiendava rahalise

koormuse ja on vastuolus eelnõu üldise eesmärgiga viia teenus kulupõhiseks. Sellist

hinnatõusu lage ei ole seatud ka teistes reguleeritud tegevusvaldkondades

(elektrivõrk, gaasivõrk jms). Kui eesmärk on vältida ülijärsku hinnamuutust, siis

alternatiivina tuleks luua teenusepakkujale võimalus hinnamuutuse lae tõttu saamata

jäänud tulu hilisematel aastatel (koos kapitalikuluga) tagasi teenida. Näide: kui

kulupõhine hinnatõus oleks esimesel aastal 30%, aga lagi on seatud 20% peale, siis

saaks teenusepakkuja osa hinnatõusust viia edasi järgmisesse aastasse (hind tõuseks

esimesel aastal 20% ja teisel aastal ca 9%). Selliselt on tagatud, et üle pikema

ajaperioodi on teenuseosutaja siiski saanud tulu, mis katab kulud koos kapitalikuluga.

Selgitame. Seletuskirja lk 28 (UPT põhjendatud

tasu mõju) oleme täiendanud selgitusega tuues

välja, et arvestades tänaseid prognoose on UPT

kulupõhine hind riigisiseselt saadetava lihtkirja

puhul hinnanguliselt 2,4 eurot. Teatavasti on

regionaal- ja põllumajandusminister saatnud

kooskõlastusringile määruse muudatuse,

millega tõuseks hind 1,5 euroni, ehk hinnatõus

ilma kaitsemehhanismita oleks ca 60%. Eesti

Post on hinnanud, et siseriikliku ja Eestist

väljuva teenuse osas piirmääraga 20% aastas,

olukorras kus esmane muutus tuleb 2026. a

alguses, saavutab UPT kulupõhisuse 2030.

aastaks ehk üleminekuaja lõpuks. Selle valguses

oleme tõstnud eelnõus piirmäära 50% ning

muutnud üleminekuaega kahe aasta peale.

Seeläbi on võimalik liikuda kiiremini

kulupõhisuse poole.

7. Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 1 punktist 56 välja lisatav PostiS § 53² lõige 4.

Eelnõu üldine eesmärk on muuta UPT teenuse osutamine teenuse pakkujale vähem

koormavaks, kuid antud piirangu seadmine jätab senise UPT osutaja ilma tasust, mis

kehtiva seadusega oleks talle ette nähtud. Seega on antud piirang UPT osutajat selgelt

kahjustav ning töötab vastupidiselt kogu ülejäänud eelnõu eesmärgiga. Antud lõikega

sisuliselt välistatakse mitme aasta eest UPT hüvitise saamine seoses UPT fondi

ammendumisega. Õiguskantsler on seoses elektrituruseaduse muutmisega leidnud, et

toetuse ennetähtaegne lõpetamine ei vasta põhiseadusele4. Praeguse eelnõu järgi

tekiks olemuslikult sama olukord: UPT osutaja (AS Eesti Post) on teenust osutanud

teadmisega, et ta saab fondist kahjumi katmiseks toetust, kuid seaduse muudatusega

jäetakse toetuse saaja varem lubatud toetusest ilma. Oluline ei ole siin ka fondist raha

Arvestatud. Kõnealune säte eelnõust

eemaldatud.

4 https://www.err.ee/1609570138/madise-iru-elektrijaama-toetuseta-jatnud-muudatus-ei-vasta-pohiseadusele

lõppemise fakt, sest selle eest ei saa panna vastutust teenuse osutajale. Fondi

piisavuse tagamise kohustus on Konkurentsiametil (PostiS § 41² lg 6).

8. Eelnõu seletuskirja kohaselt jõustuvad seaduse § 1 punkt 51, 53 ja 55 2026. aasta 1.

juulil ja samas on antud selgitused hilisema jõustumisaja kohta. Eelnõu tekstist see

aga välja ei tule. Palume need ebatäpsused ka eelnõu tekstis parandada, et oleks selge,

milliste sätete kohaselt üleminekuajal PostiS §-s 41¹ nimetatud taotlust universaalse

postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate

kulude hüvitamiseks menetletakse.

Selgitame. Kooskõlastamisele esitatud eelnõu §

4 (seaduse jõustumine) sätetes olid ekslikult

jäänud viimased muudatused sisse viimata. § 4

lõige 1 sätestab seaduse üldise jõustumise aja

ning lõigetes 2 ja 3 sätestatakse erijuhud.

PostiS §-s 41¹ nimetatud taotlust universaalse

postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega

seotud ebamõistlikult koormavate kulude

hüvitamiseks menetletakse taotluse esitamise

ajal kehtinud õigusnormide alusel ja korras.

Nimetatud sätted, mis reguleerivad universaalse

postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega

seotud ebamõistlikult koormavate kulude

hüvitamist saavad seega kehtetuks muutuda

peale viimase ebamõistlikult koormavate kulude

hüvitamise taotluse esitamist.

Eelnõu ja seletuskiri läbivalt üle vaadatud

seaduse jõustumise osas laekunud

kommentaaride valguses.

9. Eelnõu kohaselt ei nõuta edaspidi tegevusluba mitteuniversaalse postiteenuse

osutamiseks ja seetõttu tunnistatakse eelnõu §-ga 2 kehtetuks riigilõivuseaduse

(edaspidi: RLS) § 261⁵, mis näeb ette riigilõivumäära mitteuniversaalse postiteenuse

tegevusloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamise eest. Kuna UPT osutamine

eeldaks jätkuvalt tegevusluba, siis jääb kehtima RLS § 261⁴.

Kehtiv PostiS ega eelnõu ei sisalda õiguslikku alust riigilõivu võtmiseks UPT

tegevusloa andmiseks ja muutmiseks. RLS § 2 kohaselt on riigilõiv „/…/ seaduses

sätestatud juhul ja käesolevas seaduses sätestatud määras tasutav summa lõivustatud

toimingu tegemise eest.“ See tähendab, et RLS sätestab üksnes riigilõivumäära, kuid

Arvestatud. Täiendatud eelnõud vastavalt.

mitte õigusliku aluse selle nõudmiseks – nimetatud alus peab tulenema eriseadusest,

ehk antud juhul PostiS-st. Seega teeme ettepaneku sätestada PostiS-s õiguslik alus

riigilõivu võtmiseks UPT tegevusloa andmise ja muutmise eest.

10. Eelnõule lisatud ministri määruse „Nõuded universaalse postiteenuse osutamise

kohta“ kavandi § 3 sätestab nõuded postiteenuse kvaliteedile. Säte võimaldab

muuhulgas UPT osutajal justkui muuta saadetise kättetoimetamise päeva vastavalt

oma kaalutlusele. Kuigi maksukorralduse seadus on eriseaduseks ja PostiS § 36¹ lõike

4 kohaselt kohaldatakse menetlusdokumentide kättetoimetamisele PostiS-t üksnes

ulatuses, milles see ei ole vastuolus menetlusdokumentide kättetoimetamise sätetega

menetlusseaduses, siis palume täpsustada, kas ja kuidas see regulatsioon võib

mõjutada maksukorralduse seaduse § 53¹ lõike 4 rakendamist.

Selgitame. Ministri määruse „Nõuded

universaalse postiteenuse osutamise kohta“

kavandi § 3 seab kohustuse universaalse

postiteenuse kvaliteedile. Universaalse

postiteenusena liiguvad saadetised füüsiliste

isikute vahel. Maksukorralduse seadus 4.

peatükis välja toodud dokumendid ei liigu

universaalse postiteenusena vaid nn ärikirja

teenusena, mis ei kuulu universaalse

postiteenuse alla. Seega ei oma eelmainitud

regulatsioon mõju maksukorralduse § 531 lõike

4 rakendamisele.

Seletuskirja lisa 1 Rakendusaktide kavandid

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. juuni 2006. a

määruse nr 57 „Täht- ja väärtsaadetise universaalse

postiteenusena edastamisele esitatavad nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse postiseaduse § 4 lõike 13 alusel.

1) määruse pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tähtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad nõuded“;

2) määruse tekstis asendatakse läbivalt tekstiosa „täht- ja väärtsaadetise“ sõnaga

„tähtsaadetise“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5 ning paragrahvi 4 lõigetes 2-4 asendatakse sõna

„väärtsaadetise“ tekstiosaga „kindlustatud tähtsaadetise“;

4) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse sõna „postkontorisse“ sõnaga „juurdepääsupunkti“;

5) paragrahvi 6 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kirisaadetis, mis vastab Ülemaailmse postikonventsiooni ja selle eeskirjade alusel sätestatud

mõõtmete, kaalu ja sisu nõuetele, toimetatakse kätte saaja elu- või asukohas, kui saatja või

saajaga ei ole eelnevalt teistsugust kokkulepet. Kui saaja ei viibi kättetoimetamise ajal oma elu-

või asukohas, jäetakse saajale teade kirisaadetise väljastamisest tema elu- või asukohale

lähimast postkontoris“

6) paragrahvi 6 lõikes 2 muudetakse ja sõnastataks järgmiselt:

„Postipakk ja lõikes 1 sätestatud mõõtmeid ületav kirisaadetis, mis edastatakse tähtsaadetisena

toimetatakse kätte saaja elu- või asukohale lähimast postkontorist, kui saatja või saajaga ei ole

eelnevalt teistsugust kokkulepet. Saajale edastatakse teade postisaadetise jõudmisest

KAVAND

xx.07.2025

postkontorisse hiljemalt postisaadetise saabumispäevale vastavalt kirjateenuse edastamise

tarnekiirusele ja kvaliteedinõuetele;

7) paragrahvi 6 lõige 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 6 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „esitama isikut tõendava dokumendi“ tekstiosaga

„tõendama saadetise saamise õigust“:

9) paragrahvi 6 lõiget 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tähtsaadetise vastu võtnud isik kinnitab saadetise vastuvõtmist allkirjaga või muu saaja

tuvastamist võimaldava tunnuse alusel.;

10) paragrahvi 6 lõige 9 muudetakse ja sõnastataks järgmiselt:

„Vigastatud pakendiga või kaaluvahega tähtsaadetis avatakse saaja nõudmisel saadetise

kättetoimetamisel. Avamine ja võimalik saadetise sisu puudujääk fikseeritakse universaalse

postiteenuse osutaja poolt kehtestatud korras.;

11) paragrahvi 8 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kindlustatud tähtsaadetise kaotsimineku korral tuleb saatjale hüvitada selle avaldatud väärtus

ja teenuse osutamise eest makstud tasu, välja arvatud kindlustustasu. Kindlustustasu on

saadetise vastuvõtmisel saatja poolt postisaadetise edastamise eest makstava tasu osa.

Kindlustustasu maksmisel on saatjal õigus nõuda postiteenuse osutajalt postisaadetise

kahjustamise või kaotsimineku korral hüvitist avaldatud väärtuse ulatuses.“;

12) paragrahvi 8 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kindlustatud tähtsaadetise kahjustamise korral tuleb saatjale hüvitada tekitatud kahju, kuid

mitte rohkem, kui avaldatud väärtuse ulatuses.“;

13) paragrahvi 9 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 04. märtsi 2009.

a määruse nr 19 „Avaliku konkursi läbiviimise tingimused

universaalse postiteenuse osutaja

määramiseks“ muutmine

Määrus kehtestatakse postiseaduse § 6 lõike 5 alusel.

1) määruse tekstis asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas

käändes;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„Konkurentsiamet kuulutab konkursi välja selliselt, et konkursi võitja selguks mitte hiljem kui

6 kuud alates konkursi korraldamise ajal kehtinud universaalse postiteenuse tegevusloa

lõppemisest.“;

3) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

KAVAND

xx.07.2025

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a

määruse nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse

osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja

nende paiknemisele“ muutmine

Määrus kehtestatakse postiseaduse § 7 lõike 7, § 8 lõike 9, 36¹ lõike 5 ja § 37 lõike 11 alusel.

1) määruse pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele,

nende paiknemisele, postiteenuse kvaliteedile ning perioodilise väljaande ja

menetlusdokumentide edastamisele“;

2) paragrahvi 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Määrusega kehtestatakse nõuded:

1) perioodilise väljaande ja menetlusdokumentide edastamisele;

2) universaalse postiteenuse juurdepääsupunktidele;

3) universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavate juurdepääsupunktide paiknemisele;

4) universaalse postiteenuse osutamise kvaliteedile.“

3) paragrahv 2 lõige 2¹ tunnistatakse kehtetuks;

4) määrust täiendatakse § 53 järgmises sõnastuses:

„§ 53. Nõuded postkastile ja nende paigutamisele

(1) Postkastile märgitakse korteri või maja number või talu nimi. Juriidilise isiku postkastile

märgitakse lisaks juriidilise isiku nimi.

(2) Linnas, alevis ja alevikus paigaldatakse postkast eramu või ridaelamu esist piirava aia külge

või kortermaja esimese korruse eesruumi. Kui eramul või ridaelamul puudub aed, paigutatakse

postkast tänavapoolse välisukse lähedusse valgustatud kohta.

KAVAND

xx.07.2025

(3) Külas paigutatakse postkast selle omaniku ja universaalse postiteenuse osutaja vahelise

kokkuleppe kohaselt isiku elu- või asukohast mõistlikul kaugusel asuvasse ja

transpordivahendiga aastaringselt ligipääsetavasse kohta.“;

5) määrust täiendatakse § 11 järgmises sõnastuses:

„§ 11. Nõuded postiteenuse kvaliteedile

(1) Universaalse postiteenuse osutajal on õigus kehtestada püsivaid erandeid postisaadetiste

kogumise ja kättetoimetamise sagedusest:

1) rahvuspüha ja riigipüha ajal;

2) saare puhul, millega puudub regulaarne praami-, laeva- või lennuühendus, mis võimaldab

postisaadetise kättetoimetamist ettenähtud sagedusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul tuleb postisaadetisi koguda ja kätte

toimetada vähemalt sagedusega, mis vastab praami-, laeva- või lennuliikluse sagedusele.

Erandid ei kehti postisaadetise korral, mille saatja ja saaja asuvad sama saare territooriumil ning

saarel on vähemalt üks postkontor.

(3) Vähemalt 90 protsenti lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest, mis on riigisisese

postiteenuse osutamiseks universaalse postiteenuse osutajale üle antud kirjakasti või

postkontori kaudu enne kirjakasti hiliseimat tühjendusaega, tuleb saajale kätte toimetada mitte

hiljem kui üleandmise päevale järgneval kolmandal tööpäeval.

(4) Universaalse postiteenuse osutajal on õigus pakkuda kokkuleppel postiteenuse kasutajaga

käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust erinevat postisaadetise kättetoimetamise aega.

(5) Vähemalt 90 protsenti lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest, mille kättetoimetamise

aeg on kokkuleppel postiteenuse kasutajaga pikem kui saadetise üleandmise päevale järgneva

kolme tööpäeva jooksul ja mis on riigisisese postiteenuse osutamiseks universaalse

postiteenuse osutajale üle antud kirjakasti või postkontori kaudu enne kirjakasti hiliseimat

tühjendusaega, tuleb saajale kätte toimetada mitte hiljem kui üleandmise päevale järgneval

viiendal tööpäeval.

(6) Kui kirisaadetis antakse üle hiljem kui ettenähtud hiliseim kirjakasti tühjendusaeg, loetakse

üleandmise päevaks järgmine päev, millal toimub kirisaadetiste kogumine.“;

6) määrust täiendatakse § 12 järgmises sõnastuses:

„§ 12. Perioodilise väljaande ja menetlusdokumendi edastamine

(1) Universaalse postiteenuse osutaja tagab perioodilise väljaande saajale kättetoimetamise

viiel päeval nädalas, millest üks päev on vähemalt laupäev, üks kord päevas.

(2) Universaalse postiteenuse osutaja peab kohtu- või haldusmenetluses kättetoimetamisele

kuuluvaid saadetisi edastama sõltumata nende kaalust.“;

7) Määruse lisa 1 kehtestatakse muudetud sõnastuses.

Lisa 1

Majandus- ja kommunikatsiooniministri

10.07.2006 määrus nr 67

„Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele

juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele”

Lisa

(regionaal- ja põllumajandusministri

xx.xx.2025 määruse nr x sõnastuses)

Nõuded juurdepääsupunktile universaalse postiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi

tagamiseks

Teenus Kättesaadavus Minimaalne

kvaliteedistandard

Kaugus teenust

osutavast juurdepääsupunktist

Minimaalne teenuse

kättesaadavuse

aeg

Teenuse

kättesaadavus

protsendina

nädala

tööpäevadest

Juurdepääsupunkti

(välja arvatud

tellitav

juurdepääsupunkt

ja väljastamine aadressil)

minimaalne

kättesaadavus

protsendina nädala

tundidest

Kiirus Protsent

Postisaadetiste

kogumine Juurdepääsupunkt (välja arvatud tellitav

juurdepääsupunkt), mis

osutab postiteenuse

kasutaja poolt soovitud

universaalse

postiteenuse hulka

kuuluvat teenust, asub

5 kilomeetri kaugusel

või lähemal ja on

avatud postiteenuse

kasutaja poolt soovitud

tööpäeval

10 tundi nädalas

100 protsenti

5,95 protsenti

Juurdepääsupunkt (välja arvatud tellitav

juurdepääsupunkt), mis

osutab postiteenuse

kasutaja poolt soovitud

universaalse

postiteenuse hulka

kuuluvat teenust, asub

mitte kaugemal kui 5

kilomeetrit, kuid ei ole

avatud postiteenuse

kasutaja poolt soovitud

tööpäeval

Kasutaja elu- või asukohas soovitud tööpäeval

kokkulepitud ajal

Ei ole asjakohane

Juurdepääsupunkt (välja arvatud tellitav

juurdepääsupunkt), mis

osutab postiteenuse

kasutaja poolt soovitud

universaalse

postiteenuse hulka

kuuluvat teenust, asub

kaugemal kui 5

kilomeetri kaugusel

Kasutaja elu- või asukohas viiel tööpäeval nädalas kokkulepitud ajal

100 protsenti Ei ole asjakohane

Postisaadetiste (välja

arvatud kuni 2 cm

paksused liht- ja

tähtsaadetisena

edastatavad

kirisaadetised, mille kättetoimetamiseks

tuleb teha üks

väljastuskatse

aadressil)

kättetoimetamine

Kättetoimetamist

teostav

juurdepääsupunkt asub

mitte kaugemal kui 5

kilomeetrit ja on avatud

saadetise saaja poolt soovitud

tööpäeval

10 tundi nädalas

100 protsenti

5,95 protsenti

Kättetoimetamist teostav juurdepääsupunkt asub

mitte kaugemal kui 5

kilomeetrit, kuid ei ole

avatud saadetise saaja

poolt soovitud

tööpäeval

Saaja elu- või

asukohas tema

poolt soovitud

tööpäeval

kokkulepitud

ajal

Ei ole asjakohane

Kättetoimetamist teostav juurdepääsupunkt asub

kaugemal kui 5

kilomeetrit

Saaja elu- või asukohas viiel tööpäeval nädalas kokkulepitud ajal

100 protsenti Ei ole asjakohane

Kuni 2 cm paksused

lihtsaadetisena

edastatavad

kirisaadetised

Väljastamine aadressil 5 päeva nädalas 100 protsenti Ei ole asjakohane 3 tööpäev/ 5 tööpäeva

90 protsenti

Kuni 2 cm paksused

tähtsaadetisena

edastatavad

kirisaadetised, mille

kättetoimetamiseks

tuleb teha üks

väljastuskatse aadressi

kohta

Väljastamine aadressil 5 päeva nädalas 100 protsenti Ei ole asjakohane

Universaalse postiteenuse kättesaadavus 100 protsenti 5,95 protsenti

• Kaugus teenust osutavast juurdepääsupunktist – postiteenuse kasutaja elu-või

asukoha kaugus postiteenuse kasutaja poolt soovitud universaalse postiteenuse hulka

kuuluvat postiteenust osutavast või kättetoimetamist teostavast juurdepääsupunktist,

arvestades juurdepääsupunkti lahtiolekuaega. Näiteks, kui postiteenuse kasutaja soovib

saata tähitud kirja, arvestatakse kasutaja kaugus sellest asukohast, kus on tema jaoks lähim

võimalik tähitud kirja saatmist võimaldav juurdepääsupunkt, mis on teenuse kasutaja

soovitud tööpäeval avatud. Seega, kui tähitud kirja on võimalik saata üksnes postkontorist,

siis arvestatakse kasutaja kaugus temale lähimast postikontorist.

• Minimaalne teenuse kättesaadavuse aeg – minimaalne aeg, mille jooksul on

postiteenuse kasutajal võimalik postiteenust juurdepääsupunkti kaudu kasutada.

• Teenuse kättesaadavus protsendina nädala tööpäevadest – mõõdik, mis näitab

valmisolekut, mitmel tööpäeval kogu nädala tööpäevadest on postiteenuse kasutajal

võimalik vastavat postiteenust kasutada ehk üle anda või kätte saada postisaadetist.

• Juurdepääsupunkti kättesaadavus protsendina nädala tundidest – mõõdik, mis näitab

mitmel protsendil kogu nädala tundidest on teenus postiteenuse kasutajale

juurdepääsupunkti kaudu kättesaadav.

• Kiirus – mõõdik, mis näitab mitme tööpäeva jooksul postisaadetis alates selle

universaalse postiteenuse osutajale üleandmisest saajale kätte toimetatakse.

• Kvaliteet – mõõdik, mis näitab, millist kvaliteeditaset teenusele lubatakse.

Lihtsaadetisena edastatava kirisaadetise puhul tuleb vähemalt 90 protsenti kirjadest kätte

toimetada vastavalt kas kolme või viie tööpäeva jooksul, sõltuvalt saatja poolt valitud liigist.

MINISTRI MÄÄRUS xx.xx.2025 nr ….. Regionaal- ja põllumajandusministri määrus nr

„Universaalse postiteenuse põhjendatud tasu“

Määrus kehtestatakse postiseaduse § 393 lõike 4 alusel.

§ 1. Universaalse postiteenuse põhjendatud tasu kehtestamine

(1) Universaalse postiteenuse alla kuuluvate teenuste eest võetav põhjendatud tasu

kehtestatakse järgmiselt:

1) riigisisese kirisaadetise edastamise eest lisa 1 kohaselt;

2) rahvusvahelise kirisaadetise edastamise eest lisa 2 kohaselt;

3) rahvusvahelise postipaki edastamise eest lisa 3 kohaselt.

KAVAND

xx.07.2025