Justiitsministri 29. novembri 2000. a määruse nr 57 „Vanglakomisjoni põhimäärus“ muutmine

1

MINISTRI MÄÄRUS Justiitsministri 29. novembri 2000. a määruse

nr 57 „Vanglakomisjoni põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 108 lõike 3 alusel.

Justiitsministri 29. novembri 2000. a määruses nr 57 „Vanglakomisjoni põhimäärus“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1. Vanglakomisjoni eesmärk ja põhiülesanne

Vanglakomisjoni eesmärk on teha üldsuse kontrolli vangla üle. Vanglakomisjoni põhiülesanne on

toetada vangla direktorit vangistuse täideviimisel ja kinnipeetavate taasühiskonnastamisel, pakkudes

vanglavälist vaatenurka. Vanglakomisjon võib esitada vangla direktorile kirjalikult või elektrooniliselt

ettepanekuid ja soovitusi.“;

2) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) määruse 11. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vanglakomisjoni võib kuuluda viis kuni kümme liiget.

(2) Võimaluse korral nimetatakse vanglakomisjoni koosseisu üks kohaliku omavalitsuse volikogu liige,

üks vaimulik Eestis registreeritud kirikust või koguduste liidust, üks sotsiaalse rehabilitatsiooniga

tegeleva mittetulundusühingu liige ja üks lastekaitse spetsialist. Koosseisu liikmete valimisel

arvestatakse võimaluse korral soolist tasakaalu.“;

5) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

6) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

„§ 31. Vanglakomisjoni liikme valimine Vanglakomisjoni liikme leidmiseks korraldab vanglateenistus avaliku konkursi.“; 7) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Isiku nimetab vanglakomisjoni liikmeks justiits- ja digiminister käskkirjaga isiku või teda esindava organisatsiooni kirjaliku või elektroonilise taotluse alusel.“; 8) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

07.10.2025 nr 16

2

„(3) Vanglakomisjoni liikmete nimed avalikustatakse vanglateenistuse veebilehel. Vanglateenistus

teeb vanglakomisjoni liikmete nimed kinnipeetavatele teatavaks ja selgitab õigust pöörduda

avaldusega vanglakomisjoni poole.“;

9) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vanglakomisjoni koosseis nimetatakse ametisse neljaks aastaks. Isiku võib vanglakomisjoni

liikmeks nimetada vanglakomisjoni kaheks järjestikuseks tegevusajaks.“;

10) paragrahvi 6 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 7 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 2 asendatakse sõna „justiitsminister“

sõnadega „justiits- ja digiminister“;

12) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõna „vanglakomisjoni“ sõnaga „vanglateenistuse“;

13) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) huvide konflikti korral;“;

14) paragrahv 8 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 9 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vanglakomisjon toetab vangla direktorit vanglale seatud eesmärkidest tulenevate muudatuste

planeerimisel ja elluviimisel.

(2) Vanglakomisjon lahendab oma pädevuse piires kinnipeetavate suulisi ja kirjalikke avaldusi.

(3) Vanglakomisjon esitab vangla direktorile kirjalikult või elektrooniliselt oma ettepanekud ja

soovitused kinnipeetavate vangistuse täideviimist ja taasühiskonnastamist toetavate tegevuste

kvaliteedi ja mõju kohta.“;

16) paragrahv 10 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 10. Vanglakomisjoni liikme õigused

Vanglakomisjoni liikmel on õigus: 1) viibida oma ülesannete täitmiseks vangla ruumides ja territooriumil igal ajal ning suhelda nii kinnipeetavate kui ka vanglateenistujatega; 2) saada vangla direktorilt oma ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja andmeid, välja arvatud eriliiki isikuandmeid ning andmeid, mis sisaldavad riigisaladust; 3) vangla direktori nõusolekul kutsuda vanglateenistuja osalema vanglakomisjoni istungil ja tegema vajaduse korral oma tööst vanglakomisjonile ettekande; 4) komisjoni istungitel ja vanglas käikudel kohtuda kinnipeetavaga, soovi korral vanglaametniku juuresolekuta.“; 17) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks; 18) määruse 4. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 19) määruse 5. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„5. peatükk

VANGLAKOMISJONI TÖÖKORRALDUS JA ARUANDLUS“; 20) paragrahvi 16 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Oma ülesannete täitmiseks teeb vanglakomisjon kontrollvaatlusi vangla territooriumil ja korraldab istungeid.

3

(2) Istungil arutab vanglakomisjon oma ülesannete käigus esile kerkinud küsimusi ja probleeme ning teeb vangla direktorile ettepanekuid nende lahendamiseks. Vanglakomisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole komisjoni liikmetest. (3) Vanglakomisjon on kohustatud kehtestama oma töökorra eesmärgiga täpsustada tööjaotust, tööülesannete sisu ja nendega seonduvat.“; 21) paragrahvid 17–19 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 20 lõikes 3 asendatakse sõna „justiitsministrile“ sõnaga „vanglateenistusele“; 23) paragrahvi 20 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahv 21 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 22 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vangla hüvitab vanglakomisjoni liikme sõidukulud ja katab muud vanglakomisjoni tegevusega seotud varem kokku lepitud kulud.“; 26) paragrahvi 22 lõikes 3 asendatakse sõnad „üks kord poolaastas“ sõnadega „ühe kuu jooksul“; 27) määrust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses: „§ 231. Vanglakomisjoni liikmete volituste pikenemine Määruse § 31 jõustumise ajal tegutseva vanglakomisjoni liikme volitused pikenevad kuni vanglakomisjoni uue koosseisu nimetamiseni.“. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler

1

Justiitsministri 29. novembri 2000. a määruse nr 57 „Vanglakomisjoni põhimäärus“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Justiitsministri 29. novembri 2000. a määruse nr 57 „Vanglakomisjoni põhimäärus“ (edaspidi

määrus) muudatused on seotud vajadusega ajakohastada määrust, võimaldades

vanglakomisjonil rohkem toetada vangla direktorit tema töös.

Eesti kriminaalpoliitiline suund ning sellega kaasnev kinnipeetavate arvu vähenemine

vanglates on kaasa toonud vajaduse muuta vanglakomisjoni ülesanded, õigused ja

tööprotsess tõhusamaks ja ajakohasemaks. Kuivõrd vanglatöös ja kriminaalhoolduses

keskendutakse aina enam süüdimõistetute taasühiskonnastamisele ning kinnipeetavate

inimväärikale kohtlemisele, siis on vaja ajakohastada ka vanglakomisjoni liikmete rolli,

pakkudes komisjonile rohkem võimalusi toetada vangla direktorit tema töös.

Määruse muutmine aitab vähendada halduskoormust, kuivõrd muudatustega kaotatakse

vanglakomisjoni ülesanded, mis nõudsid komisjoni liikmetelt seisukohtade esitamist ja

menetluslikku sekkumist näiteks kinnipeetavate individuaalsete täitmiskavade koostamise ja

muutmise ning kinnipeetavate paigutamise otsuste õiguspärasuse hindamisel. Seega

vähendatakse muudatustega vanglakomisjoni liikmete halduskoormust ja nende tegevuses

valitsevat bürokraatiat, mille tulemusel saavad vanglakomisjoni liikmed rohkem vabadust oma

tööd ise korraldada ning aidata seeläbi vanglasüsteemi sisulisemalt ja tulemuslikumalt muuta.

Kavandatavad muudatused tugevdavad taasühiskonnastamist toetavate tegevuste kvaliteeti

ja mõju, vähendavad halduskoormust ja menetlustöö osakaalu ning toetavad eesmärgipõhist

vanglajuhtimist, vanglakomisjoni ja vangla direktori vahelist koostööd ja vanglasüsteemi

arengut ning kinnipeetavate taasühiskonnastamist.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna

nõunik Greete Jalast ([email protected]; 5884 3617). Määruse eelnõu ja seletuskirja

on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome

korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

1.3. Märkused

Määrusega muudetakse justiitsministri 29. novembri 2000. a määruse nr 57 „Vanglakomisjoni

põhimäärus“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 21.03.2025, 35.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu

õiguse rakendamisega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 kavandatakse ümber sõnastada kehtiva määruse § 1. Muudatuse käigus

täiendatakse paragrahvi pealkirja ja teksti.

2

Paragrahvi pealkirja muudetakse lõigu sisus tehtavate muudatuste tõttu. Lisaks

põhiülesandele reguleerib see säte ka vanglakomisjoni eesmärki, kuna vanglakomisjoni

põhiülesanne on seotud eesmärgi täitmisega.

Paragrahviga sätestatakse vanglakomisjoni tegevuse eesmärk ja põhiülesanne.

Vanglakomisjoni roll ja ülesanded on ajas muutunud. Määruse muudatusega rakendatakse uut

praktikat, mille tulemusel ei korralda vanglakomisjoni liikmed enam koos vangla juhtkonnaga

vangla tööd. Seda seetõttu, et komisjoni liikmetel puuduvad põhjalikud valdkondlikud

teadmised, kuidas vangla tööd sisuliselt korraldada. Vanglakomisjoni eesmärk on teostada

üldsuse kontrolli vangla üle ehk tuua vanglasüsteemi ühiskondlikku vaadet ning teha kindlaks

võimalused, kuidas muuta vangla keskkond ettenähtud reegleid arvestades tavaeluga

sarnasemaks. Seetõttu on tõhusam, kui vanglakomisjon saab edaspidi nõustada ja toetada

vangla direktorit vangistuse täideviimise ja kinnipeetavate taasühiskonnastamise protsessis,

esitades kirjalikult või elektrooniliselt ettepanekuid ja soovitusi. Seesugune lähenemisviis

toetab vanglate direktoreid otsuste tegemisel rohkem ning pakub esilekerkinud probleemidele

komisjonipoolse üldsuse vaatenurgast lähtuva lahenduse, mida vanglate direktorid saavad

soovi ja võimaluse korral vangla tööprotsesside korraldamisel rakendada.

Eelnõu punktiga 2 kavandatakse kehtetuks tunnistada määruse § 2, kuna see dubleerib

vangistusseaduse § 108 lõiget 1. Seega ei ole vajadust seda määruses uuesti korrata.

Eelnõu punktiga 3 kavandatakse kehtetuks tunnistada määruse 11. peatükk, kaotades ära

vanglakomisjoni moodustamise kogu. Eraldi kogu kokkukutsumine on ajakulukas ja

ressursimahukas ning tekitab ametnikele lisakoormust ning see ei ole vajalik, kui olemasolev

ametkond suudab ise vanglakomisjoni liikmete valimised korraldada. Vanglakomisjoni liikmete

leidmise protsessi reguleerib edaspidi eelnõukohase määruse 2. peatükk.

Eelnõu punktiga 4 on kavas muuta kehtiva määruse § 3 lõikeid 1 ja 2.

Lõike 1 sõnastust muudetakse ning edaspidi võib vanglakomisjoni kuuluda viis kuni kümme

liiget. Liikmete maksimaalne arv piiritletakse, et tagada tõhus otsustusprotsess.

Komisjoniliikmete liiga väike arv takistab komisjonil erinevate seisukohtade põhjal otsuseid

langetada ning komisjoniliikmete liiga suur arv aeglustab komisjoni tööd ja otsuste tegemist.

Muudetava määrusega sätestatav komisjoniliikmete arv tagab komisjoni otsustes piisaval

määral eri vaatenurki ning võimaldab komisjonil seeläbi tasakaalustatumaid ja kvaliteetsemaid

ettepanekuid teha. Eri tausta ja spetsialiteediga liikmed saavad esitada vanglasüsteemi

probleemidele väärtuslikke ettepanekuid ja lahendusi.

Lõike 2 sõnastust muudetakse, jättes välja lauseosa, mis seob piirkondliku vanglakomisjoni

kohaliku omavalitsuse volikogu ja selle liikmega. Sätet täiendatakse, lisades, et võimaluse

korral nimetatakse vanglakomisjoni koosseisu ka üks lastekaitse spetsialist. Lastekaitsealaste

teadmiste ja kogemustega spetsialist saab vanglakomisjoni liikmena kaasa rääkida laste õigusi

silmas pidades ning tagada, et alaealiste ja noorte kinnipeetavate vajadusi vanglas

arvestatakse ja kaitstakse. Lõiget 2 täiendatakse ka lausega, mis selgitab, et komisjoni

koosseisu liikmete valimisel arvestatakse võimaluse korral soolist tasakaalu. Seda juhul, kui

kandideerinud isikute valik seda võimaldab.

Eelnõu punktiga 5 kavandatakse kehtetuks tunnistada kehtiva määruse § 3 lõige 3.

3

Lõige 3 tunnistatakse kehtetuks ning selles sätestatud põhimõttega täiendatakse sama

paragrahvi lõiget 2, milles sätestatakse, et komisjoni koosseisu liikmete valimisel arvestatakse

võimaluse korral soolist tasakaalu.

Eelnõu punktiga 6 kavandatakse täiendada määrust paragrahviga 31, mis sätestab

vanglakomisjoni liikmete valimise.

Paragrahvi kohaselt peab vanglateenistus korraldama vanglakomisjoni liikme leidmiseks

avaliku konkursi. Vanglakomisjoni liikmeks kandideeriv isik peab vastama vangistusseaduse

§-s 1081 nimetatud nõuetele. Seega on avaliku konkursi eelis see, et kõigil kvalifitseeritud

kandidaatidel on võrdsed võimalused kandideerida. Samuti on avaliku konkursi kaudu võimalik

leida kandidaate, kellel on erinevad oskused ja kogemused, mis rikastavad vanglakomisjoni

tööd.

Eelnõu punktiga 7 kavandatakse ümber sõnastada kehtiva määruse § 4 lõige 1. Esmalt

ajakohastatakse määrust, andes võimaluse esitada vanglakomisjoni liikme taotlus edaspidi

kirjalikult või elektrooniliselt. Samuti täiendatakse sätet, andes isikut esindavale

organisatsioonile võimaluse esitada asjaomase isiku eest vanglakomisjoni liikmeks

nimetamise taotlus.

Eelnõu punktiga 8 kavandatakse lisada kehtiva määruse §-i 4 lõige 3.

Lõike 3 kohaselt avalikustatakse vanglakomisjoni liikmete nimed vanglateenistuse veebilehel

ning vanglateenistus teeb vanglakomisjoni liikmete nimed kinnipeetavatele teatavaks ja

selgitab neile nende õigust pöörduda avaldusega vanglakomisjoni poole. Vanglakomisjoni

liikmete nimed tehakse kinnipeetavatele teatavaks niipea kui võimalik.

Eelnõu punktidega 9 ja 10 kavandatakse muuta kehtiva määruse § 6. Paragrahvi 6 lõiget 1

muudetakse ning lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. Muudatuse kohaselt nimetatakse

vanglakomisjoni koosseis ametisse neljaks aastaks, st et vanglakomisjoni liikmete ametisoleku

aeg ei sõltu enam kohaliku omavalitsuse volikogu ametisoleku ajast.

Lõiget 1 täiendatakse ka kehtiva määruse lõike 3 lausega, millega piiritletakse vanglakomisjoni

liikme järjestikune ametiaeg, st lõige 3 loetakse lõike 1 teiseks lauseks ja lõige 3 ise

tunnistatakse kehtetuks. Sätte kohaselt võib isiku nimetada vanglakomisjoni liikmeks kaheks

järjestikuseks tegevusajaks. Selline tegevusaja piirang aitab tuua vanglakomisjoni töösse uusi

vaatenurki ja kogemusi ning tõhustab seeläbi komisjoni tööd.

Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna vanglakomisjoni liikme volitused on edaspidi seotud

liikme endaga, mitte kogu komisjoni ametisoleku ajaga. Praktikas on olnud juhuseid, kus

liikmed ametisoleku aja jooksul vahetuvad ning sellisel juhul saab uus asendusliige ametis olla

vaid lühikese aja, mitte kogu ühele liikmele ette nähtud ametiaja. See seab uue liikme teiste

liikmete suhtes ebavõrdsesse olukorda.

Eelnõu punktiga 11 kavandatakse asendada kehtiva määruse § 7 lõike 1 sissejuhatavas

lauseosas ja lõikes 2 sõna „justiitsminister“ sõnadega „justiits- ja digiminister“. Muudatus on

seotud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadusega (eelnõu nr 505 SE1), millega muudeti Justiitsministeerium Justiits- ja

1 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 505 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/70fd3a41-edf8-45c4-a6f9-629223a43198/vabariigi-valitsuse-seaduse- muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/

4

Digiministeeriumiks, et viia efektiivsemalt ellu digireform ja laiendada senise

Justiitsministeeriumi vastutusala.

Eelnõu punktiga 12 kavandatakse asendada kehtiva määruse § 7 lõike 1 punktis 4 kasutatud

sõna „vanglakomisjoni“ sõnaga „vanglateenistuse“. Muudatusega laiendatakse võimalust

arvata vanglakomisjoni liige vanglakomisjoni koosseisust välja enne komisjoniliikme volituste

tähtaja lõppemist, kui tema tegevus kahjustab vanglateenistuse mainet. Kuivõrd

vanglakomisjon aitab teostada üldsuse kontrolli vangla töö üle, siis ei sobi komisjoni liikmele

käitumine, mis kahjustab vanglateenistuse mainet üldsuse seas.

Eelnõu punktiga 13 kavandatakse lisada kehtiva määruse § 7 lõikesse 1 punkt 41, millega

täiendatakse vanglakomisjoni liikme komisjonist väljaarvamise aluseid. Edaspidi on võimalik

komisjoni liige enne tema volituste tähtaja lõppemist vanglakomisjonist välja arvata, kui tal

tekib komisjoni liikmeks olemise ja muu tegevusala vahel huvide konflikt, mis võib avaldada

mõju emmale-kummale valdkonnale. Huvide konflikt võib väljenduda mitmeti. Huvide konflikt

esineb näiteks juhul, kui komisjoni liige on kinnipidamisasutuses viibiva isikuga seotud või

temaga isiklikes suhetes, või juhul, kui vanglakomisjoni liikme erialane tegevus hõlmab

kinnipeetava esindamist (näiteks on komisjoni liige advokaat ja ta esindab kinnipeetavat

kohtus). Samuti võib huvide konflikt esineda juhul, kui komisjoni liige on asumas

vangistamisega seotud ametikohale, näiteks nimetatakse komisjoni liige kohtunikuks või ta

asub ametisse prokurörina.

Eelnõu punktiga 14 kavandatakse kehtetuks tunnistada kehtiva määruse § 8, kuna sätte sisu

on kavas üle viia määrusesse lisatavasse § 4 lõikesse 3 (vt selgitust määruse eelnõu punkti 8

kohta).

Eelnõu punktiga 15 kavandatakse ümber sõnastada kehtiva määruse § 9.

Lõike 1 muudatuse kohaselt toetab vanglakomisjon vangla direktorit vanglale seatud

eesmärkidest tulenevate muudatuste planeerimisel ja elluviimisel. Muudatuse tulemusel on

vanglakomisjonide liikmetel võimalik olla rohkem kaasatud otsustusprotsessidesse, esitades

soovitusi ja ettepanekuid vanglate direktoritele ning tuues seejuures direktorite

otsustusprotsessidesse ühiskonna arvamust ja vaadet.

Kehtiva määruse lõige 3 loetakse lõikeks 2 ning lõige 2 loetakse lõikeks 3. Muudatus tagab

teksti loogilisema ülesehituse, kuivõrd vanglakomisjon analüüsib kõigepealt kinnipeetava

pöördumist ning alles seejärel esitab vanglale ettepanekuid ja soovitusi.

Seega loetakse kehtiva määruse kõnealuse paragrahvi lõige 3 eelnõukohaseks määruse

lõikeks 2 ning muudetakse selle sõnastust, mille kohaselt võivad kinnipeetavad

vanglakomisjoni poole pöörduda nii suuliselt kui ka kirjalikult ning vanglakomisjon on

kohustatud need pöördumised vastu võtma ning oma pädevuse piires neile vastama.

Kehtiva määruse kõnealuse paragrahvi lõige 2 loetakse eelnõukohaseks määruse lõikeks 3

ning muudatuse tulemusena esitab vanglakomisjon vangla direktorile kirjalikult või

elektrooniliselt oma ettepanekud ja soovitused kinnipeetavate vangistuse täideviimist ja

taasühiskonnastamist toetavate tegevuste kvaliteedi ja mõju kohta.

Eelnõu punktiga 16 kavandatakse ümber sõnastada kehtiva määruse § 10, mis sätestab

vanglakomisjoni õigused.

5

Muudatuse tulemusel on vanglakomisjoni liikmetel õigus oma ülesannete täitmiseks viibida

vangla ruumides ja territooriumil igal ajal ning suhelda oma ülesannete täitmiseks vajalikul

määral nii kinnipeetavate kui ka vanglateenistujatega. Samuti on vanglakomisjoni liikmel õigus

kinnipeetavaga kohtuda ka komisjoni istungitel ja vanglas käikudel. Kinnipeetavaga

kohtumisele on vanglakomisjoni liikmel võimalik soovi korral ning kui asjaolud seda

võimaldavad, kaasata julgeoleku tagamiseks valvur.

Kuivõrd vanglakomisjonide liikmete ülesanne on toetada vanglate direktoreid vanglatele

seatud eesmärkidest tulenevate muudatuste planeerimisel ja elluviimisel ning lahendada

kinnipeetavate suulisi ja kirjalikke avaldusi, siis on vanglakomisjoni liikmetel õigus viibida

vangla ruumides, kus nad saavad täita oma ülesandeid. Näiteks on vanglakomisjoni liikmetel

tööülesannetest lähtudes õigus viibida ruumides, kus kinnipeetavad töötavad või õpivad ning

ka ruumides, kus kinnipeetavad elavad. Vanglakomisjoni liikmetel tuleb vangla ruumidesse

sisenemisel alati järgida vanglas kehtivat korda.

Lisaks eeltoodule on vanglakomisjonide liikmetel õigus saada vanglate direktoritelt oma

ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja andmeid, välja arvatud eriliiki isikuandmeid ning

andmeid, mis sisaldavad riigisaladust. Eriliiki isikuandmeteks peetakse käesoleva sätte

tähenduses kinnipeetava isikuandmeid, millest ilmneb isiku suhtes toimetatava

süüteomenetluse teave, isiku terviseandmeid ja psühholoogilise seisundi andmeid ning teisi

eriliiki isikuandmeid. Seda seetõttu, et alates 1. juulist 2024. a. osutab vanglas

tervishoiuteenust vanglaväline tervishoiuteenuse osutaja ning vangla ei paku enam

kinnipeetavatele tervishoiuteenust. Seega ei ole vanglal kinnipeetavate tervist puudutavaid

andmeid. Soovi korral saab kinnipeetav ise oma eriliigilisi isikuandmeid vanglakomisjonile

esitatud pöördumises avaldada.

Ühtlasi jäetakse sättesse alles vanglakomisjoni õigus kutsuda vangla direktori nõusolekul

vanglateenistuja osalema vanglakomisjoni istungil ning vajaduse korral tegema enda tööst

komisjonile ettekande. Muudatustega ajakohastatakse sätet, lähtudes kehtivast määrusest.

Muudatuse tulemusel paraneb koostöö vanglakomisjoni ja vangla vahel ning vanglakomisjonil

on endiselt võimalik saada vanglalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku infot.

Eelnõu punktiga 17 kavandatakse kehtetuks tunnistada kehtiva määruse § 11. Eelnõukohase

määruse jõustudes ei pea vanglakomisjon eraldi volitama komisjoni liikmeid, kes võivad

määruse § 10 alusel oma õiguseid teostada. Kõik komisjoni liikmed võivad oma õiguseid

määruses sätestatu piires teostada. Samuti on vanglakomisjonil võimalik eelnõu punkti 20

kohaselt sätestada komisjonisisene töökord, millega saab reguleerida vanglakomisjoni

liikmete tööjaotust ja vastutusalasid.

Eelnõukohase punktiga 18 kavandatakse kehtetuks tunnistada kehtiva määruse 4. peatükk,

mis sätestab vanglakomisjoni esimehe ja aseesimehe valimise, esimehe ülesanded ja

teavitamise ning esimeeste nõupidamise. Kehtiva määruse kohaselt teavitas vangla direktor

vanglakomisjoni esimeest viivitamata surmajuhtumist vanglas, põgenemiskatsest ja muust

vanglas aset leidnud juhtumist, mis võib pälvida avalikkuse erilist tähelepanu. Kavandatava

määruse § 9 sätestab vanglakomisjoni ülesande toetada vangla direktorit ning § 10 sätestab

vanglakomisjoni liikmete õigused. Kui vanglate direktorid soovivad kaasata vanglakomisjonide

liikmeid näiteks surmajuhtumi või põgenemiskatse uurimisse/arutellu, on vanglate direktoritel

õigus seda teha edaspidi laiemalt ning kõiki komisjoniliikmeid võrdselt sellest teavitada. Lisaks

on komisjoni liikmetel kavandatava määruse §-st 10 tulenevalt õigus enda ülesannete

täitmiseks vajalikke andmeid saada.

6

Eelnõu punktiga 19 kavandatakse muuta kehtiva määruse 5. peatüki pealkirja tulenevalt sätte

sisu muutmisest.

Eelnõu punktiga 20 kavandatakse ümber sõnastada kehtiva määruse § 16.

Esmalt liigendatakse paragrahv lõigeteks ning kehtivat lõiku muudetakse, kuna vanglate üle

teostavad kontrolli teised asutused ja organisatsioonid. Teenistuslikku järelevalvet vanglate üle

teostab Justiits- ja Digiministeerium ning samuti külastab õiguskantsler korrapäraselt aasta

jooksul vanglat/avavanglat, mille järel koostatakse põhjalik kontrollkäigu kokkuvõte, mis

edastatakse analüüsimiseks konkreetsele vanglale ning Justiits- ja Digiministeeriumile.

Vanglatele teevad inimõiguste tagamise vallas ettepanekuid ka erinevad rahvusvahelised

kontrollorganid. Vanglakomisjoni liikmetel on endiselt võimalik teha vangla territooriumil

kontrollvaatlusi ning suhelda ametnike ja kinnipeetavatega. Samuti on kinnipeetavatel endiselt

võimalik abi saamiseks vanglakomisjoni poole pöörduda. Pöördumiste lahendamise ja

vanglaskäikude ajal saab vanglakomisjon oma küsimused ja tähelepanekud üles märkida ning

neid istungil komisjoni liikmetega arutada. Ühtlasi teeb vanglakomisjon vangla direktorile

ettepanekuid üleskerkinud küsimuste ja probleemide lahendamiseks.

Kõnealust paragrahvi täiendatakse ka lõikega 2, mis tuleneb sellest, et vanglakomisjonid

hakkavad edaspidi oma töös vanglate direktoreid rohkem toetama ning rohkem lahendustele

orienteeritud olema. Praktika on näidanud, et vangla tööd puudutavad kitsaskohad on nii

vanglale kui ka komisjonile teada, kuid innovatiivseid lahendusi napib. Seega on

vanglakomisjon oma töös edaspidi orienteeritud just nimelt lahenduste väljatöötamisele.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 3, millega kehtestatakse vanglakomisjoni liikmetele kohustus

koostada komisjonisisest töökorda reguleeriv dokument. Komisjonisisest töökorda reguleeriva

dokumendi koostamine võimaldab vanglakomisjoni liikmetel määrata kindlaks liikmetevaheline

tööjaotus (sh võimalus valida komisjoni esimees), reguleerida tööprotsesse ja vastutusalasid,

tööajakorraldust ja kehtestada muid reegleid, mis aitavad tõhusamalt korraldada

vanglakomisjoni liikmete tööd.

Eelnõu punktiga 21 kavandatakse kehtetuks tunnistada kehtiva määruse paragrahvid 17 kuni

19. Paragrahvide 17 ja 18 sisu viiakse osalt üle eelnõukohase määruse §-i 16 ning osalt

tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd eelnõukohase määrusega sätestatakse vanglakomisjoni

liikmete kohustus kehtestada eraldi komisjonisisene töökord, millega täpsustatakse tööjaotust,

töökorraldust ja tööülesannete sisu. Paragrahv 19 tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd

vanglakomisjoni liikmed ei võta enam vastu otsuseid, milles nad esitavad vangla direktorile

soovitusi, ega edasta proteste vangla direktori tegevuse peale. Vanglakomisjon on edaspidi

vangla direktorit toetav komisjon.

Eelnõu punktiga 22 on kavas asendada kehtiva määruse § 20 lõikes 3 kasutatud sõna

„justiitsministrile“ sõnaga „vanglateenistusele“. Kuivõrd määruse muutmise tulemusena annab

vanglakomisjon edaspidi regulaarselt aru vanglateenistusele, siis on edaspidi

vanglateenistusel samamoodi õigus vanglakomisjonilt tema tegevuse kohta aru pärida.

Eelnõu punktiga 23 kavandatakse kehtetuks tunnistada kehtiva määruse § 20 lõige 4.

Lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna määruse muutmise eesmärk on tõhustada koostööd

vangla direktori ja vanglakomisjoni vahel ning muuta vanglakomisjoni roll vangla direktorit

toetavamaks, ei ole vanglakomisjonil edaspidi vaja omal algatusel justiitsministrile

vanglakomisjoni tegevusest ja vangla tööst aru anda. Vanglakomisjonid suhtlevad pidevalt

7

vanglateenistuse, sealhulgas vanglate direktoritega ning komisjoni liikmetel on võimalus

soovitusi ja ettepanekuid esitades vanglate direktoritega otse ja pidevalt suhelda.

Eelnõu punktiga 24 kavandatakse kehtetuks tunnistada kehtiva määruse § 21. See muudatus

on tingitud vanglakomisjoni põhiülesande muutumisest, millest tulenevalt on vanglakomisjoni

liikmete roll tuua vanglasüsteemi ühiskondlikku vaadet ning nõustada ja toetada vangla

direktorit vangistuse täideviimise ja kinnipeetavate taasühiskonnastamise protsessis, tehes

talle ettepanekuid ja andes soovitusi. See tähendab, et kaob ära Justiits- ja Digiministeeriumi

poolne vanglakomisjoni metoodilise juhendamise vajadus, kuna vanglakomisjoni liikmed on

sõltumatud ning toetavad ja nõustavad vangla direktorit oma teadmiste põhjal ning saavad

vajamineva info määruse §-s 10 sätestatu ulatuses vangla direktorilt.

Eelnõu punktiga 25 kavandatakse muuta kehtiva määruse § 22 lõike 2 sõnastust nii, et

vanglateenistus katab lisaks varem kokkulepitud kulud, mis on seotud vanglakomisjoni

tegevusega. Kulud kaetakse vangla eelarvest sel hetkel olemasolevate eelarveliste võimaluste

piires.

Eelnõu punktiga 26 on kavas asendada kehtiva määruse § 22 lõikes 3 kasutatud sõnad „üks

kord poolaastas“ sõnadega „ühe kuu jooksul“. Muudatus aitab vanglate eelarvet efektiivsemalt

juhtida ning muudab eelarve planeerimise tõhusamaks ja kiiremaks. Kulude hüvitamise

protsess muutub mugavamaks ka vanglakomisjoni liikmetele endile, kes ei pea enam pool

aastat kulude hüvitamist ootama.

Eelnõu punktiga 27 täiendatakse määrust §-iga 231, millega sätestatakse vanglakomisjoni

liikmete volituste pikenemine. Paragrahvi kohaselt pikenevad käesoleva määruse § 31

jõustumise ajal tegutsevate vanglakomisjoni liikmete volitused kuni vanglakomisjoni uue

koosseisu nimetamiseni.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei puuduta Euroopa Liidu õigust.

4. Määruse mõjud

Kavandatav muudatus

Määruse muutmisega ajakohastatakse vanglakomisjoni rolli, pakkudes komisjonile rohkem

võimalusi toetada vangla direktorit tema töös. Vanglakomisjon saab muudatuse järel nõustada

ja toetada vangla direktorit vangistuse täideviimise ja kinnipeetavate taasühiskonnastamise

protsessis, esitades talle ettepanekuid ja soovitusi.

Sihtrühm

Muudatuste sihtgrupp on vanglakomisjoni liikmed. Vanglakomisjoni liikmeid on kokku 21

(Tallinna vanglakomisjonis on 7 liiget, Tartu vanglakomisjonis on 8 liiget ja Viru

vanglakomisjonis on 6 liiget).

Kaasnev mõju

Määruse muudatus ei too kaasa negatiivset mõju. Muudatuse eesmärk on valdkonda

ajakohastada ning võimaldada suuremat paindlikkust. Vanglakomisjoni rolli toetavamaks

muutmine pakub vanglate direktoritele rohkem tuge ja annab esilekerkinud probleemile

komisjonipoolse üldsuse seisukohast lähtuva lahenduse, mida vanglate direktorid saavad

8

soovi ja võimaluse korral vangla tööprotsesside korraldamisel rakendada. Vanglakomisjoni

tegevuses ei tehta erandit seoses Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuse

täideviimise kokkuleppega, mille alusel on võimalik Tartu Vanglat kasutada Rootsis määratud

karistuste täideviimiseks.2

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa lisatulusid ega -kulusid. Kõik kulud kaetakse vanglate

eelarvest ning sellega on tööde planeerimisel arvestatud.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu ei esitatud EISi kaudu kooskõlastamiseks, kuna eelnõu ei mõjuta teisi ministeeriume,

mistõttu ei ole vaja muudatusi teiste ministeeriumidega kooskõlastada. Vanglad ja

vanglakomisjonide liikmed on muudatustest teadlikud.

Rait Kuuse

asekantsler

2 Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine: Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine–Riigi Teataja