Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25231552169

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 08.10.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25231552169

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx (ik xxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 23.08.2025

Kahtlustatavale xxx on kriminaalasjas 25231552169 esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 (teise

inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis on toimepandud

lähisuhtes ja korduvalt).

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjade materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet,

on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS

§ 202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et

kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS

§ 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). xxx tegu

kvalifitseerub KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või

kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuritegudega (KarS § 4 lg 3).

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse

lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo

iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud

tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just

selle järele on tungiv vajadus.

Järgnevalt peatub prokurör asjaoludel, mida arvestab seisukoha kujundamisel kriminaalasja

lahendmaisel.

Prokurör võttis ühendust kriminaalasjas kannatanuga xxx. 06.10.2025 telefonivestluses selgitas

kannatanu lisaks kohtueelses menetluses antud ütlustele, et ta ei ole enam suhtes xxx, kannatanu ei

soovi ka suhtlemist, kuid kahtlustatav helistab võõrastelt numbritelt ja saadab sõnumeid. Kannatanu

soovib enda õiguste kaitseks taotleda lähenemiskeeldu.

Üldpreventiivsetel eesmärkidel ei ole ilmtingimata vajalik kahtlustatava karistamine kriminaalkorras.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest selgub, et kahtlustataval xxx on üks kehtiv kriminaalkaristus.

Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 (muudetud 19.12.2024 käskkirjaga nr RP-1-

1/24/37) p 3.2.1. kohaselt on avalik menetlushuvi olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo

toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe

aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud. Vastavalt xxx

kohtuotsusele xxx on xxx karistatud vägivallakuritegude toimepanemise eest, mis olid toime pandud

aastal 2018. Karistus on täidetud aastal 2021. Uus kuritegu leidis aset 23.08.2025, s.t mitu aastat

pärast varasema karistuse täitmist. Seega ei mõjuta selle kriminaalasja lõpetamine negatiivselt

ühiskonna usku kehtivasse õigusesse – xxx kuulati üle, kohtueelne menetlus on lõpule viidud ning

kriminaalasja materjalid on jõudnud lahendamiseks prokuratuuri.

Eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul xxx määratud kohustus. Kannatanu on avaldanud

soovi taotleda kahtlustatavale lähenemiskeeldu, kuna ei soovi suhelda xxx ega soovi, et viimane

läheneks temale. Tuginedes eeltoodule jõuab prokurör seisukohale, et xxx määratavad kohustused –

lähenemiskeeld ja vägivallast hoidumine on piisavad vahendid tagamaks edaspidi tema hoidumise

süütegude toimepanemisest.

07.10.2025 toimunud kohtumisel prokuratuuris väljendas xxx kahetsust ja esitas taotluse

kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS 202 alusel. Samuti kinnitas ta valmisolekust täita kohustust.

Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine xxx suhtes on

võimalik ja ei ole ilmtingimata vajalik tema karistamine kriminaalkorras. Prokuröri hinnangul on riik

täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, xxx suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel

määratud kohustusi, antakse võimalus teha oma tegudest järeldusi ning jätkata õiguskuulekat

käitumist.

xxx on selgitatud, et kui tema ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202

lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231552169 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1. xxx on kohustatud hoiduma vägivallast tähtajaga 08.04.2026.

2.2. Keelata xxx:

- viibida xxx elukohale aadressil xxx lähemal kui 20 meetrit,

- viibida avalikes kohtades kannatanule xxx lähemal kui 20 meetrit,

- võtta kannatanuga xxx ühendust erinevate sidevahendite kaudu.

xxx juhuslikul kohtumisel on xxx kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda

kannatanust vähemalt 20 m kaugusele.

Tähtajaks määrata 08.06.2026.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendeid ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei ole

kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

5. ABIS-i ja RSBR-i registritesse edastatud andmeid ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia saadetakse kannatanutele xxx.

Kahtlustatavale xxx antakse määruse koopia allkirja vastu.

9. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda

kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

10. Kannatanul on õigus:

- tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne

päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS § 206 lg 3);

- taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle

teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab;

- esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3).