Pakkumuskutse

Lisa 1 Tehniline kirjeldus Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi sotsiaalmeedia kanalite sisuloome ja olemasolevate kampaaniamaterjalide täiendamise tellimine kampaania „Seksuaalsest ahistamisest vaba ööelu” meediakampaania raames Minikonkurss riigihanke 258287 raames. 1. Taust Sotsiaalkindlustusamet (SKA) viib perioodil 17.11-07.12.2025 läbi ennetuskampaaniat, mis käsitleb seksuaalset ahistamist ööelus. Kampaania üldine eesmärk on:

 tõsta avalikkuse teadlikkust seksuaalsest ahistamisest ja abi võimalustest (ohvriabi, seksuaalvägivalla kriisiabi),

 suurendada pealtnägijate valmisolekut märgata ja sekkuda,  vähendada seksuaalset ahistamist läbi teadlikkuse ja sekkumise võimendamise.

Fookuses on seksuaalse ahistamise märkaja, eelkõige 18–45-aastased ööelu-asutuste külastajad Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Eesmärk on suurendada nende teadlikkust oma rollist abivajaja märkamisel, ohvriabi teenustest ja üldisest vägivalla ennetamisest.

Kampaania varasemates etappides on rõhk olnud: 2024. aastal Tallinnas, 2025. aasta alguses Tartus, 2025. aasta suvel Pärnus. 2025. aasta sügisel jätkatakse kampaaniaga kõigis kolmes linnas, valik tugineb kampaaniasse kaasatud ööelu asutustele. SKA viib eelpoolmainitud perioodil koostöös meediapartneriga läbi meediakampaaniat, kus kuvatakse meediapindu kohtades, kus sihtrühm neid kõige tõenäolisemalt märkab.

2. Teenuse tehniline kirjeldus Kampaania üldine eesmärk on seksuaalse ahistamise vähendamine avalikkuse teadlikkuse tõstmise ja sekkumiste võimendamise kaudu. Seksuaalset ahistamist kogenud inimestele toe pakkumiseks on oluline pealtnägijal märgata seksuaalse ahistamise erinevaid vorme, tõsta teadlikkust ohvriabi teenusest ja julgustamaks nii ohvreid, kui ka pealtnägijaid pöörduma murega ohvriabi poole. Pakkuja ülesanne on luua sisuloome Facebook ja Instagram platvormidele kampaania perioodiks. Sotsiaalmeedia kontod, kus sisuloomet vajatakse, on:

 Facebook: @ohvriabi  Instagram: @ohvriabi

Pakkuja peab kampaania perioodil kaasama vähemalt kaks sobivat sotsiaalmeedia mõjuisikut (influencerit), kes toetavad kampaania sõnumite levitamist. Mõjuisiku valikul peab arvestama sihtrühmaga (18–45-aastased ööelu külastajad Tallinnas, Tartus ja Pärnus) ning kampaania fookusega (seksuaalse ahistamise märkamine, sekkumise tähtsus, ohvriabi toe tutvustamine).

Hankija jagab pakkujaga olemasolevaid kampaania materjale, sealhulgas:

 varasema kampaania jooksul loodud visuaale koos sõnumitega; varasemate postituste näidised sotsiaalmeedias:

https://drive.google.com/drive/folders/1djSgUw9W1yTZolq3bchVAl89Ncz_bXNl?usp= drive_link

 kampaanialeht https://www.palunabi.ee/et/seksuaalne-ahistamine-ooelus (eesti ja vene keeles, lisandub inglise keelne)

 kampaania terviktutvustust, mis sisaldab kampaania eesmärke, sihtrühma jne.

Need materjalid annavad pakkujale vajaliku taustainfo. Käesoleva hankega loodav sisu ei ole olemasolevate materjalide kopeerimine, vaid uute postituste loomine, mis täiendavad ja toetavad paralleelselt toimuvat meediakampaaniat arvestades käesoleva kampaania fookust sotsiaalmeedias.

2.1 Sotsiaalmeedia platvormidele sisu loomine ja kohandamine

 Varasema kampaania materjalide põhjal visuaalide ja tekstide (copy) loomine ja kohandamine*.

 Postitusmaterjalide vormistamine vastavalt platvormide (FB/IG) tehnilistele nõuetele.  Kampaania perioodiks vähemalt 10 postituse loomine.  Pakkuja ootused postitustele:

o Fookus on pealtnägija mõjutamisel ja teadlikkuse tõstmisel sekkumiseks, et aidata inimest, keda on seksuaalselt ahistatud (ohver).

o Postitused võivad sisaldada häid ja tabavaid sihtgruppi kõnetavaid nõuandeid, kuidas tavainimene saab ööelus märgatud ahistamise olukorda tuvastada, olukorda sekkuda ja ohvrit toetada.

o Postituste kaudu võib rääkida lugusid, mis oleksid haaravad ja mõjusad ning aitaksid sihtrühmal olukorda paremini mõista ja sekkuda.

o Postituste sisu peab olema praktiline, heatahtlik, julgustav ja tegevusele kutsuv ning suunatud teadlikkuse tõstmisele ja sekkumisvõime suurendamisele

o Postitustele tuleb lisada viide rahastajale (2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“) ja logo. Visuaal ja logo kasutus tuleb kooskõlastada ja tellija poolt kinnitada enne postituse avaldamist.

o Kohustuslikud elemendid visuaalidel: ohvriabi logo:

https://drive.google.com/drive/folders/1Jfkm3iAblUnN- 8OBHW1bMPgKwiScdy6B?usp=drive_link;

Sotsiaalkindlustusameti logo:

https://pilv.riigikantselei.ee/index.php/s/4zZtXRmyLFMeEm6?dir=/Ametid/Sots iaalkindlustusamet;

ESF logod:

https://pilv.rtk.ee/s/5JcFsjMFJqedZq2

Tekst: Märka. Sekku. Aita. palunabi.ee/ooelu

*Tingimused varasema materjali kohandamiseks:

Sõnumi fookus – materjali sisu võib osaliselt kohandada, et see vastaks kampaania rõhuasetusele (pealtnägija teadlikkus, sekkumisvõime, praktilised nõuanded).

Visuaalne kujundus – värvid, logode kasutus, teksti paigutus jms peavad olema kooskõlas kampaania varasema visuaalse identiteediga.

2.2 Sotsiaalmeedia postitusplaan

 Pakkuja koostab postituste plaani, mis sisaldab kavandatud postitusi ja postituste avaldamise ajakava.

 Postituste plaan koos postitusmaterjalidega (visuaalid ja tekstid) tuleb esitada hankijale kinnitamiseks enne kampaania algust, hiljemalt 10.11.2025.

 Postitused avaldab Hankija vastavalt koostatud postitusplaanile.

2.3 Mõjuisikute kaasamine

 vähemalt kahe sobiva sotsiaalmeedia mõjuisiku (influenceri) kaasamine, kes toetavad kampaania sõnumite levitamist

 mõjuisikute valikul peab arvestama sihtrühmaga (18–45-aastased ööelu külastajad Tallinnas, Tartus ja Pärnus) ning kampaania fookusega (seksuaalse ahistamise märkamine, sekkumise tähtsus, ohvriabi toe tutvustamine).

 mõjuisikute loodud sisu peab toetama kampaania üldiseid sõnumeid ning olema kooskõlas Hankija jagatud kampaania terviktutvustuse ja olemasolevate materjalidega.

 mõjuisikute lõplik valik ja nende loodava sisu kasutuselevõtt peab olema eelnevalt Hankijaga kooskõlastatud ja Hankija poolt heaks kiidetud. Hankijal on õigus keelduda mittesobiva mõjuisiku kaasamisest.

 Pakkuja esitab pärast mõjuisikute kampaaniategevuste lõppu Hankijale kokkuvõtte, mis sisaldab ülevaadet tehtud tegevustest, statistikat ja tulemusi (nt reach, engagement jne) ning lühikest analüüsi tegevuste mõjust kampaania eesmärkide täitmiseks.

2.4 Meediakampaania materjalide muutmine

 Hankija soovib meediakampaanias kasutatavate olemasolevate materjalide täiendamist, mis tähendab reklaammaterjalidele rahastaja logo lisamist. Rahastaja logo: https://pilv.rtk.ee/s/5JcFsjMFJqedZq2

 Logo tuleb lisada järgmistele reklaammaterjalidele:

 55 sekundiline klipp (16:9, 9:16, logo lisamine lõpukaadrisse)

 24 sekundiline klipp (16:9, 9:16, logo lisamine lõpukaadrisse)

 digipostritele läbivalt (450x300px, 1080x1920px, 1408x384px ja 1920x1080px)

 staatiline välireklaam 1185x1170 mm

 20 sekundilised klipid (9:16, 16:9, 4:5, logo lisamine lõpukaadrisse, sh vene keelsete subtiitritega klippidele)

Meediakampaanias kasutatavad materjalid on leitavad sellelt lingilt: https://drive.google.com/drive/folders/1djSgUw9W1yTZolq3bchVAl89Ncz_bXNl?usp=drive_li nk

2.5 Eelarve ja tingimused

 Hankija maksimaalne kogueelarve on 7999 eurot (km-ta).

 Pakkumuse koostamisel peab pakkuja arvestama, et kogueelarvest kaetakse nii Hankija poolt soovitud postituste (visuaalid ja tekstid) loomine, postitusplaani koostamine kui ka mõjuisikute kaasamine, nende tegevuse koordineerimine ja tasud.

2.6 Pakkuja esitab pakkumise koosseisus:

 Pakkumuse maksumus (teenuse maksumus kokku).

 Loovlahenduse kontseptsioon, mis sisaldab: o Loovidee kirjeldust, millest lähtutakse sotsiaalmeedia postituste loomisel; o Kaks näidispostitust (nii visuaal kui ka postituse tekst), mis annavad Hankijale

nägemuse, millist sisu Pakkuja loob; o Iga näidispostituse juurde tuleb lisada selgitus, kuidas antud postitus aitab täita

Hankija poolt seatud fookust ja eesmärke (pealtnägija teadlikkuse tõstmine, sekkumisvõime suurendamine, praktilised nõuanded, teadlikkuse ja tegevusele kutsumise fookus).

 Mõjuisikutega koostöö kirjeldus, mis sisaldab: o Kaasamiseks planeeritud mõjuisikute välja pakkumine, nende profiilid ja

põhjendused, miks nad on sobivad kampaania fookuse ja sihtrühma jaoks; o Kirjeldust, millist tüüpi ja millises mahus tegevusi mõjuisikud kampaania raames

teeksid (nt postitused, videosisu või lood oma sotsiaalmeedia kanalites.

 Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab ärisaladust. 2.7 Tööde üleandmine ja tööfailid

Pakkuja on kohustatud pärast tööde lõpetamist loovitama Hankijale kõik tellimuse käigus loodud või muudetud originaalfailid (muudetavad tööfailid).

Lisa 2

HANKELEPING nr ... ____________, registrikood ________, asukoht ______________ (edaspidi tellija), mida

esindab ____________ alusel _____________

ja

__________________, registrikood _________, asukoht ___________________ (edaspidi

töövõtja), mida esindab juhatuse liige/ volituse alusel ____________________

edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid hankelepingu alljärgnevas:

1. Üldsätted 1.1 Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 30 lõike 1 alusel, lähtudes töövõtjaga …

(kuupäev) sõlmitud raamlepingust nr … 1.2 Tööde detailsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1 ... 1.3 Leping jõustub alates hetkest, kui pooled on lepingu allkirjastanud ning kehtib kuni

lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

1.4 Hange on rahastatud projekti „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimused „Laste ja perede toetamine“ tegevus 2.2. kaudu.

2. Lepingu maksumus ja maksetingimused 2.1 Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale …

(summa sõnadega) eurot ja töö mahule (edaspidi lepingu maksumus). Hinnale lisandub käibemaks/ei lisandu käibemaksu. Lepingu maksumus sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid.

3. Kontaktisikud 3.1 Pooltevahelise koostöö korraldamise eest vastutavad poolte kontaktisikud:

3.1.1 tellija kontaktisik on ………………..……………. (amet, nimi, tel, e-post). 3.1.2 töövõtja kontaktisik on ………………..…………….. (amet, nimi, tel, e-post).

4 Lõppsätted 4.1 Kõik lepingu muudatused sõlmitakse lepingu lisadena, mis jõustuvad pärast nende

allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal. 4.2 Lepingule kehtivad kõik poolte vahel ……… (kuupäev) sõlmitud raamlepingus nr …

sätestatud tingimused. 4.3 Käesoleva lepingu täitmisel tekkivad vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled

läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus.

4.4 Leping tühistab kõik varasemad poolte vahelised suulised ja kirjalikud kokkulepped, mis puudutavad käesoleva lepinguga ettenähtud tööde teostamist.

5 Lisad 5.1 Käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks on:

5.1.1 Lisa 1 Tehniline kirjeldus; 5.1.2 Väikehanke pakkumuskutse.

Seksuaalne ahistamine ööelus

Annika Silde, Sotsiaalkindlustusamet, ohvriabi Natalie Mets, Tallinna öölinnapea

Seksuaalsest ahistamisest vaba ööelu

Seksuaalsest ahistamisest vaba ööelu

• Väljas käimine, ka ööelu, on igapäevaelu normaalne osa.

• Paljud inimesed kohtuvad oma kaaslastega baarides või klubides ja seetõttu on normaalne, et inimesed soovivad üksteisega tutvudes uurida intiimsuse võimalusi.

• ...siiski võib sellel olla ka tumedam pool - see on ka võimalus, kus loomulik soov uurida ja lõbutseda võib minna liiga kaugele ning tekitada teistes inimestes ebamugavust ja hirmu.

• Nii ei peaks see olema – KEEGI EI TOHIKS TUNDA TEIE ASUTUSES HIRMU – ei oma töötaja, esinejad, kui ka kliendid.

• Ettevõtted, organisatsioonid ja teenusepakkujad ei saa teha kõike, kuid me kõik saame teha rohkem.

Enne veel: mis on nõusolek?

Seksuaalne nõusolek

Seksuaalne nõusolek (kasutatakse ka “vaba nõusolek”, ingl sexual consent) on kokkulepe seksuaalseks tegevuseks partneriga, mida väljendatakse ja mõistetakse vastastikku.

Nõusolekust on kohane rääkida ka seksuaalse ahistamise kontekstis

Vaba nõusoleku vältimatu osa on see, et kõik tegevusega seotud osapooled peavad tundma, et nad saavad öelda “Jah” või “Ei” või lõpetada tegevuse igal hetkel.

Keegi ei saa oma nõusolekut anda, kui: • ta magab või on teadvuseta, • teda on ähvardatud või sunnitud, • tal ei ole vabadust nõustuda, • ta on alkoholi- või narkojoobes.

Mis on seksuaalne ahistamine?

Vaatamine soovitud, vastastikune, tekitab hea tunde

Jõllitamine soovimatu, ühepoolne, tekitab vastikust

Komplimendid soovitud, vastastikune, tekitab hea tunde

Seksuaalse alatooniga kommentaarid soovimatu, ühepoolne, tekitab vastikust

Vestlused veebis soovitud, vastastikune, tekitab hea tunde

Seksuaalse alatooniga piltide jagamised

soovimatu, ühepoolne, tekitab vastikust

Flirtimine soovitud, vastastikune, tekitab hea tunde

Seksuaalne ahistamine soovimatu, ühepoolne, tekitab vastikust

Kokkuvõtteks: seksuaalse ahistamise käitumisviisid • seksuaalsed kommentaarid või naljad;

• seksuaalsust rõhutavate piltide, plakatite või fotode kuvamine

• jõllitamine, põrnitsemine või pilguga jälitamine;

• soovimatud lähenemiskatsed;

• seksuaalsete teenete eest lubaduste andmine;

• seksuaalsed žestid;

• pealetükkivad küsimused inimese era- või seksuaalelu kohta ja Sinu enda seksuaalelu arutamine;

• seksuaalse alatooniga kuulujuttude levitamine;

• selgelt seksuaalse sisuga e-kirjade, tekstsõnumite, kirjade, sotsiaalmeedia sõnumite vmt saatmine

• soovimatu puudutamine, kallistamine, masseerimine või suudlemine

• seksuaalne rünnak, jälitamine, vääritu enesepaljastamine ja solvav suhtlus.

Mis on seksuaalne ahistamine?

• Seksuaalne ahistamine on mis tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, eelkõige luues häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna.

• Mõiste seksuaalne ahistamine hõlmab mitmesuguseid käitumisviise ja võib aset leida erinevates kohtades, kus Sa igapäevaselt viibid: tööl, ühistranspordis, tänaval, mujal avalikus ruumis aga ka kodus.

• Ahistav käitumine ei pea tingimata olema vaenulik või füüsiline, et seda liigitada seksuaalseks ahistamiseks.

Seksuaalset ahistamist võib kogeda igaüks, igal pool

• See võib juhtuda kõikjal: tänaval, ööelu asutuses, mõnel avalikul või privaatsel sündmusel, sotsiaalmeedias või ühistranspordis.

• Ohver ja ka ahistaja võib olla nii naine kui ka mees.

• Ohver ei pea olema vastassoost.

• Ahistaja võib olla klient, ohvri kaastöötaja või tööandja, aga ka näiteks turvatöötaja.

• Ohver ei pea olema inimene, keda ahistatakse, vaid see võib olla igaüks, keda solvav käitumine mõjutab. Näiteks võite olla selle tunnistajaks ja tunda end ahistatuna.

• Seksuaalne ahistamine võib esineda koos teiste kuritegudega nagu joogiga uimastamine, vargus, röövimine või seksuaalne rünnak.

Vägistamine ja muu seksuaalne rünne

Karistusseadustiku järgi on vägistamisega tegemist juhul, kui inimesega astutakse suguühtesse tema tahte vastaselt ja vägivalda kasutades. Inimesega tema tahte vastaselt suguühtesse astumine on vägistamine ka siis, kui vägivalda küll ei tarvitata, ent suguühtesse astumiseks kasutatakse ära inimese sellist seisundit, milles ta ei ole võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama (nt sügav joove).

Vägistamise kõrval on samadel tingimustel (s.o tahtevastasus ja vägivald või abitu seisundi ärakasutamine) karistatav ka muu sugulise iseloomuga teod ehk siis sellised teod, mis ei hõlma teise inimese kehaõõnsusse tungimist (penetratsiooni) peenisega või muu objektiga nii, et vähemalt ühelt poolt on tegevusse kaasatud suguorgan.

• suguühe (oraalne, anaalne, tupp) ja muu penetratsioon;

• käperdamine või teise vastu hõõrumine seksuaalse naudingu saamiseks;

• suguelundite või intiimsete piirkondade puudutamine seksuaalsel viisil;

• näo- või kehaosa ilma nõusolekuta suudlemine.

§ 141 - Vägistamine

§ 141/1 - Tahtevastane sugulise iseloomuga tegu

§ 143 - Suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimine

§ 143/2 - Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades

§ 144 - Suguühe järeltulijaga

§ 145 - Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega

§ 145/1 - Alaealiselt seksi ostmine.

Karistusseadustik. RT I, 06.01.2023

Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod (Karistusseadustik)

Kõik nimetatud teod on kuriteod ning ohvri jaoks laastava mõjuga.

Seksuaalsest ahistamisest eristab kõiki eelnimetatud seksuaalseid ründeid see, et need kahjustavad inimese seksuaalse enesemääramisõigust intensiivsemalt.

Seksuaalse ahistamise tüübid

• Sooline ahistamine: üldistatud seksistlikud avaldused ja käitumine, mis edastavad solvavaid või alandavaid hoiakuid naiste või meeste suhtes. Näited: solvavad märkused, rõvedad naljad või huumor seksi kohta jne.

• Võrgutamine: soovimatud, ebasobivad või solvavad lähenemiskatsed. Näiteks korduvad ja soovimatud seksuaalse alatooniga kutsed; pealetükkivad kutsed kohtingule/õhtusöögile/baari; pealetükkivad kirjad, telefonikõned jne.

• Seksuaalne altkäemaks: seksuaalsele tegevusele või muule sooga seotud käitumisele õhutamine tasu lubadusega; pakkumine võib olla kas otsene või kaudne.

• Seksuaalne sund: seksuaalsele tegevusele või muu sooga seotud käitumisele sundimine karistusega ähvardamise teel; näited hõlmavad negatiivseid tulemuslikkuse hinnanguid, edutamisest keeldumist, töösuhte lõpetamisega ähvardamist.

• Seksuaalne pealesurumine: jõhker seksuaalne pealesurumine (nt jõuline puudutamine, katsumine, haaramine) või seksuaalne rünnak/vägistamine/peks.

Seksuaalse ahistamise mõju

• Seksuaalset ahistamist, seksuaalkuritegusid ja vihakuritegusid üldisemalt ei kogeta samamoodi nagu muid süütegusid.

• See on osaliselt tingitud sellest, et need on suunatud identiteedile, st sellele, kes inimene on või kelleks teda peetakse.

• Rünnatakse inimese seksuaalset vabadust ehk õigust ise otsustada, kas, kellega, mis viisil ja millal. Laiemalt kahjustatakse inimese vabadust, kehalist puutumatust ja inimväärikust.

• See on väga isiklik teema.

• Ohvrid süüdistavad sageli iseennast, vaikivad juhtunust, kas siis enesesüüdistuse või hirmu tõttu, et neid süüdistatakse, et neid ei usuta või et neid hakatakse veelgi rohkem ohvri staatusesse suruma.

Seksuaalse ahistamise tagajärjed • Seksuaalse ahistamise ohvrid kogevad sageli emotsionaalseid ja

füüsilisi tagajärgi veel aastaid.

• Seksuaalne ahistamine mõjutab meid kõiki: nii märkajaid, kogenuid kui ka nende lähedasi.

• Võib olla põlvkondadeülene mõju

Seksuaalse ahistamise tagajärjed võivad olla:

• psühholoogilise mõjuga, näiteks

• äge stress (mida kannatab 90% intsidendi või kallaletungi ohvritest), depressioon, post-traumaatiline stressihäire;

• sügav trauma, hirm, ärevus.

• füüsilise mõjuga, näiteks

• peavalud;

• kõrge vererõhk;

• lihasvalud

NB! Suur mõju ohvrite vaimsele tervisele ning see võib viia enesetapumõteteni või enesevigastamiseni. See võib avaldada negatiivset mõju ka intiimsuhetele.

Seksuaalse ahistamise tagajärjed

Seadused ja seksuaalne ahistamine Eestis on kaks peamist seadust, mis on seotud seksuaalse ahistamisega.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus, mille järgi seksuaalne ahistamine leiab aset, kui esineb mis tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, eelkõige luues häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna. Selline tegevus on Eestis väärteona karistatav.

Karistusseadustik, mille järgi seksuaalne ahistamine on teise inimese tahte vastane ja tema inimväärikust alandava eesmärgi või tagajärjega tema suhtes toime pandud kehalise seksuaalse iseloomuga tahtlik tegevus.

Karistusseadustiku järgi on seksuaalne ahistamine Eestis karistatav.

Põhivabaduste rikkumised Ahistav jälitamine (KarS § 157_3) Teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud süüteokoosseis, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Seksuaalse ahistamise ennetamine asutuses

1. Vastutaja

2. Kommunikatsioon

3. Töötajate toetamine

4. Külastajate toetamine

5. Koolitamine: ahistamisele reageerimine

6. Koolitamine: ahistamine

7. Turvalisuse tagamine

Seksuaalsest ahistamisest vaba ööelu/ 7 sammu

Seksuaalsele ahistamisele reageerimine/ 4 etappi

1. etapp: märgake juhtumit/käitumist

See tähendab, et ollakse informeeritud sellest, mis on sobimatu ja märgatakse seksuaalse ahistamise erinevaid käitumisviise käitumise märkamine (eelnevate slaidide materjal)

2. etapp: tuvasta probleem

Ärge eeldage, et probleem on lahendatud / alahinnake selle tähtsust, isegi kui isik, kes on sihtmärk, ei ütle midagi. See on seotud käitumisviiside tundmisega, mida ma varem mainisin, ja seejärel nende probleemiks tunnistamist.

3. etapp: võta vastutus

Mõistes, et teie kohustus on olla mingil moel aktiivne. Ärge eeldage, et keegi teine sekkub või et teie ei ole probleemi põhjustaja, ei ole teie kohustus olla osa lahendusest. See puudutab mainitud käitumisviiside tundmist ja nende kui probleemi tuvastamist ning tunnet, et tahad midagi ette võtta, et neid vaidlustada.

4. etapp: sekku mudeli abil ja aita inimest

See võib hõlmata koolitust või teavet selle kohta, kuidas sekkuda. Seda käsitleb selle dokumendi ülejäänud osa. See puudutab seksuaalse ahistamise slaidil mainitud käitumisviiside tundmist ja nende kui probleemi tuvastamist ning tunnet, et tahad nende vastu võitlemiseks midagi ette võtta, ja seejärel tunnet, et sul on selleks jõud ja teadmised.

Toimepanijate märkamine

• Kui teie instinktid ütlevad teile, et kedagi ei saa usaldada, usaldage oma instinkte (ärge siiski tegutsege ettekujutuse põhjal: see on diskrimineerimine).

• Enamik toimepanijaid ei lange lihtsatesse stereotüüpidesse.

• Paljud on nägusad, edukad ja muidu silmapaistvad kogukonna liikmed. Ärge ignoreerige süüdistusi ega jätke tähelepanuta punaseid lippe ainult seetõttu, et kellelgi on "kena mehe" maine või ta on tavaline. Ei ole olemas nn ahistaja-tüüpi ja võib isegi olla inimesi, keda tunnete ja usaldate, kes on varem seksuaalvägivalda toime pannud.

• Peate esitluse alguses mainitud käitumisviisid üles otsima ja tegutsema.

Kõrvalseisja sekkumismudel

Kõrvalseisja sekkumismudel sisaldab...

.... meetodeid, kuidas aidata inimest, keda on ööeluasutuses ahistatud, et olukord ei eskaleeruks.

Sekkumisel veendu, et see on kõigi jaoks ohutu ja turvaline.

Neli esimest on kaudsed sekkumised ja viies otsene sekkumine.

Seega, kui oled tuvastanud ahistamisjuhtumi, siis aita olukord lahendada ja sekku.

Alljärgnev mudel on abiks.

Enne sekkumist ...

• Sekkuge ainult siis, kui see on ohutu.

• Küsige endalt: kas olete füüsiliselt ja psühholoogiliselt ohutu?

• Kas ahistav inimene on füüsiliselt ohutu?

• Kas olukorra eskaleerumine tundub ebatõenäoline?

• Otsene sekkumine on õige reageerimine ainult siis, kui vastate kõigile neile küsimustele jaatavalt.

1. Juhi tähelepanu mujale

2. Delegeeri

3. Dokumenteeri juhtum

4. Ohvri toetamine

5. Otsene sekkumine

Kõrvalseisja sekkumismudel

Eesmärk on ahistaja tähelepanu ohvrilt ja olukorralt mujale juhtida võimalikult loomulikult. Näiteks paku ahistajale teist lauda istumiseks või ütle, et teid teenindatakse baarileti ääres edasi. Või sekkuda otsesemalt ja märkida ära tegevused või käitumisviisid, mis ei ole sobilikud, näiteks:

Astu vahele:

Katkestage ahistaja tegevus / muutke teemat / alustage vestlust

Muutke fookus iseendale:

Väljendage oma tundeid "Mulle ei meeldi...".

Nimetage käitumine „.... sa teed seksistlikke nalju…”.

Öelge, kuidas soovite, et inimene vastaks – "...palun ära tee neid enam.“

1. Juhi tähelepanu mujale

Eesmärk on sekkumistegevusele appi kutsuda kolmas osapool

Paluge kellelgi teisel sekkuda:

Teatage juhile või kõrgemale kolleegile ja paluge neilt abi.

Looge "kõrvaltvaataja liitlased":

Kui teised nägid juhtunut pealt, siis paluge neilt abi ning seejärel mõelge ja kaaluge ühist plaani a) praegu või b) tulevikus.

2. Delegeeri

Eesmärk on koguda tõendeid ja jäädvustada (fotod, videod, märkmed) seksuaalne ahistamine

Jäädvustage kohatu käitumine:

Ahistamise ohvrile võib abiks olla, kui tal on juhtunust video või salvestis…

AGA….

filmige või salvestage vahejuhtumit ainult siis, kui see on ohutu.

Võib-olla soovite kirjalikult üles märkida asjakohased faktid ja kontaktandmed, et ohver saaks hiljem temaga ühendust võtta.

NB! Asutuses sellekohase juhendi tegemisel arvesta andmetekaitse- ja konfidentsiaalsusreeglitega.

3. Dokumenteeri

Eesmärk on toetada ohvrit ja rääkida temaga juhtunust, vältimaks võimaliku trauma teket ja selle süvenemist. Ka väiksemgi ahistamisjuhtum võib inimesele mõjuda laastavalt. Ära ignoreeri juhtunut, isegi kui see on kiirelt toimunud. Alati toeta ohvrit!

Kui olukord on rahunenud:

• Peatu ja pöördu ahistatud inimese poole, küsige, kas temaga on kõik korras.

• Küsi, kas saad tema toetamiseks midagi teha.

• Pakku talle abivõimalusi.

• Küsige, kas ta tahab, et teda turvalisse kohta saadetaks.

4. Ohvri toetamine

Mõnikord võib ette tulla olukordi, kus on vaja kahjude vähendamiseks otseselt sekkuda, et ahistaja oma tegevuse lõpetaks ja anda talle teada, et ta ei ole sellesse asutusse oodatud. Juhi tähelepanu otseselt sellele käitumisviisile, mis on mitteaktsepteeritud.

• Pane ahistaja oma tegude eest vastutama – äre teeskle, et midagi ei toimunud.

• Võtke kohtumise eest vastutus ja andke inimestele teada, mida toimepanija tegi - privaatsus kaitseb toimepanijaid, kuid nähtavus õõnestab neid.

• Esita ausaid, otseseid avaldusi - ilma ähvarduste, solvanguteta, roppusteta.

• Olge tõsine, otsekohene, enesekindla kehakeelega.

• Pidage kinni oma agendast

• Nõua ahistamise lõpetamist - kõigil inimestel on õigus olla vaba seksuaalsest ahistamisest.

• Ahistamisele vastulause esitamine on põhimõtteline küsimus.

• Väldi konflikti ja ära muutu füüsiliseks.

5. Otsene sekkumine

Millal kutsuda abi ja kuhu pöörduda

Turvaline peopaik algab hetkest, mil inimesed astuvad asutusse. See kehtib nii klientide kui ka töötaja puhul. Aitad inimesi siis, kui märkad ebasobivat käitumist ja sekkud. Sellega annad oma klientidele märku, et asutus on turvaline ja ahistamine ei ole lubatud. Lood sellega oma klientidele turvalise tunde mõnusaks ajaveetmiseks.

Kui seksuaalse ahistamise puhul ületatakse piir, mil hakatakse kasutama jõudu, vägivalda, ollakse liigselt joobes vms on vaja täiendavat abi.

Ennetuskampaania

Sisekaemus

Tead seda olukorda, kui oled märganud midagi, mis käib sinu õiglustunde vastu?

– Aga siis mingil põhjusel sa ei teinud midagi?

Sisekaemus

Me usume, et inimesed pole ei halvad ega ükskõiksed. Aga meil on sisekonfliktid, mis takistavad meil sekkumast.

Osa nendest konfliktidest on hirm ja oskamatus käituda. Aga see on midagi, millega me saame tegeleda. See on midagi, millega me tegeleme ka siin ja praegu, vesteldes.

Sisekaemus

Seda ennetuskampaaniat välja töötades leidsime, et just pealtvaatajate perspektiivile rõhumine on kõige potentsiaalikam koht, mille kaudu seda käesolevat valukohta meie ühiskonnas leevendada.

Sihtrühm

Ahistamise pealtvaatajateks võivad olla sisuliselt kõik inimesed. Lähedased sõbrad, kontvõõrad või asutuse töötajad.

Me käsitleme laialdast ühiskondlikku probleemi ja peame seega sellega tegelema võimalikult mitmel rindel.

https://drive.google.com/file/d/1CmDeSJtBy3agyhkQoH6hHqhIR5GO6mvn/view?usp=sharing

Kanalid

Me viime läbi koolitusi, jagame ööeluasutustele materjale.

Kanalid

Oleme olemas nii linnapildis kui ka sotsiaalmeedias. Viimases kajastame teemat mitmekülgsemalt. Läbi lugude ja kogemuste.

Ühtlasi võid meid märgata jutusaadetes või tuntud Eesti inimeste väljahüüetes.

Rohkem infot

www.palunabi.ee/ooelu

Kanalid

Kogu kommunikatsiooni toob kokku Ohvriabi maandumisleht, kus on käsitletud nii ohvrite, pealtvaatajate kui ka võimalike ahistajate perspektiivi.

www.palunabi.ee/ooelu

Aitäh! Kirjuta:

[email protected]

1

PAKKUMUSKUTSE Riigihanke 258287 „Loovagentuuride leidmine Sotsiaalkindlustusametile”

minikonkurss ”Ohvriabi sotsiaalmeedia kanalite sisuloome ja olemasolevate kampaaniamaterjalide täiendamine kampaania „Seksuaalsest ahistamisest vaba ööelu“

meediakampaania raames“

1. Üldandmed

1.1 Hankija Sotsiaalkindlustusamet Registrikood 70001975 Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

1.2 Minikonkursi nimetus Ohvriabi sotsiaalmeedia kanalite sisuloome ja olemasolevate kampaaniamaterjalide täiendamine kampaania „Seksuaalsest ahistamisest vaba ööelu“ meediakampaania raames

Eeldatav maksumus KM-ta 7999.-

CPV kood: 79341400-0 Reklaamikampaaniateenused

1.3 E-posti aadress teabe saamiseks ja pakkumuste esitamiseks

[email protected]

Hanget rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“ vahenditest.

1.4 Pakkumuste esitamise tähtaeg

Hiljemalt 22.10.2025 kell 14.00

Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

1.5 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg pakkumuste esitamise tähtajast arvates

30 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud aja jooksul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima.

1.6 Eeldatav ajakava ja hankelepingu täitmise tähtaeg

Alljärgnevas ajakavas esitatud tähtajad on indikatiivsed ja ei oma õiguslikku tähendust, st juhul, kui hankelepingut mistahes põhjusel ei ole võimalik sõlmida märgitud tähtajaks, lükkuvad järgnevalt loetletud tähtajad edasi vastava aja võrra. Hankelepingu sõlmimine 29.10.2025 Tööde teostamine kahes etapis:

1. Tööd tehnilise kirjelduse punktis 2.1-2.2 ja 2.4 Eeldatavasti kuni 10.11.2025

2. Tööd tehnilise kirjelduse punktis 2.3 perioodil 17.11-07.12.2025 ehk kampaania perioodil

Hankelepingu kestvus – 15.12.2025

1.6 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – tehniline kirjeldus; Lisa 2 – hankelepingu projekt; Lisa 3 – Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi CVI;

2

Lisa 4 – Turvalisem ööelu kampaania tutvustus.

1.7 Dokumentide ja andmete loetelu, mille pakkuja esitab pakkumuse koosseisus

Pakkumusena tuleb esitada loovlahenduse kontseptsioon ja pakkumuse maksumus (teenuse maksumus kokku, vt punkt 2.6 Tehnilises kirjelduses). Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab ärisaladust.

1.8 Eduka pakkuja valik Raamlepingu kohaselt on minikonkursil esitatud pakkumuste hindamise aluseks majanduslik soodsus. Juhul, kui esitatud pakkumusi minikonkursil on ainult üks, on õigus omistada pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid ja sel juhul pakkumuse sisulist hindamist ei toimu.

Kriteerium Maksimaalsed väärtuspunktid

Teenuse maksumus 40

Loovlahenduse kontseptsioon (kampaania loovkontseptsioon, sõnum, näidistoode)

60

Kokku 100

Pakkumuste hindamine

 Eduka pakkuja valiku aluseks on väärtuspunktide tulemus, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumite alusel.

 Loovlahenduse kontseptsiooni lahenduse kirjeldust hinnatakse vähemalt kolme taotlejatest sõltumatu hindaja poolt. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodika kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad iga tehnilise lahenduse hindamiskriteeriumile antud hinde kohta kirjalikult lühikese sõnalise põhjenduse.

 Hindamiskriteeriumile erinevate hindajate poolt antud väärtuspunktid summeeritakse ja leitakse hindajate antud väärtuspunktide aritmeetiline keskmine (pakkumise väärtuspunktid).

 Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus.

Väärtuspunktide arvutamine Teenuse kogumaksumus ilma käibemaksuta Hindamiskriteeriumis „Pakkumuse maksumus”, mille pakkumuse maksumuse summa käibemaksuta) on madalaim, s.o vähim on parim. Järgmiste

3

hinnatavate pakkumuste punktid arvutatakse järgmise valemiga: „kriteeriumi punktid” - („hinnatava pakkumuse maksumus” – „madalaim pakkumuse maksumus”) / (jagatud) „suurim väärtus” x (korda) kriteeriumi punktid. Hindamise täpsus on kaks kohta pärast koma. Loovlahenduse teostuse kontseptsioon Loovlahenduse kontseptsiooni osutamise kirjeldusele omistab hindamiskomisjon kollektiivselt punkte iga pakkumuse võrdlemisel alamkriteeriumide ja punktiskaala alusel ning vajadusel pakkumuste omavahelisel võrdlemisel. Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest kõrgem, võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet poolte punktide võrra (poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses) tõsta. Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. Teenuse osutamise kirjelduse alamkriteeriumidele antud punktid summeeritakse. Teenuse osutamise kirjelduse hindamisel on võimalik saada kokku maksimaalselt 60 punkti. Punktide veerus märgitud punktid antakse pakkumusele, milles on täidetud kõik kriteeriumi komponentide veerus vastavate punktide saamiseks kehtestatud hindamisalused. Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse ning tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

1. Loovlahenduse kontseptsioon ja näidispostitused – maksimaalselt 30 punkti

Hinnatakse loovidee kvaliteeti, kahte näidispostitust (visuaal ja tekst), põhjendusi ning mõjuisikute kaasamise plaani.

SUUREPÄRANE (30 punkti): Loovlahendus näitab, et pakkuja mõistab väga hästi kampaania eesmärke ja sihtrühma eripärasid. Lahendus on põhjalikult kirjeldatud ja põhjendatud, loov, tähelepanu äratav, hästi teostatav ning arvestab hankija seatud fookust (teadlikkuse tõstmine, sekkumisvõime suurendamine, praktilised nõuanded, tegevusele kutsumine). Näidispostituste tekstid ja visuaalid on kvaliteetsed, sobivad sihtrühmale ja kanalitesse (Facebook, Instagram) ning iga postituse juurde lisatud põhjendused näitavad selgelt seotust eesmärkidega. Mõjuisikute kaasamise plaan on väga läbimõeldud: välja on pakutud vähemalt kaks sobivat mõjuisikut,

4

põhjendatud nende valiku sobivus sihtrühmale ja fookusele ning kirjeldatud nende panus (postitused, lood, videod). Mõjuisikute tegevus toetab kampaaniat strateegiliselt ja tugevdab sõnumi levikut. Lahendus ületab ootusi, pakkudes lisandväärtust.

HEA (20 punkti): Loovlahendus ja näidispostitused on põhjendatud ja teostatavad, sobivad sihtrühmale ning toetavad kampaania eesmärke. Mõjuisikute kaasamine on lahenduses olemas ja arvestab üldjoontes sihtrühma, kuid põhjendus või panuse kirjeldus on vähem veenev.

RAHULDAV (10 punkti): Loovlahendus ja näidispostitused on olemas, kuid üldsõnalised. Mõistmine kampaania eesmärkidest ja sihtrühmast on osaline. Näidispostituste põhjendused või mõjuisikute plaan on ebapiisavad või pealiskaudsed.

VÄHENE (5 punkti): Loovlahendus ja näidispostitused on vähesel määral lahti kirjutatud või puudulikud. Mõjuisikute kaasamine on nõrgalt põhjendatud või olematu. Seos kampaania eesmärkidega on nõrk.

2. Postituste sõnum(id) visuaalid ja kaastekstid – maksimaalselt 20 punkti

Hinnatakse pakutud sõnumite selgust, meeldejäävust ja sobivust sihtrühmaga.

SUUREPÄRANE (20 punkti): Sõnum on väga selge, meeldejääv ja inspireeriv, läheb suurepäraselt kokku kampaania eesmärkidega ja arvestab sihtrühma eripärasid. Sõnumi valik on põhjalikult põhjendatud.

HEA (15 punkti): Sõnum on selge ja meeldejääv, sobib kampaania eesmärkidega ja arvestab enamasti sihtrühma eripärasid. Põhjendus on piisavalt läbimõeldud.

RAHULDAV (10 punkti): Sõnum on osaliselt sobiv, kuid mitte piisavalt selge või meeldejääv. Seos kampaania eesmärkidega on nõrk. Põhjendus on üldine või lünklik.

VÄHENE (5 punkti): Sõnum ei ole selge, meeldejääv ega inspireeriv.

5

Seos kampaania eesmärkidega on vähene või puudub.

3. Näidistoode (postituse visuaal) – maksimaalselt 10 punkti

Hinnatakse visuaalse lahenduse kvaliteeti ja selle seotust kampaaniaga, sealhulgas varasema kampaania visuaalse stiili järgimist.

SUUREPÄRANE (10 punkti): Näidistoode on väga pilkupüüdev, mõjus ja meeldejääv, läheb suurepäraselt kokku kampaania eesmärkidega ning järgib sujuvalt varasema kampaania visuaalset stiili. Näidistoode on põhjalikult põhjendatud.

HEA (7 punkti): Näidistoode on pilkupüüdev ja mõjus, sobib kampaania eesmärgiga ning üldjoontes järgib varasema kampaania stiili. Põhjendus on olemas.

RAHULDAV (4 punkti): Näidistoode on olemas, kuid selle mõju või seos kampaaniaga on nõrk. Stiililine ühtsus varasema kampaaniaga on osaline või pealiskaudne.

VÄHENE (1 punkt): Näidistoode ei ole pilkupüüdev ega seostatav kampaania eesmärgiga, visuaalne stiil ei ole kooskõlas varasema kampaaniaga. Põhjendus puudulik.

2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks 2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud

teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostab pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

2.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei ole pakkuja käibemaksukohustuslane, kuid selline kohustus tekib pärast pakkumuse esitamist, siis sisaldab pakkumuse maksumus ka käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata. Pakkuja vastutab oma käibe õigesti prognoosimise eest.

2.3. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud. Pakkumuse rahaühikuks on euro.

2.4. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine (RHS 46). Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti aadressil. Hankija vastab küsimustele e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.

6

2.5. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös.

2.6. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms, ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi. Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda tõendavad dokumendid.

2.7. Ärisaladus. Eduka pakkuja pakkumus on avalik (RHS § 110 lg 5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste lepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumitele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas (RHS § 461).

3. Väikeostu menetlus 3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise

kohta protokolli ei koostata. 3.2. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja

tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui: 3.2.1. Pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid. 3.2.2. Otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse ettevalmistamisel. RHS

§ 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.2.3. Hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt. RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.3. Hankija võib kasutada RHS § 52 lg 3 sätestatud pöördmenetlust. 3.4. Pakkumuste vastavuse kontroll (RHS § 114). Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks,

kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest. Hankija lükkab muuhulgas pakkumuse tagasi, kui: 3.4.1. see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele, 3.4.2. pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei

ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele

3.4.3. kui pakkumuse maksumus ületab RHS-is sätestatud lihthanke piirmäära või sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära.

3.5. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 3.6. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (RHS § 116). Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku

otsuse riigihanke kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu sõlmimist, kui: 3.6.1. kõikide pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatava maksumuse;

7

3.6.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustel;

3.6.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia;

3.6.4. hankemenetluses on vaid üks esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus, mis ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist;

3.7. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste korral selgitatakse edukas pakkumus välja liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise korraldamine ja läbiviimine: 3.7.1. Liisuheitmine toimub pärast pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist.

Liisuheitmise viisi valib hankija. Liisuheitmise tulemusena koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel edukaks tunnistatud pakkujaga.

3.8. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.

3.9. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul lepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud lepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, on hankijal õigus kohaldada RHS §-s 119 sätestatud õigusi ja hinnata hankija kõiki ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumusi uuesti.

3.10. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda kolmandatele isikutele.