Rööpa IA kinnistu ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Artepolitan OÜ GSM: +372 5598 4443 a/a 10220195463225 Reg. nr . 12099452 e-post : info@artepol i tan.eu SEB Eest i Ühispang Paas iku 4-277, Tal l inn, 13916 URL: www.artepol i tan.eu KMKR: EE101449997

Maardu linna Rööpa IA kinnistu ja lähiala detailplaneering Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA Töö number: OÜ-23018 Tellija: Maardu Linnavalitsus Kallasmaa 1, Maardu, 74111

[email protected] +372 606 0702

Planeeringust huvitatud isik: Nikamol OÜ E-post: [email protected] Koostaja: Artepolitan OÜ Staadium: Detailplaneering Köide: I (Seletuskiri, joonised, lisad)

Detailplaneering

August 2025

Projektijuht: Andrei Klimov +372 5598 4443

[email protected]

Arhitekt : Andrei Klimov Kutse nr. 206651

MTR registreeringu number EEP002162

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 1

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

KÖITE SISUKORD

A. MENETLUSDOKUMENDID ........................................................................................................................... 3 B. SELETUSKIRI ................................................................................................................................................ 4 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE ........................................................................................... 5 2. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI LINNAEHITUSLIK ANALÜÜS JA FUNKTSIONAALSED SEOSED ............... 6 3. PLANEERINGUS KAVANDATU ...................................................................................................................... 6

3.1. LINNARUUMI SOBIVUS ..................................................................................................................................... 6 3.1.1. Vastavus üldplaneeringule .................................................................................................................... 6 3.1.2. Linnaehituslikud ideed .......................................................................................................................... 7

3.2. KRUNDIJAOTUS .............................................................................................................................................. 7 3.3. HOONESTUSALADE JA HOONETE PAIKNEMISE NING SUURUSE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED ............................................ 8 3.4. TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD ................................................................................................................ 10 3.5. NÕUDED PLANEERITUD EHITISTELE ................................................................................................................... 10

3.5.1 Tuleohutuse nõuded ........................................................................................................................... 10 3.5.2 Arhitektuurinõuded ............................................................................................................................. 11 3.5.3 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ................................................................ 11

3.6. LIIKLUSKORRALDUS ....................................................................................................................................... 12 3.7. VERTIKAALPLANEERING .................................................................................................................................. 13 3.8. PLANEERITAV HALJASTUS, KESKKONNAKAITSETINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS NING KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD NÕUDED ...................................................................................................................... 13

3.8.1 Planeeritav haljastus ........................................................................................................................... 13 4. KOKKUVÕTE KSH ARUANDEST .................................................................................................................. 14

4.1.1. Mõju pinnaveele (sademevesi) ........................................................................................................... 14 4.1.2. Mõju inimeste heaolule ja tervisele .................................................................................................... 15 4.1.3. Haljastus ............................................................................................................................................. 15 4.1.4. Jäätmehooldus .................................................................................................................................... 15 4.1.5. Pinnaseseisund .................................................................................................................................... 15 4.1.6. Pinnase radoonisisaldusest tulenevad nõuded ................................................................................... 16 4.1.7. Müra hinnangust tulenevad nõuded ................................................................................................... 16 4.1.8. Vibratsioon .......................................................................................................................................... 16 4.1.9. Õhusaaste ........................................................................................................................................... 17 4.1.10. Suurõnnetuse oht ........................................................................................................................... 17 4.1.11. Valgusreostus ................................................................................................................................. 17 4.1.12. Maastikuilme ................................................................................................................................. 17 4.1.13. Liikluskorraldus .............................................................................................................................. 18 4.1.14. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ................................................................................................. 18 4.1.15. Maakasutus .................................................................................................................................... 18

5. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD MEETMED ....................................................................................... 19 6. TEHNORAJATISTE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED (JOONIS DP-AS-4-05) ....................................................... 20 7. KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ................................................................................................ 22

7.1. KEHTIVAD KITSENDUSED ................................................................................................................................. 22 7.2. KAVANDATUD KITSENDUSED ........................................................................................................................... 22

8. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ....................................... 23 9. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ...................................................................................................................... 23 C. LISAD ........................................................................................................................................................ 24 D. JOONISED ................................................................................................................................................. 25 E. KOOSKÕLASTUSED .................................................................................................................................... 26

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 2

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

KÄESOLEVA KÖITE KOOSTAJAD:

Amet NNimi Telefon E-post Projektijuht Andrei Klimov +372 5598 4443 [email protected] Arhitekt Andrei Klimov VK insener Andrei Malõšev Teede insener Aleksei Solovjov

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 3

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

A. MENETLUSDOKUMENDID

1. Maardu Linnavalitsuse korraldus 03.11.2006.a nr 514 Detailplaneeringu koostamise

algatamine; 2. Maardu Linnavalitsuse poolt väljastatud Rööpa IA kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

lähteseisukohad; 3. Planeeringute ja ehitusprojektide komisjoni protokoll 22.01.2013 Rööpa tn IA, Maardu linn,

Harju maakond, kinnistu detailplaneeringu eskiis; 4. Planeeringute ja ehitusprojektide komisjoni protokoll 13.08.2013 Rööpa tn IA, Maardu linn,

Harju maakond, kinnistu detailplaneeringu eskiis; 5. Planeeringute ja ehitusprojektide komisjoni protokoll 21.08.2013 Rööpa tn IA, Maardu linn,

Harju maakond, kinnistu detailplaneeringu eskiis.

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 4

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

B. SELETUSKIRI

l DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS TEHTUD UURINGUD l Detailplaneeringu koostamise alused: • Maardu Linnavalitsuse korraldus 03.11.2006 nr 514 Rööpa IA kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu algatamiseks; • Maardu Linnavalitsuse poolt väljastatud Rööpa IA kinnistu detailplaneeringu

lähteseisukohad; • Planeerimisseadus (vastu võetud 28.01.2015); • Ehitusseadustik1 (vastu võetud 11.02.2015); • Jäätmeseadus1 (vastu võetud 28.01.2004); • Raudteeseadus1 (vastu võetud 15.10.2020); • Maardu Linnavolikogu 31.01.2023 otsusega nr 42 kehtestatud Maardu linna üldplaneering; • Maardu Linnavolikogu 21.06.2022 otsusega nr 20 kehtestatud Maardu linnaarengukava

2022–2030; • Maardu Linnavolikogu 22.11.2022 määrusega nr 25 vastu võetud Maardu linna

jäätmehoolduseeskiri; • Maardu Linnavolikogu 27.04.2021 otsusega nr 99 kehtestatud Maardu linna jäätmevaldajate

registri põhimäärus; • EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine; • EVS 843:2016 Linnatänavad; • EVS 812-2:2005+A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; • EVS 812-7:2008/AC:2016 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude,

tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus; • EVS 894:2008 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides; teised kehtivad õigusaktid ja

normdokumendid. l Detailplaneeringu lähtedokumendid: • Siseministri määrus nr 17 / 30.03.2017 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“; • Sotsiaalministri määrus nr. 42 / 04.03.2002 “ Müra normtasemed elu- ja puhkealadel ning

ühiskasutusega hoonetes mürataseme mõõtmise meetodid”; • Majandus- ja taristuministri määrus nr 57 / 05.06.2015 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused ”; • Kehtivad õigusaktid, detailplaneeringud, projekteerimisnormid ja Eesti Standardid; • EVS 843:2016 Linnatänavad; • EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine; • Võrguvaldajate tehnilised tingimused (vt. C köite kaust); • Rööpa IB ja Rööpa IV kinnistu detailplaneering, kehtestatud 13.05.2008 nr 181, Tartu

Arhitektuuribüroo OÜ töö nr AB48/06; • AS ETP Grupp töö „Lasnamäe perspektiivse trammiliini pikendamine Maardu linna.“; • Muud kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid. l Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud • Planeeritava ala mõõdistas ja alusplaani koostas Geodeesia 24 OÜ. Geodeetilise alusplaani

koordinaadid on L-Est süsteemis ning kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis, mõõtkava M 1:500.;

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 5

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Rööpa IA kinnistu jagamine kruntideks äri ja laomajanduse arendamiseks. Moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine, juurdepääsude, parkimise, heakorra ja haljastuse, tehnilise infrastruktuuri lahenduste koostamine. Asendiplaaniline lahendus on koostatud koostöös huvitatud isikuga. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS (joonis DP-1) Käsitletav ala paikneb klindiesisel Soome lahe rannikumadalikul, reljeef on kohati künklik, madalamates kohtades esineb ajutist või alalist liigniiskust. Territoorium on hoonestamata, kraavitatud poollooduslik ala maapinna absoluutkõrgustega 17- 24 m. Maapinna reljeef on tasane, tõustes idast lääne suunas.

VAADE ALALE IDAST Rööpa IA kinnistu põhjapiiril kulgevad maapealne soojatorustik ning toornafta ja masuudi eksporttorustik (ohualaga 70m). Rööpa IA kinnistut läbivad kesk- ja kõrgepinge õhuliinid ning maakaabelliinid. Planeeringuala lõunapiiril kulgeb kraav, mis suubub Kroodi ojja. Piirkonna peamine sademevee suubla, Kroodi oja, jääb planeeringualast ca 370 m kaugusele itta. Lähimad elamud jäävad planeeritava ala põhjapiirist ca 90 m kaugusele Muuga elupiirkonda. Rööpa IA kinnistu piirneb: põhjast Altmetsa tee lõik 8 (44601:001:0755), idast Maardu-Muuga 10,0-13,3 km raudteega (44603:002:0205), lõunast Rööpa IB (44603:002:0124) ja Pärtli (44603:002:0190) kinnistutega ning läänest Rööpa tee (44603:002:0213) kinnistuga. AS-le Milstrand kuuluv Miiduranna sadama raudtee (Raudtee V 44601:007:0268) jääb Rööpa IA kinnistust ca 25 m kaugusele läände. Juurdepääs planeeringualale on Altmetsa teelt. Tabel 1. Planeeringuala piirneb järgmiste kinnistutega Aadress/ nimetus Katastritunnus Maakasutuse sihtotstarve Altmetsa tee lõik 8 44601:001:0755 Transpordimaa 100% Maardu-Muuga 10,0-13,3 km 44603:002:0205 Transpordimaa 100% Rööpa IB 44603:002:0124 Tootmismaa 100% Pärtli 44603:002:0190 Tootmismaa 100% Rööpa tee 44603:002:0213 Transpordimaa 100%

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 6

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

Tabel 2. Maaomand planeeritaval alal: Nr Aadress Pindala, m² Kinnistu nr Katastritunnus Sihtotstarve Omanik 1 Rööpa IA 71985.0 9374302 4463:002:0126 Tootmismaa 100% OÜ Nikamol Planeeringualal asuvad järgmised kitsendused: • Olemasoleva elektrimaakaabelliini AHXAMK-W.3x300+35Cu 24kV kaitsevöönd koridoris laiusega 1 m; • Olemasoleva elektriõhuliini 35-110kV (Kõrgepingeliin) Iru - Kallavere kaitsevöönd koridoris laiusega 25 m; • Olemasoleva elektriõhuliini 1-20 kV (Keskpingeliin) kaitsevöönd koridoris laiusega 3 m; • Olemasoleva elektrimaakaabelliini AABL-10.3x240 kaitsevöönd koridoris laiusega 1 m; • Olemasoleva elektriõhuliini 1-20 kV (Keskpingeliin) AS-70 kaitsevöönd koridoris laiusega 3 m; • Olemasoleva elektriõhuliini 1-20 kV (Keskpingeliin) AS-70 kaitsevöönd koridoris laiusega 3 m; • Olemasoleva elektriõhuliini 1-20 kV (Keskpingeliin) AS-70 kaitsevöönd koridoris laiusega 3 m; • Olemasoleva maapealse vedelkütusetorustiku aitsevöönd koridoris laiusega 5 m; Olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr DP-AS-4-03-Tugiplaan. 2. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI LINNAEHITUSLIK ANALÜÜS JA FUNKTSIONAALSED SEOSED Maardu linna üldplaneeringu järgi kuulub planeeritav ala koos kontaktvööndiga Kroodi majanduspiirkonda, mille arendamise põhisuunaks on paindliku, nõudlusest tuleneva tootmis- ja ärikeskkonna loomine. Piirkonnas tegutsevate ettevõtete peamised tegevusalad on seotud laomajanduse ja logistikaga. Planeeritava ala kontaktvööndisse jäävad ka tootmis- ja ärifunktsiooniga hooned. Planeeringuala asub logistiliselt väga soodsas asukohas: Muuga sadama, Maardu raudteejaama ning Tallinn-Peterburi maantee vahetus läheduses, Muuga ja Kallavere elupiirkonna naabruses, pealinna Tallinna külje all (ca 15 km Tallinna lennujaamast, ca 7 km Lasnamäe elurajoonist). 3. PLANEERINGUS KAVANDATU 3.1. Linnaruumi sobivus 3.1.1. Vastavus üldplaneeringule Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Maardu Linnavolikogu 31.01.2023 otsusega nr 42 kehtestatud Maardu linna üldplaneeringuga, mille kohaselt on planeeritava maa juhtotstarbeks äri- ja tootmise maa-ala (ÄT). Maardu linna üldplaneeringu järgi moodustab planeeritav ala osa Muuga elurajooni ja Vana- Narva tööstuspiirkonna vahelisest puhveralast (haljasala ja parkmetsa maa). Vastavalt üldplaneeringule on nimetatud puhvertsooni eesmärgiks tootmistegevusega kaasneva müra, õhusaaste ning mehhaanilise häirituse ning võimalike suurõnnetuste ohu leevendamine. Maakasutusele kaasnevat mõju on järgnevalt hinnatud puhverala eesmärkide täitmise efektiivsuse alusel. Samas puhvertsoon ei pea tähendama ainult haljasala. Puhverala võib olla mõjudest lähtuvalt ka elamute ja suurtööstuse vaheline maakasutus – näiteks äri-, logistika- või teenindusmaa, kus võib olla ka laohooneid. Puhverala on põhjalikumalt käsitletud Rööpa IA kinnistule OÜ Alkranel poolt koostatud KSH aruandes. Sealjuures leiab KSH aruande koostaja, et mentaalset häiritust võivad põhjustada kõikides peatükkides hinnatud teemad.

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 7

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

KSH aruande kirjeldatu alusel ei ole välistatud arendustegevus detailplaneeringualal, kuna ka siis säilib puhverala sisuline tähendus. Lisaks jääb ala läbiva eksporttorustiku ning kõrgepinge õhuliinide tõttu alles maad, mida kasutataks peamiselt haljasalana. Elektriõhuliinide kaitsevööndisse ei tohi ohutusest lähtuvalt kõrghaljastust planeerida, küll aga tuleb kaitsevööndi ala säilitada madalhaljastatuna. Detailplaneeringuga kavandatu tagab planeeritava ala eesmärgipärase kasutamise ning säilib puhvertsoon Muuga elupiirkonna ja Vana-Narva tööstuspiirkonna vahel. 3.1.2. Linnaehituslikud ideed Detailplaneeringuga on igale kinnistule ette nähtud maksimaalne hoonete arv 4-5 (vt Põhijoonist) maksimaalse ehitisealuse pinnaga kuni 60%. Maardu-Muuga 10,0-13,3 km raudtee äärne tsoon on küllalt mürarikas ning tee äärde kavandatavad hooned täidavad müratõkkefunktsiooni, tagades sujuvamat üleminekut raudteetsooni ja elamupiirkondade vahel. 3.2. KRUNDIJAOTUS Planeerimislahendusega on ette nähtud: - maa-ala kruntideks jaotamine - kruntide ehitusõigus ja hoonestustingimused - liikluskorraldus - territooriumi haljastus ja heakord - kruntide tehnovarustus - servituutide vajadus Ehitusseadustiku1 §73 punkt 1 järgi on olemasoleva Maardu jaam – Muuga sadam raudtee kaitsevööndi laius äärmise rööpme teljest - 30 meetrit. Arvestada raudtee kaitsevööndiga, mille laius on määratud ehitusseadustiku (EhS) § 73 lõikes 1 ning raudtee kaitsevööndis kehtivate piirangutega vastavalt EhS §-des 70, 73 toodule. Detailplaneeringu joonistele on kantud Harju maakonnaplaneeringust Rail Baltic trassikoridor, mis kulgeb olemasoleva Muuga sadama raudteega paralleelselt. Maakonnaplaneeringutega määratav raudtee trassikoridor on raudtee rajamiseks vajaminev maa ja raudtee kaitsevöönd koos trassi „nihutamisruumiga". Hajaasustuses on trassikoridori laiuseks 350 m. Tallinnas, Pärnus ja suuremates asustatud kohtades s.h Maardus, kus trassikoridor kulgeb mööda olemasolevat raudteeliini (tegemist on väljakujunenud ehitatud keskkonnaga), on koridori laiuseks 150 m. Rail Baltic Estonia OÜ projektlahendused valmivad 2027 a. III kvartaliks, seoses millega raudteetrassi, tehnovõrkude, hooldusteede, kuivendusrajatiste ning ümberehitatavate teede lõplik paiknemine ja tehniline lahendus täpsustatakse peale projekti valmimist. Altmetsa tee ja raudtee eritasandilise riste lahenduse aluseks on Rail Baltic Estonia trassivariantide eskiisprojekti Altmetsa tee variant 1b. Arvestada tuleb sellega, et eskiislahenduses ei ole määratud teede täpsed asukohad ega ristmike tüübid, täpsusaste on määratletud maakonnaplaneeringuga: teid on võimalik vajadusel puhvri piires nihutada. Lahenduse koostamisel on lähtutud põhimõttest, et Altmetsa teelõik kulgeks olemasolevatest maapealsetest nafta- ja soojatorustikest põhja pool (maapealsete torustike paiknemised on lahtised, kaalutakse nende ümbertõstmist. Lõplik lahendus ja torustike täpne maht selgub Altmetsa tee pikenduse projekteerimise käigus). Detailplaneeringus kavandatakse Rööpa IA kinnistu jagamist kaheksaks krundiks: seitse äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti ning üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Lisaks kavandatakse põhjaossa reformimata riigimaale veel üks transpordimaa sihtotstarbega krunt.

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 8

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

Planeeritud kruntidele on lubatud kuni 20% ulatuses rajada äripindu (kontor, büroo, kaubandus) ja kuni 80% ulatuses laohooneid. Kavandatud kruntidel ulatuvad hoonestusalad krundi piirideni, et vajaduse korral neid omavahel liita. Kokku on planeeritud 9 krunti. Planeeritavate kruntide suurused jäävad vahemikku 859m² (pos nr 01) kuni 14 319m² (pos nr 08). Tabel 3. Maakasutuse bilanss

Krunt Planeeringu eelne pindala, m2

Planeeringu järgne pindala, m2

Planeeringu eelne maakasutuse sihtotstarve

Planeeringu järgne maakasutuse sihtotstarve (vastavalt detailplaneeringu liigile)

Rööpa IA 71985,0 - 100% T* - Pos 01 - 859,0 - L100 Pos 02 - 9 561,0 - L100 Pos 03 - 8 296,0 - Ä20 Th80 Pos 04 - 9 096,0 - Ä20 Th80 Pos 05 - 7 965,0 - Ä20 Th80 Pos 06 - 7 016,0 - Ä20 Th80 Pos 07 - 7 948,0 - Ä20 Th80 Pos 08 - 14 319,0 - Ä20 Th80 Pos 09 - 7 784,0 - Ä20 Th80

Katastriüksuse sihtotstarbed: Detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarbed: Ä - ärimaa Ä - kontori- ja büroohoone maa T – tootmismaa Th – laohoonete maa L - transpordimaa L - tee- ja tänavamaa (vastavalt detailplaneeringute maakasutuse sihtotstarbe liikidele). Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse realiseeritavus selgub pärast raudtee ja raudtee ehitamisest tingitud kavandatavate/ümberehitatavate teede projekteerimise etappi, millega täpsustakse täpne maavajadus. 3.3. Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted Kavandatud kruntidel ulatuvad hoonestusalad krundi piirideni, et vajaduse korral neid omavahel liita. Planeeritud lahendus jätab vabaduse hoone paiknemise kavandamisel. PLANEERITUD KRUNTIDE EHITUSÕIGUS Krundi ehitusõigusega (vt tabel 4) määratakse: 1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-

alal; 3) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; 5) asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 9

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

Tabel 4. Kruntide ehitusõigused ja piirangud K

ru nd

i p os

. n r

K ru

nd i a

ad re

ss

K ru

nd i s

uu ru

s m

²

Su ur

im lu

ba tu

d eh

iti se

al un

e pi

nd , m

² ( m

aa pe

al ne

/ m

aa -

al un

e)

Su ur

im k

or ru

se lis

us

(m aa

pe al

ne /

m aa

-a lu

ne )

Su ur

im h

oo ne

k õr

gu s

m aa

pi nn

as t m

Su ur

im h

oo ne

a bs

k õr

gu s

m

H oo

ne te

a rv

k ru

nd il

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

u %

(d et

ai lp

la ne

er in

gu li

ik id

e ka

up a)

M

aa s

ih to

ts ta

rv e

ja o

sa ka

al u

% (k

at as

tr i -ü

ks us

e lii

ki de

ka

up a)

Su

le tu

d br

ut op

in d

ka ta

st riü

ks us

e si

ht ot

st ar

ve te

ka

up a

m ² –

m

aa pe

al ne

/ m

aa -a

lu ne

Tu le

pü si

vu s

Pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v

– no

rm at

iiv ne

/ ka

va nd

at ud

01

R öö

pa

te e

859 - - - - - L 100 L 100 - - -

02

R öö

pa

põ ik

9 561 - - - - - L 100 L 100 - - -

03

R öö

pa

põ ik

2

8 296 2139 2/- 12.0 32.8 4 Ä20 TL80

Ä20 T80

Ä856 T3422 4278

TP3 17/17

04

R öö

pa

põ ik

4

9 096 3940 2/- 12.0 32.8 5 Ä20 TL80

Ä20 T80

Ä1576 T6304 7880

TP3 32/32

05

R öö

pa

põ ik

6

7 965 4221 2/- 12.0 32.8 5 Ä20 TL80

Ä20 T80

Ä1688 T6754 8442

TP3 34/34

06

R öö

pa

põ ik

8

7 016 3719 2/- 12.0 32.8 5 Ä20 TL80

Ä20 T80

Ä1488 T5950 7438

TP3 30/30

07

R öö

pa

põ ik

1 0

7 948 4391 2/- 12.0 32.8 5 Ä20 TL80

Ä20 T80

Ä1756 T7026 8782

TP3 35/35

08

R öö

pa

põ ik

1 2

14 319 8056 2/- 12.0 32.8 5 Ä20 TL80

Ä20 T80

Ä1611 T6445 8056

TP3 32/32

09

R öö

pa

põ ik

1 4

7 784 - - - - - Ä20 TL80

Ä20 T80

- - -

Ä* - kontori-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, toitlustushooned Th* –lao- ja tootmishooned (vastavalt detailplaneeringute maakasutuse sihtotstarbe liikidele).

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 10

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

• Katastriüksuste sihtotstarbed on tähistatud vastavalt Keskkonnaministri määrus nr 30 14.08.2018.“Katastriüksuse moodustamise kord”;

• Krundi kasutamise sihtotstarvete tähistamisel on lähtutud juhendist "Ruumilise planeeringute leppemärgid 2013": ÄK, ÄV, ÄB – kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; väikeettevõtluse hoone ja – tootmise hoone maa; büroohoone maa;

• Planeeritud ehitiste lubatud kasutusotstarvete määramisel on lähtutud Majandus- ja taristuministri 02.06. 2015. a määrusest nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“;

• Krundile ehitusõiguse ja hoonete asukoha kavandamisel arvestada EhS § 8 ja § 14 lg 1 p 2 tooduga. Arvestada, et vastavalt EhS §73 lõikes 4 sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhul nõuda riskianalüüsi või muu asjakohase analüüsi koostamist, et hinnata kavandatud tegevuse mõju raudtee seisukorrale ja raudteeliiklusele.

3.4. Tehnilis-majanduslikud näitajad 1. Planeeritava maa-ala suurus ~8,5 ha

Kruntide arv 9 2. Krunditud maa sihtotstarvete bilanss ärimaa Ä 17% 12 485 m² tootmismaa T 70% 49 939 m² transpordimaa L 13% 9 561 m² 3. Parkimiskohtade arv planeeritud 180 normatiivne 180 4. Suletud brutopind Ä 8 975 m² T 35 901 m² Planeeritud hoonestustihedus hoonestatavatel krunditel on Ä 0,13; T 0,50. 3.5. Nõuded planeeritud ehitistele 3.5.1 Tuleohutuse nõuded Planeeritava hoone asukoht krunditel on näidatud detailplaneeringu põhiplaanil hoonestusalana (vt joonis 04). Planeeritavale hoonestusalale on lubatud ehitada kuni 5 hoonet. Vastavalt EVS 812-1:2017 Ehitiste tuleohutus ning Siseministri määrusele nr 17 / 30.03.2017 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ on planeeritavad hooned määratud TP3 tulepüsivusklassi. Väline tulekustutusvesi 10 l/s*3 tunni jooksul tagatakse projekteeritavatest hüdrantidest. Tule leviku tõkestamiseks on hooned planeeritud olevatest hoonetest enam kui 8 m kaugusele. • Tule leviku takistamiseks projekteerida hooned TP3 tuleohutusklassile vastavana. • Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs

ettenähtud päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 28 lg 2.

• Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

• Projekteerimisel arvestada Eesti Standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“ toodud nõudeid.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: Päästetööde tegemiseks tuleb päästemeeskonnale tagada piisav juurdepääs ettenähtud päästevahenditega.

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 11

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

3.5.2 Arhitektuurinõuded Käesolev detailplaneering näeb ette igale krundile ehitusõiguse 2 maapealse korrusega kuni 5 (viie) hoonete ehitamiseks. Olulised arhitektuurinõuded planeeritavale hoonestusele on toodud tabelis 4. Tabel 4. Arhitektuurinõuded Lubatud maksimaalne korruselisus 2 Katuse kallete vahemik 5-30 kraadi Katuseharja suund vaba Maksimaalne kõrgus 12 m Kandekonstruktsioonid raudbetoon, väikeplokk, teraspostid Piirdekonstruktsioonid raudbetoon, väikeplokk, klaas, puitprofiil Välisviimistluse materjalid Planeeritava hoone fassaadide

välisviimistluses kasutada klaasi, krohvi, betooni, kivi, puidu, komposiitplaate ning plekki. Fassaadikattematerjalina ei ole lubatud kasutada odavailmelisi imiteerivaid materjale. Fassaadi värvitoonide valik lahendada projektiga.

Katusekate materjalid Katusekatteks kasutada lamekatuse puhul – rullmaterjale (bituumen) või betoonplaadi.

Piirded Piirete rajamine ei ole lubatud, va raudteega piirnev kinnistu.

Planeeritav hoone peab oma mahult, skaalalt, materjalide ja detailide valikult sobituma harmooniliselt keskkonda. Samas peab hoone arhitektuur olema kaasaegne, mis aitab tõsta keskkonna üldilmet. Aknad ja uksed lahendada arhitektuurselt sobivalt vastavalt projektile. Ehitusprojektis määrata välisfassaadile kavandatavate välireklaamide täpsed asukohad. Laadimisalade täpne asukoht määrata ehitusprojektis. Suuremahulised tehnoseadmed kavandada hoone mahus või katuse peal. Ehitusprojekti koosseisus koostada terviklik väliruumi sh uushaljastuse lahendus. Kaasata projekteerimistöödesse vastavat pädevust omav maastikuarhitekt. Ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada kinnistu vertikaalplaneerimise lahendus koos sademevete kogumise ja ärajuhtimisega, sademevett ei ole lubatud juhtida naaberkinnistutele. Liiklusohutuse tagamiseks rajada raudteemaa ja planeeringu ala piirile katkematu piire kogu raudteemaa ulatuses, et nii sõidukite, kui jalakäijate pääs raudteemaale, selleks mitte ettenähtud kohtades, oleks takistatud. Piirdeaia kavandamise korral arvestada, et aluspinnasega ühendatud piirdeaia osad (aiapostid, aiavundament), samuti piirdeaia elemendid ja konstruktsioonid ei ulatuks üle raudteemaa kinnistu piiri raudteemaale ning piirdeaia minimaalne kõrgus oleks 1,5 m. 3.5.3 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks • Parklate ja platside reostusohtlikud sademeveed puhastada enne ühisvõrku suunamist

vastavalt nõuetele. Näha ette parklate regulaarne kuivpuhastus; • Hoonete projekteerimisel on soovitav järgida energiasäästu põhimõtet, kasutades

kvaliteetseid materjale ning ehituslahendusi, mis aitavad tagada hoonete väiksemat soojavajadust ja energiatarbimist. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määrust nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“;

• Planeeritavad lahendused ei tohi takistada raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendada raudtee seisundit, ohustada raudtee liiklust ning raudtee sideehitiste ja elektripaigaldiste hoolduse, remondi ja ehitamise teostamist;

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 12

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

• Detailplaneeringu realiseerimise korral tuleb arvestada hoonete projekteerimisel (vundamendid, seinad, aknad jms) raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Vajadusel näha ette hoonete projekteerimisel leevendavate meetmete rakendamine. Leevendavate meetmete rakendamata jätmise korral ei võta aktsiaselts Eesti Raudtee endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon) leevendamiseks;

• Raudteemaale ja/või raudtee kaitsevööndisse rajatiste kavandamisel tuleb detailplaneeringu realiseerimise korral ehitusprojektide koostamise etapis taotleda aktsiaseltsilt Eesti Raudtee tehnilised tingimused koos eskiislahendusega e-posti aadressil [email protected];

• Detailplaneeringu realiseerimise korral ehitustööde käigus planeeringu alalt tagada masinate ning muude mehhanismide raudteemaale mittesattumine.

3.6. Liikluskorraldus Juurdepääs planeeringualale on lahendatud Altmetsa teelt Rööpa tee kaudu, mille tagamiseks on Rööpa teele ette nähtud juurdepääsu servituudi vajadus Rööpa tee IA planeeringuala kruntide igakordsete omanike ja kasutajate kasuks. Praegusel ajal on piirkonna teede liiklussagedused väikesed. Peamine liiklus tuleb detailplaneeringualast põhja poole jäävast elupiirkonnast, millele on praktiliselt ainult üks juurdepääs – Altmetsa tee. Planeeritud on transpordimaa sihtotstarbega krunt (pos 02) kütusetorustiku ja kõrgepinge õhuliini vahelisele alale juurdepääsuks moodustatud kruntidele. Kuue meetri laiuse sõidutee kõrvale on planeeritud kergliiklustee. Planeeringualale juurdepääsuks kavandatud Rööpa tee ja Altmetsa tee vahele jääb reformimata riigimaa, kuhu on samuti planeeritud transpordimaa krunt (pos 01). Planeeritud krunt (pos 01) ristub Altmetsa teega vahetult Miiduranna sadama raudtee ülesõidukoha läheduses (ca 15m raudteest). Moodustatavad krundid pos 01 ja 02 on avalikud teed. Kuna Rail Baltic raudtee projektiga kavandatud Altmetsa tee pikenduse ehitamiseks vajaliku maa täpne ulatus ei ole tänaseks teada, taotletakse krunt pos 01 riigi omandisse. Liiklusmaa krundi avaliku kasutuse tagamiseks antakse krundi pos 02 tee üle Maardu Linnavalitsusele. Kuna planeeritavalt alalt suunduvad enamuses sõidukeid (vähemalt enne Altmetsa tee pikenduse väljaehitamist) üle Miiduranna raudtee, on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu sealsele liiklusohutusele. Ohutuse seisukohast on oluline tagada raudtee ülesõidukohal sõiduki- ja rongijuhtide hea nähtavus. Detailplaneeringu elluviimisega nähtavust vähendatavaid takistusi ei kavandata ning olulist ohutuse vähenemist ette näha ei ole. Küll aga tuleb Rööpa teele paigaldada raudteega ristumise hoiatusmärgid. Koostöös AS-ga Milstrand kaaluda võimalust raudteeületuse muutmist reguleeritud ja tõkkepuuga varustatud ülesõidukohaks. Parkimine on ette nähtud lahendada krundisiseselt. Ligipääsu ja parkimise korraldamisel on lähtutud, et oleks tagatud autotranspordi mugav juurdepääs hoonestusalale. Sõidukite parkimis- ja liiklemisalad kaetakse kõvakattega. Parkimiskohtade arvutamisel on aluseks EVS 843:2016 Linnatänavad, Eesti linnade ehitiste parkimisnormatiivid. Planeeringualal on tegemist uute projekteeritavate hoonetega, mille otstarbest ja asukohast linnas on valitud parkimisnormatiiv.

Parkimiskohtade kontrollarvutus Pos nr

Ehitise otstarve Norm parkimiskohtade arvutus

Norma- tiivne arv

Planeeritud parkimis- kohtade arv krundil

03 Kontor, ladu 4278/250 = 17,1 17 17 kohta omal krundil 04 Kontor, ladu 7880/250= 31,5 32 32 kohta omal krundil 05 Kontor, ladu 8442/250= 33,8 34 34 kohta omal krundil 06 Kontor, ladu 7438/250= 29,8 30 30 kohta omal krundil

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 13

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

07 Kontor, ladu 8782/250= 35,1 35 35 kohta omal krundil 08 Kontor, ladu 8056/250= 32,2 32 32 kohta omal krundil KOKKU 180 180

Parkimiskohtade arvutamise valem: P=A x n P parkimiskohtade arv A suletud brutopind n parkimisnormatiiv 3.7. Vertikaalplaneering Vertikaalplaneeringu koostamisel on lähtutud:

- absoluutkõrgustest olemasolevate teede, platside katetel ja looduslikel pindadel - raudteede kõrgusarvudest - projekteeritavate katete normikohastest kalletest - sademevee ärajuhtimisvõimalustest, välditud on sademee valgumine naaberkruntidele.

Aastate jooksul on planeeritud ala täidetud ning käesoleval ajal jäävad absoluutkõrgused vahemikku 17 kuni 24 m. Vertikaalplaneeringu lahendus jälgib maapinna olevaid kaldeid, mille tulemusena suunatakse sademevesi planeeringuala lõunapiiril kulgevasse kraavi. Planeeritava ala vertikaalplaneeringu lahendus on esitatud põhijoonisel. 3.8. Planeeritav haljastus, keskkonnakaitsetingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ning kuritegevusriske vähendavad nõuded 3.8.1 Planeeritav haljastus Planeeritaval alal puuduvad kaitse alla võetud maa-alad või üksikobjektid. Haljastuses tuleb säilitada maksimaalselt säilitamiskõlblikud puud, võsa likvideeritakse. Juurdeistutatav haljastus peab sobima ümbruskonnaga, kõrgepinge õhuliinide kaitsevööndis on lubatud ainult madalhaljastus. Planeeritavale alale takistavad eesmärgipärase puhverala haljastuse rajamist kõrgepinge õhuliinid, naftaproduktide torustik, perspektiivne Altmetsa tee, vee- ja kanalisatsiooni magistraaltorustikud, raudteed. Eelnevast tulenevalt on tehtud ettepanek haljaskoridori (kaitsehaljastuse) rajamiseks perspektiivse Altmetsa tee ja Muuga elamuala vahele. Vajalik on koos ehitusprojektidega koostada ka haljastusprojektid. Parkimiskohtade vihmavee äravoolud tuleb vajadusel varustada õlipüüduritega. Teekatendid täpsustatakse projekteerimise järgmises staadiumis. Jäätmekäitluse korraldamiseks peab kruntidel olema liigiti kogutavate jäätmete mahutid. Jäätmekäitlus peab vastama Maardu Linnavolikogu 22.11.2022.a määrusega nr 25 kehtestud „Maardu linna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetele. Jäätmevedu toimub vastavalt Maardu Linnavolikogu 28.06.2016 määruse nr 71 „Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord Maardu linnas“ alusel. Ehitusperioodil tekkivad erinevad ehitusjäätmed tuleb kohapeal sorteerida ja vastavalt materjalile taaskasutada või üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Planeeringualale on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Kokkuvõte nimetatud aruandest vt ptk 4. Hoonest, teedest ja parklast vabad pinnad tuleb haljastada. Kuna kinnistul asuvad suured parklad, tuleb erilist tähelepanu pöörata parkla haljassaartele ning liigendada parkla haljastusega. Kõikide nimetatud punktidega on arvestatud detailplaneeringu koostamisel v.a see, et parkimis- ja kaubalaadimisplatsid on kaetud asfaltkattega. Teeäärse haljastusena on ette nähtud kasutada väiksemaid lehtpuid, mis on tänavahaljastusena vastupidavamad kui okaspuud. Puude ja põõsaste kauguse määramisel ehitistest ja rajatistest järgida EVS 843:2016 tabel 9.13 nõudeid.

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 14

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

4. KOKKUVÕTE KSH ARUANDEST Planeeritaval alal puuduvad keskkonnaohtlikud objektid. 4.1.1. Mõju pinnaveele (sademevesi) Planeeringuala reljeef on kohati künklik, madalamates kohtades esineb ajutist või alalist liigniiskust. Planeeringu mahus on koostatud territooriumi vertikaalplaneering. Planeeritava ala kaguosas tuleb säilitada olemasolev tiik. Planeeritud maakasutusest tulenevalt on tiiki ca 0,12 ha võrra suurendatud. Saastunud sademevett tuleb koguda, puhastada ning suublasse juhtida - Veeseaduse ja Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määruse nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ § 5, § 8 ja lisa 1, lisa 3. Mittesaastunud sademevett, mis lähtub näiteks enamike hoonete katustelt ja/või inertse toorme ja/või kaubamaterjalide ladustuspaikadelt (minimaalse liiklusintensiivsuse või kasutatava tehnika spetsiifika tõttu puudub reostusoht), ei ole vaja eraldi puhastada ning sademevee võib juhtida otse kavandatavasse kraavi või olemasolevasse tiiki. Lähtuvalt ehitusgeoloogilistest tingimustest ja maapinna vertikaalplaneeringust, saab rakendada sademevee immutamist nt kõrgepinge õhuliini kaitsevööndisse jääval haljasalal. Veeseaduse § 2 lg 10 kohaselt on suubla veekogu või maapõue osa, sh on suublaks ka pinnas. Seega tulenevalt veeseaduse § lg 2 p-st 4, tuleb taotleda vee erikasutusluba ka sademevee immutamiseks. Peamiselt teedelt ja parklatest tekkiv, hinnanguliselt 20-30% sademeveest, peab aga olema puhastatud enne selle suublasse juhtimist, st sademevee käitlust korraldada vastavalt kehtivale õiguskorrale ja kinnistutel asuvate objektide spetsiifikale. Valdav osa kõvakatetega aladelt tekkivast sademeveest tuleb koguda, puhastada ja suublasse juhtida Seejuures tuleb nii puhta kui ka puhastatud sademevee suublasse juhtimiseks taotleda vee erikasutusluba. Leevendavate meetmete rakendamisel ei ole sademevee perspektiivsel käitlemisel ette näha mõjusid pinnasele, naaberkinnistutele, tehnorajatistele (sh Maardu - Muuga raudtee ja joogiveeallikad) ja Kroodi ojale. Leevendavad meetmed: • Alal vertikaalplaneerimise läbiviimine, avatud betoonkaevude ja –mahutite sulgemine • Säilitada planeeringuala kaguosas tiik. Laiendada tiiki võimalusel kuni Pärtli

maaüksuseni. Peale tööde lõppu.taastada rikutud haljastus vähemalt mahus, mis jääb kõrgepinge õhuliini 25 m kaitsevööndisse. Erosiooniohu vähendamiseks võib kasutada nt hüdrokülvi vms meetodit, mis tagab pinnase suurema erosioonikindluse;

• Hoonete katustelt formeeruva sademevee kogumine lahendada hoonete projekteerimise käigus nii, et vesi ei satuks parklatesse vms aladele, kus võib toimuda vee saastumine. Nõuetekohaselt kogutud ja mittesaastunud sademevesi suunata kavandatud kraavi või olemasolevasse tiiki. Tagada kasutatava tehnika valve ka töövälisel perioodil ning varuda reostustõrje vahendid (absorbent jms);

• Kõvakattega pindadelt kokku kogutava sademevee nõuetekohaseks puhastamiseks tuleb kasutada kohtpuhastit või -puhasteid (nt AS Schöttli Keskkonnatehnika, http://www.schottli.ee/, 2017), mis on dimensioneeritud vastu võtma tekkiva sademevee vooluhulga ja puhastama vett vähemalt määrani, mille sätestab Veeseadus;

• Kohtpuhastite ja proovivõtukaevude tööprojektid tuleb koostada eraldi projektina ning soovitatavalt peale kruntide hoonestuse, teede ja parklate projektide valmimist.

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 15

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

Kruntide suurust arvesse võttes, võiks võimaluse korral kohtpuhasteid grupeerida 3-4 krundi kaupa, arvestades ka kruntidele kavandatud tegevuse iseloomu.

4.1.2. Mõju inimeste heaolule ja tervisele Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi. Kõvakattega teedelt ja parklatest mitte lasta sademeveel voolata naaberkinnistutele, vaid immutada see murualadel. Saastatud sademevee tekke vältimiseks või selles reoainete koguse vähendamiseks peab reovee kogumisala (teid, väljakuid ja muid alasid), millelt sademevett ära juhitakse, regulaarselt kuivalt puhastama. Parkla varustada õlipüüdjatega. Krundi jäätmete kogumise ja sorteerimise korraldab krundi valdaja. Olmejäätmete taaskasutamiseks võimalikult suures ulatuses koguda olmejäätmed liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on planeeritud oma krundile ja on naaberkrundist vähemalt 3 m kaugusel. Prügikonteinerite asukohad on planeeritud paigutada hoonestusala sees. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtivale jäätmeseadusele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale füüsilisest isikust ettevõtjale või firmale. Olmejäätmeid on kavandatud koguda liikide kaupa sorteeritult eraldi mahutitesse. Jäätmete (liigiti) kogumise koht on kavandatud igale krundile. Jäätmehoidla täpne asukoht hoones või krundil täpsustatakse ehitusprojektis. Jäätmete kogumiskoht kavandada võimalikult hea juurdepääsuga, visuaalselt mittehäirivasse asukohta. 4.1.3. Haljastus • Avalikule alale haljastuse rajamisel arvestada Eesti standardis EVS 843:2016

„Linnatänavad”. • Täiendava haljastuse rajamisel on soovitav kasutada väärtuslikke ja pikaealisi liike,

mis sobivad koha kasvutingimustega ning Haabersti miljööga. Põõsastest sobivad dendroloogi hinnangul must aroonia (Aronia melanocarpa), põõsasmaranad (Potentilla fruticosa), kurdlehise roosi madalad sordid (Rosa rugosa). Puudest soovitab dendroloog läiklehist või suurelehist pärna, arukaske, ruumirohkusel ka harilikku hobukastanit. Haljastust võib täiendada ka oksapuudega, sobilikud oleksid näiteks ebatsuuga või mõni kuuse liik.

• Ehitustööde ajal rakendada säilitatavate puude juurestiku, tüve ja võra kaitsemeetmeid, nt kasvukoha katmine laudisega, kaevise seina toestamine, puu kastmine ehituse ajal jm.

4.1.4. Jäätmehooldus Jäätmete kogumine kruntidel lahendatakse vastavuses Jäätmeseaduses toodud nõuetega. Jäätmed kogutakse kruntidel paiknevatesse prügikastidesse ja – konteineritesse ning organiseeritakse nende regulaarne äravedu kehtivat jäätmeluba omava firma poolt. Ohtlikud jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Tagatakse kinnistute heakord, lähtudes kohalikus omavalitsuses kehtivast korrast. Leevendavad meetmed: • Ehitusperioodil tekkivad erinevad ehitusjäätmed tuleb kohapeal sorteerida ja vastavalt

materjalile kas taaskasutada või üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele; • Tegevuse lõppemisel krundil likvideerida keskkonnaohtu või terviseriske põhjustada

võivad objektid. Jäätmed likvideerida sõltumatult omandisuhetest. 4.1.5. Pinnaseseisund Kinnistul ei esine pinnase reostust.

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 16

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

4.1.6. Pinnase radoonisisaldusest tulenevad nõuded • Planeeritav ala paikneb kõrge Rn-riski piirkonnas (<150 kBq/m3). Soovitav rakendada

täiendavaid meetmeid, mis lahendatakse ehitusprojektis. 4.1.7. Müra hinnangust tulenevad nõuded Piirkonna müra olukorra iseloomustamiseks viidi käesoleva töö raames detailplaneeringualal ja selle lähialal läbi müra modelleerimine. Modelleerimise tulemused näitasid, et olemasoleva olukorra puhul on piirkonna peamised müraallikad Põhjaranna tee ja Maardu - Muuga raudtee. Perspektiivse olukorra puhul suureneb piirkonna müratase eelkõige tulenevalt uute teede (Altmetsa tee pikendus, Maardu – Tallinn trammiliin, Rail Baltic raudtee) lisandumisega ja olemasolevate raudteede (eelkõige Miiduranna sadama raudtee) ning Põhjaranna tee liiklussageduse suurenemisega. Planeeringualale tehnopargi kavandamise ja sellega kaasneva liikluse lisandumisega ei ole ette näha olulist müraolukorra halvenemist võrreldes olemasoleva olukorraga ning seda nii päevasel kui ka öisel ajal. Arvestades müra modelleerimise tulemusi ja asjaolu, et detailplaneeringuga kavandatakse tehnopargi rajamist, kus inimesed viibivad valdavalt päevasel ajal (müra on probleemiks eelkõige öisel ajal), ei pea aruande koostaja detailplaneeringualale müraseina rajamist vajalikuks. Leevendav meede: Vältida ehitustegevust öisel ajal (23:00 – 7:00) Hoonete projekteerimisel müra leevendavad meetmed: • hoonete ehituspaikade valikul eelistada hoonestusalade neid külgi või osasid, mis

asuvad olemasolevatest ja perspektiivsetest müra-allikatest (nt teed) kaugemal; • hoonete projekteerimisel tuleb arvestada standardi EVS 842:2003 Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest nõudeid; • kasutada hoonetel mürakindlaid aknaid; • olemasolevatest elamutest lähtudes tuleb äri- ja tootmishoonete

ventilatsioonisüsteemid ja kliimaseadmed kui võimalikud täiendavad müraallikad, paigaldada kavandatavate hoonete tagakülgedele (hoonete kagu- lõunakülgedele);

• raudteedele lähimate hoonete ventilatsiooniavad tuleb võimalusel projekteerida raudteest kaugemale küljele, vastavalt hoonete ida-kirde ja lääne-edelaosadele.

Arvestada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kirjeldatud nõuetega ning rakendada Eesti standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ ettenähtud meetmeid: • Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud

elemendid (nt akende tuulutusavad) ei vähendaks heliisolatsiooni taset sel määral, et ruumides ületatakse lubatud müratasemed.

• Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

• Ehitusprojekti koostamisel (vundamendid, seinad, aknad jms) arvestada Altmetsa tee liiklusest tulenevate mõjudega sh vibratsioon ja müra.

4.1.8. Vibratsioon Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega ei ole ette näha olulist piirkonna vibratsioonitaseme tõusu. Planeeringualale kavandatavates hoonetes ei ole samuti ette näha olulist negatiivset mõju seoses piirkonnas asuvatelt raudteedelt ja tänavatelt tuleneva vibratsiooniga. Siiski tuleb raudteede äärde kavandatavate hoonete projekteerimisel pidada silmas raudteest tingitud ja tavapärasest kõrgemat vibratsioonitaset. Arvestades olemasolevate elamute ja planeeritavate hoonestusalade vahelist kaugust, ei ole ette näha olulist lühiajalist mõju seoses

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 17

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

ehitustegevusega. Vibratsioonist lähtuv pikaajaline mõju inimeste heaolule ja tervisele on sellisel juhul sama, mis variandis, kus ala säilib haljasalana. Leevendav meede: • Raudteedele lähimate kavandatavate hoonete projekteerimisel arvestada raudteest tingitud

ja tavapärasest kõrgema vibratsioonitasemega. 4.1.9. Õhusaaste Käesoleval ajal ei ole teada ettevõtted, kes kavandatavatel kruntidel perspektiivselt tegutsema hakkavad. Üldistades võib öelda, et tegemist on väikesemahulise tehnopargi arendusega, kus tulevikus asuvad nii äri – ja laomajandusega tegelevad ettevõtted, mille tegevus piirkonna üldist õhusaaste fooni eeldatavalt oluliselt ei mõjuta. Arvestades elamualade lähedust ning asjaolu, et tegemist on nö tööstuspiirkonnast elamupiirkonnaks üleminekualaga, siis tohib alale lubada vaid neid ettevõtteid, mille puhul piirväärtusi ületav õhusaaste ei välju tehnopargi piiridest või tuleb nende puhul läbi viia eraldiseisev KMH protsess, mis analüüsib muuhulgas eeldatavate leevendusmeetmete võimalikkust ja tõhusust. Kokkuvõttes ei ole lühiajaliselt olulist negatiivset mõju ette näha. Pikaajaliselt võib kaasneda mõõdukas negatiivne mõju, kui ei arvestata esitatud leevendava meetmega. Leevendav meede: • Tehnoparki võib rajada vaid neid ettevõtteid, mille puhul piirnorme ületav õhusaaste ei välju

tehnopargi piiridest või tuleb koostada KMH, mis analüüsib muuhulgas eeldatavate leevendusmeetmete võimalikkust ja tõhusust. Vastavate analüüside ja/või KMH koostamist tuleb kohalikul omavalitsusel korraldada iga uue ettevõtte puhul ehitusprojekti staadiumis.

4.1.10. Suurõnnetuse oht Maardus paikneb mitmeid ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid. Samas ühegi ettevõtte ohuala ei ulatu kavandatava tehnopargini, küll aga ulatub planeeringualale ala põhjaosas paikneva toornafta ja masuudi eksporttorustiku 70 m laiune ohutsoon. Tulenevalt AS Vopak E.O.S Trendgate terminali ja eksporttorustiku Trendgate – Termoil – Muuga sadam riskianalüüsist (2014) peab käesoleva KSH koostaja oluliseks vältida detailplaneeringualal hoonete ehitamist eksporttorustiku 70 m ohuala sees Leevendavad meetmed: • Tulenevalt lähedal asuvatest elamutest ja eksporttorustikust ei tohi alale lubada

Kemikaaliseaduse § 6 ja § 11 lg 2 punkt 4 alusel määratletud A- ja B- kategooria suurõnnetusohuga ning ohtlikke ettevõtteid.

• Hoonestusaladele hoonete rajamiseks on vajalik ala lõunaosa läbivad õhuliinid viia maakaabelliinidesse ning paigutada need väljapoole hoonestusalasid.

4.1.11. Valgusreostus Planeeringualale nähakse ette tänavavalgustus ja hoonete kõrval asuvate platside kohtvalgustus. Arvestades ala kaugust lähimatest elamutest (ca 90 m), toornafta ja masuudi eksporttorustiku paiknemist ning osalist kõrghaljastust, siis ei kaasne piirkonna elanike heaolule lühiajalist olulist negatiivset mõju. Üldvalgustus võib pigem paikkonna turvalisust tõsta, kuid seda eelkõige siiski tulevase tehnopargi alal. KSH leevendavaid meetmeid ette ei näe. 4.1.12. Maastikuilme Praegusel ajal on Altmetsa teelt avanevates vaadetes domineeritavateks elementideks tehnogeensed objektid (kütuse- ja kaugküttetorustikud, kesk- ja kõrgepinge elektriõhuliinide mastid). Osaliselt piirab avanevat vaadet Altmetsa tee ja planeeringuala vahelisel alal paiknev

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 18

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

kõrghaljastus ja võsa. Käesoleval ajal ei ole planeeringuala aktiivses kasutuses, mis suurendab ohtu, et alale tuuakse prügi. Leevendavad meetmed: • Soovitatav kinnistu perioodiline ülevaatus (nt üks kord aastas) ning heakorra tagamine; • Altmetsa tee äärne olemasolev kõrghaljastus säilitada ja elamute vahetu lähiümbrus

korrastada (üldine leevendusmeede, mis on käsitletav konkreetsest KSH-st eraldiseisvalt). 4.1.13. Liikluskorraldus Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva liiklussageduse suurenemisega olulist negatiivset mõju piirkonna liiklusohutusele ette näha ei ole. Detailplaneeringuga kavandatava tehnopargi juurdepääs on ette nähtud Altmetsa teelt Rööpa tee kaudu. Praegusel ajal on piirkonna liiklussagedused väikesed. Peamine liiklus tuleb detailplaneeringualast põhja poole jäävast elamupiirkonnast, millele on põhimõtteliselt ainult üks juurdepääs – Altmetsa tee kaudu. Arvestades kavandatava tehnopargi suurust ja analoogsete tehnoparkide liiklussagedust, siis lisandub detailplaneeringu elluviimise järgselt piirkonda arvestuslikult 260 autot ööpäevas (sh raskeliiklus; perspektiivselt võib tulenevalt trammiliini rajamisest autode arv väheneda). Kuna Altmetsa tee näol on piirkonnas tegemist peamiselt elamupiirkonda teenindava tänavaga, siis moodustab tipptunni liiklussagedus hinnanguliselt 9% ööpäevasest liiklussagedusest Detailplaneeringualale Altmetsa teelt täiendava juurdepääsutee (lisaks Rööpa teele) rajamine on raskendatud, kuna see eeldaks suuremahulisi rekonstrueerimistöid toornafta ja masuudi eksporttorustiku ning kaugküttetorustiku osas. Samuti saab takistuseks perspektiivse Altmetsa tee pikenduse eritasandiline ristumine Maardu – Muuga sadama raudteega. Kuivõrd täiendava juurdepääsu jaoks puudub ka otsene vajadus, siis seda ei kavandata. Juurdepääsuks planeeritud kruntidele ja perspektiivsele trammipeatusele on kavandatud kergliikusteed. Leevendavad meetmed: • Ohutuse seisukohast on oluline Rööpa teele paigaldada raudteega ristumise hoiatusmärgid.

Koostöös AS-ga Milstrand ja Tehnilise Järelevalve Ametiga kaaluda raudteeületuse muutmist reguleeritud ja tõkkepuuga varustatud ülesõidukohaks;

• Tehnopargile täiendava juurdepääsu (lisaks Rööpa teele) jaoks puudub otsene vajadus, seda mitte kavandada.

4.1.14. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Vertikaalplaneerimisega suunatakse sademeveed ehitatavatest hoonest ning teest ja parkimisalast eemale. Kõvakattega teedelt ja parklatest mitte lasta sadeveel voolata naaberkinnistutele, vaid immutada see murualadel. Saastatud sadevee tekke vältimiseks või selles reoainete koguse vähendamiseks peab reovee kogumisala regulaarselt kuivalt puhastama. Parkla sadeveed juhitakse sademeveekanalisatsiooni läbi õlipüüduri. Sade- ja pinnasevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. 4.1.15. Maakasutus Planeeringuala jääb Maardu linna üldplaneeringu järgi Muuga elamu- ja Vana- Narva tööstuspiirkonna vahele, piki Altmetsa teed kulgevasse puhveralasse. Vastavalt KSH koostaja hinnangule, ei täida nimetatud puhverala konkreetses asupaigas haljasala ja parkmetsa maaalale seatud eesmärke määral, mis õigustaks nii ulatusliku maa-ala reserveerimist vaid sotsiaalmaa tarbeks. Puhvertsoon ei pea tähendama ainult haljasala ning puhverala võib olla mõjudest lähtuvalt ka elamute ja suurtööstuste vaheline maakasutus – näiteks äri-, logistika- või teenindusmaa.

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 19

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

Käesoleva detailplaneeringu lahendusega säilib puhverala sisuline tähendus. Olemasoleva nafta eksporttorustiku ning olevate kõrgepinge elektriõhuliinide tõttu jääb alles maad mida kasutataks peamiselt haljasalana. Kuna kavandatud on äri- ja laohoonete rajamine, siis on lisaks tootmismaa sihtotstarbele planeeritavatele kruntidele ette nähtud ka osaline ärimaa funktsioon. Suurendatakse planeeritava maa-ala kasutusefektiivsust. Detailplaneeringu elluviimine ei põhjusta üldplaneeringuga kavandatud puhverala toimimise halvenemist, kui arvestatakse KSH-s toodud leevendavaid meetmeid. Leevendav meede: • Detailplaneeringuala läbivate kõrgepinge elektriõhuliinide kaitsevööndis säilitada

madalhaljastust. • Kavandatavast tegevusest tulenevalt koostada ehitusprojektides territooriumi

vertikaalplaneeringud. Pinnasetööde lõpus taastada rikutud haljastus, vähemalt mahus, mis jääb kõrgepinge õhuliini kaitsevööndisse. Erosiooniohu minimeerimiseks võib kasutada nt hüdrokülvi vms meetodit, mis tagab pinnase suurema erosioonikindluse.

5. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD MEETMED Kuritegevuse riski vähendamiseks planeeritaval alal lähtuda Eesti standardist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Kuna linnaplaneerimine avaldab mõju erinevatele kuriteoliikidele ning kuriteohirmule läbi kurjategijate, ohvrite, politsei ja elanike käitumise, hoiakute, valikute ja tunnete, siis tuleb ka käesolevas detailplaneeringus neid aspekte käsitleda. Vastavalt EVS 809-1, 2002, 4.2.3. on käsitletava piirkonna tüüp – tööstusrajoon. See on keskkond, kus teoreetiliselt võimalikud kõik kuus kuriteoliiki ja ka kuriteohirm. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik vaid teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: nähtavus, territoriaalsus, vastupidavus. Detailplaneeringus on neid strateegiaid rakendatud, aga põhilised on loetletud juhtimisstrateegiad, mida saavad rakendada asjatundjad ning need aitavad leevendada ka kuriteohirmu. Planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud kuritegevust vähendavate meetmetega: • juurdepääsutee ja kogu ala hea nähtavuse ja valgustatuse tagamine; • ala heakorrastamine (hoone ehitamine, kõrg- ja madalhaljastuse ning kõnniteede rajamine); • autode parkimine on lahendatud omal krundil. Käesolevas detailplaneeringus soovitatakse: • hea valgustus parkimiskohtadel, hoonetel ja sissepääsudel; • haljastuse rajamine, mis ei soodustaks kurjategijate varjumisvõimalusi; • territooriumi korrashoid, eriti kergestisüttiva prügi kiire eemaldamine, mis vähendab

süütamise ohtu; • tulekindlate materjalide kasutamine, näiteks prügianumate puhul; • vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine; • paigaldada tuletõrje- ning valvesignalisatsioon; • turvasüsteemid (signalisatsioon).

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 20

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

6. TEHNORAJATISTE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED (JOONIS DP-AS-4-05) Tehnorajatiste lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Vee- ja kanalisatsioonivarustus Üldosa Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega: • EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrgud • EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk • EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus. • EVS 843:2016 Linnatänavad • EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine Töö teostamisel on aluseks võetud: Planeeritava ala vee- ja kanalisatsioonivõrkude lahenduse aluseks on AS Tallinna Vesi tehnilised tingimused 04.09.17 PR/1750304-1 ja Maardu ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni korrigeeritud arengukava aastateks 2009-2020 (Infragate Eesti OÜ töö nr 607-08), kehtestatud Maardu Linnavolikogu 05.08.2008 otsusega nr 190. Majandus-joogiveevarustus Planeeritava ala veega varustamine on ette nähtud lahendada Altmetsa tee De160 veetorust. Nimetatud magistraaltorustikust on planeeritud harutorustik planeeringuala kruntide varustamiseks majandus-joogiveega. Igale krundile on ette nähtud liitumispunkt tänavatorustikuga. Veevarustuse liitumispunktid on paigutatud teemaale kuni 1m kaugusele krundipiirist.Planeeritud majandus-joogivee ühendustorustikele tuleb tagada Keskkonnaministri määrusega nr 76 16.12.2005 kinnitatud kaitsevöönd, millest lähtuvalt on ette nähtud servituudiala 2+2 m torustiku omaniku kasuks. Tuletõrje veevarustus Tulekustutusvesi alal saadakse kahest hüdrandist, mis on planeeritud kruntide pos 04 ja pos 07 naabrusesse. Hüdrantide teenindusraadius on 150m, kruntidel on tagatud sisemine tulekustutusvee vooluhulk 2,5 l/s ja välistulekustutusveele10 l/s. Kui kruntidele planeeritavate hoonete tarbeks tekib välistulekustutusvee vajadus 25 l/s, siis tuleb rajada lokaalsed mahutid. Tuletõrjeveemahutid ei kuulu käesoleva planeeringu mahtu, lahendatakse vajadusel ehitusprojektides.Hoonete projektides arvestada EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus; Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ ning EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus; Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“ kirjeldatud nõuetega. Kanalisatsioon Olmereovee kanalisatsioon Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne.Planeeritavat ala läbib Maardu tööstusrajooni d400mm isevoolne reoveekanalisatsiooni ühistorustik. Reovesi planeeritud kruntidelt juhitakse nimetatud magistraaltorustikku.Planeeringu reovee vastuvõtmiseks tuleb oluliselt suurendada Uusküla pumpla reguleeritavat mahtu. Infragate Eesti AS koostab Kroodi piirkonna vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveetorustike projekti (töö nr. 45-17, MA19), mis käsitleb ka Uusküla reoveepumpla reguleeritava mahu suurendamist.Planeeritud reoveekanalisatsiooni ühendustorustikele tuleb tagada Keskkonnaministri määrusega nr 76 16.12.2005 kinnitatud kaitsevöönd, millest lähtuvalt on ette nähtud servituudiala 2+2 m torustiku omaniku kasuks. Sademevee kanalisatsioon Planeeritav Rööpa IA kinnistu jääb V-kujulisele kahe raudteeharu vahelise ala põhjaossa. Lõunapoolsete Rööpa IB ja IV kinnistutele on varasemalt koostatud detailplaneering, kus planeeritud ala kõvakattega aladelt on sademevee ärajuhtimine ette nähtud olemasolevasse sademevee kollektorisse D=1200.Kõrguste vahest tingituna on Rööpa IB kinnistu põhjaosa katuste sademevesi juhitud olemasolevasse kraavi, mis tagab sademevee äravoolu raudteesilla alt Kroodi ojja.Rööpa IA planeeringuala arvutuslik maksimaalne sademevee vooluhulk on 150

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 21

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

l/s, mille eelvooluks on Maardu Linnavalitsuse 30.08.2017 nr 7-2.14/3934 tehniliste tingimuste järgi Kroodi oja.Sademevesi kogutakse ja juhitakse planeeringuala lõunaosas asuvasse kraavi, mis suubub Kroodi ojja. Põhjaranna tee all on kaks D1500 raudbetoontruupi, mille maksimaalne läbilaskevõime kokku on ca 2600 l/s.Planeeringuala kõvakattega platside sademevesi tuleb vastavalt vajadusele enne kraavi juhtimist I klassi liiva-õlipüüdurites puhastada. Elektrivarustus Detailplaneeringu elektrivarustuse lahendamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud 30.08.2017 tehnilised tingimused nr 302232.Planeeringuala elektrivarustuse tagamiseks on ette nähtud uus 10/0,4 kV alajaam. Alajaama toide on lahendatud keskpinge kaabelliiniga alajaama nr 1110 keskpinge jaotlast. Planeeritavate hoonete elektrivarustuseks paigaldada krundi piiridele liitumiskilbid ning nendeni uuest alajaamast madalpinge kaabelliinid. Hoonete liitumispunktide eeldatav peakaitsme suurus on 160 A ja tänavavalgustuse liitumispunktil 16 A.Liitumispunktist planeeritavate hoonete elektripaigaldise peakilpideni on ette nähtud paigaldada hoonete vajadustele vastavad toitekaablid. Elektrienergia saamiseks ja olemasoleva elektrivõrgu ümberehituseks tuleb esitada võrguettevõtjale liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.Planeeritud hoonestusaladele jäävad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad keskpinge õhuliinid on ette nähtud asendada maakaabelliinidega liini nr 7615 õhuliini mastide nr 2A-15 ja liini nr 7625 mastide nr 13-25 vahel. Uued kaabelliinid ehitada olemasolevast alajaamast nr 1110 kuni õhuliinide uute postideni.Olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub arendaja kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Tänavavalgustus Planeeritava ala tänavavalgustuse elektrivarustuseks on ette nähtud pos 07 lähedale uus liitumispunkt. Liitumispunkti kõrvale paigaldada tänavavalgustuse juhtimiskilp. Sõidutee ja jalgtee valgustamiseks paigaldada kõnnitee äärde valgustuspunktid. Valgustite võimsused, postide kõrgused ja kaablite ristlõiked määratakse projekteerimise järgnevates etappides. Planeeringuala välisvalgustuse lahenduste kavandamisel ja projekteerimisel arvestada, et see ei tohi halvendada veeremijuhi rongiliikluse signaaltulede nähtavust raudteel. Sidevarustus Sidevarustuse lahendamiseks on Telia Eesti AS väljastanud 25.09.2017 telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 29173145. Nimetatud tehnilistes tingimustes teatatakse, et detailplaneeringu piirkonnas Telia sidevõrk puudub. Alternatiivvariandina pakub Telia interneti ja TV teenust mobiilvõrgu baasil.Planeeritava ala sidevarustus tagatakse mobiilsidega. Gaasivarustus Rööpa IA kinnistule planeeritavate kruntide lao- ja ärihoonete sooja- ja soojaveevarustuses võib ühe alternatiivse võimalusena ette näha gaasikütet.Põhjaranna teele on planeeritud maagaasi B-kategooria gaasijaotustorustik (Sweco Projekt AS töö nr 1611 Põhjaranna tee 19 ja 19a kinnistute detailplaneering; töö nr 18410-0001 Lao 17-1, 17-2, 17-3 kinnistute detailplaneering). Rööpa IA kinnistule nähakse ette haruühendus planeeritud Põhjaranna tee B-kategooria gaasitorustikust. Gaasitorustik on planeeritud moodustatavale transpordimaale. Projekteerimiseks tellida võrguvaldajalt tehnilised tingimused ning kooskõlastada tööprojektid kõigi võrguvaldajatega.

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 22

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

7. KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED 7.1. Kehtivad kitsendused • Olemasoleva elektrimaakaabelliini AHXAMK-W.3x300+35Cu 24kV kaitsevöönd koridoris

laiusega 1 m; • Olemasoleva elektriõhuliini 35-110kV (Kõrgepingeliin) Iru - Kallavere kaitsevöönd koridoris

laiusega 25 m; • Olemasoleva elektriõhuliini 1-20 kV (Keskpingeliin) kaitsevöönd koridoris laiusega 3 m; • Olemasoleva elektrimaakaabelliini AABL-10.3x240 kaitsevöönd koridoris laiusega 1 m; • Olemasoleva elektriõhuliini 1-20 kV (Keskpingeliin) AS-70 kaitsevöönd koridoris laiusega 3 m; • Olemasoleva elektriõhuliini 1-20 kV (Keskpingeliin) AS-70 kaitsevöönd koridoris laiusega 3 m; • Olemasoleva elektriõhuliini 1-20 kV (Keskpingeliin) AS-70 kaitsevöönd koridoris laiusega 3 m; • Olemasoleva maapealse vedelkütusetorustiku aitsevöönd koridoris laiusega 5 m; 7.2. Kavandatud kitsendused Planeeritud tehnovõrkude kitsendused on kantud graafiliselt joonistele ning kirjeldatud põhijoonise DP-AS-4-04 kitsenduste tabelis. Kinnistu valdajatel tuleb arvestada olemasolevatest ja planeeritud tehnilise infrastruktuuri objektidest tulenevate piirangutega.

Pos nr

Servituudi vajaduse kirjeldus

01 - Juurdepääsu servituudi vajadus planeeringuala kruntide igakordsete omanike ja kasutajate kasuks

02 - Servituudi vajadus planeeritavale reoveekanalisatsiooni torustikule laiusega 2+2 m torustiku omaniku kasuks; - Servituudi vajadus planeeritavale veetorustikule laiusega 2+2 m torustiku omaniku kasuks; - Raudteetrassi, tehnovõrkude, hooldusteede, kuivendusrajatiste ning ümberehitatavate teede lõplik paiknemine ja tehniline lahendus täpsustatakse peale Rail Baltic ja Altmetsa tee projekti valmimist; - Altmetsa teelõik kulgeks olemasolevatest maapealsetest nafta- ja soojatorustikest põhja pool (maapealsete torustike paiknemised on lahtised, kaalutakse nende ümbertõstmist) Lõplik lahendus ja torustike täpne maht selgub Altmetsa tee pikenduse projekteerimise käigus.

03 - Servituudi vajadus olemasolevale kraavile

04 - Servituudi vajadus olemasolevale kraavile 05 - Servituudi vajadus olemasolevale kraavile 06 - Servituudi vajadus olemasolevale kraavile 07 - Servituudi vajadus olemasolevale kraavile 08 - Servituudi vajadus olemasolevale kraavile 09 - Servituudi vajadus olemasolevale kraavile

- Servituudi vajadus planeeritud keskpinge maakaabelliinile 2 m (1+1m) kaabli omaniku kasuks

- Servituudi vajadus planeeritud gaasitorustikule koridoriga 2+2m torustiku omaniku kasuks

• Gaasitorustiku väljaehitamisel ette näha servituudi vajadus ka Eesti Raudtee maa-ala

ulatuses; • Servituudi vajadus planeeritud alajaamale 2 m välispiirdest alajaama omaniku kasuks;

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 23

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

• Rööpa tee juurdepääsu servituudi vajadus Rööpa tee IA planeeringuala kruntide igakordsete omanike ja kasutajate kasuks;

• Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse realiseeritavus selgub pärast raudtee ja raudtee ehitamisest tingitud kavandatavate/ümberehitatavate teede projekteerimise etappi, millega täpsustakse täpne maavajadus.

8. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et püstitatav hoone ja rajatised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. 9. PLANEERINGU ELLUVIIMINE Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse kruntide omanike poolt tema tahte kohaselt. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Seletuskirja koostas / Projektijuht: Andrei Klimov, arhitekt, Kutsetunnistuse nr 206651. Artepolitan OÜ MTR reg. nr.: EEP002162 August 2025

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 24

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

C. LISAD

Lisa 1 KOOSKÕLASTUSED 1. Kooskõlastuste koondtabel. Lisa 2 TEHNILISED TINGIMUSED 1. Tallinna Vesi tehnilised tingimused 27.01.2025 PR/2501107-1; 2. AS Gaasivõrk tehnilised lähteandmed Maardu Rööpa IA kinnistu detailplaneeringu

koostamiseks 12.05.2025 nr 3-6/114-25; 3. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr 495045 15.04.2025; 4. Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39572395 17.04.2025; 5. Maardu Linnavalitsuse Linnamajanduse osakonna tehnilised tingimused 30.08.2017 nr 7-

2.14/3834; 6. AS Eesti Raudtee lähtetingimused 23.05.2011 nr 4-1,5,7/1155-1.

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 25

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

D. JOONISED

Situatsiooniskeem DP-AS-4-01 M 1:20000 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslik analüüs DP-AS-4-02 M 1:5000 Tugiplaan DP-AS-4-03 M 1:1000 Põhijoonis DP-AS-4-04 M 1:1000 Tehnovõrkude koondplaan DP-AS-4-05 M 1:500 Elektrivarustuse üldskeem DP-AS-4-06 M 1:2000 Vertikaalplaneering DP-AS-4-07 M 1:1000 Liiklusskeem DP-AS-4-08 M 1:2000 Kruntide moodustamine DP-AS-4-09 M 1:1000

DETAILPLANEERING, Köide: I, AS osa MAARDU LINNA RÖÖPA IA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu seletuskiri Harju maakond, Maardu linn, Rööpa IA

SELETUSKIRJA TULEB LUGEDA JA ON KEHTIV AINULT KOOS JOONISTEGA LK 26

Artepolitan OÜ töö nr. OÜ-23018, august 2025

E. KOOSKÕLASTUSED

Rööpa IA kinnistu detailplaneering (töö nr 13410-0007) Kooskõlastuste koondtabel

Jrk nr

Kooskõlastav organisatsioon/ planeeritud krundi omanik/ planeeritud maa-ala piirinaaber

Kooskõlastaja, kooskõlastuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali asukoht

Projekteerija märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta

1. Eesti Gaas Ahti Suimets Arengu peaspetsialist 26.03.2013 nr 1050

Detailplaneering KOOSKÕLASTATUD. Joonis AS-005 Tehnovõrkude koondplaan

-

2. Päästeamet Põhja päästekeskus kriisireguleerimise büroo

Marek Danilson Kriisireguleerimisbüroo juhataja 01.06.2012

Kooskõlastame Maardu linnas oleva Rööpa 1A kinnistu detailplaneeringu. Tulenevalt planeerimisseaduse §16lg8 ning kemikaaliseaduse §14, juhime tähelepanu sellele, et nimetatud kinnistu asub DBT AS ohualas. DBT AS asub aadressil Koorma 13, Viimsi vald. DBT AS ohuala raadius on kuni 4900 m ja ohu tüübiks on ülerõhk

Kooskõlastuse kiri 01.06.2012,

-

3. Päästeameti Põhja päästekeskus Insenertehniline büroo

Andres Mäll 04.juuni 2012 Nr K-AM/15

KOOSKÕLASTATUD Põhijoonis DACO Projekt OÜ töö nr A 16-2009

-

4. AS Tallinna Vesi Krista Valner Tehniline konsultant 10.04.2018 PR/1769173-3

Vastavalt planeerimisseadus § 133 esitab AS Tallinna Vesi pädevale asutusele arvamuse detailplaneeringu kohta. Detailplaneeringu saab vastu võtta järgnevate märkustega:

- Enne järgnevaid projekteerimisstaadiumeid taotleda AS-ilt Tallina Vesi tehnilised tingimused. (allkirjastatud digitaalselt)

Kiri10.04.2018 PR/1769173-3

Arvestatakse esitatud märkusega

Jrk nr

Kooskõlastav organisatsioon/ planeeritud krundi omanik/ planeeritud maa-ala piirinaaber

Kooskõlastaja, kooskõlastuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali asukoht

Projekteerija märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta

5. Tallinna Küte Elis Fels Võrgujuht 11.01.2013 nr 384

Käesolevaga kooskõlastame Rööpa IA detailplaneeringu (OÜ DACO Projekt töö nr A16-2009) järgmistel tingimustel:

1. Planeeringuala läbib maapealne soojustorustik DN600, mille seadusejärgne kaitsevöönd on 5 meetrit kummalgi pool torustikke piiravad äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast.

2. Teiste kommunikatsioonide ning teede/tänavate projekteerimiseks soojatorustiku kaitsevööndi alasse on vaja taotleda eelnevalt AS-lt Tallinna Küte tehnilised tingimused.

3. Planeeritavate , olemasolevate soojustroustikega ristuvate teede projekteerimisel on vaja tagada soojustike ohutus ning nõuetekohased vahekaugused tee-alast. Vajadusel on vaja ette näha soojusvõrgu või selle osade ümbertõstmine.

Kooskõlastuse kiri 11.01.13 nr 384

Arvestatakse esitatud märkustega

6. AS Vopak E.O.S Aleksander Snatkin (juhatuse liige) 09.01.2013 Arnout Lugtmeijer (juhatuse esimees) 10.01.2013

Kooskõlastame emaili manuses oleva joonise (PDF fail 13410-0007_AS005)detailplaneeringu eskiisiga samadel tingimustel. Detailplaneeringu eskiisi kooskõlastuskiri (kuup 09.01.2012a.) on emaili manuses

Kooskõlastuse kiri 22.aprill 2013a.

Arvestatakse esitatud märkustega

Jrk nr

Kooskõlastav organisatsioon/ planeeritud krundi omanik/ planeeritud maa-ala piirinaaber

Kooskõlastaja, kooskõlastuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali asukoht

Projekteerija märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta

7. AS Milstrand Ervin Hasselbach Juhatuse esimees 07.05.2013a. nr. 1-1/40

AS Milstrand kooskõlastab Rööpa IA kinnistu detailplaneeringu (SWECO Projekt AS töö nr 13410- 0007) alljärgnevatel tingimustel:

• Detailplaneeringu lahenduse elluviimisel järgitakse Raudteeseaduses ja muudes asjakohastes õigusaktides sätestatud nõudeid;

• Planeeritavate rajatiste ja ehitiste ning territooriumite evakuatsioonilahendused peavad arvestama võimalike ohtude ja riskidega, millised on seotud Maardu-Viimsi raudtee haruteel ohtlike ainetega (peamiselt heledad naftasaadused);

• Detailplaneeringu alal planeeritav majandustegevus ei tohi põhjustada takistusi ega kitsendusi Maardu-Viimsi raudtee harutee opereerimisel;

• AS-le Milstrand peab olema tagatud alaliselt vaba juurdepääs Maardu –Viimsi raudtee harutee kontrollimiseks ning hooldus- ja remonditöödeks;

• Raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks kasutada vajadusel raudtee mõjualasse jäävate hoonete ja rajatiste kavandamisel ning ehitamisel müra- ja vibratsiooni vähendavaid konstruktsioone, avatäiteid jms.;

• Joonisel AS-004(Põhijoonis) märgitud kaitsepiirdeid toe nr L423 kaitseks pikendada kogu kurvi ulatuses (kuni maatükini pos nr 03 Rööpa IA a), takistamaks libeduse vms. tõttu sõidukite väljasõitu raudteele.

Kooskõlastuse kiri 07.05.2013 nr.1- 1/40

Arvestatakse esitatud märkustega

Jrk nr

Kooskõlastav organisatsioon/ planeeritud krundi omanik/ planeeritud maa-ala piirinaaber

Kooskõlastaja, kooskõlastuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali asukoht

Projekteerija märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta

AS Milstrandjuhib tähelepanu asjaolule, et kavandatava detailplaneeringu ja selle võimaliku realiseerimisega lähitulevikus kasvab sellega seonduvalt hüppeliselt Altmetsa tee raudteeülesõidukoha liikluskoormus. See võib kaasa tuua täiendavate investeeringute vajaduse, millistega raudteevaldaja ei ole arvestanud.

8. Eesti Raudtee Arvo Smiltinš 28.06.2013 nr 1-5.19/1505-3

Aktsiaselts Eesti Raudtee on tutvunud Maardu linnas Rööpa IA kinnistu detailplaneeringu (SWECO PROJEKT AS töö nr 13410-0007) materjalidega, mida on täiendatud AS Eesti Raudtee 17.05.2013 kirjas nr 1-5.19/1505-1 esitatud tingimustega ning kooskõlastab esitatud planeeringu lahenduse. Juhime tähelepanu, et raudteeseaduse §3 punktist 6 tulenev raudtee kaitsevööndi laius on 30m rööpme teljest. Planeeringus kajastatud raudtee kaitsevööndi laius 35m olemasoleva rööpme teljest on määratud arvestusega, et perspektiivis rajatakse Maardu- Muuga II raudtee olemasolevast raudteest ida suunas. Eelpool nimetatud selgitus tuleks lisada planeeringusse.

Kooskõlastuse kiri 28.06.2013 nr 1-.19/1505-03

Seletuskirja on lisatud vastav täiendus kaitsevööndi kohta.

9. Keskkonnaamet Taimar Ala 06.05.214 nr HJR 6-5/14/30036-4

Rööpa tn IA kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine. Vt kiri 06.05.214 nr HJR 6-5/14/30036-4

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kooskõlastuse kiri 06.05.214 nr HJR 6- 5/14/30036-4

Märkused esitatud KSH aruande kohta, millega arvestatakse

Jrk nr

Kooskõlastav organisatsioon/ planeeritud krundi omanik/ planeeritud maa-ala piirinaaber

Kooskõlastaja, kooskõlastuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali asukoht

Projekteerija märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta

10. Maa-amet Anne Toom Nr 6.2-3/16075 07.11.2014

Rööpa IA kinnistu detailplaneering ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Vt kiri 07.11.2014 nr 6.2-3/16075

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kooskõlastuse kiri 07.11.2014 nr 6.2-3/16075

Arvestatakse esitatud märkustega

11. Elektrilevi OÜ Marge Kasenurm Nr 7685865208 12.04. 2018

KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL : *Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt *Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega

Kooskõlastuse kiri12.04.2018 Nr 7685865208

Arvestatakse esitatud märkustega

12. Elering AS Enno Bender Nr 12-9/2018/94 04.04.2018

SWECO Projekt AS töö nr 13410-0007 „Maardu linna Rööpa IA kinnistu ja lähiala detailplaneering“ Kooskõlastatud tingimustel: 1. Planeeringualal paikneb Elering AS –le kuuluv 110 kV õhuliin Iru – Kallavere L169. 2. Täiendavalt kooskõlastada planeeringuala tehnovõrkude tööprojektid, mis piirnevad Elering AS liinirajatiste kaitsevöönditega. 3. Liiniga ristuvate teede ja parklate gabariit 110kV õhuliinil peab olema 7,0 m gabariit tee ja õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C juures. 4. Parkla kaugus mastist min 3,0 m. 5. Õhuliini juhtmete alla planeeritava haljastuse kõrgus võib olla kuni 2,0 m, juhtmete kõrval kaitsevööndisse planeeritava kõrghaljastusel lähtuda tingimusest, et valitud puude kõrgus tagaks puude võrade õhkvahemiku juhtmeteni 110kV liinil 6,0m, sama kaugus peab ka olema kukkuva puu ja lähima faasijuhtme vahel.

Kiri 04.04.2018 Nr 12-9/2018/94

Arvestatakse esitatud märkustega

Jrk nr

Kooskõlastav organisatsioon/ planeeritud krundi omanik/ planeeritud maa-ala piirinaaber

Kooskõlastaja, kooskõlastuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali asukoht

Projekteerija märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta

12. Elering AS Enno Bender Nr 12-9/2018/94 04.04.2018

6. Tööprojektide koostamisel ja tööde teostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise korrast. Valdaja peab kinni pidama Ehitusseadustiku §70-st (Ehitise kaitsevöönd), §77 (Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded". 7. Enne ehitustööde algust vormistada liinide kaitsevööndis töötamise luba tel. 715 1310 või [email protected] 8. Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral ehitustegevuse tõttu, näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused. 9. Parkla ja jalgtee rajamisel õhuliini juhtmete alla, Elering AS ei vastuta õhuliinist tulenevate ohtude eest (nt: jäide). Töökohal peab olema Elering AS poolt kooskõlastatud projekt.

Kiri 04.04.2018 Nr 12-9/2018/94

Arvestatakse esitatud märkustega

Jrk nr

Kooskõlastav organisatsioon/ planeeritud krundi omanik/ planeeritud maa-ala piirinaaber

Kooskõlastaja, kooskõlastuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali asukoht

Projekteerija märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta

13. Maa-amet Kristi Kivimaa Kuna Rail Baltic raudtee projektiga kavandatud tee ehitamiseks vajaliku maa täpne ulatus ei ole tänaseks teada, taotleme transpordimaa kasutusotstarbega krundi pos 1, kui Rööpa tee pikenduse, riigi omandisse. Palume planeeringu seletuskirjas märkida, et reformimata maast moodustatud krunt pos 1 taotletakse riigi omandisse. Joonisel näidata pos 1 osas samuti juurdepääsu servituudi seadmise vajadus. Palume korrigeerida planeeringut vastavalt ettepanekule.

Kiri 31.10.2019 nr 6-3/19/15563-2

Planeeringut on korrigee- ritud vastavalt märkusele

GSPublisherVersion 0.90.100.1200

A R H I T E K T U U R

PLANEERIJA HUVITATUD ISIK

NIMETUS

NIMETUS

Nikamol OÜ

OBJEKTI AADRESS

Maardu linna Rööpa IA kinnistu ja lähiala detailplaneering

SITUATSIOONISKEEMRööpa IA, Maardu linn, Harjumaa

INSENER

INSENER

PROJEKTIJUHT

A. Klimov

A. Malõšev

A. Solovjov

A. Klimov

Artepolitan OÜ Paasiku 4-277, 13916, Tallinn tel: +372 5598 4443 e-mail: [email protected]

Registrikood: 12099452 MTR: EEP002162 web: www.artepolitan.eu

TÖÖ NR.

STAADIUM

PROJEKTI OSA

JOONISE NR.

MUUDATUS

MÕÕTKAVA

KUUPÄEV

LEHE FORMAAT

FAILI NIMETUS

DP joonised.pln

OÜ-23018

DP

AS

01

M 1:20000

A4v

15.09.24

S

N

PLANEERITUD ALA RÖÖPA IA

Maardu jv

MUUGA SADAM

MUUGA AEDLINN

1. Alusena on kasutatud Maa-ameti aerofoto, allikas: http://xgis.maaamet.ee

MÄRKUSED:

GSPublisherVersion 0.90.100.1200

A R H I T E K T U U R

PLANEERIJA HUVITATUD ISIK

NIMETUS

JOONIS

Nikamol OÜ

OBJEKTI AADRESS

Maardu linna Rööpa IA kinnistu ja lähiala detailplaneering PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI LINNAEHITUSLIK ANALÜÜS

Rööpa IA, Maardu linn, Harjumaa

INSENER

INSENER

PROJEKTIJUHT

A. Klimov

A. Malõšev

A. Solovjov

A. Klimov

Artepolitan OÜ Paasiku 4-277, 13916, Tallinn tel: +372 5598 4443 e-mail: [email protected]

Registrikood: 12099452 MTR: EEP002162 web: www.artepolitan.eu

TÖÖ NR.

STAADIUM

PROJEKTI OSA

JOONISE NR.

MUUDATUS

MÕÕTKAVA

KUUPÄEV

LEHE FORMAAT

FAILI NIMETUS

DP joonised.pln

OÜ-23018

DP

AS

02

M

A3h

15.09.24

HP

HP

HP

EV

TB

TB

PP sport

HP

X

X X

HP

X X

EV

HP

TB

TB

TB LT

TB

300m

70m

(kogu ala)

A-kategooria suur-õnnetuse ohuala Ülerõhk

Kroodi oja

TB

Põhjaranna tee

Altmetsa tee

Rööpa tee

Miiduranna raudtee

S

N

Kehtestatud Maardu Linnavolikogu otsusega 29.04.2008 nr 172

Põhjaranna tee 19 ja Põhjaranna tee 19a dp

SWECO Projekt AS töö nr 1611 Planeeritava ala piir

Kinnistu piir

Tootmis- ja büroohoonete maa

Haljasala ja parkmetsa maa

Teemaa

Pere-ja ridaelamute maa

Ranna või kalda piiranguvöönd

Oemasolev raudtee

Perspektiivne sõidutee

Perspektiivne raudtee

Algatatud detailplaneeringu ala piir

Perspektiivne trammitee

Perspektiivne kergliiklustee

Tee kaitsevööndi piir

Kehtestatud Maardu Linnavolikogu otsusega 13.mai 2008 nr 181

Rööpa I B ja Rööpa IV kinnistute detailplaneering

Tartu Arhitektiiribüroo OÜ töö nr AB 48/06

Pos 1

LT HP TB

EV

Geodeetiline märk

Ranna või kalda ehituskeeluvöönd

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Pos 2 Kehtestatud Maardu Linnavolikogu otsusega 27.märts 2012 nr 166

Papli II ja Võsanõmme III kinnistu detailplaneering SWECO Projekt AS töö nr 09410-0030

Suurõnnetuste ohuga ettevõtte mõjupiirkond

TINGMÄRGID:

Algatatud Maardu Linnavalitsuse korraldusega 11. veebruar 2011.a nr 61

Võsanõmme I, II, Papli 1, Põhjaranna tee 16a kinnistute ja lähiala detailplaneering

SWECO Projekt AS töö nr 12410-0021

Kehtestatud detailplaneeringu ala piir

Kehtestatud Maardu Linnavolikogu otsusega 30.märts 2010.a nr 56

Lao tn 17/1, Lao tn 17/2 ja Lao tn 17/3 kinnistute ja lähiala dp SWECO Projekt AS töö nr 08410-0001

Pos 1

Pos 2

1. Alusena on kasutatud Maa-ameti aerofoto, allikas: http://xgis.maaamet.ee

MÄRKUSED:

1:5000

HP

GSPublisherVersion 0.90.100.1200

A R H I T E K T U U R

PLANEERIJA HUVITATUD ISIK

NIMETUS

JOONIS

Nikamol OÜ

OBJEKTI AADRESS

Maardu linna Rööpa IA kinnistu ja lähiala detailplaneering

TUGIPLAANRööpa IA, Maardu linn, Harjumaa

INSENER

INSENER

PROJEKTIJUHT

A. Klimov

A. Malõšev

A. Solovjov

A. Klimov

Artepolitan OÜ Paasiku 4-277, 13916, Tallinn tel: +372 5598 4443 e-mail: [email protected]

Registrikood: 12099452 MTR: EEP002162 web: www.artepolitan.eu

TÖÖ NR.

STAADIUM

PROJEKTI OSA

JOONISE NR.

MUUDATUS

MÕÕTKAVA

KUUPÄEV

LEHE FORMAAT

FAILI NIMETUS

DP joonised.pln

OÜ-23018

DP

AS

03

M

A2h

15.09.24

TINGMÄRGID: Planeeritava ala piir Kinnistu piir

Katastriüksuse tunnus Aadress

Sihtotstarve Kehtestatud detailplaneeringu piir

Olemasolev pinnastee

Vilati K-4727 Enne 1940.a eksisteerinud kinnistu piir, nimi ja nr

Elektripaigaldise kaitsevöönd

SEADUSJÄRGSED KITSENDUSED:

Perspektiivne trammitee koridor (AS ETP Grupp töö nr 1475)

Kehtestatud Maardu Linnavolikogu otsusega 13. mai 2008 nr 181

Rööpa IA ja Rööpa IV kinnistute detailplaneering

Koostanud OÜ TARTU ARHITEKTUURIBÜROO, töö nr AB48/06

Naftaproduktide torustiku ohuala piir (70 m) Naftaproduktide torustiku kaitsevööndi piir (5 m)

Rail Baltic trassikoridor Olemasolev freespurukattega tee

Naftaproduktide torustik

Raudtee kaitsevööndi piir (30 m)

1. Topo-geodeetilise alusplaani on koostanud Geodeesia 24 OÜ 02.2018 2. Koordinaadid L-EST97, kôrgused Amsterdami (EH2000) süsteemis.

MÄRKUSED:

1:1000

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa tee

859 m²01 L 100%

- - --

R AU

D TE

E KA

IT SE

VÖ Ö

N D

I P IIR

Tunnel

34% 35%

43%

34% 39% 36% 34%

R AU

D TEE KAITSEVÖ

Ö N

D I PIIR

LIITUMISPUNKT B-kat. MAAGAASIGA PÕHJARANNA TEEL

PERSPEKTIIVNE ERITASANDILINE RISTE RAUDTEEGA

SIBU LA

VÕIMALIK TRAMMIPEATUSE ASUKOHT

VASTAVALT AS ETP GRUPP TÖÖLE nr 1475

66 m

R=350 RL

RLR=350

PK 0+00

PK 1+00 PK 2+00

PK 3+0 0

PK 4+0 0

PK 5+0 0

Altmetsa tee var.1b

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik 2

8296 m²03 Ä0-100/Th0-100% 12 2 42139

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik 4

9096 m²04 Ä0-100/Th0-100% 12 2 53940

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik 6

7965 m²05 Ä0-100/Th0-100% 12 2 44221

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik 8

7016 m²06 Ä0-100/Th0-100% 12 2 53719

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik 10

7948 m²07 Ä0-100/Th0-100% 12 2 54391

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik 12

14319 m²08 Ä0-100/Th0-100% 12 2 68056

P17

P32 P34

P30 P35 P32

RAIL BALTIC ESTONIA TRASSIVARIANTIDE ESKIISPROJEKT

Planeeritudalajaam

Põrkepiirded

tugede kaitseks

PERSPEKTIIVNE TRAMMIPEATUSE KÕNNITEE

PER SPEKTIIVN

E JU U

R D

EPÄÄSU TEE R

Ö Ö

PA IB KIN N

ISTU LE

20.6020.55

20.7020.65

20.6020.5320.5520.65

20.7020.58

20.6520.54

20.6020.58

20.7020.57

20.7020.50

20.6020.60

20.0020.23

20.2019.95

20.1019.75

20.0020.05

19.4019.67

19.5019.28

19.5019.22

19.4019.58

19.5019.08

19.2019.15

19.2019.10

19.5019.12

19.3019.25

19.2019.14

19.2019.15

19.3019.23

19.5019.24

19.4019.23P15

P25

P24

P20

P24

P29

nr 8912

R audtee kaitsevööndi piir 30 m

Põrkepiire naftatorustiku kaitseks

Naftaproduktide torustiku kaitsevööndi piir (5m)

Trepp

Põrkepiire naftatorustiku kaitseks

Põrkepiire naftatorustiku kaitseks

M uuga sadam

a raudtee

M iiduranna sadam

a raudtee

Tee kaitsevööndi piir

T ee

k ai

ts ev

öö nd

i p iir

Tee kaitsevööndi piir

Iru-Kallavere L169 110kV

nr 7615

nr 7625

H

H

R ööpa tee

Juurdepääsu servituudi vajadusega ala 1030 m²

R60.0

R20 .0

R12.0

Ülekäik torustikest

(kergsild)

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik 14

7784 m²09 Ä0-100/Th0-100% - - --

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik

831 m²2.2 L 100%

- - --

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik

1546 m²2.3 L 100%

- - --

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik

1699 m²2.4 L 100%

- - --

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik

1682 m²2.5 L 100%

- - --

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik

2298 m²2.6 L 100%

- - --

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik

1505 m²2.1 L 100%

- - --

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik

9561 m²02 L 100%

- - --

Planeeringuala ala piir

Kinnistu piir

Krundi piiri ettepanek

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud asfaltkattega juurdepääsutee

Perspektiivne trammipeatuse kõnnitee

Planeeritud haljasala

Planeeritud juurdepääs krundile

Planeeritud liiklussuunad

Planeeritud min haljastuse osakaal krundi pindalast10%

Planeeritud puud

Raudtee kaitsevööndi piir

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Naftaproduktide torustiku ohuala piir (70 m)

Servituudi vajadus tehnorajatisele

Perspektiivne juurdepääsutee

Perspektiivse trammitee koridor

Planeeritud kergliiklustee

Naftaproduktide torustiku kaitsevööndi piir (5 m)

Perspektiivne trammipeatusSIBULA

Planeeritud hoonestusala tingimusel (vt märkus 3)

03 Moodustatava krundi positsiooni number

Tee kaitsevööndi piir

19.20 19.14

Maapinna planeeritud kõrgus Olemasolev maapinna kõrgus

Planeeritud sissesõit ja parkimine krundil (variandina)

Olemasolev freespurukattega teenindustee

Olemasolev veekogu/tiik

Planeeritud tiigi osa

Servituudi vajadus juurdepääsuks (teeservituut)

(AS ETP Grupp töö nr 1475)

Kavandatava Altmetsa tee pikenduse puhvertsoon

Pn max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Positsiooni number

Sihtotstarve %

Hoonete suurim lubatud kõrgus Hoonete suurim

lubatud korruselisus

Hoonete suurim lubatud arv Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

Krundi pindala m²

Krundi aadress /aadressi ettepanek

Parkimiskohtade arv krundil

KRUNTIDE KASUTAMISE TINGIMUSE TABEL Pos. nr

krundi planee- ritud suurus m²

aadress või aadressi ettepanek

hoonete ehitisealune pind (maapealne / maa-alune) m²

suurim korruse- lisus (maapealne /maa-alune)

maa sihtotstarve ja osakaalu % (katastriüksuse liikide kaupa)

hoonete arv krundil

maa sihtotstarve ja osakaalu % (detailplaneeringu liikide kaupa)

Tule- püsi- vus

suletud brutopind katastriüksuse sihtotstarvete kaupa(maapealne/ maaalune)

Parkimis- kohtade arv normatiivne ja kavandatud*

Kitsendused

01

4278

- -

32

02 -

03 Rööpa põik 2 TP32 / -

04 05

17

Rööpa tee

Rööpa põik

06

POS 01 - Juurdepääsu servituudi vajadus planeeringuala kruntide igakordsete omanike ja kasutajate

kasuks; POS 02 - Servituudi vajadus planeeritavale reoveekanalisatsiooni torustikule laiusega 2+2 m torustiku

omaniku kasuks; - Servituudi vajadus planeeritavale veetorustikule laiusega 2+2 m torustiku omaniku kasuks; - Raudteetrassi, tehnovõrkude, hooldusteede, kuivendusrajatiste ning ümberehitatavate teede

lõplik paiknemine ja tehniline lahendus täpsustatakse peale Rail Baltic ja Altmetsa tee projekti valmimist;

- Altmetsa teelõik kulgeks olemasolevatest maapealsetest nafta- ja soojatorustikest põhja pool (maapealsete torustike paiknemised on lahtised, kaalutakse nende ümbertõstmist) Lõplik lahendus ja torustike täpne maht selgub Altmetsa tee pikenduse projekteerimise käigus;

POS 03 - Servituudi vajadus olemasolevale kraavile; POS 04 - Servituudi vajadus olemasolevale kraavile; POS 05 - Servituudi vajadus olemasolevale kraavile; POS 06 - Servituudi vajadus olemasolevale kraavile; POS 07 - Servituudi vajadus olemasolevale kraavile; POS 08 - Servituudi vajadus olemasolevale kraavile; POS 09 - Servituudi vajadus olemasolevale kraavile; - Servituudi vajadus planeeritud keskpinge maakaabelliinile 2 m (1+1m) kaabli omaniku kasuks; - Servituudi vajadus planeeritud gaasitorustikule koridoriga 2+2m torustiku omaniku kasuks;

34

07 08 09

30

35

32

9 561

8 296

9 096

7 965

7 016

7 948

14 319

7 784

859

-

2139

3940

4221

3719

4391

8056

-

2 / -

2 / -

2 / -

2 / -

2 / -

32.8 4

5

L 100

Ä0-100 ja/või Th0-100

L 100

Ä 0-100% ja/või Th 0-100%

L 100%

L 100%

7880

8442

7438

8782

8056

TP3

TP3

TP3

TP3

TP3

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

Rööpa põik 4

Rööpa põik 8

Rööpa põik 10

Rööpa põik 12

Rööpa põik 14

Rööpa põik 6

32.8

32.8

32.8

32.8

32.8

-

-

-

-

- -

- -

- -

-

32

17

34

30

35

32

4

5

5

6

hoone kõrgus maapinnast ja ABS (m)

-

12

12

12

12

12

12

-

9 26466 4487629 180 180

Ä0-100 ja/või Th0-100

Ä 0-100% ja/või Th 0-100%

Ä0-100 ja/või Th0-100

Ä 0-100% ja/või Th 0-100%

Ä0-100 ja/või Th0-100

Ä 0-100% ja/või Th 0-100%

Ä0-100 ja/või Th0-100

Ä 0-100% ja/või Th 0-100%

Ä0-100 ja/või Th0-100

Ä 0-100% ja/või Th 0-100%

Ä0-100 ja/või Th0-100

Ä 0-100% ja/või Th 0-100%

-- - - - - - --

Pos. nr.

Aadress Krundi planeeri-

tud suurus m²

Krundi planeeritud sihtotstarve

(katastri- üksuse liik)

Moodustatakse kinnistutest (nr) või

riigimaale

Liidetavate- lahutatavate

osade suurused m²

Osade senine sihtotstarve

(katastriüksuse liik)

L 100 + 859 reformimata riigimaa859

44603:002:0126 T100%9 561

Ä 0-100 ja/ või Th 0-100 8 296

9 096

7 016

7 948

14 319

7 784

riigimaa01 02 03 04 05 06 07 08 09

7 965

44603:002:0126

44603:002:0126

44603:002:0126

44603:002:0126

44603:002:0126

44603:002:0126

44603:002:0126

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

L 100

T100%

T100%

T100%

T100%

T100%

T100%

T100%

- 9 561 +71 985

+71 985

+71 985

+71 985

+71 985

+71 985

+71 985

+71 985

- 8 296

- 9 096

- 7 016

- 7 948

- 14 319

- 7 784

- 7 965

Detailplaneeringu maakasutuse sihtotstarbed Ä - kontori- ja büroohoone maa TL - laohoonete maa L - tee- ja tänavamaa

Katastriüksuse sihtotstarbed Ä - ärimaa T - tootmismaa L - transpordimaa

Rööpa põik 2

Rööpa tee

Rööpa põik

Rööpa põik 4

Rööpa põik 8

Rööpa põik 10

Rööpa põik 12

Rööpa põik 14

Rööpa põik 6

Ä 0-100 ja/ või Th 0-100 Ä 0-100 ja/

või Th 0-100 Ä 0-100 ja/

või Th 0-100 Ä 0-100 ja/

või Th 0-100 Ä 0-100 ja/

või Th 0-100 Ä 0-100 ja/

või Th 0-100

Rail Baltic trassikoridor 66 m

150 m

TEOSTAS KUUPÄEVMUUDATUS MUUDATUSE KIRJELDUS

01 Parandused vastavalt 13.08.2013 Planeeringute ja ehitusprojektide komisjoni protokollile P. Kirs 20.08.13 02 Parandused vastavalt 21.08.2013 Planeeringute ja ehitusprojektide komisjoni protokollile P. Kirs 26.08.13 03 Parandused vastavalt 17.09.2013 Planeeringute ja ehitusprojektide komisjoni protokollile P. Kirs 19.09.13 04 Parandused vastavalt 10.10.2013 Planeeringute ja ehitusprojektide komisjoni protokollile P. Kirs 14.10.13 05 Muudetud tiigi kontuur kooskõlas Alkranel OÜ poolt koostatavale KSH-le P. Kirs 18.11.13 06 Muudetud vastavalt Keskkonnaameti 28.01.2014 nr HJR 6-5/13/30036-2 kirjale P. Kirs 31.01.14 07 Lisatud Rail Baltic trassikoridor ja Altmetsa tee eritasandiline riste R.Virkus 20.01.17 08 Uuendatud geodeetiline alusplaan R.Virkus 1.02.18 09 Lisatud juurdepääsu servituudi vajadus Rööpa teele R.Virkus 04.09.19 10 Pos 01 lisatud juurdepääsu servituudi vajadus K. Veskimeister 18.11.19 11 Rööpa tee ja Rööpa põik ristmiku korrektuur K. Veskimeister 13.05.20

PLANEERIJA HUVITATUD ISIK

NIMETUS

JOONISOBJEKTI AADRESS

INSENER

INSENER

PROJEKTIJUHT

TÖÖ NR.

STAADIUM

PROJEKTI OSA

JOONISE NR.

MUUDATUS

MÕÕTKAVA

KUUPÄEV

LEHE FORMAAT

FAILI NIMETUS

[email protected]: +372 5598 4443tel:

Paasiku 4-277, 13916, Tallinn Artepolitan OÜ

A R H I T E K T RU U web: www.artepolitan.eu EEP002162MTR:

Registrikood: 12099452

A. Klimov

OÜ-23018

Maardu linna Rööpa IA kinnistu ja A. Malõšev

A. Solovjov

A. Klimov

Rööpa IA, Maardu linn, Harjumaa

Nikamol OÜ

lähiala detailplaneering

PÕHIJOONIS

DP

AS

04

M 1:1000

A1

12.08.2025

13410-0007DP00AS004-005_20250819.dwg

1. Geodeetilise alusena on kasutatud Geodeesia 24 OÜ mõõdistatud 02.2018.a. 2. Koordinaadid L-EST97, kôrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. 3. Mõõdud plaanil on antud meetrites. 4. Hoonestusalad on võimalik liita juhul kui krundid liidetakse. 5. Perspektiivse trammitee koridori piir määrab kruntidel võimaliku maa võõrandamise ulatuse. 6. Krundi piiri ettepanek on joonise loetavuse tagamiseks nihutatud kinnistu piiri kõrvale kohtades, kus piirid kattuvad. 7. Planeeringus näidatud liikluslahendus, kõrghaljastuse ja hoonete paiknemine on illustratiivne ja täpne lahendus antakse ehitusprojektiga.

MÄRKUSED:

TINGMÄRGID:

PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS: Parkimine on lahendatud vastavalt EVS 843:2016 "Linnatänavad" tootmisala normi aluseks võttes. 37337 m² brutopind jaguneb kaupluse, olmeruumide ja laopindade pindadeks.

NORMATIIVSED PARKIMISKOHAD: 03 Kontor, ladu 3740/250 = 15,0 15 15 kohta omal krundil 04 Kontor, ladu 6145/250= 24,6 25 25 kohta omal krundil 05 Kontor, ladu 5790/250= 23,2 24 24 kohta omal krundil 06 Kontor, ladu 4784/250= 19,1 20 20 kohta omal krundil 07 Kontor, ladu 5768/250= 23,1 24 24 kohta omal krundil 08 Kontor, ladu 7110/250= 28,4 29 29 kohta omal krundil 09 Kontor, ladu 4000/250= 16,0 16 16 kohta omal krundil

KOKKU 153 153

KAVANDATUD PARKIMISKOHTI: 1) Planeeritava hoone tarbeks on planeeritud 153 parkimiskohta. Seega normatiivne parkimisnorm on täidetud.

2) planeeringus näidatud liikluslahendus, kõrghaljastuse ja hoonete paiknemine on illustratiivne ja täpne lahendus antakse ehitusprojektiga; 3) õhuliini juhtmete alla planeeritava haljastuse kõrgus võib olla kuni 2 m, juhtmete kõrval kaitsevööndisse planeeritava kõrghaljastusel lähtuda tingimustest, et valitud puude kõrgus tagaks puude võrade õhkvahemiku juhtmeteni 110kV liinil 6 m, sama kaugus peab ka olema kukkuva puu ja lähima faasijuhtme vahel.

· HOONETE OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED ·· Hooned on planeeritud kuni 2-korruselised, max kõrgusega 12m. Maksimaalselt on ühele krundile lubatud

püstitada kuni viis hoonet. ·· Planeeritavad hooned:

Kandekonstruktsioonid - raudbetoon, väikeplokk, teraspostid ·· Piirdekonstruktsioonid - raudbetoon, väikeplokk, klaas, puitprofiil ·· Välisviimistluse nõuded: Fassaadidel eelistatud kasutada kivi, betoon, metall, puit, krohv, klaas,

komposiitplaati, puitu. Kasutada materjale, mis võimaldavad ehitada kaasaegseid ja energiatõhusaid hooneid. Täpsem arhitektoonika ja viimistlusmaterjalide valik määratakse ehitusprojekti käigus.

·· Katusekalle: 5° kuni 30°. ·· Katusekattematerjalid: Rullmaterjal (betoonplaat, bituumen). ·· Katuseharja suund - vaba ·· Piirdeaedade kujundustingimused: Piirded lahendada/täpsustada ehitusprojektis.

·· Muud arhitektuuri- või tehnilised soovitused: · o Hoone projektis määrata välisfassaadidele kavandatavate välireklaamide konkreetsed asukohad. · o Ehitusprojekti koostamisel (vundamendid, seinad, aknad jms) arvestada Rail Balticust tulenevate mõjudega sh

vibratsioon ja müra. · o Hoone projekteerimisel on soovitatav järgida energiasäästupõhimõtet, kasutades hoonete rajamisel

kvaliteetseid materjale ning ehituslahendusi, mis aitavad tagada hoonete väiksemat soojavajadust ja energiatarbimist. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 11. Detsembri 2018. a määrust nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.

1. Planeeritud maa-ala suurus

2. Kavandatud kruntide arv 9

~8,50 ha

NÄITAJAD PLANEERITAVA MAA-ALA KOHTA

5. Parkimiskohtade arv Normatiivne Planeeritud

153 153

3. Krunditud maa bilanss Ä ja/või Th 81%, L 9%

4. Kavandatud hoonestustihedus 1,20

5.Planeeritud kruntide kogupind 72 218 m²

12 Lisatud Rail Baltic ja Altsemtsa tee maavajaduse kitsendused A. Klimov 12.08.25

02 R AU

D TE

E KA

IT SE

VÖ Ö

N D

I P IIR

Tunnel

R AU

D TEE KAITSEVÖ

Ö N

D I PIIR

PÕ H

JAR AN

N A TEE

LIITUMISPUNKT B-kat. MAAGAASIGA PÕHJARANNA TEEL

PERSPEKTIIVNE ERITASANDILINE RISTE RAUDTEEGA

SIBU LA

VÕIMALIK TRAMMIPEATUSE ASUKOHT

VASTAVALT AS ETP GRUPP TÖÖLE nr 1475

03

04 05

06 07

08

09

66 m

RL ▲ 11B_temp_Altmetsa tee-1

R=350 RL

RLR=350

PK 0+00

PK 1+00 PK 2+00

PK 3+0 0

PK 4+0 0

PK 5+0 0

PK 6+0 0

RL ▲ 11B_temp_Altmetsa_ramp-1

R=60 RL

PK 0+00

Altmetsa tee var.1b

De160 L=47.0 i=0.0070

1

2

3

RAIL BALTIC ESTONIA TRASSIVARIANTIDE ESKIISPROJEKT

Planeeritudalajaam

Põrkepiirded

tugede kaitseks

PERSPEKTIIVNE TRAMMIPEATUSE KÕNNITEE

PER SPEKTIIVN

E JU U

R D

EPÄÄSU TEE R

Ö Ö

PA IB KIN N

ISTU LE

nr 8912

R audtee kaitsevööndi piir 30 m

TOIDE ALAJAAMAST NR 1110 (Paemurru 6)

Põrkepiire naftatorustiku kaitseks

A A'

B

B'

Naftaproduktide torustiku kaitsevööndi piir (5m)

Trepp

Põrkepiire naftatorustiku kaitseks

Põrkepiire naftatorustiku kaitseks

M uuga sadam

a raudtee

M iiduranna sadam

a raudtee

Iru-Kallavere L169 110kV

nr 7615

nr 7625

H

H

De160 L=47.0 i=0.0070

1

2

3

De160 L=37.3 i=0.0070

1 2

3 4

De160 L=37.1 i=0.0070

1

2

3

De160 L=15.9 i=0.0070

De160 L=37.5 i=0.0070

1

2

3

De160 L=41.7 i=0.0070

R ööpa tee

Juurdepääsu servituudi vajadusega ala 1030 m²

01

R60.0

R20 .0

R12.0

Ülekäik torustikest

(kergsild)

De160 L=12.1 i=0.0070

De160 L=11.8 i=0.0070

De160 L=12.1 i=0.0070

De160 L=12.4 i=0.0070

H Planeeritud hüdrant

Planeeritud veetoru liitumispunktiga

Planeeritud kanalisatsioonitoru liitumispunktiga

Planeeritud madalpinge kaabelliin (x-kaablite arv)

Planeeritud keskpinge kaabelliin (x- kaablite arv) likvideeritavate õhuliinide asendamiseks Planeeritud tänavavalgustuse kaabelliin

SIBULA

Planeeritud liitumis- ja jaotuskilp

03

Planeeritud õhuliini mast tõmmitsatega

Planeeritud kaablitrass vastavalt Rööpa IB ja Rööpa IV kinnistute detailplaneeringule (Tartu Arhitektuuribüroo OÜ nr AB48_06 ja AS Kommunaalprojekt töö nr TA-016-07)

Planeeritud jätkumuhv keskpingekaablil

Planeeritud alajaam

Planeeritud tänavavalgustus postil

Planeeritud välisvalgustuse lülituskilp

Planeeringuala ala piir

Kinnistu piir

Krundi piiri ettepanek

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud hoonestusala tingimusel (vt märkus 3)

Moodustatava krundi positsiooni number

Planeeritud asfaltkattega juurdepääsutee

Perspektiivne trammipeatuse kõnnitee

Raudtee kaitsevööndi piir

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Naftaproduktide torustiku ohuala piir (70 m)

Perspektiivne juurdepääsutee

Perspektiivse trammitee koridor

Planeeritud kergliiklustee

Naftaproduktide torustiku kaitsevööndi piir (5 m)

Perspektiivne trammipeatus

Planeeritud juurdepääs krundile

Planeeritud liiklussuunad

Tehnorajatise servituudi vajadus

Olemasolev veekogu/tiik

Planeeritud tiigi osa

(AS ETP Grupp töö nr 1475)

1,81,8

P R

O J.

TR A

M M

IT E

E T

E LG

P R

O J.

TR A

M M

IT E

E T

E LG

2,62,6 sõltub mulde kõrgusestsõltub mulde kõrgusest

Täide

1:1,75

pl an

. k ra

av

pl an

. k ra

av

LÕIGE A-A' M1:200

6 2.5 W1.1

V1

G1 W1W2

LÕIGE B-B' M1:200

0.50.51 10.91.5

Rail Baltic trassikoridor 66 m

150 m

19.20 19.14

Maapinna planeeritud kõrgus Olemasolev maapinna kõrgus Kavandatava Altmetsa tee pikenduse puhvertsoon

TEOSTAS KUUPÄEVMUUDATUS MUUDATUSE KIRJELDUS

01 Parandused vastavalt 13.08.2013 Planeeringute ja ehitusprojektide komisjoni protokollile P. Kirs 20.08.13 02 Parandused vastavalt 21.08.2013 Planeeringute ja ehitusprojektide komisjoni protokollile P. Kirs 26.08.13 03 Parandused vastavalt 17.09.2013 Planeeringute ja ehitusprojektide komisjoni protokollile P. Kirs 19.09.13 04 Parandused vastavalt 10.10.2013 Planeeringute ja ehitusprojektide komisjoni protokollile P. Kirs 14.10.13 05 Muudetud tiigi kontuur kooskõlas Alkranel OÜ poolt koostatavale KSH-le P. Kirs 18.11.13 06 Muudetud vastavalt Keskkonnaameti 28.01.2014 nr HJR 6-5/13/30036-2 kirjale P. Kirs 31.01.14 07 Lisatud Rail Balticu trassikoridor ja Altmetsa tee eritasandiline riste R. Virkus 20.01.17 08 Parandused vastavalt AS Tallinna Vesi tehnilistele tingimustele nr. PR/1750304-1 A. Ožogin 25.10.17 09 Uuendatud geodeetiline alusplaan R.Virkus 01.02.18 10 Muudetud vastavalt AS Tallinna Vesi arvamusele nr. PR/1769173-1 A. Ožogin 21.03.18

PLANEERIJA HUVITATUD ISIK

NIMETUS

JOONISOBJEKTI AADRESS

INSENER

INSENER

PROJEKTIJUHT

TÖÖ NR.

STAADIUM

PROJEKTI OSA

JOONISE NR.

MUUDATUS

MÕÕTKAVA

KUUPÄEV

LEHE FORMAAT

FAILI NIMETUS

[email protected]: +372 5598 4443tel:

Paasiku 4-277, 13916, Tallinn Artepolitan OÜ

A R H I T E K T RU U web: www.artepolitan.eu EEP002162MTR:

Registrikood: 12099452

A. Klimov

OÜ-23018

Maardu linna Rööpa IA kinnistu ja A. Malõšev

A. Solovjov

A. Klimov

Rööpa IA, Maardu linn, Harjumaa

Nikamol OÜ

lähiala detailplaneering

TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN

DP

AS

05

M 1:500

A0

11.01.2024

13410-0007DP00AS004-005_20250819.dwg

1. Geodeetilise alusena on kasutatud Geodeesia 24 OÜ mõõdistatud 02.2018.a. 2. Koordinaadid L-EST97, kôrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. 3. Mõõdud plaanil on antud meetrites. 4. Ümbertõstetavad keskpinge õhuliinid on:

nr. 7625 mastide 13-25 vahel nr. 7615 mastide 2A-15 vahel

5. Sademevee kohtpuhastite asukohad määratakse ehitusprojekti staadiumis. 6. Õhuliini juhtmete alla planeeritava haljastuse kõrgus võib olla kuni 2 m, juhtmete kõrval kaitsevööndisse planeeritava kõrghaljastusel lähtuda

tingimustest, et valitud puude kõrgus tagaks puude võrade õhkvahemiku juhtmeteni 110kV liinil 6 m, sama kaugus peab ka olema kukkuva puu ja lähima faasijuhtme vahel.

MÄRKUSED:

TINGMÄRGID:

GSPublisherVersion 0.90.100.1200

A R H I T E K T U U R

PLANEERIJA HUVITATUD ISIK

NIMETUS

JOONIS

Nikamol OÜ

OBJEKTI AADRESS

Maardu linna Rööpa IA kinnistu ja lähiala detailplaneering

ELEKTRIVARUSTUSE ÜLDSKEEM

Rööpa IA, Maardu linn, Harjumaa

INSENER

INSENER

PROJEKTIJUHT

A. Klimov

A. Malõšev

A. Solovjov

A. Klimov

Artepolitan OÜ Paasiku 4-277, 13916, Tallinn tel: +372 5598 4443 e-mail: [email protected]

Registrikood: 12099452 MTR: EEP002162 web: www.artepolitan.eu

TÖÖ NR.

STAADIUM

PROJEKTI OSA

JOONISE NR.

MUUDATUS

MÕÕTKAVA

KUUPÄEV

LEHE FORMAAT

FAILI NIMETUS

DP joonised.pln

OÜ-23018

DP

AS

06

M

A2h

15.09.24

Rööpa IA

Alajaam 1110 (Pirita Maardu)

Planeeritud alajaam

nr 7615nr 7625

Iru-Kallavere L169 110kV

TINGMÄRGID:

Rööpa IA

Planeeritud ala piir

Planeeritud keskpinge maakaabelliini trass (2 kaablit)

Planeeritud kinnistu piir ja aadress

Planeeritud keskpinge maakaabelliini trass (3 kaablit)

Planeeritud keskpinge maakaabelliini trass (1 kaabel) Likvideeritav õhuliin (asendatakse maakaabliga)

Planeeritud õhuliini mast tõmmitsatega

1. Alusena on kasutatud Maa-ameti aerofoto, allikas: http://xgis.maaamet.ee 2. Ümbertõstetavad keskpinge õhuliinid on: nr. 7625 mastide 13-25 vahel nr. 7615 mastide 2A-15 vahel

MÄRKUSED:

1:2000

02

Tunnel

SIBU LA

VÕIMALIK TRAMMIPEATUSE ASUKOHT

VASTAVALT AS ETP GRUPP TÖÖLE nr 1475

03

04 05

06 07

08

09

19.50

19.00

19.40

19 .60

19 .7

0

19 .8

0

19 .90

20.00

19.80

19.80

20 .50

20.10

20.20

20.30

20.40 20.50

20 .70

21.0020.9020.8020.70

20.60

20.5020.4020.30

20.20

20.1020.00

19.90

20.30

20.20

20.40

20.60

20 .6

0 20

.7 0

19.40

19.40 19.50

19.60

19.00

19.30 19.20

19.10

19.00

19.20

19.30

66 m

RL ▲ 11B_temp_Altmetsa tee-1

R=350 RL

RLR=350

PK 0+00

PK 1+00 PK 2+00

PK 3+0 0

PK 4+0 0

PK 5+0 0

Altmetsa tee var.1b

De160 L=47.0 i=0.0070

1

2 3

RAIL BALTIC ESTONIA TRASSIVARIANTIDE ESKIISPROJEKT

Planeeritudalajaam

20.6020.55

20.7020.65

20.6020.5320.5520.65

20.7020.58

20.6520.54

20.6020.58

20.7020.57

20.7020.50

20.6020.60

20.0020.23

20.2019.95

20.1019.75

20.0020.05

19.4019.67

19.5019.28

19.5019.22

19.4019.58

19.5019.08

19.2019.15

19.2019.10

19.5019.12

19.3019.25

19.2019.14

19.2019.15

19.3019.23

19.5019.24

19.4019.23

Trepp

Tee kaitsevööndi piir

T ee

k ai

ts ev

öö nd

i p iir

Tee kaitsevööndi piir

De160 L=47.0 i=0.0070

1

2

3

De160 L=37.3 i=0.0070

1 2

3

4

De160 L=37.1 i=0.0070

1

2

3

De160 L=15.9 i=0.0070

De160 L=37.5 i=0.0070

1

2

3

De160 L=41.7 i=0.0070

01

De160 L=12.1 i=0.0070

De160 L=11.8 i=0.0070

De160 L=12.1 i=0.0070

De160 L=12.4 i=0.0070

Planeeringuala ala piir

Kinnistu piir

Krundi piiri ettepanek

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud asfaltkattega juurdepääsutee

Perspektiivne trammipeatuse kõnnitee

Planeeritud haljasala

Planeeritud juurdepääs krundile

Planeeritud liiklussuunad

Planeeritud min haljastuse osakaal krundi pindalast10%

Planeeritud puud

Raudtee kaitsevööndi piir

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Naftaproduktide torustiku ohuala piir (70 m)

Servituudi vajadus tehnorajatisele

Perspektiivne juurdepääsutee

Perspektiivse trammitee koridor

Planeeritud kergliiklustee

Naftaproduktide torustiku kaitsevööndi piir (5 m)

Perspektiivne trammipeatusSIBULA

Planeeritud hoonestusala tingimusel (vt märkus 3)

03 Moodustatava krundi positsiooni number

Tee kaitsevööndi piir

19.20 19.14

Maapinna planeeritud kõrgus Olemasolev maapinna kõrgus

Planeeritud sissesõit ja parkimine krundil (variandina)

Olemasolev freespurukattega teenindustee

Olemasolev veekogu/tiik

Planeeritud tiigi osa

Servituudi vajadus juurdepääsuks (teeservituut)

(AS ETP Grupp töö nr 1475)

Kavandatava Altmetsa tee pikenduse puhvertsoon

Rail Baltic trassikoridor 66 m

150 m

02 Uuendatud geodeetiline alusplaan R.Virkus 1.02.2018

1. Geodeetilise alusena on kasutatud Geodeesia 24 OÜ mõõdistatud 02.2018.a. 2. Koordinaadid L-EST97, kôrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. 3. Mõõdud plaanil on antud meetrites. 4. Planeeringus näidatud liikluslahendus, kõrghaljastuse ja hoonete paiknemine on illustratiivne ja täpne lahendus antakse ehitusprojektiga.

MÄRKUSED:

PLANEERIJA HUVITATUD ISIK

NIMETUS

JOONISOBJEKTI AADRESS

INSENER

INSENER

PROJEKTIJUHT

TÖÖ NR.

STAADIUM

PROJEKTI OSA

JOONISE NR.

MUUDATUS

MÕÕTKAVA

KUUPÄEV

LEHE FORMAAT

FAILI NIMETUS

[email protected]: +372 5598 4443tel:

Paasiku 4-277, 13916, Tallinn Artepolitan OÜ

A R H I T E K T RU U web: www.artepolitan.eu EEP002162MTR:

Registrikood: 12099452

A. Klimov

OÜ-23018

Maardu linna Rööpa IA kinnistu ja A. Malõšev

A. Solovjov

A. Klimov

Rööpa IA, Maardu linn, Harjumaa

Nikamol OÜ

lähiala detailplaneering

VERTIKAALPLANEERING

DP

AS

06

M 1:1000

A1

11.01.2024

13410-0007DP00AS004-005_20250819.dwg

TINGMÄRGID:

TEOSTAS KUUPÄEVMUUDATUS MUUDATUSE KIRJELDUS

01 Lisatud Rail Balticu trassikoridor ja Altmetsa tee eritasandiline riste Veskimeister20.01.17

GSPublisherVersion 0.97.100.3500

A R H I T E K T U U R

PLANEERIJA HUVITATUD ISIK

NIMETUS

JOONIS

Nikamol OÜ

OBJEKTI AADRESS

Maardu linna Rööpa IA kinnistu ja lähiala detailplaneering

LIIKLUSSKEEMRööpa IA, Maardu linn, Harjumaa

INSENER

INSENER

PROJEKTIJUHT

A. Klimov

A. Malõšev

A. Solovjov

A. Klimov

Artepolitan OÜ Paasiku 4-277, 13916, Tallinn tel: +372 5598 4443 e-mail: [email protected]

Registrikood: 12099452 MTR: EEP002162 web: www.artepolitan.eu

TÖÖ NR.

STAADIUM

PROJEKTI OSA

JOONISE NR.

MUUDATUS

MÕÕTKAVA

KUUPÄEV

LEHE FORMAAT

FAILI NIMETUS

DP joonised.pln

OÜ-23018

DP

AS

08

M 1:2000

A3h

19.09.2025

ALTMETSA TEE PLAN EER

ITU D

R Ö

Ö PA TEE

KAALIKA TEE

PE ED

I T EE

PERSPEKTIIVNE KÕNNITEE TRAMMITEE PEATUSEST

MIIDURANNA SADAMA RAUDTEE ÜLESÕIDUKOHT

Rööpa põik 1

Rööpa põik 2

Rööpa põik 3

Rööpa põik 4

Rööpa põik 5

Rööpa põik 6

Rööpa põik 7

SIBULA

VÕIMALIK TRAMMIPEATUSE ASUKOHT

VASTAVALT AS ETP GRUPP TÖÖLE nr 1475

R=350 RL

RLR=350

RAIL BALTIC ESTONIA TRASSIVARIANTIDE ESKIISPROJEKT Altmetsa tee var.1b

PERSPEKTIIVNE TRAMMITEE KORIDOR

PERSPEKTIIVNE JUURDEPÄÄSUTEE RÖÖPA IB KINNISTULE

PERSPEKTIIVNE ALTMETSA TEE VIADUKT ÜLE OLEMASOLEVA RAUDTEE JA PERSPEKTIIVSE RAIL BALTIC TRASSISIBULA TEE

M URULAUGU

SIBULA TEE

SPINATI TEE

KAALIKA TEE

PORRULAUGU

ALTMETSA TEE

M IIDURANNA SADAM

A RAUDTEE

M U

U G

A SAD AM

A RAU D

TEE TINGMÄRGID:

Kinnistu piir

Krundi pos number

Planeeritava ala piir

Krundi piiri ettepanek

Olemasolev tee Planeeritud asfaltkattega sõidutee

Planeeritud kõnnitee

Perspektiivne juurdepääsutee

Perspektiivne kõnnitee

Perspektiivne trammitee koridor

Planeeritud juurdepääs krundile

Planeeritud liiklussuunad

(AS ETP Grupp töö nr 1475)

Krundi aadressi ettepanekRööpa põik1

Perspektiivne Rail Baltic trass

1. Alusena on kasutatud Maa-ameti aerofoto, allikas: http://xgis.maaamet.ee 2. Planeeringus näidatud liikluslahendus, kõrghaljastuse ja hoonete paiknemine on illustratiivne ja täpne lahendus antakse ehitusprojektiga.

MÄRKUSED:

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa tee

859 m²01 L 100%

- - --

66 m

SIBU LA

VÕIMALIK TRAMMIPEATUSE ASUKOHT

VASTAVALT AS ETP GRUPP TÖÖLE nr 1475

RL ▲ 11B_temp_Altmetsa tee-1

R=350 RL

RLR=350

PK 0+00

PK 1+00 PK 2+00

PK 3+0 0

PK 4+0 0

PK 5+0 0

1

2 3

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik 2

8296 m²03 Ä0-100/Th0-100% 12 2 42139

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik 4

9096 m²04 Ä0-100/Th0-100% 12 2 53940

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik 6

7965 m²05 Ä0-100/Th0-100% 12 2 44221

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik 8

7016 m²06 Ä0-100/Th0-100% 12 2 53719

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik 10

7948 m²07 Ä0-100/Th0-100% 12 2 54391

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik 12

14319 m²08 Ä0-100/Th0-100% 12 2 68056

1

2

3

1 2

3

4

1

2

3

1

2

3

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik 14

7784 m²09 Ä0-100/Th0-100% - - --

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik

831 m²2.2 L 100%

- - --

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik

1546 m²2.3 L 100%

- - --

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik

1699 m²2.4 L 100%

- - --

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik

1682 m²2.5 L 100%

- - --

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik

2298 m²2.6 L 100%

- - --

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik

1505 m²2.1 L 100%

- - --

max hoonete ehitisealune pind m²

max hoonete korruselisus

max hoonete arv krundil

sihtotstarve % detailplaneeringute liikides max hoonete kõrgus m

Krundi pindala m²

Krundi aadress

Pos nr

Rööpa põik

9561 m²02 L 100%

- - --

Planeeringuala ala piir

Kinnistu piir

Krundi piiri ettepanek

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud asfaltkattega juurdepääsutee

Perspektiivne trammipeatuse kõnnitee

Planeeritud haljasala

Planeeritud juurdepääs krundile

Planeeritud liiklussuunad

Planeeritud min haljastuse osakaal krundi pindalast10%

Planeeritud puud

Raudtee kaitsevööndi piir

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Naftaproduktide torustiku ohuala piir (70 m)

Servituudi vajadus tehnorajatisele

Perspektiivne juurdepääsutee

Perspektiivse trammitee koridor

Planeeritud kergliiklustee

Naftaproduktide torustiku kaitsevööndi piir (5 m)

Perspektiivne trammipeatusSIBULA

Planeeritud hoonestusala tingimusel (vt märkus 3)

03 Moodustatava krundi positsiooni number

Tee kaitsevööndi piir

Maapinna planeeritud kõrgus

Planeeritud sissesõit ja parkimine krundil (variandina)

Olemasolev freespurukattega teenindustee

Olemasolev veekogu/tiik

Planeeritud tiigi osa

Servituudi vajadus juurdepääsuks (teeservituut)

(AS ETP Grupp töö nr 1475)

Rail Baltic trassikoridor 66 m

150 m

1. Geodeetilise alusena on kasutatud Geodeesia 24 OÜ mõõdistatud 02.2018.a. 2. Koordinaadid L-EST97, kôrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. 3. Mõõdud plaanil on antud meetrites. 4. Hoonestusalad on võimalik liita juhul kui krundid liidetakse. 5. Krundi piiri ettepanek on joonise loetavuse tagamiseks nihutatud kinnistu piiri kõrvale kohtades, kus piirid kattuvad.

MÄRKUSED:

PLANEERIJA HUVITATUD ISIK

NIMETUS

JOONISOBJEKTI AADRESS

INSENER

INSENER

PROJEKTIJUHT

TÖÖ NR.

STAADIUM

PROJEKTI OSA

JOONISE NR.

MUUDATUS

MÕÕTKAVA

KUUPÄEV

LEHE FORMAAT

FAILI NIMETUS

[email protected]: +372 5598 4443tel:

Paasiku 4-277, 13916, Tallinn Artepolitan OÜ

A R H I T E K T RU U web: www.artepolitan.eu EEP002162MTR:

Registrikood: 12099452

A. Klimov

OÜ-23018

Maardu linna Rööpa IA kinnistu ja A. Malõšev

A. Solovjov

A. Klimov

Rööpa IA, Maardu linn, Harjumaa

Nikamol OÜ

lähiala detailplaneering

KRUNTIDE MOODUSTAMINE

DP

AS

09

M 1:1000

A1

11.01.2024

13410-0007DP00AS004-005_20250819.dwg

TINGMÄRGID:

_____________________________________________________________________________________________

Kallasmaa tn 1 tel +372 6060 702 IBAN EE141010002031289008

74111 Maardu linn fax +372 6060 701 SEB pank

Harjumaa, Eesti e-post: [email protected] Registrikood 75011470

MAARDU LINNAVALITSUS

PLANEERIMIS- JA MAJANDUSOSAKOND

Detailplaneeringu menetlusse

kaasatud ametiasutused

13.10.2025 nr 7-1.3/3229

Rööpa IA kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Maardu Linnavalitsus algatas Rööpa IA kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi: detailplaneering)

03.11.2006 korraldusega nr 514. Rööpa IA kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine algatati Maardu Linnavalitsuse 06.10.2010 korraldusega nr 342.

Detailplaneeringu koostamise peamine eesmärk on kinnistu jagamine kruntideks ning kruntidele

maakasutus- ja hoonestustingimuste määramine äri- ja tootmishoonete püstitamiseks. Detailplaneeringu

ala suurus on 8,5 ha

Detailplaneering sisaldas üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Maardu Linnavolikogu 25.03.2008

otsusega nr 170 kehtestatud Maardu linna üldplaneeringu kohaselt oli Rööpa IA kinnistu (katastritunnus

44603:002:0126, pindala 71 985 m2, sihtotstarve tootmismaa 100%) tiheasustusalas ning detailplaneeringu

koostamise kohustusega haljasala ja parkmetsa maa juhtotstarbega alal. Maardu Linnavolikogu 31.01.2023

otsusega nr 42 kehtestatud Maardu linna üldplaneeringu kohaselt on Rööpa IA kinnistu tiheasustusalas

ning detailplaneeringu koostamise kohustusega äri ja tootmise maa-ala juhtotstarbega alal. Käesoleval ajal

on detailplaneeringu lahendus kooskõlas kehtiva Maardu linna üldplaneeringuga, mis näeb ette Kroodi

majanduspiirkonnas äri- ja tootmishoonete rajamist.

Detailplaneeringu koostamise eelselt või selle käigus on teostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Lisaks oli koostatud detailplaneeringu elluviimisega kaasneva müra modelleerimise aruanne ning

õhusaaste modelleerimise aruanne.

Maardu Linnavalitsus võttis vastu Rööpa IA kinnistu ja lähiala detailplaneeringu 18.11.2014 korraldusega

nr 433. Detailplaneeringu materjalide ja KSH aruande avalik väljapanek toimus 15.06.-17.07.2017.

Avaliku väljapaneku jooksul laekus neli asjakohast kirja – kaks ametiasutustelt ja kaks juriidilistelt

isikutelt. Detailplaneeringu materjale on vastavalt korrigeeritud ja täiendatud. Detailplaneeringu

materjalide hulka on lisatud kooskõlastuste koondtabel märkustega.

Arvestades, et detailplaneeringu vastuvõtmisest on möödunud mitu aastat, on planeeringu materjale

ajakohastatud ning täiendatud vastavalt ametiasutuste esitatud märkustele. Praeguseks on detailplaneeringu

menetlus jõudnud korduvkooskõlastamise etappi. Pärast kooskõlastuste saamist korraldab Maardu

Linnavalitsus detailplaneeringu korduva avaliku väljapaneku. Detailplaneeringu lahendus näeb ette Rööpa

IA kinnistu jagamist kaheksaks krundiks: seitse äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti ning üks

2

transpordimaa sihtotstarbega krunt. Lisaks kavandatakse põhjaossa reformimata riigimaale veel üks

transpordimaa sihtotstarbega krunt. Kruntidele on määratud ehitusõigus kuni viie hoone rajamiseks,

maksimaalse täisehitusprotsendiga 60% ning lubatud hoonete kõrgusega kuni 12 meetrit või kaks korrust.

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Altmetsa teelt Rööpa tee kaudu. Juurdepääsu tagamiseks on

ette nähtud juurdepääsu servituudi seadmise vajadus Rööpa tee IA planeeringuala kruntide igakordsete

omanike ja kasutajate kasuks. Detailplaneeringu joonistel on kajastatud Harju maakonnaplaneeringust

tulenev Rail Balticu trassikoridor, mis kulgeb paralleelselt olemasoleva Muuga sadama raudteega.

Tegemist on väljakujunenud ehitatud keskkonnaga, mille piires kulgeva trassikoridori laius on 150 meetrit.

Võttes arvesse eeltoodut, esitab Maardu Linnavalitsus Rööpa IA kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

kooskõlastamiseks vastavalt planeerimisseaduse § 133 lg 1. Juhul kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul

detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole

taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või

eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja, algataja ja kehtestaja on Maardu Linnavalitsus (aadress

Kallasmaa tn 1, 74111, Maardu, [email protected]), koostaja Artepolitan OÜ (Paasiku 4, 13916,

Tallinn, [email protected]).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Danel Suurtamm

Osakonna juhataja

LISAD:

- Rööpa IA kinnistu ja lähiala detailplaneering, 19.09.2025 versioon;

- Rööpa IA kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (11.07.2011

versioon);

- Rööpa IA kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva müra modelleerimise

aruanne;

- Rööpa IA kinnistu õhusaaste modelleerimise aruanne.

3

Annabel Mett-Mäelde 6060731

[email protected]

4

1

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH PROGRAMM (07.06.2011. a) Täiendatud 11.07.2011. a (KSH programmi p 7), alus Keskkonnaameti Harju-

Järva-Rapla regiooni kiri (27.06.2011 nr HJR 6-8/11/7753-6)) Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm on dokument, milles kirjeldatakse kavandatavat tegevust, määratakse ära sellega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu ja ulatus ning kirjeldatakse KSH metoodikat ja ajakava. KSH programm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande koostamisel.

1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Harjumaal, Maardu linnas paiknev Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneering. Detailplaneering algatati Maardu Linnavalitsuse 03. novembri 2006. a korraldusega nr 514. Detailplaneeringu KSH algatati Maardu Linnavalitsuse 06. oktoobri 2010. a korraldusega nr 342. Detailplaneeringu ja selle KSH algatamise otsuseid korrigeeriti Maardu Linnavalitsuse 21.03.2011. a korraldustega nr 106 ja 107. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kinnistu jagamine ning moodustatavate kruntide ehitusõiguse ulatuse, hoonestamise tingimuste, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise määramine. Detailplaneeringuga on kavandatud äri- ja laohoonete ning tootmishoonete rajamine. Detailplaneeringuala asub Maardu linna keskosas (joonis 1) kahe raudtee (Maardu – Muuga (Muuga sadama) ja Miiduranna sadama raudtee) vahelisel alal. Kinnistu piirneb põhjast reformimata riigimaaga, idast Maardu-Muuga raudteega (44603:002:0205), lõunast Rööpa IB (44603:002:0124, 100% tootmismaa) ja Pärtli (44603:002:0190, 100% tootmismaa) kinnistutega ning läänest Rööpa tee (44603:002:0213, 100% transpordimaa) kinnistuga. AS- le Milstrand kuuluv Miiduranna sadama raudtee (Raudtee V kinnistu, 44601:007:0268) jääb Rööpa IA kinnistust ca 25 m kaugusele läände. Rööpa IA kinnistu põhjapiiril kulgevad maapealne soojatrass ja kütusetorustik, kinnistut läbivad kõrgepinge elektriõhuliinid. Lähimad elamud jäävad planeeringuala põhjapiirist ca 90 m kaugusele. Piirkonna peamine sademevee suubla – Kroodi oja jääb planeeringualast ca 370 m kaugusele itta. Kroodi oja seisund on tulenevalt mitmetest sademevee ja heitveelaskudest halb (Maardu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-2020; OÜ Infragate, 2008). Detailplaneeringuala suurus on ca 8,5 ha, hõlmates endas Rööpa IA kinnistut (7,2 ha) ja osaliselt põhjasuunas paiknevat reformimata riigimaad ning läänes paiknevat Rööpa tee kinnistut. Maa-ameti andmetel on Rööpa IA kinnistu sihtotstarve 100% tootmismaa. Planeeritaval alal kasvab minimaalselt kõrghaljastust, hoonestust alal ei paikne. Maapinna reljeef on valdavalt tasane, kohati künklik. Ala keskosas paiknevad madalamad kohad

2

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

(kunagised liiva kaevandamise kohad) on osaliselt täitunud veega. Maa-ameti kaardiserveri geoloogia superrakenduse alusel jääb detailplaneeringuala kaitstud põhjaveega alale. Planeeringualast ca 400 m kaugusele edela suunda jääb endise Tallinna naftabaasi pinnase jääkreostusobjekt, mille likvideerimisega tegeles AS EcoPro 2007. aastal. Vastavalt Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) - Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskuse 2011. a andmetele ei ole planeeringualal registreeritud kaitsealuseid liike, kivistisi ega mineraale, samuti ei jää ala ühegi kaitseala, Natura 2000 võrgustiku ala territooriumile ega nende lähedusse.

Joonis 1. Detailplaneeringuala asukoht, üldkaardil kollane ring (aluskaart: Maa-ameti kaardirakendus, 2011 ja AS Regio kaardiatlas, 2010). Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused (2003. a) kohaselt ei jää detailplaneeringuala väärtuslikele maastikele ega rohevõrgustiku elementidele. Maardu linna üldplaneeringu (2008) järgi jääb detailplaneeringuala Kroodi majanduspiirkonna haljasala ja parkmetsa maale (joonis 2). Haljasala ja parkmetsa maa toimib antud piirkonnas puhvrina tööstusalade ja elamupiirkondade vahel. Haljasala ja parkmetsa detailplaneerimisel tuleb säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust. Lisaks jääb detailplaneeringuala põhjapiirile perspektiivne sõidutee – Altmetsa tee ühendus koos kergliiklusteega. Detailplaneeringuala lõunapiiri lähedusse on kavandatud perspektiivne Maardu – Tallinna vaheline trammiliin.

3

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

Joonis 2. Väljavõte Maardu linna üldplaneeringust (2008). 2. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt

kaasnev keskkonnamõju ja selle ruumiline ulatus

Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi vastavalt kehtivale Keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS). KSH käigus hinnatakse detailplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ning KSH aruandes antakse täpne ülevaade, mis mõjud ja mis mahus võivad avalduda vaid ehitusajal, kasutusajal või mõlemal ajajärgul (vt ka KSH programmi punkt 6). KSH algatati kuna detailplaneeringuala on laiaulatuslik ja planeeringuga kavandatakse olulist maakasutuse muudatust Maardu linna üldplaneeringuga (2008) määratud rohealal. Käesolev planeeringuala moodustab osa Maardu linna üldplaneeringu alusel tööstuspiirkonna ja elamute vahele määratud puhvertsoonist – rohealast. Seetõttu võib detailplaneeringu ellu viimisega kaasneda oluline negatiivne mõju alast põhjasuunas paikneva elamupiirkonna elanikele, lähtudes ka võimalikust kõrghaljastuse vähenemisest. Piiriülest (riigipiiriülest) keskkonnamõju ega mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ei ole ette näha. Lähtudes olemasolevast olukorrast ja Keskkonnaameti ning Terviseameti seisukohtadest selgitati välja järgmised mõjuvaldkonnad, mida KSH aruande koostamise käigus kindlasti käsitletakse ja millele võib kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide ellu viimisel kaasneda eeldatav oluline keskkonnamõju:

Pinnavesi (sh sademevee käitlus); Inimeste heaolu ja tervis (sh müra, õhusaaste, vibratsioon, maastikuilme);

4

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

Sotsiaal-majanduslik keskkond (sh maakasutus ning kinnisvara, liikluskorraldus, jäätmeteke).

Ülaltoodust lähtuvalt on planeeringu mõjuala peamine ulatus piiritletav planeeringuala ja selle lähialaga (va eeldatav mõju veekeskkonnale ja transpordiga seonduv ehk teede kasutus). Nimetatud mõjuvaldkondi (vt ka punkt 5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu) käsitletakse KSH aruande eelnõu koostamise ajal sellises ulatuses ja detailsuse astmes, mis võimaldab anda hinnanguid olulise keskkonnamõju kohta ning seada vajalikke leevendus- ja seiremeetmeid (nt tegevuslubade menetlemisprotsessides). Seejuures hinnatakse mõjusid nii kvalitatiivselt (kirjeldavalt) kui ka kvantitatiivselt (sh punkt 6 tabelis 2 toodud skaala alusel), vt ka KSH programmi punkt 6. Kui töö käigus esineb raskusi, siis nimetatakse need ära KSH aruandes, et nt detailplaneeringu ja tegevuslubade menetlejatele oleks tagatud igakülgne teave vastu võetavate otsuste võimalikest tagajärgedest.

3. Isikud ja asutused, keda eeldatavalt mõjutakse või kellel võib olla

põhjendatud huvi kavandatava tegevuse vastu Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja (Maardu Linnavalitsus) teatab KSH programmi eelnõu avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes ja oma Interneti koduleheküljel. Teavitamine toimub koostöös KSH läbiviijaga (OÜ Alkranel), info avaldatakse ka OÜ Alkranel Interneti koduleheküljel. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada, on esitatud tabelis 1. Tabelis 1 ei ole nimetatud Maardu Linnavalitsus, kuna tegemist on detailplaneeringu koostamise korraldaja ja planeerijaga, kes muuhulgas viib läbi ka teavitusprotsessi. Tabel 1. Isikud ja asutused, keda eeldatavalt mõjutakse või kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse vastu. Isik või asutus Teavitamise viis (vähemalt)

OÜ Nikamol (detailplaneeringust huvitatud isik (arendaja)) e-post OÜ Daco Projekt (detailplaneeringu koostamise konsultant) e-post Keskkonnaameti Harju – Järva - Rapla regioon (sh KSH järelevalve teostaja)

post, e-post

Harju Maavalitsus e-post Maardu Linnavolikogu (detailplaneeringu kehtestaja) e-post Terviseamet e-post Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium e-post AS Eesti Raudtee e-post AS Milstrand e-post AS Vopak E.O.S. e-post Maa-amet e-post valitsusvälised organisatsioonid ja keskkonnaühendused (http://www.eko.org.ee)

e-post

naaberkinnistute (44603:002:0205; 44603:002:0124; 44603:002:0190; 44603:002:0124; 44603:002:0213) omanikud, kui ei kattu eelnevalt nimetatud asutustega

post, e-post

kohalikud elanikud ja avalikkus ajaleht, Ametlikud Teadaanded

5

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

4. Kavandatava tegevuse ja selle reaalse(te) alternatiivi(de) lühikirjeldus Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus kaalutakse järgmisi alternatiive:

• Alternatiiv I (detailplaneering) – detailplaneeringuga kavandatakse planeeringualale 8 tootmismaa (äri- ja laohooned, tootmishooned) krundi rajamist (vt ka KSH programmi lisa 1). Alale kavandatakse juurdepääs Altmetsa teelt, Rööpa tee kaudu. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse piirkonnas olemasolevate ühissüsteemide baasil. Käesoleval hetkel ei ole teada ettevõtted, kes kavandatavatel kruntidel perspektiivselt tegutsema hakkavad. Üldistades võib öelda, et tegemist on väikesemahulise tehnopargi arendusega. Seetõttu ei saa ka hinnata mõjusid konkreetse ettevõte tegevusest lähtuvalt. Küll aga saab hinnata mõjusid ala kui terviku arendamisest lähtuvalt ning tuua vajadusel välja leevendavate meetmetena need tegevusalad, millega seotud ettevõtteid antud planeeringualale rajada ei tohi. KSH ja detailplaneeringu protsesside jooksul täpsustuvad andmed (nt prognoositav veetarve, jäätmeteke vms aspekt) esitletakse KSH aruande eelnõus ja/või detailplaneeringuga seonduvas dokumentatsioonis.

• Null-alternatiiv – ala säilib haljasalana, mis vastab ka Maardu linna üldplaneeringus (2008) seatud maakasutusele.

Täiendavaid maakasutuse alternatiive ei hinnata, kuna juba käesoleval hetkel on ala sihtotstarbeks määratud tootmismaa ning arendajal puuduvad soovid kinnistu kasutusele võtmiseks muul otstarbel kui tootmismaa. Vajadusel kaalutakse lisaks eelnevatele alternatiividele ka objektipõhiseid asukohaalternatiive ja/või ehitiste või rajatiste rajamise võimalikkust (sh objektide mõõtmed) tulenevalt koostatavast KSH programmist ja aruandest. 5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande sisu osas lähtutakse KeHJS § 40 lõikes 4 toodud nõuetest. Kindlasti käsitletakse KSH käigus järgmisi teemasid:

- Mõju pinnaveele (sh sademevee käitlus); - Mõju inimeste heaolule ja tervisele (sh müra- ja õhusaaste, vibratsioon,

maastikuilme); - Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale (sh maakasutus ning kinnisvara,

liikluskorraldus ja jäätmeteke). Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne koosneb vähemalt järgnevatest põhiosadest:

- üldosa (kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk, õiguslikud alused, kasutatud infoallikad ja olemasoleva informatsiooni piisavus);

- olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus (teave detailplaneeringu mõjuala ja paikkonna looduskeskkonna ning sotsiaal-majandusliku keskkonna, sh strateegiliste dokumentide ja õigusaktide kohta);

- kavandatava tegevuse ja selle alternatiivse(te) lahendus(t)e kirjeldus; - tegevusega kaasneva keskkonnamõju analüüs (sh kumulatiivne) ja vajalikud

leevendavad meetmed negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või vähendamiseks; - alternatiivsete lahenduste võrdlus; - seiremeetmed keskkonnaseisundi jälgimiseks; - ülevaade avalikkuse kaasamisest ja aruande koostamisel esinenud raskustest;

6

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

- aruande hindamistulemuste kokkuvõte. KSH protsessi käigus võib võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate teemade ring laieneda. KSH aruande põhiosade struktuuris tehakse vajadusel muudatusi, et tagada aruande loogiline ülesehitus. 6. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatava hindamismetoodika

kirjeldus KSH käigus hinnatakse detailplaneeringu ja selle reaalse(te) alternatiivi(de) rakendumisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 2 toodud skaala alusel. Tabel 2. Mõjude olulisuse hindamise skaala.

0 mõju puudub ( ) Soovitatud meetmetega vähendatav või ärahoitav negatiivne mõju; potentsiaalne positiivne mõju

-1 vähene negatiivne mõju 1 vähene positiivne mõju -2 nõrk negatiivne mõju 2 nõrk positiivne mõju -3 mõõdukas negatiivne mõju 3 mõõdukas positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju 4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju 5 väga oluline positiivne mõju

Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks arvestatakse ekspertgrupi liikmete hinnanguid kasutades otsustamisel Delphi-meetodit. Kaalkriteeriumide hindepallide saamiseks korrutatakse kriteeriumite alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumide hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes. Töö koostamisel juhindutakse KeHJS ja Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud dokumendist Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend (2009). KSH aruande koostamisel kasutatakse eeldatavalt vähemalt Maa-ameti kaardirakendusi, Maa-ameti arhiivis olevaid ehitusgeoloogia aruandeid, OÜ Eesti Geoloogiakeskuse kaarte, Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskuse, Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemi (http://mail.klab.ee/seire/airviro/) andmeid ning Maardu linna erinevaid õigusakte ja uuringuid (sh üldplaneering (OÜ Hendrikson & Ko, 2008) ja selle KSH (OÜ Hendrikson & Ko, 2006), ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (OÜ Infragate, 2008), Koridoride uuring Lasnamäe perspektiivse trammiliini pikendamiseks Maardu linna (AS ETP Grupp, 2006), Maardu linna arengukava, Maardu linna ehitusmäärus). Samuti lähtutakse võimalusel lähipiirkonnas varasemalt läbi viidud KSH aruannetest (sh Vana-Narva mnt 27a

detailplaneeringu KSH aruanne (OÜ E-Konsult, 2006)), AS VOPAK E.O.S Trendgate

terminali ja eksporttorustik Trendgate – Termoil – Muuga sadam riskianalüüsist (2009) ning teistest asjakohastest dokumentidest (nt Rööpa IB ja Rööpa IV kinnistu detailplaneering). KSH aruande koostamisel kasutatakse muuhulgas kogutud ja kasutatud uuringuandmeid, analoogiaid, erinevaid seisukohti, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi ja muud asjakohast teavet või vahendit, mis võimaldab tagada KSH aruande järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise). KSH raames antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ehk ehitus- ja kasutusaegseteks.

7

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

KSH protsessis lähtutakse ka ökoloogilise majanduse kontseptsioonist ehk interdistsiplinaarsest lähenemisest, mis seob endasse nii majandus- kui ka loodusteadused ja ka inimese heaolu temaatika. Ökoloogiline majandusteadus käsitleb majandussüsteemi loodussüsteemi sees toimivana ning muuhulgas hinnatakse majandustegevusest tingitud muutusi loodussüsteemis ja ka vastasmõjusid (vastastikkuseid seoseid). Teadusaru kontseptsiooni põhisesiukohtadeks on (Ecological Economics, Constanza, R., 1991), nt:

• keskkonnaprobleeme ei ole võimalik lahendada ilma majandus- ja sotsiaalprobleeme käsitlemata.

• Mistahes inimtegevusel on alati kõrvalmõjud (negatiivsed või positiivsed). Teatav eesmärk võib mõjutada ühiskonnale olulisi faktoreid (nt tööhõive, transpordikulud jms) või need faktorid võivad mõjutada eesmärki.

Kui olemasolevat kirjandust (sh ekspertarvamused) ning kättesaadavaid uuringuid analüüsides selgub, et infot KSH koostamiseks ei ole piisavalt, et anda hinnanguid olulise keskkonnamõju kohta, siis teostatakse täiendavad uuringud, vaatlused vms vajalikud tegevused. Esialgse kava kohaselt on plaanis läbi viia detailplaneeringualale jõudva ja peamiselt raudteedelt tuleneva müra modelleerimine spetsiaaltarkvaraga SoundPlan 7.0. Müra modelleeritakse päevases (7:00-23:00) ja öises (23:00-7:00) ajavahemikus, kasutades selleks Euroopa Liidus (EL) ja Eestis tunnustatud arvutusmetoodikaid. Seejuures on hindamise kõrguseks 4 m ja hindamissammuks 10 m. Modelleerimise tulemusteks on ka mürataseme leviku graafilised joonised, mille alusel hinnatakse ka hoonete fassaadideni jõudvat müra. Saadud tulemusi võrreldakse sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 toodud vastavate päevaste ja öiste müranormidega ning vajadusel tuuakse välja vastavad leevendavad meetmed. Detailplaneeringualalt lähtuva mürataseme (sh planeeringuala teenindav transport) modelleerimise vajalikkust ja võimalikkust kaalutakse KSH protsessi käigus. Asjakohase kaalumise aluseks võetakse ka Keskkonnaameti ja Terviseameti kirjalikud seisukohad (28.02.2011. a kiri nr HJR 6-8/7753-2 ja 04.03.2011. a kiri nr 9.3-1/1547), vt ka KSH programmi lisa 2. Juhul kui modelleerimist ei teostata, siis esitatakse KSH aruande eelnõus teoreetilised parameetrid võimalike ning vajalike leevendus- ja seiremeetmete kohta (sh sätestatakse Terviseameti nõue mürataseme hindamise osas, peale detailplaneeringu realiseerimist). Kui töö käigus selguvad siiski täpsemad müralevi modelleerimiseks vajaminevad andmed ja reaalne vajadus, teostatakse ka vastav modelleerimine (va tipptunniaegse müra modelleerimine, kuna tipptundide liiklusest tulenev müratase ei ole normeeritud).

Välisõhu saastatuse taseme modelleerimise vajalikkust ja võimalikkust kaalutakse KSH protsessi käigus. Asjakohase kaalumise aluseks võetakse ka Keskkonnaameti ja Terviseameti kirjalikud seisukohad (28.02.2011. a kiri nr HJR 6-8/7753-2 ja 04.03.2011. a kiri nr 9.3- 1/1547), vt ka KSH programmi lisa 2. Juhul kui modelleerimist ei teostata, siis esitatakse KSH aruande eelnõus teoreetilised parameetrid võimalike ning vajalike leevendus- ja seiremeetmete kohta (sh sätestatakse Terviseameti nõue õhukvaliteedi hindamise osas, peale detailplaneeringu realiseerimist). Kui töö käigus selguvad siiski täpsemad õhusaaste modelleerimiseks vajaminevad andmed ja reaalne vajadus, teostatakse ka vastav modelleerimine.

8

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

7. Ajakava ja KSH protsessis osalevad isikud KSH läbiviimise orienteeruv ajakava on esitatud tabelis 3. Ajakava võib muutuda, sõltudes ka sellest, kas KSH aruanne kiidetakse heaks enne detailplaneeringu avalikku arutelu või peale seda. KSH programmi (07.06.2011. a) täiendati 11.07.2011. a (KSH programmi p 7), alus Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kiri (27.06.2011 nr HJR 6-8/11/7753-6)). Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon tegi ülal nimetatud kirjas ettepaneku lisada ajakavasse (tabel 3) ka detailplaneeringu koostamise ajakava. Kuigi seda ei saa otseselt nõuda KeHJS § 36 lg 2 p 4 alusel, siis siinkohal täiendati tabelit 3. Detailplaneeringu avalikustamise orienteeruv aeg sõltub paljuski KSH protsessis selgunud tulemustest ja on seega ka raskesti prognoositav. Koostöös detailplaneeringu koostamises osalevate teiste osapooltega proovitakse jõuda lahenduseni, mis tagab KSH programmi eelnõu avalikustamise koos detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahendusega ning KSH aruande eelnõu koos detailplaneeringu täiendatud eskiislahenduse või detailplaneeringuga. Vastavalt KeHJS § 43 peab KSH tulemus kajastuma planeeringus ja KSH lõppjäreldustega mittearvestamist tuleb põhjendada. Ühtlasi peab detailplaneeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu kehtestamisest teavitama huvirühmasid ning avalikkust vastavalt KeHJS § 44 sätestatud nõuetele.

Tabel 3. KSH läbiviimise ja detailplaneeringu (DP) menetlemise orienteeruv ajakava (allikad sh.: Maardu Linnavalitsus ja OÜ Daco Projekt, 2011).

KSH etapid DP menetlemise etapid Aeg

KSH programmi eelnõu edastamine seisukohtade küsimiseks

DP eskiislahenduse koostamine

Veebruar 2011

KSH programmi avalik väljapanek ja arutelu

DP eskiislahenduse koostamine ja esitamine Linnavalitsusele ning eskiislahenduse avalik väljapanek ja arutelu

Mai 2011

KSH programmi heakskiitmine DP vormistamine, kooskõlastamine ametkondadega ja esitamine Linnavalitsusele vastuvõtmiseks

Juuli-august 2011 KSH aruande koostamine Jaanuar – august 2011

(DP osas august- september 2011)

KSH aruande avalik väljapanek ja arutelu

DP avalik väljapanek ja arutelu Oktoober-november 2011

KSH aruande saatmine heakskiitmiseks järelevalvajale

DP kehtestamine November-detsember 2011

Detailplaneeringu algataja, korraldaja,

planeerija: Maardu Linnavalitsus Kallasmaa 1, 74111 Maardu, Harjumaa Tel. 6 060 702 E-post: [email protected]

Detailplaneeringu kehtestaja:

Maardu Linnavolikogu Kallasmaa 1, 74111 Maardu, Harjumaa Tel. 6 060 717 E-post: [email protected]

9

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

Ekspertgrupi koosseis (vajaduse ilmnemisel kaasatakse täiendavaid eksperte):

Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – KSH juhtekspert, litsentseeritud keskkonnaekspert (litsents nr KMH0118);

Tanel Esperk (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist. KSH töörühma juht Elar Põldvere omab sellekohast õigust (vastavalt KeHJS § 34 lg 3) sest:

on omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogias (PhD) Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis ja Osakonnas;

on läbinud Tartu Ülikooli ained „Maastikuplaneerimine“ (3 AP; 2000. a), „Maastikuökoloogia“ (2 AP; 2001. a), „Keskkonnamõjude hindamise eriseminar“ (2 AP; 2001. a), „Linnaplaneerimine ja –keskkond“ (2 AP; 2009. a);

ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte (töökogemus KSH-dega 2006. – 2010. a (ca 20 tööd));

on läbinud veel näiteks järgnevad, Tartu Ülikooli ained (≥ 2 AP; 1 AP = 40 akadeemilist tundi) „Geosüsteemide modelleerimine“ (3 AP; 2004. a), „Pinnaste remediatsiooni tehnoloogia“ (2 AP; 2002. a), „Keskkonna analüüsi praktikum keskkonnatehnoloogidele“ (3 AP; 2002. a), „Ohtlike jäätmete käitlemine“ (2 AP; 2002. a), „Õhusaaste mõju ökosüsteemidele“ (2 AP; 2001. a), „Roheline tehnoloogia“ (2 AP; 2001. a), „Keskkonnakorraldus ja keskkonnaaudit (3 AP; 2001. a); „Läänemere ökoloogia“ (2 AP; 2001. a), „Säästlik läänemere piirkond“ (2 AP; 2001. a), „Keskkonnaõigus“ (2,5 AP; 2001. a), „Keskkonnageoloogia“ (3 AP; 2000. a), „Geoinfosüsteemid ja andmebaasid“ (2 AP; 2000. a), „Ökotehnoloogia“ (2 AP; 2000. a), „Loodus- ja keskkonnakaitse“ (2 AP; 2000. a.), „Ehituse ja veemajanduse insenerialused“ (2 AP; 2000. a), „Üldine ja ajalooline biogeograafia“ (2 AP; 1999. a), „Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus“ (2 AP; 1999. a);

kasutab vastavaid metoodilisi juhendmaterjale, näiteks: o “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as

Impact Interactions“ (mai 1999, inglise keeles) http://www.envir.ee/91552; o Therivel, R. „Strategic Environmental Assessment in Action“ London, 2004; o „Sustainability Appraisal of Regional Spatial Strategies and Local

Development Documents“ Office of Deputy Prime Minister, London 2005; o Commission's Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on the

assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment.

Detailplaneeringust huvitatud isik

(arendaja):

OÜ Nikamol Tasuja 9, 76901 Tabasalu, Harjumaa Kontaktisik: Boriss Kotilevitš Tel: 58 454 225 E-post: [email protected]

Detailplaneeringu koostamise konsultant:

OÜ Daco Projekt Liikuri 8 A-50, 13618 Tallinn, Harjumaa Kontaktisik: Deniss Kudrjasov Tel: 55 538 605 E – post: [email protected]

KSH läbiviija:

OÜ Alkranel Riia 15b, 51010 Tartu, Tartumaa Kontaktisik: Elar Põldvere Tel: 7 366 676, 52 89 197 E-post: [email protected]

KSH järelvalve teostaja:

Keskkonnaamet Harju – Rapla – Järva regioon Viljandi mnt 16, 11216 Tallinn, Harjumaa Tel: 6 744 800 E-post: [email protected]

10

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

on aktsepteeritud KSH juhteksperdina Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni ja Jõgeva-Tartu regiooni pool, kelledele on esitatud ka detailsem dokumentatsioon eksperdi kvalifikatsiooni kohta.

KSH järelvalvele saadeti (e-posti teel 28.03.11. a) käesolevast dokumendist eraldiseisvalt KSH juhteksperdi haridust jms tõendavad dokumendid, et KSH järelvalve saaks langetada otsuse KSH juhteksperdi sobivuse kohta. 8. Projektiga seotud olevate pädevate asutuste seisukohad KSH läbiviija küsis KSH programmi eelnõu kohta arvamust:

Maardu Linnavalitsuselt (e-posti teel); Keskkonnaameti Harju – Järva - Rapla regioonilt (e-posti teel); Terviseametist (e-posti teel).

Laekunud seisukohad ja nende arvestamise kohane teave on toodud KSH programmi lisas 2. 9. KSH programmi lisad KSH programm sisaldab järgnevaid lisasid:

KSH programmi lisa 1. KSH aluseks oleva detailplaneeringu eskiisjoonis. KSH programmi lisa 2. KSH programmile (sh avaliku väljapaneku ajal) saabunud

seisukohad ja nendega arvestamine. KSH programmi lisa 3. KSH programmi avalikustamisega seotud dokumentatsioon. KSH programmi lisa 4. KSH programmi eelnõu avalikul arutelul esitatud

ettepanekute ja kommentaaride arvestamine. KSH programmi koostasid koostöös detailplaneeringu koostaja ja konsultandiga: Tanel Esperk OÜ Alkranel 53 65 62 97, 7 366 676 [email protected]

Elar Põldvere OÜ Alkranel 52 89 197, 7 366 676 [email protected]

11

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

KSH programmi LISA 1 KSH aluseks oleva detailplaneeringu eskiisjoonis.

12

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

KSH programmi LISA 2 KSH programmile (sh avaliku väljapaneku ajal) saabunud seisukohad ja nendega

arvestamine.

1. Keskkonnaameti Harju – Järva – Rapla regiooni seisukoht (allkirjastatud

digitaalselt) saabus 28.02.2011. a kirjaga nr HJR 6-8/7753-2.

13

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

14

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

15

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

KSH läbiviija vastus: tulenevalt Teie poolt saadetud ettepanekutest täiendasime (sh selgitustega) KSH programmi eelnõu punkte 1...9. Mahukamad täpsustused hõlmasid KSH programmi eelnõu punkte 2 ja 4...7. KSH programmi eelnõu uuendamisel arvestati ka Terviseameti kirjalikku (04.03.2011. a kiri nr 9.3-1/1547) seisukohta. Eraldi toome siinjuures välja, et KSH juhteksperdi kvalifikatsiooniga seotud dokumendid saadeti KSH järelvalvele e-posti teel (28.03.11. a), et KSH järelvalve saaks langetada otsuse KSH juhteksperdi sobivuse kohta. KSH järelvalvele saadetud e-kiri (28.03.11. a) sisaldas teavet ka Maardu Linnavalitsuse korralduste kohta, mis puudutasid detailplaneeringu ja selle KSH algatusotsuseid, st nende korrigeerimist. KSH programmi eelnõu avaliku väljapaneku ja arutelu kohane dokumentatsiooni lisatakse KSH programmile peale eelpool nimetatud tegevuste toimumist.

16

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

2. Terviseameti Põhja talituse seisukoht saabus 04.03.2011. a kirjaga nr 9.3-1/1547.

17

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

KSH läbiviija vastus: KSH aruande eelnõu koostamise käigus hinnatakse mõjusid inimeste heaolule ja tervisele (sh müra, õhusaaste, vibratsioon jms) ning käsitletakse asjakohaseid leevendus- ja seiremeetmeid (vt ka KSH programmi punkte 2 ja 5). Puhverala vähendamise võimalikkus ja sellega kaasnevad mõjud on antud KSH algatamise peamiseks põhjuseks (KSH programmi punkt 2). Kuna detailplaneeringuala veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse olemasolevate ühisvõrkude baasil ning planeeringuala jääb kaitstud põhjaveega alale, siis olulist mõju põhjaveele ja joogiallikatele ette näha ei ole. Puhverala vähendamise võimalikkust ning mõjusid pinnasele ja joogiveeallikatele analüüsitakse detailsemalt, KSH programmi punktide 2 ja 5 all toodud loeteludes, KSH aruande eelnõus (täpne teemapeatükk valitakse KSH aruande eelnõu koostamisel). Tulenevalt Keskkonnaameti (28.02.2011 kiri nr HJR 6-8/7753-2) ja Terviseameti kirjast täiendati KSH programmi eelnõu punkti 6 müra modelleerimise metoodika kirjeldusega.

3. Maardu Linnavalitsuse seisukoht saabus 17.03.2011. a e-kirjaga: Teema: Rööpa IA detailplaneeringu KSH programm Kuupäev: Thu, 17 Mar 2011 16:01:01 +0200 Kellelt: Silvia Riige <[email protected]> Kellele: <[email protected]> Tere Maardu Linnavalitsus on tutvunud Rööpa IA kinnistu detailplaneeringu KSH programmiga ja tutvustanud seda Maardu Linnavolikogu keskkonnakaitsekomisjonis. Ühiselt kujundatud seisukoht on järgmine: Nõustume esitatud programmiga tingimusel, et võetakse arvesse Keskkonnaameti poolt 28.02.2011 kirjaga nr HJR 6-8/7753-2 väljendatud märkustega. Lugupidamisega Silvia Riige linnaarengu- ja majandus-osakonna juhataja asetäitja 60 60 726 KSH läbiviija vastus: Keskkonnaameti poolt 28.02.2011 kirjaga nr HJR 6-8/7753-2 väljendatud märkustega on KSH läbiviija arvestanud. Arvestamist on detailsemalt kirjeldatud (sh selgitatud) KSH programmi eelnõu punktides 1...9. Mahukamad täpsustused hõlmasid KSH programmi eelnõu punkte 2 ja 4...7. Samuti on informatiivne teave toodud KSH programmi lisas 2, Keskkonnaameti kirjaliku seisukoha lõpus.

18

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

KSH programmi eelnõu avaliku väljapaneku ajal saabusid järgmised seisukohad:

4. Terviseameti seisukoht saabus 23.05.2011. a nr 9.3-4/4062, milles täiendavaid

ettepanekuid ei tehtud (puudub vajadus eraldiseisvaks kirjalikuks vastuseks):

19

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

5. AS EVR Infra seisukoht saabus 23.05.2011. a nr 4-1.5.7/1155-1, milles toodi märkused eelkõige detailplaneeringu eskiisi kohta. KSH kontekstist lähtuvalt on kõige olulisemad kirja punktid 4 ja 5 (müra):

20

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

21

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

KSH koostaja vastus: Vastav seisukohakiri on edastatud ka planeeringu koostamise konsultandile. KSH protsessis ehk KSH aruande eelnõu koostamisel võetakse samuti arvesse AS EVR Infra kirjalikus seisukohas (23.05.2011. a nr 4-1.5.7/1155-1) toodud aspekte. KSH kontekstist lähtuvalt on kõige olulisemad kirja punktid 4 ja 5 (müra), seega tuuakse nende osas täiendavalt välja järgnevat:

• Detailplaneeringualal tekkiva sademevee käitluse võimalusi käsitletakse täpsemalt KSH aruande eelnõus. Võimalusel ehk eeldatava olulise negatiivse mõju puudumisel (sh raudtee infrastruktuurile) kasutatakse sademevee ärajuhtimiseks olemasolevat sademeveesüsteemi. KSH aruande eelnõu koostamisel teostatakse vajadusel ka otsest koostööd infrastruktuuride valdajatega.

• KSH protsessi käigus teostatakse piirkonna müra (sh raudtee) modelleerimine. Perspektiivse olukorra modelleerimisel arvestatakse Maardu – Muuga raudtee II haru rajamisega kaasneva liiklussageduse suurenemisega.

Maardu Linnavalitsus esitab AS EVR Infra kirjalikus seisukohas (23.05.2011. a nr 4- 1.5.7/1155-1) toodule koostatud vastuse eraldiseisvalt KSH järelevalvajale KSH programmiga paralleelselt ehk eraldiseisvalt.

22

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

KSH programmi LISA 3 KSH programmi eelnõu avalikustamisega seotud dokumentatsioon.

Detailplaneeringu koostaja (Maardu Linnavalitsus) koostöös KSH koostajaga (Maardu linnavalitsuse kirjaliku (04.05.2011. a) suunise alusel) teavitas erinevaid osapooli KSH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust alljärgnevalt. Ametlikes Teadaannetes (04.05.11. a) ja ajalehes „Harju Elu“ (06.05.11. a) ilmunud kuulutused: Maardu Linnavalitsus teatab, et valminud on Maardu linnas paikneva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu (DP) eskiis ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi eelnõu. DP koostamise aluseks on Maardu Linnavalitsuse (LV) 03.11.06. a korraldus nr 514 ja DP KSH algatati Maardu LV 06.10.10. a korraldusega nr 342. DP ja selle KSH algatamise otsuseid korrigeeriti Maardu LV 21.03.2011. a korraldustega nr 106 ja 107. Kavandatakse väikesemahulist tehnoparki (8 tootmismaad (äri- ja laohooned, tootmishooned)). DP on Maardu üldplaneeringut muutev (asub Kroodi majanduspiirkonna haljasala ja parkmetsa maal). DP mõjuala peamine ulatus on piiritletav planeeringuala ja selle lähialaga (va eeldatav mõju veekeskkonnale ja transpordiga seonduv ehk teede kasutus), mõjutada võidakse põhjasuunas paikneva elamupiirkonna elanikke (sh tervist ja heaolu). Piiriülest (riigipiiriülest) keskkonnamõju ega mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ei ole ette näha. DP-st huvitatud isikuks on Nikamol OÜ, registrikood 10903878 (B. Kotilevitš (Tasuja 9, 76901 Tabasalu, Harjumaa; 5845 4225; [email protected])), DP koostamist konsulteerib OÜ Daco Projekt (D. Kudrjasov (Liikuri 8 A-50, 13618 Tallinn, Harjumaa; 5553 8605; [email protected])). DP koostab Maardu LV (Kallasmaa 1, 74111 Maardu, Harjumaa; 606 0702; [email protected]) ning DP kehtestajaks Maardu Linnavolikogu. KSH teostab OÜ Alkranel (E. Põldvere, 528 9197, [email protected]) ning järelvalvet korraldab Keskkonnaameti Harju - Rapla - Järva regioon (www.keskkonnaamet.ee/). KSH programmi eelnõu ja DP eskiisiga on võimalik tutvuda Maardu LV ruumis 101 (tööaegadel) ajavahemikul 09.05-23.05.2011. a. KSH dokumente saab elektrooniliselt alla laadida Internetist www.alkranel.ee ning KSH ja DP kohaseid materjale aadressilt www.maardu.ee. KSH programmi eelnõu ja DP eskiisi kohta saab esitada ettepanekuid kirjalikult Maardu LV-le kuni 23.05.2011. a. KSH programmi eelnõu ja DP eskiisi avalik arutelu toimub 31.05.2011. a kell 16.00 Maardu LV saalis (Kallasmaa 1, 74111 Maardu) Lisateave: 606 0726, 606 0731.

Eelnevalt toodud ja seega samasisuline info edastati ka Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile saadetud e-kirjas (05.05.2011. a kell 13:46). Nimetatud kiri sisaldas loetelu ka adressaatidest, keda teavitati KSH programmi eelnõu avalikustamisest ja avalikust

23

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

väljapanekust. Kuivõrd teistele osapooltele edastatud teabekirjade (05.05.2011. a) sisu sisaldas juba eelpool esitatud kuulutuse teksti, siis neid kirju siinkohal täiendavalt ei korrata.

24

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

KSH programmi eelnõu avaliku arutelu protokoll

31. mai 2011 Maardu Linnavalitsuse saalis

Arutelu algus kell 16:00, lõpp kell 16:45 Arutelu juhatas: Elar Põldvere (OÜ Alkranel keskkonnaekspert). Protokollis (lindistuse ja arutelul tehtud märkmete põhjal): Tanel Esperk (OÜ Alkranel). Osalejad: arutelul osales 10 inimest. Kuna osalejate nimekirjas oli ka eraisikuid, siis ei esitata siinkohal osalenute nimekirja (alus: Isikuandmete kaitse seadus). Osalenute nimekiri on eraldiseisvalt saadetud Keskkonnaametile ja Linnavalitsusele. Päevakord:

1. Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu KSH programmi eelnõu tutvustamine (Elar Põldvere – OÜ Alkranel keskkonnaekspert).

2. Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu eskiisi tutvustamine (Elar Põldvere ja Tanel Esperk - OÜ Alkranel keskkonnaspetsialist, kuivõrd detailplaneeringu koostamise konsultant ei saanud avalikul arutelu osaleda).

3. Küsimused ja kommentaarid: I Jüri Pihlak (Maardu Linnavalitsuse peainsener): Rääkisite ettekandes sademevee käitlusest, sh selle juhtimisest Kroodi ojja. Mainisite Kroodi ojja juhtimise alternatiivina ka võimalikku sademevee immutamist. Arvestades kõrget pinnaseveetaset muutuks immutamise tulemusena ala soiseks. Elar Põldvere: Kuna ala tuleb nagunii tõsta, siis soiseks immutamise tulemusena ala eeldatavasti ei muutuks. Samas tuleb seda teemat ja võimalust KSH käigus täpsemalt analüüsida. II Jüri Pihlak: Kahjuks ei ole täna siin planeeringu koostamise konsultanti, kuid detailplaneeringu eskiisi kohta on minul järgmised märkused:

• Joonisele tuleb kanda Maardu linna üldplaneeringus toodud perspektiivne Altmetsa tee pikendus;

• Altmetsa tee pikenduse ja Maardu – Muuga raudtee ristumine tuleb näidata eritasandilisena (viadukt joonisele);

• Detailplaneeringualalt väljapääsutee on kavandatud AS Milstrandi raudtee lähedalt. Kas väljapääsuteelt vasakpööret tehes ei teki raudtee ületamisel liiklusohtlikku olukorda (halb nähtavus).

III Taimar Ehrlich (AB Pohla&Hallmägi advokaat): Praegu toimub KSH programmi eelnõu avalik arutelu. Kas millalgi tuleb veel KSH programmi avalik arutelu? Elar Põldvere: Programmi eelnõuks nimetatakse antud dokumenti, et välistada arusaamatusi. Nimetatu ei tähenda, et tuleb veel KSH programmi avalik arutelu. Peale tänast arutelu täiendatakse vajadusel KSH programmi ja saadetakse see Keskkonnaametisse heakskiitmisele. IV Taimar Ehrlich: KSH programmis on toodud kaks alternatiivi, mida hindate. Ehk siis olukord, kus null-alternatiivi korral arendustegevust ei toimu ja alternatiiv I –

25

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

arendajapoolne nägemus, kus kogu ala ehitatakse sisuliselt täis. Kas ei oleks mõistlik lisada veel üks väikesema mahulisem alternatiiv, nt neli krunti, millede vahel on haljasala? Elar Põldvere: Käesolevaks hetkeks ei ole veel teada kas üldse ja kui palju peaks kruntide arvu vähendama, kuna kruntide arvu vähendamine ei tähenda automaatselt, et mingid mõjud jäävad seetõttu ilmnemata. Küll aga võib mõju olulisus väheneda. Seega on esmalt vajalik välja selgitada kui suur on alternatiiv I elluviimise korral mõju olulisus. Kui KSH käigus selgub, et mingis valdkonnas avaldub oluline negatiivne mõju, mida annab leevendada väiksema mahulisema arendustegevusega, siis käsitletakse ehitusmahu vähendamist leevendava meetmena. Kui sellise vähendamise korral avaldub olulise mõju muutus ka enamikes teistes valdkondades, siis ühese selguse huvides käsitletakse ja hinnatakse ehitusmahu vähendamist eraldi alternatiivina. V Taimar Ehrlich: Programmis toodud ajakava on tänaseks vähemalt osaliselt vananenud. Millal võiks olla reaalselt järgmine ajakavas toodud etapp? Elar Põldvere: Ajakavas on esinenud tõepoolest teatud venimine, kuid see on tingitud eelkõige programmi avalikustamise käigus ilmnenud juriidilistest küsimustest. Ajakava vaatame üle ja vajadusel korrigeerime. Peale tänast arutelu läheb programm Keskkonnaametisse heakskiitmiseks. KSH aruande eelnõu avalikustamist tulenevalt ka suvisest puhkuseperioodist ilmselt enne augustit ei tule. VI Taimar Ehrlich: Kas teostate töö käigus müra modelleerimise? Tanel Esperk: Müra modelleerimise teostamine hetkel juba käib. Müra modelleeritakse sisuliselt kolme olukorra kohta: 1. Olemasolev olukord, 2. Olemasoleva olukord koos detailplaneeringuga kavandatavaga ja 3. Perspektiivne olukord koos detailplaneeringuga, kus on arvestatud ka Maardu linna üldplaneeringuga kavandatavate Altmetsa tee pikenduse, Tallinn – Maardu trammiliini ja Maardu – Muuga raudtee II haru rajamisega. Müra modelleerimisel arvestatakse nii auto- kui ka raudtee(trammi)liiklusega.

VII Taimar Ehrlich: Lisaks müra modelleerimisele tuleks teha ka õhusaaste modelleerimine. Elar Põldvere: Tooksin siin ühe näite. Teostasime Tallinna ühe tiheda liiklusega tänava kohta müra- ja õhusaaste modelleerimist. Perspektiivse olukorra tulemused näitasid, et müra aspektist lähtuvalt on antud tänava ääres inimeste elamine väga tugevasti häiritud ja vastavalt normidele ka uute elamute rajamine peaaegu välistatud. Samas õhusaaste osas lubatud piirväärtusi ei ületatud. Antud juhul ei näe me hetkel ja detailplaneeringu etapis vajadust õhusaaste modelleerimiseks, seda arvamust on toetanud ka Terviseamet oma seisukohas. Tanel Esperk: Rõhutaksin seejuures, et tegemist on detailplaneeringuga ning hetkel ei ole täpselt teada missugused ettevõtted võivad piirkonda tulla. Need selguvad järgmistes etappides, kus siis juba iga konkreetse ettevõtte korral viiakse vajadusel välisõhu saasteloa taotlemise käigus läbi vastavad õhusaaste modelleerimised ja võetakse vajadusel kasutusele leevendavad meetmed. Meie oma aruandes saame analüüsida õhukvaliteedi hetkeolukorda ja vajadusel anda soovitusi, millist ettevõtlust antud alal arendada ei tohiks.

VIII Taimar Ehrlich: Detailplaneeringuala läbivad kõrgepinge õhuliinid. Millegipärast ei ole neid näha detailplaneeringu eskiisjoonisel. Võiks eeldada, et kõrgepinge õhuliinide

26

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

tarbeks on jäetud detailplaneeringus nö puhverala kavandatavatest hoonestusaladest põhjapool. Kui Maa-ameti kitsendustekaardi vaadata, siis sealt on näha kolm õhuliinivööndit, millest vähemalt kaks jooksevad üle kavandatava hoonestusala. Kõrgepinge õhuliinide lähedusega kaasneb ka inimesele mõju. Tanel Esperk: Detailplaneeringu koostamiseks tuleb taotleda Eesti Energialt tehnilised tingimused. Lisaks kooskõlastatakse planeering Eesti Energiaga, seega ei saa tekkida olukorda, et liinid jooksevad kavandatavatele hoonetele ohtlikult lähedal. Planeeringujoonisel peaksid kajastuma aga vastavad õhuliinid küll.

IX Taimar Ehrlich: Linnavalitsuse tähelepanu juhiksin veel ühele asjale. Nimelt tundub detailplaneering olevat üsna suures vastuolus Maardu linna üldplaneeringus määratletud rohealade suhtes. Üldplaneeringu kontekstist lähtuvalt on detailplaneeringualal oluline maksimaalselt kõrghaljastuse säilitamine ehk sisuliselt säilitada puhvertsoon elamute ja tootmisalade vahel. Üldplaneeringus on toodud, et antud rohevöönd on oluline mitte ainult Maardu linna vaid ka Jõelähtme vallas paikneva elamupiirkonna jaoks. Seega linnavalitsusel tuleks põhjalikult kaaluda tehnopargi rajamise võimalikkust antud alale. Elar Põldvere: Õigustatud märkus, millega oleme ka arvestanud. Samas juhiksime tähelepanu, et sisuliselt on piirkonda juba üldplaneeringuga kavandatud uued teed (sh trammiliin), mis juba iseenesest vähendavad puhverala tähtsust. Protokollis (loetavuse tagamiseks on esitatut korrigeeritud, kõneleja poolt toodud mõtet siiski

muutmata):

Tanel Esperk OÜ Alkranel keskkonnaspetsialist

27

Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm – OÜ Alkranel

KSH programmi lisa 4 KSH programmi eelnõu avalikul arutelul esitatud ettepanekute ja kommentaaridega

arvestamine. Detailplaneeringu eskiisi kohased ettepanekud ja kommentaarid on edastatud ka planeeringu koostamise konsultandile. Maardu Linnavalitsus (detailplaneeringu koostaja) asus seisukohale, et esitatud ettepanekuid ja kommentaare (II ja VIII) tuleb detailplaneeringu edasisel menetlemisel arvestada või mittearvestamist põhjendada. KSH aruande eelnõu teostusprotsessis arvestatakse KSH programmi eelnõu avalikul arutelul esitatud ettepanekute ja kommentaaridega. Siinkohal on esitatud ettepanekud ja kommentaarid, mis sisaldasid täiendavat äramärkimist eeldavaid aspekte või muutsid KSH programmi sisu, järgnevalt:

Ettepanek ja kommentaar I, II ja VIII – arvestatakse.

Ettepanek ja kommentaar V – täpsustati KSH programmi punktis 7 toodud ajakava vastavalt reaalselt väljakujunenud olukorrale. Ajagraafiku korrigeerimist oleks teostatud ka ilma vastava kommentaarita.

Täiendavaid kirjalikke vastuseid eeldavaid ettepanekuid ja kommentaare KSH programmi eelnõu avalikul arutelul ei esitatud.

Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva müra modelleerimine

Aruanne

Tellijad: Nikamol OÜ

Töö teostaja: Tanel Esperk Alkranel OÜ keskkonnaspetsialist

Alkranel OÜ Tartu 2011

Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva müra modelleerimine – OÜ Alkranel 2011

Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva müra modelleerimine – OÜ Alkranel 2011

Sisukord

Sissejuhatus .......................................................................................................................... 4

1. Lähteandmed ja metoodika ................................................................................................ 6

2. Modelleerimise tulemused ................................................................................................. 9

2.1. Olemasolev olukord .................................................................................................... 9

2.2. Olemasolev olukord koos detailplaneeringuga kavandatava tehnopargiga. ................ 10

2.3. Perspektiivne olukord ilma detailplaneeringuga kavandatava tehnopargita. ........... 12

2.4. Perspektiivne olukord koos detailplaneeringuga kavandatava tehnopargiga. .......... 13

Kokkuvõte .......................................................................................................................... 16

Kasutatud kirjandus ............................................................................................................. 18

Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva müra modelleerimine – OÜ Alkranel 2011

Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata Harjumaal Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringuga kavandatava tehnopargi alale jõudvaid ja alalt lähtuvaid liiklusega seotud müratasemeid. Töö käigus viiakse läbi müratasemete modelleerimine nii olemasoleva olukorra kui ka tehnopargi rajamise järgse olukorra kohta. Töö aluskaardina on kasutatud Maardu Linnavalitsuse poolt 2011. a juunis koostatud Rööpa IA kinnistu detailplaneeringu eskiisjoonist. Käesoleva töö tellijateks on Nikamol OÜ ning läbiviijaks Alkranel OÜ. Modelleerimiste läbiviimisel on kasutatud spetsiaaltarkvara SoundPlan 7.0.

Müratasemete normeerimise alused Müra on sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (RTL, 14.03.2002, 38, 511) § 2 lõige 2 kohaselt inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel avalduv). Sotsiaalministri määruse nr 42 kohaselt tuleb eristada müra taotlus- ja piirtaset:

Taotlustase (müratase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi) võetakse aluseks uute objektide planeerimisel või maantee- ehitusel.

Juba olemasolevate alade ja ehitiste jaoks, samuti uute hoonete projekteerimisel

olemasolevatel hoonestatud aladel kohaldatakse piirtaset (müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi). Kui liiklusmüra ületab hoone välisküljel piirtaset, tuleb leida võimalusi müra vähendamiseks või leevendamiseks.

Sotsiaalministri määruse nr 42 alusel lähtutakse mürataseme normeerimisel ajavahemikust (päev (7-23) ja öö (23-7)), müraallikast, müra iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast.

Käesoleva töö objekt – Rööpa IA kinnistu Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringuala asub Maardu linna keskosas kahe raudtee (Maardu – Muuga (Muuga sadama) ja Miiduranna sadama raudtee) vahelisel alal. Kinnistu piirneb põhjast reformimata riigimaaga, idast Maardu-Muuga raudteega (44603:002:0205), lõunast Rööpa IB (44603:002:0124, 100% tootmismaa) ja Pärtli (44603:002:0190, 100% tootmismaa) kinnistutega ning läänest Rööpa tee (44603:002:0213, 100% transpordimaa) kinnistuga. AS-le Milstrand kuuluv Miiduranna sadama raudtee (Raudtee V kinnistu, 44601:007:0268) jääb Rööpa IA kinnistust ca 25 m kaugusele läände. Lähimad elamud jäävad planeeringuala põhjapiirist ca 90 m kaugusele. Maardu linna üldplaneeringu (2008) järgi jääb detailplaneeringuala Kroodi majanduspiirkonna haljasala ja parkmetsa maale. Üldplaneeringuga on detailplaneeringuala põhjapiirile kavandatud perspektiivne sõidutee – Altmetsa tee pikendus koos kergliiklusteega.

Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva müra modelleerimine – OÜ Alkranel 2011

Detailplaneeringuala lõunapiiri lähedusse on kavandatud perspektiivne Maardu – Tallinna vaheline trammiliin. Samuti on Maardu – Muuga olemasoleva raudteeharu kõrvale kavandatud täiendav raudteeharu. Maardu Linnavalitsuse poolt 2011. a juunis koostatud Rööpa IA kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse alusel kavandatakse Rööpa IA kinnistule 8 äri- ja tootmismaakrunti, seejuures on hoonete maksimaalseks lubatud kõrguseks 12 m. Vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ määratakse maa-ala kategooria kehtiva üldplaneeringu alusel. Detailplaneeringualast põhjapoole jääva elamupiirkonna näol on tegemist II kategooria (laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates) olemasoleva alaga, millele rakenduvad liiklusmüra puhul järgmised piirtaseme väärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 55 dB. Taotlustaseme väärtused olemasolevatel II kategooria aladel on järgmised: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 50 dB. Detailplaneeringualale kavandatakse tehnopargi rajamist, mis vastavalt sotsiaalministri määrusele määratletakse kui IV kategooria (tööstusala) planeeritav ala ning millele kehtivad järgmised müra taotlustasemed: päevasel ajal 65 dB ja öisel ajal 55 dB.

Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva müra modelleerimine – OÜ Alkranel 2011

1. Lähteandmed ja metoodika Müratasemete modelleerimine viidi läbi spetsiaaltarkvaraga Soundplan 7.0. Liiklusest tuleneva müra modelleerimise aluseks on tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (2002/49/EÜ) autoliikluse puhul Prantsuse riiklik arvutusmeetod 'NMPB-Routes- 96 ning raudtee liikluse puhul madalmaade riiklik arvutusmeetod RMR 2002. Mainitud arvutusmeetodid on soovituslikud nendes EL riikides, kus puudub konkreetselt selle riigi tarbeks koostatud arvutusmeetod (standard).

Müratasemete modelleerimise aluskaardina on kasutatud 2011. a. juunis Maardu Linnavalitsuse poolt koostatud detailplaneeringu eskiisjoonist. Olemasoleva autoliikluse andmed pärinevad Põhjaranna tee puhul Maanteeameti iga-aastasest loendustulemusest (Maanteeamet, 2011), mille kohaselt oli 2010. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus Põhjaranna teel antud lõigus 2845 autot, seejuures oli raskeliikluse osakaal 41%. Lubatud piirkiirus on 70 km/h, tee laiuseks 7 m ning teekatteks asfaltbetoon. Planeeringualast põhjapoole jääva elamupiirkonna põhitänavate liiklussagedus on leitud arvestades piirkonnas paiknevate kruntide arvu ning eeldust, et iga krundi kohta esineb piirkonnas üks auto. Antud elamupiirkonnale on sisuliselt juurdepääs ainult Altmetsa tee kaudu, mistõttu on Altmetsa tee planeeringuala lähedase lõigu ööpäeva keskmiseks liiklussageduseks võetud piirkonna kruntide arv * 2 (edasi-tagasi sõit) = 274 autot. Seejuures on ööpäevase liikluse jagunemisel arvestatud, et 70% autodest liigub päevasel ajal (7-19), 20% õhtusel ajal (19-23) ja 10% öisel ajal (23-7). Kuna tegemist on elamupiirkonnaga, siis raskeveokeid antud alal ei liikle ning piirkiiruseks on 30 km/h. Elamupiirkonna põhitänavad on kruusakattega ning keskmiseks laiuseks 6 m. Piirkonna autoliikluse perspektiivsed liiklussagedused on saadud IB Stratum poolt 2004. a koostatud tööst Liikluse prognoos Maardu linna teedevõrgu arendamise tasuvusuuringule. Seejuures on aluseks võetud antud töös toodud prognoos aastaks 2015 (variant 5), kus on arvestatud ka Maardu linna üldplaneeringus kavandatud Altmetsa tee pikendusega kuni Põhjaranna teeni (sh eritasandiline ristumine Maardu – Muuga raudteega). Liiklusprognoosi kohaselt oleks perspektiivse Põhjaranna tee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 11385 autot, sh raskeliikluse osakaal 73%. Lubatud piirkiirus oleks 90 km/h, kuna tee õgvendatakse oluliseks transiitkoridoriks. Tee laius oleks 7,5 m ning katteks asfaltbetoon. Altmetsa tee pikenduse perspektiivseks aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks on prognoositud 2608 autot, sh raskeliikluse osakaal 5%. Lubatud piirkiirus oleks 50 km/h, tee laius 7,5 m ning teekatteks asfaltbetoon. Planeeringualast põhjapoole jääva elamupiirkonna põhitänavate perspektiivne liiklussagedus on võetud võrdseks olemasoleva liiklussagedusega. Detailplaneeringuga kavandatava tehnopargi kasutamisega seotud autode ööpäeva keskmiseks koguarvuks on eeldatud 260, millest raskeliiklus moodustab 50%. Autode arvu leidmisel on arvestatud tehnopargi suurusega ning analoogsete tehnoparkide eeldatavate liiklussagedustega. Tehnopargi territooriumil on piirkiiruseks 30 km/h. Seejuures on ööpäeva keskmise liiklussageduse jaotumisel arvestatud, et 70% moodustab päevane (7-19), 20% õhtune (19-23) ja 10% öine (23-7) liiklus. Raudteeliikluse puhul kasutati modelleerimisel AS-lt Eesti Raudtee (Maardu – Muuga raudtee) ja AS-lt Milstrand (Miiduranna sadama raudtee) saadud infot rongide liikumisgraafiku, rongi koosseisude, pikkuse, rongitüüpide, kasutatavate pidurisüsteemide ja kiiruste kohta (2011/2012 jaotatud läbilaskevõime alusel). Eestis puuduvad reaalsed

Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva müra modelleerimine – OÜ Alkranel 2011

pikaajaliselt mõõdetud rongide poolt põhjustatud müratasemete vastavad väärtused. Seetõttu lähtuti käesolevas töös European Commission (2006) poolt soovitatud ja vastavas arvutusmeetodis toodud rongide kategoriseerimisest. Vastavalt RMR 2002 arvutusmeetodile liiguvad detailplaneeringuala piirkonnas vaid klotspiduritega diiselkaubarongid - kategooria 4 (ingl. k block braked freight trains). Seejuures on vastavate rongide liiklussagedus Maardu – Muuga raudteel päevasel ajal 30 rongi, öisel ajal 21 rongi. Rongikoosseisude maksimaalseks pikkuseks on 56 vagunit ning lubatud piirkiiruseks 40 km/h. Raudtee paikneb raudteetammil ning rööpad on nö kokkukeevitatud. Rongide liiklussagedus Miiduranna sadama raudteel on 2011. a alguse seisuga päevasel ajal 2 rongi, öisel ajal aga ronge ei sõida. Rongikoosseisu pikkuseks on 10 vagunit ning antud lõigu lubatud piirkiiruseks 25 km/h. Raudtee paikneb raudteetammil ning tegemist on lõtkudega rööbastega. Käesolevaks hetkeks on Miiduranna sadama raudtee kaubarongide hulk võrreldes näiteks 2006. a (Hendrikson&Ko OÜ, 2006) seisuga neli korda vähenenud. Mõnevõrra on vähenenud ka Maardu – Muuga raudteel liikuvate rongi arv. Seetõttu on perspektiivseteks raudteede liiklussagedusteks kasutatud Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes (Hendrikson&Ko OÜ, 2006) toodud andmeid. Lisaks on arvestatud, et perspektiivis rajatakse Maardu – Muuga raudteele II haru, mis suurendab liiklussagedust kaks korda (AS EVR Infra esindajaga peetud vestluse alusel). Seega on Maardu – Muuga raudtee perspektiivseks liiklussageduseks kahel harul kokku eeldatud päevasel ajal 68 rongi, öisel ajal 44 rongi. Rongikoosseisude maksimaalseks pikkuseks on 56 vagunit ning lubatud piirkiiruseks 40 km/h. Miiduranna sadama raudtee perspektiivseks liiklussageduseks on päevasel ajal 8 rongi, öisel ajal 4 rongi. Rongikoosseisude maksimaalseks pikkuseks on 29 vagunit ning lubatud piirkiiruseks 25 km/h. Maardu linna üldplaneeringus on reserveeritud detailplaneeringualast lõunasuunas perspektiivse Maardu - Tallinn trammi trassikoridor. Vastavalt ETP Grupp AS poolt 2006. a koostatud uuringule Koridoride uuring Lasnamäe perspektiivse trammiliini pikendamiseks Maardu linna on soovituslikuks perspektiivseks trammi liiklussageduseks päevasel ajal mõlemas suunas 3 trammi/h, st kokku 6 trammi/h. Öisel ajal liiguvad trammid ainult ajavahemikel kell 23:00-24:00 (1 tund) ja kell 5:00-7:00 (2 tundi), seejuures on liiklussageduseks antud ajavahemikel võetud samuti 6 trammi/h (nö maksimaalne olukord). Tegemist on liigendtrammiga kogupikkusega 44 m. Kuna trammitee ristumised Miiduranna sadama ja Maardu – Muuga raudteedega on määratud eritasandilisteks ning detailplaneeringuala lõunaosa juures paikneb peatus, on trammi keskmiseks liikumiskiiruseks antud lõigus eeldatud 30 km/h. Vastavalt RMR 2002 arvutusmeetodile kuulub perspektiivne tramm kategooriasse 7 – ketaspiduritega elektriga linnametroo ja kiirtramm-rong. Müratasemete modelleerimisel ei arvestatud kõrghaljastuse võimaliku müra levikut tõkestava efektiga, kuna lehtpuude efekt mürabarjäärina talvisel ajal on minimaalne ning kõrghaljastuse kui võimaliku mürabarjääriga ei arvestata ka käesoleva modelleerimise aluseks olevas standardis ('NMPB-Routes-96). Vähene müra summutamise efekt kaasneb haljastuse puhul alles siis, kui vastav tsoon on väga tihe ja mitmekümnete meetrite paksune (Lahti, 2008). Küll aga on haljastusel inimesele psühholoogiline efekt. Müra modelleerimine viidi läbi 4 m kõrgusel, kuna detailplaneeringualale kavandatakse kuni 12 m kõrgused hooned ning piirkonda on kavandatud mitmed eritasandilised liiklussõlmed. Müratasemete modelleerimiseks kasutatud algandmed on toodud tabelis 1.1.

Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva müra modelleerimine – OÜ Alkranel 2011

Tabel 1.1. Müra modelleerimiseks kasutatud lähteandmed.

Parameeter Väärtus Olemasolevate hoonete keskmine suhteline kõrgus

7 m (tootmishoonete puhul 12 ja 10 m)

Kavandatavate hoonete suhteline kõrgus 12 m Mürataseme hindamiskõrgus maapinnast 4 m Müra hindamise samm (m) 5 Modelleeritava ala maapind Pehme, tänavate all kõva Modelleeritava ala reljeefi alus Kõrgusandmete alusel koostatud

kõrgusmudel (eeldatud ka DP ala täitmist kuni abs. kõrguseni 19,0 (ala idaosas) – 19,5

(ala lääne osas) m Müra modelleerimine teostati nelja olukorra kohta:

1. Olemasolev olukord. Detailplaneeringualal ja selle lähialal esinev mürasituatsioon, arvestades 2010-2011 a. liiklussagedusi.

2. Olemasolev olukord koos detailplaneeringuga kavandatava tehnopargiga. Liiklusandmetena on kasutatud olemasoleva olukorra andmeid, kuid täiendavalt on arvestatud detailplaneeringuga piirkonda eeldatavalt lisanduva liiklusega.

3. Perspektiivne olukord ilma detailplaneeringuga kavandatava tehnopargita. Olukord arvestades piirkonna perspektiivseid liiklussagedusi. Seejuures on arvestatud Maardu linna üldplaneeringuga kavandatavate Altmetsa tee pikenduse, Maardu – Tallinn trammiliiniga ja Maardu – Muuga raudtee II haruga.

4. Perspektiivne olukord koos detailplaneeringuga kavandatava tehnopargiga. Detailplaneeringualal ja selle lähialal esinev mürasituatsioon, arvestades detailplaneeringut ja piirkonna perspektiivseid liiklussagedusi. Seejuures on arvestatud Maardu linna üldplaneeringuga kavandatavate Altmetsa tee pikenduse, Maardu – Tallinn trammiliiniga ja Maardu – Muuga raudtee II haruga.

Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva müra modelleerimine – OÜ Alkranel 2011

2. Modelleerimise tulemused

2.1. Olemasolev olukord Olemasoleva olukorra mürataseme modelleerimise tulemused on esitatud joonistel 2.1 ja 2.2. Modelleerimise tulemused näitasid, et peamised piirkonna müraallikad on Põhjaranna tee ja Maardu-Muuga raudtee. Detailplaneeringualast põhja poole jääva elamupiirkonna detailplaneeringualale lähimate elamuteni jõuab müratase päevasel ajal valdavalt vahemikus 40-50 dB (lubatud piir- ja taotlustase 60 dB), erandiks on vaid Maardu – Muuga raudtee lähedale jäävad elamud, kus müratase päevasel ajal jääb enamuses 50-60 dB vahele. Öisel ajal jääb müratase detailplaneeringualale lähimate elamute juures enamuses samuti vahemikku 40-50 dB (lubatud piirtase 55 dB ja taotlustase 50 dB). Ka öisel ajal on erandiks Maardu – Muuga raudtee lähedale jäävad elamud, kus müratase jääb enamuses 50-60 dB vahele. Seega kokkuvõtvalt võib tulenevalt kehtestatud normidest lugeda piirkonna päevast müraolukorda heaks. Öisel ajal võib Maardu – Muuga raudtee lähedaste elamute juures esineda kehtestatud piirtaseme ületamist, kuid valdavas osas alal võib müraolukorda lugeda heaks.

Joonis 2.1. Olemasoleva olukorra müratase päevasel ajal 2010-2011. a liiklussageduste korral.

Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva müra modelleerimine – OÜ Alkranel 2011

Joonis 2.2. Olemasoleva olukorra müratase öisel ajal 2010-2011. a liiklussageduste korral.

2.2. Olemasolev olukord koos detailplaneeringuga kavandatava tehnopargiga. Antud olukorra mürataseme modelleerimise tulemused on esitatud joonistel 2.3 ja 2.4. Situatsiooniga, kus olemasolevale olukorrale lisandub detailplaneeringuga kavandatava tehnopargi hoonestus ja liiklus, ei muutu oluliselt detailplaneeringualast põhja poole jääva elamuala müraolukord (peamised müraallikad on endiselt Põhjaranna tee ja Maardu-Muuga raudtee). Mõnevõrra halveneb müraolukord Altmetsa tee ja Miiduranna sadama raudtee ristmiku lähedal, kuna antud ristmikku kasutavad ka kavandatava tehnopargiga seotud sõidukid. Siiski vaatamata mõningasele müra suurenemisele jääb mainitud ristmiku lähedal asuvate elamute juures päevasel ajal müratase maksimaalselt vahemikku 50 – 55 dB, mis jääb alla lubatud piir- ja taotlustasemest. Öisel ajal ei ole tulenevalt tehnopargi lisandumisest ette näha piirkonna mürataseme halvenemist võrreldes olemasoleva olukorraga. Pigem on joonistelt näha, et tehnopargi kavandatav hoonestus aitab vähesel määral takistada Maardu – Muuga raudteelt ja Põhjaranna teelt tuleneva müra levikut, seda eriti detailplaneeringuala lähedastel aladel.

Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva müra modelleerimine – OÜ Alkranel 2011

Joonis 2.3. Olemasoleva olukorra müratase päevasel ajal 2010-2011. a liiklussageduste korral koos detailplaneeringuga kavandatava tehnopargiga.

Joonis 2.4. Olemasoleva olukorra müratase öisel ajal 2010-2011. a liiklussageduste korral koos detailplaneeringuga kavandatava tehnopargiga.

Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva müra modelleerimine – OÜ Alkranel 2011

2.3. Perspektiivne olukord ilma detailplaneeringuga kavandatava tehnopargita.

Antud olukorra mürataseme modelleerimise tulemused on esitatud joonistel 2.5 ja 2.6. Perspektiivse olukorra puhul suureneb piirkonna müratase eelkõige tulenevalt uute teede (Altmetsa tee pikendus, Maardu – Tallinn trammiliin, Maardu – Muuga raudtee II haru) lisandumisega ja olemasolevate raudteede (eelkõige Miiduranna sadama raudtee) ning Põhjaranna tee liiklussageduse suurenemisega. Mainitud müraallikad on otsesed müra põhjustajad detailplaneeringualast põhjapoole jääval elamualal. Perspektiivse olukorra puhul jõuab elamualale müratase päevasel ajal valdavalt vahemikus 45-55 dB (lubatud piir- ja taotlustase 60 dB), seejuures võib piirtaseme ületamist esineda Maardu – Muuga raudtee ja Altmetsa tee pikenduse kahetasandilise ristmiku läheduses. Öisel ajal jääb müratase elamualal valdavalt vahemikku 40-50 dB (lubatud piirtase 55 dB ja taotlustase 50 dB), erandiks on Maardu – Muuga raudtee ja Altmetsa tee pikenduse kahetasandilise ristmiku läheduses paiknevad elamute ümbrus, kus müratase on kõrgem ja kohati ületab lubatud piirtaset.

Joonis 2.5. Perspektiivne müratase päevasel ajal ilma detailplaneeringuga kavandatava tehnopargita.

Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva müra modelleerimine – OÜ Alkranel 2011

Joonis 2.6. Perspektiivne müratase öisel ajal ilma detailplaneeringuga kavandatava tehnopargita.

2.4. Perspektiivne olukord koos detailplaneeringuga kavandatava tehnopargiga.

Antud olukorra mürataseme modelleerimise tulemused on esitatud joonistel 2.7 ja 2.8. Sisuliselt kujuneb detailplaneeringu ellu viimise järgne müraolukord sarnaseks eelmises olukorras (ptk 2.3) kirjeldatule. Peamised piirkonna müraallikad on raudteed ja Põhjaranna tee. Detailplaneeringuga kavandatava tehnopargi liiklusest tulenev müra kumuleeruv mõju on seejuures minimaalne. Pigem vähesel määral vähendab detailplaneeringualale kavandatav hoonestus alast põhjapool paiknevasse elamupiirkonda jõudvat mürataset. Perspektiivse olukorra puhul jõuab detailplaneeringuga kavandatavate tehnopargi hoonestusaladeni (detailplaneeringus ei määratleta täpseid hoonete asukohti, kuid hoonestusala pindala on ligikaudu võrdne ehitusaluse pindalaga) valdavalt müratase päevasel ajal vahemikus 50 – 60 dB (lubatud taotlustase 65 dB), erandiks on Maardu – Muuga raudtee lähedale kavandatava hoonestusala (POS 8) raudteepoolne külg ja osaliselt lõunas paiknev külg, kus müratase jääb vahemikku 65-70 dB. Öisel ajal jõuab detailplaneeringuga kavandatavate tehnopargi hoonestusaladeni valdavalt müratase vahemikus 45 – 55 dB (lubatud taotlustase 55 dB). Eranditeks on Maardu – Muuga raudtee lähedale kavandatav hoonestusala (POS 8), kus müratase võib jääda vahemikku 55-70 dB (sõltuvalt hoone küljest), POS 6 ja 7 hoonestusalade lõunapoolsed küljed (müratase jääb vahemikku 55 – 60 dB) ja POS 1 raudteepoolne ning osaliselt lõunapoolne külg (müratase jääb vahemikku 55 – 60 dB). Sisuliselt toimivad detailplaneeringuala servadesse kavandatud hoonestusaladele (POS 1 ja POS 8) rajatavad hooned müratakistajatena, vähendades nii nende vahelisele alale kavandatud hooneteni jõudvat mürataset.

Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva müra modelleerimine – OÜ Alkranel 2011

Arvestades müra modelleerimise tulemusi ja asjaolu, et detailplaneeringuga kavandatakse tehnopargi rajamist, kus inimesed viibivad valdavalt päevasel ajal (müra on probleemiks eelkõige öisel ajal) ei pea aruande koostaja detailplaneeringualale müraseina rajamist vajalikuks. Küll aga tuleks hoonete projekteerimisel müra leevendamiseks kasutada järgmisi meetmeid:

hoonete (vähemalt POS 1, 6, 7 ja 8) projekteerimisel tuleb arvestada standardi EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest nõudeid;

kasutada hoonetel mürakindlaid aknaid; äri- ja tootmishoonete ventilatsioonisüsteemid ja kliimaseadmed kui võimalikud

täiendavad müraallikad tuleb paigaldada olemasolevatest elamutest lähtudes kavandatavate hoonete tagakülgedele (hoonete kagu-lõunakülgedele);

raudteedele lähimate kavandatavate hoonete (POS 1 ja POS 8) ventilatsiooniavad tuleb võimalusel projekteerida raudteest kaugemale küljele.

Joonis 2.5. Perspektiivne müratase päevasel ajal koos detailplaneeringuga kavandatava tehnopargiga.

Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva müra modelleerimine – OÜ Alkranel 2011

Joonis 2.6. Perspektiivne müratase öisel ajal koos detailplaneeringuga kavandatava tehnopargiga.

Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva müra modelleerimine – OÜ Alkranel 2011

Kokkuvõte Käesoleva töö eesmärgiks oli hinnata Harjumaal Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringuga kavandatava tehnopargi alale jõudvaid ja alalt lähtuvaid liiklusega seotud müratasemeid. Käesoleva töö tellijateks on Nikamol OÜ ning läbiviijaks Alkranel OÜ. Modelleerimiste läbiviimisel on kasutatud spetsiaaltarkvara SoundPlan 7.0. Sotsiaalministri määruse nr 42 alusel lähtuti mürataseme normeerimisel ajavahemikust (päev (7-23) ja öö (23-7)), müraallikast, müra iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Müratasemete modelleerimine viidi läbi 4 m kõrgusel. Täpsed müratasemete modelleerimise lähteandmed on toodud peatükis 1. Töö käigus viidi läbi müratasemete modelleerimine nelja olukorra kohta:

olemasolev olukord; olemasolev olukord koos detailplaneeringuga kavandatava tehnopargiga; perspektiivne olukord ilma detailplaneeringuga kavandatava tehnopargita; perspektiivne olukord koos detailplaneeringuga kavandatava tehnopargiga.

Modelleerimise tulemused näitasid, et olemasoleva olukorra puhul on piirkonna peamised müraallikad Põhjaranna tee ja Maardu-Muuga raudtee. Detailplaneeringualast põhja poole jääva elamupiirkonna detailplaneeringualale lähimate elamuteni jõudev müratase jääb nii päevasel kui ka öisel ajal lubatud piir- ja taotlustasemetest madalamaks (erandiks Maardu – Muuga raudtee lähedale jäävad elamud). Kokkuvõtvalt võib tulenevalt kehtestatud normidest lugeda piirkonna päevast müraolukorda heaks. Öisel ajal võib Maardu – Muuga raudtee lähedaste elamute juures esineda kehtestatud piirtaseme ületamist, kuid valdavas osas alal võib müraolukorda lugeda samuti heaks. Tehnopargi kavandamine ja sellega kaasneva liikluse lisandumisega ei ole ette näha olulist müraolukorra halvenemist võrreldes olemasoleva olukorraga ja seda nii päevasel kui ka öisel ajal. Pigem on tulemustest näha, et tehnopargi kavandatav hoonestus aitab vähesel määral takistada Maardu – Muuga raudteelt ja Põhjaranna teelt tuleneva müra levikut, seda eriti detailplaneeringuala lähedastel aladel. Perspektiivse olukorra puhul suureneb piirkonna müratase eelkõige tulenevalt uute teede (Altmetsa tee pikendus, Maardu – Tallinn trammiliin, Maardu – Muuga raudtee II haru) lisandumisega ja olemasolevate raudteede (eelkõige Miiduranna sadama raudtee) ning Põhjaranna tee liiklussageduse suurenemisega. Mainitud müraallikad on otsesed müra põhjustajad detailplaneeringualast põhjapoole jääval elamualal. Detailplaneeringuga kavandatava tehnopargi liiklusest tulenev müra kumuleeruv mõju on seejuures minimaalne. Pigem vähesel määral vähendab detailplaneeringualale kavandatav hoonestus alast põhjapool paiknevasse elamupiirkonda jõudvat mürataset. Perspektiivselt müratase piirkonnas kasvab, kuid valdavale osale detailplaneeringualale lähimate elamuteni jõudev müratase jääb alla lubatud piir- ja taotlustaseme ja seda nii päevasel kui ka öisel ajal. Ka selle olukorra puhul on erandiks Maardu – Muuga raudtee ja Altmetsa tee pikenduse kahetasandilise ristmiku läheduses paiknevad elamute ümbrus, kus müratase päevasel ja öisel ajal ületab lubatud piirtaset. Perspektiivse olukorra puhul jõuab detailplaneeringuga kavandatavate tehnopargi hoonestusaladeni (detailplaneeringus ei määratleta täpseid hoonete asukohti, kuid

Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva müra modelleerimine – OÜ Alkranel 2011

hoonestusala pindala on ligikaudu võrdne ehitusaluse pindalaga) valdavalt müratase päevasel ajal vahemikus 50 – 60 dB (lubatud taotlustase 65 dB), erandiks on Maardu – Muuga raudtee lähedale kavandatava hoonestusala (POS 8) raudteepoolne külg ja osaliselt lõunas paiknev külg, kus müratase jääb vahemikku 65-70 dB. Öisel ajal jõuab detailplaneeringuga kavandatavate tehnopargi hoonestusaladeni valdavalt müratase vahemikus 45 – 55 dB (lubatud taotlustase 55 dB). Eranditeks on Maardu – Muuga raudtee lähedale kavandatav hoonestusala (POS 8), kus müratase võib jääda vahemikku 55-70 dB (sõltuvalt hoone küljest), POS 6 ja 7 hoonestusalade lõunapoolsed küljed (müratase jääb vahemikku 55 – 60 dB) ja POS 1 raudteepoolne ning osaliselt lõunapoolne külg (müratase jääb vahemikku 55 – 60 dB). Sisuliselt toimivad detailplaneeringuala servadesse kavandatud hoonestusaladele (POS 1 ja POS 8) rajatavad hooned müratakistajatena, vähendades nii nende vahelisele alale kavandatud hooneteni jõudvat mürataset. Arvestades müra modelleerimise tulemusi ja asjaolu, et detailplaneeringuga kavandatakse tehnopargi rajamist, kus inimesed viibivad valdavalt päevasel ajal (müra on probleemiks eelkõige öisel ajal) ei pea aruande koostaja detailplaneeringualale müraseina rajamist vajalikuks. Küll aga tuleks hoonete projekteerimisel müra leevendamiseks kasutada järgmisi meetmeid:

hoonete (vähemalt POS 1, 6, 7 ja 8) projekteerimisel tuleb arvestada standardi EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest nõudeid;

kasutada hoonetel mürakindlaid aknaid; äri- ja tootmishoonete ventilatsioonisüsteemid ja kliimaseadmed kui võimalikud

täiendavad müraallikad tuleb paigaldada olemasolevatest elamutest lähtudes kavandatavate hoonete tagakülgedele (hoonete kagu-lõunakülgedele);

raudteedele lähimate kavandatavate hoonete (POS 1 ja POS 8) ventilatsiooniavad tuleb võimalusel projekteerida raudteest kaugemale küljele.

Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva müra modelleerimine – OÜ Alkranel 2011

Kasutatud kirjandus ETP Grupp AS, 2006. Koridoride uuring Lasnamäe perspektiivse trammiliini

pikendamiseks Maardu linna;

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (2002/49/EÜ);

European Commission, 2006. Good Practise Guide for Strategic Noise Mapping and Production of Associated Data on Noise Exposure (Version 2 13th January 2006);

EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest;

Hendrikson&Ko OÜ, 2006. Maardu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

IB Stratum OÜ, 2004. Liikluse prognoos Maardu linna teedevõrgu arendamise tasuvusuuringule;

Lahti, T., 2008. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine;

Maardu Linnavalitsus, 2011. Maardu linna Rööpa tänav IA MÜ detailplaneeringu eskiisjoonis;

Maa-ameti kaardiserver, http://www.maaamet.ee;

Maanteeamet, 2011. Liiklusloenduse tulemused 2010. a;

Maardu linna üldplaneering, 2008;

Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL, 14.03.2002, 38, 511).

Õhusaaste modelleerimine (Rööpa IA, 44603:002:0126)

Tellija: OÜ Nikamol

Täitja: OÜ Alkranel

Alar Noorvee keskkonnaekspert

(litsentsi nr KMH0098)

2011

2

Õhusaaste modelleerimine (Rööpa IA, 44603:002:0126). OÜ Alkranel, 2011.

3

Õhusaaste modelleerimine (Rööpa IA, 44603:002:0126). OÜ Alkranel, 2011.

Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Rööpa tn 1A detailplaneeringu hoonete soojavarustusest tuleneva välisõhu saaste hinnang 5 Kokkuvõte .................................................................................................................................. 9 Lisad: Lisa 1. CO 1 h max saastatuse tase. Lisa 2. LOÜ 1 h max saastatuse tase. Lisa 3. NOx 1 h max saastatuse tase.

4

Õhusaaste modelleerimine (Rööpa IA, 44603:002:0126). OÜ Alkranel, 2011.

Sissejuhatus Läbiviidav õhusaaste modelleerimine keskendub hoonete kütmislahenduste analüüsimisele, hinnates maksimaalset võimalikku küttelahendust. Nimetatu tagab kvalitatiivse andmestiku hindamaks planeeritava sobivust paikkonda (vajadusel määratakse konkreetsed leevendusmeetmed), sh üldplaneeringust lähtuvalt. Lisaks on modelleerimistulemuste alusel võimalik anda ka tulevastele klientidele täpsemaid suuniseid lubatavate tegevuste osas. Õhusaastet modelleeritakse litsentseeritud tarkvaraga AEROPOL. Töö eesmärgiks on anda Maardu linna Rööpa tn 1A detailplaneeringu hoonete soojavarustusest tuleneva välisõhu saaste hinnang. Töö tellijaks on OÜ Nikamol ja teostajaks OÜ Alkranel, vastavasisulise lepingu alusel. Kavandatavate hoonete mahtude aluseks on Maardu linna Rööpa tänav IA maaüksuse

detailplaneeringu eskiisjoonis (seisuga 31.05.2011; Maardu Linnavalitsus, 2011). Töö lähteandmed pärinevad ka protsessist „Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126)

kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine“ (OÜ Alkranel, 2011). Õhusaaste modelleerimise (Rööpa IA, 44603:002:0126) kohane hinnang lisatakse ka eelpool nimetatud protsessi käigus valmiva dokumendi (keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne) juurde.

5

Õhusaaste modelleerimine (Rööpa IA, 44603:002:0126). OÜ Alkranel, 2011.

1. Rööpa tn 1A detailplaneeringu hoonete soojavarustusest

tuleneva välisõhu saaste hinnang Hoonete soojusenergia kulu arvestamiseks võeti arvesse detailplaneeringu lahenduses kavandatud kinnistute ehitusalused pinnad ja hoonete maksimaalne lubatud kõrgus 12 m. Vastavalt sellele arvutati hoonete maksimaalne võimalik kubatuur, mida peab kütma. Tabelis 1 on esitatud arvestuslikud maksimaalsed võimalikud hoonete mahud. Võrreldes detailplaneeringu realiseerimisega on antud juhul tõenäoliselt tegemist ülehinnanguga, kuivõrd eelduslikult ei moodusta reaalselt rajatava hoone pindala kogu ehitusaluse ala pindala. Tabel 1. Arvestuslikud maksimaalsed hoonete mahud Hoone nr max pindala, m2 max maht, m3

1 2156 25872 2 2754 33048 3 2936 35232 4 2990 35880 5 3000 36000 6 3100 37200 7 3300 39600 8 3000 36000

Kütmiseks vajalik orienteeruv soojusenergia arvutatakse projektandmete puudumise korral valemiga: Q = V*q*n*(ts – tv)*24*10-6

Kus: Q – hoone soojusvajadus, MWh V – köetava hoone väliskubatuur, m3 q – hoone kütte erikarakteristik, W/m3 ºC h (arvutustes kasutatud arvestuslikult q = 0,372 W/m3 ºC h) ts – hoone soovitud sisetemperatuur, ºC (arvutustes kasutatud arvestuslikult ts = 20 ºC) tv – kütteperioodi keskmine välistemperatuur, ºC (arvutustes kasutatud arvestuslikult tv = -0,6 ºC) n – kütteperioodi kestus päevades (arvestatud 224 päeva aastas) 24 – tundide arv ööpäevas 10-6 – Wh üleviimine MWh-deks Tabelis 2 on esitatud hoonete soojusvajadus (soojusvajaduse GJ/a leidmiseks on arvestatud, et 1 MWh = 3,6 GJ/a). Kütte erikarakteristiku puhul on arvestatud, et >15000 m3 mahuga hoonetel on kütte erikarakteristik vahemikus 0,372...0,209 W/ (m3 °C h). Detailplaneeringu lahendusega kavandatakse alale maagaasi kütet. Vastavalt sellele on leitud iga hoone vajalikud maagaasi kütuse kogused lähtuvalt hoone orienteeruvast soojusvajadusest arvestusega, et maagaasi alumine kütteväärtus on 33,63 MJ/m3. Tabelis 3 on esitatud

6

Õhusaaste modelleerimine (Rööpa IA, 44603:002:0126). OÜ Alkranel, 2011.

kütusekulu arvestuslikud andmed ning vajalik minimaalne katla võimsus ja saasteainete heitkoguste arvutamisel arvestatud katla võimsus. Tabel 2. Hoonete arvestuslik soojusvajadus Hoone nr

max maht V, m3

kütte erikarakteristik q, W/ (m3 °C h)

Soojusvajadus Q, MWh/a

soojusvajadus Q, GJ/a

1 25872 0,372 1065,86 3837,09 2 33048 0,372 1361,49 4901,37 3 35232 0,372 1451,47 5225,28 4 35880 0,372 1478,16 5321,38 5 36000 0,372 1483,11 5339,18 6 37200 0,372 1532,54 5517,15 7 39600 0,372 1631,42 5873,10 8 36000 0,372 1483,11 5339,18

Tabel 3. Arvestuslik vajalik kütusekulu ja vajalik katla võimsus

Hoone nr

Maagaasi kulu, m3/a

Vajalik katla kasulik võimsus, MW

Heitkoguste arvutamisel kasutatud katla kasulik võimsus, MW

1 114088,1 0,43 0,9

2 145732,2 0,55 1,1

3 155363,0 0,59 1,2

4 158220,5 0,60 1,2

5 158749,7 0,60 1,2

6 164041,3 0,62 1,2

7 174624,6 0,66 1,3

8 158749,7 0,60 1,2 Katlamajade arvestuslikud üldkarakteristikud:

• Tööaeg 5376...8760 h/aastas; • Väljutusava läbimõõt 500 mm; • Väljuvate suitsugaaside temperatuur 100 °C; • Väljutusava kõrgus maapinnast 17,0 m (Välisõhu kaitse seaduse (RT I 2004, 43, 298)

§ 66 lõike 2 kohaselt tuleb katlamaja projekteerimisel arvestada, et saasteaineid välisõhku väljutavad korstnad oleksid vähemalt viis meetrit kõrgemal saasteallikast ja hoone max lubatud kõrgus on 12 m).

Katlamajadest väljutatavate saasteainete heitkoguste hindamisel on lähtutud Keskkonnaministri 02.08.2004. a määruse nr 99 „Põletusseadmetest välisõhku eralduvate

saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid” arvutusmetoodikast. Katlamajad töötavad maagaasil:

• maagaasi kasutegur n = 0,9 • kütuse stöhhiomeetrilisel põlemisel eraldub 0,25 Nm3/MJ kuivi suitsugaase. • 3 % hapniku sisaldus

Tabelis 4 on esitatud väljuvate gaaside mahtkulu ja kiirus.

7

Õhusaaste modelleerimine (Rööpa IA, 44603:002:0126). OÜ Alkranel, 2011.

Tabel 4. Väljuvate gaaside mahtkulu ja kiirus

Hoone nr

Väljuvate gaaside mahtkulu normaal-

temperatuuril, Nm3/s

Väljuvate gaaside mahtkulu töö-

temperatuuril, m3/s

Väljuvate gaaside kiirus töötemperatuuril, m/s

1 0,29 0,40 2,03 2 0,36 0,49 2,48 3 0,39 0,53 2,71 4 0,39 0,53 2,71 5 0,39 0,53 2,71 6 0,39 0,53 2,71 7 0,42 0,58 2,93 8 0,39 0,53 2,71

Saasteainete heitkogus leitakse järgmise valemiga: Mi = 10-6 x B1 x qi, t kus B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ; qi – i-nda saasteaine eriheide g/GJ. Hetkelised heitkogused leitakse järgmise valemiga: Mpi = 0,001 x P x qi, g/s kus

P -põletusseadme soojusvõimsus, MWth; qi - i-nda saasteaine eriheide, g/GJ.

Süsinikdioksiidi arvutus katlamaja B1 = B × Qr

i × n kus B1 – ümberarvutatud kütusekulu (TJ); B – kütusekulu (kg); Qr

i – kütuse kütteväärtus, MJ/kg; n – suhtarv. Mc. osa = 10–3 × B1 × qc × Kc kus B1 – kütusekulu (TJ); qc – süsiniku eriheide (tC/TJ) (15,3); Kc – oksüdeerunud süsiniku osa (0,995). Mco2 = Mc × 44/12 Tabelis 5 on esitatud saasteainete heitkogused. Arvutused õhusaaste tasemete modelleerimisel on tehtud Gaussi saastelehviku kontseptsioonil baseeruva mudeliga AEROPOL 5.0 võrgulahutusega 10 meetrit. Maksimaalsete ühe tunni keskmiste kontsentratsioonide arvutamiseks varieeriti tuule suundi üle ringi 30° sammuga. Modelleerimisel kasutati halvimate hajumistingimustele vastava

8

Õhusaaste modelleerimine (Rööpa IA, 44603:002:0126). OÜ Alkranel, 2011.

näitajana tuule kiirust 10 m kõrgusel 0,5-2 m/s ja stratifikatsiooni tugevast inversioonis mõõduka konvektsioonini. Tulemuste tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et kontsentratsioon ei saa olla maksimaalne korraga kõigis või enamikus võrgupunktides, vaid ainult vähestes (allatuult). Tabel 5. Katlamajadest lähtuvad saasteainete heitkogused (t/a) ja maksimaalsed hetkelised heitkogused (g/s)

Hoone nr

CO Mi (t/a)

CO M (g/s)

NOx Mi (t/a)

NOx M (g/s)

LOÜ Mi (t/a)

LOÜ M (g/s)

CO2

Mi (t/a)

1 0,230 0,060 0,230 0,060 0,015 0,004 214,167 2 0,294 0,073 0,294 0,073 0,020 0,005 273,570 3 0,313 0,080 0,313 0,080 0,021 0,005 291,649 4 0,319 0,080 0,319 0,080 0,021 0,005 297,013 5 0,320 0,080 0,320 0,080 0,021 0,005 298,006 6 0,331 0,080 0,331 0,080 0,022 0,005 307,940 7 0,352 0,087 0,352 0,087 0,023 0,006 327,807 8 0,320 0,080 0,320 0,080 0,021 0,005 298,006

AEROPOL mudeliga arvutatud välisõhu saaste tasemete puhul on erinevate saasteainete maksimum kontsentratsioon allpool välisõhu saastatuse taseme piirväärtusi (vt tabel 6 ja lisad 1-3). Tabel 6. Välisõhu saaste hajumisarvutuste tulemused Saasteaine Piirväärtus

SPV1, µg/m3

Max kontsentratsioon välisõhus Cm, µg/m3

Suhe Cm / SPV1

Kontsentratsioon DP ala piiril, µg/m3

CO 100001 67,586 0,007 64,696 NOx 200 67,586 0,338 64,696 LOÜ 2002 4,396 0,022 4,129 1SPV8; 2aromaatsete süsivesinike piirväärtus.

9

Õhusaaste modelleerimine (Rööpa IA, 44603:002:0126). OÜ Alkranel, 2011.

Kokkuvõte Läbiviidud õhusaaste modelleerimine keskendus hoonete kütmislahenduste analüüsimisele, hinnates maksimaalset võimalikku küttelahendust. Nimetatu tagab kvalitatiivse andmestiku hindamaks planeeritava sobivust paikkonda, sh üldplaneeringust lähtuvalt. Lisaks on modelleerimistulemuste alusel võimalik anda ka tulevastele klientidele täpsemaid suuniseid lubatavate tegevuste osas. Õhusaastet modelleeriti litsentseeritud tarkvaraga AEROPOL. Töö eesmärgiks oli anda Maardu linna Rööpa tn 1A detailplaneeringu hoonete soojavarustusest tuleneva välisõhu saaste hinnang. Töö tellijaks oli OÜ Nikamol ja teostajaks OÜ Alkranel, vastavasisulise lepingu alusel. Kavandatavate hoonete mahtude aluseks on Maardu linna Rööpa tänav IA maaüksuse

detailplaneeringu eskiisjoonis (seisuga 31.05.2011; Maardu Linnavalitsus, 2011). Töö lähteandmed pärinesid ka protsessist „Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126)

kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine“ (OÜ Alkranel, 2011). Õhusaaste modelleerimise (Rööpa IA, 44603:002:0126) kohane hinnang lisatakse ka eelpool nimetatud protsessi käigus valmiva dokumendi (keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne) juurde. Läbiviidud õhusaaste modelleerimise tulemusel ei ole põhjust eeldada detailplaneeringu lahendustest tulenevalt kehtivate välisõhu saaste normide ületamist. Seega puudub ka vajadus otseste ja kohustuslike leevendusmeetmete määramiseks.

10

Õhusaaste modelleerimine (Rööpa IA, 44603:002:0126). OÜ Alkranel, 2011.

Lisad

11

Õhusaaste modelleerimine (Rööpa IA, 44603:002:0126). OÜ Alkranel, 2011.

Lisa 1. CO 1 h max saastatuse tase.

12

Õhusaaste modelleerimine (Rööpa IA, 44603:002:0126). OÜ Alkranel, 2011.

Lisa 2. LOÜ 1 h max saastatuse tase.

13

Õhusaaste modelleerimine (Rööpa IA, 44603:002:0126). OÜ Alkranel, 2011.

Lisa 3. NOx 1 h max saastatuse tase.