Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 30.09.2025
[email protected]
[email protected] Meie 13.10.2025 nr 4/178





Arvamuse avaldamine turismitegevuskava 2026–2029 eelnõu kohta

Lugupeetud Erkki Keldo!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust turismitegevuskava 2026–2029 eelnõu kohta. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud eelnõu kohta.

1. Tegevused aastate lõikes
Eelnõus on kirjas turismi tegevused aastateks 2026-2029, kuid puudu on teave selle kohta, millistel aastatel milliseid tegevusi tehakse. Näiteks on ühe tegevusena eelnõus (lk 13) kirjas, et teeme ettevalmistusi rahvusvaheliste ja siseriiklike reisi- ja kruiisilaeva- ning rongiühenduste arendamiseks. Väljundmõõdikuks on see, et aastaks 2029 on teostatud vähemalt ühe uue liini teostatavus- ja tasuvusuuring. Samas jääb ebaselgeks, millal seda tegevust tehakse. Kas selle tegevusega tegeletakse pidevalt aastatel 2026-2029 või on see tegevus plaanis ära teha 2028. aastal või hoopis aastate 2026-2027 jooksul?
Kaubanduskoja hinnangul tuleb eelnõus tegevused välja tuua aastate lõikes. Võimalik, et mingid tegevused kestavad pidevalt ehk aastate 2026-2029 jooksul, kuid ilmselt osad tegevused kestavad ka lühemat aega. Tegevuste välja toomine aastate lõikes võimaldab paremini aru saada, milliseid tegevusi plaanitakse igal aastal ellu viia ning hiljem hinnata, kas soovitud tegevused said ellu viidud või mitte. Juhime tähelepanu, et sarnast lahendust kasutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium näiteks majanduskasvu tegevuskava kui ka tööstuspoliitika tegevuskava osas, kus tegevused tuuakse välja iga aasta kohta.
Kaubanduskoja ettepanek:
Tuua planeeritavad tegevused välja aastate lõikes.

2. Väljundmõõdikud
Eelnõus on iga tegevuse osas välja toodud väljundmõõdik. Peame seda positiivseks. Osade mõõdikute osas on kirjas ka võrdlus praeguse olukorraga. Näiteks üheks mõõdikuks on see, et majutuses ja toitlustuses makstav keskmine brutokuupalk võrreldes Eesti keskmise palgaga kasvab 2023. aasta 64%-lt 67%-ni 2029. aastal (eelnõu lk 20). Samas osade väljundmõõdikute osas puudub hetkeolukorra kirjeldus. Seetõttu on raskem hinnata, kas mõõdik on realistlik ning kas planeeritud tegevus on piisav selleks, et soovitud tulemus saavutada.
Mõned näited väljundmõõdikutest, mille osas puudub teave hetkeolukorra kohta:
• Rahvusvahelise Kongresside ja Konverentside Assotsiatsiooni ICCA edetabelis on Eesti 42. kohal (eelnõu lk 7).
• Väliskülastajate soovitusindeks on 73. Ööbimiste osakaal kevad-, sügis- ja talvekuudel on kasvanud 65%ni (eelnõu lk 7).
• Äriturismi osakaal 24,5% (eelnõu lk 8).
• Aastatel 2026-2028 toetatakse vähemalt 10 rahvusvahelist konverentsi aastas (eelnõu lk 9).
• 65% väliskülastajatest hindab ühistranspordiühendusi Eestis heaks või pigem heaks (eelnõu lk 13).
• Väliskülastajate rahulolu turismiteenustega Eestis kasvab, 73 % välisturistidest soovitavad sõpradel külastada Eestit (eelnõu lk 17).
Kaubanduskoja ettepanek:
Tuua iga väljundmõõdiku osas välja hetkeseis.

3. 2029. aasta soovitud tulemused
Eelnõus (lk 4) on toodud välja viis tegevussuunda ja iga tegevussuuna soovitud tulemused aastaks 2029. Näiteks on 2029. aasta soovitud tulemusena kirjas, et turismiteenuste eksport on kasvanud 2,7 miljardi euroni ning äriturismi osakaal suurenenud 24,5 protsendini.
Soovitud tulemuste juures võiks olla ka hetkeseis. Praegu ei selgu tabelist, kui suur oli turismiteenuste eksport 2024. või 2023. aastal või kui suur on viimastel andmetel äriturismi osakaal. Kuna tabelist puudub hetkeseis, siis on keeruline hinnata, kas ja kui ambitsioonikad on 2029. aasta soovitud tulemused.
Kaubanduskoja ettepanek:
Tuua eelnõus välja iga tegevussuuna hetkeseis.

4. Vastutajad
Eelnõus on iga tegevuse juures välja toodud vastutaja või vastutajad. Enamiku tegevuste juures on üks vastutaja, kuid samas leidub ka tegevusi, kus vastutajaid on kaks või rohkem.
Kaubanduskoja hinnangul võiks iga tegevuse juures olla üks peavastutaja ning kui on ka teisi vastutajaid, siis nemad tuleks välja tuua kaasvastutajate all. Selline lähenemine tagab selguse, kellel lasub põhiline vastutus konkreetse tegevuse elluviimisel. Kui ühe tegevuse osas on mitu vastutajat, siis see hajutab vastutust.
Kaubanduskoja ettepanek:
Tuua iga tegevuse osas välja üks peavastutaja ning kui on ka teisi vastutajaid, siis tuua need välja kaasvastutajate all.

5. Rahastus
Eelnõus ei ole väga palju kirjas selle kohta, kui palju plaanib avalik sektor eraldada aastatel 2026-2029 raha eelnõus toodud tegevuste elluviimiseks. Mõne üksiku tegevuse osas on see välja toodud, kuid enamike tegevuste osas mitte. Samuti puudub summeeritud number aastate 2026-2029 kohta.
Kaubanduskoda palub kaaluda ettepanekut tuua tegevuskavas konkreetsemalt välja, kui suure summa ulatuses planeerivad erinevad vastutajad eraldada raha tegevuskavas olevate tegevuste ellu viimiseks. Mõistame, et iga tegevuse kohta on keeruline konkreetset summat välja tuua, aga siis võiks prognoositavad kulud välja tuua kasvõi üldistatumal kujul.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume võimaluse korral eelnõus täpsemalt välja tuua, kui palju rahalisi vahendeid plaanitakse avaliku sektori poolt eraldada eelnõus nimetatud tegevuste elluviimiseks.

6. Konverentsikeskus
Eelnõus (lk 7) on ühe tegevusena toodud välja rahvusvahelisele nõudlusele vastava multifunktsionaalse suurürituste hoone rajamist, mis sobib muu hulgas ka rahvusvahelisel tasandil konverentside korraldamiseks. Peame sellist tegevust vajalikuks.
Samas oleme saanud turismisektorilt tagasisidet, et eelnõus peaks ühe tegevusena olema kirjas ka konverentsikeskuse rajamine. Multifunktsionaalsed hooned ei sobi üldreeglina rahvusvaheliste konverentside korraldamiseks, sest ei suuda pakkuda sobivat ruumipaigutust. Seega leiab turismisektor, et konverentsikeskuse rajamine on hädavajalik, et Eesti oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline suurte konverentside Eestisse meelitamisel. Lisaks konverentsiturismi edendamisele aitaks sellise hoone rajamine kaasa ka teiste eelnõus nimetatud eesmärkide täitmisele.
Kaubanduskoja ettepanek:
Täiendada eelnõus olevat tegevuste nimekirja konverentsikeskuse rajamisega.

Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor








Marko Udras
[email protected]


Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 30.09.2025
[email protected]
[email protected] Meie 13.10.2025 nr 4/178





Arvamuse avaldamine turismitegevuskava 2026–2029 eelnõu kohta

Lugupeetud Erkki Keldo!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust turismitegevuskava 2026–2029 eelnõu kohta. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud eelnõu kohta.

1. Tegevused aastate lõikes
Eelnõus on kirjas turismi tegevused aastateks 2026-2029, kuid puudu on teave selle kohta, millistel aastatel milliseid tegevusi tehakse. Näiteks on ühe tegevusena eelnõus (lk 13) kirjas, et teeme ettevalmistusi rahvusvaheliste ja siseriiklike reisi- ja kruiisilaeva- ning rongiühenduste arendamiseks. Väljundmõõdikuks on see, et aastaks 2029 on teostatud vähemalt ühe uue liini teostatavus- ja tasuvusuuring. Samas jääb ebaselgeks, millal seda tegevust tehakse. Kas selle tegevusega tegeletakse pidevalt aastatel 2026-2029 või on see tegevus plaanis ära teha 2028. aastal või hoopis aastate 2026-2027 jooksul?
Kaubanduskoja hinnangul tuleb eelnõus tegevused välja tuua aastate lõikes. Võimalik, et mingid tegevused kestavad pidevalt ehk aastate 2026-2029 jooksul, kuid ilmselt osad tegevused kestavad ka lühemat aega. Tegevuste välja toomine aastate lõikes võimaldab paremini aru saada, milliseid tegevusi plaanitakse igal aastal ellu viia ning hiljem hinnata, kas soovitud tegevused said ellu viidud või mitte. Juhime tähelepanu, et sarnast lahendust kasutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium näiteks majanduskasvu tegevuskava kui ka tööstuspoliitika tegevuskava osas, kus tegevused tuuakse välja iga aasta kohta.
Kaubanduskoja ettepanek:
Tuua planeeritavad tegevused välja aastate lõikes.

2. Väljundmõõdikud
Eelnõus on iga tegevuse osas välja toodud väljundmõõdik. Peame seda positiivseks. Osade mõõdikute osas on kirjas ka võrdlus praeguse olukorraga. Näiteks üheks mõõdikuks on see, et majutuses ja toitlustuses makstav keskmine brutokuupalk võrreldes Eesti keskmise palgaga kasvab 2023. aasta 64%-lt 67%-ni 2029. aastal (eelnõu lk 20). Samas osade väljundmõõdikute osas puudub hetkeolukorra kirjeldus. Seetõttu on raskem hinnata, kas mõõdik on realistlik ning kas planeeritud tegevus on piisav selleks, et soovitud tulemus saavutada.
Mõned näited väljundmõõdikutest, mille osas puudub teave hetkeolukorra kohta:
• Rahvusvahelise Kongresside ja Konverentside Assotsiatsiooni ICCA edetabelis on Eesti 42. kohal (eelnõu lk 7).
• Väliskülastajate soovitusindeks on 73. Ööbimiste osakaal kevad-, sügis- ja talvekuudel on kasvanud 65%ni (eelnõu lk 7).
• Äriturismi osakaal 24,5% (eelnõu lk 8).
• Aastatel 2026-2028 toetatakse vähemalt 10 rahvusvahelist konverentsi aastas (eelnõu lk 9).
• 65% väliskülastajatest hindab ühistranspordiühendusi Eestis heaks või pigem heaks (eelnõu lk 13).
• Väliskülastajate rahulolu turismiteenustega Eestis kasvab, 73 % välisturistidest soovitavad sõpradel külastada Eestit (eelnõu lk 17).
Kaubanduskoja ettepanek:
Tuua iga väljundmõõdiku osas välja hetkeseis.

3. 2029. aasta soovitud tulemused
Eelnõus (lk 4) on toodud välja viis tegevussuunda ja iga tegevussuuna soovitud tulemused aastaks 2029. Näiteks on 2029. aasta soovitud tulemusena kirjas, et turismiteenuste eksport on kasvanud 2,7 miljardi euroni ning äriturismi osakaal suurenenud 24,5 protsendini.
Soovitud tulemuste juures võiks olla ka hetkeseis. Praegu ei selgu tabelist, kui suur oli turismiteenuste eksport 2024. või 2023. aastal või kui suur on viimastel andmetel äriturismi osakaal. Kuna tabelist puudub hetkeseis, siis on keeruline hinnata, kas ja kui ambitsioonikad on 2029. aasta soovitud tulemused.
Kaubanduskoja ettepanek:
Tuua eelnõus välja iga tegevussuuna hetkeseis.

4. Vastutajad
Eelnõus on iga tegevuse juures välja toodud vastutaja või vastutajad. Enamiku tegevuste juures on üks vastutaja, kuid samas leidub ka tegevusi, kus vastutajaid on kaks või rohkem.
Kaubanduskoja hinnangul võiks iga tegevuse juures olla üks peavastutaja ning kui on ka teisi vastutajaid, siis nemad tuleks välja tuua kaasvastutajate all. Selline lähenemine tagab selguse, kellel lasub põhiline vastutus konkreetse tegevuse elluviimisel. Kui ühe tegevuse osas on mitu vastutajat, siis see hajutab vastutust.
Kaubanduskoja ettepanek:
Tuua iga tegevuse osas välja üks peavastutaja ning kui on ka teisi vastutajaid, siis tuua need välja kaasvastutajate all.

5. Rahastus
Eelnõus ei ole väga palju kirjas selle kohta, kui palju plaanib avalik sektor eraldada aastatel 2026-2029 raha eelnõus toodud tegevuste elluviimiseks. Mõne üksiku tegevuse osas on see välja toodud, kuid enamike tegevuste osas mitte. Samuti puudub summeeritud number aastate 2026-2029 kohta.
Kaubanduskoda palub kaaluda ettepanekut tuua tegevuskavas konkreetsemalt välja, kui suure summa ulatuses planeerivad erinevad vastutajad eraldada raha tegevuskavas olevate tegevuste ellu viimiseks. Mõistame, et iga tegevuse kohta on keeruline konkreetset summat välja tuua, aga siis võiks prognoositavad kulud välja tuua kasvõi üldistatumal kujul.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume võimaluse korral eelnõus täpsemalt välja tuua, kui palju rahalisi vahendeid plaanitakse avaliku sektori poolt eraldada eelnõus nimetatud tegevuste elluviimiseks.

6. Konverentsikeskus
Eelnõus (lk 7) on ühe tegevusena toodud välja rahvusvahelisele nõudlusele vastava multifunktsionaalse suurürituste hoone rajamist, mis sobib muu hulgas ka rahvusvahelisel tasandil konverentside korraldamiseks. Peame sellist tegevust vajalikuks.
Samas oleme saanud turismisektorilt tagasisidet, et eelnõus peaks ühe tegevusena olema kirjas ka konverentsikeskuse rajamine. Multifunktsionaalsed hooned ei sobi üldreeglina rahvusvaheliste konverentside korraldamiseks, sest ei suuda pakkuda sobivat ruumipaigutust. Seega leiab turismisektor, et konverentsikeskuse rajamine on hädavajalik, et Eesti oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline suurte konverentside Eestisse meelitamisel. Lisaks konverentsiturismi edendamisele aitaks sellise hoone rajamine kaasa ka teiste eelnõus nimetatud eesmärkide täitmisele.
Kaubanduskoja ettepanek:
Täiendada eelnõus olevat tegevuste nimekirja konverentsikeskuse rajamisega.

Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor








Marko Udras
[email protected]