Seisukohtade väljastamine Kuldallika kinnistu detailplaneeringu koostamiseks

Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]

otsuse nr [nr]

Lisa 1

Lähteseisukohad Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringule

1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid

1.1 Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus (7.10.2025)

1.2 Hiiu Maakonnaplaneering 2030+

1.3 Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrus nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“

1.4 Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrus nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu

teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“

1.5 Koostatav Hiiumaa valla üldplaneering

1.6 Keskkonnaameti ………. kiri nr ……………….

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Detailplaneeringu alana mõistetakse Kuldallika kinnistut (vt. joonis 1)

Planeeringuala andmed:

Katastritunnus 20501:001:1669

Planeeritava katastriüksuse suurus 20 287 m²

Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve maatulundusmaa 100%

Kinnisturaamatu registriosa nr 22011150

Hoonestus puudub

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa – ja Ruumiameti andmetel avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd ning III kategooria kaitsealused liigid.

Kuldallika kinnistu jääb alale, mille juhtotstarve Kõrgessaare valla üldplaneeringus on

määramata ning paikneb detailplaneeringu kohustusega alal ja miljööväärtusega alal, kus

lubatud elamukrundi suurus on kaks (2) hektarit.

Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on uute elukondlike hoonetega hoonestatava

maaüksuse lubatud vähima suuruse üldtingimus väljaspool tiheasustusega ala ehk hajaasustuses

on 1 ha. Kohalik omavalitsus võib põhjendatud juhul rakendada uute elukondlike hoonetega

hoonestatava maaüksuse vähima suuruse erisust kuni 2 % ulatuses.

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kõpu-

Ojaküla-Ülendi).

3. Detailplaneeringu algatamise põhjendus

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Kuldallika kinnistu jagada kaheks krundiks,

ehitusõiguse määramine kruntidele üksikelamu ja kolme abihoone püstitamiseks, teede ning

liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine,

servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine

hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.

Kõrgessaare valla üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks

hajaasustuses 2 ha. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse

määramine (elamule ja abihoonetele) väiksemtele kruntidele, kui üldplaneeringus lubatud.

Detailplaneeringuga kavandatakse kaks 1 ha suurust elamukrunti.

Kuldallika kinnistu paikneb hoonestatud Kõpu küla lähistel, kus on ajalooliselt tihedam

hoonestus ning väikesed kinnistud. Kuldallika kinnistule kahe elamukrundi planeerimine järgib

piirkonna asustust. Hooned tuleb hoolikalt sobitada väljakujunenud keskkonda, ühe hektari

suurustele kruntidele on võimalik vee- ja kanalisatsioonisüsteem rajada nii, et tegevus on

kooskõlas veeseaduses sätestatuga.

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa – ja Ruumiameti ortofotot ja

kitsenduste kaardikihti)

detailplaneeringu ala

4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks

4.1 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Kuldallika kinnistust jagatakse kaheks elamukrundiks.

4.2 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Planeeringuga määratakse kruntidele hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete

tingimustega. Planeeringuga otsida kruntidele sobiv maksimaalne võimalik ehitusmaht ja

hoonestusala, selgitada välja suurim lubatav ehitisealune pind, krundi täisehituse protsent.

Määratakse ehitusõigused koos peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala

piiritlemisel arvestada kehtivate kitsenduste ja kujadega.

4.3 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete

projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-,

ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:

 hoonestusala määramisel arvestada planeeringualal kehtivate kitsendustega

 arhitektuursete nõuete määramisel tuleb lähtuda lähipiirkonna hoonestusest;

 hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida

imiteerivaid materjale;

 hoonestuse korruselisus on 2 ja ehitiste suurim lubatud kõrgus 8 m;

 ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

miinimumnõuetest;

 hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida

imiteerivaid materjale;

 suurim lubatud ehitisealune pind ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga;

 hoonete kaugus krundi piiridest minimaalselt minimaalselt 20 m.

Joonis 2. Esialgne eskiis

4.4 Liikluskorralduse määramine

Juurdepääsuks kruntidele kasutatakse olemasoleva mahasõitu 12136 Puski-Kõpu-Ristna teelt

piki kruntide piiri Mägipe lautriteelt (20501:001:1670). Parkimine lahendada krundi siseselt

ning tänavale parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

4.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva keskkonnaga ning sellest tulenevate

kitsendustega. Haljastuse planeerimisel tuleb arvestada privaatsuse tagamisega. Planeeringuga

näha ette tingimused jäätmekäitluse osas.

4.6 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine

Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või

planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavatelt

ettevõtetelt.

Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada lokaalselt. Kuldallika kinnistu paikneb suhteliselt

kaitstud põhjaveega alal. Kanalisatsioonilahendusena on lubatud kaasaegsetele standarditele

vastav väikepuhasti, imbväljakuga septik või kinnine kogumismahuti.

4.7 Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.8 Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.9 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.10 Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.11 Keskkonnatingimused

Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

4.12 Vajalike uuringute koostamine

Detailplaneeringu koostamise käigus koostada värsked topo-geodeetline (tehnovõrkude

paiknemise andmetega) uuring, täpsusastmes mis on vajalik edasisel ehitiste projekteerimisel.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitsus.

Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav

spetsialist (edaspidi: planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, ettepanekute

küsimine, lähteseisukohtade koostamine

oktoober-november 2025

Detailplaneeringu algatamine ja Hiiumaa Vallavalitsuses

planeerimisseaduse § 130 kohase halduslepingu sõlmimine

detsember 2025

Detailplaneeringu koostamine jaanuar-märts 2026

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine,

vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine

aprill-mai 2026

Detailplaneeringu vastu võtmine juuni 2026

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku

väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele

arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.

juuli-august 2026

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste

alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse

september 2026

Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide

konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid

Oktoober 2026

5.2 Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019

määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud

nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud

informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

 seletuskiri;

 joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) –

ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa)

tuleb kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;

 ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose

planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);

 lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

5.3 Täiendavad uuringud

Lähtetingimustega täiendavate uuringute vajadust ei määrata.

5.4 Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega:

-Maa- ja Ruumiamet

-Päästeameti Lääne Päästekeskus

-Elektrilevi OÜ

-Keskkonnaamet

-Transpordiamet

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised

huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti

kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise

käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende

kinnistute valdajad:

Kuldaasa 20501:001:1670

Gregori 39201:001:2921

Alango 20501:001:1668

Mäepere 39201:001:0379

Tuulepesa 39201:001:0381´

Gustavi 39201:001:0476

5.5 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine

Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja

vastuvõtmiseks digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile

[email protected]. Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada kinnistu

omaniku, tehnovõrkude valdajate ja Päästeametiga.

5.6 Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb esitada Hiiumaa Vallavalitsusele kaks paberkandjal

toimikut, mis sisaldavad digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste

materjalidega ja Planeeringute andmekogule esitamiseks nõuetekohane materjal.

Lähteseisukohad koostas:

Maiken Lukas

Maa- ja ehitusvaldkonna juhtivspetsialist

[email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 09.10.2025 nr 9-6.1/2290

Meie 13.10.2025 nr 7.2-2/25/17303-2

Seisukohtade väljastamine Kuldallika

kinnistu detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Kõpu külas Kuldallika kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus

20501:001:1669, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on jagada Kuldallika kinnistu kaheks krundiks, ehitusõiguse määramine

kruntidele üksikelamu ja kolme abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete

planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse

määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, krundile sihtotstarbe määramine.

Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine

väiksemtele kruntidele, kui üldplaneeringus lubatud.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12136 Puski-Kõpu-Ristna tee km 11,101-11,231. Riigitee

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 132 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 11,099 (riigitee

ristumine kohaliku teega Mägipe lautritee, juurdepääs kinnistutele on kavandatud kohalikult

teelt). Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Arvestades riigitee

liiklusest põhjustatud häiringutega ja asjaoluga, et tee kaitsevööndis puudub väljakujunenud

hoonestusjoon, kavandada hoonestus tee kaitsevööndist väljapoole.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute (nende olemasolul) lahendustega.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2

2 (3)

joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega

veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee

katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike

mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab

arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh

libeduse- ja tolmutõrjet).

9. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva

keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee

sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).

Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

3 (3)

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Volikogu otsuse eelnõu koos lisaga 1, 2 faili

58581095, [email protected]

HIIUMAA VALLAVOLIKOGU OTSUS

Kärdla

Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Planeerimisseaduse § 124 lg-te 6 ja 10, § 125 lg 2, § 126, § 128 lg-te 1 ja 5, § 142 lg 1 p 1 ning

lg-te 2, 4, 5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p

3, lg-te 3 ja 6 ning § 35 lg-te 3 ja 5 alusel ning arvestades otsuse lisas toodud kaalutusi ja

Keskkonnaameti ………… kirjas nr ……………….. esitatud seisukohta

1. Algatada Hiiumaa vallas Kõpu külas Kuldallika (39201:004:0814) kinnistu detailplaneering.

2. Kinnitada Kõpu küla Kuldallika kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1).

3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2)

kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid

muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara ning

Keskkonnaameti hinnangul planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes

ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

4. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Hiiumaa Vallavalitsus (Hiiu maakond Hiiumaa

vald Kärdla linn Keskväljak 5a) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (Hiiu maakond Hiiumaa

vald Kärdla linn Keskväljak 5a).

5. Anda detailplaneeringu finantseerimise õigus huvitatud isikule.

6. Avaldada detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise teade 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Hiiumaa

vallaveebilehel ja ajalehes Hiiu Leht ning esimesel võimalusel Hiiumaa valla väljaandes.

7. Detailplaneeringu algatamisest teavitada 30 päeva jooksul algatamisest arvates

planeerimisseaduse §127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud.

8. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööajal Hiiumaa Vallavalituse majas

(Keskväljak 5a, Kärdla) ja valla veebilehel.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

10. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule

õigustatud ootust, et Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.

Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamine

või kehtestamata jätmine.

Anu Pilberg

Hiiumaa Vallavolikogu esimees

Eelnõu algataja: Hiiumaa Vallavalitsus

Istungile kutsuda:

Mõju eelarvele puudub