Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Tiia Rohelsaar

Teadium OÜ

[email protected]

Teie 29.09.2025 nr Meie 13.10.2025 nr 2.2-9/25/3145-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI, inspektsioon) sai Teie pöördumise, milles soovite

informatsiooni ametkondade kirjade avalikustamise (küsimused nr 1, 2); telefonikõnede

salvestamise (küsimus nr 3) ning isikutele vastamise (küsimus nr 4) kohta.

Käsitleme Teie pöördumist selgitustaotlusena ning ühtlasi teavitame, et Andmekaitse

Inspektsioon annab selgitustaotlusele vastates üksnes üldisi selgitusi seaduse kohaldamise kohta

ega anna õiguslikku hinnangut kirjeldatud olukorrale. Õigusliku seisukoha saab inspektsioon

võtta vaid korrektse sekkumistaotluse alusel alustatud järelevalvemenetluse tulemusel, mille

käigus on välja selgitatud kõik vajalikud asjaolud, sh ära kuulatud teise poole selgitused.

Vastame Teie küsimustele alljärgnevalt nende esitamise järjekorras.

1. Kas ametkonnad võivad avalikustada kirjasid, mis sisaldavad kas:

- konkreetseid detaile isikute kohta (füüsiliste või juriidiliste),

- on isiku, kes kirja saadab, looming vastavalt Autoriõiguse seadusele

- sisaldab konfidentsiaalset infot?

AKI vastus: Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 kohaselt on mis tahes teabekandjale jäädvustatud

ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites, avalik teave.

Sama sätte kohaselt võib juurdepääsu sellisele teabele piirata üksnes seaduses sätestatud korras.

Avalikule teabele juurdepääsupiirangu seadmise alused tulenevad AvTS §-st 35 või

valdkondlikest eriseadustest. Täiendavalt loetleb AvTS § 36 teabe, millele on keelatud piiranguid

seada. Seega on igasugune teabevaldajale1 edastatud dokument või muu teave eelduslikult avalik,

kui seadus ei näe ette võimalust seada sellele juurdepääsupiiranguid.

AvTS § 35 lg 1 sätestab juurdepääsupiirangu alustena mh isikuandmete kaitse (nt punktid 11 ja

12) ning ärisaladuse kaitse (p 17). Juurdepääsupiirangu seadmiseks peavad olema täidetud kõik

seaduses sätestatud eeldused. Näiteks tuleb piirata juurdepääsu isikuandmetele üksnes siis, kui

nendele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt selle inimese õiguseid. Ärisaladusele

piiratakse juurdepääsu vaid juhul, kui teave vastab ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse

kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud ärisaladuse mõistele. Seejuures on ettevõtjal üldjuhul

kohustus ise esmalt juhtida teabevaldaja tähelepanu asjaolule, et ta peab mingit teavet

ärisaladuseks. AvTS § 35 lg 1 ei näe eraldi ette alust juurdepääsu piirangu seadmiseks

autoriõiguste kaitseks.

1 Teabevaldaja mõiste on sätestatud AvTS § 5.

2 (3)

Juurdepääsupiirangu seadmise eest vastutab teabevaldaja, kes peab igal üksikjuhtumil hindama,

kas juurepääsupiirangu eeldused on täidetud. Seetõttu soovitame Teil täpsemate selgituste

saamiseks selle osas, millistel kaalutlustel konkreetsetele dokumentidele juurdepääsupiiranguid

seatud ei ole, pöörduda konkreetse teabevaldaja poole.

Täpsemalt saate avalikule teabele juurdepääsupiirangute seadmise kohta lugeda siit ja siit.

2. Kus ma leian seaduse sätte, mida ei tohi avalikustada?

AKI vastus: Avalikule teabele juurdepääsupiirangute seadmise alused on sätestatud AvTS §-s 35

või valdkondlikes eriseadustes.

3. Mida teha kui ametkonnad ja erasektori juriidilised isikud (näiteks pangad,

telefonioperaatorid jms) salvestavad automaatselt kõne ka siis kui ma olen keeldunud, et minu

kõne ei tohi salvestada nn. "parema teeninduse nimel"? Teise variandina nad keelduvad minuga

suhtlemas kuniks ma anna loa, et mind salvestatakse. Kuna ma pean ametnikega suhtlema (ma

maksan maksumaksjana nende palga ja hüve kinni ning nad on seal, et mind ja teisi isikuid

teenindada) ning ma pean pangaga suhtlema, kus on minu raha, seega ma pean nendega

suhtlema, mis tähendab ma pean vastu oma tahtmist nõustuma, et mind lindistatakse. Seega mind

(ja paljusid teisi) pannakse pidevalt nõustuma sellega millega ei soovita nõustuda - see on teadlik

väljapressimine sundolukorras.

Mida teha?

AKI vastus: Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks, sh ka telefonikõnede salvestamiseks, peab

andmetöötlejal olema isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) tulenev õiguslik alus. Olenevalt

sellest, millisele õiguslikule alusele andmetöötleja tugineb kõne salvestamisel, sõltub ka Teie kui

andmesubjekti õiguste teostamine. Näiteks, kui isikuandmete töötlemisel tugineb andmetöötleja

avalikes huvides oleva ülesande täitmisele (IKÜM art 6 lg 1 punkt e) või õigustatud huvile

(IKÜM art 6 lg 1 punkt f), siis on Teil kui andmesubjektil õigus esitada igal ajal oma konkreetsest

olukorrast lähtuvalt vastuväiteid Teid puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes (IKÜM art 21

lg 1). Kui andmetöötleja tugineb kõne salvestamisel nõusoleku alusele (IKÜM art 6 lg 1 p a), siis

peab selle võtmisel olema järgitud IKÜM artiklis 7 toodud nõusoleku andmise tingimusi. Kõne

salvestamine ilma õigusliku aluseta ei ole IKÜM-i nõuetega kooskõlas.

Täpsemalt saate inimese õiguste kohta seoses oma isikuandmete töötlemisega lugeda siit.

Asutustel ja ettevõtetel on loodud erinevaid kanaleid suhtlemiseks – lisaks telefoni teel

suhtlemisele on reeglina võimalik ühendust võtta ka e-kirja või chati teel, samuti on üheks

võimaluseks suhelda vahetult ka näiteks koha peale minnes. Seega ei saa üldjuhul pidada

telefonikõne kaudu ühenduse võtmist ainsaks viisiks andmetöötlejaga suhtlemiseks.

4. Kas ma olen kohustatud vastama isikutele, kes ei tuvasta ennast (keelduvad ennast

tuvastama)? Näiteks pangatöötajad, kes nõuavad, et ma edastaksin privaatset ja

konfidentsiaalset infot pangale, aga nemad ise ennast ei ole nõus tuvastama, et ma saaksin

hinnata, kas see isik on minu arvates usaldusväärne, sest võib olla see inimene homme enam

pangas ei tööta või tema abikaasa on minu ettevõtte kõige suurem konkurent ning minu ettevõtte

info lekib välja.

AKI vastus: Isikuandmete kaitse üks põhimõtetest on, et töötlemine peab olema andmesubjektile

läbipaistev (IKÜM art 5 lg 1 p a). Vastutav töötleja võtab asjakohased meetmed, et esitada

andmesubjektile teave isikuandmete töötlemisest kokkuvõtlikult, selgelt, arusaadavalt ning

lihtsasti kättesaadavas vormis (IKÜM art 12 lg 1). Selle eest, et Teie isikuandmete töötlemine

toimuks isikuandmete kaitse nõuetega kooskõlas, vastutab andmesubjekti (Teie) ees vastutav

andmetöötleja (IKÜM art 5 lg 2), töötajad töötlevad isikuandmeid vastutava töötleja volitusel ja

3 (3)

juhiste alusel. Kuigi vastutav andmetöötleja peab isikuandmete saamise ajal tegema

andmesubjektile teatavaks vastutava töötleja nime (kes andmeid töötleb, nt milline pank), ei

tulene isikuandmete kaitse nõuetest, et vastutav andmetöötleja oleks kohustustatud esitama

andmesubjektile konkreetse töötaja nime.

Samamoodi annab IKÜM art 15 andmesubjektile õiguse teada, kas tema andmeid on töödeldud,

millal ja miks, kuid mitte automaatselt õiguse teada konkreetse töötaja nime, kes vastutava

töötleja nimel andmeid töötleb. Isikuandmetest koopia saamise õigus ei tohi kahjustada teiste

isikute õigusi ja vabadusi (IKÜM art 15 lg 4). Kuigi töötajad tegutsevad oma ametikohustuste

raames, võib nende isikuandmete avaldamine riivata töötajate õigusi ja vabadusi ning kohustust

anda vaikimisi välja töötajate nimed, andmetöötlejal ei ole. Samas ei saa välistada, et

põhjendatud juhtudel kaaluvad andmesubjekti huvid üles töötajate õigused ja vabadused,

mistõttu võib isikuandmete väljastamine olla siiski õigustatud (nt juhul, kui töötaja on eksinud

millegi vastu või kui andmesubjektile on tekkinud kahju vms). Vastutav andmetöötleja peaks

seega põhjendatud juhtumite puhul kaaluma mõlema poole huve ja õiguseid ning langetama

vastava otsuse kas töötaja isikuandmete väljastamiseks või väljastamisest keeldumiseks. Ka

Euroopa Kohus on lahendis nr C-579/21 otsustanud, et üldjuhul ei ole isikul õigust teada panga

konkreetse töötaja nime, v.a. põhjendatud juhtudel.

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Annika Kaljula

jurist

peadirektori volitusel