Leping

HANKEDOKUMENT

„Töökeskkonna mentorlusprogramm tööandjatele“

CVP kood: 80590000-6

Juhendamisteenused

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kutsub Teid esitama pakkumust hankele, mille

eesmärk on töökeskkonna mentorlusprogrammi läbiviimine tööandjatele.

Hankija:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

reg kood: 70003158

e-post: [email protected]

(edaspidi Hankija)

Hanke nimetus: „Töökeskkonna mentorlusprogramm tööandjatele“

Hankemenetluse liik: Alla sotsiaalteenuse riigihanke piirmäära hange

Pakkumuste esitamise tähtaeg: 01.09.2025 kell 16:00, pärast nimetatud tähtaega esitatud

pakkumusi arvesse ei võeta.

Pakkumuste jõusolek: 90 kalendripäeva

Lepingu täitmise kestus: Tegevuste elluviimise kestus on 80 nädalat arvates

hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast

Lepingu eeldatav maksumus: 170 000 eurot (käibemaksuta)

Riigihanke läbiviimise eest

vastutav isik ja

kontaktandmed:

Kristina Toomsalu

Töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik

[email protected]; +372 5375 5842

1. Eesmärk ja sisu

Lähtuvalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (edaspidi TTOS) tuleb tööandjal täita

töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid tööga seotud olukorras, et tagada töötajate kaitse. Paraku

esineb ettevõtetes jätkuvalt tööohutusalaseid rikkumisi, näiteks on puudulik töötajate

juhendamine ja väljaõpe, töövahendid amortiseerunud, töökeskkonnas esinevad riskid on

hindamata, isikukaitsevahendid on puudu või neid ei kasutata.1 Tööohutusalaste rikkumiste

esinemist ilmestab tööõnnetuste, sh surmaga lõppenud tööõnnetuste, arv – 2024. aastal juhtus

3381 tööõnnetust, millest 14 lõppes surmaga.2 Töökeskkonna kehvad tingimused võivad

põhjustada ka tööga seotud haigestumist.3

Heaolu arengukava 2023–2030 (edaspidi HEA) seab eesmärgiks töötajate pikaajalise tööelus

osalemise. HEA-s on asjakohaste tegevustena esile toodud tööandjate teadlikkuse

suurendamine tööohutusest, ennetustegevuste elluviimine, tööandjate toetamine ja nõustamine

ohutusnõuete täitmisel ja töökeskkonnariskide maandamisel.4

Lähtudes eeltoodust on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigihanke tellijana läbi

viimas pilootprojekti „Töökeskkonna mentorlusprogramm tööandjatele“, mille eesmärgiks on

muuta töökeskkonnad ohutumaks läbi tööandjate teadlikkuse ja oskuste suurendamise

töötervishoidu ja tööohutust puudutavates küsimustes, sh aidates tööandjatel leida praktilisi

lahendusi töökeskkonna riskide maandamiseks. Pilootprojekti eesmärki toetavaks sihiks on

jõuda ettevõteteni, kus puudulike oskuste ja teadmiste tõttu on jäänud töökeskkonna riskid

maandamata või on maandatud osaliselt ning seetõttu on töötajate elu ja tervis ohustatud.

Mentorlusprogramm hõlmab mentorlusprogrammi läbiviija (edaspidi Läbiviija) poolt eelkõige

mentorlusprogrammis osaleva ettevõtte külastust, ettevõtte esindajaga probleemide ja

võimalike lahenduste kaardistamist, ettevõtte pikemaajalisemat nõustamist ja toetamist,

tagamaks ettevõttes parem ohutus teadlike ja läbimõeldud tööprotsesside abil. Lisaks

korraldab Läbiviija meeskond mentorlusprogrammis osaleva ettevõttega kohtumise teise

ettevõttega, mida tehakse sealsete tõhusate töötervishoiu ja -ohutuse tööprotsesside ja

praktikatega tutvumise ja kogumise eesmärgil. Kogu programmi jooksul nõustab ja toetab

mentorlusprogrammis osalevat ettevõtet Läbiviija meeskond, eelkõige meeskonda kuuluv

mentor, kes omab teadmisi töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas.

2. Sihtrühm

2.1. Mentorlusprogrammi sihtrühm jaguneb kaheks:

2.1.1. otsene sihtrühm on mentorlusprogrammis osalevad Eestis registreeritud

ettevõtted, mis hõlmab 30 vähemalt viie töölepingulise töötajaga ettevõtet erinevatest

tegevusvaldkondadest. Vähemalt 25 ettevõtet 30st peavad olema järgnevatest kõrgema

tööõnnetuste riskiga tegevusvaldkondadest: ehitus, mäetööstus, töötlev tööstus,

põllumajandus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, elektrienergia tootmine, laondus;

1 Tööinspektsioon. Tööinspektsiooni aastaraamat 2023. Kättesaadav: TI aastaraamat 2024 EST.pdf. 2 Tööinspektsioon. Statistika. Tööõnnetused. Kättesaadav: Statistika | Tööinspektsioon. 3 2024. aastal diagnoositi 20-l inimestel kutsehaigus ning 45-l inimesel tööst põhjustatud haigus. 4 Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2023-2030. Kättesaadav: Heaolu arengukava 2023-2030.pdf.

2.1.2. kaudne sihtrühm on laiem ühiskond, sh kõik Eestis tegutsevad ettevõtted

erinevatest tegevusvaldkondadest ning töötajad ja üliõpilased jms, kes

mentorlusprogrammis otseselt ei osale ja kellele mentorlust ei pakuta, kuid keda

programmi jooksul kas kohtumistele ja teavitusüritustele kaasatakse või kellel on

võimalik programmist läbi teavitusmaterjalide kaudset kasu saada.

2.2. Mentorlusprogrammi alguses on Läbiviija ülesandeks leida ettevõtted, kes

mentorlusprogrammis osaleksid, selleks peab Läbiviija eelkõige:

2.3.1. teavitama avalikkust mentorlusprogrammist, selle eesmärgist ning ettevõtete

võimalusest esitada oma osalemissoov mentorlusprogrammis osalemiseks;

2.3.2. teavitama ettevõtteid punktis 2.3.1. nimetatust tööandjate esindusorganisatsioonide,

erialaliitude ja TET-võrgustiku5 vahendusel;

2.3.3. korraldama koostöös tööandjate esindusorganisatsioonide, erialaliitude ja/või TET-

võrgustikuga kohtumisi ettevõtetega6, kus tutvustatakse mentorlusprogrammi

eesmärki ja sisu, sh on võimalik kohtumisel esitada Läbiviijale oma osalemissoov.

2.3. Mentorlusprogrammis osalemise soovi korral tuleb ettevõtetel esitada Läbiviijale

eelkõige järgnev teave: ettevõtte nimi, kontaktandmed ning teave, mis töötervishoiu ja -ohutuse

valdkonna teemal mentorlust soovitakse.

2.4. Kui mentorlusprogrammis soovib osaleda rohkem kui 30 ettevõtet, valitakse ettevõtted

mentorlusprogrammi eelkõige alljärgnevate kriteeriumite alusel:

2.5.1. ettevõtted erinevatest tegevusvaldkondadest;

2.5.2. hõlmatud oleksid erinevad töökeskkonna ohutegurid, mille osas mentorlust

vajatakse;

2.5.3. erineva suurusega ettevõtted;

2.5.4. ettevõtted Eesti eri maakondadest, et oleks tagatud üle-eestiline kaasatus.

2.6. Oluline on, et Läbiviija läheneb potentsiaalsetele programmis osalevatele

ettevõteteleteadlikult ja sihipäraselt, kaardistades ning hinnates, millistes neis on

töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas reaalseid kitsaskohti, mille puhul mentorlus võiks

tuua sisulist muutust.

2.7. Kui programmi jooksul selgub, et mõni ettevõte loobub või ei osale aktiivselt, leiab

Läbiviija asenduseks uue sobiva ettevõtte, et tagada programmi läbimine 30 ettevõttega.7

2.8. Lõplikud mentorlusprogrammis osalevate ettevõtete valikukriteeriumid ja punktis 2.7.

nimetatud ettevõtte asenduse vajaduse lepivad Läbiviija ja Tellija omavahel kokku

mentorlusprogrammi läbiviimise raames.

3. Mentorlusprogrammi (sisu)tegevused

5 Tervist Edendavate Töökohtade (TET) võrgustik | Terviseinfo 6 Kohtumised korraldatakse eelkõige ettevõtetega punktis 2.2. nimetatud tegevusvaldkondadest. 7 Läbiviija kirjeldab hankepakkumuses oma nägemuse sellest, et kuidas tagatakse programmi läbimine 30

ettevõttega ja kuidas veendutakse, et osalemissoovi avaldanud ettevõte on motiveeritud programmi läbima. Juhul

kui juba esimesel kohtumisel ettevõttega selgub, et nad ei ole sobilikud või huvitatud programmis osalema, saab

Läbiviija koheselt nende asemel valida teise ettevõtte. Juhul kui selline olukord selgub hiljem, siis lähtub läbiviija

eelkõige punktis 2.7. väljatoodust.

3.1. Lepingu sõlmimisele järgnevad tegevused enne mentorlusprogrammi sisutegevusi

(ettevõtete mentorlust) Läbiviija poolt:

3.1.1. Planeeritakse ettevõtjate teavitustegevust ning kohtumisi nendega, eesmärgiga

kutsuda ettevõtteid üles osalema mentorlusprogrammis. Lõplik teavitustegevus ja

kohtumised kooskõlastatakse Tellijaga ja tööandjate esindusorganisatsioonide /

erialaliitude / TET-võrgustikuga.

3.1.2. Tellijaga kokkulepitud kriteeriumite alusel valitakse osalemissoovi avaldanud

ettevõtete seast need ettevõtted, kellele mentorlust osutatakse. Lõplikud

mentorlusprogrammis osalevad ettevõtted kinnitatakse Tellijaga.

3.1.3. Lähtuvalt mentorlusprogrammi kandideerinud ettevõtete tegevusvaldkonnast

ja/või töökeskkonna ohuteguritest, mille osas mentorlust vajatakse, peab Läbiviija

otsima koostöös tööandjate esindusorganisatsioonide, erialaliitude ja/või TET-

võrgustikuga ettevõtted (edaspidi mentorettevõtted), kellega mentorlusprogrammis

osalevate ettevõtetega kohtutakse sealsete tõhusate töötervishoiu ja -ohutuse

tööprotsesside ja praktikatega tutvumise ja kogumise eesmärgil.8

3.1.4. Kui ettevõtted on mentorlusprogrammi valitud, tuleb Läbiviijal kaardistada

eelkõige alljärgnev:

3.1.4.1. kas ja millise valdkonna eksperte tuleks täiendavalt kaasata9, arvestades

seda, millise töötervishoiu ja -ohutuse valdkonna teema osas ettevõtted

mentorlust vajavad;

3.1.4.2. millise mentorettevõttega, millise mentorlusprogrammis osaleva

ettevõttega, kohtutakse;

3.1.4.3. esialgne ajakava, millest nähtub, millal ja mis ettevõttele mentorlust

osutatakse ning millal toimub eelduslikult mentorettevõttes sealsete

tõhusate tööprotsesside ja praktikatega tutvumine.

3.2. Mentorlusprogrammi sisutegevused on eelkõige alljärgnevad:

3.2.1. Läbiviija kaardistab koostöös programmis osalevate ettevõtete esindajatega nende

töökeskkonna hetkeolukorra ja lahendamist vajavad probleemkohad töötervishoiu

ja -ohutuse teema(de) valdkonnas, mille osas mentorluse soovi avaldati.10 3.2.2. Pärast ettevõtte hetkeolukorra kaardistamist pannakse ettevõtte esindaja poolt

paika tegevuskava probleemide lahendamiseks. Läbiviija annab kogu mentorluse

perioodi soovitusi, teeb ettepanekuid, koolitab vms.11

8 Näiteks kui ehitusettevõte vajab mentorlust psühhosotsiaalsete ohutegurite riskide hindamise ja maandamise

osas, siis ettevõte, kellega kohtutakse, valitakse nende ettevõtete seast, kelle töökeskkonnas esineb

psühhosotsiaalseid ohutegureid ja kes on neist tulenevaid ohte (väga) hästi maandanud. 9 Läbiviija meeskonna poolt täiendavate ekspertide kaasamine sõltub eelkõige sellest, kas ja mis kompetentsiga

on Läbiviija meeskonna liikmed, eelkõige mentorid, kes ettevõttes kohapeal mentorlust osutavad, ehk kas neil on

teadmisi ja oskuseid, et ettevõtet konkreetse teema osas abistada. 10 Kui mentorlusprogrammi raames soovitakse abi ka teistel töötervishoiu ja -ohutuse valdkonna teemadel, mida

algselt välja ei toodud, siis vastavalt Läbiviija ja ettevõtte esindaja kokkuleppele osutab Läbiviija ka teistel

töötervishoiu ja -ohutuse teemadel mentorlust. 11 Mentorid ei koosta ise ettevõttele dokumentatsiooni, vaid abistavad ja toetavad neid. Ettevõte peab ise olema

valmis tegevusi ellu viima.

3.2.3. Tegevuskava kaardistamise järgselt kohtutakse mentorettevõttega sealsete tõhusate

töötervishoiu ja -ohutuse tööprotsesside ja praktikatega tutvumise ja nende

kogumise eesmärgil.12

3.2.4. Läbiviija loob võimaluse kaasata kohtumisele lisaks laiemas ringis tegutsevad

ettevõtted, kes mentorlusprogrammis ei osale, kuid kes siiski soovivad oma

teadmisi suurendada ohutuse valdkonnas. Laiema ringi ettevõtete kaasamise

eesmärk on võimaldada suuremal hulgal ettevõtetel teineteiselt õppida ja kogemusi

vahetada, suurendades seeläbi programmist kasusaajate ringi. Kaasata võiks

näiteks sarnasest tegevusvaldkonnast või sarnaste probleemkohtadega tegelevad

ettevõtted. Läbiviija leiab need ettevõtted eelkõige koostöös tööandjate

esindusorganisatsioonide, erialaliitude ja/või TET-võrgustikuga. Lõplik ettevõtete

leidmine kooskõlastatakse Läbiviija poolt Tellijaga.13

3.2.5. Mentorettevõttega kohtumise aeg, koht ja täpne sisu lepitakse kokku mentorite,

mentorlusprogrammi läbiva ettevõtte ja mentorettevõtte vahel.14

3.2.6. Mentorluse kogukestus ettevõtetes sõltub ettevõtete vajadusest, kuid ei kesta

kauem kui kolm kuud.15

3.2.7. Mentorlusprogrammi kestel viiakse läbi regulaarsed arutelud Läbiviija ja Tellija

vahel ning kui mentorlust on pakutud vähemalt kümnele ettevõttele, hindab

Läbiviija, kas ja mida oleks vaja mentorlusprogrammis muuta, konsulteerides

vajadusel ka programmis osalevate ettevõtte esindajatega. Läbiviija tutvustab

ettepanekuid Tellijale ning kooskõlastab Tellijaga vajalikud muudatused.

3.3. Tegevused, kui mentorlus ettevõtetes on lõppenud:

3.3.1. Läbiviija kaardistab ja paneb kokku mentorlusprogrammis osalenud ettevõtetes

kajastunud töötervishoiu ja -ohutuse teema(de) valdkonna probleemkohad ja

mentorluse käigus leitud lahendused ning levitab neid laiemas ühiskonnas

teadlikkuse tõstmiseks selles valdkonnas.16 Tuvastatud probleemkohtade ja

kasutusele võetud lahenduste jagamine peab toimuma eelkõige viisil, et see oleks

kaasahaarav, visuaalne ja lööv ning loodud materjalid peavad olema

korduvkasutatavad ja loodud viisil, mida on võimalik jagada erinevates

meediakanalites, sh sotsiaalmeedias. Lõplikud levitamise viisid ja kanalid, mille

kaudu teavitustegevus toimub, kooskõlastab Läbiviija Tellijaga.

12 Näiteks, kuidas järjepidevalt ja väikese ressurssiga konkreetse töötervishoiu ja -ohutuse teemaga tegelda jms. 13 Oluline on jõuda ka nende ettevõteteni, kes pole ühegi eriala organisatsiooni liikmeks, kuid kellele taoline

töötervishoiu ja -ohutuse alane info oleks vajalik ja abiks. 14 Kohtumine võib toimuda kas füüsiliselt kohapeal, virtuaalse koosolekuna või muus sarnases vormis. Kohtumise

vormi lepivad vastavalt vajadusele kokku mentor, mentorettevõtte esindaja ja mentorlusprogrammis osaleva

ettevõtte esindaja. 15 Kolme kuu jooksul võib ettevõtte mentori poole pöörduda, sh mentorit kutsuda enda ettevõttesse korduvalt,

vastavalt vajadusele. 16 Näiteks kui ühes tootmisettevõttes ilmnes, et töötajad ei kasutanud korrektselt isikukaitsevahendeid, kuna nad

ei mõistnud nende vajalikkust ja olid harjunud töötama ilma, siis mentorluse käigus töötati välja praktiline

koolitusprogramm koos töötajate endi kaasamisega, kus näidati päriselulisi ohusituatsioone ja selgitati, kuidas

isikukaitsevahendid neid ennetavad. Selleks valmistati lühivideo „Miks isikukaitsevahendid päästavad elusid“ (3

min), kus ettevõtte töötajad jagasid oma kogemusi. Video jagati ettevõtte siseportaalis, Tööinspektsiooni

uudiskirjas ja YouTube’i kanalis.

3.3.2. Lisaks punktis 3.3.1. toodule korraldab Läbiviija programmi lõpufaasis vähemalt

kolm avalikku teavitusüritust17 laiema ringi ettevõtetele kõrgema tööõnnetuste

riskiga tegevusvaldkondades18, mille eesmärk on jagada programmis esile

kerkinud töötervishoiu ja -ohutuse alaseid probleemkohti ja leitud lahendusi,

julgustada läbi nende näidete ettevõtteid tegelema süsteemselt selle valdkonna

probleemide lahendamisega ning jagada neile praktilisi tööriistu. Soovituslikult

kutsub Läbiviija üritustele oma kogemusi jagama mõned mentorlusprogrammi läbi

teinud ettevõtted. Eelistatult korraldatakse üritused nt tegevusvaldkondade

põhiselt, et soodustada sarnase valdkonna ettevõtete omavahelist kogemuste

jagamist. Läbiviija leiab teavitusüritustel osalevad ettevõtted eelkõige koostöös

tööandjate esindusorganisatsioonide, erialaliitude ja/või TET-võrgustikuga.19

Lõplik teavitusürituste sisu, maht ja ettevõtete leidmine kooskõlastatakse Läbiviija

poolt Tellijaga.

3.3.3. Mentorlusprogrammi tulemuste tutvustamine kuni kahel kohtumisel Tellijale ja

huvigruppidele.20 Lõplikud tulemuste tutvustamise üritusel osalejad

kooskõlastatakse Läbiviija poolt Tellijaga.

4. Mentorlusprogrammi tulem

4.1. Mentorlusprogrammi lõpuks on 30s ettevõttes viidud läbi mentorlus, hinnatud

mentorlusprogrammi mõjusid, loodud teavitusmaterjalid laiemas ühiskonnas jagamiseks,

korraldatud laiema ringi ettevõtetele teavitusüritused mentorlusprogrammi raames

tuvastatud töökeskkondade probleemkohtadest ja leitud lahendustest21, et suurendada

teadlikkust töötervishoiu ja -ohutuse teemades ning tutvustatud mentorlusprogrammi

tulemusi kuni kahel kohtumisel Tellijale ja huvigruppidele.

4.2. Läbiviija peab mentorlusprogrammi jooksul esitama Tellijale kolm vahearuannet, kus

kirjeldatakse eelkõige:

4.2.1. mis tegevusi etapi raames teostati;

4.2.2. kas ja keda välistest ekspertidest ning laiema ringi ettevõtetest kaasati;

4.2.3. mis murekohti programmis osalevas ettevõttes lahendati;

4.2.4. kas ja mis probleeme esines mentorlusprogrammi läbiviimisel, sh kas ja mida

oleks vaja muuta või mida juba muudeti.

4.3. Mentorlusprogrammi lõpuks tuleb esitada Tellijale lõpparuanne, milles on kirjeldatud

eelkõige alljärgnevat:

4.3.1. mentorluses osalenud ettevõtete arv;

17 Teavitusüritused võivad toimuda näiteks seminarina, ümarlauana või muul sarnasel moel ning kas füüsilise või

hübriidürituse vormis. Võimalusel korraldada üritused erinevates asukohtades üle Eesti, et osaleda saaksid

võimalikult paljud eripaikades tegutsevad ettevõtted. 18 Ka teavitusüritustel on oluline jõuna nende ettevõteteni, kes pole ühegi eriala organisatsiooni liikmeks, kuid

kellele taoline üritus annaks olulist infot töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas. 19 Teavitusüritustel osalemise üleskutseid võib teha ka nt läbi sotsiaalmeedia. 20 Eelkõige Tööinspektsioon, tööandjate ja tööandjate esindusorganisatsioonid, erialaliidud, Eesti

Personalijuhtimise Ühing, TET-võrgustik. 21 Läbiviija küsib mentorlusprogrammis osalenud ettevõtetelt vastavat nõusolekut seal tuvastatud

probleemkohtade ja kasutusele võetud lahenduste jagamiseks laiemale ühiskonnale.

4.3.2. mis valdkonna ettevõtetele mentorlust osutati, mis teemadel (nt kemikaalide

märgistus, koolitus juhtidele) ning ettevõttes toimunud sisutegevuste kirjeldus;

4.3.3. mis valdkonna mentorettevõttega kohtuti tööprotsesside ja praktikatega

tutvumise raames, sh kirjeldus, mis teemadel parimaid praktikaid vaadeldi;

4.3.4. millised laiemas ringis tegutsevad ettevõtted ühinesid mentorettevõtetega

kohtumistel;

4.3.5. vajadusel täiendavate mentorlusprogrammi raames tehtud tegevuste kirjeldus;

4.3.6. täiendavalt kaasatud ekspertide nimed ja valdkond, mille osas täiendavad

eksperdid mentorlust osutasid;

4.3.7. Läbiviija analüüsi tulemused mentorlusprogrammi mõjudest;

4.3.8. teavitustegevuste kirjeldus potentsiaalsetele programmis osalevatele ettevõtetele

mentorlusprogrammi tutvustamisest, programmi jooksul esile kerkinud

probleemkohtade ja leitud lahenduste laiemale ringile ettevõtetele läbi

teavitusürituste levitamisest ning loodud teavitusmaterjalide laiemale

ühiskonnale jagamisest;

4.3.9. ülevaade mentorlusprogrammi läbiviimisel ilmnenud probleemidest ja väga hästi

õnnestunud tegevustest;

4.3.10. ettepanekud muudatusteks kui sarnast mentorlusprogrammi tulevikus taaskord

läbi viia.

4.4. Aruanne peab olema vormistatud korrektselt ja viimistletud, sh peab olema keeleliselt

toimetatud ning esitatakse elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc) ja

mittemuudetavas (soovitavalt .pdf) formaadis. Aruanne koostatakse eesti keeles ja

avaldatakse Tellija veebilehel, sh peab aruanne sisaldama lühikokkuvõtet.

4.5. Antud mentorlusprogrammis kehtib töövõtulepingu üldtingimuste punkt 5.

Autoriõigused.22

5. Metoodika ja mõjude hindamine

5.1. Mentorlusprogrammi Läbiviija peab:

5.1.1. valima koostöös Tellijaga mentorlusprogrammi kandideerinud ettevõtete seast

need ettevõtted, kes osalevad lõplikult mentorlusprogrammis ja viima läbi

programmi nendes ettevõtetes;

5.1.2. valima koostöös Tellija ja tööandjate esindusorganisatsioonide/erialaliitude/TET-

võrgustikuga mentorettevõtted, kellega kohtutakse sealsete tõhusate

tööprotsesside ja praktikatega tutvumise raames mentorlusprogrammis osalevate

ettevõtetega ja viima läbi kohtumise nendes mentorettevõtetes;

5.1.3. kaasama kokkuleppel Tellijaga ja koostöös tööandjate

esindusorganisatsioonide/erialaliitude/TET-võrgustikuga laiema ringi Eestis

tegutsevad ettevõtted, keda kutsutakse osalema mentorettevõtetega kohtumistele

ja programmi lõpufaasis toimuvatele teavitusüritustele;

22 Töövõtulepingu üldtingimused

5.1.4. viima läbi kaks23 vestlust/küsitlust mentorlusprogrammi ettevõtete esindajate

seas, selgitamaks eelkõige välja:

5.1.4.1. mis on ettevõtte esindaja ootused mentorlusprogrammile, miks nad

peavad mentorlust vajalikuks;

5.1.4.2. kas mentorlusega oldi rahul, mis oli mentorlusprogrammi kasutegur

ettevõttele, kas mentorlusprogrammi soovitatakse ka teistele ettevõtetele,

mida oleks võinud mentorid teha teisiti.

5.1.5. viima läbi punktides 2.3.1., 3.3.1. ja 3.3.2. nimetatud teavitustegevused, millest

esimene on suunatud mentorlusprogrammi tutvustamiseks ja osalema

kutsumiseks ning ülejäänud kaks laiema ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks läbi

loodud teavitusmaterjalide ja korraldatud teavitusürituste;

5.1.6. hindama mentorlusprogrammi mõjusid (kõikide ettevõtete koond), et saada

eelkõige ülevaadet:

5.1.6.1. ettevõtetes läbi viidud mentorluse kasutegurist nendele ettevõtetele;

5.1.6.2. mentorlusprogrammi kvaliteedist, mis annaks infot läbiviidud programmi

asjalikkusest või ka kitsaskohtadest;

5.1.6.3. mentorlusprogrammi korralduslikest aspektidest, selle sisu ja kestuse

sobivusest ning mida võiks tulevikus sarnase projekti raames teha teisiti.

6. Nõuded mentorlusprogrammi läbiviija meeskonnale

6.1. Pakkuja moodustab uuringu läbiviimiseks vähemalt neljaliikmelise meeskonna, kuhu

kuuluvad vähemalt üks projektijuht ja kolm mentorit, kes osalevad isiklikult

hankelepingu täitmises. Üks meeskonnaliige võib olla ka mitmes rollis, kui ta vastab

liikmele kehtestatud nõuetele.

6.2. Mentorlusprogrammi läbiviimise meeskond peab vastama järgmistele nõuetele:

6.2.1. projektijuhil peab olema projekti-, meeskondade – ja ajajuhtimise ning

teavitustegevuse läbiviimise kogemus vähemalt kaks aastat, mis on omandatud

pakkumise esitamise ettepanekule vahetult eelneva 48 kuu jooksul;

6.2.2. mentoritel peavad olema teadmised ja kogemus Eesti töötervishoiu ja -ohutuse

valdkonnas vähemalt kolm aastat, mis on omandatud pakkumise esitamise

ettepanekule vahetult eelneva 60 kuu jooksul ning teadmised ja kogemus võivad

olla näiteks kas tööohutusalaste dokumentide koostamisel,

töökeskkonnaspetsialisti ülesannete täitmise või töötervishoiu ja -ohutuse

valdkonnas koolitamises/nõustamises vms;

6.2.3. meeskonnaliikmel, kes vastutab küsitluste läbiviimise ja mõjude hindamise eest,

peab olema küsitluste läbiviimise ja mõjude hindamise kogemus pakkumise

esitamise ettepanekule vahetult eelneva 3 aasta jooksul;

6.2.4. kõikidel meeskonnaliikmetel peab olema kõrgharidus (vähemalt magister või

sellele vastav kvalifikatsioon).

6.3. Meeskonnaliikmete vastutusalad:

23 Esimene vestlus/küsitlus viiakse läbi mentorluse alguses ja teine kolm kuud pärast seda, kui ettevõttes on

mentorlus lõppenud. Vestluse/küsitluse lõplikud küsimused/arutelupunktid koostab Läbiviija ja need

kooskõlastatakse Tellijaga.

6.3.1. Projektijuht juhib ja koordineerib mentorlusprogrammi meeskonna tööd ning

vastutab mentorlusprogrammi ja selle etappide tegevuste tulemusliku, tähtaegse

ja nõuetekohase elluviimise eest. Projektijuht võib täita ka mentori ülesandeid,

kuid sellisel juhul peab ta täiendavalt vastama mentorile esitatud nõuetele.

6.3.2. Mentor vastutab mentorlusprogrammi sisulise planeerimise eest, sh mentorluse

läbiviimise eest, tagades selle, et ettevõttetes osutatakse kvaliteetset mentorlust.

6.3.3. Mentor või projektijuht vastutab sh küsitluste läbiviimise ja mõjude hindamise

eest ning koostab vahe- ja lõpparuanded.

6.4. Pakkujal tuleb iga uuringumeeskonna liikme kohta esitada isiku allkirjastatud CV (vabas

vormis), milles peab kajastuma informatsioon, mille põhjal on ühemõtteliselt võimalik

hinnata esitatud isiku vastavust esitatud nõuetele ja lisaks meeskonnaliikme

kontaktandmed. CV allkirjastamisega kinnitab isik, et ta on nõus osalema hankelepingu

täitmisel pakkuja meeskonna liikmena ning nõustub isikuandmete töötlemisega. Teabena

peab muuhulgas olema välja toodud meeskonnaliikmete kogemust tõendav kirjeldus ja

seda kinnitavad andmed.

6.5. Meeskonnaliikmete (projektijuht, mentorid) vahetuse korral võetakse uue liikme

kompetentsinõuete hindamise aluseks uuringuga liitumisele eelnevad perioodid.

6.6. Meeskonnaliikmete referentsperiood pikeneb lapsehoolduspuhkusel viibitud aja võrra.

6.7. Vajadusel võib pakkuja kaasata meeskonda ka täiendavaid toetavaid liikmeid, et tagada

piisavad ressursid hankelepingu täitmiseks ajakava raamides. Juhul, kui pakkuja kaasab

meeskonda täiendavaid toetavaid liikmeid, kes ei täida eelnimetatud kompetentside

nõudeid, vaid omavad muud toetavat funktsiooni, siis nende vastavus ei kuulu

hindamisele.

6.8. Lisaks mentorlusprogrammi läbiviimise meeskonnale kaasatakse vajadusel

mentorlusprogrammi sisutegevustesse erinevaid oma ala eksperte, eesmärgiga pakkuda

ettevõtjatele professionaalset ja asjakohast abi. Näiteks kaasatakse vaimse tervise

teemade ekspert, kui ettevõte soovib sel teemal mentorlust, kuid meeskonda kuuluvatel

mentoritel ei ole selle valdkonna teadmisi. Mentorlusprogrammi jooksul kaasatavate

täiendavate ekspertide lõplik valik kooskõlastatakse Tellijaga.

6.9. Punktis 6.8. nimetatud täiendavate ekspertide kaasamisel peab eksperdil olema

konkreetse valdkonna kogemus vähemalt 3 aastat, mis on omandatud projektiga

liitumisele eelneva 60 kuu jooksul ning tal peab olema kõrgharidus. Eksperdi

kaasamiseks tuleb mentorlusprogrammi läbiviijal esitada Tellijale tema CV, haridust

tõendava dokumendi koopia ja varasema kogemuse kirjeldus.

6.10. Pakkuja ülesanne on teha koostööd tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidega,

eelkõige teabe jagamise ja mentorlusprogrammis osalevate ettevõtete või

mentorettevõtete leidmise eesmärgil.

7. Mentorlusprogrammi läbiviimise ajakava

7.1. Hankelepingu täitmist tõendav lõpparuanne peab olema mentorlusprogrammi läbiviija

poolt Tellijale üle antud ja Tellija poolt vastu võetud hiljemalt 80. nädalal arvates

hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast.

7.2. Pärast hankelepingu sõlmimist toimub avakohtumine Läbiviija ja Tellija vahel.

Avakohtumine toimub eelistatult Tellija ruumides ning esimesel võimalusel pärast

lepingu sõlmimist (kohtumise aeg lepitakse eelnevalt kokku). Kui füüsiline kohtumine ei

ole võimalik või mõistlik, korraldatakse kohtumine kokkuleppel veebi vahendusel.

7.3. Avakohtumisel lepitakse seejuures kokku regulaarsed kohtumised Tellija ja Läbiviija

vahel ning kohtumiste vorm (veebi teel või füüsiline kohtumine).

7.4. Tellijal ja Läbiviija esindajal on õigus teha ettepanek vajadusel täiendavate koosolekute

kokkukutsumiseks. Kohtumised mentorlusprogrammi Tellija ja Läbiviija vahel toimuvad

ministeeriumite ühishoones Suur-Ameerika 1, Tallinn, juhul, kui kokku ei lepita teisiti

(näiteks võib kohtumine toimuda kokkuleppel veebi teel)

7.5. Kohtumised Läbiviija ja Tellija vahel protokollitakse Läbiviija poolt.

7.6. Mentorlusprogramm viiakse läbi neljas etapis:

7.6.1. esimeses etapis viiakse läbi punktis 3.1. nimetatud tegevused ning vajadusel ja

võimalusel alustatakse punktis 3.2. nimetatud tegevustega. Esimese etapi lõpus

(13. nädala lõpuks) esitab Läbiviija Tellijale I vahearuande, millele järgneb

Tellija poolt vahearuande ülevaatamine ja vajadusel Läbiviija poolt

täienduste/paranduste tegemine. Läbiviija poolt paranduste/täienduste tegemise

järgselt toimub esimese etapi tööde üleandmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga,

mille järgselt toimub väljamakse 10% eelarvest;

7.6.2. teises etapis jätkatakse vajadusel punktis 3.1. nimetatud tegevustega24 ja viiakse

läbi kogu mentorlusprogramm täies mahus (tegevused välja toodud punktis 3.2.)

vähemalt kümnes ettevõttes ning toimub mentorlusprogrammi vahehindamine.

Teise etapi lõpus (35. nädala lõpuks) esitab Läbiviija II vahearuande Tellijale,

millele järgneb Tellija poolt vahearuande ülevaatamine ja vajadusel Läbiviija

poolt täienduste/paranduste tegemine. Läbiviija poolt paranduste/täienduste

tegemise järgselt toimub esimese etapi tööde üleandmine üleandmise-

vastuvõtmise aktiga, mille järgselt toimub väljamakse 30% eelarvest;

7.6.3. kolmandas etapis jätkatakse vajadusel punktis 3.1. nimetatud tegevustega ja

viiakse läbi kogu mentorlusprogramm täies mahus (tegevused välja toodud

punktis 3.2.) ülejäänud kahekümnes ettevõttes ning viiakse läbi mõjude

hindamine. Kolmanda etapi lõpus (60. nädala lõpuks) esitab Läbiviija III

vahearuande Tellijale, millele järgnev Tellija poolt vahearuande ülevaatamine ja

vajadusel Läbiviija poolt täienduste/paranduste tegemine. Läbiviija poolt

paranduste/täienduste tegemise järgselt toimub esimese etapi tööde üleandmine

üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mille järgselt toimub väljamakse 45% eelarvest;

7.6.4. neljandas etapis viiakse läbi punktis 3.3. nimetatud tegevused, sh koostatakse

lõpparuanne. Aruanne esitatakse Tellijale hiljemalt 75. nädala lõpuks, millele

järgneb Tellija poolt aruande ülevaatamine ja vajadusel Läbiviija poolt

täienduste/paranduste tegemine. Viie nädala jooksul, pärast lõpparuande

esitamist Tellijale ning samal ajal kui Tellija annab aruandele tagasisidet ja

24 Esimese etapi tegevusi võib vajadusel jätkata ka teises ja kolmandas etapis, kui näiteks mõne

mentorlusprogrammis osaleva ettevõtte jaoks selguvad nende vajadused neile sobivast mentorettevõttest või

kaasatavatest ekspertidest alles siis, kui alustatud on juba punktis 3.2. välja toodud tegevustega nagu ettevõtte

töötervishoiu ja -ohutuse ohutegurite kaardistamine ja mentorluse ajakava täpsem paika panemine.

Läbiviija vastavalt sellele teostab vajadusel täiendusi/parandusi, tutvustab

Läbiviija Tellijale ja huvirühmadele25 ka mentorlusprogrammi tulemusi kuni

kahel kohtumisel. Neljanda etapi tööde lõplik üleandmine ja lõpparuande vastu

võtmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga hiljemalt 80. nädala lõpuks,

mille järgselt toimub väljamakse 15% eelarvest.

8. Nõuded pakkumusele

8.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida hanke dokumentide kohta selgitusi, esitades

küsimused e-posti teel [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku

küsimustele 3 (kolme) tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused

samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks.

8.2. Pakkujal tuleb pakkumuses esitada pakkuja nägemus mentorlusprogrammi eesmärkidest,

sisust ja mentorluse läbiviimise protsessist, mentorlusprogrammi detailne aja- ja

tegevuskava nädalase täpsusega, mentorlusprogrammi koostamise käigus esineda

võivate riskide analüüs ja maandamise meetmed, pakkumuse maksumus,

meeskonnaliikmete CV-d, haridust tõendavate dokumentide koopia(d) ja varasema

kogemuse kirjeldus.

8.3. Lisaks punktis 8.2. nimetatule, peab pakkuja pakkumuses kirjeldama eelkõige

alljärgnevat:

8.3.1. metoodikat, mille järgi leitakse ettevõtted, kes mentorlusprogrammis osaleksid,

võttes arvesse punktis 2.6. väljatoodut;

8.3.2. metoodikat, mille järgi leitakse mentorettevõtted, kellega kohtutakse sealsete

tõhusate tööprotsesside ja praktikatega tutvumise raames;

8.3.3. kas mentorettevõttetele, kellega kohtutakse sealsete tõhusate tööprotsesside ja

praktikatega tutvumise raames, hüvitatakse kohtumisele kulunud ressurss ning

kui jah, siis mil viisil;

8.3.4. mentorettevõtetega kohtumistele kaasatavate laiema ringi ettevõtete leidmise

kirjeldus;

8.3.5. mil viisil ja kus mentorlusprogrammi tutvustust jagatakse, et teave

mentorlusprogrammist jõuaks piisava arvu ettevõteteni;

8.3.6. esialgne kirjeldus, mida küsitakse ettevõtetelt osalemissoovi esitamisel;

8.3.7. esialgsete kriteeriumite kirjeldus, mille järgi valitakse kandideerinud ettevõtete

seast need ettevõtted, kes saavad osaleda mentorlusprogrammis;

8.3.8. esialgne kirjeldus, kuidas tagatakse programmi läbiviimine 30s ettevõttes,

sealhulgas kui osalemissoovi avaldanud ja välja valitud ettevõte soovib poole

pealt katkestada või pole piisavalt motiveeritud programmi täies mahus läbima,

arvestades et mentorlusprogrammis osalemine on vabatahtlik26;

25 Eelkõige töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonidele, erialaliitudele, TET-võrgustikule, Eesti

Personalijuhtimise Ühingule ja Tööinspektsioonile. 26 Oodatud on kirjeldus ettevõtte kaasamismeetoditest ja võimalikest motivatsioonimehhanismidest.

8.3.9. mis kriteeriumite alusel täiendavaid mentoreid vajadusel valitakse ning mida

täiendavatelt mentoritelt oodatakse27;

8.3.10. mentorlusprogrammi mõjude hindamise metoodika (sh küsitluse läbiviimise

kirjeldus), lõplik mõjude hindamise metoodika lepitakse kokku Tellija ja

Läbiviija vahel;

8.3.11. kuidas toimub mentorlusprogrammis esile kerkinud probleemkohtade ja leitud

lahenduste (parimate praktikate) levitamine laiemale ühiskonnale läbi

teavitusmaterjalide (mil moel esitatakse parimaid praktikaid (nt lühivideod vms)

ja mis kanalite kaudu infot jagatakse);

8.3.12. laiemale ringile ettevõtetele planeeritud teavitusürituste sisu, mahu ja üritustel

osalevate ettevõtete leidmise kirjeldus;

8.3.13. kellele tutvustatakse mentorlusprogrammi lõpus valminud lõpparuannet.

8.4. Pakkumuses esitatavas detailses aja- ja tegevuskavas28 tuleb eelkõige välja tuua:

8.4.1. millal toimub avakohtumine;

8.4.2. millal ja mis osas oodatakse Tellija panust;

8.4.3. millal toimuvad mentorlusprogrammi sisutegevused (vt punkti 3);

8.4.4. millal esitatakse mentorlusprogrammi vahearuanded ja lõpparuanne Tellijale

ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks;

8.4.5. millal viiakse läbi mentorlusprogrammi algust ning laiemale ühiskonnale

parimaid praktikaid tutvustavad teavitustegevused;

8.4.6. millal viiakse läbi mentorlusprogrammi mõjude hindamine;

8.4.7. millal viiakse läbi mentorlusprogrammi tulemuste tutvustamine;

8.4.8. tegevuste eest vastutav(ad) isik(ud) ja läbiviija(d).

8.5. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud.

8.6. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki mentorlusprogrammiga soetud kulusid, sh

täiendavate mentorite kaasamisega seotud kulusid.

8.7. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 päeva alates pakkumuste esitamise

tähtpäevast.

8.8. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected]

hiljemalt 01.09.2025 kell 16.00.

8.9. Hankija ühtlasi palub, et teavitaksite hankijat, kui otsustate pakkumust mitte esitada.

8.10. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni.

8.11. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe

ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust

või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas.

Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda

ärisaladuseks märkinud.

9. Pakkumuste menetlemine

27 Kirjeldus peab hõlmama, milline on mentori teekond mentorlusprogrammis osalemisel. Näiteks, kas ja mis

dokumente ta peab vormistama. 28 Aja- ja tegevuskava tegevuste lõikes tuleb esitada nädalase täpsusega ning kui tegevus toimub mitu nädalat, siis

sel juhul tuleb märkida kui mitu nädalat tegevus toimub.

9.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste

vastavust hankedokumendis sätestatud nõuetele.

9.2. Juhul kui pakkumus ei vasta hankedokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija

pakkumuse tagasi.

9.3. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega

läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita

hankedokumendis pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide

üle. Hankija teatab pakkujatele kavatsuse korraldada läbirääkimised 15. tööpäeva jooksul

alates pakkumise esitamisest arvates.

9.4. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda

läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele

pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset

teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta.

9.5. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas

elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse

hankija poolt.

9.6. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud

pakkumuste esitamiseks.

9.7. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi.

9.8. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Hindamiskriteeriumid ja

hindamise kirjeldus on toodud hankedokumendi lisas 1 „Hindamiskriteeriumid“.

10. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine

10.1. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui

3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest.

10.2. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. Lepingu

täitmisel kohaldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövõtulepingu

üldtingimusi, mis on kättesaadavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

kodulehel aadressil: Hanked ja lepingute tüüptingimused | Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee). Hankelepingu eritingimused on toodud

hankedokumendi lisas (lisa 2).

Lisad:

Lisa 1- Hindamiskriteeriumid

Lisa 2- Hankelepingu eritingimused

Lisa 3- Turu-uuringu memo

TÖÖVÕTULEPING nr 5-4/284-1

ERITINGIMUSTE PROJEKT

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorra alusel töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja Seili Suder (edaspidi tellija),

ja

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda MTÜ, registrikood 80004733, asukoht Toom-Kooli 17,

Tallinn 10130, mida esindab volituse alusel Mait Palts (edaspidi töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu

sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on „Töökeskkonna mentorlusprogramm tööandjatele“ (edaspidi

töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud

tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on esitatud hankedokumendis, mis on

käesoleva lepingu lisa 1.

2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud sotsiaalteenuse riigihanke (CPV kood 80590000-

6, Juhendamisteenused) tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning

töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.

2.3. Töö tellitakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027”

poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi(d) „Edendada töötajate, ettevõtete

ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning

tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske“ meetme

21.4.3.14 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ ja sellega seotud

sekkumise 21.4.3.11 „Töötervishoiu ja -ohutuse teenuste kujundamine“ ning majandus-

ja tööstusministri 27. septembri 2024. a käskkirjaga nr 70 kinnitatud toetuse andmise

tingimuste „Toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks“ vahenditest.

2.4. Töövõtjal tuleb töö teostamisel teavitada avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse

päritolust, viidates kõnes või tekstis projekti rahastusallikale ning kasutades objektide

ja avalikkusele suunatud esemete ning dokumentide märgistamisel

ühtekuuluvuspoliitika fondide logo, mis koosneb Euroopa Liidu embleemist ja

purjekujulisest Eesti lipu kujutisest ning nende all olevast tekstist „Kaasrahastanud

Euroopa Liit“ vastavalt teavitusmäärusega „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ seatud

nõuetele, mis on kättesaadav Riigi Teatajast. Teavitusjuhised ja logofailid on leitavad

Riigi Tugiteenuste Keskuse veebileheküljelt.

2.5. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle tulemused elektrooniliselt

tellijale üle vastavalt lepingu lisas 2 sätestatud ajakavale neljas etapis. Töö üleandmine

toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). Töö loetakse vastuvõetuks, kui

tellija on allkirjastanud akti. Akt on aluseks tasu maksmisel.

2.5.1. Tellija kontrollib vastava etapi teostatud töö vastavust riigihanke

alusdokumentides sätestatule (lisa 1 ja 2).

2.5.2. Tellija vaatab töövõtja poolt esitatud töö üle 15 tööpäeva jooksul arvates esmaste

vahearuannete ja lõpparuande esitamisest ning teatab töövõtjale, kui töö ei vasta

lepingutingimustele.

2.5.3. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale kohustuslikud, kui ta ei

esita 3 (kolme) tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega.

Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija. Tellija määrab töö

ülendamisel ilmnenud puuduse kõrvaldamise tähtaja.

2.5.4. Kui tellija ei esita pretensioone ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis

2.5.2. nimetatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.

2.6. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni

töö teostamisega seotud küsimustes 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates töövõtja

vastavasisulise kirjaliku pöördumise kättesaamisest tellija poolt, v.a juhul, kui vastus

eeldab täiendavaid päringuid, juriidilist konsultatsiooni või muul erakorralisel juhul,

mille esinedes tellija teavitab töövõtjale vastamistähtaja.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas 169 000

/sada kuuskümmend üheksa tuhat/ eurot, millele lisandub käibemaks.

3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mida töövõtja on teinud töö teostamiseks.

3.3. Tellija tasub tööde eest neljas osas, pärast vastava etapi nõuetekohaselt teostatud töö

vastuvõtmist töövõtja arve algusel 20 päeva jooksul järgmiselt:

3.3.1. esimese etapi tööde eest 10% punktis 3.1. nimetatud tasust;

3.3.2. teise etapi tööde eest 30% punktis 3.1. nimetatud tasust;

3.3.3. kolmanda etapi tööde eest 45% punktis 3.1. nimetatud tasust;

3.3.4. neljanda etapi tööde eest 15% punktis 3.1. nimetatud tasust.

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on Kristina Toomsalu, telefon +372 5375 5842, e-post

[email protected] või teda asendav ametnik.

4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on

Merit Fimberg-Espuch, telefon +372 56 636 656, e-post [email protected].

5. Lepingu lisad

5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

5.1.1. Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid, sh hankedokument;

5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus;

5.1.3. Lisa 3. Töö üleandmise-vastuvõtmise akti vorm;

5.1.4. Lisa 4. Volikiri.

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-

ministrid/hanketeated.

6.2. Käesolevas lepingus ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2.

6.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitus avaliku

teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

6.4. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/

Lepingu Lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ja /……/vahel sõlmitud lepingu nr …. juurde

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt

Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud /……/ (edaspidi

Töövõtja) /……/ poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi /……/

(edaspidi Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel /……/ sõlmitud

Lepingu „……“ nr /……/ alusel teostatud Töö alljärgnevalt:

1. /……/ (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab),

ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms).

2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise

tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõtja poolt üle antud Töö

vastuvõetuks.

Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3 arve esitamiseks

summas /……/ (summa sõnades) eurot.

Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt

mõlemale Poolele.

Töövõtja Tellija

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•