BMVI rakenduskava KSH eelhindamise esitamine

BMVI rakenduskava KSH eelhindamise esitamine ja akti tööversioon.msg

From: Elar Põldvere <[email protected]>
Sent: Tue, 14 Oct 2025 08:54:07 +0000
To: Aivi Kuivonen <[email protected]>
Cc: Elar Põldvere <[email protected]>; "[email protected]" <[email protected]>
Subject: BMVI rakenduskava KSH eelhindamise esitamine ja akti tööversioon

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Kirja manuses on toodud valminud KSH eelhinnang (docx, pdf + lisad
pdf-id) ning töödega seotud akti tööversioon.

Palume tutvuda valminud tööga ning kui täiendusi/küsimusi ei ole, siis
üle vaadata ka akti tööversioon (mh akti allkirjastaja väli). Kui akti
sisu osas ettepanekuid ei ole, siis palume akt allkirjastada ja see
meile allkirjastamiseks saata.

Lugupidamisega
Elar Põldvere
52 89 197
Alkranel OÜ

BMVI_KSH_eH_2025_10_14_alkranel.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ELAR PÕLDVERE PNOEE-38002132714 2025-10-14 08:50:10

BMVI_KSH_eH_2025_10_14_alkranel.docx

EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Tellija ning KSH menetluse algatamise
vajaduse üle otsustaja: Siseministeerium

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2025
Publitseerimise üldandmed:
• Töö koostatud – 14.10.2025. a.
• Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.
• Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

Sisukord

Sissejuhatus 4
1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse lühikirjeldus 5
2. Strateegilise planeerimisdokumendi kava rakendusulatus ning kavandatava seos strateegiliste ja muude arengudokumentidega 10
2.1 Eesti 2035 10
2.2 Siseturvalisuse arengukava (STAK) 2020-2030 11
2.3 Eesti välispoliitika arengukava 2030 13
2.4 Eesti digiühiskond 2030 14
3. Rakenduskava ning Natura 2000 alade eelhindamine 15
3.1. Informatsioon kavandatava kava ja hindamise parameetrite kohta 15
3.2. Informatsioon kavaga seostatavate Natura 2000 alade osas 15
3.3. Kavandatava mõju eelduste prognoos Natura 2000 alade osas 16
3.4. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus 17
4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine 19
4.1. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoosimine 19
4.2. KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised 23
Kokkuvõte 24
Summary 25
Kasutatud allikad 26

KSH eelhinnangu lisad:
KSHEH lisa 1. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava, esmaversiooni, keskkonnamõju strateegiline eelhinnang (Hendrikson & Ko OÜ; 2022);
KSHEH lisa 2. 2022. a otsus rakenduskava KSH hindamise algatamata jätmise osas (Siseministeerium, nr. 1-3/36; 2022);
KSHEH lisa 3. Rakenduskava versioonis 5 käsitletud piirilõikude 9-11 asetus (Politsei- ja Piirivalveamet, 19.08.2025);
KSHEH lisa 4. Rakenduskava versioonis 5 käsitletud kinnipidamiskeskuse asupaik ja ümbruse maakasutus (Maa- ja Ruumiamet, 2025).

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi EH) objekt on EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versioon 5.0 (juuni - … 2025). BMVI rakenduskavaga seonduvaks korraldusasutuseks on Siseministeerium.

Vastavale rakenduskavale ehk selle toonasele versioonile on varasemalt ehk 2022. a koostatud ka KSH eelhindamise protseduur (tuvastamaks ennekõike, kas rakenduskava meetmete ebasoodne mõju Natura 2000 aladele on välistatud). Toona ei tuvastatud KSH menetluse algatamise vajadust (vt ka KSHEH lisad 1 ja 2).

Ajavahemikus 2023–2025 on Euroopa Komisjon suurendanud BMVI mahtu oluliselt, mistõttu on rakenduskavasse lisandunud/lisandumas mitmeid tegevusi (20 projekti muutunud). Seega otsustas Siseministeerium läbi viia uue KSH eelhindamise protseduuri (tuvastamaks ennekõike, kas rakenduskava meetmete ebasoodne mõju Natura 2000 alale on välistatud). Käesolev KSH eelhinnang fokuseerib tegevusi, millede osas on teada muudatusi. Tegevused, kus muutusi pole, nende osas kohalduvad varasema eelhinnangu ja selle alusel koostatud otsuse järeldused (vt KSHEH lisad 1 ja 2).

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige Siseministeerium kasutada täiendava töövahendina rakenduskavaga seonduvates (mh vastuvõtmine) ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
• ületada mõjuala keskkonnataluvust;
• põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:
• „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018);
• „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Riin Kutsar jt 2019);
• „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon 28.09.2021. a).

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi EH) objekt on EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versioon 5.0 (juuni-… 2025). Vastavale rakenduskavale ehk selle toonasele versioonile on varasemalt ehk 2022. a koostatud ka KSH eelhindamise protseduur (tuvastamaks ennekõike, kas rakenduskava meetmete ebasoodne mõju Natura 2000 alale on välistatud). Toona ei tuvastatud KSH menetluse algatamise vajadust (vt ka KSHEH lisad 1 ja 2).

Ajavahemikus 2023–2025 on Euroopa Komisjon suurendanud BMVI mahtu oluliselt, mistõttu on rakenduskavasse lisandunud/lisandumas mitmeid tegevusi (20 projekti muutunud). Seega otsustas Siseministeerium läbi viia uue KSH eelhindamise protseduuri (tuvastamaks ennekõike, kas rakenduskava meetmete ebasoodne mõju Natura 2000 alale on välistatud). Käesolev KSH eelhinnang fokuseerib tegevusi, millede osas on teada muudatusi. Tegevused, kus muutusi pole, nende osas kohalduvad varasema eelhinnangu ja selle alusel koostatud otsuse järeldused (vt KSHEH lisad 1 ja 2).

Käesolev BMVI rakenduskava versiooni 5.0 eelnõu on koostatud Siseministeeriumi poolt vastavalt:
• EL määrusele nr 2021/1060 ning selle VI lisas toodud programmi vormile;
• EL määrusele nr 2021/1148, millega on sätestatud BMVI poliitikaeesmärk, erieesmärgid ja meetmed nende erieesmärkide rakendamiseks;
• Euroopa Komisjoni esitatud juhendile.

BMVI rakenduskava kohaselt: „Eesti valvab Schengeni välispiiri. Piirivalvurid tegutsevad, järgides Schengeni piirieeskirju ja integreeritud piirihalduse põhimõtteid, mille olulised osad on patrull, riskianalüüs, piirikontroll, piiriülese kuritegevuse uurimine koostöös teiste riikide sisejulgeoleku asutustega, kontaktametnikud kolmandates riikides ja muu rahvusvaheline koostöö. Heausksete reisijate seadusliku piiriületuse lihtsustamisel ning samal ajal ebaseadusliku rände ja julgeolekuriskide vältimisel on piirivalvurite kõrval suur osa ka Eesti välisesindustel. Schengeni viisad antakse välja kooskõlas ELi viisaeeskirjaga, millega tagatakse vajalikud kaitsemeetmed ja mehhanismid, et kaitsta reisijate eraelu puutumatust ja põhiõigusi, eelkõige seoses nende isikuandmetega.“

BMVI rakenduskava poliitikaeesmärk on tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on. Rakenduskavas on nimetatud kaks erieesmärki (SO1 ja SO2). Erieesmärkide all on kokku 20 projektiga toimunud muudatused (nendest 5 on täiesti uued).

Erieesmärk SO1 on toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge.

Rakenduskavas on nimetatud järgmised esialgsed rakendusmeetmed erieesmärgi saavutamiseks (alljärgnevalt toodud vaid varem (2022. a) hindamata ja muudatustega seotud asjaolud).

a) piirikontrolli tugevdamine kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 3 lõike 1 punktiga a:
i) suurendades suutlikkust teha välispiiridel kontrolle ja seiret, sealhulgas tugevdades meetmeid seadusliku piiriületuse lihtsustamiseks ja, kui see on asjakohane, meetmeid, mis on seotud piiriülese kuritegevuse, eelkõige rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, inimkaubanduse ja terrorismi ennetamise ja avastamisega välispiiridel; mis on seotud pidevalt kõrge rändetaseme haldamisega välispiiridel, sealhulgas tehnilise ja operatiivtoe kaudu, ning mehhanisme ja menetlusi haavatavate isikute ja saatjata alaealiste tuvastamiseks ning rahvusvahelist kaitset vajavate või seda taotleda soovivate isikute tuvastamiseks, samuti suutlikkust anda sellistele isikutele teavet ja neid edasi suunata;
ii) rakendades Schengeni alal piirikontrolliga seotud tehnilisi ja operatiivmeetmeid, samal ajal säilitades inimeste vaba liikumise selle piires;
iii) analüüsides sisejulgeolekuohte ja selliseid ohte, mis võivad mõjutada välispiiride toimimist või turvalisust;

b) Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine, toetades piirihalduse eest vastutavaid riiklikke ametiasutusi meetmete võtmisel, mis on seotud võimearendusega, ühise suutlikkuse suurendamisega, ühishangetega ja ühiste standardite kehtestamisega ning muude meetmete võtmisel, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist;

e) piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige SISi, ETIASe, EESi ja Eurodaci loomine, käitamine ja hooldamine piirihalduse eesmärgil vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks;

Meetmete loetelu on rakenduskavas järgmine:
• EUROSURi arendamisega seotud meetmed, näiteks seadmete (monitorid, juhtimiskonsoolid), juhtimispunkti projekteerimistööd renoveerimiseks;
• koostalitlusvõime paketi ja ELi suuremahuliste IT-süsteemidega seotud meetmed, näiteks ETIASe, EESi ja SIS-Recasti, EURODAC arendustööd;
• meetmed, mille eesmärk on arendada Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklikke komponente, näiteks ekspertide lähetamine Frontexisse;
• piirihalduse koolitused IBMi rakendamiseks ja Schengeni õigustiku ühetaolise elluviimise tagamiseks, sh põhiõiguste tagamine;
• investeeringud Frontexi standarditele vastavasse piirivalvevarustusse, näiteks patrullsõidukid, UTVd, kaamerad ning mehitamata õhusõidukid ja nende detektorid –kogu suuremahuline varustus tehakse Frontexile kättesaadavaks;
• investeeringud piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmetesse koos tootetoega, näiteks dokumendilugejad, biomeetriliste andmete tehnoloogia ja mikroskoobid;
• III lisa punkti 1 alapunktiga i seotud meetmed taustakontrolli suutlikkuse loomiseks (praeguse kinnipidamiskeskuse renoveerimine ja ümberehitamine, soojakute ostmine, taustakontrolli läbinud isikutele elamiskulude, majutuse ja teenuste pakkumine, sealhulgas kvalifitseeritud ja spetsialiseerunud personalilt, IT-arendused taustakontrolli võimaldamiseks ja koostalitlusvõime tagamiseks asjakohaste IT-süsteemidega jne);
• Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetavad meetmed, kui tuvastatud puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust.

Erieesmärk SO1 alla on lisandunud järgnevad 4 projekti (mh p 2, erimeede nr 9):
1. Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 9-11 (uus projekt MTR ja SAC eraldise arvelt) - täiendatakse olemas olevat piiri ala (KSHEH lisa 3) seadmetega. Olemasolevale taristule lisatakse kaitsevõimekust suurendavaid seadmeid, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust. Piirilõiguga seonduvat vt ka eelhinnangu ptk 3;
2. Rändepaketi rakendamine - taustakontrolli võimekuse loomine ja teenuse pakkumine, infovahetuse tõhustamine taustakontrollis ja piirimenetluses ning tõlkevõimekuse arendamine. Tegevuse „Taustakontrolli võimekuse loomine ja teenuse pakkumine“ raames ehitatakse ümber kinnipidamisekeskuse hoone vastavalt EL rände ja varjupaiga paketile. Kinnipidamiskeskus avati 2018. a. Peamiselt toimuvad olemas oleva hoone sees tööd. Alale lisanduvad moodul majad, toimuvad pinnastööd ja lahendatakse sademeveesüsteem. Taustakontrollis olevatele isikutele tagatakse elamisväärsed tingimused, sh toitlustus ning esmane meditsiiniline ja juriidiline nõustamine. Piirkonda (KSHEH lisa 4) jäävad tootmismaad, ärimaad ja maatulundusmaad. Projekti ala vahetus (ca 1 km raadiuses) ümbruskonnas olulisi Euroopa Liidu või riiklike looduskaitselisi objekte ei asu. Tegevuse „Infovahetuse tõhustamine taustakontrollis ja piirimenetluses“ eesmärki on välispiiri ületavate kolmandate riikide kodanike kontrolli tugevdamine. Arendatakse taustakontrollimoodul ja täiendatakse olemasolevaid infosüsteeme. Kõik kolmandate riikide kodanikud, kelle suhtes tuleb läbi viia taustakontroll, tuvastatakse ja kontrollitakse asjakohaste andmebaaside alusel. Tegevuse „Tõlkevõimekuse arendamine“ eesmärk on tõlkevõimekuse tõstmine. Projekti raames töötatakse välja tõlkemoodul ning soetatakse tõlkeseadmed. Taustakontrollis olevatele kolmanda riikide kodanikele tagatakse tõlketeenus.

Erieesmärk SO1 alla on ka selle põhieesmärgiga seotud erimeetmed (8 tk):
1. BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 - autonoomse ja mobiilse kaugseire võimekuse tõstmine - eesmärk on saada parem olukorrapilt Euroopa Liidu välispiirilõikudest, kuhu ei ole majanduslikult mõistlik ehitada statsionaarset taristut. PPA hangib 4 uuenduslikku mobiilset kaugseiresüsteemikomplekti, testib ja kohandab neid erineva keerukusega maastikul piiri valvamiseks;
2. BMVI/2021/SA/1.5.4/008 - koostalitlusvõime määruse rakendamise toetamine - eesmärk on tuvastada paremini isikuid ja identiteedipettusi erinevate Euroopa Liidu infosüsteemides olevate isikuandmete koondamise ja automaatse võrdlemise abil. Projekti raames luuakse kollaste linkide käsitsi lahendamise võimekus vastavalt koostalitlusvõime õiguslikule raamistikule ning koolitatakse identiteedi andmeid töötlevaid ametnikke;
3. BMVI/2021/SA/1.5.7/003- iSPoC + analüüs – eesmärk analüüsida SIRENE töövoo süsteemi (iSPOC) ning kaardistatakse tööprotsesside automatiseerimise võimalused;
4. BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/01- Maismaapiiri patrullivõimekuse tõstmine - soetatavate piiripatrullsõidukitega tõhustatakse välispiiridel rakendatavat Euroopa integreeritud piirihaldust, eesmärgiga ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge;
5. BMVI/2024/SA/1.5.1/001 - Smart Borders 2024+, I osa: EES/ETIAS - Smart Borders 2024+, I osa: EES/ETIAS) projektis arendatakse ja seadistatakse riiklikud süsteemid ja biomeetriahõive seadmed vahetama infot ELi-üleste riiki sisenemise ja riigist lahkumise (EES) ja Euroopa reisiinfo ja -lubade (ETIAS) süsteemidega;
6. BMVI/2024/SA/1.5.1/001 - Smart Borders 2024+, II osa:SIS - eesmärk on realiseerida Schengeni ala riikide infovahetuse parandamine siseturvalisuse tagamiseks. Paraneb infovahetus Schengeni ala liikmesriikide vahel;
7. BMVI/2024/SA/1.4.2/002 - Piirivalvevõimekuse suurendamine välispiiril - paigaldatakse (varem ettevalmistatud taristusse) fiiberoptiline kaabelvõrk, mille tulemusel tagatakse turvaline ja töökindel andmesideühendus välispiiril asuvate piiripunktide ja andmekeskuste vahel. Teise tegevusena arendatakse ja ehitatakse droonituvastussüsteem ning soetatakse droonitõrjeseadmed, mille tulemusel tekib droonide tuvastamise ja tõrjumise esmane võimekus, mis omakorda suurendab välispiiri valvamise tehnilist võimekust;
8. BMVI/2024/SA/1.1.5/001 - Mitmekihilise droonituvastuse- ja -tõrjepositsiooni piloteerimine - eesmärk on tõsta Politsei- ja Piirivalveameti võimekust tuvastada ja tõrjuda ebaseaduslikke piiriületusi tegevaid droone. Selle jaoks ehitatakse statsionaarne positsioon (esialgne valikuala - Jõesuu tn 175, 51103:001:0008; vt ka eelhinnangu ptk 3), kuhu integreeritakse erinevaid seire- ja tõrjevõimekusi.

Täiendavalt saab siinkohal esile tuua, et erieesmärk SO1 alla on ellu viidud või rakendamisel (rakenduskava perioodi lõpuni, mh täiendavate Euroopa Komisjoni poolt määratud eraldiste abil) järgnevad 6 projekti:
1. Droonide soetamine;
2. Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 4-6;
3. Seiretehnikute värbamine ja koolitamine (seos ka tehnika ülalpidamise ja hooldamisega);
4. Seiretehnika ülalpidamine ja hooldamine välispiiril;
5. Automatiseeritud piiriületuse toimivuse tagamine piiripunktides;
6. SIRENE töövoo süsteemi (iSpoC), Schengeni infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja Interlyysi arendamine.

Erieesmärk SO2 on toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske. Rakendusmeetmed erieesmärgi saavutamiseks esitatud allpool (toodud vaid muudatustega seotud).

b) liikmesriikide toetamine viisade väljastamisel, sealhulgas määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis 25 osutatud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul, mida väljastatakse humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu;

e) ühise viisapoliitika valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige VISi loomine, käitamine ja hooldamine vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks.

c) viisasid käsitleva liidu acquis’ ühetaolise kohaldamise tagamine, sealhulgas ühise viisapoliitika edasiarendamine ja ajakohastamine.

Võimalike meetmete esialgne loetelu on rakenduskavas järgmine:
• VISi arendus (prioriteet);
• Digitaalse viisa ja e-rakenduse arendamine koostöös Euroopa Komisjoniga;
• Konsulaartöötajate koolitus ja praktika; väliste teenuseosutajate auditid;
• Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetavad meetmed, kui tuvastatud puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust.

Erieesmärk SO2 alla on lisandunud/muutunud järgnevad projektid:
1. Tegevustoetus - viisamenetluse tõhustamine (Varem skännerite projekt), mh võetakse tööle täiendavad konsulaartöötajad, et parandada Schengeni viisade menetlemise suutlikkust ja viisadega seotud töö tõhusamat korraldamist;
2. Riikliku viisaregistri ja VIS arendused (Suurenes MTR eraldise arvelt).

2. Strateegilise planeerimisdokumendi kava rakendusulatus ning kavandatava seos strateegiliste ja muude arengudokumentidega

Võttes arvesse 2022. a koostatud eelhinnangut (vt KSHEH lisa 1 ja 2) ning rakenduskava jätkuvat strateegilist taset, siis tuleb märkida, et sarnaselt varasemale protsessile, puudub ka praeguses etapis rakenduskavaga kavandatavate tegevuste kohta põhjalik ning üksikasjalik teave (tulenevalt mh rakenduskava dokumendi iseloomust), mistõttu ei ole ka käesolevas eelhinnangus asjakohane pakkuda üksikasjalikku ülevaadet kavaga hõlmatava territooriumi loodus- ja sotsiaal-majanduslikust keskkonnast. Seega on käesoleva peatüki alampeatükkides toodud esile need strateegilised dokumendid, mis on aluseks BMVI rakenduskava poliitikaeesmärkide ja erieesmärkide täitmiseks. Käsitletud dokumentide juures on vajadusel kirjeldatud seoseid ka üldiste raamdokumentidega vms andmeallikatega.

2.1 Eesti 2035

Strateegia "Eesti 2035" (2021) on riigi pikaajaline arengustrateegia. Selle eesmärk on kasvatada ja toetada inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia annab ühtse suuna erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning EL rahade kasutamisele.

Pikaajalised sihid on 5 valdkonnas: inimene, ühiskond, elukeskkond, majandus ja riigivalitsemine. Valdkonna inimene sihiks on arukas, tegus ning tervist hoidev Eesti inimene. Valdkonna ühiskond sihiks on hooliv, koostöömeelne ja avatud ühiskond. Valdkonna majandus sihiks on tugev, uuendusmeelne ja teadmiste põhine ning vastutustundlik majandus. Valdkonna elukeskkond sihiks on kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. Valdkonna riigivalitsemine sihiks on see, et Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik. Sihtideni jõudmise aluseks on demokraatlik ja turvaline riik, kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Kõik riiklikud strateegiad ja tegevuskavad tuginevad „Eesti 2035“ sihtidele.

Strateegias on esile toodud üheksa võrdselt tähtsat arenguvajadust. Käesolevas kontekstis oluline arenguvajadus on julgeolek ja turvalisus. Nimetatu tagamiseks tuleb süvendatult rakendada riigikaitse laia käsitust, hoida tihedaid suhteid liitlaste ja partnerriikidega ning nendega koostöös tagada rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise õiguse tõhus toimimine. Samuti on turvalisuse seisukohast oluline valdkondade vaheline koostöö.

Eesti aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks on tarvis muudatusi eri valdkondades. Käesoleva töö suhtes olulised muudatused on toodud riigivalitsemise valdkonnas – riigi rahvusvaheline positsioon ning julgeolek/turvalisus:
• Eesti tugevuste jagamisele maailmaga, toetudes Eesti saavutustele digi-, kultuuri-, spordi- ja teistes valdkondades;
• Suurendame arengukoostöö tõhusust rahumeelsete ühiskondade ülesehitamiseks maailmas;
• Arendame riigikaitse laia käsitlust ning parandame ühiskonna valmisolekut kriisideks ning hübriidohtudele vastupanu võimet;
• Eesti teeb kõik endast oleneva lepingupõhiste rahvusvaheliste suhete arendamiseks, Euroopa Liidu ja NATO tugevdamiseks ning sõbralike suhete arendamiseks liitlasriikidega, et tagada Eesti ja liitlaste igakülgne julgeolek;
• Koostöös era- ja vabasektoriga tõhustame ebaseadusliku rände ennetamist, avastamist ja menetlemist.

2.2 Siseturvalisuse arengukava (STAK) 2020-2030

Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030 (2021; aluseks mh Riigikaitse arengukavale 2022–2031) on kokku lepitud siseturvalisuse valdkonna eesmärgid, põhimõtted ja olulisemad tegevussuunad ning eri poolte rollid aastani 2030. Üldeesmärk - Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Arengukava alaeesmärgid (lähtuvad toonastest ja tänastest julgeolekupoliitika aluspõhimõtetest) on fikseeritud järgnevates tegevussuundades (esitatud asjakohaseimad):
• Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine ̶ Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondade ülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale;
• Kindel sisejulgeolek ̶ Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud ja maandatud mitmesuguste riigisiseste tegevuste ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate Eestit ohustavate kriisidega;
• Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika – vastavad poliitikad on usaldusväärsed, innovaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust;
• Tark ja innovaatiline siseturvalisus ̶ siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi.

Kajastatud on vajadust paremaks andmevahetuseks Schengeni riikide vahel ning väga tähtis on IKT süsteemide arendamine ja nende toimepidevus. Schengeni piiride senisest parem kindlustamine on oluline ka muutunud julgeolekukeskkonna tõttu. Piirikontroll, riigipiiri valvamine ja kaitse, piiriolukorra info haldamine ning operatiivkoostöö on käsitletu peamiselt tegevussuundades „Kindel sisejulgeolek“ ja „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“. Lähtudes siseturvalisuse arengukavast on BMVI rakenduskavaga seonduvad tegevused järgnevad:
• Jätkata idapiiri taristu ja tehnilise seiresüsteemi valmisehitamist;
• Kasutada piiri valvamiseks uusimaid innovaatilisi lahendusi, mis vastavad Schengeni õigustiku nõuetele;
• Tagada Eesti piiri kui EL välispiiri pidev elektrooniline valve kogu piiri ulatuses;
• Pidada piirikontrolli tegemisel peale julgeoleku ja turvalisuse silmas ka reisijasõbralikkust ning arvestada piiriliikluse mahtu ja intensiivsust;
• Suurendada valmisolekut välispiiril kontrolli tugevdamiseks ja sisepiiridel kontrolli taastamiseks;
• Arendada IT-lahendusi tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluste tõhusamaks läbiviimiseks ning tagasisaatmisalast koostööd EL liikmesriikide ja kolmandate riikidega;
• Suurendada võimekust tuvastada seaduslikus rändes ohtlikke ja kuritegevusega seotud isikuid;
• Võtta rände valdkonnas senisest enam kasutusele infotehnoloogilisi ja innovaatilisi lahendusi;
• Arendada edasi tõsikindla füüsilise isikutuvastamise, isikule identiteediloomise ja isikusamasuse kontrollimise protsessi;

BMVI rakenduskavast nähtub, et piirihalduse ja viisapoliitikaga seotud tegevused on kirjeldatud programmides “Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika”, “Kindel sisejulgeolek” ja “Kiire ja asjatundlik abi” ehk siis STAK lisades.

Näiteks STAK lisas 1 kirjeldatakse, et infosüsteemid peavad olema omavahel liidestatud, olulise info kiireks liigutamiseks. STAK lisa 3 programmi „Kindel sisejulgeolek“ on tegevus 4 ehk piirihaldus, kus on toodud eesmärk ̶ Eesti piir kui EL välispiir on valvatud ja kaitstud. Tagatud on piirirežiimi nõuete täitmine, tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine, ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on tagatud reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. Tegevused, mis seostuvad BMVI rakenduskavaga:
• Suurendatud on automatiseeritud piirikontrolli kasutajate osakaalu ning tagatud on automaatsete piirikontrolliväravate jätkusuutlik haldamine;
• Kasutusele on võetud innovaatilised IT lahendused (sh usaldusväärse reisija programm) ning tagatud nende jätkusuutlikkus;
• Piirikontrolli vahendeid on täiendatud;
• Valmis on ehitatud idapiiri maismaaosa ja Narva jõepiiri valvamiseks vajalik taristu. Taristu on varustatud tehniliste seiresüsteemidega ning korraldatud on nende hooldus;
• Idapiiril on välja ehitatud kaasaegsed juhtimiskeskused;
• Mehitamata õhusõidukite tuvastamise süsteem ja tõrjumise vahendid on kasutusele võetud;
• Piiri valvamise tehnikat ja varustust on täiendatud;
• Peipsi järvistul on loodud tehnilise kaldavaatlus- ja riigipiirivaatlusvõimekus;
• Arendatud on piirihalduseks ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks vajalikke infosüsteeme, tagatud on nende koostalitlusvõime ning jätkusuutlikkus (EES, ETIAS, PIKO, PNR, ESIS, ESIS_ADMIN, SIS Recast II etapp jms).

STAK lisa 4 programmi “Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika” on tegevus 1 ehk rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine, kus on toodud eesmärk - rändepoliitika arvestab Eesti arenguvajadustega ning Eesti kodakondsus on väärtustatud. Rände- ja kodakondsuspoliitika on suunatud rahvuse ja riigi kestlikkusele, avaliku korra ning riigi julgeoleku tagamisele. Toetutakse kaasaegsetele ja innovaatilistele lahendustele, mis tagavad kliendikesksed teenused ning tõhusa eel- ja järelkontrolli. Tegevused, mis seostuvad BMVI rakenduskavaga:
• Koostöös partneritega ning tuginedes kvaliteetsetele prognoosidele ja analüüsidele, on koostatud õigusaktide eelnõud seadusliku rändemenetluste tõhustamiseks, kvaliteedi tõstmiseks ning kliendikeskse lähenemise tagamiseks;
• Seadusliku rände menetluste tõhustamiseks, kvaliteedi- ja toimepidevuse tõstmiseks ning kliendikeskse lähenemise tagamiseks on loodud uusi ja täiendatud olemasolevaid IKT lahendusi;
• Eestis on rakendatud Euroopa Liidu ülese varjupaigasüsteemi reformiga kaasnevad muudatused sh on vastu võetud uus rahvusvahelise kaitse andmise seadus ja vastavad rakendusaktid ning juhised;
• Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ning saajate profiilide mitmekesistumisele ja hulgale vastav vastuvõtuvõimekus, sh iseseisvat toimetulekut toetavad teenused ja vajalikud koolitused haavatavat gruppide toetamiseks;
• Loodud ja rakendatud on uus PPA massilise sisserände rahvusvahelise kaitse reservametnike kaasamise ja koolitamise süsteem.

STAK lisa 4 programmi “Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika” on ka tegevus 2 ehk migratsioonijärelevalve, kus on toodud eesmärk ̶ migratsioonijärelevalve tagab tõhusa järelevalve välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle. Tõhus tagasisaatmispoliitika panustab avaliku korra või riigi julgeoleku tagamisse, võttes kasutusele erinevad meetmed, et ebaseaduslikult riigis viibivad välismaalased kiiresti ja inimväärikalt oma päritoluriiki tagasi saata. Tegevused, mis seostuvad BMVI rakenduskavaga:
• Ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks on loodud uusi ja täiendatud olemasolevad IKT lahendusi (MIGIS) ning tagatud koostalitusvõime siseriiklike ja rahvusvaheliste infosüsteemidega;
• Ebaseadusliku läbirände avastamiseks ja tõkestamiseks on ellu viidud tegevusi Schengeni kompensatsioonimeetmete paremaks rakendamiseks.

2.3 Eesti välispoliitika arengukava 2030

Eesti välispoliitika arengukava 2030 (2020) hõlmab riigi välispoliitilist tegevust aastani 2030. Arengukava on välja töötatud selleks, et tagada Eesti huvide elluviimine muutuvas keskkonnas. Vastava arengukava põhiprintsiipe järgib ka nt Riigikaitse arengukava 2022-2031. Eesti välispoliitika arengukava üldeesmärgid on:
• Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes;
• Eesti kodanike kaitse ja heaolu kasv ning panus üleilmsesse kestlikku arengusse.

Üldeesmärk viiakse ellu läbi välispoliitika kolme samba:
• Julgeolek, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja kestlik areng;
• Välismajandus;
• Eestlaskond võõrsil (sh konsulaarteenuste osutamine).

Välispoliitika strateegilised suunad on ja nende eesmärgid (mh BMVI rakenduskavaga seostatult):
• Suund 1. Julgeoleku kindlustamine, rahvusvaheliste suhete stabiilsus, kestlik areng;
◦ Eesti inimeste ja riigi julgeolek on tagatud ning heaolu kasvab;
◦ Välispoliitika ja välissuhtlemine on sidusam ning teadlikkus välispoliitikast on kasvanud;
• Suund 3. Eestlaskonna kaasamine võõrsil ja tõhusad konsulaarteenused - kodanikele hästi kättesaadavad ning inimesed on teadlikumad reisijad. Eesti side eestlaskonnaga võõrsil on tugev;
• Suund 4 (läbiv suund). Tugev välisteenistus - teenistus on asjatundlik ja motiveeritud ning välisesinduste võrgustik ja teenused on kooskõlas välispoliitika prioriteetidega.

2.4 Eesti digiühiskond 2030

Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (2021) sisaldab visiooni ja tegevusplaani, kuidas Eesti majandust, riiki ja ühiskonda digitehnoloogia abil järgmise kümnendi jooksul edasi arendada. Arengukava lähtub suunistes „Eesti 2035“ dokumendis ehk pikaajalisest strateegiast. Peamiseks suunanäitajaks on strateegias seatud eesmärk, et avalikud teenused on kvaliteetsed, etteaimavad ja kättesaadavad igas piirkonnas, tagades inimeste põhiõigused.

Digiühiskonna 2030. aasta visioon on, et Eesti oleks täis digiväge. See kätkeb järgnevat:
• meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame;
• oleme digiväega kaitstud – meie digielu on turvaline ja lähme digiarengus julgelt edasi;
• meie majandus on digiväeline – digilahendused on kogu majanduse mootor;
• digiväel väärtustame iga inimest ja loome ühist;
• Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks.

Arengukava on jaotatud kolmeks valdkonnaks (alaeesmärgiks): digiriik, ühenduvus ning küberturvalisus. Valdkonna digiriik põhieesmärk on saada avalike teenuste kasutamisel parim kogemus, et meie elukorraldus olekski vägev, nagu visioonis on esile toodud. Valdkonna „ühenduvus“ põhieesmärk on see, et kiire side jõuaks taskukohaselt kõikjale Eestis. Valdkonna küberturvalisus põhieesmärk on hoida Eesti küberruum usaldusväärne ja turvaline. Valdkondade suunad on järgnevad:
• Digiriik:
◦ Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine;
◦ Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus;
◦ Tulevikukindlad digiriigi platvormid;
◦ Keskselt osutatud IT-alusteenused;
◦ Uute lähenemisviiside pidev katsetamine;
◦ Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine;
◦ Avaliku sektori digimuutuste võimendamine;
◦ Sihitud väliskoostöö;
• Ühenduvus:
◦ Ajakohane ja ettevaatav õigusruum;
◦ Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine;
◦ 5G- ja 6G-baastaristu arendamine;
◦ Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus;
• Küberturvalisus:
◦ Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus;
◦ Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime;
◦ Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus.

3. Rakenduskava ning Natura 2000 alade eelhindamine

3.1. Informatsioon kavandatava kava ja hindamise parameetrite kohta

Kavandatav tegevus (ptk 1) ei ole jätkuvalt seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku alade (üle euroopaliselt kaitstavate alade võrgustik) kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele. Varasemalt ehk 2022. a on Natura 2000 alade mõjutamise eeldustega haakuvaid seoseid juba kontrollinud eelhindamise protseduur (vt KSHEH lisad 1 ja 2). Käesolev eelhinnang järgib samu tehnilisi lähenemisi, arvestades mh samu juhendeid:
• „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Riin Kutsar jt 2019);
• „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon 28.09.2021. a).

Võttes arvesse 2022. a koostatud eelhinnangut (vt KSHEH lisa 1 ja 2) ning rakenduskava jätkuvat strateegilist taset, siis tuleb märkida, et sarnaselt varasemale protsessile, puudub ka praeguses etapis rakenduskavaga kavandatavate tegevuste (avatud ptk 1) kohta põhjalik ning üksikasjalik teave (tulenevalt mh rakenduskava dokumendi iseloomust). Natura 2000 alade hindamise võimaliku ulatuse ja täpsusastme määrab ära strateegilise planeerimisdokumendi/kava täpsusaste, st hindamise täpsusaste ja põhjalikkus peavad olema proportsionaalsed strateegilise hinnatava dokumendi sisuga. Kavade puhul, mille puhul ei ole võimalik kindlaks teha mõju üksikutele aladele, tuleb analüüsis miinimumnõudena keskenduda võimalikule mõjule ja peamistele riskidele, alapõhist mõju tuleb seejärel analüüsida projektide tasandil (nt „Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine“, Lemma OÜ, 2022).

Käesoleva rakenduskava eelhinnangu raames viiakse läbi seega kava täpsusastmele vastav eelhindamise protsess (vt ptk 3.2 – 3.4) Natura 2000 aladele, mille tulemusena saab otsustada, kas ja millises mahus/projekti etapis on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis)hindamise faasi.

3.2. Informatsioon kavaga seostatavate Natura 2000 alade osas

Rakenduskava hindamisel 2022. a oli Natura 2000 alade osas fookus Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiri äärsel alal. Olukord ei ole selles osas muutunud ning seos on jätkuvalt (vt ka KSHEH lisa 1, ptk 4, joonis 4-1) järgnevate Natura 2000 aladega:
• Lahepera loodusala (RAH0000155; EE0080319);
• Lüübnitsa loodusala (RAH0000231; EE0080231);
• Misso linnuala (RAH0000116; EE0080672);
• Mustoja loodusala (RAH0000234; EE0080234);
• Pabra järve loodusala (RAH0000188; EE0080625);
• Parmu loodusala (RAH0000202; EE008061);
• Peipsiveere linnuala (RAH0000690; EE0080323);
• Peipsiveere loodusala (RAH0000692; EE0080323);
• Piusa-Võmmorski loodusala (RAH0000200; EE0080621);
• Puhatu linnuala (RAH0000115; EE0070106);
• Puhatu loodusala (RAH0000545; EE0070106);
• Räpina poldri linnuala (RAH0000102; EE0080271);
• Sahmeni loodusala (RAH0000172; EE0070126);
• Struuga linnuala (RAH0000114; EE0070107);
• Struuga loodusala (RAH0000602; EE0070128).

Kuna toona ühegi rakenduskava tegevuse puhul ei tuvastatud üheseid seoseid Natura võrgustiku aladega ega võimalikku mõju, siis ei olnud 2022. a, ega ka praegu proportsionaalne esile tuua iga konkreetsete linnu- ja loodusalade kirjeldusi. Eelnevalt loetletud loodus ja –linnualade info on vajadusel siiski leitav infoportaalidest - https://register.keskkonnaportaal.ee ja/või https://natura2000.eea.europa.eu/ (2025).

3.3. Kavandatava mõju eelduste prognoos Natura 2000 alade osas

Johtuvalt ptk 3.1 ja 3.2 esitatust, antakse esmalt ülevaade 2022. a Natura eelhindamise tulemustest. Toonaste tulemusteni jõuti lähtudes sellest, et Natura 2000 võrgustikele võivad potentsiaalselt mõju avaldada tegevused, mida kavandatakse läbi viia looduses, Natura võrgustiku aladel või nende mõjualas. Potentsiaalsed mõjud sellistel tegevustel võiksid olla otsesed füüsilise keskkonna muutused (elupaikade vähendamine ja kahjustamine tariostuobjektide rajamise tõttu Natura aladel) või ka näiteks objektide rajamisel tekkiv häiriv mõju liikidele jms. Rakenduskavaga ette nähtud rahastatavate tegevuste ja projektide osas viidi 2022. a (vt KSHEH lisa 1, ptk 4, tabel 4-1) läbi analüüs, mis tuvastas kavandatu ja Natura 2000 võrgustiku alade omavahelise seose ning prognoosis, kas ja milliste alade puhul on tõenäoline kava rakendamisega kaasnevate ebasoodsa mõjude teke. Ühtegi negatiivset eeldust ei tuvastatud, järgnevatel põhjustel:
• Piirikontrolli seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga ning need kavandatakse kasutusele võtta piiripunktides;
• Droonide soetamine tagab maismaapiiri kordonites operatiivse vaatlusvõimekuse. Tegevusel puudub seos looduskeskkonnaga ning muutusi looduses ei kaasne;
• Piirivalve maismaavarustuseks seiretehnika soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga;
• Piirivalve maismaavarustuseks sõidukite soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga. Kasutamine on eeldatav füüsiliselt väljaehitatud piiritaristul;
• Toetab kagupiiri väljaehitamist. Tegevused Luhamaa juhtimispunktis on lokaalse iseloomuga ning nende mõjualasse Natura alasid ei jää. Juhtimispunkt asub enam kui 3 km kaugusel lähimast Natura 2000 võrgustiku alast (Pabra järve loodusala);
• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) jätkuarenduste arendamisel puudub seos looduskeskkonnaga;
• Projekti vahendite kasutamisel tööjõu- ja koolituskulude katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga;
• Seadmete korrektne toimimine ja hooldus vähendavad potentsiaalset rikete ja avariide ohtu, mis toimib põhimõtteliselt kaudselt soodsa mõjuna nii looduskeskkonnale üldisemalt kui ka Natura 2000 võrgustikule;
• Tegevusega kavandatakse piiripunktide jaoks seadmeid (süsteemide/iseteenindussüsteemide/e-väravad). Seadmete paigaldamine ja kasutamine toimub olemasolevates piiripunktides (nt Tallinn, Narva, Saatse) ja on lokaalse iseloomuga;
• Projekti vahendite kasutamisel koolituskulude katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga;
• Projekti vahendite kasutamisel ametniku lähetuskulude katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga;
• Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist;
• Viisamenetluse digitaliseerimist toetavate seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga;
• Viisamenetluse digitaliseerimist toetavad IT-lahendused, millel puudub seos looduskeskkonnaga;
• Viisamenetluse ja auditite läbiviimisel ei ole seost looduskeskkonnaga;
• IKT arendustel puudub seos looduskeskkonnaga.

EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versioon 5.0 (juuni-… 2025) sisaldab jätkuvalt tegevusi, milledele eelnevalt esitatud mõju prognoosid kohalduvad. Ajavahemikus 2023–2025 on Euroopa Komisjon suurendanud BMVI mahtu ning rakenduskavasse on lisandunud/lisandumas ka uusi tegevusi (20 projekti muutunud). Neist tegevustest (vt ka ptk 1) kaks on ellu viidavad Natura 2000 alade lähistel:
• Esimene - maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 9-11 (vt ka KMHEH lisa 3). Olemasolevale taristule lisatakse kaitsevõimekust suurendavaid seadmeid, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril. Tegevus seondub mh Mustoja loodusalaga (3520 ha, millest maismaa pindala 3519,38 ha). Ühtegi ala kaitse-eesmärgiks olevat elupaigatüüpi ei asu vastava piirilõigu vahetus läheduses. Lähim kaitse-eesmärgiks olev liik nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius; KLO9316075) ohuteguriks on loodustingimuste muutumine kasvukohtades, tallamine (alus, ala osas rakenduv kaitsekorralduskava). Rakenduskava tegevused vähendaksid patrullitegevust ja ei kujunda ümber ka loodustingimusi. St rakendub samuti järeldus „ebasoodsad mõjud on välistatud“.
• Teine - statsionaarne positsioon (esialgne valikuala - Jõesuu tn 175, 51103:001:0008), kuhu integreeritakse erinevaid seire- ja tõrjevõimekusi. Eesmärk on tõsta Politsei- ja Piirivalveameti võimekust tuvastada ja tõrjuda ebaseaduslikke piiriületusi tegevaid droone. Tegevus seondub mh Struuga loodusala (1759,5 ha, millest veeosa pindala on 603,39 ha). Lähim ala elupaigatüüp - jõed ja ojad (3260), kus elunevad ka kaitse-eesmärgiks olevad liigid (soodus defineeritud elupaigatüübi soodsa seisundi ja selle mitte mõjutamise kaudu). Elupaigatüübi ohutegurid rändetõkked ja loodusliku veerežiimi muutmine, heitvesi, maaparandusobjektid, kaevandusvee juurdevool ja elektrijaamade mõju, ujuvsaarte kontrollimatu suunamine jõkke, settereostus ja elupaikade risustamine (alus, ala osas rakenduv kaitsekorralduskava). Rakenduskava tegevus (maismaal) ei seostu ega ka võimenda eelnevalt nimetatud elupaigaga seostatud ohutegureid. St rakendub samuti järeldus „ebasoodsad mõjud on välistatud“.

3.4. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus

Peatükkide 3.1 - 3.3 alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura 2000 alade kohast täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel mõju eeldusi loodus- ja linnualade kaitse eesmärkidele ei ole.

Siiski toob käesoleva töö koostaja siinkohal välja veel järgnevat, toetudes juhisele Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (Euroopa Komisjon, 2021). Vastavast juhisest nähtub, et hinnangud tuleb üle vaadata, kui kava või projekti ettevalmistamise käigus muudetakse või täiendatakse. Nt senisega võrreldes muudetakse juba tegevuste elluviimise käigus tegevusi nii, et need ulatuvad Natura 2000 alade väärtusteni ja kaitse-eesmärkide mõjueelduste suurenemist võib seega eeldada ehk ilmneb vajadus nende taaskordseks kontrolliks. Vastav suunis oli antud ka 2022. a töös, järgnevas sõnastuses – „Rakenduskava elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Kava tegevuste rakendajal tuleb igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju mõjualasse jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele ning vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes. Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada planeeringutes ja projektides Natura kaitse-eesmärkidega arvestamisega ning vajadusel leevendusmeetmete rakendamisega.“.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine

Käesolev ptk järgneb Natura 2000 alade ptk-le, kuivõrd mõju eelduste ilmnemisel Natura 2000 aladele, oleks järgnenud kohustuslik Natura 2000 alade asjakohase hindamise etapp, mis omakorda oleks tulnud lahendada juba KSH menetluse protsessis.

Alljärgnevad ptk-d (koos ptk 3) näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk rakenduskava mõjude kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2018) järgnevaid aspekte:
1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;
2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;
3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse;
4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel;
5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

Alljärgnevalt (ptk 4.1) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Siiski tuleb siinkohal rõhutada, et võttes arvesse 2022. a koostatud eelhinnangut (vt KSHEH lisa 1 ja 2) ning rakenduskava jätkuvat strateegilist taset, siis sarnaselt varasemale protsessile, puudub ka praeguses etapis rakenduskavaga kavandatavate tegevuste kohta põhjalik ning üksikasjalik teave (tulenevalt mh rakenduskava dokumendi iseloomust), mistõttu ei ole ka käesolevas eelhinnangus asjakohane pakkuda üksikasjalikku analüüsi kavaga hõlmatava territooriumi loodus- ja sotsiaal-majanduslikust keskkonnast. Seega kavade puhul, mille puhul ei ole võimalik kindlaks teha mõju üksikutele aladele, tuleb analüüsis miinimumnõudena keskenduda võimalikule mõjule ja peamistele riskidele (kvalitatiivselt ja üldistavalt), alapõhist mõju tuleb seejärel analüüsida projektide tasandil (nt „Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine“, Lemma OÜ, 2022).

Käesoleva töö ptk 4.2 võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (läbitud andmekogumise põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

4.1. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoosimine

Käesolevas peatükis viiakse rakenduskava mõjude eelduste prognoosimist läbi ptk 4 sissejuhatavas osas esitatud põhimõtete alusel, mis omakorda järgivad juba 2022. a teostatud eelhinnangu baaspõhimõtteid (vt toonase eelhindamise protsessi tulemusi ja otsust KSHEH lisadest 1 ja 2). Rakenduskava poliitika eesmärk - tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on.

Eelhinnangus käsitletav rakenduskava (vt ptk 1) on jätkuvalt kooskõlas kõrgemate strateegiliste planeerimis ja arengudokumentidega (vt ka ptk 2), fokuseerides ühiskonnale (sh EL tasand) tähtsaid tegevussuundi ja luues alused nende jätkamiseks, rakendamiseks/ellu kutsumiseks Eesti territooriumil. Rahastus on mh tagatud EL vahenditest, mida omakorda toetab ka siseriiklik tegevus (riigi eelarve põhine). Rakenduskava ei mõjuta negatiivselt ühtegi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ja seoseid ptk 2 esitatud dokumentidega. St, et KSH menetluse algatamisvajadus, rakenduskavale, puudub.

Rakenduskava menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Rakenduskava eelnõu protsessi tasandit arvestades ei ole vastava kava otseseks vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestatakse rakenduskava järgsete tegevuste puhul riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. See tähendab mh ka seda, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist (mille on loonud rakenduskava rakendamine). Seega KSH menetluse algatamisvajadus, rakenduskavale, puudub.

Rakenduskavaga seotud menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (õiguslikult reguleeritud projekteerimis-/tegevuslubade menetlused) käesoleva rakenduskava elluviimise protsess riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule. St, et KSH menetluse algatamisvajadus, rakenduskavale, puudub.

Projekte, mis rakenduskavas võrreldes eelmise hindamisega (vt KSHEH lisa 1) ei ole muutunud, järgnevalt ehk tabelis 4.1, ei käsitleta, kuivõrd Eesti riigis elukeskkond ei ole oluliselt muutunud. Tabeli 4.1 sisustamisel on silmas peetud (vt ka ptk-i sissejuhatav osas), sarnaselt varasemale eelhindamisele, ka seda, et hetkel on tegemist strateegilise tasandi dokumendiga, mis ei too kaasa koheseid muutusi (füüsilises) keskkonnas. Vastavalt kehtivale seadusandlusele on vaja keskkonnas reaalseid muudatusi ja koormuse tõusu põhjustavate tegevuste (kui need tulevikus peaksid selguma) jaoks enne muudatuste elluviimist koostada ehitusprojekt või hankida vastav luba, millele KeHJSes sätestatud juhtudel antakse täiendavalt (sõltumatult strateegilisest tasemest) eelhinnang ja/või viiakse läbi keskkonnamõju hindamine. Käesoleval juhul tabel 4.1 põhjal oluliste negatiivsete mõjude ilmnemise eeldusi ei tuvastatud ehk KSH menetluse protsessi osas vajadus, rakenduskavale, puudub.

Tabel 4.1. BMVI rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (juuni - … 2025) eelneva KSH eelhinnanguga (vt KSHEH lisa 1) võrreldes muutunud või lisandunud tegevuste (vt ka ptk 1) mõjude prognoosimine.
Erieesmärk
BMVI-s muutunud või lisandunud projekt
Mõjude prognooshinnang
SO1 - toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge

Droonide soetamine
Puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda jätkuvalt otsest mõju keskkonnale, st varasem hinnang ei muutunud

Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 4-6
Seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga, seadmeid kasutatakse piiril olemasoleval piiritaristul. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale, st varasem hinnang ei muutunud

Tegevustoetus: Seiretehnikute värbamine ja koolitamine
Projekti vahendite kasutamisel tööjõu- ja koolituskulu katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga. Seiretehnika hooldamine vähendab vajadust uut tehnikat muretseda, st kaudne positiivne mõju ressursside kasutusele. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale, st varasem hinnang ei muutunud

Tegevustoetus: Seiretehnika ülalpidamine ja hooldamine välispiiril
Seadmete korrektne toimimine ja hooldus vähendavad potentsiaalset rikete ja avariide ohtu, seega kaudselt on mõju looduskeskkonnale positiivne. Tegevused füüsilises keskkonnas ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale, st varasem hinnang ei muutunud

Tegevustoetus: Automatiseeritud piiriületuse toimivuse tagamine piiripunktides
Kavandatavad ei too kaasa muutusi füüsilises keskkonnas ja ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Varasem hinnang ei muutunud

SIRENE töövoo süsteemi (iSpoC), Schengeni infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja Interlyysi arendamine
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Varasem hinnang ei muutunud

Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 9-11
Seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga, seadmeid kasutatakse olemasoleval piiritaristul. Ei avalda (vt ka ptk 3) negatiivset mõju keskkonnale

Erimeede 1: BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 - Autonoomse ja mobiilse kaugseire võimekuse tõstmine
Seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga, seadmeid kasutatakse piiril olemasoleval piiritaristul. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

Erimeede 2: BMVI/2021/SA/1.5.4/008 - Koostalitlusvõime määruse rakendamise toetamine
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

Erimeede 3: BMVI/2021/SA/1.5.7/003- iSPoC + analüüs
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

Erimeede 4: BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/01- Maismaapiiri patrullivõimekuse tõstmine
Seadmete soetamisel ja integreerimisel sõidukitele puudub seos looduskeskkonnaga. Varasemalt soetatud sõidukeid kasutatakse piiril olemasoleval piiritaristul. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

Erimeede 5: BMVI/2024/SA/1.5.1/001 - Smart Borders 2024+, I osa: EES/ETIAS
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

Erimeede 6: BMVI/2024/SA/1.5.1/001 - Smart Borders 2024+, II osa:SIS
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

Erimeede 7: BMVI/2024/SA/1.4.2/002 - Piirivalvevõimekuse suurendamine välispiiril
Seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga, seadmeid kasutatakse piiril olemasoleval piiritaristul. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

Erimeede 8: BMVI/2024/SA/1.1.5/001 - Mitmekihilise droonituvastuse- ja -tõrjepositsiooni piloteerimine
Seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga, seadmeid kasutatakse piiril olemasoleval piiritaristul. Ei avalda otsest mõju keskkonnale, vt ka ptk 3

Erimeede 9: Rändepaketi rakendamine: Taustakontrolli võimekuse loomine ja teenuse pakkumine
Projekti ala (vt ka KSHEH lisa 4) ümbruskonnas (ca 1 km raadiuses) olulisi Euroopa Liidu või riiklike looduskaitselisi objekte ei asu. Tegevus ei avalda olulist otsest negatiivset mõju keskkonnale

Erimeede 9: Rändepaketi rakendamine: Infovahetuse tõhustamine taustakontrollis ja piirimenetluses
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos looduskeskkonnaga. Seadmete välja arendamisega puudub otsene seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

Erimeede 9: Rändepaketi rakendamine: Tõlkevõimekuse arendamine
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos looduskeskkonnaga. Seadmete välja arendamisega puudub otsene seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale
SO2 - toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske
Riikliku viisaregistri ja VIS arendused
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arenduste tegemisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Varasem hinnang ei muutunud

Tegevustoetus: viisamenetluse tõhustamine
Viisamenetluse tõhustamisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

4.2. KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk-des 3 ja 4 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et Siseministeeriumil ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Eraldi ja täiendavate suuniste ja seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonnana Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise lõplik korraldamine (sh asutuste määratlemine) on siinkohal Siseministeeriumi pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab Siseministeerium kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on Siseministeeriumi pädevuses.

Kokkuvõte

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu objektiks oli Euroopa Liidu 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versioon 5.0. Vastavale rakenduskavale ehk selle toonasele versioonile on varasemalt ehk 2022. a koostatud ka eelhindamise protseduur (tuvastamaks ennekõike, kas rakenduskava meetmete ebasoodne mõju Natura 2000 aladele on välistatud). Toona ei tuvastatud KSH menetluse algatamise vajadust (vt ka eelhinnangu lisad 1 ja 2).

Ajavahemikus 2023–2025 on Euroopa Komisjon suurendanud BMVI mahtu oluliselt, mistõttu on rakenduskavasse lisandunud/lisandumas mitmeid tegevusi (vt eelhinnangu ptk 1). Seega otsustas Siseministeerium läbi viia uue KSH eelhindamise protseduuri. Rakenduskava täitmise aluseks olevad strateegilised dokumendid on kajastatud ptk 2. Võttes arvesse 2022. a koostatud eelhinnangut rakenduskava jätkuvat strateegilist taset, siis tuleb märkida, et sarnaselt varasemale protsessile, puudub ka praeguses etapis rakenduskavaga kavandatavate tegevuste kohta põhjalik ning üksikasjalik teave (tulenevalt mh rakenduskava dokumendi iseloomust), mistõttu ei olnud ka käesolevas eelhinnangus asjakohane pakkuda üksikasjalikku ülevaadet kavaga hõlmatava territooriumi loodus- ja sotsiaal-majanduslikust keskkonnast.

Lähtudes eelhinnangu ptk-des 3 ja 4 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et Siseministeeriumil ei ole vajadust strateegilise mõju hindamise protsessi algatada. Eraldi ja täiendavate suuniste ja seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonnana Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise lõplik korraldamine (sealhulgas asutuste määratlemine) on siinkohal Siseministeeriumi pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või mittealgatamise otsustab Siseministeerium kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on Siseministeeriumi pädevuses.

Summary

The subject of the Strategic Environmental Assessment (SEA) preliminary assessment was the draft version 5.0 of the implementation plan for the European Union’s 2021–2027 Border Management and Visa Instrument (BMVI). A preliminary assessment procedure had previously been carried out in 2022 for the corresponding implementation plan (i.e. the version at that time), primarily to determine whether any adverse impacts of the plan’s measures on Natura 2000 sites could be ruled out. At that time, no need to initiate a SEA procedure was identified (see also preliminary assessment Annexes 1 and 2).

During the period 2023–2025, the European Commission significantly increased the scope of the BMVI, leading to the inclusion of several new activities in the implementation plan (see preliminary assessment Chapter 1). Therefore, the Ministry of the Interior decided to undertake a new SEA preliminary assessment procedure. The strategic documents underpinning the implementation of the plan are outlined in Chapter 2. In view of the preliminary assessment prepared in 2022 regarding the plan’s continued high-level (strategic) nature, it should be noted that, similar to the earlier process, at the current stage there is still no thorough or detailed information available on the activities planned under the implementation plan (due in part to the nature of the implementation plan document itself). For this reason, it was not considered appropriate in the present preliminary assessment to provide a detailed overview of the natural and socio-economic environment of the territory covered by the plan.

Based on the information presented in Chapters 3 and 4 of the preliminary assessment, no significant negative environmental impact is anticipated in the drafting or implementation of the strategic document. On the basis of the above, Alkranel OÜ (the consultant) is of the view that the Ministry of the Interior does not need to initiate a Strategic Environmental Assessment process. Determining any separate or additional guidelines or monitoring measures is not deemed necessary in this context.

Decisions on whether to initiate a Strategic Environmental Assessment, and the notification of such decisions, are carried out pursuant to § 35 of the Environmental Impact Assessment and Environmental Management System Act (abbreviated in Estonian as KeHJS). Prior to making this decision, opinions on the draft decision must be sought from the relevant authorities (KeHJS § 33). Alkranel OÜ identified the Environmental Board (Keskkonnaamet) as the pertinent authority to be consulted. Ultimately, organising the consultation process (including determining which institutions to involve) falls within the competence of the Ministry of the Interior. The results of any feedback received can be incorporated by the decision-maker into the wording of the final decision, before the decision is adopted.

Whether or not to initiate a Strategic Environmental Assessment is decided by the Ministry of the Interior at its discretion. This document serves merely as a working tool for the decision-makers in forming their final positions. Finally, the precise guidance and arrangement of the decision-making process remain within the authority of the Ministry of the Interior.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):
• Arengukava "Eesti digiühiskond 2030". Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021.
• Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.
• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (29.09.2025).
• Eesti Välispoliitika Arengukava 2030. Välisministeerium, 2020.
• Mustoja maastikukaitseala kaitsekorralduskava. Keskkonnaamet, 2024.
• Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava 2015‒2024. Keskkonnaamet, 2015.
• Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Euroopa Komisjon, 28.09.2021. a
• Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021-2027 projektid. Siseministeerium, seisuga 02.09.2025.
• Siseturvalisuse arengukava 2022–2031. Siseministeerium, 2022.
• Strateegia "Eesti 2035" (Riigikogu poolt vastu võetud 12. mail 2021).

BMVI_KSH_eH_2025_10_14_alkranel.pdf

EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Tellija ning KSH menetluse algatamise

vajaduse üle otsustaja: Siseministeerium

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2025

2 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 14.10.2025. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse lühikirjeldus .......... 5

2. Strateegilise planeerimisdokumendi kava rakendusulatus ning kavandatava seos

strateegiliste ja muude arengudokumentidega ......................................................................... 10

2.1 Eesti 2035 .................................................................................................................. 10

2.2 Siseturvalisuse arengukava (STAK) 2020-2030 ....................................................... 11

2.3 Eesti välispoliitika arengukava 2030......................................................................... 13

2.4 Eesti digiühiskond 2030 ............................................................................................ 14

3. Rakenduskava ning Natura 2000 alade eelhindamine ...................................................... 15

3.1. Informatsioon kavandatava kava ja hindamise parameetrite kohta .......................... 15

3.2. Informatsioon kavaga seostatavate Natura 2000 alade osas ..................................... 15

3.3. Kavandatava mõju eelduste prognoos Natura 2000 alade osas ................................. 16

3.4. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus ................................................ 17

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 19

4.1. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoosimine ............................................ 19

4.2. KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 23

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 24

Summary .................................................................................................................................. 25

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 26

KSH eelhinnangu lisad:

KSHEH lisa 1. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava,

esmaversiooni, keskkonnamõju strateegiline eelhinnang (Hendrikson & Ko OÜ; 2022);

KSHEH lisa 2. 2022. a otsus rakenduskava KSH hindamise algatamata jätmise osas

(Siseministeerium, nr. 1-3/36; 2022);

KSHEH lisa 3. Rakenduskava versioonis 5 käsitletud piirilõikude 9-11 asetus (Politsei-

ja Piirivalveamet, 19.08.2025);

KSHEH lisa 4. Rakenduskava versioonis 5 käsitletud kinnipidamiskeskuse asupaik ja

ümbruse maakasutus (Maa- ja Ruumiamet, 2025).

4 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi EH) objekt on EL 2021-

2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versioon 5.0

(juuni - … 2025). BMVI rakenduskavaga seonduvaks korraldusasutuseks on Siseministeerium.

Vastavale rakenduskavale ehk selle toonasele versioonile on varasemalt ehk 2022. a koostatud

ka KSH eelhindamise protseduur (tuvastamaks ennekõike, kas rakenduskava meetmete

ebasoodne mõju Natura 2000 aladele on välistatud). Toona ei tuvastatud KSH menetluse

algatamise vajadust (vt ka KSHEH lisad 1 ja 2).

Ajavahemikus 2023–2025 on Euroopa Komisjon suurendanud BMVI mahtu oluliselt, mistõttu

on rakenduskavasse lisandunud/lisandumas mitmeid tegevusi (20 projekti muutunud). Seega

otsustas Siseministeerium läbi viia uue KSH eelhindamise protseduuri (tuvastamaks

ennekõike, kas rakenduskava meetmete ebasoodne mõju Natura 2000 alale on välistatud).

Käesolev KSH eelhinnang fokuseerib tegevusi, millede osas on teada muudatusi. Tegevused,

kus muutusi pole, nende osas kohalduvad varasema eelhinnangu ja selle alusel koostatud otsuse

järeldused (vt KSHEH lisad 1 ja 2).

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige Siseministeerium kasutada täiendava töövahendina

rakenduskavaga seonduvates (mh vastuvõtmine) ja sellele eeldatavalt järgnevates

menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine

toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel.

Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6),

kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib

olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018);

 „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis“ (Riin Kutsar jt 2019);

 „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon 28.09.2021. a).

5 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi EH) objekt on EL 2021-

2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versioon 5.0

(juuni-… 2025). Vastavale rakenduskavale ehk selle toonasele versioonile on varasemalt ehk

2022. a koostatud ka KSH eelhindamise protseduur (tuvastamaks ennekõike, kas rakenduskava

meetmete ebasoodne mõju Natura 2000 alale on välistatud). Toona ei tuvastatud KSH

menetluse algatamise vajadust (vt ka KSHEH lisad 1 ja 2).

Ajavahemikus 2023–2025 on Euroopa Komisjon suurendanud BMVI mahtu oluliselt, mistõttu

on rakenduskavasse lisandunud/lisandumas mitmeid tegevusi (20 projekti muutunud). Seega

otsustas Siseministeerium läbi viia uue KSH eelhindamise protseduuri (tuvastamaks

ennekõike, kas rakenduskava meetmete ebasoodne mõju Natura 2000 alale on välistatud).

Käesolev KSH eelhinnang fokuseerib tegevusi, millede osas on teada muudatusi. Tegevused,

kus muutusi pole, nende osas kohalduvad varasema eelhinnangu ja selle alusel koostatud otsuse

järeldused (vt KSHEH lisad 1 ja 2).

Käesolev BMVI rakenduskava versiooni 5.0 eelnõu on koostatud Siseministeeriumi poolt

vastavalt:

 EL määrusele nr 2021/1060 ning selle VI lisas toodud programmi vormile;

 EL määrusele nr 2021/1148, millega on sätestatud BMVI poliitikaeesmärk,

erieesmärgid ja meetmed nende erieesmärkide rakendamiseks;

 Euroopa Komisjoni esitatud juhendile.

BMVI rakenduskava kohaselt: „Eesti valvab Schengeni välispiiri. Piirivalvurid tegutsevad,

järgides Schengeni piirieeskirju ja integreeritud piirihalduse põhimõtteid, mille olulised osad

on patrull, riskianalüüs, piirikontroll, piiriülese kuritegevuse uurimine koostöös teiste riikide

sisejulgeoleku asutustega, kontaktametnikud kolmandates riikides ja muu rahvusvaheline

koostöö. Heausksete reisijate seadusliku piiriületuse lihtsustamisel ning samal ajal

ebaseadusliku rände ja julgeolekuriskide vältimisel on piirivalvurite kõrval suur osa ka Eesti

välisesindustel. Schengeni viisad antakse välja kooskõlas ELi viisaeeskirjaga, millega

tagatakse vajalikud kaitsemeetmed ja mehhanismid, et kaitsta reisijate eraelu puutumatust ja

põhiõigusi, eelkõige seoses nende isikuandmetega.“

BMVI rakenduskava poliitikaeesmärk on tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud

piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal

kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d

ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest

lepingutest, mille osalised nad on. Rakenduskavas on nimetatud kaks erieesmärki (SO1 ja

SO2). Erieesmärkide all on kokku 20 projektiga toimunud muudatused (nendest 5 on täiesti

uued).

Erieesmärk SO1 on toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat

tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada

seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest

kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge.

6 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Rakenduskavas on nimetatud järgmised esialgsed rakendusmeetmed erieesmärgi

saavutamiseks (alljärgnevalt toodud vaid varem (2022. a) hindamata ja muudatustega seotud

asjaolud).

a) piirikontrolli tugevdamine kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 3 lõike 1 punktiga a:

i) suurendades suutlikkust teha välispiiridel kontrolle ja seiret, sealhulgas tugevdades

meetmeid seadusliku piiriületuse lihtsustamiseks ja, kui see on asjakohane, meetmeid,

mis on seotud piiriülese kuritegevuse, eelkõige rändajate ebaseadusliku üle piiri

toimetamise, inimkaubanduse ja terrorismi ennetamise ja avastamisega välispiiridel;

mis on seotud pidevalt kõrge rändetaseme haldamisega välispiiridel, sealhulgas

tehnilise ja operatiivtoe kaudu, ning mehhanisme ja menetlusi haavatavate isikute ja

saatjata alaealiste tuvastamiseks ning rahvusvahelist kaitset vajavate või seda taotleda

soovivate isikute tuvastamiseks, samuti suutlikkust anda sellistele isikutele teavet ja

neid edasi suunata;

ii) rakendades Schengeni alal piirikontrolliga seotud tehnilisi ja operatiivmeetmeid,

samal ajal säilitades inimeste vaba liikumise selle piires;

iii) analüüsides sisejulgeolekuohte ja selliseid ohte, mis võivad mõjutada välispiiride

toimimist või turvalisust;

b) Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine, toetades piirihalduse eest vastutavaid riiklikke

ametiasutusi meetmete võtmisel, mis on seotud võimearendusega, ühise suutlikkuse

suurendamisega, ühishangetega ja ühiste standardite kehtestamisega ning muude meetmete

võtmisel, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve

Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist;

e) piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige SISi, ETIASe, EESi ja

Eurodaci loomine, käitamine ja hooldamine piirihalduse eesmärgil vastavalt liidu õigusele,

sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning

meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks;

Meetmete loetelu on rakenduskavas järgmine:

 EUROSURi arendamisega seotud meetmed, näiteks seadmete (monitorid,

juhtimiskonsoolid), juhtimispunkti projekteerimistööd renoveerimiseks;

 koostalitlusvõime paketi ja ELi suuremahuliste IT-süsteemidega seotud meetmed,

näiteks ETIASe, EESi ja SIS-Recasti, EURODAC arendustööd;

 meetmed, mille eesmärk on arendada Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklikke

komponente, näiteks ekspertide lähetamine Frontexisse;

 piirihalduse koolitused IBMi rakendamiseks ja Schengeni õigustiku ühetaolise

elluviimise tagamiseks, sh põhiõiguste tagamine;

 investeeringud Frontexi standarditele vastavasse piirivalvevarustusse, näiteks

patrullsõidukid, UTVd, kaamerad ning mehitamata õhusõidukid ja nende detektorid –

kogu suuremahuline varustus tehakse Frontexile kättesaadavaks;

 investeeringud piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmetesse koos tootetoega,

näiteks dokumendilugejad, biomeetriliste andmete tehnoloogia ja mikroskoobid;

 III lisa punkti 1 alapunktiga i seotud meetmed taustakontrolli suutlikkuse loomiseks

(praeguse kinnipidamiskeskuse renoveerimine ja ümberehitamine, soojakute ostmine,

taustakontrolli läbinud isikutele elamiskulude, majutuse ja teenuste pakkumine,

sealhulgas kvalifitseeritud ja spetsialiseerunud personalilt, IT-arendused taustakontrolli

võimaldamiseks ja koostalitlusvõime tagamiseks asjakohaste IT-süsteemidega jne);

7 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetavad meetmed, kui

tuvastatud puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust.

Erieesmärk SO1 alla on lisandunud järgnevad 4 projekti (mh p 2, erimeede nr 9):

1. Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 9-11 (uus projekt MTR ja

SAC eraldise arvelt) - täiendatakse olemas olevat piiri ala (KSHEH lisa 3) seadmetega.

Olemasolevale taristule lisatakse kaitsevõimekust suurendavaid seadmeid, väheneb

planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja

tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust. Piirilõiguga seonduvat vt ka

eelhinnangu ptk 3;

2. Rändepaketi rakendamine - taustakontrolli võimekuse loomine ja teenuse pakkumine,

infovahetuse tõhustamine taustakontrollis ja piirimenetluses ning tõlkevõimekuse

arendamine. Tegevuse „Taustakontrolli võimekuse loomine ja teenuse pakkumine“

raames ehitatakse ümber kinnipidamisekeskuse hoone vastavalt EL rände ja varjupaiga

paketile. Kinnipidamiskeskus avati 2018. a. Peamiselt toimuvad olemas oleva hoone

sees tööd. Alale lisanduvad moodul majad, toimuvad pinnastööd ja lahendatakse

sademeveesüsteem. Taustakontrollis olevatele isikutele tagatakse elamisväärsed

tingimused, sh toitlustus ning esmane meditsiiniline ja juriidiline nõustamine.

Piirkonda (KSHEH lisa 4) jäävad tootmismaad, ärimaad ja maatulundusmaad. Projekti

ala vahetus (ca 1 km raadiuses) ümbruskonnas olulisi Euroopa Liidu või riiklike

looduskaitselisi objekte ei asu. Tegevuse „Infovahetuse tõhustamine taustakontrollis ja

piirimenetluses“ eesmärki on välispiiri ületavate kolmandate riikide kodanike kontrolli

tugevdamine. Arendatakse taustakontrollimoodul ja täiendatakse olemasolevaid

infosüsteeme. Kõik kolmandate riikide kodanikud, kelle suhtes tuleb läbi viia

taustakontroll, tuvastatakse ja kontrollitakse asjakohaste andmebaaside alusel.

Tegevuse „Tõlkevõimekuse arendamine“ eesmärk on tõlkevõimekuse tõstmine.

Projekti raames töötatakse välja tõlkemoodul ning soetatakse tõlkeseadmed.

Taustakontrollis olevatele kolmanda riikide kodanikele tagatakse tõlketeenus.

Erieesmärk SO1 alla on ka selle põhieesmärgiga seotud erimeetmed (8 tk):

1. BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 - autonoomse ja mobiilse kaugseire võimekuse

tõstmine - eesmärk on saada parem olukorrapilt Euroopa Liidu välispiirilõikudest, kuhu

ei ole majanduslikult mõistlik ehitada statsionaarset taristut. PPA hangib 4

uuenduslikku mobiilset kaugseiresüsteemikomplekti, testib ja kohandab neid erineva

keerukusega maastikul piiri valvamiseks;

2. BMVI/2021/SA/1.5.4/008 - koostalitlusvõime määruse rakendamise toetamine -

eesmärk on tuvastada paremini isikuid ja identiteedipettusi erinevate Euroopa Liidu

infosüsteemides olevate isikuandmete koondamise ja automaatse võrdlemise abil.

Projekti raames luuakse kollaste linkide käsitsi lahendamise võimekus vastavalt

koostalitlusvõime õiguslikule raamistikule ning koolitatakse identiteedi andmeid

töötlevaid ametnikke;

3. BMVI/2021/SA/1.5.7/003- iSPoC + analüüs – eesmärk analüüsida SIRENE töövoo

süsteemi (iSPOC) ning kaardistatakse tööprotsesside automatiseerimise võimalused;

4. BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/01- Maismaapiiri patrullivõimekuse tõstmine - soetatavate

piiripatrullsõidukitega tõhustatakse välispiiridel rakendatavat Euroopa integreeritud

piirihaldust, eesmärgiga ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest

kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge;

5. BMVI/2024/SA/1.5.1/001 - Smart Borders 2024+, I osa: EES/ETIAS - Smart Borders

2024+, I osa: EES/ETIAS) projektis arendatakse ja seadistatakse riiklikud süsteemid ja

8 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

biomeetriahõive seadmed vahetama infot ELi-üleste riiki sisenemise ja riigist

lahkumise (EES) ja Euroopa reisiinfo ja -lubade (ETIAS) süsteemidega;

6. BMVI/2024/SA/1.5.1/001 - Smart Borders 2024+, II osa:SIS - eesmärk on realiseerida

Schengeni ala riikide infovahetuse parandamine siseturvalisuse tagamiseks. Paraneb

infovahetus Schengeni ala liikmesriikide vahel;

7. BMVI/2024/SA/1.4.2/002 - Piirivalvevõimekuse suurendamine välispiiril -

paigaldatakse (varem ettevalmistatud taristusse) fiiberoptiline kaabelvõrk, mille

tulemusel tagatakse turvaline ja töökindel andmesideühendus välispiiril asuvate

piiripunktide ja andmekeskuste vahel. Teise tegevusena arendatakse ja ehitatakse

droonituvastussüsteem ning soetatakse droonitõrjeseadmed, mille tulemusel tekib

droonide tuvastamise ja tõrjumise esmane võimekus, mis omakorda suurendab

välispiiri valvamise tehnilist võimekust;

8. BMVI/2024/SA/1.1.5/001 - Mitmekihilise droonituvastuse- ja -tõrjepositsiooni

piloteerimine - eesmärk on tõsta Politsei- ja Piirivalveameti võimekust tuvastada ja

tõrjuda ebaseaduslikke piiriületusi tegevaid droone. Selle jaoks ehitatakse statsionaarne

positsioon (esialgne valikuala - Jõesuu tn 175, 51103:001:0008; vt ka eelhinnangu ptk

3), kuhu integreeritakse erinevaid seire- ja tõrjevõimekusi.

Täiendavalt saab siinkohal esile tuua, et erieesmärk SO1 alla on ellu viidud või rakendamisel

(rakenduskava perioodi lõpuni, mh täiendavate Euroopa Komisjoni poolt määratud eraldiste

abil) järgnevad 6 projekti:

1. Droonide soetamine;

2. Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 4-6;

3. Seiretehnikute värbamine ja koolitamine (seos ka tehnika ülalpidamise ja

hooldamisega);

4. Seiretehnika ülalpidamine ja hooldamine välispiiril;

5. Automatiseeritud piiriületuse toimivuse tagamine piiripunktides;

6. SIRENE töövoo süsteemi (iSpoC), Schengeni infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja

Interlyysi arendamine.

Erieesmärk SO2 on toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade

väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja

julgeolekuriske. Rakendusmeetmed erieesmärgi saavutamiseks esitatud allpool (toodud vaid

muudatustega seotud).

b) liikmesriikide toetamine viisade väljastamisel, sealhulgas määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis

25 osutatud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul, mida väljastatakse

humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu;

e) ühise viisapoliitika valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige VISi loomine,

käitamine ja hooldamine vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste IT-

süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe

esitamise parandamiseks.

c) viisasid käsitleva liidu acquis’ ühetaolise kohaldamise tagamine, sealhulgas ühise

viisapoliitika edasiarendamine ja ajakohastamine.

Võimalike meetmete esialgne loetelu on rakenduskavas järgmine:

 VISi arendus (prioriteet);

9 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 Digitaalse viisa ja e-rakenduse arendamine koostöös Euroopa Komisjoniga;

 Konsulaartöötajate koolitus ja praktika; väliste teenuseosutajate auditid;

 Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetavad meetmed, kui

tuvastatud puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust.

Erieesmärk SO2 alla on lisandunud/muutunud järgnevad projektid:

1. Tegevustoetus - viisamenetluse tõhustamine (Varem skännerite projekt), mh võetakse

tööle täiendavad konsulaartöötajad, et parandada Schengeni viisade menetlemise

suutlikkust ja viisadega seotud töö tõhusamat korraldamist;

2. Riikliku viisaregistri ja VIS arendused (Suurenes MTR eraldise arvelt).

10 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2. Strateegilise planeerimisdokumendi kava rakendusulatus

ning kavandatava seos strateegiliste ja muude

arengudokumentidega

Võttes arvesse 2022. a koostatud eelhinnangut (vt KSHEH lisa 1 ja 2) ning rakenduskava

jätkuvat strateegilist taset, siis tuleb märkida, et sarnaselt varasemale protsessile, puudub ka

praeguses etapis rakenduskavaga kavandatavate tegevuste kohta põhjalik ning üksikasjalik

teave (tulenevalt mh rakenduskava dokumendi iseloomust), mistõttu ei ole ka käesolevas

eelhinnangus asjakohane pakkuda üksikasjalikku ülevaadet kavaga hõlmatava territooriumi

loodus- ja sotsiaal-majanduslikust keskkonnast. Seega on käesoleva peatüki alampeatükkides

toodud esile need strateegilised dokumendid, mis on aluseks BMVI rakenduskava

poliitikaeesmärkide ja erieesmärkide täitmiseks. Käsitletud dokumentide juures on vajadusel

kirjeldatud seoseid ka üldiste raamdokumentidega vms andmeallikatega.

2.1 Eesti 2035

Strateegia "Eesti 2035" (2021) on riigi pikaajaline arengustrateegia. Selle eesmärk on

kasvatada ja toetada inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik

elamiseks ja töötamiseks. Strateegia annab ühtse suuna erinevate valdkondade

poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning EL rahade kasutamisele.

Pikaajalised sihid on 5 valdkonnas: inimene, ühiskond, elukeskkond, majandus ja

riigivalitsemine. Valdkonna inimene sihiks on arukas, tegus ning tervist hoidev Eesti inimene.

Valdkonna ühiskond sihiks on hooliv, koostöömeelne ja avatud ühiskond. Valdkonna majandus

sihiks on tugev, uuendusmeelne ja teadmiste põhine ning vastutustundlik majandus. Valdkonna

elukeskkond sihiks on kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne

elukeskkond. Valdkonna riigivalitsemine sihiks on see, et Eesti on uuendusmeelne, teadmiste

loomist ning kasutamist väärtustav riik. Sihtideni jõudmise aluseks on demokraatlik ja

turvaline riik, kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Kõik riiklikud strateegiad ja

tegevuskavad tuginevad „Eesti 2035“ sihtidele.

Strateegias on esile toodud üheksa võrdselt tähtsat arenguvajadust. Käesolevas kontekstis

oluline arenguvajadus on julgeolek ja turvalisus. Nimetatu tagamiseks tuleb süvendatult

rakendada riigikaitse laia käsitust, hoida tihedaid suhteid liitlaste ja partnerriikidega ning

nendega koostöös tagada rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise õiguse tõhus

toimimine. Samuti on turvalisuse seisukohast oluline valdkondade vaheline koostöö.

Eesti aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele

vastamiseks on tarvis muudatusi eri valdkondades. Käesoleva töö suhtes olulised muudatused

on toodud riigivalitsemise valdkonnas – riigi rahvusvaheline positsioon ning

julgeolek/turvalisus:

 Eesti tugevuste jagamisele maailmaga, toetudes Eesti saavutustele digi-, kultuuri-,

spordi- ja teistes valdkondades;

 Suurendame arengukoostöö tõhusust rahumeelsete ühiskondade ülesehitamiseks

maailmas;

 Arendame riigikaitse laia käsitlust ning parandame ühiskonna valmisolekut kriisideks

ning hübriidohtudele vastupanu võimet;

11 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 Eesti teeb kõik endast oleneva lepingupõhiste rahvusvaheliste suhete arendamiseks,

Euroopa Liidu ja NATO tugevdamiseks ning sõbralike suhete arendamiseks

liitlasriikidega, et tagada Eesti ja liitlaste igakülgne julgeolek;

 Koostöös era- ja vabasektoriga tõhustame ebaseadusliku rände ennetamist, avastamist

ja menetlemist.

2.2 Siseturvalisuse arengukava (STAK) 2020-2030

Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030 (2021; aluseks mh Riigikaitse arengukavale 2022–

2031) on kokku lepitud siseturvalisuse valdkonna eesmärgid, põhimõtted ja olulisemad

tegevussuunad ning eri poolte rollid aastani 2030. Üldeesmärk - Eesti inimesed tunnevad, et

nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna

turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda,

vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja

asjatundlik abi. Arengukava alaeesmärgid (lähtuvad toonastest ja tänastest julgeolekupoliitika

aluspõhimõtetest) on fikseeritud järgnevates tegevussuundades (esitatud asjakohaseimad):

 Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine ̶ Eesti on ohutu elukeskkonna ja

turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid

vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd,

mida iseloomustab valdkondade ülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö.

Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule,

tervisele, keskkonnale ja varale;

 Kindel sisejulgeolek ̶ Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on hästi

teadvustatud ja maandatud mitmesuguste riigisiseste tegevuste ja rahvusvahelise

koostöö kaudu. Eesti elanikud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime

erinevate Eestit ohustavate kriisidega;

 Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika – vastavad

poliitikad on usaldusväärsed, innovaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti arengut,

ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust;

 Tark ja innovaatiline siseturvalisus ̶ siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad

ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad

asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse

uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi.

Kajastatud on vajadust paremaks andmevahetuseks Schengeni riikide vahel ning väga tähtis on

IKT süsteemide arendamine ja nende toimepidevus. Schengeni piiride senisest parem

kindlustamine on oluline ka muutunud julgeolekukeskkonna tõttu. Piirikontroll, riigipiiri

valvamine ja kaitse, piiriolukorra info haldamine ning operatiivkoostöö on käsitletu peamiselt

tegevussuundades „Kindel sisejulgeolek“ ja „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduspoliitika“. Lähtudes siseturvalisuse arengukavast on BMVI rakenduskavaga

seonduvad tegevused järgnevad:

 Jätkata idapiiri taristu ja tehnilise seiresüsteemi valmisehitamist;

 Kasutada piiri valvamiseks uusimaid innovaatilisi lahendusi, mis vastavad Schengeni

õigustiku nõuetele;

 Tagada Eesti piiri kui EL välispiiri pidev elektrooniline valve kogu piiri ulatuses;

 Pidada piirikontrolli tegemisel peale julgeoleku ja turvalisuse silmas ka

reisijasõbralikkust ning arvestada piiriliikluse mahtu ja intensiivsust;

 Suurendada valmisolekut välispiiril kontrolli tugevdamiseks ja sisepiiridel kontrolli

taastamiseks;

12 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 Arendada IT-lahendusi tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluste tõhusamaks

läbiviimiseks ning tagasisaatmisalast koostööd EL liikmesriikide ja kolmandate

riikidega;

 Suurendada võimekust tuvastada seaduslikus rändes ohtlikke ja kuritegevusega seotud

isikuid;

 Võtta rände valdkonnas senisest enam kasutusele infotehnoloogilisi ja innovaatilisi

lahendusi;

 Arendada edasi tõsikindla füüsilise isikutuvastamise, isikule identiteediloomise ja

isikusamasuse kontrollimise protsessi;

BMVI rakenduskavast nähtub, et piirihalduse ja viisapoliitikaga seotud tegevused on

kirjeldatud programmides “Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduspoliitika”, “Kindel sisejulgeolek” ja “Kiire ja asjatundlik abi” ehk siis STAK

lisades.

Näiteks STAK lisas 1 kirjeldatakse, et infosüsteemid peavad olema omavahel liidestatud,

olulise info kiireks liigutamiseks. STAK lisa 3 programmi „Kindel sisejulgeolek“ on tegevus 4

ehk piirihaldus, kus on toodud eesmärk ̶ Eesti piir kui EL välispiir on valvatud ja kaitstud.

Tagatud on piirirežiimi nõuete täitmine, tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine,

ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on

tagatud reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele.

Tegevused, mis seostuvad BMVI rakenduskavaga:

 Suurendatud on automatiseeritud piirikontrolli kasutajate osakaalu ning tagatud on

automaatsete piirikontrolliväravate jätkusuutlik haldamine;

 Kasutusele on võetud innovaatilised IT lahendused (sh usaldusväärse reisija programm)

ning tagatud nende jätkusuutlikkus;

 Piirikontrolli vahendeid on täiendatud;

 Valmis on ehitatud idapiiri maismaaosa ja Narva jõepiiri valvamiseks vajalik taristu.

Taristu on varustatud tehniliste seiresüsteemidega ning korraldatud on nende hooldus;

 Idapiiril on välja ehitatud kaasaegsed juhtimiskeskused;

 Mehitamata õhusõidukite tuvastamise süsteem ja tõrjumise vahendid on kasutusele

võetud;

 Piiri valvamise tehnikat ja varustust on täiendatud;

 Peipsi järvistul on loodud tehnilise kaldavaatlus- ja riigipiirivaatlusvõimekus;

 Arendatud on piirihalduseks ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks vajalikke

infosüsteeme, tagatud on nende koostalitlusvõime ning jätkusuutlikkus (EES, ETIAS,

PIKO, PNR, ESIS, ESIS_ADMIN, SIS Recast II etapp jms).

STAK lisa 4 programmi “Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduspoliitika” on tegevus 1 ehk rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning

elluviimine, kus on toodud eesmärk - rändepoliitika arvestab Eesti arenguvajadustega ning

Eesti kodakondsus on väärtustatud. Rände- ja kodakondsuspoliitika on suunatud rahvuse ja

riigi kestlikkusele, avaliku korra ning riigi julgeoleku tagamisele. Toetutakse kaasaegsetele ja

innovaatilistele lahendustele, mis tagavad kliendikesksed teenused ning tõhusa eel- ja

järelkontrolli. Tegevused, mis seostuvad BMVI rakenduskavaga:

 Koostöös partneritega ning tuginedes kvaliteetsetele prognoosidele ja analüüsidele, on

koostatud õigusaktide eelnõud seadusliku rändemenetluste tõhustamiseks, kvaliteedi

tõstmiseks ning kliendikeskse lähenemise tagamiseks;

13 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 Seadusliku rände menetluste tõhustamiseks, kvaliteedi- ja toimepidevuse tõstmiseks

ning kliendikeskse lähenemise tagamiseks on loodud uusi ja täiendatud olemasolevaid

IKT lahendusi;

 Eestis on rakendatud Euroopa Liidu ülese varjupaigasüsteemi reformiga kaasnevad

muudatused sh on vastu võetud uus rahvusvahelise kaitse andmise seadus ja vastavad

rakendusaktid ning juhised;

 Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ning saajate profiilide mitmekesistumisele

ja hulgale vastav vastuvõtuvõimekus, sh iseseisvat toimetulekut toetavad teenused ja

vajalikud koolitused haavatavat gruppide toetamiseks;

 Loodud ja rakendatud on uus PPA massilise sisserände rahvusvahelise kaitse

reservametnike kaasamise ja koolitamise süsteem.

STAK lisa 4 programmi “Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduspoliitika” on ka tegevus 2 ehk migratsioonijärelevalve, kus on toodud

eesmärk ̶migratsioonijärelevalve tagab tõhusa järelevalve välismaalaste Eestisse saabumise,

Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle. Tõhus tagasisaatmispoliitika panustab

avaliku korra või riigi julgeoleku tagamisse, võttes kasutusele erinevad meetmed, et

ebaseaduslikult riigis viibivad välismaalased kiiresti ja inimväärikalt oma päritoluriiki tagasi

saata. Tegevused, mis seostuvad BMVI rakenduskavaga:

 Ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks on loodud uusi ja

täiendatud olemasolevad IKT lahendusi (MIGIS) ning tagatud koostalitusvõime

siseriiklike ja rahvusvaheliste infosüsteemidega;

 Ebaseadusliku läbirände avastamiseks ja tõkestamiseks on ellu viidud tegevusi

Schengeni kompensatsioonimeetmete paremaks rakendamiseks.

2.3 Eesti välispoliitika arengukava 2030

Eesti välispoliitika arengukava 2030 (2020) hõlmab riigi välispoliitilist tegevust aastani

2030. Arengukava on välja töötatud selleks, et tagada Eesti huvide elluviimine muutuvas

keskkonnas. Vastava arengukava põhiprintsiipe järgib ka nt Riigikaitse arengukava 2022-2031.

Eesti välispoliitika arengukava üldeesmärgid on:

 Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja

sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes;

 Eesti kodanike kaitse ja heaolu kasv ning panus üleilmsesse kestlikku arengusse.

Üldeesmärk viiakse ellu läbi välispoliitika kolme samba:

 Julgeolek, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja kestlik areng;

 Välismajandus;

 Eestlaskond võõrsil (sh konsulaarteenuste osutamine).

Välispoliitika strateegilised suunad on ja nende eesmärgid (mh BMVI rakenduskavaga

seostatult):

 Suund 1. Julgeoleku kindlustamine, rahvusvaheliste suhete stabiilsus, kestlik areng;

o Eesti inimeste ja riigi julgeolek on tagatud ning heaolu kasvab;

o Välispoliitika ja välissuhtlemine on sidusam ning teadlikkus välispoliitikast on

kasvanud;

 Suund 3. Eestlaskonna kaasamine võõrsil ja tõhusad konsulaarteenused - kodanikele

hästi kättesaadavad ning inimesed on teadlikumad reisijad. Eesti side eestlaskonnaga

võõrsil on tugev;

14 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 Suund 4 (läbiv suund). Tugev välisteenistus - teenistus on asjatundlik ja motiveeritud

ning välisesinduste võrgustik ja teenused on kooskõlas välispoliitika prioriteetidega.

2.4 Eesti digiühiskond 2030

Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (2021) sisaldab visiooni ja tegevusplaani, kuidas Eesti

majandust, riiki ja ühiskonda digitehnoloogia abil järgmise kümnendi jooksul edasi arendada.

Arengukava lähtub suunistes „Eesti 2035“ dokumendis ehk pikaajalisest strateegiast.

Peamiseks suunanäitajaks on strateegias seatud eesmärk, et avalikud teenused on kvaliteetsed,

etteaimavad ja kättesaadavad igas piirkonnas, tagades inimeste põhiõigused.

Digiühiskonna 2030. aasta visioon on, et Eesti oleks täis digiväge. See kätkeb järgnevat:

 meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame;

 oleme digiväega kaitstud – meie digielu on turvaline ja lähme digiarengus julgelt edasi;

 meie majandus on digiväeline – digilahendused on kogu majanduse mootor;

 digiväel väärtustame iga inimest ja loome ühist;

 Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks.

Arengukava on jaotatud kolmeks valdkonnaks (alaeesmärgiks): digiriik, ühenduvus ning

küberturvalisus. Valdkonna digiriik põhieesmärk on saada avalike teenuste kasutamisel parim

kogemus, et meie elukorraldus olekski vägev, nagu visioonis on esile toodud. Valdkonna

„ühenduvus“ põhieesmärk on see, et kiire side jõuaks taskukohaselt kõikjale Eestis. Valdkonna

küberturvalisus põhieesmärk on hoida Eesti küberruum usaldusväärne ja turvaline.

Valdkondade suunad on järgnevad:

 Digiriik:

o Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine;

o Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus;

o Tulevikukindlad digiriigi platvormid;

o Keskselt osutatud IT-alusteenused;

o Uute lähenemisviiside pidev katsetamine;

o Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine;

o Avaliku sektori digimuutuste võimendamine;

o Sihitud väliskoostöö;

 Ühenduvus:

o Ajakohane ja ettevaatav õigusruum;

o Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine;

o 5G- ja 6G-baastaristu arendamine;

o Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus;

 Küberturvalisus:

o Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus;

o Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime;

o Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus.

15 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Rakenduskava ning Natura 2000 alade eelhindamine

3.1. Informatsioon kavandatava kava ja hindamise parameetrite kohta

Kavandatav tegevus (ptk 1) ei ole jätkuvalt seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku

alade (üle euroopaliselt kaitstavate alade võrgustik) kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt

ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele. Varasemalt ehk 2022. a on Natura

2000 alade mõjutamise eeldustega haakuvaid seoseid juba kontrollinud eelhindamise

protseduur (vt KSHEH lisad 1 ja 2). Käesolev eelhinnang järgib samu tehnilisi lähenemisi,

arvestades mh samu juhendeid:

 „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis“ (Riin Kutsar jt 2019);

 „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon 28.09.2021. a).

Võttes arvesse 2022. a koostatud eelhinnangut (vt KSHEH lisa 1 ja 2) ning rakenduskava

jätkuvat strateegilist taset, siis tuleb märkida, et sarnaselt varasemale protsessile, puudub ka

praeguses etapis rakenduskavaga kavandatavate tegevuste (avatud ptk 1) kohta põhjalik ning

üksikasjalik teave (tulenevalt mh rakenduskava dokumendi iseloomust). Natura 2000 alade

hindamise võimaliku ulatuse ja täpsusastme määrab ära strateegilise

planeerimisdokumendi/kava täpsusaste, st hindamise täpsusaste ja põhjalikkus peavad olema

proportsionaalsed strateegilise hinnatava dokumendi sisuga. Kavade puhul, mille puhul ei ole

võimalik kindlaks teha mõju üksikutele aladele, tuleb analüüsis miinimumnõudena keskenduda

võimalikule mõjule ja peamistele riskidele, alapõhist mõju tuleb seejärel analüüsida projektide

tasandil (nt „Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine“,

Lemma OÜ, 2022).

Käesoleva rakenduskava eelhinnangu raames viiakse läbi seega kava täpsusastmele vastav

eelhindamise protsess (vt ptk 3.2 – 3.4) Natura 2000 aladele, mille tulemusena saab otsustada,

kas ja millises mahus/projekti etapis on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis)hindamise faasi.

3.2. Informatsioon kavaga seostatavate Natura 2000 alade osas

Rakenduskava hindamisel 2022. a oli Natura 2000 alade osas fookus Eesti Vabariigi ja

Venemaa Föderatsiooni piiri äärsel alal. Olukord ei ole selles osas muutunud ning seos on

jätkuvalt (vt ka KSHEH lisa 1, ptk 4, joonis 4-1) järgnevate Natura 2000 aladega:

 Lahepera loodusala (RAH0000155; EE0080319);

 Lüübnitsa loodusala (RAH0000231; EE0080231);

 Misso linnuala (RAH0000116; EE0080672);

 Mustoja loodusala (RAH0000234; EE0080234);

 Pabra järve loodusala (RAH0000188; EE0080625);

 Parmu loodusala (RAH0000202; EE008061);

 Peipsiveere linnuala (RAH0000690; EE0080323);

 Peipsiveere loodusala (RAH0000692; EE0080323);

 Piusa-Võmmorski loodusala (RAH0000200; EE0080621);

 Puhatu linnuala (RAH0000115; EE0070106);

 Puhatu loodusala (RAH0000545; EE0070106);

16 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 Räpina poldri linnuala (RAH0000102; EE0080271);

 Sahmeni loodusala (RAH0000172; EE0070126);

 Struuga linnuala (RAH0000114; EE0070107);

 Struuga loodusala (RAH0000602; EE0070128).

Kuna toona ühegi rakenduskava tegevuse puhul ei tuvastatud üheseid seoseid Natura

võrgustiku aladega ega võimalikku mõju, siis ei olnud 2022. a, ega ka praegu proportsionaalne

esile tuua iga konkreetsete linnu- ja loodusalade kirjeldusi. Eelnevalt loetletud loodus ja –

linnualade info on vajadusel siiski leitav infoportaalidest - https://register.keskkonnaportaal.ee

ja/või https://natura2000.eea.europa.eu/ (2025).

3.3. Kavandatava mõju eelduste prognoos Natura 2000 alade osas

Johtuvalt ptk 3.1 ja 3.2 esitatust, antakse esmalt ülevaade 2022. a Natura eelhindamise

tulemustest. Toonaste tulemusteni jõuti lähtudes sellest, et Natura 2000 võrgustikele võivad

potentsiaalselt mõju avaldada tegevused, mida kavandatakse läbi viia looduses, Natura

võrgustiku aladel või nende mõjualas. Potentsiaalsed mõjud sellistel tegevustel võiksid olla

otsesed füüsilise keskkonna muutused (elupaikade vähendamine ja kahjustamine

tariostuobjektide rajamise tõttu Natura aladel) või ka näiteks objektide rajamisel tekkiv häiriv

mõju liikidele jms. Rakenduskavaga ette nähtud rahastatavate tegevuste ja projektide osas viidi

2022. a (vt KSHEH lisa 1, ptk 4, tabel 4-1) läbi analüüs, mis tuvastas kavandatu ja Natura 2000

võrgustiku alade omavahelise seose ning prognoosis, kas ja milliste alade puhul on tõenäoline

kava rakendamisega kaasnevate ebasoodsa mõjude teke. Ühtegi negatiivset eeldust ei

tuvastatud, järgnevatel põhjustel:

 Piirikontrolli seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga ning need

kavandatakse kasutusele võtta piiripunktides;

 Droonide soetamine tagab maismaapiiri kordonites operatiivse vaatlusvõimekuse.

Tegevusel puudub seos looduskeskkonnaga ning muutusi looduses ei kaasne;

 Piirivalve maismaavarustuseks seiretehnika soetamisel puudub seos

looduskeskkonnaga;

 Piirivalve maismaavarustuseks sõidukite soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga.

Kasutamine on eeldatav füüsiliselt väljaehitatud piiritaristul;

 Toetab kagupiiri väljaehitamist. Tegevused Luhamaa juhtimispunktis on lokaalse

iseloomuga ning nende mõjualasse Natura alasid ei jää. Juhtimispunkt asub enam kui 3

km kaugusel lähimast Natura 2000 võrgustiku alast (Pabra järve loodusala);

 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) jätkuarenduste arendamisel puudub

seos looduskeskkonnaga;

 Projekti vahendite kasutamisel tööjõu- ja koolituskulude katmiseks ei ole seost

looduskeskkonnaga;

 Seadmete korrektne toimimine ja hooldus vähendavad potentsiaalset rikete ja avariide

ohtu, mis toimib põhimõtteliselt kaudselt soodsa mõjuna nii looduskeskkonnale

üldisemalt kui ka Natura 2000 võrgustikule;

 Tegevusega kavandatakse piiripunktide jaoks seadmeid

(süsteemide/iseteenindussüsteemide/e-väravad). Seadmete paigaldamine ja kasutamine

toimub olemasolevates piiripunktides (nt Tallinn, Narva, Saatse) ja on lokaalse

iseloomuga;

 Projekti vahendite kasutamisel koolituskulude katmiseks ei ole seost

looduskeskkonnaga;

17 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 Projekti vahendite kasutamisel ametniku lähetuskulude katmiseks ei ole seost

looduskeskkonnaga;

 Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide

väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist;

 Viisamenetluse digitaliseerimist toetavate seadmete soetamisel puudub seos

looduskeskkonnaga;

 Viisamenetluse digitaliseerimist toetavad IT-lahendused, millel puudub seos

looduskeskkonnaga;

 Viisamenetluse ja auditite läbiviimisel ei ole seost looduskeskkonnaga;

 IKT arendustel puudub seos looduskeskkonnaga.

EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu

versioon 5.0 (juuni-… 2025) sisaldab jätkuvalt tegevusi, milledele eelnevalt esitatud mõju

prognoosid kohalduvad. Ajavahemikus 2023–2025 on Euroopa Komisjon suurendanud BMVI

mahtu ning rakenduskavasse on lisandunud/lisandumas ka uusi tegevusi (20 projekti

muutunud). Neist tegevustest (vt ka ptk 1) kaks on ellu viidavad Natura 2000 alade lähistel:

 Esimene - maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 9-11 (vt ka

KMHEH lisa 3). Olemasolevale taristule lisatakse kaitsevõimekust suurendavaid

seadmeid, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril. Tegevus seondub mh

Mustoja loodusalaga (3520 ha, millest maismaa pindala 3519,38 ha). Ühtegi ala kaitse-

eesmärgiks olevat elupaigatüüpi ei asu vastava piirilõigu vahetus läheduses. Lähim

kaitse-eesmärgiks olev liik nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius;

KLO9316075) ohuteguriks on loodustingimuste muutumine kasvukohtades, tallamine

(alus, ala osas rakenduv kaitsekorralduskava). Rakenduskava tegevused vähendaksid

patrullitegevust ja ei kujunda ümber ka loodustingimusi. St rakendub samuti järeldus

„ebasoodsad mõjud on välistatud“.

 Teine - statsionaarne positsioon (esialgne valikuala - Jõesuu tn 175, 51103:001:0008),

kuhu integreeritakse erinevaid seire- ja tõrjevõimekusi. Eesmärk on tõsta Politsei- ja

Piirivalveameti võimekust tuvastada ja tõrjuda ebaseaduslikke piiriületusi tegevaid

droone. Tegevus seondub mh Struuga loodusala (1759,5 ha, millest veeosa pindala on

603,39 ha). Lähim ala elupaigatüüp - jõed ja ojad (3260), kus elunevad ka kaitse-

eesmärgiks olevad liigid (soodus defineeritud elupaigatüübi soodsa seisundi ja selle

mitte mõjutamise kaudu). Elupaigatüübi ohutegurid rändetõkked ja loodusliku

veerežiimi muutmine, heitvesi, maaparandusobjektid, kaevandusvee juurdevool ja

elektrijaamade mõju, ujuvsaarte kontrollimatu suunamine jõkke, settereostus ja

elupaikade risustamine (alus, ala osas rakenduv kaitsekorralduskava). Rakenduskava

tegevus (maismaal) ei seostu ega ka võimenda eelnevalt nimetatud elupaigaga seostatud

ohutegureid. St rakendub samuti järeldus „ebasoodsad mõjud on välistatud“.

3.4. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus

Peatükkide 3.1 - 3.3 alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura 2000 alade kohast täis-

ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel mõju eeldusi loodus-

ja linnualade kaitse eesmärkidele ei ole.

Siiski toob käesoleva töö koostaja siinkohal välja veel järgnevat, toetudes juhisele Natura 2000

aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (Euroopa Komisjon, 2021). Vastavast juhisest

18 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

nähtub, et hinnangud tuleb üle vaadata, kui kava või projekti ettevalmistamise käigus

muudetakse või täiendatakse. Nt senisega võrreldes muudetakse juba tegevuste elluviimise

käigus tegevusi nii, et need ulatuvad Natura 2000 alade väärtusteni ja kaitse-eesmärkide

mõjueelduste suurenemist võib seega eeldada ehk ilmneb vajadus nende taaskordseks

kontrolliks. Vastav suunis oli antud ka 2022. a töös, järgnevas sõnastuses – „Rakenduskava

elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Kava tegevuste

rakendajal tuleb igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju mõjualasse

jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele ning vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise

menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes. Võimaliku ebasoodsa mõju

ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada planeeringutes ja projektides

Natura kaitse-eesmärkidega arvestamisega ning vajadusel leevendusmeetmete

rakendamisega.“.

19 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Käesolev ptk järgneb Natura 2000 alade ptk-le, kuivõrd mõju eelduste ilmnemisel Natura 2000

aladele, oleks järgnenud kohustuslik Natura 2000 alade asjakohase hindamise etapp, mis

omakorda oleks tulnud lahendada juba KSH menetluse protsessis.

Alljärgnevad ptk-d (koos ptk 3) näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda

KSH algatamisel või mitte algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk rakenduskava mõjude

kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust,

kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise

võimalikkust);

Alljärgnevalt (ptk 4.1) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Siiski tuleb

siinkohal rõhutada, et võttes arvesse 2022. a koostatud eelhinnangut (vt KSHEH lisa 1 ja

2) ning rakenduskava jätkuvat strateegilist taset, siis sarnaselt varasemale protsessile,

puudub ka praeguses etapis rakenduskavaga kavandatavate tegevuste kohta põhjalik

ning üksikasjalik teave (tulenevalt mh rakenduskava dokumendi iseloomust), mistõttu ei

ole ka käesolevas eelhinnangus asjakohane pakkuda üksikasjalikku analüüsi kavaga

hõlmatava territooriumi loodus- ja sotsiaal-majanduslikust keskkonnast. Seega kavade

puhul, mille puhul ei ole võimalik kindlaks teha mõju üksikutele aladele, tuleb analüüsis

miinimumnõudena keskenduda võimalikule mõjule ja peamistele riskidele (kvalitatiivselt ja

üldistavalt), alapõhist mõju tuleb seejärel analüüsida projektide tasandil (nt „Narva jõe äärde

kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine“, Lemma OÜ, 2022).

Käesoleva töö ptk 4.2 võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (läbitud andmekogumise

põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade

küsimiseks.

4.1. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoosimine

Käesolevas peatükis viiakse rakenduskava mõjude eelduste prognoosimist läbi ptk 4

sissejuhatavas osas esitatud põhimõtete alusel, mis omakorda järgivad juba 2022. a teostatud

eelhinnangu baaspõhimõtteid (vt toonase eelhindamise protsessi tulemusi ja otsust KSHEH

lisadest 1 ja 2). Rakenduskava poliitika eesmärk - tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud

piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal

20 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d

ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest

lepingutest, mille osalised nad on.

Eelhinnangus käsitletav rakenduskava (vt ptk 1) on jätkuvalt kooskõlas kõrgemate

strateegiliste planeerimis ja arengudokumentidega (vt ka ptk 2), fokuseerides ühiskonnale

(sh EL tasand) tähtsaid tegevussuundi ja luues alused nende jätkamiseks, rakendamiseks/ellu

kutsumiseks Eesti territooriumil. Rahastus on mh tagatud EL vahenditest, mida omakorda

toetab ka siseriiklik tegevus (riigi eelarve põhine). Rakenduskava ei mõjuta negatiivselt ühtegi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ja seoseid ptk 2

esitatud dokumentidega. St, et KSH menetluse algatamisvajadus, rakenduskavale,

puudub.

Rakenduskava menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse. Rakenduskava eelnõu protsessi tasandit arvestades

ei ole vastava kava otseseks vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas

arvestatakse rakenduskava järgsete tegevuste puhul riiklike normatiividega, mis tulenevad

keskkonnakaalutlustest. See tähendab mh ka seda, et näiteks kõrgemates strateegilistes

dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste

edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist (mille on loonud rakenduskava

rakendamine). Seega KSH menetluse algatamisvajadus, rakenduskavale, puudub.

Rakenduskavaga seotud menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega

Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja

ka arvestab (õiguslikult reguleeritud projekteerimis-/tegevuslubade menetlused) käesoleva

rakenduskava elluviimise protsess riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest),

toetudes sh Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule. St, et KSH menetluse

algatamisvajadus, rakenduskavale, puudub.

Projekte, mis rakenduskavas võrreldes eelmise hindamisega (vt KSHEH lisa 1) ei ole

muutunud, järgnevalt ehk tabelis 4.1, ei käsitleta, kuivõrd Eesti riigis elukeskkond ei ole

oluliselt muutunud. Tabeli 4.1 sisustamisel on silmas peetud (vt ka ptk-i sissejuhatav osas),

sarnaselt varasemale eelhindamisele, ka seda, et hetkel on tegemist strateegilise tasandi

dokumendiga, mis ei too kaasa koheseid muutusi (füüsilises) keskkonnas. Vastavalt kehtivale

seadusandlusele on vaja keskkonnas reaalseid muudatusi ja koormuse tõusu põhjustavate

tegevuste (kui need tulevikus peaksid selguma) jaoks enne muudatuste elluviimist koostada

ehitusprojekt või hankida vastav luba, millele KeHJSes sätestatud juhtudel antakse täiendavalt

(sõltumatult strateegilisest tasemest) eelhinnang ja/või viiakse läbi keskkonnamõju hindamine.

Käesoleval juhul tabel 4.1 põhjal oluliste negatiivsete mõjude ilmnemise eeldusi ei

tuvastatud ehk KSH menetluse protsessi osas vajadus, rakenduskavale, puudub.

21 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Tabel 4.1. BMVI rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (juuni - … 2025) eelneva KSH eelhinnanguga (vt KSHEH lisa 1) võrreldes muutunud või lisandunud

tegevuste (vt ka ptk 1) mõjude prognoosimine.

Erieesmärk BMVI-s muutunud või lisandunud projekt Mõjude prognooshinnang

SO1 - toetada

Euroopa piiri- ja

rannikuvalve poolt

välispiiridel

rakendatavat

tõhusat Euroopa

integreeritud

piirihaldust, mille

eest jagavad

vastutust Euroopa

Piiri- ja

Rannikuvalve

Amet ning

piirihalduse eest

vastutavad

riiklikud asutused,

et hõlbustada

seaduslikku

piiriületust,

ennetada ja

avastada

ebaseaduslikku

sisserännet ja

piiriülest

kuritegevust ning

hallata tõhusalt

rändevooge

Droonide soetamine Puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda jätkuvalt otsest mõju

keskkonnale, st varasem hinnang ei muutunud

Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine

piirilõikudele 4-6

Seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga, seadmeid kasutatakse piiril

olemasoleval piiritaristul. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale, st varasem hinnang ei muutunud

Tegevustoetus: Seiretehnikute värbamine ja

koolitamine

Projekti vahendite kasutamisel tööjõu- ja koolituskulu katmiseks ei ole seost

looduskeskkonnaga. Seiretehnika hooldamine vähendab vajadust uut tehnikat

muretseda, st kaudne positiivne mõju ressursside kasutusele. Tegevus ei avalda olulist

otsest mõju keskkonnale, st varasem hinnang ei muutunud

Tegevustoetus: Seiretehnika ülalpidamine ja

hooldamine välispiiril

Seadmete korrektne toimimine ja hooldus vähendavad potentsiaalset rikete ja

avariide ohtu, seega kaudselt on mõju looduskeskkonnale positiivne. Tegevused

füüsilises keskkonnas ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale, st varasem hinnang

ei muutunud

Tegevustoetus: Automatiseeritud piiriületuse

toimivuse tagamine piiripunktides

Kavandatavad ei too kaasa muutusi füüsilises keskkonnas ja ei avalda olulist otsest

mõju keskkonnale. Varasem hinnang ei muutunud

SIRENE töövoo süsteemi (iSpoC), Schengeni

infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja Interlyysi

arendamine

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos

looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Varasem

hinnang ei muutunud

Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine

piirilõikudele 9-11

Seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga, seadmeid kasutatakse

olemasoleval piiritaristul. Ei avalda (vt ka ptk 3) negatiivset mõju keskkonnale

Erimeede 1: BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 -

Autonoomse ja mobiilse kaugseire võimekuse

tõstmine

Seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga, seadmeid kasutatakse piiril

olemasoleval piiritaristul. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

Erimeede 2: BMVI/2021/SA/1.5.4/008 -

Koostalitlusvõime määruse rakendamise

toetamine

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos

looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

Erimeede 3: BMVI/2021/SA/1.5.7/003- iSPoC +

analüüs

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos

looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

Erimeede 4: BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/01-

Maismaapiiri patrullivõimekuse tõstmine

Seadmete soetamisel ja integreerimisel sõidukitele puudub seos looduskeskkonnaga.

Varasemalt soetatud sõidukeid kasutatakse piiril olemasoleval piiritaristul. Tegevus

ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

22 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Erieesmärk BMVI-s muutunud või lisandunud projekt Mõjude prognooshinnang

Erimeede 5: BMVI/2024/SA/1.5.1/001 - Smart

Borders 2024+, I osa: EES/ETIAS

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos

looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

Erimeede 6: BMVI/2024/SA/1.5.1/001 - Smart

Borders 2024+, II osa:SIS

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos

looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

Erimeede 7: BMVI/2024/SA/1.4.2/002 -

Piirivalvevõimekuse suurendamine välispiiril

Seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga, seadmeid kasutatakse piiril

olemasoleval piiritaristul. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

Erimeede 8: BMVI/2024/SA/1.1.5/001 -

Mitmekihilise droonituvastuse- ja -

tõrjepositsiooni piloteerimine

Seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga, seadmeid kasutatakse piiril

olemasoleval piiritaristul. Ei avalda otsest mõju keskkonnale, vt ka ptk 3

Erimeede 9: Rändepaketi rakendamine:

Taustakontrolli võimekuse loomine ja teenuse

pakkumine

Projekti ala (vt ka KSHEH lisa 4) ümbruskonnas (ca 1 km raadiuses) olulisi Euroopa

Liidu või riiklike looduskaitselisi objekte ei asu. Tegevus ei avalda olulist otsest

negatiivset mõju keskkonnale

Erimeede 9: Rändepaketi rakendamine:

Infovahetuse tõhustamine taustakontrollis ja

piirimenetluses

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos

looduskeskkonnaga. Seadmete välja arendamisega puudub otsene seos

looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

Erimeede 9: Rändepaketi rakendamine:

Tõlkevõimekuse arendamine

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos

looduskeskkonnaga. Seadmete välja arendamisega puudub otsene seos

looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

SO2 - toetada ühist

viisapoliitikat, et

tagada ühtlustatud

lähenemisviis

viisade

väljastamisele ja

hõlbustada

õiguspärast

reisimist, aidates

samal ajal

ennetada rände- ja

julgeolekuriske

Riikliku viisaregistri ja VIS arendused Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arenduste tegemisel puudub seos

looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Varasem

hinnang ei muutunud

Tegevustoetus: viisamenetluse tõhustamine Viisamenetluse tõhustamisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda

olulist otsest mõju keskkonnale

23 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

4.2. KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk-des 3 ja 4 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel

asub Alkranel OÜ seisukohale, et Siseministeeriumil ei ole vajadust KSH protsessi

algatada. Eraldi ja täiendavate suuniste ja seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS §

33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonnana Keskkonnaameti. Seisukohtade

küsimise korraldamise lõplik korraldamine (sh asutuste määratlemine) on siinkohal

Siseministeeriumi pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt

lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab Siseministeerium kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks

ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga

seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on Siseministeeriumi pädevuses.

24 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu objektiks oli Euroopa Liidu 2021-2027

perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versioon 5.0.

Vastavale rakenduskavale ehk selle toonasele versioonile on varasemalt ehk 2022. a koostatud

ka eelhindamise protseduur (tuvastamaks ennekõike, kas rakenduskava meetmete ebasoodne

mõju Natura 2000 aladele on välistatud). Toona ei tuvastatud KSH menetluse algatamise

vajadust (vt ka eelhinnangu lisad 1 ja 2).

Ajavahemikus 2023–2025 on Euroopa Komisjon suurendanud BMVI mahtu oluliselt, mistõttu

on rakenduskavasse lisandunud/lisandumas mitmeid tegevusi (vt eelhinnangu ptk 1). Seega

otsustas Siseministeerium läbi viia uue KSH eelhindamise protseduuri. Rakenduskava täitmise

aluseks olevad strateegilised dokumendid on kajastatud ptk 2. Võttes arvesse 2022. a koostatud

eelhinnangut rakenduskava jätkuvat strateegilist taset, siis tuleb märkida, et sarnaselt

varasemale protsessile, puudub ka praeguses etapis rakenduskavaga kavandatavate tegevuste

kohta põhjalik ning üksikasjalik teave (tulenevalt mh rakenduskava dokumendi iseloomust),

mistõttu ei olnud ka käesolevas eelhinnangus asjakohane pakkuda üksikasjalikku ülevaadet

kavaga hõlmatava territooriumi loodus- ja sotsiaal-majanduslikust keskkonnast.

Lähtudes eelhinnangu ptk-des 3 ja 4 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha.

Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et Siseministeeriumil ei ole vajadust

strateegilise mõju hindamise protsessi algatada. Eraldi ja täiendavate suuniste ja

seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest

teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida

asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonnana

Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise lõplik korraldamine (sealhulgas

asutuste määratlemine) on siinkohal Siseministeeriumi pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi

saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse

vastuvõtmist.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või mittealgatamise otsustab

Siseministeerium kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on Siseministeeriumi pädevuses.

25 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Summary

The subject of the Strategic Environmental Assessment (SEA) preliminary assessment was the

draft version 5.0 of the implementation plan for the European Union’s 2021–2027 Border

Management and Visa Instrument (BMVI). A preliminary assessment procedure had

previously been carried out in 2022 for the corresponding implementation plan (i.e. the version

at that time), primarily to determine whether any adverse impacts of the plan’s measures on

Natura 2000 sites could be ruled out. At that time, no need to initiate a SEA procedure was

identified (see also preliminary assessment Annexes 1 and 2).

During the period 2023–2025, the European Commission significantly increased the scope of

the BMVI, leading to the inclusion of several new activities in the implementation plan (see

preliminary assessment Chapter 1). Therefore, the Ministry of the Interior decided to undertake

a new SEA preliminary assessment procedure. The strategic documents underpinning the

implementation of the plan are outlined in Chapter 2. In view of the preliminary assessment

prepared in 2022 regarding the plan’s continued high-level (strategic) nature, it should be noted

that, similar to the earlier process, at the current stage there is still no thorough or detailed

information available on the activities planned under the implementation plan (due in part to

the nature of the implementation plan document itself). For this reason, it was not considered

appropriate in the present preliminary assessment to provide a detailed overview of the natural

and socio-economic environment of the territory covered by the plan.

Based on the information presented in Chapters 3 and 4 of the preliminary assessment, no

significant negative environmental impact is anticipated in the drafting or implementation of

the strategic document. On the basis of the above, Alkranel OÜ (the consultant) is of the

view that the Ministry of the Interior does not need to initiate a Strategic Environmental

Assessment process. Determining any separate or additional guidelines or monitoring

measures is not deemed necessary in this context.

Decisions on whether to initiate a Strategic Environmental Assessment, and the notification of

such decisions, are carried out pursuant to § 35 of the Environmental Impact Assessment and

Environmental Management System Act (abbreviated in Estonian as KeHJS). Prior to making

this decision, opinions on the draft decision must be sought from the relevant authorities

(KeHJS § 33). Alkranel OÜ identified the Environmental Board (Keskkonnaamet) as the

pertinent authority to be consulted. Ultimately, organising the consultation process (including

determining which institutions to involve) falls within the competence of the Ministry of the

Interior. The results of any feedback received can be incorporated by the decision-maker into

the wording of the final decision, before the decision is adopted.

Whether or not to initiate a Strategic Environmental Assessment is decided by the

Ministry of the Interior at its discretion. This document serves merely as a working tool

for the decision-makers in forming their final positions. Finally, the precise guidance and

arrangement of the decision-making process remain within the authority of the Ministry of the

Interior.

26 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Arengukava "Eesti digiühiskond 2030". Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

2021.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (29.09.2025).

 Eesti Välispoliitika Arengukava 2030. Välisministeerium, 2020.

 Mustoja maastikukaitseala kaitsekorralduskava. Keskkonnaamet, 2024.

 Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu

hoiuala kaitsekorralduskava 2015‒2024. Keskkonnaamet, 2015.

 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Euroopa

Komisjon, 28.09.2021. a

 Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021-2027 projektid. Siseministeerium, seisuga

02.09.2025.

 Siseturvalisuse arengukava 2022–2031. Siseministeerium, 2022.

 Strateegia "Eesti 2035" (Riigikogu poolt vastu võetud 12. mail 2021).

Lisa_1_BMVI_rakenduskava_esmaversiooni_KSH_eelhinnang_2022.pdf

Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected]

EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamine

Töö nr 22004226 Tartu 2022

Epp Zirk

Keskkonnakorralduse spetsialist

Kaile Eschbaum

Keskkonnakorralduse spetsialist

V e rs

io o n 2

5 .0

4 .2

0 2 2 /// T

ö ö n

r 2 2

0 0

4 2 2

6

EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava

Sisukord

SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 4

1 OLEMASOLEV OLUKORD JA KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

(ÜLEVAADE RAKENDUSKAVAST) .......................................................................... 5

2 RAKENDUSKAVA SEOSED TEISTE STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................................................ 8

2.1 Eesti 2035...........................................................................................................................................8 2.2 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 .............................................................................................8 2.3 „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ ................................................................................................9 2.4 „Eesti digiühiskond 2030“ ................................................................................................................ 10

3 RAKENDUSKAVA ELLUVIIMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU OLULISE

KESKKONNAMÕJU HINDAMINE ............................................................................ 11

4 NATURA EELHINDAMINE .................................................................................... 15

5 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ......................................................... 22

KOKKUVÕTE ........................................................................................................... 23

4 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava

www.hendrikson.ee

SISSEJUHATUS

Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (edaspidi eelhinnang) koostatakse

strateegilisele planeerimisdokumendile (edaspidi SPD), milleks on „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

rakenduskava 2021-2027“.

Euroopa Liidu liikmesriikidel on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ

teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (KSH direktiiv) kohaselt erinevate

kavade/programmide puhul vajalik tuvastada, kas selle elluviimisega kaasneb tõenäoliselt oluline

keskkonnamõju või mitte. KSH direktiivi artikkel 3 kehtestab plaanid ja programmid, mille puhul KSH on

kohustuslik (nt maakasutuse, transpordi, energeetika, jäätmete, põllumajanduse jms osas). Teiste

kavade/programmide puhul on vajalik läbi viia eelhindamine, et selgitada, kas sellel on või ei ole

tõenäoliselt oluline keskkonnamõju. Eelhindamise läbiviimisel tuginetakse direktiivi II lisas sätestatud

kriteeriumidele. Oluliste mõjude korral on vajalik läbi viia KSH.

Eelhindamise aluseks on konsultatsiooni läbinud rakenduskava ettepanek seisuga 03.03.2022. Euroopa

Liidu (edaspidi EL) piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) korraldusasutus on

Siseministeerium.

BMVI rakenduskava koostatakse vastavalt:

▪ EL määrusele nr 2021/1060 ning selle VI lisas toodud programmi vormile;

▪ EL määrusele nr 2021/1148, millega on sätestatud BMVI poliitikaeesmärk, erieesmärgid ja meetmed nende erieesmärkide rakendamiseks;

▪ Euroopa Komisjoni esitatud juhenditele.

Siseministeeriumi valitsemisala on arendamas idapiiri kaitsmise võimekust, mille raames tuleb rajada

taristu ning võtta kasutusele täiendavaid seireseadmed. Projekti rahastatakse enamjaolt riigieelarvest,

kuid väikeses mahus ka ELi piirihalduse ja viisapoliitika rahastust (BMVI).

Eelhinnangu eesmärk on anda kaalutletud hinnang, kas Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

rakenduskava elluviimisega võib kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju. Lisaks aitavad

eelhinnangu tulemused teha otsuse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või

mittealgatamise kohta KSH direktiivile ning samas ka lähtuvalt Eesti keskkonnamõju strateegilist

hindamist reguleerivatest õigusaktidest.

Eelhinnang on koostatud tulenevalt asjaolust, et kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse

teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. BMVI rakenduskava sisaldab tegevusi, mille

tegevuspiirkonda jäävad Natura 2000 mõjualad, siis on vaja läbi viia KSH eelhindamine, et tuvastada

ennekõike kas

1. rakenduskava meetmete (planeeritud tegevuste) ebasoodne mõju Natura 2000 alale on

välistatud;

2. Siseministeerium peab läbi viima rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise.

EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava. Eelhinnang. 5

1 OLEMASOLEV OLUKORD JA KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS (ÜLEVAADE RAKENDUSKAVAST)

Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava hõlmab kogu Eesti territooriumi, kuid keskendub

ennekõike välispiirialadel vajalikele tegevustele ja piiriületusega seotud asjaoludele. Rakenduskavas on

nimetatud, et Eesti suurimad piirihalduse ja viisamenetluse katsumused ELi välispiiri kaitsmisel on

piiritaristu rajamine Eesti-Vene maismaapiirile, sujuva, kuid turvalise piiriliikluse tagamine, ELi

suuremahuliste IT-süsteemide (nt EES, ETIAS, SIS ja VIS) ja koostalitlusvõime toimimise tagamine ning

Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) ja mereseiresüsteemi ajakohastamine.

Rakenduskavas on kirjeldatud meetmed, mida eelnevalt nimetatud katsumustega toimetulekuks

võetakse. Meetmeid ei ole võetud piiritaristu rajamise ega mereseiresüsteemi ajakohastamise osas,

kuna see ei ole käesoleva rakenduskava fookuses ning selle jaoks on kavandatud ja kavandatakse

rahastust teistest allikatest. Samuti on piiritaristu rajamiseks läbi viidud või läbi viimisel eraldi mõju

hindamised (nt kagupiiri jaoks1 ning Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide osas2). Küll aga

hõlmavad rakenduskava meetmed erinevate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arendamist, tarku

ja uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, analüütilise suutlikkuse tõstmist (tehisintellekt, ühtne

integreeritud riskianalüüsi mudel), koostöö tõhustamist ametiasutustes ja ka erinevate asutuste vahel

ning riigi võimekuse parandamist (koolitused, seadmed). Tulenevalt sellest, et kõik rakenduskavaga

kavandatavad tegevused on nö pehmet tüüpi ja ei too endaga kaasa muutusi füüsilises keskkonnas, ei

ole siinkohal asjakohane tuua keskkonnakirjeldust. Erand on Natura 2000 hindamine, mis viiakse

käesoleva töö raames läbi vastavalt nõutud metoodikale ning on toodud ptk-s 4. Seal on kajastatud

keskkonnainfo mahus, mis on vajalik Natura hindamise läbi viimiseks.

Rakenduskavas on kirjeldatud, et sellega nähakse ette meetmeid, millega toetatakse ELi välispiiri

valvamise ja piirikontrolli võime suurendamist. Samuti aitavad need täita Euroopa piiri- ja rannikuvalve

määruses 2.03 sätestatud nõudeid, parandada teabevahetust, tagada kooskõlas ELi standarditega

välispiiri kontroll ja kohaldada ELi õigustikku ühetaoliselt. Esmatähtsad on tegevused, millega toetatakse

välispiiri haldamise võime säilitamist või laiendamist ja aidatakse kaasa solidaarsusele. Ühise

viisapoliitika puhul on oluline jätkata konsulaartöötajate korrapärast koolitamist, et tagada viisaeeskirja

ja ELi viisainfosüsteemi (VIS) määruse ühetaoline kohaldamine. Paralleelselt tuleb osta seadmeid,

näiteks näotuvastussüsteeme. Samuti on oluline jätkata digitaalsete viisade ja infosüsteemide

väljatöötamist ning kasutamist. Tähtis on viia lõpule ELi ühise viisainfosüsteemiga seotud

arendusprojektid.

Rakenduskavas on nimetatud järgmised erieesmärgid ning rakendusmeetmed nende saavutamiseks:

Erieesmärk SO1: Toetus Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel

rakendatavale tõhusale Euroopa integreeritud piirihaldusele, mille eest jagavad

vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest

vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada

ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata

tõhusalt rändevooge.

Rakenduskavas on nimetatud järgmised rakendusmeetmed erieesmärgi saavutamiseks:

1 “Kagupiiri maismaasa põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang”, Lemma OÜ, 2020. 2 Eelhinnangu koostamise ajal on lõppfaasis Lemma OÜ poolt koostatav „Politsei - ja Piirivalveameti Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindam ine“. Aruande avalik arutelu toimus 26.01. 2022. 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32019R1896 (EL) 2019/1896

6 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava

www.hendrikson.ee

a) piirikontrolli tugevdamine kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 3 lõike 1 punktiga a:

- suurendades suutlikkust teha välispiiridel kontrolle ja seiret, sealhulgas tugevdades meetmeid seadusliku piiriületuse lihtsustamiseks ja, kui see on asjakohane, meetmeid,

- mis on seotud piiriülese kuritegevuse, eelkõige rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, - inimkaubanduse ja terrorismi ennetamise ja avastamisega välispiiridel; - mis on seotud pidevalt kõrge rändetaseme haldamisega välispiiridel, sealhulgas tehnilise ja

operatiivtoe - kaudu, ning mehhanisme ja menetlusi haavatavate isikute ja saatjata alaealiste tuvastamiseks

ning rahvusvahelist kaitset vajavate või seda taotleda soovivate isikute tuvastamiseks, samuti suutlikkust anda sellistele isikutele teavet ja neid edasi suunata;

- rakendades Schengeni alal piirikontrolliga seotud tehnilisi ja operatiivmeetmeid, samal ajal säilitades inimeste vaba liikumise selle piires;

- analüüsides sisejulgeolekuohte ja selliseid ohte, mis võivad mõjutada välispiiride toimimist või turvalisust;

b) Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine, toetades piirihalduse eest vastutavaid riiklikke

ametiasutusi meetmete võtmisel, mis on seotud võimearendusega, ühise suutlikkuse

suurendamisega, ühishangetega ja ühiste standardite kehtestamisega ning muude meetmete

võtmisel, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti

vahelist koostööd ja koordineerimist;

c) riigi tasandil koostöö tõhustamine piirikontrolli või piiril täidetavate ülesannete eest vastutavate

riiklike ametiasutuste vahel ning tõhustatud koostöö liidu tasandil kas liikmesriikide vahel või

ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste või

kolmandate riikide vahel;

d) välispiire käsitleva liidu acquis’ ühtse kohaldamise tagamine, sealhulgas rakendades soovitusi,

mis on antud selliste kvaliteedikontrolli mehhanismide raames nagu määruse (EL) nr 1053/2013

kohane Schengeni hindamismehhanism, määruse (EL) 2019/1896 kohased haavatavuse

hindamised ja riiklikud kvaliteedikontrolli mehhanismid;

e) piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige SISi, ETIASe, EESi ja

Eurodaci loomine, käitamine ja hooldamine piirihalduse eesmärgil vastavalt liidu õigusele,

sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning

meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks.

Rakenduskavas on nimetatud ka võimalike meetmete esialgne loetelu:

▪ EUROSURi arendamisega seotud meetmed (IKT-süsteemid, seadmed, tehnoloogia jne);

▪ koostalitlusvõime paketi ja ELi suuremahuliste IT-süsteemidega seotud meetmed;

▪ meetmed, mille eesmärk on arendada Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklikke komponente (nt ekspertide lähetamine Frontexisse);

▪ koolitused;

▪ Frontexi standarditele vastavad piirivalve- ja -kontrolliseadmed (patrullsõidukid, UTVd, mehitamata õhusõidukid, kaamerad jne);

▪ migratsioonijärelevalve seadmed (dokumendilugejad, biomeetriliste andmete tehnoloogia jne).

Erieesmärk SO2: Toetus ühisele viisapoliitikale, et tagada ühtlustatud

lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist,

aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske

Erieesmärgi saavutamiseks on rakenduskavas kirjeldatud järgmised rakendusmeetmed:

EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava. Eelhinnang. 7

a) tõhusate ja kliendisõbralike teenuste osutamine viisataotlejatele, säilitades samal ajal

viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse ning austades täielikult taotleja või viisaomaniku

inimväärikust ja puutumatust kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 7 lõikega 2;

b) liikmesriikide toetamine viisade väljastamisel, sealhulgas määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis 25

osutatud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul, mida väljastatakse

humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu;

c) viisasid käsitleva liidu acquis’ ühetaolise kohaldamise tagamine, sealhulgas ühise viisapoliitika

edasiarendamine ja ajakohastamine;

d) liikmesriikide viisataotluste menetlemise alase koostöö eri vormide arendamine;

e) ühise viisapoliitika valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige VISi loomine,

käitamine ja hooldamine vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste IT-

süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe

esitamise parandamiseks.

Võimalike meetmete esialgne loetelu on rakenduskavas järgmine:

▪ VISi arendus (prioriteet): digitaalse viisa ja e-rakenduse arendamine koostöös Euroopa Komisjoniga;

▪ biomeetriliste andmete seadmete hankimine;

▪ konsulaartöötajate koolitus ja praktika;

▪ väliste teenuseosutajate auditid.

8 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava

www.hendrikson.ee

2 RAKENDUSKAVA SEOSED TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Käesolevas peatükis on toodud need strateegilised dokumendid, mis on aluseks BMVI rakenduskava

poliitikaeesmärkide ja erieesmärkide täitmiseks. Üldiselt on selle rakenduskava mõju muude riiklike

dokumentide elluviimisele positiivne.

2.1 Eesti 2035

“Eesti 2035”4 on riigi pikaajaline arengustrateegia. Selle loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie

inimeste heaolu selliselt, et Eesti oleks kahekümne aasta pärast parim koht elamiseks ja töötamiseks.

„Eesti 2035” on strateegilise juhtimise tööriist, mis võimaldab kooskõlastada riigi pikaajalist strateegilist

planeerimist ja finantsjuhtimist, arvestades riigi rahanduse võimalusi. Tegemist on strateegiaga, mis

soodustab Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööd Eesti arengu ühtse juhtimise tagamiseks ning

tugevdab erinevate strateegiliste poliitikadokumentide vahelisi seoseid. Strateegia „Eesti 2035“ viiakse

ellu peamiselt valdkondlike arengukavade ja vastavate valdkondade programmide kaudu. Seda saavad

kasutada ka kohalikud omavalitsused ning avaliku, era- ja kodanikusektori organisatsioonid strateegilise

planeerimise aluseks. Strateegia „Eesti 2035“ seab viis pikaajalist strateegilist eesmärki, mis on

väärtuspõhised eesmärgid ja mis on aluseks riigi strateegiliste valikute tegemisel, mille elluviimisele

aitavad kaasa kõik Eesti strateegilised arengudokumendid:

▪ Eesti inimesed on targad, aktiivsed ja hoolivad oma tervisest.

▪ Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud.

▪ Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik.

▪ Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.

▪ Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.

BMVI mõlema erieesmärgi meetmed lähtuvad Eesti 2035 suundadest.

2.2 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030

Siseturvalisuse arengukava5 üldeesmärgiks on seatud, et Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas

ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe

turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele,

varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.

Arengukavas on seatud järgmised alaeesmärgid ja nende juures toodud tegevussuunad:

▪ Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondade ülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Tegevussuunad: terviklikum ja igaühe panusel põhinev ennetustöö turvalisuse tagamiseks, vähem inimkannatanutega õnnetusi, vähem vägivalda, turvalisem avalik ruum, kaitstum vara, ohutum keskkond

4 Eesti 2035 5 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030

EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava. Eelhinnang. 9

▪ Kiire ja asjatundlik abi Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused. Tegevussuunad: avaliku korra tagamise ja pääste valmisoleku planeerimine, teadete kiire vastuvõtmine, abivajaduse täpne väljaselgitamine ja abi väljasaatmine, reageerimine õnnetustele ja ohtudele, sündmuste lahendamine.

▪ Kindel sisejulgeolek -Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud ja maandatud mitmesuguste riigisiseste tegevuste ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate Eestit ohustavate kriisidega. Tegevussuunad: põhiseadusliku korra tagamine, raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine ning piirihaldus

▪ Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika - Eesti kodakondsus, rände- ja identiteedihalduspoliitika on usaldusväärsed, innovaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust. Tegevussuunad: tasakaalustatud rändepoliitika, tasakaalustatud kodakondsuspoliitika, usaldusväärne ja turvaline identiteedihalduspoliitika.

▪ Tark ja innovaatiline siseturvalisus - Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Tegevussuunad: siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi. Inimeste hoidmine ja arendamine, Innovatsiooni ja tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamine.

BMVI rakenduskava aluseks on STAK 2020 -2030. BMVI piirihaldusega seotud meetmed (erieesmärk

1) aitavad saavutada alaprogrammi „Kindel sisejulgeolek“ eesmärke ning viisapoliitika meetmed

(erieesmärk 2) alaprogrammi „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“

eesmärke.

2.3 „Eesti välispoliitika arengukava 2030“

Välispoliitika arengukava 20306 hõlmab riigi välispoliitilist tegevust aastani 2030 ning see on välja

töötatud selleks, et tagada Eesti huvide elluviimine muutuvas keskkonnas.

Arengukavas on üldeesmärgiks seatud Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti

Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes; heaolu kasv Eestis ning

eestlaskonna huvide kaitse võõrsil; Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse. Üldeesmärgile

lisaks on sõnastatud alaeesmärgid:

▪ Eesti julgeolek on tagatud ja heaolu kasvab;

▪ Eesti kodanike heaolu kasvab soodsama välismajanduskeskkonna kaudu, mille tagab kaubandustõkete vähendamine, ekspordi edendamine ja välisinvesteeringute jätkusuutlik kasv ning turismi arengu toetamine;

▪ Eesti kodanikele on konsulaarteenused tõhusalt kättesaadavad, eestlased on teadlikumad reisijad;

▪ Eestil on tugev välisteenistus

Seatud eesmärke viiakse ellu välispoliitika kolme strateegilise suuna tugevdamisel:

▪ julgeolek, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja kestlik areng;

▪ välismajandus;

▪ eestlaskond võõrsil.

6 Eesti välispoliitika arengukava 2030

10 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava

www.hendrikson.ee

Arengukava elluviimise edukus sõltub välisteenistusest ja diplomaatidest ning heast koostööst

partneritega. Välispoliitika tegevusi kavandades ja ellu viies arvestatakse läbivalt, et Eesti maine ja

mõjukus kasvaks.

BMVI rakenduskava viisapoliitika tegevused lähtuvad arengukava 1. strateegilisest suunast – julgeolek,

rahvusvaheliste suhete stabiilsus, kestlik areng.

2.4 „Eesti digiühiskond 2030“

Eesti digiühiskonna arengukava 20307 sisaldab visiooni ja tegevusplaani, kuidas Eesti majandust, riiki

ja ühiskonda digitehnoloogia abil järgmise kümnendi jooksul edasi arendada.

Digiühiskonna 2030. aasta visioon on, et Eesti oleks täis digiväge, mis tähendab, et :

▪ meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame;

▪ oleme digiväega kaitstud – meie digielu on turvaline ja lähme digiarengus julgelt edasi;

▪ meie majandus on digiväeline – digilahendused on kogu majanduse mootor;

▪ digiväel väärtustame iga inimest ja loome ühist;

▪ Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks.

Visiooni elluviimiseks on arengukavas seatud täpsemad eesmärgid ja kavandatud tegevussuunad

kolmel alal:

▪ arendada digiriiki ehk digilahenduste kasutamist avalikus sektoris

▪ arendada elektroonilist sidet ehk ühenduvust

▪ arendada riiklikku küberturvalisust

BMVI rakenduskava mõlemad erieesmärgid sisaldavad euroopaüleseid IT-lahenduste loomise ja

kasutamise meetmeid, mille elluviimisel arvestatakse digiühiskonna arengukava suundasid arendada

digiriiki ehk digilahenduste kasutamist avalikus sektoris ning arendada riiklikku küberturvalisust.

7 Eesti digiühiskond 2030

EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava. Eelhinnang. 11

3 RAKENDUSKAVA ELLUVIIMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU OLULISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Käesolevas peatüki eesmärk on tutvustada keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu

lähenemisviisi ja tulemusi. Arvestades rakenduskava tegevuste iseloomu ja olemust, käsitletakse

käesolevs peatükis teemasid, mis on asjakohased. Võttes arvesse rakenduskava ulatust, määratletud

poliitikaeesmärke ja erieesmärke ning asjaolu, et ülesandeks on oluliste keskkonnamõjude eelhinnangu

läbiviimine, on hindamise lähenemisviisi aluseks kvalitatiivne eksperthinnang. Võttes arvesse

rakenduskava strateegilist taset, tuleb märkida, et praeguses etapis puudub rakenduskavaga

kavandatavate tegevuste kohta üksikasjalik teave, mistõttu ei saa eelhinnang konkreetseid mõjusid

täpselt kirjeldada ja hinnata, vaid võimalik on anda pigem üldine hinnang. Vajadusel annab eelhinnang

sellistel juhtudel tingimused edasisteks hilisemateks etappideks.

Tabelis 3-1 (peatüki lõpus) on kontrollnimekirjana esitatud kõigi erieesmärkide ja nende raames

kavandatavate projektide mõjuhinnangud.

BMVI rakenduskava eesmärk ei ole otseselt kavandada tegevusi, mis kuuluks Nõukogu direktiivis

2011/92/EL nimetatud (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) projektide

hulka. Samuti ei kuulu BMVI rakenduskava nende dokumentide alla, millele keskkonnamõju

strateegilise hindamise läbiviimine on kohustuslik vastavalt nõukogu direktiivile 2001/42/EÜ teatavate

kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta.

Riiklikul tasandil ei ole Eesti seaduste kontekstis BMVI rakenduskava eesmärk luua raamistikku

arendustele ja tegevustele, mis on nimetatud KeHJS-e § 6 lõikes 1 (olulise keskkonnamõjuga tegevus).

Käesoleval juhul on eelhindamine läbi viidud tulenevalt KeHJS-e § 33 lg 1 p 4 toodust, kuna see on

aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi

või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-

eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

Võimaliku ebasoodsa mõju tuvastamiseks on vajalik läbi viia Natura eelhindamine (vt ptk 4), mida on

võimalik läbi viia vaid KSH eelhindamise käigus.

Käesoleval juhul on tegemist sellise strateegilise tasandi dokumendiga, mis ei too kaasa koheseid

muutusi (füüsilises) keskkonnas, samuti ei kavandata tegevusi, millega kaasneks otsene tegevus

looduskeskkonnas. Seetõttu puuduvad ka otsesed ebasoodsad mõjud, mida saaks selles etapis

konkreetselt kirjeldada ja hinnata, samuti ei ole ette näha, et edasistes etappides tegevuste sisu

täpsustudes ilmneks asjaolusid, mis toovad kaasa võimaliku ebasoodsa mõju avaldumise. Kui selline

olukord peaks siiski ilmnema, siis vastavalt kehtivale seadusandlusele on vaja keskkonnas reaalseid

muudatusi ja koormuse tõusu põhjustavate tegevuste jaoks enne muudatuste elluviimist koostada

ehitusprojekt või hankida vastav luba, millele KeHJSes sätestatud juhtudel antakse eelhinnang ja/või

viiakse läbi keskkonnamõju hindamine.

Rakenduskavas on nimetatud rahastatavate projektide all näiteks erinevaid koolitusi ja koostöö tegevusi

(sh lähetusi), piirikontrolliseadmete ja seiretehnika soetamist, tegevustoetuseid, IKT arendusi.

Nimetatud tegevuste elluviimisega ei kaasne üldjuhul tegevusi füüsilises keskkonnas ja sellega ei

kaasne olulist mõju keskkonnale.

12 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava

www.hendrikson.ee

Tabel 3-1 BMVI rakenduskavaga plaanitavate tegevuste mõju hinnang

Poliitikaeesmärk Erieesmärk Rahastamiskavas nimetatud projektid Mõjuhinnang

Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on.

SO1 toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge

EES (riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem), ETIAS (Euroopa reisiinfo ja - lubade süsteem) seadmed; BioMiddle litsentsid ja tootetugi; videospektraalvõrdleja 3. astmele; luubid, valgustusseadmed, mikroskoobid, statsionaarsed ja mobiilsed seadmed koos tarkvara ja tootetoega jne.

Seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga,

tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

Droonid Droonide soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga,

tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

Ida- ja kagupiiri seadmed (kaamerad, serverid, võrgu- ja turvaseadmed, valveseadmed, radarid, droonituvastus- ja tõrjeseadmed, tehnikute tööriistad)

Seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga,

seadmeid kasutatakse piiril olemasoleval piiritaristul.

Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

Maismaasõidukid (künoloogiabussid, piiripatrulli bussid) Maismaasõidukite soetamisel puudub seos

looduskeskkonnaga, sõidukite kasutamine toimub

olemasoleval selleks otstarbeks mõeldud taristul.

Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

Luhamaa juhtimispunkti kaasajastamine (ümberehitus, inventar, seadmed) Toetab kagupiiri väljaehitamist. Tegevused Luhamaa

juhtimispunktis on lokaalse iseloomuga ning tegevused

toimuvad olemasoleva hoone piires. Tegevus ei avalda

olulist otsest mõju keskkonnale.

KILP jätkuarendused (*ainult piirivalvega seotud arendused, nt EUROSUR liides) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste

arendamisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus

ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

Seiretehnikute tööjõukulu ja koolituskulu (kuni 2029 lõpp) Projekti vahendite kasutamisel tööjõu- ja koolituskulu

katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevus ei

avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

Seiretehnika ülalpidamis- ja hoolduskulu Seadmete korrektne toimimine ja hooldus vähendavad potentsiaalset rikete ja avariide ohtu, seega kaudselt on mõju looduskeskkonnale positiivne. Tegevused füüsilises keskkonnas ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

Automatiseeritud piiriületuse toimivuse tagamine piiripunktides Kavandatavad ei too kaasa muutusi füüsilises keskkonnas ja ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

EBCG-i panustamisega seotud uute ametnike koolitused. Projekti vahendite kasutamisel koolituskulude katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

Kontaktametniku lähetamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti juurde Projekti vahendite kasutamisel ametniku lähetuskulude katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava. Eelhinnang. 13

Veesõidukite juhtimisoskuste koolitused, I astme piirikontrolli koolitused (turvatrükised ja trükitehnikad; intervjueerimine ja profileerimine; piirikontroll merepiiril; sõidukite kontroll), II astme piirikontrolli koolitused (võltsingute tuvastamine ekspertidele; inimkaubandus; varastatud sõidukite tuvastamine; intervjueerimine ja profileerimine; trükikoja külastus; näotuvastus; advanced level document officer course), Arendusalased koolitused (III astme piirikontrolli ekspertide koolitus, EUCARIS kasutajad; eristaatusega isikute ja vara kohtlemise koolitus; kultuurid, usundid, radikaliseerumine), Riigipiiri valvamise taktika täiendkoolitused (sh andmebaaside kasutamine, meeskonnakoolitused, juhtimisalased koolitused, erisõidukite juhtimise koolitused); õigusalased koolitused, keelekoolitused, Koolitus PPA töötajate ettevalmistuseks tööks kõrgema riskiga piirkonnas (mini HEAT).

Projekti vahendite kasutamise koolituskulude katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

EES jätkuarendused Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

ETIAS jätkuarendused Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

SIS (Schengeni infosüsteem) jätkuarendused Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

Koostalitlusvõime komponentide arendus ja süsteemi kasutuselevõtt Kavandatavad arendused ja süsteemi kasutuselevõtuga seonduvad kulud ei too kaasa muutusi füüsilises keskkonnas ja ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

EES andmekeskuste rent Tegevusel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

Ülalpidamine ja ETIAS riikliku üksuse kulud Tegevusel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

EES ülalpidamine Tegevusel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

SIS ülalpidamine ja hooldus Tegevusel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

Koostalitlusvõime ülalpidamine ja hooldus Tegevusel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

SO2 toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast

Näokujutise ja sõrmejälje hõive seadmed Viisamenetluse digitaliseerimist toetavate seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

14 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava

www.hendrikson.ee

reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske.

SO2 toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske.

Euroopa Liidu ühtne e-viisa ja e-taotluskeskkonna rakendamine Viisamenetluse digitaliseerimist toetavate seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

Viisamenetlejate koolitamine ja stažeerimisprogramm, Schengeni hindamiseks riiklike ekspertide ettevalmistamine

Projekti vahendite kasutamisel koolituskulude katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

Ühisauditid ja viisamenetluspraktika Projekti vahendite kasutamisel auditite ja praktika kulude katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

Riigisisese viisaregistri arenduste II etapp Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arenduste kuludel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

VIS määruse muudatuste rakendamine IKT arenduste kuludel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale.

EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava. Eelhinnang. 15

4 NATURA EELHINDAMINE

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või

ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel

taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad (LoA)

ja linnualad (LiA) on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn

loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv).

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6

lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura

2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“8 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks

loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"9

Vastavalt loodusdirektiivi põhimõtetele tuleb iga kava või projekti puhul kaaluda võimalikku mõju Natura

2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele. Kui kaalumine viiakse läbi Natura hindamise protsessis

kõikidel juhtudel samade protseduuri etappide ja sammude alusel, siis tulenevalt kõrgema tasandi

strateegiliste dokumentide/kavade detailsusastmest on nende hindamises siiski teatavaid erisusi.

Täpsemalt, Natura hindamise peamine eesmärk on vältida ja vähendada kahjulikku mõju Natura alade

terviklikkusele. Natura hindamise võimaliku ulatuse ja täpsusastme määrab ära strateegilise

planeerimisdokumendi/kava täpsusaste, st Natura hindamise täpsusaste ja põhjalikkus peavad olema

proportsionaalsed strateegilise hinnatava dokumendi sisuga. Kavade puhul, mille puhul ei ole võimalik

kindlaks teha mõju üksikutele aladele, tuleks analüüsis miinimumnõudena keskenduda võimalikule mõjule

ja peamistele riskidele; alapõhist mõju tuleb seejärel analüüsida projekti tasandil.

Käesoleva töö raames viiakse läbi Natura hindamise esimene etapp, eelhindamine, dokumendile

„Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027“. Eelhindamise eesmärgiks on

kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine Natura aladele, mille tulemusena saab

otsustada, kas ja millises mahus on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis)hindamise etappi. Eelhindamise

tulemused on esitatud järgnevates alapeatükkides.

Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega

ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele.

8 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta . Brüssel, 28.9.2021 9 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis . Tellija: Keskkonnaamet.

16 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava

www.hendrikson.ee

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jäävate Natura alade kirjeldus

Kavandatavaks tegevuseks on dokumendis

„Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava

2021-2027“ seatud eesmärgid, rakendusmeetmed

ja nende elluviimiseks rahastatavad tegevused

(projektid). Ülevaade rakenduskavast ja

eesmärkidest on leitav aruande peatükis 1.

Kuna rahastu rakenduskavas ettenähtu ei ole

valdavalt seotud konkreetselt määratud ruumiliste

asukohtadega, siis võib tegevuse potentsiaalses

mõjualas olla erinevaid Natura 2000 võrgustiku

alasid. Rakenduskava eelnõu toob välja, et Eesti

suurimad piirihalduse ja viisamenetluse

katsumused ELi välispiiri kaitsmisel on piiritaristu

rajamine Eesti-Vene maismaapiirile; sujuva, kuid

turvalise piiriliikluse tagamine; suuremahuliste IT-

süsteemide ja koostalitlusvõime toimimise

tagamine ning EUROSURi ja mereseiresüsteemi

ajakohastamine.

Rakenduskava eesmärgid on seotud peamiselt EL

välispiiride piirihaldusega, s.t oluline osa

rahastuse meetmetest on suunatud Eesti Vabariigi

ja Venemaa Föderatsiooni piirile. Sellest tulenevalt

on võimalikus mõjualas Eesti riigipiiri taristuga

otsest puutumust omavad Natura 2000 võrgustiku

alad. Natura võrgustiku alade paiknemist Eesti-

Vene piiril illustreerib Joonis 4-1.

Tuleb aga välja tuua, et Eesti on füüsilise

piiritaristu püstitamiseks investeerinud raha

riigieelarvest ja teeb seda ka edaspidi.

Maismaavälispiiri taristu loomist on alustatud,

paigaldatud on piiripostid jne. Füüsilise piiritaristu

ehitamise projekte rahastatakse peamiselt

riigieelarvest ning ka mõju Natura aladele ja nende

kaitse-eesmärkidele on hinnatud vastavate

projektide raames10,11 .

Käesolevas töös hinnatav rakenduskava on

suures osas seotud aga maismaapiirile

tipptasemel valvetehnika (peaaegu 52% BMVI eraldisest on plaanitud kasutada selleks otstarbeks) jms

eesmärkidega, mis otseselt füüsislist looduskeskkonda ega Natura alade kaitse-eesmärke ei puuduta.

Mõju prognoosimine Natura võrgustikule on läbi viidud rakenduskavas toodud tegevuste kaupa järgmises

alapeatükis. Kuna ühegi tegevuse puhul ei tuvastatud seoseid Natura võrgustiku aladega ega võimalikku

mõju, siis ei ole siinkohal konkreetsete linnu- ega loodusalade kirjelduste toomine asjakohane.

10Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamise aruanne (avalikustamiseks). Lemma, 2021 11 Kagupiiri maismaaosa põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Lemma, 2020

Joonis 4-1 Natura 200 võrgustiku alade paiknemine

Eesti-Vene piiril. Aluskaart: Maa-amet, 2022

EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava. Eelhinnang. 17

Tõenäoliselt ebasoodsa mõju prognoosimine

Natura 2000 võrgustikule võivad potentsiaalselt mõju avaldada tegevused, mida kavandatakse läbi viia

looduses, Natura võrgustiku aladel või nende mõjualas. Potentsiaalsed mõjud sellistel tegevustel võiksid

olla otsesed füüsilise keskkonna muutused (elupaikade vähendamine ja kahjustamine tariostuobjektide

rajamise tõttu Natura aladel) või ka näiteks objektide rajamisel tekkiv häiriv mõju liikidele jms.

Rakenduskavaga ette nähtud rahastatavate tegevuste ja projektide osas viiakse järgnevas tabelis (Tabel

4-1) läbi eelhindamine, mis tuvastab kavandatu ja Natura 2000 võrgustiku alade omavahelise seose ning

prognoosib kas ja milliste alade puhul on tõenäoline kava rakendamisega kaasnevate ebasoodsa mõjude

teke.

18 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava

www.hendrikson.ee

Tabel 4-1 BMVI rakenduskavaga plaanitavate tegevuste mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele

BMVI erieesmärk

BMVI tegevused Mõju prognoosimine Natura

eelhindamise tulemus

SO1 toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge

EES (riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem), ETIAS (Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem) seadmed; BioMiddle litsentsid ja tootetugi; videospektraalvõrdleja 3. astmele; luubid, valgustusseadmed, mikroskoobid, statsionaarsed ja mobiilsed seadmed koos tarkvara ja tootetoega jne.

Piirikontrolli seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga ning need kavandatakse kasutusele võtta piiripunktides. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Droonid Droonide soetamine tagab maismaapiiri kordonites operatiivse vaatlusvõimekuse. Tegevusel puudub seos looduskeskkonnaga ning muutusi looduses ei kaasne. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Ida- ja kagupiiri seadmed (kaamerad, serverid, võrgu- ja turvaseadmed, valveseadmed, radarid, droonituvastus- ja tõrjeseadmed, tehnikute tööriistad)

Piirivalve maismaavarustuseks seiretehnika soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Maismaasõidukid (künoloogiabussid, piiripatrulli bussid) Piirivalve maismaavarustuseks sõidukite soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga. Kasutamine on eeldatav füüsiliselt väljaehitatud piiritaristul. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Luhamaa juhtimispunkti kaasajastamine (ümberehitus, inventar, seadmed)

Toetab kagupiiri väljaehitamist. Tegevused Luhamaa juhtimispunktis on lokaalse iseloomuga ning nende mõjualasse Natura alasid ei jää. Juhtimispunkt asub enam kui 3 km kaugusel lähimast Natura 2000 võrgustiku alast (Pabra järve loodusala).

Ebasoodne mõju on välistatud.

KILP jätkuarendused (*ainult piirivalvega seotud arendused, nt EUROSUR liides)

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) jätkuarenduste arendamisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Seiretehnikute tööjõukulu ja koolituskulu (kuni 2029 lõpp) Projekti vahendite kasutamisel tööjõu- ja koolituskulude katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Seiretehnika ülalpidamis- ja hoolduskulu Seadmete korrektne toimimine ja hooldus vähendavad potentsiaalset rikete ja avariide ohtu, mis toimib põhimõtteliselt kaudselt soodsa mõjuna nii looduskeskkonnale üldisemalt kui ka Natura 2000 võrgustikule. Tegevus ei ole ruumiliselt piiritletud ja Natura 2000 võrgustiku alasid ei saa mõjualas olevateks lugeda.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Automatiseeritud piiriületuse toimivuse tagamine piiripunktides

Tegevusega kavandatakse piiripunktide jaoks seadmeid (süsteemide/iseteenindussüsteemide/e-väravad). Seadmete paigaldamine ja kasutamine toimub olemasolevates piiripunktides (nt Tallinn, Narva, Saatse) ja on lokaalse iseloomuga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

EBCG-i panustamisega seotud uute ametnike koolitused. Projekti vahendite kasutamisel koolituskulude katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Kontaktametniku lähetamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti juurde

Projekti vahendite kasutamisel ametniku lähetuskulude katmiseks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava. Eelhinnang. 19

BMVI erieesmärk

BMVI tegevused Mõju prognoosimine Natura

eelhindamise tulemus

Veesõidukite juhtimisoskuste koolitused, I astme piirikontrolli koolitused (turvatrükised ja trükitehnikad; intervjueerimine ja profileerimine; piirikontroll merepiiril; sõidukite kontroll), II astme piirikontrolli koolitused (võltsingute tuvastamine ekspertidele; inimkaubandus; varastatud sõidukite tuvastamine; intervjueerimine ja profileerimine; trükikoja külastus; näotuvastus; advanced level document officer course), Arendusalased koolitused (III astme piirikontrolli ekspertide koolitus, EUCARIS kasutajad; eristaatusega isikute ja vara kohtlemise koolitus; kultuurid, usundid, radikaliseerumine), Riigipiiri valvamise taktika täiendkoolitused (sh andmebaaside kasutamine, meeskonnakoolitused, juhtimisalased koolitused, erisõidukite juhtimise koolitused); õigusalased koolitused, keelekoolitused, Koolitus PPA töötajate ettevalmistuseks tööks kõrgema riskiga piirkonnas (mini HEAT).

Projekti vahendite kasutamisel koolituskulude katmiseks ei ole otsest seost looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää. Konkreetsete koolituste korraldamisel välikeskkonnas (nt veesõidukite juhtimine, piirikontroll merepiiril jne) tuleb jälgida, et kaitstaval alal (Natura 2000 loodus- või linnualal) koolituse korraldamisel tuleb lähtuda alal kehtivast kaitsekorrast.

Ebasoodne mõju on välistatud.

EES jätkuarendused Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

ETIAS jätkuarendused Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

SIS (Schengeni infosüsteem) jätkuarendused Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Koostalitlusvõime komponentide arendus ja süsteemi kasutuselevõtt

Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

EES andmekeskuste rent Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Ülalpidamine ja ETIAS riikliku üksuse kulud Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

20 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava

www.hendrikson.ee

BMVI erieesmärk

BMVI tegevused Mõju prognoosimine Natura

eelhindamise tulemus

EES ülalpidamine Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

SIS ülalpidamine ja hooldus Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Koostalitlusvõime ülalpidamine ja hooldus Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist/ hooldamist/ajakohastamist. Tegevustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

SO2 toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske.

Näokujutise ja sõrmejälje hõive seadmed Viisamenetluse digitaliseerimist toetavate seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Euroopa Liidu ühtne e-viisa ja e-taotluskeskkonna rakendamine

Viisamenetluse digitaliseerimist toetavad IT-lahendused, millel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Viisamenetlejate koolitamine ja stažeerimisprogramm, Schengeni hindamiseks riiklike ekspertide ettevalmistamine

Rahaliste vahendite rakendamisel koolitusteks ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Ühisauditid ja viisamenetluspraktika Viisamenetluse ja auditite läbiviimisel ei ole seost looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Riigisisese viisaregistri arenduste II etapp IKT arendustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

VIS määruse muudatuste rakendamine IKT arendustel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevuse mõjualasse seega Natura 2000 võrgustiku alasid ei jää.

Ebasoodne mõju on välistatud.

EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava. Eelhinnang. 21

Natura eelhindamise tulemused

Eelhindamisel ei tuvastatud Natura 2000 võrgustiku alasid, mis oleksid rahastu rakenduskavas

plaanitud projektide mõjualas, millest tulenevalt jõuab Natura eelhindamine järeldusele, et BMVI

rakenduskava elluviimisel on välistatud ebasoodsate mõjude avaldumine Natura 2000

võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele. Tulenevalt Natura eelhindamise järeldustest ei

ole vajalik Natura hindamise järgmisse etappi liikumine ehk puudub vajadus asjakohase

hindamise läbiviimiseks.

Rakenduskava elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada.

Kava tegevuste rakendajal tuleb igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju

mõjualasse jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele ning vajadusel algatada keskkonnamõju

hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes. Võimaliku

ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada planeeringutes ja

projektides Natura kaitse-eesmärkidega arvestamisega ning vajadusel leevendusmeetmete

rakendamisega.

22 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava

www.hendrikson.ee

5 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD

Siseministeerium saatis 22.03.2022 kirjaga nr 14-13.1/84-1 KSH eelhinnangu ja KSH algatamise otsuse

eelnõu koos EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava dokumentidega

asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Seisukohta küsiti Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumilt, Välisministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt,

Keskkonnaministeeriumilt, Keskkonnaametilt, Rõuge Vallavalitsuselt, Võru Vallavalitsuselt, Setomaa

Vallavalitsuselt, Räpina Vallavalitsuselt, Peipsiääre Vallavalitsuselt, Mustvee Vallavalitsuselt, Alutaguse

Vallavalitsuselt, Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt, Narva Linnavalitsuselt.

Seisukoha esitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Välisministeerium,

Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Peipsiääre Vallavalitsus, Mustvee Vallavalitsus. Kõik

seisukoha esitanud asutused olid nõus Siseministeeriumi poolt esitatud otsuse eelnõuga, et täielik KSH

ei ole vajalik. Samuti ei esitatud täiendavaid tähelepanekuid või märkuseid.

EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava. Eelhinnang. 23

KOKKUVÕTE

„Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027“ jaoks viidi läbi keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang.

Käesolevas eelhinnangu aruandes anti ülevaade rakenduskavast ning sellega kavandatavatest

tegevustest, selgitati rakenduskava seost teiste asjakohaste strateegiliste dokumentidega ning hinnati

dokumendi rakendamisest tulenevaid keskkonnamõjusid. Keskkonnakirjeldus on antud Natura alade

kontekstis mahus, mis on asjakohane käesoleva töö raames.

Kokkuvõtteks võib öelda, et „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027“ raames

kavandatavate tegevustega ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 alade terviklikkusele ning ei ole

alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist.

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu soovituseks on, et täismahus

KSH ei ole vajalik.

Lisa_2_2022_otsus_rakenduskava_KSH_algatamata_jatmise_osas.pdf

KÄSKKIRI

06.05.2022 nr 1-3/36

Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

2021–2027 rakenduskava keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

I Otsus

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4

alusel ning kooskõlas sama seaduse § 35 lõikega 5

jätan algatamata piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 keskkonnamõju

strateegilise hindamise.

Otsus avalikustada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikes 6 sätestatud korras. Otsuse ja strateegilise planeerimisdokumendiga on võimalik tutvuda

Siseministeeriumi kodulehel.

II Vaidlustamine

Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul arvestades selle

teatavakstegemisest.

III Asjaolud ja menetluse käik

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 48 lõike 1 kohaselt on Siseministeerium piirihalduse ja viisapoliit ika

rahastu (edaspidi BMVI)1 korraldusasutus ja vastutab BMVI rakenduskava 2021–2027 koostamise ja elluviimise eest. Siseministeerium (Pikk 61, Tallinn 15065) algatas ja koostas

BMVI rakenduskava 2021–2027 ning selle kinnitavad Vabariigi Valitsus ja Euroopa Komisjon.

BMVI rakenduskava on strateegiline raamistik, mille alusel planeeritakse ja viiakse ellu BMVI tegevusi Eestis ning on seega strateegiline planeerimisdokument keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 31 punkti 3 mõistes.

BMVI rakenduskava 2021–2027 on mõeldud Euroopa Liidu poliitikaeesmärgi – tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1148, 7. juuli 2021, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse

Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93

KSHEH lisa 2. 2022. a otsus rakenduskava KSH hindamise algatamata jätmise osas (Siseministeerium, nr. 1-3/36; 2022)

2 (3)

järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on – toetamiseks. BMVI rakenduskava 2021-2027 ei sisalda KeHJS § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi.

Rakenduskavas planeeritud tegevused toimuvad üle Eesti.

Selleks, et kaaluda, kas BMVI rakenduskava 2021–2027 suhtes on kohustuslik algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavalt KeHJS § 33 lõike 1 punktile 4 ning kas keskkonnamõju strateegiline hindamine on vajalik vastavalt KeHJS § 33 lõikele 2, tellis

Siseministeerium OÜ Hendrikson & Ko-lt 11.01.2022–14.03.2022 BMVI rakenduskava 2021-2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu. Eelhinnangu eesmärk oli teha

kindlaks, kas BMVI rakenduskava 2021–2027 elluviimisega võib tõenäoliselt kaasneda oluline keskkonnamõju ja oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ning võimaldada otsustada keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle vastavalt

direktiivile 2001/42/EÜ2 ja KeHJS § 35 lõikele 5.

III Põhjendused

OÜ Hendrikson & Ko (Raekoja plats 8, Tartu 51004) koostas 14.03.2022 BMVI rakenduskava

2021–2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (töö nr 22004226 kinnitatud

25.03.2022).

BMVI rakenduskavas 2021–2027 on nimetatud rahastatavate projektide all erinevaid koolitus i ja koostöö tegevusi (sh lähetusi), piirikontrolliseadmete ja seiretehnika soetamist,

tegevustoetuseid, IKT arendusi. Seejuures on peaaegu 52% BMVI eraldisest plaanitud kasutada

maismaapiiri seiretehnika hankimiseks.

Eelhinnangu kohaselt on BMVI rakenduskava 2021–2027 strateegilise tasandi dokument, mis ei too kaasa koheseid muutusi (füüsilises) keskkonnas, samuti ei kavandata tegevusi, millega

kaasneks otsene tegevus looduskeskkonnas või millel oleks eeldatav piiriülene mõju keskkonnale. Seetõttu puuduvad ka otsesed ebasoodsad mõjud, mida saaks eelhindamise etapis konkreetselt kirjeldada ja hinnata. Samuti ei ole ette näha, et edasistes etappides tegevuste sisu

täpsustudes ilmneks asjaolusid, mis toovad kaasa võimaliku ebasoodsa mõju avaldumise. Kui selline olukord peaks siiski ilmnema, on vastavalt kehtivale seadusandlusele vaja keskkonnas

reaalseid muudatusi ja koormuse tõusu põhjustavate tegevuste jaoks enne muudatus te elluviimist koostada ehitusprojekt või hankida vastav luba, millele KeHJSes sätestatud juhtudel

antakse eelhinnang ja/või viiakse läbi keskkonnamõju hindamine.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu kohaselt ei kaasne rakenduskavas kavandatavate tegevustega ebasoodsat mõju Natura 2000 alade terviklikkusele ning tegevuste

elluviimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist, ühtlasi ei ole

kavandatavad tegevused otseselt seotud ala kaitsekorraldusega.

Eeltoodust lähtuvalt ei ole BMVI rakenduskava 2021–2027 suhtes kohustuslik algatada

keskkonnamõju strateeglist hindamist KeHJS § 33 lõike 4 alusel.

Siseministeerium on strateegilise hindamise eelhinnangut läbi viies kaalunud KeHJS § 33

lõike 2 alusel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust lähtudes BMVI rakenduskava 2021–2027 iseloomust ja sisust ning selle elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavast mõjutatavast alast. Eeltoodust arvesse võttes leiab Siseministeerium, et BMVI

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001 aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide

keskkonnamõju hindamise kohta – ELT L 197, 21.07.2001, lk 0030–0037

3 (3)

rakenduskava 2021–2027 suhtes ei ole kohustuslik algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristian Jaani

siseminister

Lisa: EL 2021–2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamine, versioon 25.04.2022 töö

nr 22004226, 23 lehel

Lisa_3_BMVI_rakenduskava_V5_piiril6ikude_9-11_asetus.pdf

KSHEH lisa 3. Rakenduskava versioonis 5 käsitletud piirilõikude 9-11 asetus (Politsei- ja

Piirivalveamet, 19.08.2025).

Lisa_4_BMVI_rakenduskava_V5_kinnipidamiskeskus_ja_naabruskonna_maakasutus.pdf

KSHEH lisa 4. Rakenduskava versioonis 5 käsitletud kinnipidamiskeskuse asupaik ja ümbruse maakasutus (Maa- ja Ruumiamet, 2025).

Toimuks praeguse kinnipidamiskeskuse (Linnaaru tee 5 maaüksusel (joonis L4.1), kinnistu lääneosas) renoveerimine ja ümberehitamine, soojakute

ostmine, taustakontrolli läbinud isikutele majutuse ja teenuste pakkumine, sealhulgas kvalifitseeritud ja spetsialiseerunud personalilt jne (vt ka

eelhinnangu põhitekstist, ptk 1).

Joonis L4.1. Kinnipidamisekskuse (asub Linnaaru tee 5 (65301:011:0354) kinnistu lääne osas) ja naabruskonna maakasutus (Maa- ja Ruumiamet, 2025).

akt_BMVI_V5_KSHEH_14_10_25_toovers.doc

14.10.2025. a.

TÖÖVÕTJA:
Alkranel OÜ
Riia 4, 51004 Tartu, Tartumaa
TELLIJA:
Siseministeerium,
Pikk 61, 15065 Tallinn, Harjumaa

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 14-10-25-14-13.5/102-1

Käesolev akt on kooskõlastatud töövõtja esindaja Elar Põldvere ning tellija esindaja / kontaktisiku _______________ poolt selles, et tellimus (protokoll 08.08.25. a, 14-13.5/102-1) „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava versiooni 5.0 keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise“ on teostatud vastavalt kokkulepitule ja tööprotsessis ilmnenule.

Valminud dokumentatsioon on edastatud 14.10.25. a e-kirjaga (adressaat [email protected]).

Eelneva alusel kuulub töö aluseks olnud pakkumuse järgne summa (1875,00 eur, koos käibemaksuga 2325,00 eur) täies ulatuses tasustamisele, vastavalt akti allkirjastamise järgselt väljastatavas arves sätestatavatele tingimustele.

Töövõtja esindaja: Elar Põldvere

Kuupäev (ei lisata siia digitaalsel allkirjastamisel):

Allkiri (ei lisata siia digitaalsel allkirjastamisel):
Tellija esindaja / kontaktisik: _____________

Kuupäev (ei lisata siia digitaalsel allkirjastamisel):

Allkiri (ei lisata siia digitaalsel allkirjastamisel):