Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
Viit | RP-6-15/25/10812 |
Registreeritud | 14.10.2025 |
Sünkroonitud | 15.10.2025 |
Liik | Oportuniteedimäärus |
Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
Toimik | RP-6-15/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Andreas Eskor (Lõuna Ringkonnaprokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuur Esimene osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 13.10.2025, Tartu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Andreas Eskor
Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakond
Kriminaalasja number: 25922900016
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 9
Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx xxxx
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna menetluses on kriminaalasi nr 25922900016, milles on xxx
xxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o süstemaatiliselt toime pandud varguses.
Kokkuvõtlikult kahtlustatakse xxx xxxx-a selles, et ta võttis 2025. aasta märtsikuu kestel (02.03.2025
– 28.03.2025) Tartu Vangla sööklast 17 korda sööki, mille eest ta ei maksnud.
Menetluses on xxx xxxx talle süüks arvatava kuriteoepisoodi osas kahtlustatavana üle kuulatud.
05.07.2025 kahtlustatava ülekuulamisel ei tunnistanud xxx xxxx end talle esitatud kahtlustuses süüdi.
Xxx xxxx selgitas kokkuvõtlikult, et nädalavahetustel ütlesid söökla töötajad talle, et köögi alalt
võetud toidu eest ei ole vaja maksta. Selle toidu eest, mis ta võttis tööpäevadel eest letist, maksis ta
oma ütluste järgi koos lõunasöögiga.
Prokurör, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et eeluurimisel kogutud tõendite järgi on xxx
xxxx-le esitatud kahtlustus piisavat kinnitust leidnud. Menetluses on üle kuulatud söökla töötajad,
kelle ütlustest nähtub, et nemad ei ole lubanud xxx xxxx-l ilma tasumata toitu võtta ning et ka
köögipoolelt saadud toidu eest pidanuks teenistuja ise tasuma. Asja juurde on mh võetud väljavõtted
xxx xxxx kahtlustuses viidatud perioodil tehtud maksetest söökla iseteeninduskassas. Neist ei nähtu,
et xxx xxxx oleks lõuna aegu maksnud hommikusöögi eest tagantjärele.
Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 näeb ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise
astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või
asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale
kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib
prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse
lõpetaks. KrMS § 202 lg 7 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille
eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette
ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
Tuginedes eeltoodule, tuleb anda hinnang süü suurusele, otsustada, kas esineb avalik menetlushuvi
ja seejärel otsustada, kas on võimalik kriminaalmenetlus nimetatud alusel lõpetada ning seejärel
otsustada kohustuste määramine. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo
toimepanemise asjaoludest, mis võivad näiteks iseloomustada tegu ja tagajärge ning süüdlase
käitumise motiivi ja eesmärki. Süü suuruse määramisel arvestatakse ka isiku käitumist enne ja peale
tegu. Avaliku menetlushuvi hindamisel juhindutakse põhimõttest, mille kohaselt karistust
kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistuse järgi on tungiv vajadus.
Asja materjalidest nähtub, et xxx xxxx süü talle etteheidetavas teos ei ole suur. Kuigi
varguseepisoode oli 17, on nendega tekitatud kahju väike ja Tartu Vangla ei ole soovinud
kahtlustatavalt maksmata jäänud toidu eest kahjuhüvitist nõuda. Kuigi xxx xxxx jättis 17 korral toidu
eest maksmata, võttis ta neil kordadel toitu vähe. Asja materjalist nähtub, et sööklas söömas käis ta
tegelikkuses rohkem kordi ja seejuures tööpäevade lõunatel on ta suuremate võetud portsjonite eest
ka maksnud. Asjas üle kuulatud inimeste ütlused annavad alust arvata sedagi, et KarS § 199 lg 2 p 9
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist võib osalt olla soodustanud ka vangla sööklas muutunud
tasumiskorraldus, sh isteeninduskassa kasutuselevõtt. Puudub ka alus arvata, et xxx xxxx tegutsenuks
vanglale kahju tekitamise motiivil. Ühtki karistust raskendavat asjaolu ei esine. Xxx xxxx süü on
väike.
Prokuröri hinnangul puudub asja menetluse jätkamiseks ja süüdistuse esitamiseks avalik
menetlushuvi. Xxx xxxx-a ei ole kunagi ühegi süüteo eest karistatud. Mööda ei saa vaadata asjaolust,
et teo toimepanemise aegu oli xxx xxxx vanglateenistuse ametnik, kel peavad ametist tulenevalt
olema kõrged kõlbelised omadused. Praeguseks on xxx xxxx omal soovil teenistusest lahkunud.
Ühiskonna usk normide kehtivusse – sh sellesse, et ametnikud ei riku seadust – ei kannata praegusel
juhul sellest, kui xxx xxxx-le jätta süüdistus esitamata. Menetletava süüteo tagajärjed olid kerged.
Kuigi xxx xxxx teod olid toime pandud tööajal, on nende seos tema ametiga nõrk: ta ei pannud
vargusi toime talle usaldatud ametivolitusi kuritarvitades. Avaliku menetlushuvi puudumisele viitab
ka tema varasem õiguskuulekas käitumine. Puudub põhjus väita, et xxx xxxx jätkaks menetluse
lõpetamise korral süütegude toimepanemist. Neil põhjuseil puudub menetluse jätkamiseks avalik
menetlushuvi.
Eelneva pinnalt leiab prokatuur, et sobiv viis xxx xxxx toime pandule reageerimiseks ei ole mitte
kriminaalkaristus, vaid talle KrMS § 202 lg 2 alusel kohustuse määramine. Kriminaalkaristus küll
kinnitaks xxx xxxx-le tema käitumise keelatust, kuid ei ole praegu ei üld- ega eripreventiivsetest
kaalutlustest lähtuvalt vältimatult vajalik. Selliselt on täidetud KrMS § 202 kohaldamise eeldused.
Prokuröri hinnangul on piisav määrata xxx xxxx-le kohustuseks maksta kindlaksmääratud summa
riigituludesse. See kohustus täidab prokuröri hinnangul kriminaalmenetluse eesmärgi.
13.10.2025 selgitas prokurör kahtlustatavale kriminaalmenetluse lõpetamist seoses avaliku
menetlushuvi puudumise ja süü väiksusega. Kahtlustatav nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega,
talle määratava kohustustega ja kinnitas, et ta käitub edaspidi õiguskuulekalt.
Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25922900016 menetlus, kuna xxx xxxx süü pole suur ning
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
2. Määratud kohustuse liik: xxx xxxx kohustub 5 kuu jooksul alates käesoleva määruse
allkirjastamisest maksma 450 eurot riigituludesse (KrMS § 202 lg 2 p 2). Makserekvisiidid antakse
kätte eraldi lehel. Tasumist kinnitav maksekorraldus tuleb tähtaja kestel edastada aadressile
3. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 13.03.2025, s.o 5 kuud määruse tegemisest arvates. Kui isik
ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse
määrusega uuendada.
4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei ole kohaldatud.
5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 2 laserplaati, mis asuvad
kriminaaltoimiku juures – jätta kriminaaltoimiku juurde (KrMS § 126 lg 3 p 1, § 126 lg 5).
6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi
Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei teavitata, kuna andmeid pole
registritesse kantud.
7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: elektroonselt Tartu Vanglale. Xxx xxxx-le endale antakse määrus prokuratuuris koha peal
allkirja vastu kätte.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse
lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva
jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist
emakeelde või keelde, mida ta valdab.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille
asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
Andreas Eskor
abiprokurör
Menetlustoimingus osaleja:
Maarja-Liisa Kõiv
ringkonnaprokurör
Mulle on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Kaitsjat osavõttu toimingust ei taotle. Mulle
on selgitatud, et kui ma tähtaegselt kohustust ei täida, võib prokuratuur kriminaalmenetluse
uuendada. Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustusega nõus. Olen saanud kätte
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia:
_______________________________________________________ /nimi, allkiri, kuupäev/