Pöördumine


Eesti Lastearstide Seltsi pöördumine Sotsiaalministeeriumi poole.

Lugupeetud Karmen Joller,

Eesti lastearstid on tõsiselt mures laste arstiabi tuleviku pärast. Juba praegu ei saa lapsed kõikides Eesti piirkondades ühtemoodi abi ning vähene rahastus muudab olukorra veelgi keerulisemaks.
Ühiskond vananeb ja seetõttu on eriti tähtis keskenduda uuele põlvkonnale ja nende tervisele – meie lastele. Üha rohkem näeme vastuvõttudel krooniliste haigustega lapsi. Samuti kasvab vajadus vaimse tervise abi järele.

Laste tervis mõjutab otseselt kogu ühiskonda ja riigi arengut. Seepärast peame vajalikuks, et igale lapsele oleks tagatud kvaliteetne ja kättesaadav ravi. Visiiditasu või voodipäevatasu tõstmine lastele ei ole lahendus, sest see halvendab ravile pääsemist veelgi.
Soovime, et rahvaesindajad arvestaksid tervishoiu planeerimisel rohkem laste ja perede vajadustega ning leiaksid võimalused jätkusuutliku ja kvaliteetse pediaatrilise abi tagamiseks.

Toome välja kolm kõige olulisemat probleemide valdkonda, millega on vaja kiirelt tegeleda.
1. Rohkem ressursse pediaatriale
• Praegune rahastusmudel ei arvesta piisavalt laste erivajadustega. Vajame süsteemi, mis hindab ravi kvaliteeti ja tulemusi, mitte ainult teenuste hulka.
• Erilist tähelepanu vajavad krooniliste ja harvaesinevate haigustega lapsed. Selleks, et neid haiguseid paremini hallata, on vaja mitmeid erialasid kaasavat lähenemist ja koolitusi.
2. Pikemad vastuvõtud lastele
• Lastearstide töökoormus on ületamas kriitilist piiri. Praegune 15-minutiline vastuvõtuaeg ei võimalda arstile vajalikku aega, et süveneda patsiendi terviseprobleemi, ja kannatab abi kvaliteet. Soovime, et vastuvõtuaeg oleks vähemalt 30 minutit. Nii saab arst põhjalikumalt hinnata lapse tervist ja suhelda perega, see omakorda aitab paremini jätkata ravi ka kodus.
• Kasvavat nõudlust lastearstiabi järele peegeldab ka e-konsultatsioonide kasv, mis alates selle loomisest pediaatrias on kasvanud 16–25% aastas. Lastearstid vajavad rohkem aega, et e-konsultatsioonidesse süveneda ja nendele vastata.


3. Tänapäevane ravi kättesaadavaks kõigile lastele
Eesti lapsed väärivad samu ravivõimalusi, mis on olemas mujal Euroopas. Ka väiksemates piirkondades peab ravi olema kättesaadav. Selleks saab kasutada telemeditsiini või arstide rotatsioonipõhist süsteemi.

Kokkuvõte
Statistika näitab, et laste arv väheneb, kuid vajadus laste arstiabi järele kasvab. Uued ravimeetodid ja vaimse tervise probleemide sagenemine toovad kaasa suurema töökoormuse. Meie ühine eesmärk peab olema see, et igal Eesti lapsel oleks võimalik saada turvalist ja kvaliteetset arstiabi, olenemata elukohast või pere rahalisest olukorrast.

Eesti Lastearstide Selts ootab riigilt kiiret tegutsemist, et tänased probleemid ei süveneks. Oleme valmis tegema Sotsiaalministeeriumiga koostööd, et leida koos lahendused ja tagada laste arstiabi kättesaadavus ka tulevikus.

Lugupidamisega
Dr Chris Pruunsild
Eesti Lastearstide Seltsi president


Eesti Lastearstide Seltsi pöördumine Sotsiaalministeeriumi poole.

Lugupeetud Karmen Joller,

Eesti lastearstid on tõsiselt mures laste arstiabi tuleviku pärast. Juba praegu ei saa lapsed kõikides Eesti piirkondades ühtemoodi abi ning vähene rahastus muudab olukorra veelgi keerulisemaks.
Ühiskond vananeb ja seetõttu on eriti tähtis keskenduda uuele põlvkonnale ja nende tervisele – meie lastele. Üha rohkem näeme vastuvõttudel krooniliste haigustega lapsi. Samuti kasvab vajadus vaimse tervise abi järele.

Laste tervis mõjutab otseselt kogu ühiskonda ja riigi arengut. Seepärast peame vajalikuks, et igale lapsele oleks tagatud kvaliteetne ja kättesaadav ravi. Visiiditasu või voodipäevatasu tõstmine lastele ei ole lahendus, sest see halvendab ravile pääsemist veelgi.
Soovime, et rahvaesindajad arvestaksid tervishoiu planeerimisel rohkem laste ja perede vajadustega ning leiaksid võimalused jätkusuutliku ja kvaliteetse pediaatrilise abi tagamiseks.

Toome välja kolm kõige olulisemat probleemide valdkonda, millega on vaja kiirelt tegeleda.
1. Rohkem ressursse pediaatriale
• Praegune rahastusmudel ei arvesta piisavalt laste erivajadustega. Vajame süsteemi, mis hindab ravi kvaliteeti ja tulemusi, mitte ainult teenuste hulka.
• Erilist tähelepanu vajavad krooniliste ja harvaesinevate haigustega lapsed. Selleks, et neid haiguseid paremini hallata, on vaja mitmeid erialasid kaasavat lähenemist ja koolitusi.
2. Pikemad vastuvõtud lastele
• Lastearstide töökoormus on ületamas kriitilist piiri. Praegune 15-minutiline vastuvõtuaeg ei võimalda arstile vajalikku aega, et süveneda patsiendi terviseprobleemi, ja kannatab abi kvaliteet. Soovime, et vastuvõtuaeg oleks vähemalt 30 minutit. Nii saab arst põhjalikumalt hinnata lapse tervist ja suhelda perega, see omakorda aitab paremini jätkata ravi ka kodus.
• Kasvavat nõudlust lastearstiabi järele peegeldab ka e-konsultatsioonide kasv, mis alates selle loomisest pediaatrias on kasvanud 16–25% aastas. Lastearstid vajavad rohkem aega, et e-konsultatsioonidesse süveneda ja nendele vastata.


3. Tänapäevane ravi kättesaadavaks kõigile lastele
Eesti lapsed väärivad samu ravivõimalusi, mis on olemas mujal Euroopas. Ka väiksemates piirkondades peab ravi olema kättesaadav. Selleks saab kasutada telemeditsiini või arstide rotatsioonipõhist süsteemi.

Kokkuvõte
Statistika näitab, et laste arv väheneb, kuid vajadus laste arstiabi järele kasvab. Uued ravimeetodid ja vaimse tervise probleemide sagenemine toovad kaasa suurema töökoormuse. Meie ühine eesmärk peab olema see, et igal Eesti lapsel oleks võimalik saada turvalist ja kvaliteetset arstiabi, olenemata elukohast või pere rahalisest olukorrast.

Eesti Lastearstide Selts ootab riigilt kiiret tegutsemist, et tänased probleemid ei süveneks. Oleme valmis tegema Sotsiaalministeeriumiga koostööd, et leida koos lahendused ja tagada laste arstiabi kättesaadavus ka tulevikus.

Lugupidamisega
Dr Chris Pruunsild
Eesti Lastearstide Seltsi president