Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
Viit | 6-1/251790/2507400 |
Registreeritud | 13.10.2025 |
Sünkroonitud | 14.10.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle |
Sari | 6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll |
Toimik | 6-1/251790 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Vastutaja | Mariann Salomets (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Atria Eesti Aktsiaselts
Frank Kutter OÜ
Vasula Lihatööstus OÜ
Maag Food OÜ
Osaühing Mulgi Lihakarn
Osaühing Kõpsta Seafarm
Eesti Tõusigade Aretusühistu
Teie: 15.08.2025
Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 7.2-2/2447-1
Ühispöördumine seoses sigade Aafrika katkuga: rahastuse tagamine
Austatud koostööpartnerid
Täname Teid pöördumise eest, milles tunnete muret sigade Aafrika katku (edaspidi SAK), leviku
pärast Eesti seakasvatusettevõtetes. Olukord seakasvatussektoris on erakordselt halb, kuna
SAK on jõudnud juba 11 seakasvatusettevõttesse ja seetõttu on hukatud üle 55 000 kodusea,
ehk ca 20% kogu Eesti koduseapopulatsioonist. Tegemist on viimase 10 aasta kõige
ulatuslikuma puhangu ja majandusliku kahjuga selles sektoris. Nõustume, et SAK tõttu ei
kannata mitte ainult loomapidajad, vaid ka lihakäitlusettevõtted ning lõpuks ka tarbija, kelle
toidulauale ei pruugi jõuda enam Eesti päritolu sealiha.
Pöördumises toote välja, et hetkel on lihakäitlusettevõtete taudikahjude hüvitamine ebavõrdne
võrreldes loomapidajatega. Kui loomapidaja ettevõttes on kinnitatud SAK, siis tuleb pädeva
asutuse korralduse alusel hävitada lihakäitlusettevõttes kogu toodang, mis on olnud
kokkupuutes tabandunud farmist pärinenud toormega, kuid seda riik ei hüvita.
Veterinaarseaduse § 67 võimaldab loomapidajal taotleda taudikahjutoetust ja taudist tulenevad
kahjud kaetakse seaduses ettenähtud metoodika alusel. Taudikahju hüvitamine ei laiene aga
lihakäitlusettevõtetele. Veterinaarseaduse muutmine antud juhul ei ole abiks, sest
loomatauditõrjega tekitatud kahju hüvitamine lihakäitlusettevõtetele on riigiabi ja selle
andmine peab toimuma Euroopa Liidu õiguses ettenähtud korras. See, millist liiki kulusid võib
liikmesriik ettevõtjale hüvitada, määratletakse liidu riigiabi andmist reguleerivates
õigusaktides.
Riigiabi andmist reguleerub Euroopa Liidu toimimise leping, mille artiklid 107-109 käsitlevad
Euroopa Liidus kehtivaid riigiabi põhimõtteid. Nende artiklite kohaldamiseks on mh
kehtestatud komisjoni määrus (EL) 2022/2472, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamise kohta, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja
metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks1.
1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02022R2472-20231213
2 (6)
Komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti i kohaselt kohaldatakse
sama määruse artiklis 26 sätestatud loomataudist tuleneva kahju hüvitamise abi üksnes
põllumajandussektoris esmatootmisega tegelevate mikro-, väikese ja keskmise suurusega
ettevõtjate suhtes. Põllumajanduslik esmatootmine on aluslepingu I lisas loetletud põllundus-
ja loomakasvatussaaduste tootmine ilma kõnealuste toodete olemust muutva täiendava
töötlemiseta. Tööstustele kehtivad horisontaalsed riigiabi reeglid, kus ei ole aluseid taudide
põhjustatud kahjude korvamiseks. Seetõttu pidasime 2. oktoobril kohtumise Komisjoni
esindajatega, et arutada võimalust taotleda tööstustele eraldi riigiabi luba ning laiendada
erandkorras taudikahjude hüvitamist käsitleva sätte kohaldamist ka tööstustele. Komisjoni
hinnangul ei ole sellise erandi tegemine tõenäoline. Selgitati, et seda saaks kaaluda üksnes
äärmiselt erandlikel juhtudel, kuna põllumajandusliku riigiabi eeskirjad on suuremas osas
suunatud esmatootjate toetamisele ning taudikahjusid peetakse riigiabi kontekstis tööstuste
tavapäraseks äririskiks. Lõpliku selguse saamiseks esitame Euroopa Komisjonile riigiabi loa
eelteatise, milles selgitame Eesti olukorda täpsemalt.
Vastavalt kehtivatele riigiabi eeskirjadele on tööstuste kahjude hüvitamine võimalik üksnes
vähese tähtsusega abina ning kompenseerimiseks vajalikud vahendid tuleb leida riigi eelarvest.
Lihakäitlusettevõtetele SAKi puhangu tõttu hävitatud toodangu eest riiklikku kahjude
kompensatsiooni Eestis ei ole siiani makstud – loomapidajale on hüvitamine toimunud
veterinaarseaduse alusel ja on lähtuvalt riigiabi reeglitest ette nähtud üksnes loomapidajatele,
mitte teistele töötlejatele ega toidukäitlejatele.
Nagu eespool mainitud, arutas ReM teemat Euroopa Komisjoni vastavate ametnikega
02.10.2025 ja kohtumise käigus kinnitas Komisjon, et töötlejatele SAK-ist tingitud kahjude
kompenseerimiseks puudub alus nii komisjoni määruses (EL) 2022/2472 kui ka
põllumajandusliku riigiabi suunistes.
Selgitame siinkohal täpsemalt Teie pöördumise seletuskirjas esitatud väiteid:
Väide 1:
EL õigus toetab ettevõtjate võimalust saada hüvitist. Esiteks ei piira riigi korraldusega määratud
tauditõrjemeetmete tekitatud kahju hüvitamist EL riigiabi regulatsioon. Teiseks näeb EL õigus
ette ka võimaluse liikmesriigile taotleda liidult hüvitist oma ettevõtjatele makstud
kahjuhüvitiste kompenseerimiseks.
Euroopa Komisjoni määrus 2022/2472 reguleerib lubatud riigiabi põllumajandus- ja
metsandussektoris ja maapiirkondades. Vastavalt määruse artikli 26 lõike 1 järgi ei ole
loomataudide tõrje ja likvideerimise puhul kulude katmiseks antav abi keelatud riigiabi. Artikli
26 lõige 3 viitab loomataudidele, mille puhul abi andmine on lubatav, mille hulka kuulub ka
määruse 2016/429 artikli 5 lõikes 1 välja toodud SAK. Lisaks on artikli 26 lõikes 9 toodud, et
tõrje- ja likvideerimismeetmete korral on rahastamiskõlblikud kulud teiste hulgas loomade
tapmine või praakimine ja hävitamine ning nendega seotud saaduste hävitamine. Lisaks
eelnevale kahele rahastamiskõlblikule meetmele sisaldab määrus teisigi rahastamiskõlblikke
meetmeid. Seega ei ole EL õiguses välistatud riigi toetuste andmine lihakäitlusettevõtjatele. Ka
lihakäitlusettevõtjates võib toimuda loomade tapmine või praakimine ja hävitamine ning
nendega seotud saaduste hävitamine.
Selgitus:
Loomatauditõrjega tekitatud kahju hüvitamine on riigiabi ja selle andmine peab toimuma
Euroopa Liidu õiguses ettenähtud korras. See, millistel tingimustel võib liikmesriik ettevõtjale
kahjusid hüvitada, määratletakse liidu riigiabi andmist reguleerivates õigusaktides.
Esmaselt reguleerib riigiabi Euroopa Liidu toimimise leping, mille artiklid 107-109 käsitlevad
3 (6)
Euroopa Liidus kehtivaid riigiabi põhimõtteid. Nende artiklite kohaldamiseks on mh
kehtestatud komisjoni määrus (EL) 2022/2472, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamise kohta, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja
metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks2.
See määrus reguleerib põhiküsimuseks olevat loomahaiguste tõrje kulude ja loomahaiguste
tekitatud kahju hüvitamist liikmesriigi poolt (määruse artikkel 26). Määruse (EL) 2022/2472
artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti i kohaselt kohaldatakse selle määruse artiklis 26 sätestatud
abi üksnes põllumajandussektoris esmatootmisega tegelevate mikro-, väikese ja keskmise
suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE) suhtes.
Sama määruse artikkel 2 punkti 44 kohaselt loetakse põllumajanduslikuks esmatootmiseks
aluslepingu I lisas loetletud põllundus- ja loomakasvatussaaduste tootmine ilma täiendava
töötlemiseta kõnealuste toodete olemust muutmata.
Sama määruse artikli 2 punkti 45 kohaselt on põllumajandustoodete töötlemine tegevus, mille
saadus on samuti põllumajandustoode (st aluslepingu I lisas nimetatud toode), välja arvatud
põllumajanduslik tegevus, mis on vajalik loomse või taimse saaduse esmamüügiks
ettevalmistamiseks.
Neist sätetest nähtub, et elusloomade ostmine, tapmine ja nendest saadud aluslepingu I lisas
nimetatud põllumajandustoodete müümine ei ole käsitatav aluslepingu I lisas loetletud
loomakasvatussaaduste esmatootmisena ilma täiendava töötlemiseta kõnealuste toodete
olemust muutmata.
Samasuguselt liigitavad ettevõtjate tegevust ka toidu käitlemise valdkonna õigusaktid. Määruse
178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded,
asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused3,
artikli 3 lõike 17 kohaselt on toidu käitlemise valdkonnas esmatootmiseks tootmine, pidamine
või kasvatamine, kaasa arvatud saagikoristus, lüpsmine ja põllumajandusloomade kasvatamine
enne tapmist ning lisatud on, et esmatootmine hõlmab ka jahipidamist ja kalapüüki ning
loodussaaduste kogumist.
Eespool toodust nähtub, et põllumajanduslooma tapmine tapamajas ja selle tulemusena
aluslepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete tootmine ei ole enam põllumajanduslik
esmatootmine.
Määruses (EL) 2022/2472 sätestatud põhimõtet, et loomahaiguste tõrje kulud ja
loomahaiguste tekitatud kahju hüvitatakse selle määruse kohaselt üksnes esmatootjale,
kinnitavad ka Euroopa Liidu suunised põllumajandus- ja metsandussektoris ning
maapiirkondades antava riigiabi kohta4.
Suuniste jaos 1.2 riskijuhtimise ja kriisiohjamise kohta on punktis 319 selgitatud, et riigiabi
andmine võib olla asjakohane toetus põllumajandussektoris esinevate teatud ohutüüpide korral,
sest põllumajanduslik tegevus tervikuna on eriti tundlik riskide ja kriiside suhtes. Samas on
leitud, et siiski esineb erinevusi põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevate ettevõtjate ja
põllumajandustoodete töötlemise ja nende turustamisega tegelevate ettevõtjate vahel, kuna
viimastel on tavaliselt palju paremad võimalused riskide vältimiseks ning seetõttu on mõned
selles jaos esitatud abiliigid ette nähtud üksnes põllumajandustoodete esmatootmisega
tegelevatele ettevõtjatele. 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02022R2472-20231213 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02002R0178-20240701 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52022XC1221(01)
4 (6)
Eespool viidatud suuniste jaos 1.2.1.3, mis sisaldab sätteid loomahaiguste ja taimekahjurite
ennetamise, kontrolli ja tõrje kulude ning loomahaiguste ja taimekahjurite tekitatud kahjude
hüvitamist käsitleva abi kohta, olevas punktis 360 on sätestatud, et see jagu kehtib üksnes
põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele antava abi suhtes.
Seega liikmesriigil on määruse (EL) 2022/2472 alusel õigus hüvitada kahjud üksnes
esmatootjatele. Sellist lähenemist toetab ka 2020. a halduskohtu lahend, kus Atria AS soovis
SAK-i tõttu tema külmhoones oleva liha hävitamise kompenseerimist, kuid kohtumenetluse
käigus loobus nõudest, sest see ei olnud õiguslikult põhjendatud.
Hävitatud loomsete toodete omanik, kellele on liikmesriigil õigus hüvitada hävitatud toodete
väärtus, tuleb liikmesriigil määratleda vastavalt riigiabi reeglitele. See on sätestatud
veterinaarseaduses.
SAK tõttu tekkinud kahjude kompenseerimine töötlejatele on võimalik üksnes vähese
tähtsusega abina vastavalt komisjoni määrusele (EL) 2023/2831. Sellisel juhul võib
Vabariigi Valitsus otsustada kahju lihakäitlusettevõttele erakorraliselt riigieelarve
vahenditest kompenseerida.
Kokkuvõte:
Lihatööstustele SAKi puhangu tõttu hävitatud toodangu eest riiklikku kahjude kompensatsiooni
Eestis siiani ei ole makstud – hüvitamine on toimunud veterinaarseaduse alusel ja on lähtuvalt
riigiabi reeglitest ette nähtud üksnes loomapidajatele, mitte teistele töötlejatele ega
toidukäitlejatele.
Väide 2:
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega 2021/690 loodi siseturu, ettevõtjate, sealhulgas
väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime, taimede, loomade, toidu ja sööda
valdkonna ja Euroopa statistika programm. Määruses on välja toodud rahastamiskõlblikud
erakordsed veterinaarmeetmed teatud loomataudide vastaseks võitluseks. Määruse I lisa p 1.1
järgi on rahastamiskõlblikud erakorraline veterinaarmeede, mida võetakse juhul, kui on
ametlikult kinnitust leidnud mõne III lisas osutatud loomataudi esinemine. SAK kuulub III lisas
välja toodud määruse 2016/429 artikli 5 lõike 1 järgi selliste loomataudide hulka.
Määruse 2021/690 lisa 1 p 1.4.1 järgi võivad rahastamiskõlblikud olla muuhulgas sellised
liikmesriigi kantud kulud, mis tulenevad tapetud või hukatud loomade väärtuse hüvitamisest
omanikele nende loomade turuväärtuse piires, mis oleks saadud juhul, kui nad ei oleks haigusest
olnud mõjutatud. Samuti võivad rahastamiskõlblikud olla liikmesriigi kantud kulud, mis
tulenevad hävitatud loomsete saaduste väärtuse hüvitamisest omanikele taudikahtluse
tekkimisele või kinnituse leidmisele vahetult eelnenud turuväärtuse piires.
Määruse 2021/690 eesmärk on siseturu tõhusa toimimise tagamine. Loomataudide puhuks
ettenähtud toetuste eesmärk on vastavalt artikli 3 lõike 2 punktile e aidata kaasa inimeste,
loomade ja taimede tervise ja ohutuse kõrge taseme tagamisele taimede, loomade, toidu ja sööda
valdkonnas, muu hulgas ennetades, avastades ja likvideerides loomataude ja taimekahjustajaid,
sealhulgas võttes selleks loomade või taimede tervist mõjutavates ulatuslikes kriisiolukordades
ja ettenägematute sündmuste korral ka erakorralisi meetmeid, ja toetades loomade heaolu
parandamist. Määrusega 2021/690 I lisas välja toodud toetusmeetmed on ettenähtud
liikmesriikidele taotlemiseks.
Seega on Eesti riigil võimalik tauditõrje kahjude hüvitiste kompensatsiooni EL-lt taotleda.
Tegemist on võimalusega tänu millele saab Eesti riik suuresti EL toetuse abil tagada oma
ettevõtjate püsimajäämine ja konkurentsivõime, võrreldes teiste liikmesriikide ettevõtjatega,
kellele nende liikmesriigid tauditõrjemeetmetega tekitatud kahju hüvitavad.
5 (6)
Selgitus:
Määruse (EL2021/690) Artikkel 10 sätestab kindlaksmääratud toetusesaajad. Ühtse turu
programmi alusel võivad ilma projektikonkursita saada toetust järgmised üksused meetmete
puhul, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärki:
liikmesriikide pädevad asutused ja nendega seotud üksused, määruse (EL) 2017/625 artiklis 92
osutatud Euroopa Liidu referentlaborid, määruse (EL) 2017/625 artiklites 95 ja 97 ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 (61) artiklis 29 osutatud Euroopa
Liidu referentkeskused, asjakohased rahvusvahelised organisatsioonid ning riiklikud taime- ja
loomatervise referentlaborid, ilma et see piiraks määrusega (EL) 2017/625 liikmesriikidele
pandud kohustust kindlustada neile riiklikele referentlaboritele piisavate rahaliste vahendite
olemasolu ning tingimusel, et nimetatud riiklike referentlaborite poolt määruse (EL) 2017/625
artikli 2 kohase ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute läbiviimist toetavate meetmete
puhul suudetakse selgelt tõendada Euroopa lisaväärtust ning et meetmete toetamiseks on
programmis olemas piisavad vahendid.
Seega ei ole viitamine sellele õigusaktile asjakohane.
Väide 3:
Euroopa Kohtu 22. mai 2014. aasta otsuse C-56/13 p-s 48 on rõhutatud: „Igal juhul tuleb
meenutada, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale võib liidu seadusandja talle
põllumajanduspoliitika valdkonnas antud ulatusliku kaalutlusõiguse raames leida, et on kohane
hüvitada nende ettevõtete omanikele, kus loomad hävitati ja tapeti, tekkinud kahju kas osaliselt
või täielikult.“ Eestis on vastu võetud määrus sigade Aafrika katku ennetamise ja tõrje
täpsemate meetmete kohta, mis võiks reguleerida ka toetuste andmist puudutatud ettevõtjatele.
Selgitus:
Ingliskeelses versioonis on viidatud punktis 48 selgelt sõnastatud hüvitus farmi omanikule.
In any event, it should be observed that the Court has previously held that the EU legislature
may consider, in the context of its broad discretion in the field of agricultural policy, that full
or partial compensation is appropriate for owners of farms on which animals have been
destroyed and slaughtered.
Seega ei ole see väide taotlust toetav.
Väide 4:
Euroopa Komisjon on võtnud vastu otsuseid liikmesriikide toetamiseks taudi oludes. Nii võttis
Euroopa Komisjon Itaalia pöördumise põhjal vastu rakendusmääruse 2019/1323[13], millega
hüvitas Itaaliale osaliselt rahastamiskõlblikud kulutused, mida Itaalia tegi linnugripi vastases
võitluses. Itaalia tehtud kulutustest olid EL poolt osaliselt hüvitavad ka ettevõtjate abistamiseks
tehtud kulutused. Praegu kehtiva EL õiguse järgi kuuluvad SAK ja kõrge patogeensusega
linnugripp mõlemad vastavalt määruste 2021/690 ja 2016/429 järgi rahastamiskõlblike taudide
hulka. Seega on SAK samavõrd raske kui kõrge patogeensusega linnugripp ning liikmesriigi
taotluse korral kaaluks Euroopa Komisjon toetuse väljastamist ka SAK-i puhul.
Selgitus:
Määrus lubab hüvitada linnukasvatusettevõttes olnud lindude, munade jms väärtuse teatud
määral. Tegemist on esmatootjate kahjudega, mida hüvitatakse ka SAKi puhul. Tegemist on
6 (6)
tavaprotseduuriga, kus liikmesriik esitab oma kuludokumendid ja komisjon otsustab
hüvitamise.
Täname sektori esindajaid, kellega Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil on olnud
viimaste kuude jooksul väga tihe suhtlus. Oleme saanud palju ettepanekuid, mida ellu viia, et
sektor oleks jätkusuutlik ning Eesti toidujulgeolek oleks tagatud. Töötame nende
ettepanekutega igapäevaselt ja kaasame sektori esindajad ka edaspidi. Lisaks suhtleme edasi ka
Komisjoniga võimalike lahenduste leidmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
Sama:
Riigikantselei
Riigikogu maaelukomisjon
Õiguskantsler
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kliimaministeerium
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Kadri Kaugerand
5646 9917 [email protected]
Enno Piisang
5672 7199 [email protected]
Pirkko-Liisa Meius
625 6534 [email protected]