Tartu vald, Sojamaa küla ÜVK kooskõlastus

AQ24013_TP_Sojamaa-VKV-M1.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MARKO RAID PNOEE-38606114219 2025-09-15 08:07:44

AQ24013_TP_Sojamaa-VKV-M1.dwg

AQ24013_TP_VKV-0-01_tiitelleht-asukohaskeem-M1.pdf

Tallinn 2025

TELLIJA:

AS Emajõe Veevärk

Reg. 11044696 Sõbra tn 56, Tartu linn, Tartu maakond

PEATÖÖVÕTJA:

Kaevetööd24 OÜ

Reg. 14488005

Kalevi tn 2a, Räpina linn, Räpina vald, Põlva maakond

EHITUSPROJEKTI KOOSTAJA: Aquare OÜ Vastutav pädev isik: Marko Raid Reg. 14785938 E-post: [email protected] Mustamäe tee 6B Kutse nimetus: Diplomeeritud Tallinn, Harju maakond veevarustuse- ja MTR: EEP004288 kanalisatsiooniinsener, tase 7 Kutsetunnistuse nr: 203064

TÖÖ NR: AQ24013

STAADIUM: Tööprojekt

VERSIOON/KUUPÄEV/NR v01/26.02.2024/VKV-0-01

KÖIDE: Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk (VKV)

TÖÖ NIMETUS: Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni

projekteerimine - muudatusprojekt

OBJEKTI AADRESS(ID): 22215 Lammiku-Lähte tee, Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond Sojamaa reoveepuhasti, Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Sojamaa keskus 1, Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Sojamaa keskus 2, Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Sojamaa keskus 23, Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Sojamaa keskus 6, Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Sojamaa teelõik L1, Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Sojamaa teelõik L2, Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Sojamaa teelõik L6, Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Soojamaa, Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Tallinn 2025

ASUKOHASKEEM (M 1:5000) Aluskaart: Maa-amet 2025

AQ24013_TP_VKV-0-02_dok-nimekiri-M1.pdf

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine – muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Dokumentide nimekiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 1 / 2

DOKUMENTIDE NIMEKIRI

Dok. nr. Vers. Dokument Faili nimetus Kuupäev Märkused

TEKSTIOSA

VKV-0-01 v01 Tiitelleht AQ24013_PP_VKV-0-01_tiitelleht-asukohaskeem- M1

15.09.2025 -

VKV-0-02 v01 Dokumentide nimekiri AQ24013_PP_VKV-0-02_dok-nimekiri-M1 15.09.2025 -

VKV-1-01 v01 Tellija lähteülesanne AQ24013_TP_VKV-1-01_lahteulesanne 29.12.2023 -

VKV-1-02 v01 Tellija üldtingimused AQ24013_TP_VKV-0-02_dok-nimekiri 21.09.2023 -

VKV-3-01 v01 Seletuskiri AQ24013_TP_VKV-1-02_TYT 15.09.2025 -

VKV-3-02 v01 Muudatus AQ24013_TP_VKV-3-02_muutatus-M1 15.09.2025 -

JOONISED

VKV-4-01 v01 Vee- ja kanalisatsioonitrasside asendplaan AQ24013_PP_VKV-4-01_asendiplaan-M1 15.09.2025 -

VKV-6-01 v01 Veetorustike pikiprofiilid AQ24013_PP_VKV-6-01_V-pikiprofiilid-M1 15.09.2025 -

VKV-6-02 v01 Kanalisatsioonitorustike pikiprofiilid AQ24013_PP_VKV-6-02_K-pikiprofiilid-M1 15.09.2025 -

VKV-7-01 v01 Veesõlmede skeemid AQ24013_TP_VKV-7-01_solmed 18.06.2024 -

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine – muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Dokumentide nimekiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 2 / 2

VKV-7-02 v01 Kaevukellad AQ24013_TP_VKV-7-02_kaevukellad-M1 15.09.2025 -

VKV-7-03 v01 Kaevikute tüüpristlõiked ja katete taastamise tüüpkonstruktsioonid

AQ24013_TP_VKV-7-03_kaevikud-katted 19.04.2024 -

VKV-7-04 v01 Läbipesukaevu LPK-1 joonis AQ24013_TP_VKV-7-05_LPK-1 07.05.2024 -

MAHUTABEL, MATERJALIDE LOEND

VKV-8-01 v01 Töömahtude ja materjalide loetelu AQ24013_PP_VKV-8-01_mahud-M1 15.09.2025 -

MUUD LISAD

VKV-9-01 v01 Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan AQ24013_TP_VKV-9-01_IKO-TRAM-M1 15.09.2025 -

AQ24013_TP_VKV-1-01_lahteulesanne.pdf

Lähteülesanne

väikehanke „Sojamaa küla ÜVK projekteerimine-ehitamine“

alusdokumentide juurde

1/3

29.12.2023

AS Emajõe Veevärk (edaspidi Hankija) soovib hinnapakkumust väikehankele Tartu vallas, Sojamaa küla ÜVK projekteerimine-ehitamine.

1. Lähteülesanne

Projekteerida ja ehitada veetoru ja isevoolne reoveekanalisatsioonitoru skeemil (Lisa 1) näidatud ulatuses (märgitud sinise ja lilla joonega). Veetoru ligikaudne pikkus on 270 m ja reoveekanalisatsioonitoru ligikaudne pikkus on 500 m.

Kõik olemasolevad kinnistute vee ja kanalisatsiooni ühendustorustikud tuleb ümber ühendada uuele torustikule ja kõigile külgnevatele kinnistutele näha ette vee ja kanalisatsiooni ühendustorustikud. Sojamaa keskus 1 kinnistule näha ette 2 vee ja 2 kanalisatsiooni õhendust.

Reoveekanalisatsioonitorustik projekteerida ja ehitada maksimaalsele sügavusele võttes aluseks biotiiki suubuva olemasoleva kanalisatsioonitoru kõrguse ja selle, et isevoolselt oleks võimalik ära juhtida Sojamaa keskus 23 kinnistul asuva puurkaev- pumpla filtripesuveed. Eeldatav uue kanalisatsioonitoru lang on ca 4 promilli. Isevoolse reoveekanalisatsioonitoruna kasutada PVC SN8 De160 mm torusid.

Juhul kui projekteerimise käigus selgub, et Sojamaa keskus 23 kinnistu puurkaev- pumpla filtripesuvett ei ole võimalik isevoolselt ära juhtida, siis tuleb Töövõtjal arvestada ühe pumbaga väikepumpla (materjal PE) paigaldamisega antud kinnistule. Pumpla minimaalne läbimõõt DN1000 mm. Teha tuleb ka kaabeldus ja elektriühendus puurkaev-pumpla elektrikilbiga.

Skeemil (Lisa 1) toodud kanalisatsioonitorude kõrgused (BK77 kõrgussüsteemis) ja rajamissügavused on ligikaudsed ning täpsustuvad projekteerimistööde käigus ja on kasutamiseks informatiivse materjalina.

Projekteerimis- ja ehitustööd peavad olema kooskõlas kehtivate seaduste, määruste ja standarditega.

Projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda AS Emajõe Veevärk üldistest tingimustest (Lisa 3. Tellija Üldtingimused).

• Projekteerimistööde lõpptähtaeg: sada kakskümmend (120) kalendripäeva alates lepingu jõustumisest.

• Ehitustööde lõpptähtaeg: 30.09.2024.

Lähteülesanne

väikehanke „Sojamaa küla ÜVK projekteerimine-ehitamine“

alusdokumentide juurde

2/3

2. Pakkujale esitatavad kvalifitseerimistingimused ja pakkumusmenetlusest kõrvaldamise alused

2.1. Pakkuja peab olema ettevõtja äriseadustiku tähenduses.

2.2. Pakkuja peab olema ettevõtja äriseadustiku tähenduses ja omama kehtivat MTR registreeringut tegevusalal „Projekteerimine“, tegevusala liik „ühisveevärk või - kanalisatsioon“, või pädevat isikut ehk kutsetunnistusega diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri, tase 7 spetsialiseerumisega allerialal „Välisveevarustus ja - kanalisatsioon“. Juhul kui pakkuja tugineb alltöövõtja või pädeva isiku registreeringule/kutsetunnistusele, esitab pakkuja Hankija nõudmisel alltöövõtja/pädeva isiku kinnituse, et vastavat registreeringut/kutsetunnistust omav isik asub seda osa lepingust ise täitma.

2.3. Ehitustööde teostamiseks peab Pakkuja omama kehtivat MTR registreeringut tegevusalal Ehitamine, tegevusala liigis ühisveevärk või -kanalisatsioon või pädevat isikut ehk kutsetunnistusega diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri, tase 6 spetsialiseerumisega allerialal välisveevarustus ja -kanalisatsioon, ehitustegevuse juhtimise ametialal.

2.4. Pakkuja peab väikehanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul olema nõuetekohaselt teostanud vähemalt 2 väikehanke esemele sarnast lepingut. Sarnaseks lepinguks/tööks loetakse: vee ja/või -kanalisatsioonitorustike projekteerimine/ehitamine.

2.5. Pakkuja ei tohi olla pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus on peatatud või ta on muus seesuguses seisukorras pakkuja asukohamaa seaduse kohaselt.

2.6. Pakkujal puuduvad RHS § 95 lõikes 1 ja 4 toodud kõrvaldamise alused, mida tuleb kinnitada dokumendiga Vorm 1. Pakkuja kinnitused.

3. Pakkumuse esitamine

3.1. Pakkumus tuleb esitada AS Emajõe Veevärgi iseteeninduskeskkonnas. Pakkumusi saavad esitada partneriks aktiveeritud kasutajad. Tehtud pakkumust saab muuta “Minu konto -> Minu pakkumised” alt kuni pakkumuse esitamise tähtajani 11.01.2024 kell 11.00.

3.2. Pakkumushind tuleb esitada kogusummana. Kogusumma tuleb välja tuua “Esita pakkumus” vahelehel ilma km-ta. Pakkumust esitades võib lisada ka omapoolse pakkumusvormi. Juhul kui iseteeninduskeskkonnas pakkumust tegev ettevõtte esindaja ei ole allkirjaõiguslik, tuleb omapoolne pakkumusvorm juhatuse liikme poolt allkirjastada või esitada enne lepingu sõlmimist Hankija nõudmisel kehtiv volikiri.

3.3. Pakkuja kinnitab pakkumust esitades väikehanke tingimustele vastavust. Hankijal on õigus nõuda pakkujalt väikehanke tingimustele vastavust tõendavate dokumentide esitamist. Pakkuja peab vajalikud tõendid esitama mitte pikema kui viie tööpäeva pikkuse tähtaja jooksul alates Hankija poolse nõude esitamisest.

Lähteülesanne

väikehanke „Sojamaa küla ÜVK projekteerimine-ehitamine“

alusdokumentide juurde

3/3

3.4. Pakkumus peab olema jõus 90 päeva alates pakkumuste esitamise tähtajast.

3.5. Pakkujal on õigus saada selgitusi ja lisateavet hanke alusdokumentide kohta. Selgitusi ja/või lisateavet võib küsida kirjalikult spetsialistilt Olivia Ainso`lt, e-post: [email protected]. Hankija vastab selgitustaotlusele kahe tööpäeva jooksul alates selle laekumisest.

3.6. Hankija poolt väikehanke käigus antavad kirjalikud selgitused ja vastused küsimustele kuuluvad samuti väikehanke alusdokumentide hulka.

4. Pakkumuse avamine ja hindamine

4.1. Pakkumused avatakse AS Emajõe Veevärgi iseteeninduskeskkonnas.

4.2. Kõikidele pakkujatele saadetakse hiljemalt väikehanke avamisele järgneva kolme tööpäeva jooksul avamise protokoll.

4.3. Edukaks tunnistatakse madalaima maksumusega pakkumus, tingimusel, et pakkuja poolt esitatud pakkumus on vastavaks tunnistatud ning pakkuja vastab kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele.

4.4. Juhul kui kaks või enam madalaima hinnaga pakkumust osutuvad võrdseks, tunnistatakse edukaks pakkumuseks selle pakkuja pakkumus, kes esitas oma hinnapakkumuse ajaliselt varem.

4.5. Edukaks tunnistatud pakkuja kohustub sõlmima hankijaga hankelepingu hiljemalt 3 tööpäeva jooksul hankijalt vastavasisulise ettepaneku saamisest. Juhul kui edukaks tunnistatud pakkuja hankelepingut nimetatud tähtaja jooksul hankijast sõltumatutel asjaoludel ei sõlmi, võib hankija käsitleda seda kui pakkuja poolset pakkumusest taganemist.

5. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine

5.1. Hankijal on õigus igal ajal enne lepingu sõlmimist tagasi lükata kõik pakkumused, kui:

5.1.1. ükski pakkumus ei vasta Hankija esitatud tingimustele;

5.1.2. Hankija ei suuda tagada väikehanke finantseerimist;

5.1.3. pakkumismenetluse toimumise ajal on Hankijale saanud teatavaks andmed, mis välistavad või muudavad Hankija jaoks ebaotstarbekaks pakkumismenetluse lõpuleviimise väikehanke alusdokumentides esitatud tingimustel või lepingu sõlmimine etteantud ja pakkumismenetluse käigus väljaselgitatud tingimustel ei

Lähteülesanne

väikehanke „Sojamaa küla ÜVK projekteerimine-ehitamine“

alusdokumentide juurde

4/3

vastaks muutunud asjaolude tõttu enam Hankija varasematele vajadustele või ootustele;

5.1.4. langeb ära vajadus pakkumismenetluse objektiks oleva teenuse järele põhjusel, mis ei sõltu Hankijast või põhjusel, mis sõltub või tuleneb seadusandluse muutumisest, kõrgemalseisvate asutuste haldusaktidest ja toimingutest.

5.2. Kõikide pakkumuste tagasilükkamise kohta edastab Hankija teate kõikidele pakkujatele.

Lisad: 1. Lisa 1. Skeem 2. Lisa 2. Töövõtulepingu projekt 3. Lisa 3. Tellija Üldtingimused

AQ24013_TP_VKV-1-02_TYT.pdf

AS Emajõe Veevärk Registrikood 11044696 Sõbra 56, Tartu 50106 tel: +372 731 1840 e-mail: [email protected]

Tellija Üldtingimused

Osa 1 - Üldtingimused

21.09.2023 a

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

2 (61)

Sisukord

1. Üldist 6

1.1 Load ja kooskõlastused 6

1.2 Standardid ja juhendid 7

1.3 Normid, standardid ja kvaliteedinõuded 8

2. Uuringud 9

2.1 Topo-geodeetilised uuringud 9

2.2 Ehitusgeoloogilised uuringud 10

3. Projekteerimine 10

3.1 Üldist 10

3.2 Projekteerimise mõõtühikud 11

3.3 Projekteeritavate objektide eluiga 11

3.4 Rajatiste projekteerimine 11

3.4.1 Veetorustik 12

3.4.2 Veevarustuse majaühendustorustik 13

3.4.3 Reoveekanalisatsioonitorustik 14

3.4.4 Reoveekanalisatsioonikaevud 15

3.4.4.1 Reoveekanalisatsiooni majaühendustorustik 16

3.4.5 Tuletõrjeveevarustus 17

3.5 Kinnistute vee- ja reoveekanalisatsioonitorustike liitumispunktide kooskõlastamine kinnistute omanikega 17

3.6 Reoveekanalisatsioonipumplate asukohtade ja kujade kooskõlastamine kinnistute omanikega 17

3.7 Töövõtja kohustused seoses eraomanduses olevatele maadele ehitatavate rajatiste ja ehitistega 17

3.8 Töövõtja kohustused seoses riigimaanteedele ehitatavate rajatistega 19

3.9 Ehitusload / ehitusteatised 19

4. Nõuded materjalidele 19

4.1 Üldnõuded 19

4.2 Survetorustikud 20

4.2.1 Üldist 20

4.2.2 Torud ja toruliitmikud 20

4.2.2.1 Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped 21

4.2.2.2 Kiilsiibrid 21

4.2.2.3 Tuletõrjehüdrandid 22

4.3 Isevoolsed torustikud 22

4.3.1 Reoveekanalisatsioonikaevud 22

4.4 Kinnitusvahendid, tihendid ja määrdeained 23

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

3 (61)

4.5 Torustiku soojustusmaterjalid 24

5. Ehitustööde üldised nõuded 24

5.1 Üldist 24

5.2 Ettevalmistustööd 24

5.2.1 Infotahvlid ja tänutahvlid 24

5.2.2 Keskkonnakaitse ning Ehitusplatsi ja ümbritsevate alade korrashoid 24

5.2.3 Ligipääs kinnistutele ja tehnovõrkudele, läbipääsud, teavitamine 26

5.2.4 Kolmandate isikute ohutus 26

5.2.5 Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ja likvideerimine 26

5.2.6 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine 27

5.2.7 Ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamine, veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse lühiajaline katkestamine 27

5.2.8 Ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamine 27

5.2.9 Ehituseelse olukorra fikseerimine 28

5.2.10 Ehitusobjekti mahamärkimine ja geodeetiline teenindamine 28

5.2.11 Vajumisvaatlused 29

5.2.12 Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis 29

5.2.13 Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis 30

5.2.14 Geodeetiliste märkide kaitsmine 30

5.2.15 Olemasolevate torustike rekonstrueerimine 30

5.2.16 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine 30

5.2.17 Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik 31

5.2.18 Liikluse taasavamine 31

5.2.19 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine 31

5.3 Kaevetööd ja torustiku paigaldamine 32

5.3.1 Pinnakatete eemaldamine 32

5.3.1.1 Üldist 32

5.3.1.2 Asfaltkatte eemaldamine 32

5.3.1.3 Kruuskatte eemaldamine 33

5.3.1.4 Killustikkatte eemaldamine 33

5.3.1.5 Tänavakividest ja plaatidest teekatete eemaldamine 33

5.3.1.6 Äärekivide eemaldamine 33

5.3.1.7 Kasvupinnase eemaldamine 33

5.3.2 Ehituskaeviku kaevamine 33

5.3.3 Jäätmete käitlemine, väljakaevatud pinnase/materjali eemaldamine ning ladustamine34

5.3.4 Ehituskaeviku toestamine 35

5.3.5 Veetõrje ehituskaevikust 35

5.3.6 Tasanduskihi / aluskihi rajamine 35

5.3.7 Ehituskaeviku tagasitäitmine ja tihendamine 36

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

4 (61)

5.3.7.1 Algtäide 36

5.3.7.2 Lõpptäide 37

5.3.7.3 Tagasitäite tihendamine 37

5.3.8 Tagasitäite ja asfaltkatte killustikaluse katsetamine 38

5.3.9 Torustiku paigaldamine ja lubatud kõrvalekalded 38

5.3.10 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine 39

5.3.11 Torustike tähistamine, märkelint ja -kaabel 39

5.3.12 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega 40

5.3.13 Torustiku soojustamine 40

5.3.14 Torustike ja kaevude likvideerimine 40

5.4 Teostusjooniste koostamine 41

5.4.1 GIS andmete kogumine ning esitamine 42

5.5 Katsetused ja kontrolltoimingud 42

5.5.1 Üldist 42

5.5.2 Survetorustike katsetamine 42

5.5.2.1 Ettevalmistus survekatseks 42

5.5.2.2 Survekatse 43

5.6 Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine 43

5.7 Tuletõrjehüdrantide katsetamine 44

5.8 Kanalisatsioonitorustike katsetamine 44

5.8.1 Isevoolsete torustike kaameravaatlus 44

5.8.1.1 Isevoolsete torustike veepidavuskatse 45

5.8.1.2 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll 45

5.9 Teede-ehituse osa, katete taastamine 46

5.9.1 Üldist 46

5.9.2 Asfaltkatte ajutine taastamine 47

5.9.3 Teetööde üldised tehnoloogianõuded 47

5.9.4 Nõuded materjalidele 48

5.9.4.1 Asfaltsegud 48

5.9.4.2 Killustikalused 49

5.9.4.3 Sõidutee peenarde kindlustus 49

5.9.4.4 Äärekivid ja sillutiskivid 49

5.9.5 Killustikkatte rajamine ja taastamine 49

5.9.6 Kruuskatte taastamine 49

5.9.7 Freespurukatte taastamine 50

5.9.8 Muru rajamine ja taastamine 50

5.9.9 Äärekivide ja sillutuskivide taastamine 50

5.10 Truupide ja sademeveetorustike asendamine 51

5.11 Tööde käigus kahjustatud objektide taastamine ja asendamine 51

5.12 Ehitusplatsi ja väljaspool ehitusplatsi kasutatud alade ehitusjärgne korrastus 51

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

5 (61)

5.13 Ülevaatused 51

6. Ehitustööde üleandmine, kasutusluba / kasutusteatis 52

7. Ehitamise dokumenteerimine 52

8. Reoveekanalisatsioonipumplad 52

8.1 Üldist 52

8.2 Reoveekanalisatsioonipumplate tüübid 53

8.3 Nõuded kanalisatsioonipumpla projekteerimisele 53

8.4 Reovee vooluhulgamõõtmise kaev ja vooluhulgamõõtja 55

8.5 Reoveekanalisatsioonipumpla korpus 55

8.6 Reoveekanalisatsioonipumpla ankurdamine 56

8.7 Reoveekanalisatsioonipumpla luuk 56

8.8 Reoveekanalisatsioonipumpla soojusisolatsioon 56

8.9 Reoveekanalisatsioonipumpla ventilatsioon 56

8.10 Kanalisatsioonipumplas kasutatavad materjalid 57

8.11 Survetorustike läbiviik 58

8.12 Reoveepumbad 58

8.13 Juurdepääsutee ja teenindusplats 59

8.14 Heakorratööd 59

8.15 Reoveekanalisatsioonipumpla elektrivarustus, juhtimis- ja automaatikaseadmed 59

8.16 Reoveekanalisatsioonipumpla ühendamine elektrivarustussüsteemiga (välise elektrivõrguga madalpingel) 59

8.17 Reoveekanalisatsioonipumpla katsetamine 60

8.18 Kasutus- ja hooldusjuhendid 60

9. Lisad 61

9.1 Lisa–1 – Reoveekanalisatsioonipumpla elekter-automaatika tüüplahendus 61

9.2 Lisa-2 – Reoveekanalisatsioonipumpla tüüpjoonis 61

9.3 Lisa-3 – Veetorustiku läbipesukaevu tüüpjoonis 61

9.4 Lisa-4 – Kinnistu veemõõdukaevu tüüpjoonis 61

9.5 Lisa-5 – EVEL-i kontrolleri hinnakiri 61

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

6 (61)

1. Üldist

Käesolevad Tellija Üldtingimused (TÜT) kajastavad üldisi asjaolusid, so tingimusi, mis on ühtsed kõigis Tellija poolt hallatavates võrkudes ja omavalitsustes. Lisaks käesolevas TÜT-is toodud tingimustele tuleb Töövõtjal järgida kõiki kehtivaid standardeid, seadusi, määrusi jms.

Käesolevad tingimused kehtivad samaväärselt vee- ja kanalisatsioonirajatiste ja/või ehitiste projekteerimi- sele, ehitamisele, rekonstrueerimisele ja avariitööde teostamisele.Tööde koosseisu kuuluvad ka eraldi välja- loetlemata tööd, mis aga on vajalikud projekti elluviimiseks ja kuuluvad Töövõtja tööde mahtu. Dokumenti tuleb vaadelda koos kui tervikdokumenti.

AS Emajõe Veevärk võib Tellija Eritingimustega täiendada ja täpsustada käesolevas TÜT-is toodud tehnilisi tingimusi.

Töövõtja peab arvestama, et

• Vee- ja kanalisatsioonirajatiste ja/või ehitiste automaatikasüsteemi andmeedastusseadmed tuleb koondada Tellija poolt kasutavasse juhtimiskeskusesse, seda peab Töövõtja arvestama vajalike teostatavate tööde hulka Lepingu Tööde käigus.

• Lahenduste valimisel tuleb lähtuda eelkõige madalamatest ekspluatatsioonikuludest, mitte rajami- se/seadme vms odavusest. Näiteks on Tellija jaoks eelistatud lahendus sügavama isevoolse kanali- satsioonitorustiku rajamine surevekanalisatsiooni rajamise asemel.

• Ükskõik millises dokumendis mainitud kohustus, tingimus või nõue on pooltele siduv. Vastuolude korral dokumendis ja/või dokumentide vahel võetakse aluseks Tellijale soodsam lahendus.

• Töövõtjal tuleb seadmete (näiteks pumbad) või tehnoloogiate valikul arvestada asjaoluga, et Telli- jal on hallata ~90 puurkaevu-joogiveepuhastit, ~200 kanalisatsiooni pumplat ja 80 reoveepuhastit, ning tuginedes elutähtsa teenuse osutamisega kaasnevast toimekindluse tagamise nõudest, ei tohi tekkida olukorda, kus igal objektil on erinev tehniline lahendus ning laos tuleks hoida ebamõistli- kus koguses erinevate tootjate varuosasid. Lähtuvalt senisest seadmete toimekindluse ja tarne- kindluse praktikast on Tellijal tekkinud kriitiliste seadmete osade laovaru ja oskused ning seadmed vajalike parandusi teha. Tellija ei soovi suurendada erinevate tootjate sarnaste parameetritega toodete erinevate varuosade laobaasi tagamaks elutähtsa teenuse nii tava- kui ka kriisiaegse ekspluatatsiooni aegset toimekindlust ja ressursi- ning keskkonnasäästlikkuse printsiipe. Seega peavad projekti raames tarnitavad ja paigaldatavad sarnased materjalid ja seadmed pärinema sa- madelt tootjatelt. Seadme tarnijal peab olema Eestis kohapealne operatiivset ja kiiret teenust ta- gav hooldus- ja teeninduskeskus (esindus) tarnitava seadme hoolduse- ja remonditööde läbiviimi- seks.

Kõik Tööd peavad sisaldama kõikide vajalike lubade taotlemist, uuringuid, projekteerimist, lammutus-, et- tevalmistus- ja taastamistöid, kõikide materjalide, varustuse ja toodete tarnimist, ehitus- ja/või rekonst- rueerimistöid, kooskõlastuste saamist, testimist, katsetamist, vastuvõtuprotseduure, kasutusloa või -teatise taotlemist jms tegevusi tagamaks kõikide Tööde lõpuleviimist vastavalt kõikidele Lepingu dokumentidele, riiklikule ja kohalikule seadusandlusele ning Tellijat ja Omanikujärelevalvet rahuldaval moel.

Tööde mahud selguvad Loenditest, TÜT-ist, Tellija Eritingimustest ja Joonistelt. Antud Tööde mahud on orienteeruvad ning need tuleb Töövõtjal (Pakkujal) pakkumise koostamise käigus täpsustada. Tellija antud torustike pikkused, läbimõõdud ja asukohad, samuti ehitiste ja rajatiste asukohad on orienteeruvad ning torustike, ehitiste ja rajatiste asukoht võib muutuda uuringute ja projekteerimise käigus Tellijaga kokkulep- pel, taoliste muudatustega kaasnevad riskid on Töövõtja (Pakkuja) riskid.

1.1 Load ja kooskõlastused

Töövõtja ja/või tema Alltöövõtja(d) peavad omama kõiki kehtivaid litsentse ja/või registreeringuid, mis on vajalikud Lepingu raames teostatavate Tööde, sh (kuid mitte ainult) ehitustööd, elektritööd, torustiku pai- galdus, erinevate rajatiste ja paigaldiste projekteerimine, topo-geodeetilised ja ehitusgeoloogilised uurin- gud, teehoiutööd jms tegemiseks.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

7 (61)

Projekteerimistööde teostamiseks peab Pakkuja omama kehtivat MTR registreeringut tegevusalal Projek- teerimine, tegevusala liigis ühisveevärk või -kanalisatsioon või samaväärset teise riigi luba või registreerin- gut kogu lepinguperioodi ajal.

Ehitustööde teostamiseks peab Pakkuja omama kehtivat MTR registreeringut tegevusalal Ehitamine, tege- vusala liigis ühisveevärk või -kanalisatsioon või samaväärset teise riigi luba või registreeringut kogu lepingu- perioodi ajal.

Projekteerimise tingimused, tehnovõrguvaldajate tehnilised tingimused, ehitusloa või -teatise, kasutusloa või -teatise ja kõik muud Tööde tegemiseks vajalikud load ja kooskõlastused peab hankima Töövõtja. Töö- võtja peab järgima kõiki asjassepuutuvate ametkondade, võrguvaldajate ja maaomanike poolt kohaldatud nõudeid, juhiseid ja piiranguid. Kõik lubade ja kooskõlastuste hankimisega seotud kulud, sh riigilõivud, kan- nab Töövõtja. Töövõtja peab projektdokumentatsiooni koostamisel ja kooskõlastamisel seadma eesmärgiks võimalikult väheste ehituslubade või -teatiste vormistamise.

1.2 Standardid ja juhendid

Projekti koostamise ja ehitamise aluseks on Eesti Vabariigi seadused, standardid, juhendid ja eeskirjad, kui ei ole teisiti määratud käesolevas TÜT-is.

Alltoodud seaduste, standardite, juhendite ja eeskirjade (kuid mitte ainult nende) viimaste kehtivate ver- sioonidega arvestamine on kohustuslik nii projekteerimisel, ehitamisel, rekonstrueerimisel, vastuvõtmisel kui ka edasisel ekspluateerimisel.

Põhilised standardid ja seadused on järgmised:

• EVS 835:2022 – Hoone veevärk;

• EVS 921:2022 – Veevarustuse välisvõrk;

• EVS 846:2021 – Hoone kanalisatsioon;

• EVS 848:2021 – Väliskanalisatsioonivõrk;

• EVS 843-2016 – Linnatänavad;

• EVS 812-6:2012+A1:2013+A2:2017 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;

• EVS 932-2017 – Ehitusprojekt;

• EVS-EN 1610:2007 - Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine;

• EVS-EN 1997-1:2005++A1:2013/NV:2014 – Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine;

• EVS-EN 14384:2005 – Sambakujulised tuletõrjehüdrandid;

• EVS-EN 14339:2005 – Maa-alused tuletõrjehdrandid

• EVS-EN 1610:2015 - Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine;

• RIL 77-2013 – Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

• InfraRYL 2006 - Infrastruktuuri ehitamise üldised kvaliteedinõuded, veevarustus;

• MaaRYL 2010 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid;

• Ehitusseadustik – vastu võetud 11.02.2015;

• Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus - vastu võetud 18.02.2015;

• Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus – vastu võetud 10.02.1999;

• Jäätmeseadus - vastu võetud 28.01.2004;

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 - Nõuded ehitusprojektile;

• Keskkonnaministri määrus nr 76 16.12.2005 - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus;

• Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 - Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded;

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

8 (61)

• Vabariigi Valitsuse määrus 29.11.2012 nr 99 - Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suub- lasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed;

• Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrus nr 49 - Ehitusmaterjalidele ja - toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord;

• Majandus- ja taristuministri määrus 14.04.2016 nr 34 - Topo-geodeetilisele uuringule ja teostus- mõõdistamisele esitatavad nõuded;

• Majandus- ja taristuministri määrus 24.04.2015 nr 32 - Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded;

• Siseministri määrus 18.02.2021 nr 10 - Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korras- hoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord;

• Majandus- ja taristuministri määrus 14.07.2015 nr 92 - Tee seisundinõuded;

• Majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr 101 - Tee ehitamise kvaliteedi nõuded;

• Majandus- ja taristuministri määrus 13.07.2015 nr 90 – Liikluskorralduse nõuded teetöödel;

• Transpordiameti kodulehel olevad juhendid, https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid;

• Tööinspektsiooni juhend -“Tööohutus ehitusplatsil” 2019;

• Kohaliku omavalitsuse eeskirjad (kaevetööde eeskiri, heakorra eeskiri, teede ja tänavate sulgemi- se kord ja tasu selle eest jms).

1.3 Normid, standardid ja kvaliteedinõuded

Leping baseerub peamiselt Eesti, Soome ja rahvusvahelistel (EN, ISO) standarditel ja normidel. See ei tä- henda kõikide nimetatud standardiseerimisorganite standardite automaatset heakskiitmist Omanikujärele- valve poolt projekteerimise või ehitustööde alusena. Töövõtja võib esitada ettepaneku alternatiivse, sama- väärse rahvusliku või Euroopa standardiseerimisorgani (nagu BSI, DIN, SS) poolt väljastatud samal tasemel või parema standardi kasutamiseks. Omanikujärelevalve nõudel peab Töövõtja omal kulul esitama infor- matsiooni ettenähtud ja väljapakutava alternatiivse standardi erinevuste kohta, s.h. alternatiivse standardi täisteksti. Kui Omanikujärelevalve otsustab, et erinevused ettenähtud ja väljapakutava standardi vahel ei võimalda saavutada samaväärset või kõrgemat kvaliteeti, peab Töövõtja järgima TÜT-is sätestatud standar- dit.

Kui käesolevas TÜT-is ei ole määratud teisiti, on normide, standardite ja kvaliteedinõuete prioriteetsus järgmine (loendis ülal olev prioriteetsem):

• Standardid

o Eesti standardid (algupärased – EVS ja ülevõetud standardid – EVS-EN, EVS-ISO)

o Muud, Eesti normdokumentides viidatud standardid;

o Muud, teiste riikide või riikide ühenduste normdokumentides viidatud standardid;

o Muud standardid.

• Kvaliteedinõuded

o Eesti normdokumentides sätestatud kvaliteedinõuded;

o RIL 77-2013;

o RYL 90 ja RYL 2000;

o RYL-s viidatud dokumendid;

o Muud kvaliteedinõuded.

• Normid

o Eesti projekteerimis- ja ehitusnormid (EPN) ja/või vastavad EVS standardid;

o Eesti projekteerimis- ja ehitusnormide eelnõud ja/või vastavad EVS standardid;

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

9 (61)

o Soome ehitusmäärused (RakMK) ja endise NSVL normid (SNiP);

o Muud normid (BS jne).

2. Uuringud

2.1 Topo-geodeetilised uuringud

Töövõtjal tuleb teha topo-geodeetilised uuringud mahus, mis tagab kvaliteetse projekteerimise.

Topo-geodeetilised uuringud tuleb Töövõtjal läbi viia vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 a

määrusele nr 34 “Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded”.

Topo-geodeetilisi uuringuid on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel.

Projekteerimise alusena kasutatav topo-geodeetiline alusplaan peab olema koostatud mõõtkavas M1:500. Plaani loetavuse tagamiseks tuleb vajadusel alusplaani väljatrükil kasutada väljakandeid mõõtkavas M1:200.

Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel viitejoonega kaevule või sõlmele osutades.

Uus koostatav alusplaan ei tohi põhineda aegunud või vigasel informatsioonil, mis on saadud varasematest geodeetilistest mõõdistus- ja uurimistöödest ning teostusmõõdistustest. Varasematest geodeetilistest töö- dest saadud info tõepärasus tuleb geodeetiliste uuringute teostajal looduses kontrollida.

Mõõdistada ja uurida tuleb territoorium, mis on vajalik uute ehitiste rajamiseks ja/või olemasolevate re- konstrueerimiseks ja/või lammutamiseks.

Uurimistööd peavad hõlmama tänavaaladel minimaalselt ühe tänavapoole majade fassaadist kuni teise tänavapoole majade fassaadini (kusjuures majade fassaad koos nurgaga peab olema joonisel näidatud). Topo-geodeetilisel alusplaanil tuleb ära näidata iga kinnistu hoonete vee- ja kanalisatsiooni sisen- did/väljundid ja kogumismahuti asukohad ning torude sügavused.

Väljaspool tänavaala (või aladel, kus ei ole hooneid) tuleb uurida minimaalselt 30 m laiust koridori (skeemi- del olevate torustike trassidest 15 m ühele poole ja 15 m teisele poole).

Uuritavat ala läbivate olemasolevate kommunikatsioonide parameetrite, sügavuste ja kallete kindlaksmää- ramiseks tuleb leida ja mõõdistada ka lähim mõõdistatavast alast väljaspool asuv kaev või kamber. Kom- munikatsioonide uurimine hõlmab kõikide vajalike ettevalmistustööde tegemist – kaevude otsimine metal- liotsijaga, kaevuluukide väljakaevamine pinnase alt, kaevude tühjakspumpamine ja puhastamine pinnasest ning prahist, lukustatud kaevude avamine jne.

Uuritava ala ulatus vee- ja kanalisatsioonirajatiste territooriumil on suurim järgmistest variantidest:

• rajatiste kinnistu olemasolul kogu katastriüksuse pindala, millel rajatis paikneb;

• territooriumi piirdeaiaga piiramisel piiratav ala +5 m;

• kinnistu ja piirdeaia puudumisel vähemalt seadmete ja hoonete alune pind + 10 m suurune riba ümber selle pinna.

Rajatiste territooriumil asuvate kommunikatsioonide ja torustike uurimistöös tuleb lähtuda eelpool toodud nõuetest kommunikatsioonide uurimisele. Rajatiste puhul, mille territooriumil ei ole rajatisega mitteseotud kommunikatsioone ning mille kommunikatsioonid kuuluvad täies ulatuses väljavahetamisele, on kommuni- katsioonide uurimine nõutav ainult ulatuses, mis on vajalik rajatise rekonstrueerimisprojekti koostamiseks ja rekonstrueerimistööde tegemiseks.

Projekteerimise alusena kasutatav topo-geodeetilise uuringu aruanne peab olema üle vaadatud kõikide uurimisalasse jäänud tehnovõrkude valdajatega ning olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõuetele.

Koordinaatide süsteem: riiklik tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem L-EST 97. Kõrguste süsteem: riiklik kõrgussüsteem EH2000.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

10 (61)

2.2 Ehitusgeoloogilised uuringud

Töövõtjal tuleb läbi viia ehitusgeoloogilised uuringud mahus, mis tagab kvaliteetse projekteerimise.

Ehitusgeoloogilisi uuringuid on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel.

Ehitusgeoloogilised uuringud tuleb läbi viia vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 a määrusele nr 32 “Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded”.

Ehitusgeoloogiliste uuringute aruanne tuleb koostada kogu piirkonna kohta, kus Töövõtja projekteerib to- rustike ja/või muude rajatiste/ehitiste ehitust või rekonstrueerimist. Väliuuringud tuleb läbi viia lõikudes, mille kohta geoloogilised arhiiviandmed puuduvad. Olemasolevate geoloogiliste andmete hankimine on Töövõtja ülesanne.

Torustike ja/või reoveepumplate puhul peavad uuringud hõlmama pinnast sügavuseni vähemalt 1,0 m to- ru/reoveepumpla põhja alla. Puuraugud rajada trassikoridorides iga 150 m järel ning kiiresti muutuva pin- nase puhul vähemalt iga 50 m tagant.

Ehitusgeoloogiliste uuringute aruanne peab sisaldama muuhulgas alljärgnevat:

a) uuringupunktide asukohad topograafilisel kaardil;

b) geoloogilised lõiked piki torustike trassikoridori;

c) andmed geoloogiliste kihtide ja nende omaduste kohta;

d) andmed pinnaseveetasemete ja selle muutumise kohta;

e) ettepanekud toru aluse rajamiseks (vajadusel);

f) andmed olemasolevate teekonstruktsioonide kohta (katendi liik ja paksus, killustik- ja liivaluse pak- sus).

3. Projekteerimine

3.1 Üldist

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine toimub ehitusprojekti alusel. Ehi- tusprojekt tuleb koostada majandus- ja taristuministri määruse „Nõuded ehitusprojektile“ (nr 97, 17.07.2015.a) ja Eesti Vabariigi standardi „Ehitusprojekt“ (EVS 932-2017) nõuetest lähtuvalt tööprojekti staadiumis va. juhul, kui pole kokkulepitud teisiti.

Töövõtja kohustus on koostada kõigi käesoleva projektiga seotud objektide projekteerimistööd. Töövõtja on vastutav kõikides käesolevas TÜT-i tehnilistes nõuetes, muudes Lepingudokumentides, seadustes ja määrustes sätestatud ning kohalike omavalitsuste ja/või Omanikujärelevalve poolt nõutavate jooniste koostamise eest. Projekteerimistööd tuleb teha kvalifitseeritud firma(de) poolt, kes omavad vastavat regist- reeringut vastavalt Eesti seadusandlusele.

Kõik projektdokumendid peavad olema kirjalikult kooskõlastatud asjassepuutuvate instantsidega, tehno- võrkude valdajate, maaomanike ning kohalike omavalitsuste poolt. Seejärel tuleb projektdokumentatsioon esitada koos kaaskirjaga läbivaatamiseks Omanikujärelevalvele. Projektdokumentatsooni kooskõlastamine asjassepuutuvate instantsidega ning läbivaatamine Omanikujärelevalve poolt ei vabasta Töövõtjat tema mistahes kohustustest või vastutusest.

Kõiki põhilisi Pakkumisjoonistel toodud mõõtmeid ja kõrgusi, konstruktsioonide tüüpe ja materjale, tehno- võrkude parameetreid jne tuleb tööprojekti koostamisel järgida, välja arvatud juhul, kui eeltoodud para- meetrite muutmine on vajalik tehnilise lahenduse vastavuse tagamiseks Eesti või kohaliku seadusandluse- ga, Tellija Tingimustest tulenevate nõuetega või tagamaks projekteeritava ehitise eesmärgipärast toimimist. Kõik muudatused võrreldes Pakkumisjoonistega tuleb kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Pakkumise faasis ei ole ülaltoodud parameetrite muutmine ega alternatiivide esitamine lubatud. Kõik TÜT-is ja hanke alusdokumendis esitatud nõuded materjalidele, töö kvaliteedile jne peavad kajastuma ka tööprojekti sele- tuskirjas, tagamaks nende nõudmiste kättesaadavuse ja arusaadavuse töölistele, alltöövõtjatele jne.

Projektdokumentatsioon tuleb koostada piisavalt varakult enne planeeritavat ehitustööde algust, hoidmaks ära ehitustööde viibimist heakskiidetud projektdokumentatsiooni puudumise tõttu. Töövõtja peab viima

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

11 (61)

ennast kurssi projektide kooskõlastamise protseduuridega. Omanikujärelevalve vaatab projektdokumentat- siooni läbi 14 päeva jooksul.

Töövõtja peab projektdokumentatsiooni paljundamisel lähtuma alltoodud vajalikest paber eksemplaride arvust:

• Tellijale 1 eksemplar, originaal;

• Omanikujärelevalvele 1 eksemplar;

• Töövõtja personalile ehitusperioodil kasutamiseks Töövõtja poolt vajalikuks peetav arv eksempla- re.

Kahe paberkandjal oleva eksemplari joonised peavad välitöödel kasutamiseks olema trükitud ilmastikukind- lale kangale (kaaluga u 85 g/m²), mille print oleks veekindel. Lisaks paberkandjale tuleb projektdokumen- tatsioon esitada Tellijale ja Omanikujärelevalvele ka digitaalselt (AutoCAD dwg-formaadis, kui ei lepita kok- ku teisiti). Joonised peavad olema vormistatud nii, et värviline joonis on loetav ja üheselt arusaadav ka mustvalge koopiana. Jooniste maksimaalne lubatud formaat on A1.

Kui Töövõtja leiab projekteerimistööde käigus, et TÜT-is pakutud lahendus ei ole otstarbekas tehniliselt, majanduslikult või on lähtuvalt muutunud oludest aegunud, siis on Töövõtja kohuseks Tellijale esitada vas- tav ettepanek lahenduse muutmiseks. Vastav ettepanek peab saama Tellija ja Omanikujärelevalve heakskii- du ning läbima peale projekteerimist kõik ettenähtud kooskõlastusfaasid.

Projekteerijad peavad olema kogu Lepingu perioodi kestel Omanikujärelevalve esimesel nõudmisel kätte- saadavad nõupidamisteks, autorijärelevalveks ja projektdokumentatsiooni korrigeerimiseks/täiendamiseks Omanikujärelevalve nõudel ilma täiendava tasuta.

Koostades tööprojekti ja sellega seotud arvutusi, vastutab Töövõtja kõikide vajalike arvutuste eest (nt to- rustike läbilaskevõime hüdraulilised arvutused, hüdraulilise löögi kontrollarvutused, kanalisatsioonipumpla- te reservuaaride vajaliku mahu arvutused, pumpade vooluhulkade ja tõstekõrguste arvutused, elektri- ja juhtimissüsteemide võimsuse arvutused jne). Töövõtjal tuleb projekteerimise ajal Tellijale esitada kõik arvu- tused ülevaatamiseks, kui Tellija seda soovib. Tellijal on õigus nõuda arvutusi, mis on Tellija arvates vajali- kud parima lahenduse saamiseks.

Vee- ja kanalisatsioonitorustikud projekteerida vähemalt kinnistute piirideni, erisuste korral tuleb Töövõtjal koostada loend ehitusprojekti koosseisus.

Peatorustike projekteerimisel projekteerida kõik tänavatorustikuga külgnevate kinnistute liitumistorustikud kuni kinnistu piirini. Projekteerimine teostada ka juhul, kui hanke mahus ei ehitata liitumispunkti välja.

3.2 Projekteerimise mõõtühikud

SI - süsteemi ühikuid tuleb kasutada kogu lepingu täitmise vältel. Kohad, kus kasutatakse muude süsteemi- de ühikuid tuleb projektis ja muudes dokumentides ära näidata ning kooskõlastada eelnevat Omanikujäre- levalvega.

3.3 Projekteeritavate objektide eluiga

Vee- ja kanalisatsioonitorustikud 50 aastat

Vee- ja kanalisatsioonikaevud/reservuaarid, liivapüüdurid, õlipüüdurid 50 aastat

Hoonete konstruktsioonid (va viimistlus) 50 aastat

Elektripaigaldised 25 aastat

Automaatikaseadmed 6 aastat

3.4 Rajatiste projekteerimine

Töövõtja peab pakkumise koostamisel ja esitamisel olema lähtunud sellest, et hanke alusdokumentides antud eskiisprojekti, tehnoloogilise projekti vms joonis on ligikaudne, kuna Tellija käsutuses ei ole detailset geodeetilist informatsiooni, olemasolevad kommunikatsioonid võivad mitte võimaldada rajada torustikke ja reoveekanalisatsioonipumplaid pakkumisjoonistel näidatud asukohtadesse. Pakkuja peab täpsustama

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

12 (61)

tegelikku olukorda ning töötama välja oma projektlahenduse. Töövõtja peab teostama topo-geodeetilised ja ehitusgeoloogilised uuringud selgitamaks välja torustike rajamise tegelikke võimalusi. Torustiku projekteerimine ja rajamine pakkumisjoonistel esitatust erinevasse asukohta on Töövõtja risk ning Töövõtja kannab kõik sellega seonduvad kulud.

Projekti üheks eesmärgiks on kinnistu siseselt kulgevate vee ja kanalisatsiooni magistraaltorustike kasutu- sest välja jätmine ja olemasolevate klientide ümberühendamine avalikele teedele ja tänavatele (maadele) rajatavatele magistraaltorustikele. St, et igat projektiga hõlmatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klienti peab saama avalikult maalt eraldi sulgeda.

Selliste olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorustike, millega on ühendatud tarbijad, rekonstrueerimisel või asendamisel kuulub olemasolevate tarbijatorustike ühendamine uute majaühenduste torustikega liitu- mispunktis Tööde koosseisu. St vajadusel tuleb teostada ka torustike ümberühendamine kinnistu sees. Seejuures tuleb kõik sellised tööd kooskõlastada kinnistuomanikuga kirjalikult Töövõtja poolt.

Kõik torustikud ja reoveekanalisatsioonipumplad tuleb üldjuhul projekteerida avalikult kasutatavale maale (teede, tänavate jne alla). Projekteeritud torustike ja reoveekanalisatsioonipumplate asukohad tuleb kooskõlastada Omanikujärelevalve, Tellija ja kinnistu omanikega.

Kõikide rajatavate või rekonstrueeritavate torustikega piirnevate kinnistute jaoks tuleb ette näha ma- jaühendustorustikud, olemasolevate majaühendustorustike kohta tuleb esitada rekonstrueerimise lahen- dus. Kõik olemasolevad majaühendustorustikud tuleb rekonstrueerida, vajadusel ka uues asukohas – ligi- pääs liitumispunktile peab olema tagatud avalikult kasutatavalt maalt (kui ei ole Tellijaga kokku lepitud teisiti). Tööde hulka kuuluvad ka rekonstrueerimistööde käigus kinnistutorustikeks jäävate endiste ühis- veevärgi ja -kanalisatsioonitorustike lõikude rekonstrueerimine.

Juhul kui rajatavate või rekonstrueeritavate torustikega piirnevate kinnistute taga asub veel mõni kinnistu, millele puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt maalt, siis tuleb ka antud kinnistutele näha ette eraldi majaühendustorustikud tänavalt, millel torustikke rajatakse või rekonstrueeritakse.

Tööde teostamisel tuleb arvestada, et kui kinnistute sees jäävad peale rekonstrueerimistöid varem töös olnud ühisveevärgi ja/või -kanalisatsioonirajatised töösse edaspidi ainult kinnistu sisese vee- ja/või kanali- satsioonirajatisena, kuulub tööde kooseisu kogumahus torustikulõigu rekonstrueerimine, mis varem toimis ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni osana.

Peatorustikel asetsevate veemõõdukaevude minimaalne läbimõõt on DN1500 ja materjaliks PE plast. Vee- mõõdukaev peab olema varustatud veetorustiku möödaviiguga.

Tööde mahus ettenähtud veearvestite (nii põhjavee, joogivee kui reovee tarbeks) parameetrid tuleb kooskõlastada Tellijaga ning arvestite hankimine ja paigaldus on Töövõtja ülesanne.

Projekteerides vee- ja kanalisatsioonitorustikke, reoveekanalisatsioonipumplaid, muid rajatisi ja töid peab Töövõtja jälgima head kaasaegset projekteerimistava ning oma projektis välja tooma kõik konstruktsioonid, installatsioonid, puhastamised, inspektsioonid, hooldused ja remondid, mis garanteerivad hilisema objekti- de käitamise ja teeninduse.

Juhul kui torustikud on mingis lõigus ette nähtud rajada kinnisel meetodil, siis peab see olema eristatav kõikidel asendiplaani joonistel. Samuti peab olema vee- ja kanalisatsioonitorustike pikiprofiilidel üheselt mõistetav märge kinnise ehitusmeetodi kasutamise kohta antud lõigul.

Torustike, kaevude ja reoveekanalisatsioonipumplate projekteerimisel lähtuda Eesti Vabariigi standarditest ja RIL 77-2013-st – Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.

3.4.1 Veetorustik

Veetorustik ja -kaevud tuleb projekteerida ja ehitada nii, et nendele oleks tagatud juurdepääs hooldusauto- ga igal aastaajal. Vajadusel tuleb projektis näha ette teenindustee rajamine hooldusautole (paakauto 28T, telje koormus 11,5T).

Veetorustiku läbipesuks tuleb projekteerida veetorustiku läbipesukaevud (vt lisa-3). Läbipesukaevud tuleb projekteerida sellistesse asukohtadesse ja vajalikul hulgal, et hilisemalt oleks võimalik teostada läbipesu kõikidele torustiku lõikudele. Ringistuseta tänavatoru lõppu tuleb projekteerida läbipesukaev. Läbipesukae- vu püstakutoru on de 63 mm või tänavatorustikuga sama läbimõõt, kui viimane on suurem kui 63 mm.

Torustiku kõrgematesse kohtadesse tuleb ette näha õhueraldusklapid.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

13 (61)

Veetorustiku lõikude sulgemiseks tuleb veetorustikule ette näha siibrid lähtudes järgmistest nõuetest:

• iga harutoru sulgemine peab olema võimalik;

• maksimaalne suletava torulõigu pikkus - 200 m;

• maksimaalne suletavate kinnistuühenduste arv - 15 tk;

• maksimaalne suletavate tuletõrjehüdrantide arv – 2 tk.

Töövõtja koostab siibrite ja läbipesukaevude paiknemise skeemi kogu projekti piirkonna kohta. Skeemil tuleb erinevate värvidega ära näidata olemasolevate, projekteeritavate ja perspektiivsete siibrite asukohad. Siibrite ja läbipesukaevude paiknemise skeem tuleb kooskõlastada Omanikujärelevalvega.

Põldudel asuvad siibrid, läbipesukaevud jm sõlmed peavad olema märgatavad, seega tuleb sõlmede juurde paigaldata tähistuspost 2+1 m, millest üks meeter on maa sees, metallpost, millel on plastpost hülsina üm- ber (näiteks liiklusmärgi post, värvus valge). Põldudel asuvate sõlmede luugid võivad olla tavalised plastkor- gid, betoon kaevudel betoonist katted. Põldudel asuva plastkaevu luuk peab olema ~0,5 m kõrgem ümbrit- sevat maapinnast.

Projekteeritud veetorude minimaalne rajamissügavus on 2,10 m arvestatuna maapinnast toru peale.

3.4.2 Veevarustuse majaühendustorustik

Üldjuhul tuleb iga kinnistu kohta ainult üks veevarustuse majaühendustorustik, kui enamat ei nõua tehno- loogilised vajadused.

Kinnistu veevarustuse majaühendustorustiku miinimum läbimõõt on De32 mm (DN25 mm), kinnistu veeva- rustuse ühendustorustik dimensioneerida hoone arvutusliku vooluhulga järgi.

Igale kinnistule kinnistu piirist väljapoole (0,3 kuni 1,0 m) tuleb paigaldada maakraan koos spindlipikenduse ja kapega 40T. Maakraanist kinnistu poole (kuni kinnistu piirini) paigaldatakse vähemalt 0,3 m pikkune vee- toru ja suletakse elekterkeevis otsakorgiga. Teemaa-aladel olevad liitumispunktid lõpetatakse vähemalt 50 cm teekatendi piirist liituva kinnistu suunas.

Veetorustiku rekonstrueerimisel ühendatakse olemasolev PE veetoru uue veetoruga kinnistu piiril elekter- keevismuhviga.

Uue rajatava PE veetorustiku ühendamisel olemasoleva mitte PE veetoruga tuleb kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt.

Juhul kui kinnistu veevarustuse ühendustorustik (ühendustorustik ja sisendtorustik kokku) on pikem kui 50 m tuleb ühendustorustikule näha ette veemõõdukaev avalikult kasutatavale maale.

Torustiku mis lõppevad nõvade, truupide vahetus läheduses või all, tuleb tuua nõvade, truupide alt välja. Lahendus tuleb kooskõlastada kinnistuomanikuga, mille kinnistule ulatub torustots.

Kui kinnistu aed asub kinnistupiirist väljapool, siis tuleb maakraan projekteerida väljapoole aeda avalikul maa-alale.

Joonisel on toodud veetorustiku kinnistuühenduse tüüpsõlme skeem:

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

14 (61)

3.4.3 Reoveekanalisatsioonitorustik

Reoveekanalisatsioonitorustik ja -kaevud tuleb projekteerida ja ehitada nii, et nendele oleks tagatud juur- depääs hooldusautoga igal aastaajal. Vajadusel tuleb projektis näha ette teenindustee rajamine hooldusau- tole (paakauto 28T, telje koormus 11,5T).

Projekteeritud isevoolsete reoveekanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus on 1,50 m arvestatuna maapinnast toru peale ja survekanalisatsioonitorustikul 2,10 m arvestatuna maapinnast toru peale.

Isevoolsel reoveekanalisatsioonitorustikul peab olema tagatud vähemalt minimaalne lubatud lang (vasta- valt standardile).

Peapumpla survekanalisatsioonitoru minimaalne läbimõõt on De110 mm (DN100 mm) ja minimaalne luba- tud reovee voolukiirus torustikus 0,7 m/s.

Torustiku kõrgematesse kohtadesse tuleb ette näha õhueraldusklapid.

Survetorustiku hooldamiseks tuleb torustikule ette näha hoolduskaevud.

Kui olemasoleva kliendi reovee isevoolne üleujutusriskita ärajuhtimine ei ole tagatud paisutustaseme muu- tuse tõttu, peab töövõtja sellest kinnistu omanikku teavitama ja leidma lahenduse üleujutusest tingitud riskide vältimiseks.

Torustikud mis lõppevad nõvade, truupide vahetus läheduses või all, tuleb tuua nõvade, truupide alt välja. Lahendus tuleb kooskõlastada kinnistuomanikuga, mille kinnistule ulatub torustiku ots.

Survekanalisatsiooni toru ühendamine teise survekanalisatsiooni toruga toimub 45 kraadise kolmiku kaudu. Kolmikusse sisenevatel torudel peab enne kolmikut olema sulgarmatuur.

Vastav lahendus on esitatud joonisel:

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

15 (61)

3.4.4 Reoveekanalisatsioonikaevud

Reoveekanalisatsioonikaevude maksimaalne lubatud vahekaugus tänavatorustikul on 70 m.

Üldjuhul on kaevude lubatud minimaalne läbimõõt De560/500 mm (DN500 mm), sirgetel lõikudel ja ilma astmeta kahe 70 meetri kaugusel asuva De560/500 mm (DN500 mm) kaevu vahel võib paigaldada ka kaeve De400/315 mm (DN300 mm). Jämedamate kui De315 mm (DN300 mm) kanalisatsioonitorustike ristumis- kohas tuleb projekteerida kaev tõusutoruga minimaalselt De1125/630 mm (DN1000 mm luugi minimaalne läbimõõt DN600 mm).

Reoveekanalisatsiooonikaevudena, mille sügavus on suurem kui 3,0 m, tuleb kasutada vähemalt De560/500 mm (DN500 mm) läbimõõduga kaevusid.

Põldudel asuvad kaevude luugid peavad olema märgatavad, seega tuleb reoveekanalisatsioonikaevu luugi juurde paigaldata tähistuspost 2+1 m, millest üks meeter on maa sees, metallpost, millel on plastpost hülsi- na ümber (näiteks liiklusmärgi post, värvus valge). Põldudel asuvate plastkaevude luugid võivad olla tavali- sed plastkorgid, betoon kaevudel betoonist katted. Põldudel asuva kaevu luuk peab olema ~0,5 m kõrgem ümbritsevat maapinnast.

Pimeühendused lubatakse ainult tingimustel, et:

• magistraaltorul peab olema täidetud hooldust võimaldavate kaevude (min De560/500 mm, DN500 mm) vaheline kaugusnorm;

• magistraaltoru minimaalne diameeter võimalike pimeühenduste tegemiseks on De200 mm (DN200 mm). Ühiskondlikele hoonetele ja mitmekorruselistele kortermajadele pimeühendusi ei lubata;

• magistraaltorustikega ühinemisel võib kasutada 45° kolmikuid, mille liituv torustik on vähemalt üks mõõterühm väiksem (näit: läbivool De250 mm (DN250 mm) - liituv De200 (DN200 mm), läbivool De200 mm (DN200 mm) - liituv De160 mm (DN150 mm) jne) ja kuni 45° poognat peale kolmikut;

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

16 (61)

• kinnistu piirist max 30 cm väljaspool asetseb pesukaev minimaalselt De400/315 mm (DN300 mm) läbimõõduga ning sellele peab olema võimalik ligi pääseda survepesu seadmetega ja hooldusauto- ga.

3.4.4.1 Reoveekanalisatsiooni majaühendustorustik

Üldjuhul tuleb iga kinnistu kohta ainult üks reoveekanalisatsiooni majaühendustorustik, kui enamat ei nõua tehnoloogilised vajadused.

Kinnistu isevoolse reoveekanalisatsiooni ühendustorustiku miinimum läbimõõt on De160 mm (DN150 mm), kinnistu reoveekanalisatsiooni ühendustorustik dimensioneerida hoone reovee arvutusäravoolu järgi.

Teemaa-aladel olevad liitumispunktid lõpetatakse vähemalt 50 cm teekatendi piirist liituva kinnistu suunas.. Kinnistu isevoolne reoveekanalisatsiooni ühendustorustik lõpetatakse kinnistu piiri ääres otsakorgiga.

Reoveekanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisel ühendatakse uus reoveekanalisatsioonitoru olemasole- va reoveekanalisatsioonitoruga kuumkahaneva ühendusmuhvi abil.

Juhul kui kinnistul on olemas kanalisatsioonikaev ning ühendus on ette nähtud teha samas asukohas, siis tuleb olemasoleva kanalisatsioonikaev asendada uue plastkaevuga, min De400/315 mm.

Joonisel on toodud kanalisatsiooni majaühenduse tüüpsõlme skeem:

Majaühendustorustikel peab olema kinnistu sees vähemalt üks kaev. Torustiku pööramisel ja hargnemisel on nõutav pöörde ja/või hargnemiskaev. Minimaalne kaevuläbimõõt peab olema vähemalt De400/315 mm (DN300 mm). Toru läbimõõdu muutus on lubatud ainult kaevus (ei ole lubatud maa-aluseid üleminekuid).

Üldreeglina tuleb igale kinnistule näha ette isevoolne reoveekanalisatsiooni ühendustorustik, erijuhul näha ette survekanalisatsiooni ühendustorustik. Kõik kinnistud, milledele projekteeritakse kinnistu ühendusto- rustikuks survekanalisatsioonitorustik tuleb eelnevalt kooskõlastada Omanikujärelevalvega.

Juhul kui kinnistule projekteeritakse liitumiseks survekanalisatsioonitorustik (kui kinnistu reovett ei ole võimalik isevoolselt ära juhtida), siis tuleb kinnistu piirist väljapoole (0,3 kuni 1,0 m) paigaldada maakraan koos spindlipikenduse ja kapega 40T. Maakraanist kinnistu poole paigaldatakse vähemalt 0,3 m pikkune toru ja suletakse elekterkeevisotsakorgiga. Kinnistu survekanalisatsiooni ühendustorustiku minimaalne läbimõõt on De63 mm (DN50 mm).

Kui lepingudokumentides ei ole sätestatud teisiti, siis AS Emajõe Veevärk kuni viie kinnistu (kliendi) tarbeks ühiskanalisatsioonipumplat ei raja. 6-10 kinnistuga olukorras, st potentsiaalse kliendiga, AS EVV otsustab eraldi reoveepumpla rajamise vajaduse.

Kõik kinnistud, mida ei ole võimalik isevoolselt kanaliseerida tuleb projekti seletuskirjas välja tuua ning tea- vitada sellest ka kinnistu omanikku (teavitamine peab olema hiljem tõestatav, nt e-mail).

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

17 (61)

Kõikide kinnistute kohta, milledele on projekteeritud survekanalisatsiooni liitumispunkt, tuleb projekti asendiplaanile määrata reoveepumpla asukoht ning seletuskirjas välja tuua tulevikus rajatava pumpla pum- ba arvutuslik vooluhulk (l/s) ja tõstekõrgus (m) asendiplaanil määratud asukohas.

3.4.5 Tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjeveevarustuse projekteerimisel, ehitamisel, katsetamisel ja rekonstrueerimisel tuleb järgida stan- dardeid EVS 812-6:2012+A1:2013+A2:2017 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus ja EVS-EN 14384:2005 ning siseministri 18.02.2021 määrust nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ .

Töövõtja koostab tuletõrjehüdrantide paiknemise skeemi kogu projekti piirkonna kohta. Skeemil tuleb eri- nevate värvidega ära näidata olemasolevate, projekteeritavate ja perspektiivsete tuletõrjehüdrantide asu- kohad. Tuletõrjehüdrantide paiknemise skeem tuleb kooskõlastada Omanikujärelevalve ja Päästeametiga Töövõtja poolt.

Juhul, kui tuletõrjeveevarustuse väljaehitamisega kaasneks joogivee kvaliteedi oluline halvenemine (vee viibeaeg torustikus üle 48 h), siis tuletõrjeveevarustust ei rajata. Tuletõrjeveevarustuse mitterajamine tuleb kooskõlastada Omanikujärelevalvega ja Päästeametiga.

Juhul kui tuletõrjehüdrante ei rajata, siis tuleb seletuskirjas ja/või joonistel ära näidata võimalikud lähimad tuletõrje veevõtukohad.

3.5 Kinnistute vee- ja reoveekanalisatsioonitorustike liitumispunktide kooskõlastamine kinnistute omanikega

Töövõtjal tuleb vee- ja reoveekanalisatsioonitorustike liitumispunktide asukohad kinnistu piiril kirjalikult kooskõlastada kinnistute omanikega. Selleks tuleb Töövõtjal koostada ja kinnistu omanikega kooskõlastada kinnistu vee- ja reoveekanalistasioonitorustike kooskõlastuslehed. Kooskõlastuslehe vorm tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. Kooskõlastuslehed tuleb lisada üle antava ehitusprojekti juurde.

Juhul kui projekteerimisel selgub, et kinnistul paikneva(te) hoone(te) reovett ei ole võimalik isevoolselt ära juhtida, tuleb sellest koheselt teavitada Omanikujärelevalvet. Peale Omanikujärelevalve poolset nõusolekut tuleb sellest teavitada kinnistu omanikku kooskõlastuslehel (sh kinnistu omandisse jääva pumpla rajamise vajadus ja sellega seotud ekspluatatsioonikulud, mis jäävad kinnistuomaniku kanda) ning kõik sellised kin- nistud tuleb üles loetleda ehitusprojekti seletuskirjas.

Projektdokumentatsiooni koosseisus tuleb esitada kinnistuomanike kooskõlastuste koondtabel ja kin- nistuomaniku poolt allkirjastatud kooskõlastusleht iga kinnistu kohta eraldi.

Kooskõlastuste koondtabel peab sisaldama vähemalt järgmist infot: kinnistu aadress, katastriüksuse tun- nus, kinnistu omanik, omaniku kontaktandmed, kooskõlastamise aeg, kas soovib liituda ühisveevärgi- ja/või kanalisatsiooniga.

Asula rekonstrueerimistöödel Tellija klientide olemasolevate vee- ja reoveekanalisatsioonitorustike liitu- mispunktide muutmise korral, tuleb liitumispunktide muudatuse joonised Töövõtjal ettevalmistada ja kirja- likult lahendused kooskõlastada kinnistu omanikega. Eelmainitu alusel peab Töövõtja tagama, et kinnistu olemasolevaid vee- ja reoveekanalisatsioonitorustike liitumispunkte muutev liitumisleping on valmis allkir- jastamiseks Tellija ja kliendi poolt enne ehitustööde algust.

3.6 Reoveekanalisatsioonipumplate asukohtade ja kujade kooskõlastamine kinnistute omanikega

Töövõtjal tuleb kirjalikult kooskõlastada reoveekanalisatsioonipumplate asukohad ja kujad kõikide kinnistu- te omanikega, kelle kinnistule reoveekanalisatsioonipumplat planeeritakse ja kelle kinnistule ulatub planee- ritava reoveekanalisatsioonipumpla kuja.

3.7 Töövõtja kohustused seoses eraomanduses olevatele maadele ehitatavate rajatiste ja ehitistega

Töövõtja kohustused seoses eraomanduses olevatele maadele ehitatavate ehitiste ja rajatistega on järgmi- sed:

• Tellija nimel tehnorajatise ehitamiseks tehnorajatise ehitamisest ja talumisest puudutatud kinni- sasjade omanike väljaselgitamine ja tehnorajatise asukoha valiku konsultatsioon maaomanikuga.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

18 (61)

• Töövõtja viib koostatud projektdokumentatsiooni alusel läbi notariaalse isikliku kasutusõiguse seadmise protseduurid, mistõttu tuleb Töövõtjal arvestada vee- ja kanalisatsioonirajatiste isikliku kasutusõiguse ala jooniste koostamisega (joonised tuleb esitada digitaalselt .dwg ja .pdf kujul Telli- jale). Isikliku kasutusõiguse ala joonistel tuleb ära näidata kinnistute piirid koos lähiaadressi ja tun- nusega, tehnorajatiste andmed ja paiknemine, viirutatud kasutusala ja kasutusala suurus pindalali- selt. Viirutatud kasutusala (sarnaselt sundvalduse masinloetava joonisega) tuleb esitada eraldi .dwg failina kogu Töö ala ulatuses.Isikliku kasutusõiguse ala joonis tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. Isikliku kasutusõiguse ala joonis koos kinnistuomaniku kooskõlastusega tuleb lisada üle antava ehitusprojekti juurde.

• Töövõtja ülesanne on korraldada kõik vajalikud toimingud notariaalse isikliku kasutusõiguse sead- miseks, servituutide seadmises sh kinnistuomanikega notari aegade kokkuleppimine, vajadusel kinnistuomanike transport notaribüroosse jms.

• notari tasud ja riigilõivud tasub Tellija.

• Töövõtja ülesanne on korraldada kõik vajalikud toimingud sundvalduse seadmiseks, sh kin- nistuomanikega lahenduste kokkuleppimine, mistõttu tuleb Töövõtjal arvestada vee- ja kanalisat- sioonirajatiste sundvalduse ala jooniste koostamisega (joonised tuleb esitada digitaalselt .dwg ja .pdf kujul Tellijale). Sundvalduse ala joonistel tuleb ära näidata kinnistute piirid koos lähiaadressi ja tunnusega, tehnorajatiste andmed ja paiknemine, viirutatud kasutusala ja kasutusala suurus pinda- laliselt. Sundvalduse ala joonis tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. Sundvalduse ala joonis tu- leb võimalusel kooskõlastada kirjalikult kinnistuomanike poolt sundvalduse menetluse operatiiv- semaks läbiviimiseks. Töövõtja ülesanne on korraldada kõik vajalikud toimingud sundvalduse seadmiseks, sh sundvalduse joonis (võimalusel selle kirjalik kooskõlastamine kinnistu omaniku poolt), sunvalduse taotluse koostamine, masinloetavate jooniste koostamine sundvalduses ettean- tud tähtaegadel ja masinloetavate jooniste koos vajalike lisadega ettevalmistamine vastavalt keh- tivatele Maa-ameti nõuetele jms.

• läbirääkimiste käigus maaomanike poolsed rahalised või muud võimalikud eritingimused edastama viivitamatult Tellijale otsustamiseks, Töövõtjal ei ole õigust ise võtta vastu otsuseid rahaliste kom- pensatsioonide või eritingimuste kokkuleppimiseks maaomanikega.

• eraomanduses olevatele maadele vee- ja kanalisatsioonirajatiste kooskõlastuste juures peab Töö- võtja arvestama, et rajatiste teenindamiseks vajalike juurdepääsu- ja teenindusalade/teede pro- jektlahenduste kooskõlastamine kinnistu omanikega kuulub Töövõtja tööde mahtu, sh servituutide ala kooskõlastamine. Ehk teisisõnu Töövõtja ülesanne on kooskõlastada eraomanduses olevatel maadel vee- ja kanalisatsioonirajatistega seonduvat „tervikpilti“.

• teatama Tellijale koheselt kõigist asjaoludest, mis võivad ohustada töö tegemist vastavuses Lepin- guga või ohustada töö kvaliteeti.

• võimaldama Tellijal kontrollida töö teostamist ning andma kõikide töö tegemisega seotud asjaolu- de kohta Tellija nõudel mistahes Tellijale vajalikku teavet.

• töö teostamise ajal ja pärast seda hoidma konfidentsiaalsena talle töö teostamise tõttu teatavaks saanud asjaolud, mille puhul Töövõtja teadis või pidi teadma, et nende konfidentsiaalsena hoidmi- ne on Tellija huvides.

Kohustused kehtivad ka juhul, kui on tegemist olemasoleva ehitise/rajatise rekonstrueerimisega ning ei ole sõlmitud maakasutuslepingut.

Seoses seirearuandluse ning projektiga kaasatud kinnistute liitumislepingute ettevalmistamisega, tuleb Töövõtjal esitada Tellijale lõpliku tööprojekti alusel koostatud nimekiri kinnistutest, mis ühendatakse re- konstrueeritavate/rajatavate torustikega. Soovitavalt kasutada järgmist vormi:

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

19 (61)

Jrk nr

Kinnistu aadress

Kinnistu katastri- number

Omani- ku nimi ja kon- takt- andmed

Veeühendus uus/rek ol.ol asukohas / rek uues asukohas

Kanaliühen- dus uus/rek ol.ol asuko- has / rek uues asuko- has

Ol. ol ühenduse asukoha muutmine kinnistu- omaniku soovil

Koos- kõlastatud (kuupäev)

Märkused

1

Tabel peab kajastama kõiki vastava Lepingu mahus ühendatavaid kinnistuid.

Lisaks esitada ülevaade tegelikest torustike pikkustest ja rajatiste arvust, eristades magistraal ja tarnetorus- tikke.

3.8 Töövõtja kohustused seoses riigimaanteedele ehitatavate rajatistega

Kõikides külades ja asulates, millede projekteerimine ja ehitamine puudutab riigimaanteid, tuleb Töövõtjal esitada Tellijale taotluse esitamiseks andmed riigimaanteedega ristumiste ja piki teemaad kulgemiste koh- ta.

Taotluse teemaale tehnovõrgu- ja rajatiste ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks esi- tab Transpordiametile Tellija. Töövõtja valmistab Tellijale ette kõik selleks vajalikud dokumendid.

Tellijale tuleb esitada järgmised täidetud dokumendid:

• taotlus teemaale tehnovõrgu- ja rajatiste ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimi- seks, taotluse blankett asub Transpordiameti kodulehel (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3)

• tehnovõrgu ja –rajatise asendiplaan (kinnistute piiride, tehnorajatise andmete ja paiknemisega (PDF-fail, maksimum suurus A3); joonised koostada vastavalt Transpordiameti nõuetele;

• Transpordiameti kooskõlastus projektile

3.9 Ehitusload / ehitusteatised

Ehituslubade / ehitusteatiste taotlemine on Töövõtja ülesanne.

Töövõtja valmistab ette kõik ehituslubade / ehitusteatiste taotlemiseks vajalikud materjalid, dokumendid ja esitab ehituslubade / ehitusteatiste taotlused kohalikule omavalitsusele läbi ehitusregistri (www.ehr.ee).

Ehitusloa taotluste riigilõivud tasub Töövõtja.

4. Nõuded materjalidele

4.1 Üldnõuded

Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate materjalide ja too- dete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused, paigaldusjuhendid, katsete tulemu- sed jne) vastavalt seadusandlusele ja Tellija Tingimustele. Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE-märgistuse osas. Vaja- dusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete kohta täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele. Seadmete valmistajatel peab Eestis olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud müügi- ja hooldusesindus.

Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalve kirjalik nõusolek. Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes.

Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema uued. Varem kasutu- sel olnud materjale ei ole lubatud kasutada.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

20 (61)

Materjalide transport, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuete- le ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjalid tuleb asendada. Asendamisega seotud kulud kannab tööde teostaja.

Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas säilivalt markeeritud. Veetoru peab olema sinise ja kanalisatsioonitoru pruuni markeeringuga. Standardi tähis peab olema kantud torule.

Ehitusplatsile tarnitavad survetorud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustiku paigaldamiseni.

Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Omanikujärelevalve kirjalikul nõusolekul kasutada teis- tele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis- majandusliku tulemuse.

Kaablikaitsehülss peab olema ilmastikukindel (sh UV-kindel) ja vastupidav mehaanilistele vigastustele (trimmerdamine jms).

4.2 Survetorustikud

4.2.1 Üldist

Survetorustikud: vee- ja survekanalisatsioonitorustikud.

Veetorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima joogiveevõrgus kasutamiseks ja survekanalisatsioonitorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liit- mikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima reoveevõrgus kasutamiseks.

Joogiveetorustikuna kasutatavad torud ja toruliitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib Terviseamet. Töövõtja esitab Omanikujärelevalvele sellekohase dokumendi koopia.

Torustikuga ühendatavad liitmikud ja armatuur peavad survekindluse, materjali ning pinnakäsitluse poolest sobima antud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi.

4.2.2 Torud ja toruliitmikud

Survetoru materjaliks on PE (polüetüleen), mis peab vastama standardile EN12201.

Kõik survetorud, survetorude liitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad vastama minimaalselt PN10 survek- lassile (ühenduse surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass).

Lahtise kaevikuga rajatavate torustike korral kasutada PE-100 materjalist survetorusid, mille surveklass peab olema vähemalt PN10, SDR17 ja rõngasjäikus vähemalt SN8 (8 kN/m2).

Survetoru paigaldamisel kinnisel meetodil ilma kaitsehülsita või survetoru paigaldamisel olemasoleva toru sisse tuleb kasutada PN10 PE100 RC toorainest valmistatud survetorusid.

PE-torud ja nende plastdetailid tuleb ühendada elekterkeevismuhvidega või põkk-keevitusega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN12201-3. Põkk-keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud.

Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine on keelatud.

Kõik survetoru liitmikud (torukolmikud, muhvid, äärikud jne) peavad olema kasutatava toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad.

Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid jms). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või gal- vaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne).

Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677.

Kaevudes on lubatud plast ja malm detailide kõrval kasutada ka roostevabast terasest detaile.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

21 (61)

PE-torude ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega).

Ühendus malm- ja terastoruga – rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva malm- või terastoruga kasu- tada vastavat tõmbekindlat tolerantsliitmiku.

Ühendus kinnistu sisese torustikuga – rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva teadmata materjalist toruga tuleb kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. Olemasoleva PE veetoru ühendamisel rajatava PE toruga kasutada elekterkeevisliitmiku.

4.2.2.1 Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped

Tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standarditele DIN3352. Siibrite äärikute vahe peab vastama standardile DIN3202. Äärikud ja poldipesad peavad vastama standardile ISO 7005-2 (BS4504, DIN2501)

Siibrite ja tagasilöögiklappide korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GGG 400 – DIN1693.

Maakraanid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile DIN3352 .

Maakraanid peavad olema keevitavatae PE otsadega. Tempermalmist maakraani või siibri keha ja PE toru ühenduskoht peab olema kaetud kuumkahaneva rüüga (termokahaneva rüüga).

Siibrid, tagasilöögiklapid ja maakraanid (välja arvatud plastist) peavad olema seest ja väljast kaetud korro- deerumist takistava epoksiidkattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677.

Siibrite ja maakraanide kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse tihenduspinnaga).

Võllühendused peavad olema tehtud malmist GGG. Maa-alused pikendused peavad olema kaetud spet- siaalse bituumenkattega kastiga ning malm GG kaanega. Siibrite ja maakraanide spindel peab olema valmis- tatud roostevabast terasest (X20Cr13).

Maa-aluste siibritele ja maakraanidele tuleb paigaldada spindlipikendused. Spindlipikendused peavad ole- ma roostevabast terasest südamikuga ning teleskoopilised. Spindlipikenduse kate peab olema hermeetiline ning eemaldatava korgiga. Katte ülaosa peab olema veekindel.

Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümb- ritseval pinnasel. Kaped peavad olema kaetud korrodeerumist takistava värvkattega.

Siibrid ja maakraanid peavad sulguma päripäeva.

4.2.2.2 Kiilsiibrid

Kiilsiibrid peavad vastama järgnevatele miinimumnõuetele:

• spindlid peavad olema roostevabast terasest (X20Cr13);

• O-rõngad materjalist NBR;

• spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas;

• tagumine tihend materjalist EPDM;

• korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 µm epoksiidkate vastavalt standardile DIN30677;

• lametihend materjalist EPDM;

• siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil ning vähendab jõu- momenti);

• kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse tihenduspinnaga);

• DIN2501 äärikud;

• reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

22 (61)

4.2.2.3 Tuletõrjehüdrandid

Tuletõrjehüdrantide projekteerimisel ja paigaldamisel tuleb lähtuda siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistami-se ja teabevahetuse nõuded, tin- gimused ning kord ning standardis EVS 812-6:2012+A1:2013+A2:2017 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus toodud nõuetest

Paigaldatavad tuletõrjehüdrandid peavad vastama harmoneeritud standardi EVS-EN 14384:2005 nõuetele.

Tuletõrjehüdrandi ühendustoru minimaalne toruläbimõõt on DN100 mm.

Tuletõrjehüdrandid peavad olema vähemalt surveklassiga PN10.

Tuletõrjehüdrandi äärikud ja poldiaugud peavad vastama standardile ISO 2531.

Hüdrantide tõusutoru peab olema valmistatud PE plasttorust või roostevabast terasest.

Tuletõrjehüdrandid peavad olema teleskoopilise tõusutoruga ning varustatud automaatse tühjendusklapi ja siibriga.

Maapeale soojustatud tuletõrjehüdrandi isevoolseks tühjenemiseks vajalik drenaažitoru peab olema ümb- ritsetud killustikuga, mis on paigaldatud filterkangasse.

Hüdrantide tõusutoru tühjendamise torustik ei tohi olla ühendatud reoveekanalisatsiooniga.

Hüdrantide asukohad tuleb tähistada vastavalt kehtestatud nõuetele. Tähistus tuleb eelnevalt kooskõlasta- da Tellijaga. Hüdrandikaardi koostab ehituse Töövõtja. Hüdranti tähistava infotahvli tarnib Töövõtja ja pai- galdab Töövõtja. Kaart peab olema plastist, nt neobond (ACP), mis on kolmekihiliseset materjalist, kus PE pind on mõlemalt poolt kaetud alumiiniumlehega. Kinnitusvahendid peavad olema vastama klassile C3 või C4. Infokaart peab olema ilmastikukindel.Tuletõrjehüdrandid tuleb tarnida koos hüdrandivõtmega (24mm nelikant võti). Tuletõrjehüdrandi võti antakse üle Tellijale. Töövõtja poolt paigaldamiseks valitud tuletõrje- hüdrant tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellija ja Omanikujäerelevalvega.Tuletõrjehüdrantide kohta tuleb esitada Töövõtjal vastavussertifikaadid.

Maapealse tuletõrjehüdrandi kaitsekaane (kopsiku/kupu) lahendus peab olema samaväärne:

4.3 Isevoolsed torustikud

Isevoolse reoveekanalisatsioonitoru materjaliks on PVC, mis peab vastama standardile EN1401.

Kõikide torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2).

Reoveekanalisatsioonitorud peavad olema täisseinalised PVC torud. Mitmekihiliste (nn vahuga täidetud toru seinaga), standardile EN13476-1 vastavate PVC torude kasutamine on keelatud. Torude sisesein peab olema tasane ja sile.

PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki.

Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama stan- dardile SS367612.

Ühenduste tegemisel olemasolevate kanalisatsioonitorudega kasutada termokahanevaid muhve.

Reovee puhul tuleb kasutada vastavat sertifikaati omavaid torusid.

4.3.1 Reoveekanalisatsioonikaevud

Reoveekanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud teleskoopseid plastkaevusid (PE- polüetüleen). Lubatud kasutada ka PP kaevusid ja nn Lego-tüüpi kaevusid, aga sel juhul peavad olema

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

23 (61)

(hargmik)põhi ja tõusutoru kokku keevitatud. Kanalisatsioonikaevude tõustorud peavad olema siledaseina- lised.

Reoveekanalisatsioonikaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2:2016.

Kõik paigaldatavad kaevud ja nendega tehtud ühendused peavad olema veetihedad.

Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud.

Kõik ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on tagatud ühenduste püsivus ning veetihendus kogu kaevu kasutusaja vältel.

Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on 90º nurgad ja liitumised voolurennides jms).

Reoveekanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius.

Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Juhul, kui kaevu siseneb kõrge- malt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale.

Keelatud on kasutada voolurenni-kujulise välispõhjaga kaevusid.

Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevud paigaldussügavusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2. Paigaldussügavusega 2,5 m ning sügavamad kaevud peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN4.

Kaevude teleskoopide rõngasjäikus peab olema vähemalt SN2 (rõngasjäikus peab olema kantud teleskoobi- le).

Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema peale katendi ehitamist minimaalselt 150 mm. Kruuskatte alla paigaldatavatel teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema paigaldatuna minimaalselt 150 mm + kaevukaane ja kruuskatte pinna vahekaugus.

Kaevud ja nende luugid peavad vastavama EVS-EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaevuluugid pea- vad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega.

Haljasaladele ja kruuskateega tänavatele ei ole lubatud paigaldada lukustuselemendiga kaevuluuke.

Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20), luugikomplekti valu täpsus peab olema ISO8062 ning kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist.

Luugikomplektide minimaalsed massid:

• DN300 luuk -15,5 kg, DN300 korpus – 19,5 kg, DN300 komplekt kokku 35 kg;

• DN500 luuk - 38 kg, DN500 korpus – 28 kg, DN500 komplekt kokku 66 kg;

• DN600 luuk -77 kg, DN600 korpus – 73 kg, DN600 komplekt kokku 150 kg;

• DN700 luuk -72 kg, DN600 korpus – 78 kg, DN700 komplekt kokku 150 kg;

4.4 Kinnitusvahendid, tihendid ja määrdeained

Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad olema valmistatud roostevabast terasest A4, tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingu- tamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2 seibiga.

Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etü- leen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN681-1.

Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama stan- dardile SS367612 ja SBR tihendid standardile SS367611.

Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühen- dustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määr- deaineid.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

24 (61)

Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele.

4.5 Torustiku soojustusmaterjalid

Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse paigutamiseks, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK ja veeimavusega alla 0,2%. Kasutatava soojustusmaterjali koormustaluvus peab vastu pidama pinnase survele millega koormatakse soojustmaterjal. Projekteeritud torustike soojustamisel tuleb kasutada soojusisolatsiooniplaate, mis vastavad standarditele: EN826, EN1606, EN12087, EN12091. Soojustusmaterjal paigaldada vastavalt torumaterjali ja soojustusmaterjali tootjate juhistele.

5. Ehitustööde üldised nõuded

5.1 Üldist

Kõik ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, sa- muti projektlahendusest ja TÜT-ist tulenevate teiste normide, standarditega ja juhenditega. Käesoleva pro- jekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutu- sel.

Lisaks tuleb Töövõtjal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.

Ehitustööde teostamisel tuleb kõik kõrvalekaldumised projektdokumentatsioonist fikseerida ning kooskõ- lastada kõikide asjassepuutuvate ametkondadega, tehnovõrkude valdajatega, Omanikujärelevalvega jne. Oluliste muudatuste korral tuleb muudetava Töö osa kohta Omanikujärelevalve nõudmisel koostada uus projektdokumentatsioon.

Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahel. Tööde teostajal tuleb ar- vestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega.

Juhul kui Töövõtja soovib AS Emajõe Veevärgi veevõtukohast vett võtta, tuleb sellest eelnevalt omanikujä- relevalvet teavitada (2 tööpäeva enne). Lepingu täitmise ajal AS Emajõe Veevärgi veevõtukohast võetud veetarbimise kohta tuleb esitada tuletõrjehüdrandi kasutamise aktid vastavalt siseministri 18. augusti 2010. aasta määrusele nr 37 „Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korras- hoiule“ lisale 3. Veevõtukohast vett võttes tuleb akt omanikujärelevalvele esitada iga töönädala lõpuks.

5.2 Ettevalmistustööd

5.2.1 Infotahvlid ja tänutahvlid

Töövõtja paigaldab objektidele oma kuludega infotahvlid vastavalt toetuse andja ja/või Tellija kommunikat- siooni ja nähtavuse nõuetele.

Töövõtja paigaldab objektidele oma kuludega tänutahvlid vastavalt toetuse andja ja/või Tellija kommuni- katsiooni ja nähtavuse nõuetele.

Paigaldatavate info- ja tänutahvli tööfailid kooskõlastada Tellijaga.

5.2.2 Keskkonnakaitse ning Ehitusplatsi ja ümbritsevate alade korrashoid

Töövõtja peab projekteerimisel ja ehitustööde teostamisel arvestama piirangutega ja leevendusmeetmete- ga, mis tulenevad Eesti Vabariigi kohustustest täita EL direktiivide nõudeid ja Natura 2000 alade kohta käi- vaid nõudeid. Ehitustööde teostamisel tuleb järgida Muinsuskaitseseadust ning selle rakendusakte. Juhul kui selgub arheoloogiliste uuringute vajadus, tuleb Töövõtjal arvestada Muinsuskaitseameti poolt väljasta- tud tingimustega ja sellest tingitud kulutustega (sh tööseisakud, omanikujärelevalve jms).

Sealhulgas tuleb tööde projekteerimisel ja teostamisel järgida järgmisi leevendusmeetmeid:

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

25 (61)

• seal, kus see on tehniliselt võimalik, kasutada torustike ehitamisel ja rekonstrueerimisel kinniseid (no dig) meetodeid;

• torustike rekonstrueerimisel lahtisel meetodil kasutada olemasolevaid trassikaevikuid;

• torustikud näha ette ja rajada olemasolevatele teedele või nende vahetusse lähedusse;

• Natura alade kahjustamise vältimiseks tuleb kaevamistööd nendel aladel kooskõlastada vastava maakonna Keskkonnaametiga;

• tööde teostamise aluseks on detailne projekt, milles tuleb ette näha kõik vajalikud leevendusmee- todid ja keskkonnakaitselised abinõud.

Juhul kui Töövõtja soovib kolmandatel kinnistutel materjale ladustada, sõidukeid üle juhtida või kasutada kinnistut ükskõik millisel muul viisil, mis võib kinnistu heakorda kahjustada, peab Töövõtja kinnistu kasuta- mise ning taastamistööd vastava kinnistu omanikuga taasesitatavas vormis kooskõlastama.

Töövõtja on vastutav Tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest.

Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult. Väljakaevatud materjal ja ehitus- praht tuleb ehitusplatsilt koheselt eemaldada; materjale ei tohi tuua ehitusplatsile enne, kui neid tarvis läheb.

Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkon- na reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete oma- dustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi.

Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, peab Töö- võtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada Omanikujärelevalve ja asjassepuutuvat maaomanikku rahuldaval moel.

Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed, kõnniteed ja muud alad hoida puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada.

Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

Ehituskaeviku veetõrje tegemisel on pinnaseosakesi sisaldava vee juhtimine või pumpamine kanalisatsioo- nitorustikesse või sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks mõeldud kraavidesse keelatud. Enne pinnaseo- sakesi sisaldava vee ärajuhtimist tuleb see setitada. Kui Töövõtja tegevus veetõrjel toob kaasa sette sattu- mise olemasolevatesse torustikesse või kraavidesse, peab Töövõtja need täies ulatuses läbi pesema või puhastama omal kulul.

Tolmu ja pori vähendamiseks tohib torustike ehitustööde Ehitusplatsil või selle vahetus läheduses puiste- materjale (liiv, kruus, killustik) ladustada ainult sellises koguses, mis kasutatakse ära ühe tööpäeva jooksul.

Kuni lõpliku katte taastamiseni peab Töövõtja tolmamise vähendamiseks vajadusel kaevejälge kastma.

Tagasitäiteks sobimatu väljakaevatud pinnas tuleb Ehitusplatsilt koheselt ära vedada ning käidelda legaalsel viisil või ladustada kohaliku omavalituse ja Omanikujärelevalvega kooskõlastatud asukohta. Juhul, kui välja- kaevatud pinnas lõppladustatakse kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega avalikul territooriumil, kuulub Töövõtja kohustuste hulka ka pinnase planeerimine. Ladustuskohtade leidmise ning kõik pinnase ladustus- kohtadesse transportimise ja ladustamisega seotud kulud kannab Töövõtja.

Juhul, kui tulenevalt ladustatava täitematerjali või väljakaevatud pinnase eripärast, klimaatilistest tingimus- test vms. tekib reostus või reostusoht ja/või ümberkaudsete elanike häirimine (tolm, pori jne) on Omaniku- järelevalve õigus seada täiendavaid piiranguid täitematerjali või väljakaevatud pinnase ladustamise koha ja kestuse suhtes.

Töövõtja kannab kõik pinnase, jäätmete jms ladustamisest tuleneda võivad kahjunõuded, trahvid jms.

Töövõtja peab kogu ehitusperioodi vältel tagama ehitustöödega mõjutatud ala korrashoiu sh. muru niitmi- se, trimmerdamise, teede hoolduse jne.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

26 (61)

5.2.3 Ligipääs kinnistutele ja tehnovõrkudele, läbipääsud, teavitamine

Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatus- test. Samuti tuleb vastav info edastada Omanikujärelevalve poolt määratavatele isikutele kohalikes omava- litsustes.

Tellija soovil peab Töövõtja korraldama enne ehitustööde algust piirkonna elanikele infokoosoleku.

Enne mistahes kinnistule ligipääsu takistamist peab Töövõtja tagama omal kulul alternatiivsed juurdepää- suvõimalused kinnistu kasutajatele. Töövõtja peab teavitama asjassepuutuvaid kasutajaid kirjalikult vähe- malt 14 päeva enne mistahes juurdepääsu takistamist ja peab tõendama Omanikujärelevalvele, et kinnistu kasutajaid on juurdepääsu takistustest teavitatud ja alternatiivsed juurdepääsuvõimalused on kasutajatega kooskõlastatud.

Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta.

Tööde teostamisel avalikel teedel peab Töövõtja tagama töötsooni vahetus läheduses asuvate kinnistute elanike ja kinnistute teenindamiseks vajalike sõidukite ning ühissõidukite läbipääsu. Läbipääsu tagamine kohalikule transpordile ja ühistranspordile peab olema fikseeritud ka liikluskorraldusvahenditega (vastavad lisatahvlid läbisõitu keelavatel liiklusmärkidel jne).

Töövõtja peab töötamisel avalikel teedel tagama jalakäijate pideva ning ohutu läbipääsu. Risti teed ületava- tele kaevikutele (nt kinnistuühenduste kaevikud) tuleb paigaldada vähemalt 1,0 m laiused jalakäijate liiklu- seks piisava kandevõimega käigusillad, mille mõlemal küljel on vähemalt 1 m kõrgune piire.

Täiendavalt kohalduvad kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud nõuded ja piirangud.

5.2.4 Kolmandate isikute ohutus

Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise Ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1000 mm kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0.2 kN/m piki piirde ülaserva. Muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liiklusmärkidega ja/või puna-valgetriibuliste tahvlitega.

Avalikel teedel toimuvate tööde puhul tuleb järgida Majandus- ja taristuministri määruse 13.07.2015 nr 90 – Liikluskorralduse nõuded teetöödel nõudeid ning kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud liiklusskeeme. Liiklusskeemid tuleb enne tööde alustamist esitada läbivaatamiseks ka Omanikujärelevalvele, kellel on õigus nõuda (võrreldes liiklusskeemidel tooduga) täiendavate liiklusohutus- ja liikluskorraldusvahendite paigaldamist.

Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud.

5.2.5 Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ja likvideerimine

Tööde teostamise tehnoloogia ja kasutatavad mehhanismid tuleb valida nii, et oleks välistatud puude tüve- de, võrade ja juurte vigastamine. Kaevetöödest tuleb hoiduda vähemalt puu võra ulatuses, kui trassi asu- kohta ei ole võimalik vajalikus ulatuses nihutada, tuleb planeerida kaevetööde tegemine käsitsi või kinnist meetodit kasutades.

Ehitustööde ajaks tuleb puutüvi kaitsta piirdega, kui piiret ei ole võimalik paigaldada tuleb tüvi vooderdada plankudega või spetsiaalmähistega.

Kaevetöödel tuleb vältida puu võra raadiuses juurestiku olulist kahjustamist.

Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise. Nt puu ümber tuleb asetada maha ehitusmasinate liikumiseks puitkilbid. Kui osa puu pindmisest juurestikust kahjustatakse, tuleb vajadusel puuvõra kärpida (vee- ja toitainevarustuse halvene- mise kompenseerimiseks on vajalik võra kärpimine).

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

27 (61)

Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, raja- takse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel.

Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid kohaliku omavalitsuse ja kinnistu omaniku poolt väljastatud kirjaliku loa alusel. Säilitavate puude hoolduslõikuse võib teostada vaid kutse- tunnistusega arborist.

Kõik materjal, mis jääb järgi puude raiumisest või pügamisest, tuleb transportida Omanikujärelevalve poolt ettenähtud kohta. Ainult Omanikujärelevalve kirjaliku loaga võib eelmainitud materjali likvideerida.

Ümberkaudseid puid ja ehitisi, mis ei asu tööpiirkonnas, tuleb kaitsta Omanikujärelevalve poolt heakskiide- tud meetoditega.

5.2.6 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine

Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaazitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetmist. Vajadusel tuleb olemasolevad torustikud asendada uutega.

5.2.7 Ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamine, veevarustuse ja kanalisatsiooni- teenuse lühiajaline katkestamine

Ehitustööde, uuringute, katsetuste ja ettevalmistustööde ajal tuleb Töövõtjal sobival meetodil vastavad teenused säilitada ning tagada teenuse ja kulumõõtmise selline tase, nagu see oli enne ehitustöödega alus- tamist. Joogivee kvaliteet peab vastama seadusandluses sätestatud nõuetele või vähemalt enne igasuguste tööde alustamist olnud kvaliteedile.

Selliste teenuste säilitamise metoodika peab olema kinnitatud Omanikujärelevalve poolt igal juhtumil eral- di.

Ajutise veevarustuse korraldamiseks võib Töövõtja kasutada olemasolevat torustikku ühendades sinna aju- tised ühendustorustikud. Töövõtja peab tagama ajutise torustiku korrashoiu ja külmal ajal mittejäätumise.

Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamise kulud kannab Töövõtja.

Juhul, kui teenust on vaja lühiajaliselt katkestada, sh näiteks ajutisele veevarustusele ümberühendamiseks, tuleb lähtuda järgnevast:

• Töövõtjal ei ole õigust vett omavoliliselt sulgeda, välja arvatud avariiolukorras, sel juhul tuleb peale vee sulgemist Tellijat koheselt teavitada asjaoludest;

• Ilma veevarustuseta ei ole lubatud tarbijaid hoida mitte üle 6 tunni või omavalitsuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni eeskirjas sätestatud aja, kui see on lühem kui 6 tundi;

• Kanalisatsiooniteenust ei tohi katkestada üle 1 tunni.

Töövõtja peab teenuse katkestamise soovist andma aegsasti teada Omanikujärelevalvele. Omanikujärele- valve teavitab soovist Tellijat vähemalt 7 päeva ette. Plaaniliste tööde korral määrab Tellija katkestuse protseduuri, andes ette nädalapäeva ja kellaaegade vahemiku ning teavitab sellest kliente kodulehel aval- datava info, e-posti ja/või telefoni teel. Vajadusel kohustab Tellija Töövõtjat klientide täiendavalt informee- rima. Juhul, kui pole kokkulepitud teisiti, sulgeb ja avab vee Tellija esindaja.

Juhul, kui Töövõtja omavolilisest veevarustuse või kanalisatsiooniteenuse sulgemisest tulenevad kahjud, sh klientide kahjunõuded Tellija vastu, kompenseerib Töövõtja kõik kahjud. Ühtlasi tuleb Töövõtjal kompen- seerida kõik kahjud, mis kaasnevad katkestuse pikenemisega üle kokkulepitud ja klientidele edastatud kel- laaja.

5.2.8 Ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamine

Ehitustööde, uuringute, katsetuste ja ettevalmistustööde ajal tuleb Töövõtjal sobival meetodil vastavad teenused säilitada ning tagada teenuse ja kulumõõtmise selline tase, nagu see oli enne ehitustöödega alus- tamist. Joogivee kvaliteet peab vastama seadusandluses sätestatud nõuetele või vähemalt enne igasuguste tööde alustamist olnud kvaliteedile.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

28 (61)

Selliste teenuste säilitamise metoodika peab olema kinnitatud Omanikujärelevalve poolt igal juhtumil eral- di.

Ilma veevarustuseta ei ole lubatud tarbijaid hoida mitte üle 6 tunni või omavalitsuse ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni eeskirjas sätestatud aja, kui see on lühem kui 6 tundi.

Kanalisatsiooniteenust ei tohi katkestada üle 1 tunni.

Kõikidel sellistel juhtudel tuleb mõjustatud kinnistuid teavitada kirjalikult vähemalt 48 tundi enne teenuste katkestamist.

Ajutise veevarustuse korraldamiseks võib Töövõtja kasutada olemasolevat torustikku ühendades sinna aju- tised ühendustorustikud. Töövõtja peab tagama ajutise torustiku korrashoiu ja külmal ajal mittejäätumise.

Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamise kulud kannab Töövõtja

5.2.9 Ehituseelse olukorra fikseerimine

Töövõtja peab enne ehitustööde alustamist fikseerima olemasoleva olukorra ehituseelsete fotode abil. Fotod tuleb teha järgmistest objektidest:

• Torustike trassil ja trassi vahetus läheduses olevad teekatted, äärekivid, kraavid, haljasalad, puud ja põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevuluugid, õhuliini- de postid), piirdeaiad jms. objektid, mida võidakse ehitustööde käigus kahjustada ja/või mis kuu- luvad ehitustööde järgselt taastamisele;

• Torustike trassi vahetus läheduses olevate hoonete fassaadid, pöörates erilist tähelepanu olema- solevatele kahjustustele (praod, ebaühtlase vajumise ilmingud jne).

Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud digitaalsele andmekandjale, need tuleb nimetada ja süs- tematiseerida nii, et on tagatud vajaliku foto kiire ülesleidmine. Üks eksemplar igast andmekandjast tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne tööde alustamist vastavas töölõigus.

Kui vastavalt tööde ajagraafikule on mingis lõigus ette näha tööde alustamist talvisel ajal, tuleb ehituseelne olukord fikseerida eelnevalt, lumevabal perioodil. Vahetult enne tööde alustamist tuleb vajadusel fikseerida muudatused, mis on olemasolevas olukorras tekkinud pärast algsete fotode tegemist.

Lisaks ehituseelsetele fotodele tuleb enne liiklusaladel asuvate torustike ehitustööde alustamist fikseerida teekatte kaevatavasse alasse jäävate servade asukoht. Serva asukoht mõõdetakse Töövõtja esindaja poolt Omanikujärelevalve juuresolekul püsivate objektide suhtes ning fikseeritakse sidumismõõdud projekti joo- nisel. Koopia teekatte serva fikseerimise joonistest peab Töövõtja andma üle Omanikujärelevalvele. Kui serva asukoht ei ole eelkirjeldatud moel fikseeritud, taastatakse teekate laiuses, mille määrab Omanikujäre- levalve.

Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele jne tekitatud kahjud) õigustatuse hindami- seks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Töö teostamise tsoonis olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja sellega seonduva- te kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka.

5.2.10 Ehitusobjekti mahamärkimine ja geodeetiline teenindamine

Ehitusobjekti mahamärkimine on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel.

Tööde hulka kuulub igasugune projekteeritud ehitiste ja rajatiste ehituse geodeetiline teenindus, sh ajutiste reeperite paigaldamine objektile, projektijärgne mahamärkimine, vajalikud kontrollmõõtmised ning hoone- te ja ehitiste vajumisvaatlused.

Ehitatavad objektid märgitakse maastikule projekti järgi iga tööetapi jaoks ettenähtud korra kohaselt.

Paigaldada tuleb nii palju tähistusvaiu, kõrgustähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et nende abil oleks võimalik teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö vastavust projektile.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

29 (61)

Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, kas märgistuse asend on jäänud muutu- matuks. Vajaduse korral märgitakse tähised maastikule uuesti.

Mõõtmisel tuleb kasutada sertifitseeritud ja korraliselt kontrollitud mõõteriistu ja seda on Omanikujärele- valvel õigus kontrollida.

Kui kasutatakse suunamärgina või masina juhtimiseks laserkiirt, siis suunatakse kiir nii, et ehitamiseks sea- tud täpsusenõudeid oleks võimalik alati järgida ja vajadusel Omanikujärelevalve poolt kontrollida.

Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende asendit ja kõrgust kõrvalolevate kinnispunktidega. Mahamärkimisel ei ole lubatud kasutada kinnis- punkte, mille omavahelisel kontrollimisel saadud erinevus on suurem, kui selle kinnismärgi klassile vastav täpsusnõue.

Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust.

Vajaduse korral teeb Töövõtja mõõtmiste jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel.

Mahamärkimine fikseeritakse vastava akti koostamisega, mis on allkirjastatud teostaja ja Töövõtja poolt. Akti koopia esitatakse Omanikujärelevalvele kohe pärast mahamärkimise teostamist.

Enne ehitustöödega alustamist tuleb mahamärgitud trassikoridor Omanikujärelevalvega koos looduses üle vaadata.

Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga.

5.2.11 Vajumisvaatlused

Töövõtja peab tegema vajumisvaatlusi hoonetele, mis asuvad projekteeritud torustiku teljele lähemal kui 5 m. Selleks peab sellistele hoonetele nähtaval kohal tähistama piisaval hulgal kontrollpunkte, mis tuleb mõõdistada enne ehitustööde algust ja peale ehitustööde lõpetamist (teekatete ja haljasalade taastamist). Vajadusel teha kontrollmõõdistusi ehitustööde ajal. Esmase kontrollmõõdistuse aruanne peab olema esita- tud Omanikujärelevalvele enne ehitustööde algust, lõplik kontrollmõõdistus esitada koos teostusmõõdistu- sega. Kontrollpunktide asukohad ja olemus tuleb kooskõlastada hoone valdajaga.

Nii esmane kui ehitustöödele järgnev kontrollmõõdistus tuleb siduda objektist turvalises kauguses asuva kõrgusvõrgu reeperiga. Hoone omaniku pretensioonide korral hindab Omanikujärelevalve vajumisvaatluste tulemuste ja tehtud fotode põhjal ehitustööde mõju hoonele või selle puudumist.

Kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada paberkandjal ja digitaalselt Omanikujärelevalvele.

5.2.12 Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis

Töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:

• töötamine elektrikaablite kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel;

• enne kaevetöid märgib looduses olemasolevate kaablite asukohad maha tehnovõrkude volitatud esindaja;

• mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2,0 m elektrikaablist;

• lahtikaevatud kaablid tuleb mehhaaniliste vigastuste vältimiseks kaitsta ja toestada;

• ristumisel rajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada;

• torustiku ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikatsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toru- ga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 2,0 m ulatuses;

• tänavavalgustuse ja elektriõhuliini postid tuleb kaevetööde läheduses toestada, et oleks välistatud postide ära vajumine;

• kõik tööd elektrikaablite ja postide kaitseks, ehituseks, jne teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

30 (61)

5.2.13 Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis

Töötamisel sideliinirajatiste kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:

• enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad ja sügavused, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde teostamine sideliinirajatiste kaitsevööndis on lubatud vastava kommu- nikatsiooni valdaja poolt väljastatud tööloa alusel;

• tööde teostamisel sideliinikaitserajatiste kaitsevööndis järgida kehtivaid seadusi ning kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väl- javenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud;

• lahtises kaevikus tuleb sideliinirajatised riputada risti üle kaeviku paigaldatud talade külge. Asbest- torud tuleb riputada kolmest kohast toru kohta. Rajatisi tuleb kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu;

• peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinira- jatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid;

• Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks, ehituseks, jne. teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul.

5.2.14 Geodeetiliste märkide kaitsmine

Töövõtja peab tähistama (maha märkima) ja kaitsma tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid (reeperid, polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas.

Ehitustööde tegemisel ette jäävad geodeetilised kindelpunktid tuleb koostöös kohaliku omavalitsusega ümber paigaldada või taastada. Töövõtja peab arvestama kulutustega, mis on seotud geodeetiliste kindel- punktide taastamise või ümberpaigutamisega.

Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada koostöös kinnistute omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal taastada endisel kujul.

5.2.15 Olemasolevate torustike rekonstrueerimine

Olemasolevate torustike rekonstrueerimismeetodi valib iga lõigu jaoks Töövõtja, eeldusel, et on täidetud järgmised nõuded:

• sõltumata rekonstrueeritava olemasoleva torustiku seisukorrast peavad rekonstrueeritud torusti- ku tugevus, veetihedust ja hüdraulilised parameetrid olema samaväärsed või paremad, kui uuel PE survetorustikul;

• torustiku surveklass peab vastama hanke alusdokumendis sätestatule;

• valitud ehitusmeetod peab vastama kohaliku omavalitsuse, asjassepuutuvate maaomanike ja teh- novõrkude valdajate nõuetele kaevikute ulatuse ja hulga, liikluse ümberkorraldamise jms suhtes;

• mistahes torustike ajutine sulgemine jms moodustab osa Töödest.

Üldjuhul kasutada lahtist meetodit, kui Tellija Eritingimustes ei ole sätestatud teisti – omavalitsused on soovinud mõnes lõigus kasutada kinnist (no-dig) meetodit.

Rekonstrueerimismeetodile peab Töövõtja saama Omanikujärelevalve heakskiidu. Kõik rekonstrueerimiseks vajalikud ettevalmistustööd ja katsetused (survepesu, kaameravaatlus, veetorustiku desinfitseerimine jne) kuuluvad Tööde hulka ja kaasnevad kulud peab katma Töövõtja.

5.2.16 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine

Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus ning liiklusohutus.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

31 (61)

Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja kommunikatsiooniministri 13.07.2015.a määrusele nr 90 ”Liikluskorralduse nõuded teetöödel”.

Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud.

Ajutiste ehitusaegsete ümbersõitude ja liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil korraldab Töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele. Ümbersõiduteed ja ehitusaegne aju- tine liikluskorraldus peavad olema enne tööde algust kooskõlastatud tee valdajaga ja tiheasustusalal koha- liku omavalitsusega. Ehitamise ajal peab olema tagatud häireteta bussiliiklus ja vajalik juurdepääs kohaliku- le elanikkonnale.

Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.

Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmär- kide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega.

Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest.

Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, ala- jaamad jne).

5.2.17 Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik

Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku ning kirjalikult teatama Omanikujärelevalvele ja tee omanikele selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, vastutab liikluskorralduse ja -ohutuse eest Töövõtja esindaja.

Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:

• kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti tee- tööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;

• puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liiklus- korralduse projektiga;

• esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse pro- jekti.

5.2.18 Liikluse taasavamine

Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused.

Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik aju- tised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni.

5.2.19 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine

Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise informatsioonina Töövõtjale. Tellija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonistele kantud või esitatud nende täpses asukohas. Töö- võtja peab rakendama sobivaid ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja teiste maa-aluste või maapealsete rajatiste kahjustusi. Ehituskaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega.

Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega raja- tiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esita-

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

32 (61)

tavaid nõudeid (näit toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Olemasolevate kommunikatsioo- nide (kaablite, torustike, õhuliinide jne) kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba.

Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastami- sel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Omanikujärelevalvet. Ehitise kasutuskõlblik- kus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastami- seks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal.

Töövõtjal tuleb arvestada, et lähemal kui 2,0 m nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja lähemal kui 0,5 m rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevetööd teostada käsitsi.

Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud, gaasitorud jms). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaiguta- misest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb nende läbimõõdud ja kõrgused täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kulude- ga, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest.

Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veendu- da, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toes- tada.

5.3 Kaevetööd ja torustiku paigaldamine

5.3.1 Pinnakatete eemaldamine

5.3.1.1 Üldist

Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekat- te paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded.

5.3.1.2 Asfaltkatte eemaldamine

Asfaltpinnad tuleb lahti lõigata selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Freesitava teekatte maksi- maalse lubatud pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas (see ei või olla pikem kui tänavalõik, s.t. tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik). Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust mõlemalt poolt vähemalt 0,2 m laiem. Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud.

Kui pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastused tingivad täiendava teekatte eemal- damise, siis toimub see Töövõtja kulul.

Kui vajaliku lõikekoha ja katte serva vahekaugus on 1,0 m või vähem, tuleb teekate eemaldada kuni servani. Samuti tuleb kate eemaldada nende lõigete vahelt, mille vahekaugus on 1,0 m või vähem. Kui taastamise ulatus on kogu tee laius, siis tuleb tee kogu laiuses lahti freesida.

Kui kaevetööde käigus on olemasolev asfaltkate eemaldatud ja/või kahjustatud rohkem kui 50% ulatuses (katte laiuse järgi), tuleb kogu asfaltkate ülesse võtta ja taastada tee või tänava täies laiuses.

Freespuru kuulub tee valdajale ja tuleb Töövõtja kulul transportida Omanikujärelevalve või tee valdaja poolt selleks määratud asukohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi kor- rashoiu eest vastutab Töövõtja. Tee valdaja loal on ladestuskohta transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud tänavate teekatte ajutisel taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arves- tust.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

33 (61)

5.3.1.3 Kruuskatte eemaldamine

Kruuskattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud ehituskaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale.

5.3.1.4 Killustikkatte eemaldamine

Killustikkattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud ehituskaeviku rajami- seks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale.

5.3.1.5 Tänavakividest ja plaatidest teekatete eemaldamine

Tänavakividest ja plaatidest teekatted tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Katkised tänavakivid ja plaadid tuleb kasutusest kõrval- dada ning taastamisel asendada sama tüüpi kivide või plaatidega. Teekatte eemaldamise laius peab olema piisav ehituskaeviku rajamiseks ning tööohutuse tagamiseks. Teekatte serv peab jääma vähemalt 0,2 m kaugusele kaeviku ülemisest servast. Eemaldatud ning taaskasutatavad tänavakivid ja plaadid tuleb ladus- tada ehitusobjekti lähedale. Töövõtja peab arvestama tekkiva teekattematerjali kadudega demonteerimi- sel, ladustamisel ja taaspaigaldamisel.

5.3.1.6 Äärekivide eemaldamine

Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist äärekivide taastamisel. Katkised või ehitustööde käigus vigastatud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning tänava taastamisel asendada uutega Töövõtja kulul. Katkised äärekivid tuleb transportida käitlusette- võttesse.

5.3.1.7 Kasvupinnase eemaldamine

Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel.

5.3.2 Ehituskaeviku kaevamine

Kaevetööd hõlmavad kogu pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on vajalik Tööde teos- tamiseks.

Kaevetööd on lubatud kohalikult omavalitsuselt saadud ehitusloa või kaeveloa alusel ja kaevetöödel tuleb juhinduda kohaliku omavalitsus poolt kehtestatud kaevetööde eeskirjast.

Ehituskaeviku kaevamisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest:

• RIL 77-2013 “Maa sisse ja vettepaigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.”;

• Eesti Vabariigi Standarditest (EVS).

Töövõtja peab arvestama, et geoloogiline info kirjeldab geoloogilist läbilõiget konkreetses kohas uuringu tegemise ajal, kuid tegelik maapinnakihtide paiknemine ja põhjavee tase võib oluliselt erineda torustiku rajamise erinevates kohtades.

Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Ehi- tuskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks kehtivate standardite kriteeriumid. Põhjendamatult laia ehitus- kaeviku tegemist tuleb vältida, kuna see võib halvendada plasttoru külgtoetust. Kõik võimalikud kulud, mis on seotud tingimuste hindamisega ehitusplatsil on arvestatud Töövõtja pakkumise hinna sisse.

Kaeviku seinad tuleb rajada piisava nõlvusega või toestada, et oleks tagatud tööohutus ja välistatud läheda- lasuvate rajatiste kahjustamine.

Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde ( α ) määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teosta- mise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 1,2 m ja kaevik on

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

34 (61)

vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud kaeviku põhja minimaalne laius on 1,0 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust.

Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud.

Külma ilmaga tuleb vältida ehituskaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades soojen- damist (soojustust). Vältida tuleb ka ehituskaeviku seina jäätumist ehituskaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal.

Külmunud pinnas tuleb ehituskaevikust eemaldada ning asendada tihendatud kuiva liivaga. Erilist hoolt tuleb kanda kaevikus oleva vee külmumise vältimiseks.

Ehituskaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Vajadusel tuleb alandada pinnasevett.

Ülearuse kaevamise korral Töövõtja poolt peab ta taastama vajaliku taseme vastavalt Omanikujärelevalve juhistele. Selline täiendav töö teostatakse Töövõtja poolt ja tema enda kulul Omanikujärelevalvet rahulda- val moel.

Töövõtja peab vältima ehituskaeviku lähedal asuvate hoonete, tehnovõrkude ja muude rajatiste nihkumist, vajumist ja varisemist. Kui selline nihkumine, vajumine või varisemine ilmneb, peab Töövõtja kahjustuse viivitamatult omal kulul kõrvaldama.

Ehituskaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1,0 m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud.

Ehituskaeviku lahtihoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kui Omanikujärelevalvega ei ole kokku lepitud teisiti, tuleb ehituskaevik kaevata vahetult enne toru paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes vaid kuni 6 m pikkuse kaeviku lõigu toru otsa juures avatuks. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate kivide ja muude võimalike kahjustuste eest.

Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema paigaldatud ohutud ja sobivad redelid, mis ulatuvad 1 m võrra kaeviku servast kõrgemale. Iga kaeviku 20 m lõigu kohta või ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema vähemalt üks redel.

5.3.3 Jäätmete käitlemine, väljakaevatud pinnase/materjali eemaldamine ning ladustamine

Tööde käigus (olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitrasside, reoveepumplate jms rekonstrueerimisel) tek- kivad jäätmed, s.h. ohtlikud jäätmed (s.h. reoveesetted, reostunud vesi, asbesti sisaldavad lammutusjäägid jms) peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud moel. Kõik ohtlike jäätme- te käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud kannab Töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks.

Torustike ehitustööde käigus väljakaevatud tagasitäiteks sobimatu pinnase ladustamine peab toimuma legaalsel viisil. Ladustuskohtade leidmise ning kõik pinnase ladustuskohtadesse transportimise ja ladustami- sega seotud kulud kannab Töövõtja.

Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida ladestuspaika. Kae- vetöödest ülejääva pinnase ladestuspaikade asukohad otsib Töövõtja ja kooskõlastab selle kirjalikult kohali- ku omavalitsusega ja kinnistu omanikuga enne ehitustööde algust.

Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida asulas (vahetult enne töödega alusta- mist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga (riik või eraomanik). Kokkulepped vormistada kirjalikult ning informeerida sellest Omanikujärelvalvet.

Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike töödega, mis on seotud ladustuskohtadega (sh vajadusel juurdepää- sutee rajamine, platsi ettevalmistamine, pinnase paigutamine, planeerimine jmt) ning transpordiga ladus- tuskohta.

Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord. Kui väljakaevatud materjal on ladustatud killustiku- või kruuskattega teele, siis tuleb tee peale materjali eemaldamist puhastada.

Töövõtja tasub ladestamise tasud juhul kui see on Keskkonnaameti poolt määratud.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

35 (61)

5.3.4 Ehituskaeviku toestamine

Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teos- tamise ajal valitsevatest ehitustingimustest.

Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud.

Vajadusel peab Töövõtja ehituskaevikud varustama ajutise toestuse, vooderduse või ajutiste puittugedega, et hoida ära ehituskaeviku seinte varinguid. Viimaseid võib eemaldada alles siis, kui on välistatud toestatud pinnase liikumahakkamine, ei seata ohtu töötajaid või ehituskaevikusse paigaldatud ehitisi, ehitiste osi, kommunikatsioone või seadmeid.

Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes siis, kui nii on nõutud joonistel või Omanikujärelevalve vastava nõude korral. Alati, kui toestus ja tugevdus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle ülemised otsad 1,0 m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada, millises osas seda tehakse on Omanikujärelevalvel õigus juhiseid anda.

Omanikujärelevalvel on õigus nõuda süvendite külgede ja lahtiste ehituskaevikute nõlvade stabiilsuse ta- gamiseks toestuste tegemist või muude meetodite kasutamist. Omanikujärelevalvel on õigus Töövõtjalt nõuda kaevikute toestuse tööjooniseid.

Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhja- veekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005 juhistest.

Kui ehituskaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest tulenevad tagajärjed oma kuludega.

5.3.5 Veetõrje ehituskaevikust

Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnases ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konk- reetsel kaeviku lõigul.

Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning ehituskaeviku tagasitäite tihendamist.

Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse torustikku ei ole lubatud. Ehituskaevikus oleva vee pumpamine tuleb kooskõlastada torustiku valdajaga ja Omanikujärelevalvega. Avasängi juhtimi- sel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest. Võimalikud kaasnevad kulud kannab tööde teostaja.

Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase, ehitiste, rajatis- te jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö teostamisel või veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju.

5.3.6 Tasanduskihi / aluskihi rajamine

Ehituskaeviku põhja, täitepinnase peale või aluse peale tuleb rajada tasanduskiht/aluskiht. Tasanduskihi rajamisel tuleb lähtuda „RIL 77-2013 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõue- test.

Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust.

Kui torud paigaldatakse nõrga kandevõimega pinnasesse (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas jne) või suure põhjavee pealevooluga tingimustes, siis tuleb tasanduskihi alla valmistada paigaldustingimustele sobiv to- rustiku aluskonstruktsioon. Torustiku aluskonstruktsioon kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Killustikalus (maks. fr 16...32 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate põhiparameetritega:

• kaal: 150...200 g/m2;

• tõmbetugevus: 10...15 kN/m.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

36 (61)

Omanikujärelevalve võib nõuda torustiku tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni valmistamist, kui peab seda vajalikuks. Kõik torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni rajamisega seotud kulud tuleb Töövõtjal arves- tada pakkumise hinna sisse.

Pärast tasanduskihi / aluskihi valmimist näitab Töövõtja selle enne järgmiste ehitustööde algust Omanikujä- relevalvele ette ja peab Omanikujärelevalvelt saama kooskõlastuse tööde jätkamiseks.

Tasanduskihi / aluskihi materjal

Tasanduskihi / aluskihi materjali valikul tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigal- dusjuhendist RIL 77-2013.

Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui De > 600 mm, siis dmax ei või üle- tada 60 mm. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Mater- jal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vä- hem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav ja filtratsioonimoodul peab ole- ma vähemalt 0,5 m/ööp. Filtratsiooni määramise metoodika on kirjeldatud standardis EVS 901-20.

Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasu- tatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm.

Ehituskaeviku tasanduskihi ja tagasitäite materjal peab olema Omanikujärelevaleve poolt heakskiidetud.

5.3.7 Ehituskaeviku tagasitäitmine ja tihendamine

Ehituskaeviku tagasitäitmisel, täitematerjali valikul ja tihendamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette pai- galdatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013 ja tootja nõuetest, juhenditest.

Ehituskaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada ka Majandus- ja taristuministri määrusega nr 101 (03.08.2015) „Tee ehitamise kvaliteedinõuded``.

Ehituskaeviku tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastuse saamist Omanikujärelevalvelt. Keela- tud on ilma Omanikujärelevalve loata ühegi ehituskaeviku või vundamendi täisajamine või kinnikatmine.

Enne ehituskaeviku tagasitäitmist tuleb veenduda, et täidetavad ehituskaevikud on tühjad, seal ei ole lah- tist mulda, prügi, vett jms.

Seadmed, mida kasutatakse transportimiseks, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks, peavad sobima tagasitäi- teprotsessiga ja tagasitäitematerjaliga.

Töövõtjal tuleb arvestada kõikide ettevaatusabinõudega, et ära hoida ümberkaudsete hoonekonstruktsioo- nide rikkumist ja liigset koormamist. Täitematerjal tuleb ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et säilitatakse olemasolev olukord stabiilsena või parendatakse seda.

Täitematerjalidena on keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või teiste materjalidega või põhja- veega segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi või muudavad täite ebastabiilseks. Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale või materjale, mis sisaldavad jääd. Tagasitäidet ei tohi hoida külmunud maapinnal.

Tagasitäite (alg- ja lõpptäite) täitematerjalidele esitatavad nõuded on samad, mis toru tasanduskihi / alus- kihi materjalil, vt p Tasanduskihi / aluskihi rajamine.

Kui tagasitäite ala kõrgus ümbritsevast alast on rohkem kui 600 mm tuleb kahe ala ühendusserva moodus- tada nõlv, mille kalle on minimaalselt 1:1. Nõlva tihendusaste peab vastama tagasitäitepinna üldisele tihen- dusastmele.

Pärast tagasitäitetööde lõppu peab Töövõtja näitama täidetud pinnad ette Omanikujärelevalvele ja peale vastava heakskiidu saamist tohib jätkata edasiste töödega.

5.3.7.1 Algtäide

Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali. Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäidet ei tohi torule ja kaevule valada nii, et see toru või kaevu paigast nihutaks. Esimene täitekiht võib maksimaalselt ulatuda poole toru kõrguseni. Täide tihen-

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

37 (61)

datakse ja surutakse toru külgedele ja alla nii, et täitmise ja tihendamise ajal toru ei nihkuks paigast ega saaks kahjustada. Ehituskaeviku algtäide tehakse võimalikult võrdsete kihtidena toru mõlemal poolel ja ka toru pikisuunas. Eriti hoolikalt tuleb tihendada toru alumist poolt toetav kiht. Torustiku nihkumise ja kerki- mise vältimiseks tihendamise ajal tuleb see ballastida. Toru peal olevat täitekihti võib tihendada mehha- nismidega alles siis, kui kihi paksus on vähemalt 300 mm. Algtäite tihedus tuleb saavutada 95%.

Algtäite materjal on sama, mis toru tasanduskihi / aluskihi materjal, vt p Tasanduskihi / aluskihi rajamine.

5.3.7.2 Lõpptäide

Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas (sõidu- ja jalakäijate teede/platside all) tagasi täita liivaga (lõpptäite materjal on sama, mis toru tasanduskihi / aluskihi materjal, vt p Tasanduskihi / aluskihi rajamine), väljas- pool liikluspiirkonda kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Juhul kui kaevikust väljakaevatud pinnas on hästi tihendatav ja sobib kasutamiseks liikluspiirkonnas lõpptäitena, ka- sutatakse seda, muudel juhtudel tuleb kasutada juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab ole- ma mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke.

Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord.

5.3.7.3 Tagasitäite tihendamine

Ehituskaeviku täitmine ja tihendamine toimub ettevaatlikult ja kihtidena. Toru ümbrus tuleb tihendada käsitsi. Toruümbruse tagasitäidet võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva tagasitäi- tekihi paksus on vähemalt 300 mm. Tihendatava kihi paksus sõltub pinnase liigist, tihendamisseadmetest ja ilmastikutingimustest.

Tihendamisel tuleb arvestada järgmiste minimaalsete väärtustega, mis sõltuvad kasutatavast masinast:

Masinad Maks. kaal (kg)

Tihendatava kihi paksus, maks. (m)

Läbimise kordade arv

Kõrgus toru pealt (m) 0.3-1.00

Vertikaalne vibraator 60 0.4 4

Vibraatorplaadid 300 0.3 5

Vibraatorrullid 600 0.3 6

Kõrgus toru pealt (m) > 1.00

Vertikaalne vibraator 200 0.5 4

Vibraatorplaadid 750 0.5 5

Vibraatorrullid >600 0.5 6

Kui ülaltoodud tabeli nõudeid pole võimalik täita, tuleb pinnase tihendamise operatsioonid läbi viia nii, et ei kahjustataks torustikku ning saavutataks nõutav pinnase taastamine. Täielikult täidetud kaeviku täite tihe- dus (Proctor-test) tiheduse määramiskatsel püsikatenditega maanteel peab olema 98%, teistel teedel 95% ja haljasalal 92%. Töövõtja peab vastavalt Omanikujärelevalve nõudmistele ja juhistele olema valmis seda tulemust tõestama.

Töövõtja peab kontrollima täitepinnast ja selle tihendatust testri abil (Loadman, Inspector vms). Testiproto- kollid allkirjastatakse Töövõtja vastutava isiku poolt, vajadusel ka teiste nõutavate isikute poolt.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

38 (61)

Testi protokollid tuleb edastada Omanikujärelevalvele vahetult pärast testimist. Kõik testimisega seotud kulud tuleb Töövõtjal arvestada pakkumise hinna sisse.

5.3.8 Tagasitäite ja asfaltkatte killustikaluse katsetamine

Mittesidusast vähese jämeosiste sisaldusega pinnasest (liivast) tagasitäidet katsetatakse käsipenetromeet- riga. Töövõtjal peab olema piisav arv käsipenetromeetreid ehitusplatsil kasutamiseks tihendamisprotsessi kestel.

Nõutav on alustäite II etapi ja iga lõpptäitekihi tiheduse kontroll ja selle kohta päeviku pidamine. Omaniku- järelevalvel on õigus nõuda tiheduse kontrolli juures viibimist ja oma testinstrumendiga kontrollida tihe- dust. Kahtluse korral on Omanikujärelevalvel õigus nõuda lahtikaevamist selleks, et kontrollida tagasitäite alumisi kihte.

Tagasitäitematerjali puhul, mille tihendamist ei saa penetromeetriga kontrollida (kruus), tuleb tihendamise kvaliteeti kontrollida elastsusmooduli mõõtjaga (Loadman, Inspector vms). Sellisel juhul peab nõutava ti- hendusteguri 0.98 puhul ∑E/3:E(2) olema mitte üle 1,3.

Töövõtja peab kontrollima asfaltkattega teede ja platside alust pinda elastsusmooduli mõõtjaga (Loadman, Inspector vms).

Kontrolli juures peab viibima Omanikujärelevalve. Testiprotokollid allkirjastatakse Töövõtja vastutava isiku poolt, vajadusel ka muude isikute poolt. Testiprotokollid tuleb edastada igapäevaselt Omanikujärelevalvele.

Omanikujärelevalve võib täiendavalt nõuda testide teostamist iga 20 m järel tema poolt näidatud kohtades.

Katsetamise tiheduse ja katsepunktide asukohad määrab Omanikujärelevalve. Üldjuhul viiakse selliseid katsetusi läbi igal päeval, mil tihendamistööd toimuvad. Töövõtja peab tagama katsetuste läbiviimiseks vajaliku varustuse ja spetsialistide olemasolu.

5.3.9 Torustiku paigaldamine ja lubatud kõrvalekalded

Torustiku paigaldustöödel tuleb järgida RIL 77-2013, Eesti Vabariigi Standardeid ja materjalide tootjate juhendeid/ettekirjutusi.

Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust projektdokumentatsiooni- le. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile.

Veetorustiku rajamisel arvestada muhvkeevituse tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada oksiidikiht, torud peavad olema fikseeritud enne keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal.

Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse torustikku võõri- seid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemile. Ühen- datavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud saastumise eest kuni torud on paigaldatud.

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed on järgmised:

Projekteeritud toru lang ‰ Lubatud kõrvalekaldumine projekteeritud langust ‰

Lubatud kõrvalekaldumine kõrgusest (mm)

>5 1,5 50

3-5 1,0 30

<3 1,0 20

Kaevu seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m, lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300 kaevude vahe- kaugusest.

Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane lang, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud (st lubatud seisva veekihi paksus on 0*De). Kaevu siseneva(te) toru(de) põhja(de) kõrgus peab olema sama või suurem (kõrgem), kui väljuva toru põhja kõrgus.

Vee- ja survekanalisatsioonitorustike lubatud hälbed on järgmised:

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

39 (61)

• kõrguslik asukoha hälve (vertikaalis) ±50 mm;

• asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm.

Torupaigaldustööde käigus tuleb järgida tootja(te) juhiseid. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemää- rast jõudu, vältida torude vigastamist jms defekte. Torud või liitmikud, mis on vigastatud (nt paigaldustööde käigus), tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada uutega Töövõtja kulul.

Kanalisatsioonitorude paigaldamisel tagada toruotste täielik ulatus muhvi.

Torustike vahekaugused määratakse RIL 77-2013 põhjal. Puhas horisontaalkaugus paralleelsete torude vahel peab olema vähemalt 300 mm. Veetorustike sügavus peab olema vähemalt 2,1 m ja survekanalisat- sioonitorustike sügavus peab olema vähemalt 2,1 m mõõdetuna toru pealt kuni maapinnani. Kanalisatsioo- nitorustike sügavus peab olema vähemalt 1,5 m mõõdetuna toru pealt maapinnani.

Töövõtja peab arvestama materjalidega (torud, liitmikud), mis on vajalikud olemasolevate ja projekteeritud torustike omavaheliseks ühendamiseks.

Torude üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet. Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti hoolikalt. Plasttorustike paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -10°C, temperatuuri mõõde- takse objektil maapinnast orienteeruvalt 1,0 m kõrgusel. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. Järgida tuleb RIL 77-2013 ja RYL 90, samuti materjalide tootjate juhiseid.

Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha teostusmõõdistamine ning kaevude ja sõlmede digitaalne pildistami- ne. Enne kaeviku kinni ajamist tehakse paigaldatud kaevudest, sõlmedest ja pumplatest fotod. Fotodelt peab olema muu hulgas väljaloetav kaevu või sõlme või pumpla tähis ja pildistamise suund (ilmakaared või 2 pilti – üks pilt objektist ja teine samas suunas tehtud pilt koos taustal olevate objektidega) ning sõlmede sügavused. Fotol peab olema kuvatud vesimärk, mis näitaks pildistamise asukohta ning kuupäeva.

Erinevat tüüpi termosulatusühendused peavad olema teostatud ainult tootja poolt plastikust torude toru- tööde väljaõppe saanud töömeeste poolt. Töövõtja peab edastama ühendusi teostavate töömeeste nimed, nende väljaõppe tunnistused ja kogemuse Omanikujärelevalvele kinnitamiseks.

5.3.10 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine

Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt:

• asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale tasapinnale;

• kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15 cm madalamale teepin- nast;

• betoon-, betoonist sillutuskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb kape, kaevu kaas pai- galdada 0-5 mm maapinnast allapoole;

• haljasalal tuleb kape, kaevu kaas paigaldada ümbritsevast maapinnast u 50 mm kõrgemale välti- maks pinnavee valgumist kapede ja kaevuluukide peale. Kape või kaevuluugi ümbrus, eelkõige luugikomplekti servaalune, täita hoolikalt pinnasega ja planeerida kaevuluukidest eemale kaldega 1:20. Luukide planeeritud asendis püsima jäämiseks tuleb (kasvu)pinnast mõõdukalt tihendada. Haljasaladel paigaldada kapede alla tihendatud liivalusele betoonist tugirõngas või kasutada sept- siaalselt haljasaladele mõeldud kapesid.

Kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele.

Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule.

Tagamaks kaevude veetihedust (eriti kõrge pinnasevee taseme korral), tuleb kaevukaane raami ja tele- skooptoru ühendus teha korrektselt ja veetihedalt.

5.3.11 Torustike tähistamine, märkelint ja -kaabel

Kaevikute täitmisel tuleb torustikele paigaldada min 100 mm laiune plast märkelint. Märkelint asetada piki toru telge 30 – 40 cm kõrgusele toru ülapinnast. Lindi värvus ja tekst peavad olema järgmised:

• veetorustik – sinine, tekstiga VESI;

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

40 (61)

• isevoolne kanalisatsioonitorustik - roheline, tekstiga KANALISATSIOON

• survekanalisatsioonitorustik – pruun, tekstiga SURVEKANALISATSIOON;

Survetorustiku paigaldamisel lahtisel meetodil isevoolsest kanalitorustikust eraldi kaevikusse tuleb paigal- dada eelpool kireldatud märkelint ja toru külge kinnitada asukoha määramiseks vasest min 2,5mm² ristlõi- kega isoleeritud signaalkaabel, mis vastab maa-aluste kommunikatsioonide markeerimisnõuetele (tootja- poolne kinnitus).

Kinnisel meetodil paigaldatava torustikuga koos paigaldatakse PVC kattega tsingitud signaaltross min 4 mm. Vältida tuleks signaalkaabli jätkamist pinnases. Juhul, kui pinnases jätkamine osutub vajalikuks, tuleb kasu- tada spetsiaalseid jätkumuhve, mis tagavad ühenduskoha veetiheduse. Signaalkaabli otsad tuua tänaval kape alla.

5.3.12 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega

Plasttorude ühendamine olemasoleva raudbetoonkaevuga toimub kasutades läbiviiguhülsse. Hülsid beto- neeritakse kaevu seina sisse. Olemasolevad põhjarennid lammutatakse ja valatakse uued. Betoon, mida kasutatakse ühenduste ja kaevu põhja rennide tegemiseks peab vastama vähemalt klassile C12/15.

Plasttorude ühendamisel olemasoleva plastkaevuga tuleb kasutada vastava läbimõõduga läbiviigumuhvi.

Olemasolevate reoveekanalisatsioonitorustike ühendamisel uute plastorudega tuleb kasutada kuumkaha- nevaid liitmike.

Töövõtja peab arvestama kuludega, mis võivad tekkida uue toru ühendamisel olemasoleva teadmata para- meetritega toruga.

Varasemalt paigaldatud survetorustikud võivad asetseda erinevatel kõrgustel, mistõttu kahel erineval kõr- gusel paiknevate erimõõduliste detailide paigaldustega peab Töövõtja arvestama (nt siibrite spindlipiken- dused jms.).

5.3.13 Torustiku soojustamine

Soojustamiseks tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse paigaldamiseks.

Rajatud kanalisatsioonitorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate või soojusisolatsiooni- koorikuid kui paigaldamissügavus on väiksem kui 1,2 m maapinnast toru peale.

Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb rajatav kanalisatsioonitorustik soojustada kasutades soojusisolat- siooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on väiksem kui 1,2 m.

Rajatud veetorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui paigaldamissügavus on väik- sem kui 1,8 m maapinnast toru peale.

Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb rajatud veetorustik soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on väiksem kui 1,8 m.

5.3.14 Torustike ja kaevude likvideerimine

Kõik olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning -kaevud, mis uute torustike rajamisel ja/või re- konstrueerimisel kasutusest välja jäävad tuleb likvideerida sh need kaevud, mis asuvad väljaspool kaeve- tööde piirkonda.

Uue torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata (kui kasutatakse lahtist meetodit). Uuest torustikust sügavamal ja/või plaaniliselt teises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb täita liiklusalal kergbetooniga. Haljasalal tuleb torustiku otsad betoneerida.

Likvideeritavatel (kasutusest väljajäävatel) kaevudel tuleb eemaldada ülemised rõngad (rakked) koos nende peale jäävate kaevukonstruktsioonidega (katteplaat, kaevuluuk jms). Likvideeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.5 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja tihendatakse vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Likvideeritavates kaevudes olevad torude otsad betoneeritakse kinni, et vältida pinnase sattumist torusse. Kaev tuleb täita ja tihendada sobiva täitematerjaliga ja pinnakate taastada ümbritsevaga samaväärselt.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

41 (61)

Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur, vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida kaevude likvideerimisel sarnaset eelnevale.

Likvideeritavate kaevude luugid, luugiraamid ning hüdrandid kuuluvad Tellijale.

5.4 Teostusjooniste koostamine

Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud rajatised/ehitised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõ- distada.

Teostusjoonised ja teostusmõõdistamise aruanne tuleb koostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ning „EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdis- tamisele“ https://evel.ee/wp-content/uploads/2018/10/EVEL_Geodeesia_N%C3%B5uded_04_07_2018.pdf

Teostusmõõdistust on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel.

Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Tellija nõudmisel esita- tama kontrolliks.

Omanikujärelevalvel on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetega.

Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõue- tele.

Teostusjoonistel tuleb kasutada projektiga identset kaevude ja sõlmede tähistust.

Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel viitejoonega kaevule või sõlmele osutades.

Teostusjoonistele tuleb märkida mõõtkava ja eraldi välja tuua kõik kasutatud tingmärgid koos selgitava tekstiga.

Teostusmõõdistamise aruandes tuleb eraldi välja tuua kõikide torude pikkused läbimõõtude kaupa.

Ehituse käigus välja tulevad kommunikatsioonid, mis ei asetse geoalusel toodud asukohas või kõrguses, peab Töövõtja peale mõõtma GPS seadmega. Need andmed peavad olema kajastatud teostusjoonisel.

Kõik likvideeritud (täielikult pinnasest eemaldatud) või kasutusest välja jäetud ehitised tuleb teostusjoonise asendiplaanil märkida vastavalt teostusjoonise koostamise nõuetele sinise värviga.

Kõikide likvideeritud ehitiste osas tuleb teostusjoonise asendiplaanile märkida, viitejoonega ehitise endisele asukohale näidates, ehitise täieliku likvideerimise informatsioon.

Kõik pinnasesse jäetud, aga kasutusest välja jäänud ehitiste asukoht koos ehitise andmetega tuleb mõõdis- tada geodeedi poolt ja märkida teostusjoonise asendiplaanile näidates viitejoonega ehitise asukohale.

Teostusmõõdistada ja joonisele tuleb kanda kõik ehitatud reoveepumplate elektripaigaldised alates liitu- miskilbist kuni reoveepumplani ja/või vooluhulgamõõtmise kaevuni.

Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusega kindlaksmääratud täpsusega positsioneerida ehitis- te asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud raja- tise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite koh- ta (torustike majaühendused jms).

Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga.

Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus objektid tuleb teostusjoonistele kanda maapin- nalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostus- mõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Kinnisel meetodil paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga mõõdistada kõik ligipääsetavad punktid (otspunktid, hiljem tehtavad ühendu- sed jne).

Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi (vanade torustike lõi- gud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

42 (61)

Teostusjoonised tuleb üle anda:

• paberkandjal kahes eksemplaris vastuvõtudokumentatsiooni koosseisus ning ühes eksemplaris Tel- lijale enne lõppülevaatuse tegemist;

• digitaalsel andmekandjal

5.4.1 GIS andmete kogumine ning esitamine

Kõikide Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud rajatiste/ehitiste kohta tuleb koos teostusjoonistega (teostusjoonise aruandega) esitada Tellijale GIS andmestik. Teostusjoonised peavad vastama Eesti Vee- ettevõtete Liidu (EVEL-i) poolt koostatud nõuetele https://evel.ee/wp- content/uploads/2018/10/EVEL_Geodeesia_N%C3%B5uded_04_07_2018.pdf ja kontrollitud „EVEL Kontrol- ler“ kontrollsüsteemiga.

Rohkem infot „EVEL Kontroller“ teenuse kohta on Geospatial OÜ kodulehel https://www.geospatial.ee/et/node/54. „EVEL kontroller“ kontrollsüsteemi teenuse hetkel kehtiv hinnakiri on kajastatud Lisa 5.

5.5 Katsetused ja kontrolltoimingud

5.5.1 Üldist

Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teosta- tavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt tea- tada Omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta.

Kõik kulud, mis tulenevad torustike katsetamisest ja kontrollimisest tuleb Töövõtjal arvestada pakkumuse hinna sisse (survetorustiku katsetamine, läbipesu, desinfitseerimine, proovivõtmine, analüüsid, kaamera- vaatlus jms).

5.5.2 Survetorustike katsetamine

Paigaldatud survetorustikele (s.h kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühen- dused) tuleb teha survekatse, mis on kokkuvõtlikult ära toodud allpool.

Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja ankurdab selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused läbi viia.

Survekatse tuleb Töövõtjal korraldada Omanikujärelevalve juuresolekul. Katse teostamisel ei tohi ehitus- kaevikus töötada. Samuti ei tohi survekatset teha avatud ehituskaevikuga.

• Survetorustike survekatse tehakse kõikidele rajatud survetorustikele (sh survekanalisatsioonitorustik), mille pikkus on vähemalt 10 m;

• korraga testitava torustiku kogupikkus ei tohi olla üle 500 meetri ja/või testitavas torustikus sisalduv veemaht ei ületa 7500 m³;

• Tellija ei aktsepteeri õhuga teostatavaid survekatseid;

• Survekatsel kasutatav manomeeter peab olema taadeldud vastavalt seadusandluses kehtestatud nõuetele, skaala peab ulatuma vähemalt 12 baarini ja olema vähima jaotusega 0,2 baari või väiksem.

5.5.2.1 Ettevalmistus survekatseks

Töövõtja informeerib plaanitavast survekatsest Omanikujärelevalvet, kellega koos täpsustatakse eelseisva survekatse üksikasjad. Töövõtja peab survekatseks ettevalmistuse käigus muu hulgas veenduma, et

• kõiki katselõigul paiknevaid sulgeseadmeid on võimalik probleemideta avada ja sulgeda;

• kinnistuühenduste maakraanide kinnistupoolsed toruotsad oleksid lekkekindlalt elekterkeevisotsakor- giga suletud;

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

43 (61)

• kõik kinnistuühenduste maakraanid oleksid avatud asendis võimaldamaks veenduda maakraanide kinnistupoolse liitekoha lekkekindluses.

Erisus. Juhul, kui on tegemist kinnistuühendusega, mis käimasoleva ehitustöö lõppedes jääb kinnistu veeto- ruga ühendamata, tuleb maakraan survekatse alguseni hoida suletud asendis. Koostöös Omanikujäreleval- vega kontrollitakse maakraani avamise hetkel tekkiva rõhu hetkelise kõikumisega puursadulas ava läbipuu- rimist;

• katselõigust oleks võimalik kogu õhk välja lasta.

Enne survekatset tuleb täita torustik veega (torustikust peab õhk saama täielikult eemaldatud), tõsta torus- tikus rõhk 10 baarini ja jätta see regulaarse jälgimise alla orienteeruvalt ööpäevaks venima, vajadusel ka pikemaks ajaks. Rõhu langemisel alla 8 baari tuleb rõhku uuesti tõsta 10 baarini. Töövõtjal tuleb protseduu- ri korrata seni kuni rõhk stabiliseerub.

5.5.2.2 Survekatse

Töövõtja annab Omanikujärelevalvele teada, kui torustiku venitamise tulemusena on rõhk stabiliseerunud.

Survekatse viiakse üldjuhul läbi torustiku venimise lõppedes stabiliseerunuks jäänud rõhul (˃8 baari), Omanikujärelevalvel on õigus kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks nõuda kõrgemat katserõhku ja või pikemat katseperioodi.

Survekatse kestvuseks on 1 tund, rõhu vähenemine pole lubatud.

Survekatse ajal kontrollib Omanikujärelevalve katselõigule jäävate siibrite ja maakraanide avatust.

Survekatse järel lastakse rõhk alla 0 baarini, rõhu allalaskmine toimub Omanikujärelevalve poolt valitud punkti(de)st.Survekatse kohta koostab Töövõtja akti, milles fikseerib katse aja, katserõhu, määratleb katse- lõigu ulatuse, loetleb üles kõik katselõigu sõlmed, maakraanide ja siibrite arvud, torude läbimõõdud. Erisus- te olemasolul fikseerib need, näiteks maakraanid, mida ei saanud katsetada avatud asendis koos põhjendu- sega vms.

Survekatset survekanalisatsioonitorustikele võib kooskõlastatult Omanikujärelevalvega läbiviia rõhul vähe- malt 6 baari.

Survekatse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud.

Akt allkirjastatakse Töövõtja ja Omanikujärelevalve poolt.

Kõik kulud torustike katsetamisel kannab Töövõtja.

5.6 Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine

Pärast survekatsetust ja enne kasutuselevõttu tuleb Töövõtjal teostada torustiku läbipesu lõikude kaupa.

Pärast veetorustiku läbipesu tuleb Töövõtjal torustikust võtta veeproov (ühekorraga läbi pestud torustiku osa kohta), et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee mikrobioloogiliste kvaliteedinõuete osas. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama sot- siaalministri 24. september 2019. a määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsi- meetodid“.

Torustike läbipesu toimub Omanikujärelevalvega kokkulepitud perioodi jooksul soovitavalt veekiirusel 0,8 m/s.

Pärast läbipesu desinfitseerib Töövõtja vajadusel torustikud. Töövõtja kohustus on desinfitseerida torusti- kud Omanikujärelevalve nõudmisel ja/või juhul kui pärast torustiku läbipesu tehtud veeanalüüsidest on ilmnenud vastav vajadus.

Töövõtja peab vajadusel läbi viima olemasolevate veetorustike desinfitseerimise kuni esimese sulgarmatuu- rini olemasoleval torustikul, mis eraldab olemasolevat süsteemi uuest või renoveeritud torustikust ja uute ehitatud torustike osade desinfitseerimise ning bakterioloogiliste proovide võtmise.

Töövõtja peab torustike desinfitseerimise läbi viima järgneva protseduuri alusel:

• desinfitseerimisele eelnevalt peab torustikus olema tehtud survetestid ning olema täielikult veega täidetud;

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

44 (61)

• desinfitseerimise käigus tuleb vastavate ettevaatusabinõude abil kindlustada, et veejaotussüstee- mi ei satuks kõrge kloorisisaldusega vett;

• desinfitseerimine tehakse Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud kloreeritud gaasi või naat- riumhüpokloriti lahusega. Konstantse veevoolu juures lisatakse pidevalt ja konstantse doosiga de- sinfektanti säilitades vaba kloori kontsentratsiooni min 20 mg/l. Vastav jääkkloori kontsentratsioon peab olema kogu torustiku ulatuses;

• jääkkloori sisaldust tuleb kontrollida torustiku ja selle harude lõpus ning kasutada tuleb Omaniku- järelevalve poolt kinnitatud meetodit. Juhul kui torustiku igas punktis saavutatakse kloori jääk- kontsentratsioon 20 mg/l, loetakse torustik rahuldavalt klooriveega täidetuks;

• kõiki siibreid ja hüdrante tuleb käitada mitu korda, et kindlustada kloorilahuse ühtlane jaotumine torustikus. Torustiku kõik osad peavad olema suletud ja kaetud;

• 24 tunni kontaktaja möödumisel peab kogu torustiku kloorivaba veega läbi uhtuma. Kloori jääk- kontsentratsiooni peab võimalikult sagedasti kontrollima kasutades eespool kirjeldatud meetodit. Uhtumise võib peatada kui kloori jääkkontsentratsioon torustikus on siseneva veega samal tase- mel. Suurema kloori üldkontsentratsiooniga kui 0,1 mg/l vett ei tohi lasta veekogudesse. Vee juh- timine kanalisatsiooni on lubatud ainult Omanikujärelevalve nõusolekul;

• proovid torustiku kõikidest osadest võtab Töövõtja. Proovide võtmise ajal tuleb ka mõõta kloori jääkkontsentratsiooni. Proove tuleb analüüsida Omanikujärelevalelvega kokkulepitud mikrobio- loogiliste parameetrite osas.

• torustikku ei tohi enne kasutusele võtta, kui kõik võetud proovid vastavad veekvaliteedi standardi- tele;

• proovide mittevastavusel tuleb desinfitseerimist korrata.

Pärast edukat desinfitseerimisprotsessi läbiviimist ühendatakse torustikulõik ühisveevärgiga ja täidetakse veega süsteemist. Kui proovid on nii bakterioloogiliselt kui keemiliselt puhtad (ehitusest tingitud reostu- sest), võib ajutise torustiku lahti ühendada ja võtta paigaldatud toru kasutusele.

Analüüside tulemused esitatakse ja kooskõlastatakse Omanikujärelevalvega.

Torustiku desinfitseerimisel ja läbipesul kasutatud vesi peab olema mõõdetud ja tasutud Töövõtja poolt kohalikule vee-ettevõtjale.

Töövõtja kohustus on Tööde teostamise järgselt võtta joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs (kat- seprotokoll) rajatud veetorustike ja/või joogiveetöötluse rajatiste juurest (asukoht valitakse koostöös omanikujärelevalve tegijaga), kui ei ole Tellijaga kokkulepitud teisiti. Joogivee analüüsi võtmisel tuleb järgi- da sotsiaalministri määrust nr. 61, 24.09.2019 „Joogivee kvaliteedi-ja kontrollnõuded ning analüüsimeeto- did“ sätestatut. Katseprotokoll peab sisaldama vee analüüsi tulemusi vähemalt järgmiste uuritavate keemi- liste ja mikrobioloogiliste näitajate kohta (kui ei ole Tellijaga kokkulepitud teisiti): ammoonium, elektrijuhti- vus, fluoriid, hägusus (NTU), kloriid, lõhn (lahjendusaste), mangaan, naatrium, nitraat, oksüdeeritavus, pH, raud, sulfaat, värvus (Pt/Co skaala), coli-laadsed bakterid, enterokokid, Escherichia coli, kolooniate arv 22 kraadi juures.

5.7 Tuletõrjehüdrantide katsetamine

Hüdrantide katsetused korraldab Töövõtja. Katsetused tuleb teostada vastavalt siseministri määrusele 18.02.2021 nr. 10 ’’Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahe- tuse nõuded, tingimused ning kord.’’

5.8 Kanalisatsioonitorustike katsetamine

5.8.1 Isevoolsete torustike kaameravaatlus

Kõikidele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele ja käesoleva Lepingu käigus raja- tud/rekonstrueeritud kinnistusisestele torustikele) tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kaameravaatluse tellib ja korraldab uuritava torustiku ehitaja.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

45 (61)

Omanikujärelevalvet tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust. Töövõtja on kohustatud võimaldama Omanikujärelevalvel jälgida uuringuprotsessi.

Kaameravaatlus tuleb ehitajal korraldada ka rajatavate torustiku ristumisel olemasolevate torusdega ole- masolevatele torustikele.

Uue kaevu rajamisel olemaslolevale torustikule korraldab ehitaja kaameravaatluse ka olemasolevale torus- tikule igale kaevust väljuvale ja suubuvale torustikule kuni järgmise kaevuni.

Töövõtja kohustub oma riski hindama iseseisvalt ning vajadusel teostab kaameravaatluse ka ennem kaeve- tööde alustamist olemasolevatele torustikele.

Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:

• kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud;

• pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud;

• vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatlust;

• pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Omanikujärelevalve nõudel vee juhtimise torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni;

• kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et kaamera sõidab kaevu suunas). Vaatlus peab algama kaevust nii, et esimene ühendusmuhv kaevuga on näha.

Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku teostusmõõ- distuse joonistel kasutatavate tähistega.

Videos peab olema ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kor- dus), filmitava lõigu pikkus jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info.

Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja kaevude tihendusele, liigutades kaame- rat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus.

Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistule- muste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud.

Videomaterjalina esitatakse redigeerimata ja täielikud video- ning uuringu protokollid iga kaevuvahe kohta (s.h. defektide loetelu ja kallete graafik).

Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv kaameravaatlus. Kor- dusvaatluse korral tuleb esitada eelmine film koos parandatud lõikudega ühel plaadil. Seejuures peab ole- ma filmitud ka eelnev ja järgnev kaevude vaheline lõik.

Väiksemate defektide puhul, mis Omanikujärelevalve arvates ei nõua kohest parandamist või kõrvaldamist, võib Omanikujärelevalve nõuda täiendavat uuringut, mis viiakse läbi Töövõtja kulul.

Kaameravaatluse aruanne ja videosalvestus esitatakse kahes eksemplaris Omanikujärelevalvele digitaalsel andmekandjal.

5.8.1.1 Isevoolsete torustike veepidavuskatse

Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tule- musena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Omanikujärelevalve.

5.8.1.2 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll

Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tule- musena tekib kahtlus torustiku ovaalsuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töö-

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

46 (61)

võtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu.

Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%.

Kui katse ebaõnnestub, on Omanikujärelevalvel õigus nõuda antud lõigus toru asendamist uuega.

5.9 Teede-ehituse osa, katete taastamine

5.9.1 Üldist

Peale ehitustööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, mu- ru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus.

Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik, eriti asustatud piirkondades. Kuni taas- tamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas seisukor- ras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ning ärauhutud kohad taastama.

Töövõtjal on kohustus ajutiselt rajatud teekatet vajadusel hooldada (välja arvatud lumekoristus) kuni tee- katte lõpliku taastamiseni. Sealjuures on vajalik Töövõtjal aukude ning vajumite täitmine ning tihendamine.

Kõik tänavaelemendid, nagu tänavakate, äärekivid, jalgteed, piirded, teekattemärgistus, liiklusmärgid, piir- depostid, haljasalad jne, mis on Töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu kas kõrvaldatud või kahjustatud, tuleb taastada või samale kohale tagasi paigaldada Töövõtja kulul nii, et see rahuldaks Omanikujärelevalve ja kohaliku omavalitsuse nõudmisi. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiirsti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldami- se ja kaeviku tagasitäite lõpetamist.

Peale teekatete taastamist peab tee vastama Majandus- ja taristuministri määruses nr 92 ``Tee seisundi- nõuded“ (vastu võetud 14.07.2015) toodud nõuetele.

Tänavakatete korrektse taastamise eelduseks on nõuetekohaste materjalide kasutamine ja paigaldustehno- loogiate järgimine. Teealuses osas peab ehituskaeviku tagasitäide olema tehtud kruusliivaga, mille filtrat- sioonimoodul on min. 0,5 m/ööp.Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projek- tis ei ole määratud teisiti.

Teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda Majandus- ja taristumi- nistri määrusest nr 82 ”Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded” (vastu võetud 02.07.2015), Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015) ja Transpor- diameti juhenditest, ministri määrustest jne, mis on kätte saadavad Transpordiameti veebilehel (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid).

Alljärgnevalt on kirjeldatud asfaltkatte, sillutiskividest või betoonkatte, kruusast- või killustikust katte ja freespurukatte taastamist. Juhul, kui esineb pinnakatteid (eelkõige kinnistutel) mida pole alljärgnevalt kir- jeldatud tuleb need taastada esialgse konstruktsiooniga ja vähemalt ehituseelse kvaliteediga arvestades seejuures Omanikujärelevalve poolt esitatud nõudmiste ja ettepanekutega.

Teekatte taastamistööde koosseisu kuuluvad ka külgnevate kinnistutega mahasõidud, haljastus- ja muud taastamistööd, mis on projektiga kirjeldatud töömaana teemaa või selle läheduses (näiteks haljastuse, tee- de mahasõitude jms taastamine vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde lõikudes). Tööde koosseisu kuulub ka teemaa ja kõrval kinnistute maapindade kõrguslik kokku viimine.

Enne ehitustööde vastuvõtmist Omanikujärelevalve poolt peab kohalik omavalitsus ja vajadusel ka erao- manik(ud) olema haljastus ning teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Kirjaliku heakskiidu hangib Töö- võtja.

Juhul kui kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskiri erineb TÜT-is toodud nõuetest, siis on ülimuslik kohali- ku omavalitsuse kaevetööde eeskiri.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

47 (61)

5.9.2 Asfaltkatte ajutine taastamine

Kaevetööde teostamisel asfalteerimistöödeks sobimatul aastaajal peab Töövõtja taastama asfaltkattes ole- va kaevejälje ajutise kattega. Kaevejälje ajutiseks taastamiseks tuleb kasutada killustikku, mille ülemine kiht stabiliseeritakse parema püsivuse saavutamiseks asfaldifreespuruga või (selle puudumisel) peenkillustikuga. Töövõtja peab hoidma ajutise katte sõidetavana (s.h. vältima löökaukude ning ajutise katte ja kõrvaloleva asfaltkatte vaheliste ebatasasuste tekke) kuni asfaltkatte lõpliku taastamiseni. Ajutise katte korrashoiuks peab Töövõtja nägema ette piisava inim- ja tehnikaressursi, võttes arvesse asjaolu, et sulaperioodidel võib sõltuvat liiklusintensiivsusest osutuda vajalikuks ajutise katte korrastamine mitu korda päevas (s.h. nädala- vahetustel).

5.9.3 Teetööde üldised tehnoloogianõuded

Ehitustööde teostamine ja materjalide valik peavad toimuma lähtuvalt järgmistest standarditest, määrus- test, juhistest jms:

• Linnatänavad. EVS 843-2016;

• Transpordiameti koguleheküljel olevatest juhenditest, ministri määrustest jne, mis on kätte saada- vad Transpordiameti veebilehel (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid)

• „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, Majandus- ja taristuminister 03.08.2015 määrus nr 101;

• „Tee projekteerimise normid“, Majandus- ja taristuminister 05.08.2015 määrus nr 106;

• „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud Transpordiameti peadirektori 23.12.2015 käskkirjaga nr 0314;

• „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis 2016-012“, kinnitatud Transpordiameti peadirektori käskkirjaga 22.11.2016 a nr 0215;

• „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“, kinnitatud Transpordiameti peadirektori 05.01.2016. a käskkirjaga nr 0001;

• „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid“, EVS-EN 1340:2003 AC:2006;

• „Betoonist sillutiskivid. Nõuded ja katsemeetodid“, EVS-EN 1338:2003 AC:2006.

• Kohaliku omavaltsuse kaevetööde eeskiri.

Asfaltkatte taastamine (v.a. väikesemahulised taastamistööd) peab toimuma asfaldilaoturiga. Kui taastami- sele ei kuulu kogu tee laius, siis enne tee killustikaluse tegemist tuleb Töövõtjal teekatte serv lahti lõigata nii, et see jääks ehituskaeviku servast vähemalt 0,3 m kaugusele. Serv lõigatakse sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvale- kaldeid ega varisemisi.

Asfalteerimine vihma ajal on keelatud.

Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates lõigu tagasitäite lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte väljakaevamine ja tasandamine asfal- dikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimu- mist. Töövõtja on kohustatud Omanikujärelevalve nõudmisel rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfalt- katte taastamist lõpule viidud.

Killustikaluse elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal mõõdetuna INSPECTOR või LODMAN seadmega ei tohi olla väiksem kui:

• sõidutee killustikaluse elastsusmoodul Emin= 170 MPa;

• kõnnitee killustikaluse elastsusmoodul Emin= 140 MPa;

• 2x pinnatava ja freespurukatendi killustikaluse elastsusmoodul Emin= 170 MPa;

• betoonkivi killustikaluse elastsusmoodul Emin= 140 MPa;

• äärekivide killustikaluse elastsusmoodul Emin= 140 MPa.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

48 (61)

Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel või pindamisel paigaldada ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Kaevude ümber, luugikomplekti korpuse toetuspinna (nn krae) all, tuleb asfaltkate taastada kõikides ümbritseva teekatte kihtides ning vastavas teekatte kihis nõutava seguga. Pindamistöödel või pindamistööde järgsel kaevuluukide või kapede tee tasapinnale tõstmisel tagada, et luugikomplekti korpuse või kape toetuspinna alune katendikiht saaks kaetud sideainega (bituumeniga) ja tekiks ülejäänud pinnatud teega katkematu ja homogeenne kiht. Freespuru kasutamine kaevu ümber ei ole lubatud.

Koos asfaltkatte taastamisega tuleb taastada ka teekattemärgistus ja kiirustõkked (kui need olid tööde käi- gus eemaldatud asfaldipinnal).

2-kihilise asfaltkattega sõidutee katte taastamine toimub üldreeglina järgmise katendiga (kui ei ole kokku lepitud teisiti):

Tihe asfaltbetoon AC 12 surf bituumeni mark 70/100 (täitematerjal tardkivim) 5 cm

Poorne asfaltbetoon AC 32 base bituumeni mark 70/100 6 cm

Fraktsioneeritud lubjakivikillustikust alus 32...63 mm, kiilutud fr 16...32 ja 8....12 mm (E=170 MPa)

20 cm

Dreenkiht keskliivast Kf ≥ 1,0 m /ööp (k=0.98) h≥20 cm

Täitematerjal Kf ≥ 0.5 m/ööp (k=0.98)

1-kihilise asfaltkattega sõidutee katte taastamine toimub üldreeglina järgmise katendiga (kui ei ole kokku lepitud teisiti):

Tihe asfaltbetoon AC 12 surf bituumeni mark 70/100 (täitematerjal tardkivim) 6 cm

Fraktsioneeritud lubjakivikillustikust alus 32...63 mm, kiilutud 16...32 ja 8....12 mm (E=170 MPa)

20 cm

Dreenkiht keskliivast Kf ≥ 1,0 m /ööp (k=0.98) h≥20 cm

Täitematerjal Kf ≥ 0.5 m/ööp (k=0.98)

Asfaltkattega kõnnitee või kergliiklustee katte taastamine toimub üldreeglina järgmise katendiga (kui ei ole kokku lepitud teisiti):

Tihe asfaltbetoon AC 8 surf 5 cm

Fraktsioneeritud lubjakivikillustikust alus 32...63 mm, kiilutud 16...32 ja 8....12 mm (E=140 MPa)

15 cm

Täitematerjal Kf ≥ 0.5m/ööp (k=0.98)

5.9.4 Nõuded materjalidele

Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga.

Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast Omanikujärelevalve heakskiitu.

5.9.4.1 Asfaltsegud

Asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded on määratud dokumendis: „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, tabel 1: Asfalt- ja mustsegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded, (kinnitatud Transpordiameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314).

MÄRKUSED:

• kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:2009 toodud vastava segulehe tingimusi.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

49 (61)

• asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1:2009 peatüki 5 nõudeid.

• täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on määratud EVS 901- 1:2009 tabelis 12.

5.9.4.2 Killustikalused

Killustikalustes kasutatavate materjalide omadused ja paigaldus peavad vastama "Killustikust katendikihtide ehitamise juhis MA 2016-012" (kinnitatud Transpordiameti peadirektori käskkirjaga 22.11.2016 a nr 0215) ja selles viidatud standarditele.

Teede ja platside killustikalused rajada fraktsioneeritud killustkust kiilumismeetodil.

Minimaalsed nõuded fraktsioneeritud paekivikillustikule kiilumismeetodil vt "Killustikust katendikihtide ehitamise juhis MA 2016-012" Tabel 1. Minimaalsed nõuded täitematerjalide omadustele aluste ehitamisel ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust (sh immutus- ja kiilumiskillustik).

5.9.4.3 Sõidutee peenarde kindlustus

Peenra kindlustus kavandatakse kivimaterjali segust, pos nr 5 (Majandus- ja taristuministri määrus ``Tee ehitamise kvaliteedi nõuded`` lisa 10) ning peenra viimistluskiht teostatakse paekivist sõelmetest. Peenra täide (kindlustuse alla jääv kiht) tuleb kujundada olemasolevast sobivast peenra materjalist.

5.9.4.4 Äärekivid ja sillutiskivid

Betoonist äärekivid peavad vastavad Eesti standardi EVS-EN 1340:2003+ AV:2006 nõuetele:

• betooni tinglik mark mitte vähem kui C35/45 XF4KK4;

• ilmastikukindlus klass 3 (D), keskmine massikadu mitte üle 1,0 kg/m2;

• paindetugevus - klass 3;

• kulumiskindluse klass 3.

Betoonist sillutuskivid vastavad Eesti standardi EVS-EN 1338:2003 nõuetele:

• lõhestustõmbetugevus mitte alla 3,6Mpa;

• veeimavus klass 2;

• vastupidavus külma ja jäätumisvastaste soolade mõjule klass 3(D), keskmine massikadu mitte üle 1,0 kg/m2.

5.9.5 Killustikkatte rajamine ja taastamine

Aluskiht (jämedateraline kruus või killustik) tuleb tihendada ja tasandada teehöövliga enne ülemise kihi (peeneteraline kruus või killustik paksusega min 100 mm) paigaldamist. Ülemise kihi tegemiseks kasutatav materjal ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega osiseid. Ülemine kiht tuleb tasandada ja rullida. Valmis katte ebatasasus ei tohi ületada 10 mm/3 m.

Olemasolevate killustik- või kruuskattega teede rekonstrueerimisel tuleb enne ülalkirjeldatud kihtide lisa- mist teha sõltuvalt olemasoleva tee olukorrast järgmised ettevalmistustööd:

• eemaldada kasvupinnas;

• täita augud ja ebatasasused ning tihendada täide;

• parandada tee piki- ja põikprofiili.

5.9.6 Kruuskatte taastamine

Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukor- ras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu nõuetekohane profileerimine ja tagada tee vajalikud põikkalded. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht tuleb rajada vastavalt Majandus- ja taristuministri

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

50 (61)

määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) nõuetele, paksusega 30 cm.

Kruuskatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp.

Ehitustööde käigus kahjustatud kruuskatendiga sõiduteed tuleb taastada kreideriga profileerimise teel ja katta purustatud kruusaga (h= 10 cm) Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" lisa 10 pos 6.

5.9.7 Freespurukatte taastamine

Freespurukattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses sei- sukorras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu nõuetekohane profileerimine ja tagada tee vajali- kud põikkalded. Freespurukatend rajada vastavalt "Kergkatete ehitamise juhis" kinnitatud Transpordiameti peadirektori 12.12.2007.a käskkirjale nr 255 - freespurust kattekihi terastikuline koostis vastavalt tabel 3 (MSE 20), freespuru üksikproovide sideaine sisaldus on vahemikus 4,0-5,2%; katte elastsusmoodul Emin= 140 MPa.

5.9.8 Muru rajamine ja taastamine

Taastamistööde tegemisel tuleb järgida kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirja.

Enne kaevetöid eemaldatud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale Omanikujäre- levalve poolt heakskiidetud muruseeme, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada.

Kasvupinnasena tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5…7,0. Muld ei tohi sisaldada taimedele kah- julikke jäätmeid. Kasutada ei tohi külmunud pinnast.

Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis ettenähtud pinnakõrgu- sed. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks teostada lokaalseid kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks. Kasvukiht tuleb viia sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb maapinda kobestada. Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud. Seal, kus maapind on kaetud mätaste või murukamaraga, tuleb kasvupinnas lõpuni lahti künda või välja kaevata. Enne pind- mulla laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed ja/või plastid.

Kasvupinnase kihi paksus peab olema vähemalt 150 mm (vähemalt 100 mm pärast tihendamist). Kasvupin- nas tuleb laotada tasandatud aluspinnale. Tihendamine tuleb teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisalda- da kive vms. osakesi suurusega üle 20 mm. Muru külvinorm on 20...30 g/m2. Pärast tihenemist peab taasta- tud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele.

Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h kastma, väetama, eemalda- ma umbrohu ja teostama esimese niite).

Muruseemnesegu võimalik koostis:

• karjamaa raihein, 15%

• võsundiline punane aruhein, 25%

• puhmikuline punane aruhein, 20%

• aasnurmikas, 40%.

Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega pinnad pinnase ero- siooni vältimiseks mätastada. Mätaste taimestik peab olema sarnane murule. Töövõtja peab tagama, et ehitus- ja taastamistööd ei halvenda kraavide hüdraulilisi omadusi ega nende väljanägemist.

Mullatööde puhul tuleb mõõtmise, liinide, kallakute, laiuse ja tasasuse puhul kinni pidada tööde ohutus- nõuetest.

5.9.9 Äärekivide ja sillutuskivide taastamine

Betoonist äärekivide taastamisel kasutada sõidutee ääres kasutamiseks toodetud äärekive. Toodang peab olema vastupidav teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

51 (61)

Betoonäärekivi (80x200mm), peab olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3) (vastavalt EVS-EN 1340:2003+AC:2006 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid” Tabel 2.2 nõuetele).

Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile (tugevusklass vähemalt C16/20). Betoon- kihi alla ehitada kruusast või killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga.

5.10 Truupide ja sademeveetorustike asendamine

Kõik ehituskaeviku alasse jäävad truubid tuleb asendada uute plastist truupidega kogu pikkuses, minimaal- ne uue truubi läbimõõt De315 mm (DN300 mm). Asendatava truubi lõbimõõt peab olema vähemalt sama suur kui olemaoleva truubi oma.

Kõik ehitustöödele ettejäävad sademeveekanalisatsioonitorud, mida ei ole võimalik säilitada töötavatena tuleb asendada uute plasttorudega. Asendatava sademeveetoru lõbimõõt peab olema vähemalt sama suur kui olemaoleva toru oma.

5.11 Tööde käigus kahjustatud objektide taastamine ja asendamine

Tööde käigus kahjustatud objektide (piirdeaiad, truubipäised, liikluskorraldusvahendid jms) taastamine on aktsepteeritav ainult sel juhul, kui neid on võimalik parandada sellisel moel, et tekkinud kahjustused on täielikult likvideeritud ning taastatud objekti väljanägemine ja kasutusomadused ei ole halvemad ehituseel- sest olukorrast. Objektid, mida sel moel taastada ei ole võimalik, peab Töövõtja omal kulul asendama. Kah- justatud objekt loetakse lõplikult korrastatuks vaid juhul, kui nii Omanikujärelevalve kui kahjustatud objekti valdaja on taastamise tulemused heaks kiitnud.

Töövõtja peab arvestama ka kaevu, maakraani või laiemas mõistes sõlme, mille külge uus rajatis ühenda- takse, korrastamisega, sh ka vahetu ümbruse korrastamisega, sõltumata sellest kas töö käigus seda konk- reetset pinda kahjustati või mitte.

5.12 Ehitusplatsi ja väljaspool ehitusplatsi kasutatud alade ehitusjärgne korrastus

Peale ehitustööde lõpetamist ja enne lõplikku üleandmist peab Töövõtja puhastama hoolikalt Ehitusplatsi jäätmetest, ülejäänud materjalidest, prahist, tolmust jne. Kõik ajutised kaitsekatted, aga samuti ajutised markeeringud, värvipritsmed jne tuleb eemaldada.

Samuti tuleb korrastada ehitustööde käigus väljaspool ehitusplatsi kasutatud alad (juurdepääsuteed, ma- terjalide ladustamisplatsid, masinate hoiualad jne) taastades ehituse eelse olukorra. Heakorrastatava ala piirid määrab Omanikujärelevalve, kel on Töövõtjalt õigus nõuda maaomaniku kooskõlastust kirjalikku taa- sesitamist võimaldavas vormis heakorra taastamise kohta.

5.13 Ülevaatused

Ehitustööde lõppfaasis lepib Töövõtja Omanikujärelevalve, Tellija ja kohaliku omavalitsuse esindajaga kokku aja tööde ülevaatamiseks. Ülevaatus teostatakse 14 kalendripäeva jooksul, alates päevast mil Töövõtja teavitab, et tööd on valmis ülevaatamiseks ning lõplik teostusjoonis on Töövõtja poolt edastatud Tellijale ja Omanikujärelevalvele ülevaatuse läbiviimiseks.

Ülevaatuse eesmärgiks on hinnata ehitustööde nõuetele vastavust, teostusjoonise vastavust tegelikkusele.

Ülevaatuse läbiviimise eelduseks torustike rajamisel on väljaprinditud teostusjoonis mõõtkavas 1:500. Teostusjoonis tuleb Omanikujärelevalvele edastada vähemalt 3 tööpäeva ennem ülevaatust, et Omanikujä- relevalvel oleks võimalus teostusjoonist võrrelda ehitusprojektiga.

Töövõtja peab ülevaatuse seisakute vältimiseks tagama piisava tööjõu ja tehnika kaevude ning kapede pin- nase alt väljaotsimiseks ja avamiseks, kaevuteleskoopide tihendist läbiulatuse mõõtmiseks ning maakraani- de ja -siibrite läbikeeramiseks.

Ülevaatusel fikseeritud märkused, tähelepanekud ja vajadusel vaegtööd koos tähtajaga, edastab Omaniku- järelevalve ülevaatusest osavõtjatele. Töövõtja lepib puuduste likvideerimise järgselt kokku kordusülevaa- tuse aja.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

52 (61)

Juhul, kui ülevaatus on korraldatud veel enne lõplikku haljastuse ja teekatete taastamist, tuleb kordusüle- vaatus sõltumata märkuste puudumisest läbiviia pärast lõplikku haljastuse ja teekatete taastamist. Kor- dusülevaatusel kontrollitakse eelkõige maakraanide ja -siibrite keeratavust, kaevude puhtust (pinnasest, killustikust) ning kaevuluukide ja kapede kõrgust ning püstisust.

Kruuskattega teede puhul tuleb ülevaatus korraldada veel enne kruusakihi lõplikku planeerimist. Luugid ja kaped jäetakse u 15 cm sügavusele tulevasest teepinnast, kordusülevaatust peale teepinna planeerimist ei korraldata.

6. Ehitustööde üleandmine, kasutusluba / kasutusteatis

Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse Tööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa / kasutusteatise väljastami- sega kohaliku omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule (vastu võetud 11.02.2015.a, jõustunud 01.07.2015).

Kasutusloa / kasutusteatise saamine on Tellija pädevuses. Kasutuslubade / kasutusteatiste taotlemine on Töövõtja ülesanne. Töövõtja valmistab ette kõik kasutuslubade / kasutusteatiste taotlemiseks vajalikud materjalid, dokumendid ja esitab kasutuslubade / kasutusteatiste taotlused kohalikule omavalitsusele läbi ehitusregistri, www.ehr.ee. Kasutusloa taotluse eest tasub riigilõivu Töövõtja.

7. Ehitamise dokumenteerimine

Ehitamise dokumenteerimisel tuleb järgida Majandus- ja tarituministri määrust nr 3, 21.02.2020`` Ehitami- se dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitataehitusdokad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded `` nõudeid.

Tellijale üleantav ehitusdokumentatsioon on digitaalne, välja arvatud ehitusprojekt ja ehitusgeodeetiliste tööde aruanne (teostusjoonis).

Töövõtja vormistab ehitustöö Tellijale üleandmiseks ehitusdokumentatsiooni kausta, mille koosseisus on:

• Ehitusgeodeetiliste tööde aruanne (teostusmõõdistus) paberil ja digitaalsel andmekandjal;

• Digitaalne andmekandja millele on salvestatud kõik riigihangete registrisse kasutusloa taotlemi- seks üleslaetud dokumendid ning lisaks muud ehitusega seotud dokumendid (näiteks ehituse eel- sed ja -aegsed fotod, TV-uuringud, maaomanike kooskõlastused heakorra taastamise kohta jne).

Üle antavad dokumendid tuleb vormistada liikide kaupa (näiteks ehitustööde päevikute kohta fail või failid, kaetud tööde aktide kohta fail või failid, survekatse aktide koht fail või failid jne).

Kõik üle antavate dokumentide failid peavad olema allkirjastatud seaduses ettenähtud isikute poolt.

Nimekirja üleantava ehitusdokumentatsiooni koosseisust annab Töövõtjale Omanikujärelevalve.

8. Reoveekanalisatsioonipumplad

8.1 Üldist

Reoveekanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine ja rajamine hõlmab üldjuhul uue plastist kom- paktpumpla paigaldamist (koos alusplaadi jm lisanduvate konstruktsioonidega). Kui uue kompaktpumpla paigaldamist ei ole ette nähtud, siis reoveekanalisatsioonipumpla rekonstrueerimistööde maht on toodud Tellija Eritingimustes.

Reoveekanalisatsioonipumplate projekteerimisel ja rajamisel tuleb arestada, et teostada tuleb vähemalt alljärgnevad tööd:

• uue reoveekanalisatsioonipumpla paigaldus;

• uue reoveemõõdukaevu paigaldus (vajadusel);

• survekanalisatsioonitorustiku paigaldus koos rahustuskaevuga (projekt vormistada koos torustike projektiga);

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

53 (61)

• uue kaabli paigaldus reoveekanalisatsioonipumplast ja/või reoveemõõdukaevust kuni elektri liitu- miskilbini;

• juhtimis- ja automaatikaseadmete paigaldus;

• häiresignalisatsioonisüsteemi paigaldus;

• ühendamine olemasolevate torustike ja kaablitega;

• seadmete ja elektripaigaldiste installeerimine ning katsetamine;

• juurdepääsutee ja teenindusplatsi rajamine;

• piirdeaia rajamine (vajadusel);

• ümbruse heakorratööd. Murukatte ja muu tööde käigus vigastatud haljastuse taastamine.

Reoveekanalisatsioonipumpla rekonstrueerimisel lisandub eeltoodule olemasoleva kanalisatsioonipumpla tühjendamine veest ja settest (s.h. sette legaalne utiliseerimine), olemasolevate seadmete ja torustike de- monteerimine ja utiliseerimine, pumpla korpuse eemaldamine (uue pumpla paigaldamisel samasse kohta), likvideerimine vastavalt käesolevates TÜT-is toodud tööst välja jäävate kaevude likvideerimise nõuetele või korpuse ülemise osa (kuni ca 1,0 m maapinnast) eemaldamist uue reoveekanalisatsioonipumpla paigalda- misel olemasoleva sisse.

Hanke alusdokumentides antud reoveekanalisatsioonipumplate arv on hinnanguline, Pakkuja peab arves- tama, et projekteerimise käigus võib vajalike reoveekanalisatsioonipumplate arv kasvada.

Reoveekanalisatsioonipumpla tööjoonised tuleb koostada Töövõtjal ja need tuleb kooskõlastada Omaniku- järelevalvega enne reoveekanalisatsioonipumpla valmistamist. Kõik reoveekanalisatsioonipumpla materja- lid ja seadmed tuleb eelnevalt kooskõlastada Omanikujärelevalvega.

Reoveekanalisatsioonipumplate seadmete vahetamine ja hooldus peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et seda oleks võimalik teha kiiresti ja kergelt, reoveekanalisatsioonipumplate tarnes peavad olema ette- nähtud tõsteseadmed ja abivahendid seadmete hoolduseks ja vahetuseks.

Reoveekanalisatsioonipumplaid ja selle seadmeid valmistavatel ettevõtetel peavad olema hooldusesindused Eestis.

Pumpade ekspluateerimise, hoolduse ja remondi hõlbustamiseks ning vajalike tagavaraseadmete ja -osade hulga vähendamiseks peavad kõik reoveekanalisatsioonipumbad olema tarnitud ühe firma omad.

Seda on vaja selleks, et:

• mitte tekitada Tellijale ülemäärast ja kohmakat laoseisu pumpade osas;

• mitte tekitada Tellijale ülemäärast ja kohmakat laoseisu tagavaraosade osas;

• selleks, et mitte projekteerida ja paigaldada oluliselt ringi olemasolevaid automaatika- ja elektrikil- pe.

8.2 Reoveekanalisatsioonipumplate tüübid

Projekteerida ja rajada tuleb kahte tüüpi kompaktpumplaid:

• TÜÜP 1 - elamusse või selle kinnistule paigaldatav ühe (1) elamu reoveekanalisatsioonipumpla. Paigaldatakse vaid juhul, kui hetkel on olemas isevoolne kanalisatsioon ja rekonstrueerimisel raja- takse survekanalisatsioon, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Reoveekanalisatsioonipumpla kuulub kinnistu omanikule ja kõik tulevikus tehtavad kulutused (reoveekanalisatsioonipumpla hooldus, elektri eest tasumine jms) on kinnistuomaniku kanda.

• TÜÜP 2 - silindriline kompaktpumpla, kahe pumbaga, min. siseläbimõõt 1500 mm. Reoveekanali- satsioonipumpla kuulub AS-ile Emajõe Veevärk.

8.3 Nõuded kanalisatsioonipumpla projekteerimisele

Iga ehitatava reoveekanalisatsioonipumpla projekt peab muuhulgas sisaldama:

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

54 (61)

a) asendiplaan M1:500;

b) üldjoonised (plaanid, lõiked, vaated, sõlmed);

c) konstruktsioonide tööjoonised;

d) tehnoloogia ja seadmete tööprojekt, mis peab muuhulgas sisaldama:

• tehnoloogia skeem;

• seadmete, torustiku materjalide, toruarmatuuri, andurite jne loetelu koos tehniliste andme- tega (diameeter, surveklass, tootlikkus jne);

e) juurdepääsutee projekt;

f) haljastus ja olemasolevate katete taastamine;

g) elektri liitumisprojekt;

h) elektriinstallatsiooni (-paigalduse) projekt;

i) juhtimis-, automaatika-, valvesignalisatsiooni ja kaugjuhtimise (SCADA) projekt.

Reoveekanalisatsioonipumplas peab olema vähemalt kaks pumpa, millest kumbki peab olema võimeline arendama reoveekanalisatsioonipumpla määratud tootlikkust ja tõstekõrgust:

• üks pump töös;

• teine pump ooteasendis.

Pumbad peavad töötama vaheldumisi, automaatika peab juhtima neid nii, et tööperioodi vältel oleks pum- pade töötunnid enam-vähem võrdsed.

Erandiks on reoveekanalisatsioonipumpla TÜÜP 1, see võib olla projekteeritud ja rajatud ühepumbalisene.

Igal reoveekanalisatsioonipumplal võib olla ainult üks survetoru ja üks isevoolne kanalisatsioonitoru ning reoveekanalisatsioonipumplasse sissevoolutoru peab olema võimalik sulgeda pumpla sees nugasiibriga.

Pumpla väljavoolust peab sissevoolutoru paiknema vahemikus 90…270 kraadi.

Survetorustiku ühendamine isevoolse kanalisatsioonitorustikuga peab toimuma läbi rahustuskaevu, st sur- vetoru lõppeb rahustuskaevuga, mis on ühendatud isevoolse kanalisatsioonitorustikuga. Rahutuskaevu minimaalne läbimõõt on De560/500 mm (DN500 mm). Ühte rahutuskaevu võib olla ühendatud mitu surve- toru.

Reoveekanalisatsioonipumpla pumba vajalik tootlikkus peab olema määratud maksimaalse vooluhulgaga päeva maksimaalse tunni vooluhulga järgi.

Reoveekanalisatsioonipumpla vastuvõtureservuaari maht peab olema määratud sõltuvalt reoveekanalisat- sioonipumplasse sissevoolava vee hulgast, pumba tootlikkusest ja suurimast lubatud pumba käivitamise tihedusest.

Reoveekanalisatsioonipumpla vastuvõtureservuaari maksimaalne sügavus kanalisatsioonipumplasse sisse- tuleva isevoolse kanalisatsioonitoru ja minimaalse veetaseme vahel võib olla 1,25 m (kui ei ole kokku lepi- tud teisiti).

Reoveekanalisatsioonipumpla sisene survetorustik ei tohi olla väiksem pumba vaba läbivooluavast.

Reoveekanalisatsioonipumpla survetoru peab olema projekteeritud minimaalse lubatud läbimõõduga De110 mm (DN100 mm) ja minimaalse lubatud vee voolukiirusega 0,7 m/s. Torustike kõrgematesse kohta- desse tuleb ette näha õhueraldusklapid. Kanalisatsioonipumplal TÜÜP 1 on lubatud minimaalne toru läbi- mõõt De63 mm (DN50 mm). Survetorustiku hooldamiseks tuleb ette näha torustiku läbipesukaevud.

Pikkadel ja suure tõusuga survetorustikel tuleb teostada ka arvutus hüdrolöögile.

Reoveekanalisatsioonipumplate ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja ettekirjutusele, vastavalt ka- sutatavate materjalide iseärasusele ja projekteerija poolt betoonplaadi gabariitide kohta tehtud arvutuste- le.

Vajadusel peab projekteerija pumpla lae kaitseks projektis ette nägema koormusühtlustusplaadi.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

55 (61)

Reoveekanalisatsioonipumpla kõik sisemised torustikud ja pumpade juhtvardad ning platvormid peavad olema valmistatud roostevabast terasest AISI 316.

Reoveekanalisatsioonipumplal peab olema väljaspool reoveekanalisatsioonipumplat redeli kõrval roosteva- bast terasest AISI 316 käsipuu.

Sukelpumpadega reoveekanalisatsioonipumplas tuleb tagada loomulik ventilatsioon.

Reoveekanalisatsioonipumplatele, mis jäävad elamute lähedusse, on Tellijal õigus nõuda haisuvastase süs- teemi paigaldamist.

Reoveekanalisatsioonipumpla kaevu peab tagasilöögikklappide ja siibrite teenindamiseks paigaldama va- heplatformi, mis peab olema allpool tagasilöögiklappe ja siibreid. Tööosa kõrgus platformi peal peab olema vähemalt 1,8 m.

Reoveekanalisatsioonipumplale üldjuhul ei ole vajalik piirdeaia rajamine, kui Tellija Eritingimustes ei ole määratud teisiti.

Töövõtjal tuleb projekteerimise ajal Tellijale esitada kõik arvutused ülevaatamiseks, kui Tellija seda soovib. Tellijal on õigus nõuda arvutusi, mis on Tellija arvates vajalikud parima lahenduse saamiseks.

8.4 Reovee vooluhulgamõõtmise kaev ja vooluhulgamõõtja

Reoveekanalisatsioonipumplatesse tuleb paigaldada elektromagnetiline reoveemõõtja.

8.4.1 Reovee vooluhulgamõõtmise kaev

Vajadusel tuleb reoveemõõtja paigaldada eraldi reoveemõõdukaevu, mis asub vahetult reoveekanalisat- sioonipumpla juures ja on lukustatav. Reoveemõõtja peab olema paigaldatud tootja nõuetele vastavalt arvestades sirgete osade pikkustega, vaba täisavaga sulgarmatuuride vahele. Reoveemõõtja mugavaks va- hetuseks peab selle ühel pool olev vabalt toru suunas edasi-tagasi liigutatav äärik. Juhul kui nõuetele vasta- valt paigaldatud reoveeveemõõtja ja sulgarmatuurid ei mahu maksimaalselt 1,5 m läbimõõduga kaevu, võib kummikiilsiibrid paigaldada spindlipikendustega väljapoole vahetult kaevu kõrvale.

8.5 Reoveekanalisatsioonipumpla korpus

Reoveekanalisatsioonipumpla korpus peab olema valmistatud PE – polüetüleenist.

Pumpla korpus valmistada PE-polüetüleen topeltseinaga torumaterjalist, mitte plaatidest.

Reoveekanalisatsioonipumplate tootja peab järgima standardeid:

• EVS-EN 1778 „Keevitatud termoplastiliste konstruktsioonide väärtused. Lubatud pingete ja moodu- lite määramine termoplastilise varustuse määramisel“;

• prEN 12579-2 „Keevitatud staatilised rõhu all mitte olevad mahutid - 2 osa: Vertikaalsete silindrilis- te mahutite arvutused“.

PE korpusega reoveekanalisatsioonipumplad peavad olema tehases kokku monteeritud ning tarnitud koha- le ühes tükis. Erinevate osade kokku keevitamine või ühendamine kohapeal ei ole lubatud. Plastkorpusega reoveekanalisatsioonipumplate konstruktsioon peab sisaldama pumpla teisaldamiseks vajalikke tõsteaasa- sid.

Reoveekanalisatsioonipumpla korpus peab olema veetihe ning piisava tugevusega pinnasesse paigaldami- seks (rõngasjäikuse klass vähemalt SN4) joonisel näidatud sügavusele.

Korpus peab olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud selliselt, et see talub deformeerumata kõiki paigaldamisel ja ekspluateerimisel tekkivaid koormusi (pinnas, pinnasevesi, liikluskoormus maapinnal jne), samuti koormuse ebaühtlust.

Reoveekanalisatsioonipumpla teenidusava külge tuleb paigaldada neli konksu pumba tõstekettide ja kaabli- te riputamiseks. Õhukeseseinalise pumplakorpuse külge tohib torusid, kaableid jm pumpla sisustust kinni- tada ainult tehases paigaldatud kinnituselementide abil. Hilisem mehaaniliste kinnituste (kruvid jne) tege- mine ei ole aktsepteeritav.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

56 (61)

Reoveekanalisatsioonipumpla põhi peab omama sette eemaldamise lihtsustamiseks isepuhastuvaid 45o kaldseinu (H = 200 mm).

Pumpla seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m.

8.6 Reoveekanalisatsioonipumpla ankurdamine

Pinnasevee üleslükkejõu neutraliseerimiseks ja tagamaks reoveekanalisatsioonipumpla kindlat kohalpüsi- mist tuleb see kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge. Reoveekanalisatsioonipumpla plastkorpus tuleb kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge võrdsete vahedega paigutatud korrosioonikindlate ankurpoltide ja ankurduskingade abil.

Pumpla ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja soovitustele/ettekirjutusele, vastavalt kasutatavate materjalide iseärasustele ja betoonplaadi gabariitidele. Reoveekanalisatsioonipumpla ankurdamiseks alusplaadile kasutatavad poldid ja klambrid peavad olema roostevabast terasest AISI 316 min A 2.

Pumpla põhjaplaadi betooni klass peab olema vähemalt C25/30. Pumpla põhjaplaadi alus peab olema teh- tud killustikust (kihi paksus 200-250 mm), aluspind peab olema tihendatud 0,98 tihedustegurini. Kui tege- mist on nn tundliku ja ebaühtlase pinnasega, tuleb olla eriti ettevaatlik ja veenduda lõplikult aluspinna üht- luses ja tiheduses.

8.7 Reoveekanalisatsioonipumpla luuk

Reoveekanalisatsioonipumpla luuk peab võimaldama teostada segamatuid hooldustöid ja olema piisavalt suur, et ka suurimat konstruktsiooni oleks võimalik ühes tükis reoveekanalisatsioonipumplast välja tõsta. Luugi minimaalne suurus peab olema DN 600 või 600x600 mm. Luuk peab olema valmistatud vandalismi- kindlalt ja olema lukustatav. Tagatud peab olema, et luugi lahtiolekul oleks välistatud luugi sulgumine tuule mõjul.

Hoolduskaev peab ulatuma maapinnast 0,3 m kõrgusele (luugi alaserv maapinnast min 0,2 m).

Luuk peab olema lukustatav külje pealt. Lukustuselementide arv peab olema vähemalt 2 tk luugi kohta.

Luukide sulgemine on sisekuuskant poltidega, mida saab keerata 8 mm võtmega.

Hoolduskaevu luugi kinnitamisel poltliitega peab mutter jääma kaevu sisse, peab olema välistatud kinnitus- te ja hingede avamine väljastpoolt (poltliidete kasutamisel poldid keevitatud mutritega kokku).

Luugi lahtine olek ei tohi takistada kiirpaigaldusliitmike ning redelite kasutamist. Luuk ei tohi avaneda selle- le poole, kus asetsevad kiirpaigaldusliitmikud või redel.

Luugi konstruktsioon peab sisaldama minimaalselt 50 mm paksust polüstüroolist soojusisolatsioonikihti, mis on kaetud plasti või plekiga. Kasutatava soojustusmaterjali soojusjuhtivustegur peab olema 0,035 W/(m*K).

8.8 Reoveekanalisatsioonipumpla soojusisolatsioon

Reoveekanalisatsioonipumpla soojustamiseks tuleb ülemise pinnasekihi alla paigaldada, pinnasesse sobivad soojusisolatsiooniplaadid s=50mm (välja arvatud, kui soojustus on juba pumpla konstruktsiooni osa) mis katavad reoveekanalisatsioonipumpla lae (mis jääb pinnasekihi alla) ja ulatuvad 1,0 m üle reoveekanalisat- sioonipumpla perimeetri. Sellisel kujul on välditud ka pinnase külmumine reoveekanalisatsioonipumpla seina kõrvalt. Kasutatava soojustusmaterjali soojusjuhtivustegur peab olema 0,035 W/(m*K).

Teeninduskaevul, pikkusega kuni 1,0 m, tuleb minimaalselt 800 mm maapinnast maa-alune osa isoleerida. Soojusisolatsioonikiht tuleb täielikult katta vettpidava kattega.

8.9 Reoveekanalisatsioonipumpla ventilatsioon

Sukelpumpadega reoveekanalisatsioonipumplas tuleb tagada loomulik ventilatsioon (et ei tekiks toksilisi ning plahvatusohtlikke gaase): värske õhu juurdevool reservuaari alaosasse (300 mm kõrgemal max veeta- semest) ja väljatõmme reservuaari ülaosast.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

57 (61)

Torude otsad peavad paiknema 700 mm kõrgusel maapinnast ja olema kaitstud sademete eest ning suletud putukavõrguga. Torud peavad olema vandaalikindlad: piisava seinapaksusega ja tugevalt kinnitatud reovee- kanalisatsioonipumpla konstruktsiooni külge.

Õhutustoru min läbimõõt De110 mm (DN100 mm), materjal PE.

8.10 Kanalisatsioonipumplas kasutatavad materjalid

Teenindusplatvorm - reoveekanalisatsioonipumplasse, tuleb valmistada roostevabast terasest (min AISI 316) restvahepõrand. Vahepõrandas peavad iga pumba kohal olema maapinnalt tõsteketiga avatavad ja avatud asendis fikseeritavad restluugid. Vahepõrand peab võimaldama pumpade teisaldamist hooldami- seks. Vahepõrand peab olema piisava kandevõimega ning võimaldama ohutult torustiku armatuuri ja pum- pade hooldustööde tegemist. Vahepõranda konstruktsioon peab lähtuma töökaitse seisukohtadest– ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist. Tööosa kõrgus vahepõranda peal peab olema vähemalt 1,8 m

Teenindusredel - reoveekanalisatsioonipumplasse tuleb paigaldada teenindusredel. Redel peab võimaldama teenindava personali ohutu sissepääsu pumplasse. Redel peab olema ülaosas kinnitatud vahetult pumpla luugi alla ning ulatuma kuni pumpla põhjani. Vahepõranda olemasolul peab redel olema kinnitatud pumpla vahepõranda raami külge. Redeli kinnitused ja konstruktsioon peavad tagama redeli piisava tugevuse ja jäikuse. Redeli toru minimaalne läbimõõt 33,7 mm, astmed sammuga h=300 mm nelikanttorust 30×30 mm. Redeli konstruktsioon peab lähtuma tööohutuse seisukohtadest. Astmete pind peab olema karestatud (libi- semiskindlus peab olema saavutatud redelipulga kuju ja pinnatöötlusega, mitte pealekleebitud karedapin- naliste ribadega vms). Redel ei tohi takistada pumpade väljatõstmist ja paigaldamist maapinnalt. Redel tuleb valmistada roostevabast terasest AISI 316.

Pumba juhtsiinid - iga reoveekanalisatsioonipumplasse paigaldatud reoveepumba jaoks peab olema kaks juhtvarrast. Pumba juhtvardad peavad olema valmistatud roostevabast terasest (min AISI 316) ja juhtvarr- aste kinnitus peab ulatuma vahetult pumpla luugi alla. Juhtsiinid peavad olema nii jäigad, et olenemata selle pikkusest ei tohi pump pealt maha tulla.

Survetorustik – reoveekanalisatsioonipumpla survetorustik peab olema valmistatud roostevabast terasest (AISI 316). Roostevabast terasest sõlmed tuleb valmistada tehases. Roostevabast terasest keevisõmblused peab puhastama seest ja väljastpoolt korrosiooniproduktidest. Pumpla torustiku sisediameeter peab olema suurem, kui pumba vaba läbivooluava. Survetorustik ei tohi olla väiksem pumpa läbivast avast (solid size). Reoveekanalisatsioonipumpla sisetorustik teha min DN80 mm. Kahe pumbaga reoveekanalisatsioonipump- la survetorustiku ühendamise nurk on 120°. Pumpade töörõhu mõõtmiseks paigaldada väljundkollektorile manomeetri ühenduskoht ½“ väljundkeermega koos r/v kuulkraaniga. Pumba kiirpaigaldusjala kinnitus- polte, millega jalg on kinnitatud reoveekanalisatsioonipumpla põhja külge, peab olema võimalik kasutada ka pärast pumba jala demonteerimist, võimaldamaks reoveekanalisatsaioonipumplasse paigaldada teiste tehniliste näitajatega pump.

Pumba tõstekett – roostevabast terasest AISI 316, terasest lüliga 3x18 (kontrollida ketti purunemisele läh- tudes pumba kaalust).

Nivooandur – reoveekanalisatsioonipumpla nivooandur tuleb paigaldada kaitsehülssi, mille läbimõõt peab olema vähemalt De63 mm.

Äärikühendused - roostevaba teras, mis on kaetud PP või PE plastikuga.

Pumplasse sisenemise käepide - roostevaba teras, AISI 316. Redeli vertikaaltala kõrval, ülestõstetav ja iselu- kustuv. Käepidemete kõrgus kanalisatsioonipumpla laest/maapinnast h=750mm. Konstruktsioon peab läh- tuma ohutuse seisukohtadest.

Siibrid - korpus kõrgtugevast malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN30677.

Tagasilöögiklapid - nitrilist või nitriliga kaetud (NBR) kuuliga, korpus kõrgtugevast malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN30677, tootja peab omama ISO 9001 sertifikaati.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

58 (61)

Poldid, mutrid, seibid - roostevaba teras, AISI 316 (A4).

Survekustustusplaat - silindrilises reoveekanalisatsioonipumplas peab olema plastist või roostevabast tera- sest AISI 316 survekustutusplaat, mis peab tagama, et reoveekanalisatsioonipumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade, siibrite jms armatuuri peale. Survekustutusplaat peab olema kergesti eemaldatav.

Siseneva torustiku sulgemine – reoveekanalisatsioonipumplasse sisenevale torule tuleb kanalisatsiooni- pumplas sees paigaldada kummikiilsiiber koos spindlipikenduse ja kapega.

8.11 Survetorustike läbiviik

PE-plastikust reoveekanalisatsioonipumplate korpuse puhul tuleb survetoru paigaldada korpust läbiva hülsi sisse, mis on keevitatud seina külge ja ühenduskoht olema kaetud termokahaneva materjaliga nii seest kui väljast.

8.12 Reoveepumbad

Pump valida vastavalt lähteandmetele (l/s, mVs,) ja vastavalt reoveekanalisatsioonipumpla tüübile. Projek- tis peab olema eraldi välja toodud mõlema pumba vooluhulk (l/s) ja tõstekõrgus (m).

Pump peab olema ette nähtud reovee pumpamiseks, mis sisaldab tahkeid, kiud- ja jämedakoelisi aineid, samuti gaasilisi ning õhklisandeid.

Kasutatavad pumbad peavad olema 3-faasilised 380V 50Hz.

Pumba võll peab olema korrosioonikindlast roostevabast terasest.

Pumba mootor peab IEC klassi IP 68 alusel olema veekindel ja vastama F klassi isolatsioonile pideva, 155ºC töötemperatuuri juures.

Pump ja mootor peavad olema vastupidavad 40ºC maksimaaltemperatuuriga vedelike puhul.

Kõik staatilised tihendid veekindlates liidetes peavad olema nitrilist (NBR) O-rõngas tüüpi.

Jõu- ja kontrollkaablid peavad olema koormuste tõttu klammerdatud ja neil peab olema pressitud kum- mirõngastega tihendatud mootorile ligipääsetav kaablisisend.

Võllitihendeid peab olema kaks. Nad peavad olema mehaanilised tihendid, ränikarbiidist tööpinnaga ja nende omadused ei tohi sõltuda pumba pöörlemissuunast.

Laagrid peavad olema kinnised eelmääritud kuullaagrid.

Pumba töörattad peavad olema kõrgtugevast malmist vaba läbivoolu töörattad ning peavad olema staatili- selt ja dünaamiliselt tasakaalus. Töörattad peavad olema reovee tüübile vastavad ja normaaltöö juures peab ummistumine olema välistatud.

Pumba arvutusliku vooluhulga korral kuni 5 l/s peab olema tagatud vähemalt 65 mm kehade ja materjalide läbivool. Pumba arvutusliku vooluhulga korral üle 5 l/s peab olema tagatud vähemat 80 mm kehade ja ma- terjalide läbivool.

Mootoril peab olema sisekaitse, mis koosneb järgmistest kaitsmetest:

• staatori mähise ülekuumenemise kaitse;

• mootori sisese niiskuse kaitse.

Juhul kui on ette näha, et pump töötab olukorras, kus pumbatav vedelik sisaldab palju abrasiivseid osakesi (liiv) tuleb pumba korpus ja tööratas valmistada üleni erimaterjalist s.o. happekindlast valuterasest.

Pumpasid juhitakse nivooanduriga, mis on paigaldatud reoveekanalisatsioonipumplasse kaitsehülssi.

Näha ette pumpade kahesiiniline paigaldus.

Pumpade kinnitus ja siinid peavad olema pumbavalmistaja poolt valmistatud ja tarnitud. Materjaliks peab olema vähemalt AISI 316.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

59 (61)

8.13 Juurdepääsutee ja teenindusplats

Töövõtja peab iga reoveekanalisatsioonipumpla juurde ehitama juurdepääsutee ja teenindusplatsi vähe- malt ühele autole kui ei ole teisiti nõutud Tellija Eritingimustes. Teenindusplats reoveepumpla ümber peab olema vähemalt 2 meetrit mõõdetuna luugi välisservast.

Juurdepääsutee ja teenindusplats peavad olema kaetud samasuguse kattega, kui tee, millelt juurdepääsu- tee alguse saab. Tuleb arvestada üldist keskkonda ja teekatte sobivust. Juurdepääsuteede ja teenindusplat- side konstruktsioon ja kattematerjal peavad olema piisavad selleks, et oleks võimalik liigelda antud rajatise jaoks vajaliku hooldus- ja remonditehnikaga ning et oleks võimalik tehnikat parkida, paigaldada ja kasutada. Juurdepääsutee ja teenindusplats peavad võimaldama juurdepääsu hooldusautole, paakauto 28T, telje koormus 11,5T igal aastaajal.

Kui parkimiskoht jääb tee või tänava äärde, tuleb teha ta selliselt, et parkiv auto ei takistaks mingil moel liiklust sellel teel või tänaval.

Juurdepääsutee ja teenindusplatsi teekattematerjal ja muud asjaolud kooskõlastada eelnevalt Omanikujä- relevalvega.

Juurdepääsutee ja teenindusplatsi ehitustööde ja materjalide nõuded on samad, mis katete taastamisel.

8.14 Heakorratööd

Reoveekanalisatsioonipumpla paigaldamisel rikutud haljastus tuleb taastada täies ulatuses. Reoveekanali- satsioonipumpla paiknemisel heakorrastamata alal tuleb reoveekanalisatsioonipumpla ümber v.a. 8.13 punktis kirjeldatud alal rajada muru (ca 10x10 m alal, mille keskmeks on reoveekanalisatsioonipumpla).

Reoveepumpla kinnistul tuleb arvestada heakorra tagamistöödega, mitte ainult ehitustöödega rikutud alal, vaid kogu kinnistu ulatuses (nt võsalõikus, jäätmete äravedu jms).

Reoveekanalisatsioonipumpla ümbrus planeerida nii, et oleks välistatud sademevee valgumine reoveekana- lisatsioonipumplasse ja selle ümbrusesse.

8.15 Reoveekanalisatsioonipumpla elektrivarustus, juhtimis- ja automaatikaseadmed

Reoveekanalistsioonipumpla tarnida koos AS Emajõe Veevärgi tingimustele vastavate elektri- ja automaati- kaseadmetega. Reoveekanalisatsioonipumpla automaatikaosa peab võimaldama pumplat juhtida ja jälgida AS Emajõe Veevärk SCADA süsteemist. Kaugseire süsteemiga ühendamisel tuleb jälgida AS-i Emajõe Veevärk hetkel kehtivat SCADA standardit.

Reoveekanalisatsioonipumpla elektrivarustus, juhtimis- ja automaatikaseadmete ning juhtimisrežiimi pro- jekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda AS Emajõe Veevärk reoveekanalisatsioonipumpla tüüplahendusest, vt lisa-1. Kõik kasutatavad materjalid ja seadmed peavad olema samaväärsed või parema kvaliteediklassiga.

Reoveepumpla automaatikakilbi alus peab olema tehaseliselt ühendatud reoveepumpla korpusega.

Kui tööde ajal on Töövõtjal soov jälgida Tellija SCADA andmeid, siis see tööde maht ja ettevalmistus lepitak- se kokku Tellija ja/või SCADA teenuse pakkujaga eraldi ning tellitakse Töövõtja kulul lisateenusena.

8.16 Reoveekanalisatsioonipumpla ühendamine elektrivarustussüsteemiga (välise elektrivõrguga ma- dalpingel)

Töövõtja taotleb elektrivõrguettevõttest liitumistingimused ning korraldab kõik vajalikud toimingud kuni liitumislepingute sõlmimiseni. Liitumislepingud allkirjastatakse Tellija poolt. Liitumislepingus toodud liitumi- se maksumuse tasub elektrivõrguettevõttele Töövõtja.

Peakaitsme minimaalne suurus 16A.

Reoveekanalisatsioonipumplal peab olema lõpptulemusena tagatud elektrivarustus ja AS Emajõe Veevärk nõuetele vastav automaatjuhtimine.

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

60 (61)

Töövõtumahu koosseisu kuulub kaitsehülsis madalpinge kaabli rajamine liitumiskilbist kuni elektri- automaatika juhtkilbini.

8.17 Reoveekanalisatsioonipumpla katsetamine

Enne reoveekanalisatsioonipumplasse vee juhtimist ja pumpade katsetamist tuleb kanalisatsioonipumpla ehitatud elektripaigaldisele teostada vastavat akrediteeringut omava isiku poolt kontrollmõõtmised ning kasutuseelne audit. Dokumendid tuleb esitada Omanikujärelvalvele.

Enne vee juhtimist reoveekanalisatsioonipumplasse:

• tuleb kontrollida, kas reoveekanalisatsioonipumpla korpusel ei esine deformatsioone;

• tuleb teostada üleüldine reoveekanalisatsioonipumpla komplektsuse ja elementide kinnituse kont- roll. Erilist tähelepanu tuleb pöörata pumba kaabli õigele kinnitusele tõsteketi (trossi) külge ja kõigi vee alla jäävate seadmete ja kinnituste kontrollile.

• tuleb kontrollida, kas reoveekanalisatsioonipumpla juhtimisahelad, sh ka häiresignalisatsioon töö- tavad;

• tuleb teostada pumpade pöörlemissuuna kontroll, järgides selleks pumbavalmistaja poolt ettean- tud instruktsioone;

Pumpade töö katsetused:

• käsitsi pumpade eraldi sisse-välja lülimine: 10 korda tunnis;

• automaatne pumpade sisse-välja lülimine: 5 korda tunnis;

• pumpade samaaegne sisse-välja lülimine: nö uputuse olukorras.

Kaugseire katsetused:

• häireteadete ja reoveekanalisatsioonipumpla tööd iseloomustava info edastamine AS Emajõe Vee- värk kaugseire keskusele.

Peale vee sisselaskmist tuleb teostada reoveekanalisatsioonipumpla testimine ekspluatatsiooni olukorras. Selle eesmärk on Töövõtja poolt tõestada, et reoveekanalisatsioonipumpla ja pumpade parameetrid (voo- luhulk, tõstekõrgus ja pumba võime pumbata reovett) vastavad projekteeritule.

• vooluhulgaga kuni 100 m³/h puhul on testimise pikkus 1 ööpäev;

• vooluhulgaga alates 100 m³/h (ja suuremad) puhul on testimise pikkus 3 ööpäeva;

Kõik katsetusteks vajalikud kulutused kannab Töövõtja.

8.18 Kasutus- ja hooldusjuhendid

Töövõtja peab esitama kõikide seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid ning käsiraamatud.

Kõik juhendid ja käsiraamatud peavad olema koostatud detailsusega, mis võimaldab Tellija personalil käivi- tada ja juhtida protsesse, hooldada ja remontida seadmeid, teha katsetusi, mõõtmisi ning seadistusi. Ju- hendid ja käsiraamatud peavad sisaldama kõiki vajalikke tabeleid ja illustratsioone.

Töövõtja peab koostama vajalikud ohutustehnikajuhendid.

Juhendid peavad olema koostatud heal asjatundlikul tasemel, järgima sisu loogilist ülesehitust, sisaldama arusaadavaid viiteid nii objektidele kui ka joonistele ja peavad sisaldama vähemalt järgmist:

• juhendi või käsiraamatu kasutusjuhendit ja lühendite seletust;

• kõikide süsteemide kirjeldust ja omavahelisi seoseid;

• elektri- ja automaatikasüsteemide kirjeldust;

• tootjate ja esindajate kontaktandmeid ning aadresse;

• töörežiimide kirjeldust, kontrolliprotseduurid;

AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 21.09.2023 a

61 (61)

• hoolduse sisu ja välte (päevane, nädalane või vastavalt töötundidele jne) ning märkusi selle kohta, millist hooldust või remonti võib teha ainult esindaja või valmistajatehas ise.

Kõik juhendid ja käsiraamatud peavad olema koostatud kasutajasõbralikult ja eesti keeles ning vajadusel koos lisaselgituste ning illustratsioonidega. Need peavad olema köidetud ja valmistatud selliselt, et neid oleks võimalik pikaajaliselt kasutada. Juhendid tuleb esitada kaks eksemplari paberkandjal ja üks eksemplar PDF formaadis digitaalsel andmekandjal.

Töövõtja peab korraldama Tellijale ühekordse koolituse reoveekanalisatsioonipumplate kohta objekti üleandmisel.

9. Lisad

9.1 Lisa–1 – Reoveekanalisatsioonipumpla elekter-automaatika tüüplahendus

9.2 Lisa-2 – Reoveekanalisatsioonipumpla tüüpjoonis

9.3 Lisa-3 – Veetorustiku läbipesukaevu tüüpjoonis

9.4 Lisa-4 – Kinnistu veemõõdukaevu tüüpjoonis

9.5 Lisa-5 – EVEL-i kontrolleri hinnakiri

AQ24013_TP_VKV-3-01_seletuskiri-M1.pdf

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 1 / 34

SISUKORD SELETUSKIRI ............................................................................................................................................................. 3

1. ÜLDOSA ............................................................................................................................................................... 3 1.1 Ehitusprojekti tellija üldandmed ................................................................................................................ 3 1.2 Peatöövõtja üldandmed ............................................................................................................................. 3 1.3 Ehitusprojekti koostaja üldandmed ............................................................................................................ 3

2. PROJEKTI ANDMED ............................................................................................................................................. 4 2.1 ÜLDANDMED .............................................................................................................................................. 4 2.1.1 Projekti piiritlus ja eesmärk.................................................................................................................... 4 2.1.2 Veeallikas ............................................................................................................................................... 4 2.1.3 Lähteandmed ja alusdokumendid .......................................................................................................... 4 2.1.4 Normdokumendid .................................................................................................................................. 5 2.1.5 Täiendavad kriteeriumid ........................................................................................................................ 6 2.1.6 Transpordiameti nõuded ........................................................................................................................ 7

3. VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK ............................................................................................. 8 3.1 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK ....................................................................................................................... 8 3.1.1 Veevarustuse üldnõuded ........................................................................................................................ 8 3.1.2 Projekteeritud veevarustus .................................................................................................................... 8 3.2 REOVEEKANALISATSIOONI VÄLISVÕRK ...................................................................................................... 9 3.2.1 Kanalisatsiooni üldnõuded ..................................................................................................................... 9 3.2.2 Projekteeritud reoveekanalisatsioon ..................................................................................................... 9 3.3 NÕUDED MATERJALIDELE .......................................................................................................................... 9 3.3.1 Survetorustikud ...................................................................................................................................... 9 3.3.2 Vabavoolsed torustikud ....................................................................................................................... 10 3.3.3 Kaevud, kaevuluugid, kaped ................................................................................................................ 10 3.4 PAIGALDUSNÕUDED ................................................................................................................................ 11 3.4.1 Tööde teostamise aeg .......................................................................................................................... 12 3.4.2 Ettevalmistustööd ................................................................................................................................ 12 3.4.3 Ohutuse tagamise ja liikluse korraldamine .......................................................................................... 12 3.4.4 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ............................................................................. 12 3.4.5 Üldised nõude töötamisel sideliinirajatiste kaitsevööndis ................................................................... 13 3.4.6 Üldised nõuded töötamise elektrikaablite kaitsevööndis .................................................................... 14 3.4.7 Torustike ja kaevude paigaldamine ..................................................................................................... 14 3.4.8 Torustike rajamine kinnisel meetodil ................................................................................................... 15 3.4.9 Kaeviku rajamine ................................................................................................................................. 16 3.4.9.1 Kaeviku toestamine .............................................................................................................................. 16 3.4.9.2 Kaeviku kaevamine .............................................................................................................................. 17 3.4.9.3 Veetõrje kaevikust................................................................................................................................ 17 3.4.9.4 Tasanduskiht/aluskiht .......................................................................................................................... 18 3.4.9.5 Ehituskaeviku tagasitäitmine ja tihendamine ...................................................................................... 19 3.4.9.6 Algtäide ................................................................................................................................................ 19 3.4.9.7 Lõpptäide ............................................................................................................................................. 20 3.4.9.8 Tagasitäite tihendamine ...................................................................................................................... 20 3.4.10 Torustike tähistamine, märkelint ......................................................................................................... 21 3.4.11 Külmakaitse, soojusisolatsioon ............................................................................................................ 21 3.4.12 Torustike ja kaevude likvideerimine ..................................................................................................... 21

4. KATENDITE EEMALDAMINE JA TAASTAMINE .................................................................................................... 22 4.1 KATENDITE EEMALDAMINE ...................................................................................................................... 22 4.1.1 Killustikkatte eemaldamine.................................................................................................................. 23

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 2 / 34

4.1.2 Äärekivide eemaldamine ..................................................................................................................... 23 4.1.3 Kasvupinnase eemaldamine ................................................................................................................ 23 4.2 KATENDITE TAASTAMINE ......................................................................................................................... 23 4.2.1 Üldised nõuded taastamisele ............................................................................................................... 23 4.2.2 Teekatete ajutine taastamine .............................................................................................................. 24 4.2.3 Teekatete lõplik taastamine ................................................................................................................ 24 4.2.4 Asfalti ja pinnatud teekatete lõplik taastamine ................................................................................... 25 4.2.5 Killustikkatte lõplik taastamine ............................................................................................................ 25 4.2.6 Haljastuse taastamine ......................................................................................................................... 26 4.2.7 Äärekivide taastamine ......................................................................................................................... 26

5. KESKKONNAKAITSE ........................................................................................................................................... 27 5.1 Keskkonnakaitse aspektid ........................................................................................................................ 27 5.1.1 Jäätmekava .......................................................................................................................................... 27 5.1.2 Haljastuse kaitsmine ja taastamine ..................................................................................................... 28 5.1.2.1 Puude raie ja haljastuse kaitse ............................................................................................................ 28

6. KVALITEEDI- JA KONTROLLNÕUDED EHITAJALE ................................................................................................ 29 6.1 Lubatud kõrvalekalded ............................................................................................................................. 29 6.2 Nõuded teostusjoonisele .......................................................................................................................... 30 6.2.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus .................................................................................................... 30 6.3 Isevoolsete torustike veepidavuse katse .................................................................................................. 31 6.4 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll................................................................................................... 31 6.5 Survetorustike survekatse ........................................................................................................................ 32 6.6 Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine .......................................................................... 33

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 3 / 34

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA

1.1 Ehitusprojekti tellija üldandmed

Ettevõte: AS Emajõe Veevärk

Registrikood: 11044696

Aadress: Sõbra tn 56, Tartu linn, Tartu maakond

1.2 Peatöövõtja üldandmed

Ettevõte: Kaevetööd24 OÜ

Registrikood: 14488005

Aadress: Kalevi tn 2a, Räpina linn, Räpina vald, Põlva maakond

1.3 Ehitusprojekti koostaja üldandmed

Ettevõte: Aquare OÜ

Registrikood: 14785938

MTR: EEP004288

Aadress: Mustamäe tee 6B, Tallinn, Harju maakond

E-post: [email protected]

Vastutav pädev isik: Marko Raid

Kutse nimetus: Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7

Kutsetunnistuse nr: 203064

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 4 / 34

2. PROJEKTI ANDMED

2.1 ÜLDANDMED

Projekti muudatused on tehtud peale ehitusloa nr 2412271/06010 saamist. Muudatused on kirjeldatud dokumendis nr VKV-3-02.

Käesolev seletuskiri on koostatud Majandus- ja taristuministri määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ kohaselt.

2.1.1 Projekti piiritlus ja eesmärk

Projekti eesmärgiks on Sojamaa keskuse olemasolevate veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine.

Käesoleva projektiga rajatakse uus veetorustik alates Sojamaa keskus 23 kinnistul olevast puurkaevu-pumplast ja lõpetades Sojamaa keskus 6 kinnistul olemasolevate klientide ümberühendamisega.

Isevoolne reoveekanalisatsioonitorustik on projekteeritud alates Sojamaa keskus 23 kinnistust kuni Sojamaa reoveepuhasti tiigi sissevooluni.

2.1.2 Veeallikas

Olemasolev veeallikas on Sojamaa keskus 23 kinnistul (kat. tunnus 79401:002:0157) asuv puurkaev-pumpla (puurkaevu KKR kood: PRK0007141).

2.1.3 Lähteandmed ja alusdokumendid

Projekti kavandamisel on arvestatud järgmiste lähteandmete ja alusdokumentidega:

Jrk. Lähteandmete väljastaja

Dokumendi nimetus Dokumendi nr, kuupäev

Märkused

1 AS Emajõe Veevärk Lähteülesanne 29.122023 a. VKV-1-01

2 AS Emajõe Veevärk Tellija üldtingimused 21.09.2023 a. VKV-1-02

3 GeoTerra OÜ Topo-geodeetiline alusplaan

42-2024, 01.02.2024 a.

-

4 Mastlop OÜ Katete taastamise projekt 24057, 2024 a. -

Ehitusgeoloogilisi uuringuid käesoleva projekti käigus ei teostatud.

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 5 / 34

2.1.4 Normdokumendid

Ehitustegevusel järgida kehtivaid seaduseid, määruseid, asjakohaseid standardeid ning tellija üldtingimustes esitatud nõudeid. Kõik ehitustööd tuleb läbi viia allpool esitatud dokumentides toodud kvaliteedinõuded järgides.

Nr. Dokumendi nr. Dokumendi nimetus

Seadused/määrused

1 - Ehitusseadustik

2 Majandus- ja taristuminister määrus 17.07.2015 nr 97

Nõuded ehitusprojektile

3 - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus

4 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr. 73

Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded

Standardid

1 EVS 932:2017 Ehitusprojekt

2 EVS 843:2016 Linnatänavad

3 EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

4 EVS 835:2022 Hoone veevärk

5 EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon

6 EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

7 EVS-EN 1610 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine

8 RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.

9 MaaRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid

10 Infra RYL 2006 Infraehituse üldised kvaliteedinõuded

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 6 / 34

11 EVS-EN 12889 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorude kaevikuta paigaldamine ja katsetamine

12 EVS 939-3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse

13 Tööinspektsioon Tööohutus ehitusplatsil

Eelloetletud normdokumentidega peavad kooskõlas olema ka ehitustööde tehnoloogiad ja materjalid.

Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate ja kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel.

2.1.5 Täiendavad kriteeriumid

• Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt seletuskirjas viidatud Tellija üldtingimustele, seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.

• Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,8 m toru peale.

• Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m.

• Olemasolevate teadmata kõrgusega küttetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 0,6 m.

• Juhul kui olemasolevad tehnovõrgud paiknevad teistel sügavustel kui geodeetilisel alusplaanil ja/või joonistel kirjeldatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist.

• Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada järgmises järjekorras: seletuskiri (1); joonised (2); töömahtude tabelid (3). Projekti tuleb käsitleda koos kõikide teiste projektiosadega terviklikult.

• Kõikide materjalide ja seadmete paigaldamisel tuleb eelkõige lähtuda seadmete tarnija ja tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest ning hooldusnõuetest.

• Ehitajal on õigus vahetada projektis toodud seadmed/tarvikud/tooted tehniliselt samaväärsete vastu eeldusel, et vahetus ei halvenda kasutustingimusi ja ei suurenda kasutuskulutusi. Paigaldatavad seadmed/tarvikud/tooted kooskõlastada tellija esindajaga. Vahetuse tulemuse eest kannab täit vastutust ehituse töövõtja.

• Vastavalt Tellija üldtingimustele peab vee- ja kanalisatsioonitorustike eluiga olema 50 aastat.

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 7 / 34

2.1.6 Transpordiameti nõuded

Tehnovõrkude ehitustööd jäävad riigitee nr 22215 Lammiku-Lähte tee (kõrvalmaantee) piiridesse (teemaale) ja tee kaitsevööndisse. Lõige riigiteega ristumisel on esitatud Mastlop OÜ töös nr 24057. Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan on esitatud lisades nr VKV-9-01.

2.1.6.1 Transpordiameti nõuded ehitustegevusele teemaal

• Teemaal tehnovõrgu ehitustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel tuleb lähtuda Transpordiameti avalikust teenuse „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel (2018)“ kirjeldusest, mis on leitav Transpordiameti kodulehelt (https://www.transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#tehnovorgud), käesolevast Transpordiameti poolt kooskõlastatud projektist, samuti projektile Transpordiameti poolt antud kooskõlastuses, riigimaa isikliku kasutusõiguse lepingus ning allpool toodud nõuetest.

• Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida enne teemaal töödega alustamist isikliku kasutusõiguse leping tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks.

• Tööde alustamiseks peab olema koostatud ja Transpordiametiga kooskõlastatud ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Tööd tuleb kavandada liiklust sulgemata, v.a juhul kui Transpordiamet on lubanud erandi.

• Tee-ehituslikke taastamistöid tohib teel teostada vastavat pädevust omav isik.

• Teedeehituslikke taastamistöid vajavate tehnovõrgu ehitustööde tegemiseks sõlmitakse leping, milles sätestatakse eelkõige tehnilised nõuded, tähtajad ja vastutus. Taastamine toimub tehnovõrgu omaniku kulul ja organiseerimisel. Kui püsikatet ei saa ilmastikuolude tõttu paigaldada, tuleb lepingus käsitleda ka ajutiste katete paigaldamist.

• Tehnovõrgu omanik peab teekonstruktsioonile taastamist nõudvat ning teekonstruktsioone ohustavate ehitustööde teostamisel Transpordiametile tagama teekonstruktsioonidele tekkinud võimalike kahjustuse likvideerimise oma kuludega 5 aastase garantiiperioodi vältel.

• Tehnovõrgu ehituse käigus on keelatud teha projektis kajastamata tegevusi, mis kahjustavad teekonstruktsioone, sh ehitustehnikaga manööverdamine teel ja mulde nõlvadel, v.a juhul kui Transpordiamet on lubanud erandi.

• Teel, teekraavis ja mulde nõlvadel materjalide ladustamine on keelatud, v.a juhul kui Transpordiamet on lubanud erandi.

• Teemaa tuleb pärast tehnovõrgu paigaldamist korrastada ja taastada haljastus kasvumulla ja murukülviga vastavalt Transpordiameti „Teetööde tehnilise kirjelduse“ viimase redaktsiooni peatükis – „Maastikukujundustööd“ toodud kvaliteedinõuetele.

• Pärast tööde lõppu tuleb korrastatud teemaa ja taastatud teekonstruktsioonid avaliku teenuse kirjelduse kohaselt üle anda ning esitada digitaalsed (nõudmisel ka paberkandjal) teostusjoonised .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis, hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tööde valmimist. Koos teostusjoonistega esitada kaaskiri, kus on välja toodud kõrvalekalded

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 8 / 34

projektist. Teostusjoonised peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilistele uuringutele ja teostusmõõdistusele esitavad nõuded“.

• Tehnovõrgu omanik kohustub tagama, et tehnovõrk oleks paigaldatud vastavalt projektile ja Transpordimeti poolt esitatud nõuetele. Transpordiamet ega Transpordimeti tellimusel tegutsev ettevõte ei ole kohustatud taastama tehnovõrke ega hüvitama tekkinud kahju, kui tehnovõrke vigastati seetõttu, et tehnovõrgud ei asunud projektis ja Transpordimeti nõuetele vastavalt või ei olnud nõuetekohaselt kaitstud või tähistatud. Maksimaalsed lubatud vead tehnovõrkude teemaale paigaldamisel on Transpordiameti „Nõuded tehnovõrkude ja - rajatiste reemaale kavandamisel“ toodud juhendi Lisas 5.

• Vähim paigaldussügavus tugimaantee katte ja mulde all on veetorutikul minimaalselt 1,8 m ja kanalisatsioonitorustikul külmumispiir või 1,5 m toru peale.

• Kasutatavate hülsside survetugevus 1250 N/ hülsi rõngasjäikus 16 kN/m².

• Tehnovõrkude teemaale paigaldamisel on kõrvalekalded kooskõlastatud projektist keelatud.

• Tehnovõrgu riigiteealusele maale paigaldamise korral peab tehnovõrgu omanik enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga tehnovõrgu paigaldamise ja talumise lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval Transpordiameti kodulehel). Sõlmitud leping on aluseks riigitee alusel maal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku liiklusväliste tööde loa väljastamiseks.

3. VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK

3.1 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK

3.1.1 Veevarustuse üldnõuded

Torustike paigaldamine ja ehitamine peab vastama käesolevas projektis esitatud nõuetele. Projekteeritud veetorustike materjalina kasutada PE PN10 torusid. PE-torud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS-EN 12201. Kinnisel meetodil rajatav survetorustik peab vastama PAS1075 nõuetele.

3.1.2 Projekteeritud veevarustus

Piirkonnas on veetorustiku projekteeritud läbimõõduga De32 mm kuni De75 mm, materjal PE. Toru paigaldussügavus on 2,1 m toru peale.

Projekteeritud veevarustuse liitumispunktid asuvad üldjuhul kinnistu piiril. Kui ühisveevärgi torustik läbib kinnistut, siis liitumispunktiks on maakraan. Projekteeritud torustik on ette nähtud ühendada ümber olemasolevate torustikega asendiplaanil näidatud kohtades.

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 9 / 34

Transpordiameti teemaa-alast läbiminek on ette nähtud rajada kinnisel meetodil.

Sojamaa keskus 2 kinnistule on ette nähtud veemõõdukaev minimaalse läbimõõduga ID=1000 mm. Veemõõdukaev peab olema sobiv liiklusalale paigaldamiseks. Veemõõdukaevu tööjoonis kooskõlastada tellijaga ennem toote tellimist.

3.2 REOVEEKANALISATSIOONI VÄLISVÕRK

3.2.1 Kanalisatsiooni üldnõuded

Torustike paigaldamine ja ehitamine peab vastama käesolevas projektis esitatud nõuetele. Projekteeritud vabavoolsete kanalisatsioonitorustike materjalina kasutada täisseinalist PVC torustiku rõngasjäikusega vähemalt SN8. PVC torud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS- EN 1401.

3.2.2 Projekteeritud reoveekanalisatsioon

Käesoleva projektiga on projekteeritud vabavoolse kanalisatsioonitorustik läbimõõt on De160 mm.

Ehitustöödega tuleb alustada Transpordiameti tee alla jääva kinnisel meetodil paigaldatava torulõigu (lõigus KK-5 kuni KK-7) rajamisega, kuna isevoole torustiku langu võimaliku kõrvalekalde tõttu tuleb kogu reoveekanalisatsiooni torustiku kõrguslikku lahendust muuta.

Projekteeritud torustik on ette nähtud ühendada ümber olemasolevate torustikega asendiplaanil näidatud kohtades.

Uueks liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga on mõtteline punkt torustikul, mis asub üldjuhul kinnistu piiril (asendiplaanil tähistatud KLP-X).

Torustikud on üldjuhul projekteeritud haljasalale. Tekkivad reoveed suunatakse Sojamaa reoveepuhastisse.

3.3 NÕUDED MATERJALIDELE

3.3.1 Survetorustikud

Projekteeritud survetorustikud tuleb rajada PE100 (standard EVS-EN 12201 või ISO4427) torudest surveklassiga vähemalt PN10/SND17. Survetorustikud alates läbimõõdust De63 mm peavad olema purunemiskindlast plastiktorustikust (RC). Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Kinnisel meetodil rajatav survetorustik peab vastama PAS1075 nõuetele.

Toruliitmikud nagu torukolmikud, muhvid, äärikud jne peavad olema kasutatava toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad. Erinevat tüüpi või klassi torude ühendamisel tuleb kasutada spetsiaalseid toruliitmikke.

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 10 / 34

Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne).

Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike.

PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega.

Maakraanid/siibrid peavad vastama DIN 3352 nõuetele ja olema PE keevisotstega. Surveklass peab olema vähemalt PN10. Maakraanide korpus peab olema temperamalmist GGG50. Maakraanide spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest. Spindlipikenduse varda kinnitus spindlile peab olema malmist. Malmist maakraanid peavad olema seest ja väljast kaetud epoksiidpulbervärviga vastavalt standardile DIN 30677. Maakraanid peavad sulguma päripäeva.

Asfalteeritud pindadel kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi, mis on varustatud PE- kaitsetoruga, mille ümbrus peab olema tihendatud liivaga. Killustik ei tohi kahjustada tihendamisel spindlipikendust. Sulgarmatuur ja spindlipikendus peavad olema ühelt ja samalt tootjalt.

3.3.2 Vabavoolsed torustikud

Kanalisatsiooni vabavoolsete torustike materjalina kasutada täisseinalist PVC toru rõngasjäikusega vähemalt SN8. PVC torud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS-EN 1401-1 või EVS-EN 13476-3 ning olema valmistatud sama tootja poolt. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule.

3.3.3 Kaevud, kaevuluugid, kaped

Kõik kaevud peavad olema tööstuslikult toodetud ning valmistatud PE või PP, vastavalt EVS-EN 13598-le. Kaevud peavad olema veekindlad, teleskoopilised. Teleskoop osa pikkus ei tohi olla üle 800 mm. Lõplik ehitusjärgne teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 150 mm. Plastkaevudena võib kasutada ainult keeviskaeve. Kaevud peavad olema topelt põhjaga, et kaevu rakendus koormus ei toetuks rennipõhjale. Keelatud on kasutada voolurenni kujulise välispõhjaga kaevusid. Kanalisatsioonikaevud (hargmik)põhi ja tõusutoru peavad olema kokku keevitatud. Kanalisatsioonikaevude tõustorud peavad olema siledaseinalised.

Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevud kõrgusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN 2, kõrgemad kaevud vähemalt SN4. Teleskoobi rüngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2. Rõngasjäikus tuleb kanda teleskoobile.

Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega, keelatud on kasutata 90° nurgad ja liitumised voolurennides. Voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu, peab selle sisenemiskohaall olev kaevupõhi olema piisavakaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale.

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 11 / 34

Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 150 mm. Kruuskatte alla paigaldatavatel teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema minimaalselt 150 mm + kaevukaane ja kruuskatte pinna vahekaugus.

Kaevuluugid, nende raamid ja kaped peavad olema tempermalmist, toodetud vastavalt EVS-EN 124-le, kandejõuga 40T. Kaevuluugid peavad olema reguleeritava kõrgusega („ujuvad“) ja klassist D400.

Asfaltkatendiga teedel peavad kaevuluugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel.

Killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15 cm madalamale teepinnast.

Haljasalal tuleb kape, kaevu kaas paigaldada ümbritsevast maapinnast u 50 mm kõrgemale vältimaks pinnavee valgumist kapede ja kaevuluukide peale. Kape või kaevuluugi ümbrus, eelkõige luugikomplekti servaalune, täita hoolikalt pinnasega ja planeerida kaevuluukidest eemale kaldega 1:20. Luukide planeeritud asendis püsima jäämiseks tuleb (kasvu)pinnast mõõdukalt tihendada. Haljasaladel paigaldada kapede alla tihendatud liivalusele betoonist tugirõngas või kasutada septsiaalselt haljasaladele mõeldud kapesid.

Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20), luugikomplekti valu täpsus peab olema ISO8062 ning kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist.

Luugikomplektide minimaalsed massid:

• DN300 luuk -15,5 kg, DN300 korpus – 19,5 kg, DN300 komplekt kokku 35 kg;

• DN500 luuk - 38 kg, DN500 korpus – 28 kg, DN500 komplekt kokku 66 kg;

• DN600 luuk -77 kg, DN600 korpus – 73 kg, DN600 komplekt kokku 150 kg;

• DN700 luuk -72 kg, DN600 korpus – 78 kg, DN700 komplekt kokku 150 kg;

Põldudel asuvad kaevude luugid peavad olema märgatavad, seega tuleb reoveekanalisatsioonikaevu luugi juurde paigaldata tähistuspost 2+1 m, millest üks meeter on maa sees, metallpost, millel on plastpost hülsina ümber (näiteks liiklusmärgi post, värvus valge). Põldudel asuvate plastkaevude luugid võivad olla tavalised plastkorgid, betoon kaevudel betoonist katted. Põldudel asuva kaevu luuk peab olema ~0,5 m kõrgem ümbritsevat maapinnast.

Projekteeritud veetorustiku lõppu on ette nähtud läbipesukaev (vt joonis VKV-7-04).

3.4 PAIGALDUSNÕUDED

Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Torustike paigaldamine ja ehitamine peab vastama AS Emajõe Veevärk tehnilistele üldnõuetele. Kaevetööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel. Projekteeritud torustikud rajatakse nii lahtisel kui ka kinnisel meetodil. Torustikud, armatuur ja kaevud tuleb rajada vastavalt asendiplaanil näidatule.

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 12 / 34

3.4.1 Tööde teostamise aeg

Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse täiendavalt kokku tellija ja tööde teostaja vahel.

3.4.2 Ettevalmistustööd

Enne ehitustöödega alustamist peab töövõtja filmima kogu tööpiirkonna ning edastama vaatluse elektroonilisel kandjal tellijale. Erilist tähelepanu pöörata kaevetööde lähedal paiknevatele hoonetele, sissesõitudele, aedadele, olemasolevatele truupidele ja kraavidele. Töövõtja peab olema suuteline ehitustööde ajal tõestama, milline oli olukord enne töödega alustamist.

Enne ehitustööde algust tuleb selgitada kõikide ehitusalal olevate tehnovõrkude asukohad ja taotleda kaevetööde luba.

3.4.3 Ohutuse tagamise ja liikluse korraldamine

Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus ja koostada ajutise liikluskorralduse projekt. Vastavalt kohaliku omavalitsuse ja/või Transpordiameti juhistele tuleb selleks kasutada sobivaid liiklusmärke, tõkkeid, reguleerijaid, fooritulesid, pimedal ajal täiendavaid valgusteid ja ohutulesid ning teisi liikluskorraldusvahendeid.

Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.

Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile (koostab tööde teostaja enne tööde algust).

Töövõtja peab informeerima elanikkonda (samuti kohalikku omavalitsust, Transpordiametit) kõigist liikluskorraldusega seotud muudatustest, esitades vajadusel kohalikus ajalehes ka liikluskorralduse skeemi. Lehes avaldatud info esitatakse ka kohaliku omavalitsusele avaldamiseks selle veebilehel.

3.4.4 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine

Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika, näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga.

Kommunikatsioonide läheduses tuleb kaevata käsitsi. Lahtikaevatavad kommunikatsioonid tuleb toestada. Lahtised kaablid kaitsta vältimaks nende mehaanilist vigastamist. Kommunikatsioonide liivalused (soojatorustikul ümber kogu toru) tuleb taastada. Elektri õhuliinide all töötades rakendada vastavaid ettevaatusmeetmeid. Kaevetöödel kommunikatsioonide kaitsetsoonis lähtuda vastavatest eeskirjadest.

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 13 / 34

Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele).

Geodeetilise märgi kaitsevöönd on 5 m märgi tsentrist. Tööd geodeetilise märgi kaitsetsoonis tuleb enne tööde algust kooskõlastada Maa-ametiga.

3.4.5 Üldised nõude töötamisel sideliinirajatiste kaitsevööndis

Projekteeritaval alal asuvad sidetrassid. Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise side seadusega kehtestatud nõudeid.

Töötamine liinirajatiste kaitsevööndis lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel.

Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja ja tähistada sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad ja sügavused, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Liinirajatise omanikul on õigus nõuda pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis tegutsevalt isikult liinirajatise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks käsitsi lahtikaevamist (üldjuhul käsitsi kommunikatsioonivaldaja esindaja juuresolekul).

Ristumisel siderajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada. Vaat kaablite toestamise tüüplahendusi joonisel nr VKV-7-03.

Juhul kui kaevetööd on piki sideliini selle kaitsetsoonis, siis tuleb esmalt sidekaablid välja kaevata ja turvata (näiteks üles riputades vm viisil). Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest (kaablid kaablikaitsetoruga) ning varguse vastu.

Kui tööde käigus selgub, et kaablid ei ole paigaldatud normatiivsele sügavusele, siis tuleb kokkuleppele järelevalvega kaitsta kaablid kaitsetoruga (snip-snap).

Kõik liinirajatistega seotud tööd on vaja kooskõlastada liinirajatise omanikuga.

Kaevetööde käigus tuleb tagada kõigi olemasolevate tehnovõrkude korrasolek ja kaitse. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud. Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2 m sideliini trassist.

Tööde teostamise ajal arvestada tehnovõrkude valdajate tehnilistes tingimustes ja kooskõlastustes toodud ettekirjutusi. Ehitus- ja kaevetöid olemasolevate kommunikatsioonide läheduses tuleb teostada äärmise ettevaatlikkusega. Vastutus lõhutud kommunikatsioonide osas lasub ehituse töövõtjal.

Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks, ehituseks, jne teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul.

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 14 / 34

3.4.6 Üldised nõuded töötamise elektrikaablite kaitsevööndis

Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel.

Enne kaevamistööd täpsustada looduses olemasolevate kaablite asukohad kasutades kaabliotsijat.

Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2 m elektrikaablist.

Lahtikaevatud kaablid tuleb kaitsta mehhaaniliste vigastuste vältimiseks kaitsta laudkastiga ja üles riputada.

3.4.7 Torustike ja kaevude paigaldamine

Torustike ja kaevude paigaldamisel ja ühendamisel tuleb järgida vastavate torude tootjate instruktsioone ning RIL 77 – Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.

Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile.

Veetorustiku rajamisel arvestada muhvkeevituse tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada oksiidikiht, torud peavad olema fikseeritud enne keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal.

Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud saastumise eest kuni torud on

paigaldatud.

Torupaigaldustööde käigus tuleb järgida tootja(te) juhiseid. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu, vältida torude vigastamist. Torud või liitmikud, mis on vigastatud (nt paigaldustööde käigus), tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada uutega.

PE survetorude väikseim lubatud painderaadius on järgnev:

• ˂De63 mm läbimõõtudega torude korral 40 x De;

• ≥De63 mm läbimõõtudega torude korral 50 x De.

Kanalisatsioonitorude paigaldamisel tagada toruotste täielik ulatus muhvi. Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane lang, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud. Kaevu siseneva(te) toru(de) põhja(de) kõrgus peab olema sama või suurem (kõrgem), kui väljuva toru põhja kõrgus.

Kaevude alus peab olema tihendatud sellisel määral, et kõikides oludes oleks kaevu vajumine välistatud. Kaevud tuleb paigaldada täpselt vertikaalsesse asendisse ning selliste operatsioonide ajal nagu harutorustike ühendamine ja pinnase tihendamine kaevu ümber tuleb hoolega jälgida, et kaevude vertikaalne asend säiliks seni, kuni ümber kaevu olev kaevik on maapinnani täidetud. Kaevud, mis ei rahulda neid tingimusi, tuleb uuesti paigaldada.

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 15 / 34

Projekteeritud torustiku ristumisel kommunikatsioonidega tagada standardijärgsed vahekaugused. Olemasolevate kommunikatsioonide paiknemine on näidatud pikiprofiilidel orienteeruvalt.

3.4.8 Torustike rajamine kinnisel meetodil

Torustike paigaldamist suundpuurimisega tuleb teha asendiplaanidel näidatud kohtades. Käesolevas töös on ette nähtud kasutada suundpuurimise meetodit Transpordiameti teede alt läbimisel. Transpordiameti teede all on torustikud ette nähtud paigalda hülssi (vt asendiplaan VKV- 4-01). Kasutatavate hülsside survetugevus 1250 N/ hülsi rõngasjäikus 16 kN/m².

Enamikel juhtudel on toru kinnisel meetodil paigaldamine ehk suundpuurimine kaheetapiline tegevus. Esimeses etapis toimub pilootpuurimine, puurpea ja puurvarraste abil lähtepunktist kuni lõpp-punktini, mööda projekteeritud torustiku keskjoont. Teises etapis suurendatakse esmast ava soovitud diameetrini selleks, et oleks võimalik paigutada sinna nõutava läbimõõduga toru.

Pilootpuurimise ajal pumbatakse puurimislahust (bentoniit) mööda puurvarraste keskel olevat ava puurvarda peani. Läbi düüside tungivad bentoniidisegu joad lõikavad pinnast ja võimaldavad pinnaseosakesi eemaldada, uhtudes need maapinnale. Puurimise suunda juhitakse, pöörates puurpead vastavalt kas alla, üles, paremale või vasakule.

Pilootpuurimist jälgitakse spetsiaalse lokaatori abil. Puurimispeas oleva anduri info edastatakse raadiosignaali kaudu maapinnal asuvale lokaatori displeile, kus arvuti ja operaator tõlgendab ja märgib saabunud info.

Laiendus tehakse alati ca 30% suurem kui sisse veetav toru. Seega näiteks De110 mm toru jaoks tehakse maapinda ava 150mm läbimõõduga.

Pilootpuurpea eemaldatakse lõpp-punktis, misjärel kinnitatakse laiendajad, et esmast ava suurendada vajaliku diameetrini. Pöörlev laiendi kinnitatakse puurvarraste külge, mida samaaegselt tõmmatakse puurimisseadme poole tagasi mööda esmast ava. Laiendaja järgi ühendatakse soovitud uus torustik, mis sama protsessi käigus sisse veetakse. Bentoniit, mida pumbatakse mööda varraste sisemuses olevat kanalit, kannab vedeldatud pinnaseosad maapinnale ja täidab ka võimalikud tühimikud, mis paigaldamisel võivad tekkida.

Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Inseneri järelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Insenerile heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil paigaldatav toru peab olema kaetud spetsiaalse kaitsekihiga, milles sobivuse kavandatava töömetoodika ja tingimustega kinnitab Insener.

Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud ühendatakse soovitatavalt põkk-keevitusega (eriti suuremate läbimõõtude korral). Ehitaja peab kasutama torude ühendamiseks sobivat põkk-keevitusaparatuuri. Ühendused peavad vastama Tootja soovitustele ja survekatsele. Põkk-keevitusel tekkiv krae peab olema ühtlane, näidates õiget kokkusulamist. Ühendused, mis ei vasta neile nõuetele, tuleb lahti lõigata ja uuesti teha. Hülssi paigaldatavale torustikule tuleb paigaldada tsentreerimisrõngad.

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 16 / 34

Puurimismeeskond peab olema läbinud sertifitseeritud koolituse puurimisseadme tootjafirma poolt.

Töövõtja vastutab torustiku kinnisel meetodil paigaldamise töödega seotud pinnase liikumise seire eest nii tööalas kui ka külgneval alal, rajatiste ja hoonete ning pinnakatete vigastuste ning kahjuliku liikumise ärahoidmise eest.

Pinnase sisse vajumine torustiku kaevikuta paigaldamise trassil ei tohi tööde tegemise ajal ja pärast torustiku paigaldamist ületada 5 mm.

Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii, nagu on näidatud joonistel. Juhtsüsteem peab võimaldama torustiku paigaldamist 5 cm täpsusega nii vertikaal- kui horisontaalsuunas. Antud tolerantsidest kõrvalekaldumise korral on Töövõtja kohustatud torustiku kõrvaldama ja paigaldama uuesti.

Tagasitõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatavale torule, ei tohi ületada lubatud tõmbejõudu. Suundpuurimisel üle jääva puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja.

3.4.9 Kaeviku rajamine

3.4.9.1 Kaeviku toestamine

Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustab Töövõtja sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Sügavamate kui 1,4 m kaevikute puhul tuleb kaevikud toestada. Toestus peab ulatuma kaeviku põhjast vähemalt maapinnani. Keelatud on kasutada kaeviku toestamiseks üksikuid laudu, prusse, tahvleid vms juhuslikku materjali.

Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005 juhistest.

Kaevikut tuleb toestada:

• I kategooria pinnas, sõmer ja keskmiselt tihe liiv, sõmer kruus või sõmer moreen või vastav pinnas- kaeviku sügavusel alates 2 m;

• II – III kategooria pinnased, vastavalt tihe liiv, keskmiselt tihe liiv või keskmiselt tihe moreen ja tihe kruus, tihe moreen või vastav pinnas vastavalt kohalikele tingimustele.

Arvestades konkreetseid olusid (ehitusaeg, vee tase pinnases ehitustööde ajal, liikluskoormus, konkreetsel lõigul esinevate pinnaste liik, olemasolevate ehitiste kauguses kaevikust jms), võib konkreetsel lõigul toestamisest loobuda. Toestamisest loobumine peab saama eelnevalt Inseneri kooskõlastuse. Toestamata kaeviku nõlv peab niisugusel juhul olema nõlvusega, mis tagab selle stabiilsuse, võttes arvesse kõiki nõlva püsivust mõjutavaid jõudusid, s.h ehitusmasinate vibratsioon. Lähemal kui 3 m hoonetele, treppidele vms. vundamentidele rajatud ehitistele ei ole toestamata ehituskaeviku rajamine lubatud.

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 17 / 34

Toestatavate kaevikute seinad peavad olema võimalikult vertikaalsed. Kaeviku toestus ning rajamise meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, rajatiste ja teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise. Kõik kahjud, mis on tekitatud teistele töödele või külgnevatele objektidele kas kokkuvarisemise, vee või maapinna surve või teiste mõjurite poolt toestuse ja tugevdamise puudumise tõttu või mõne muu Töövõtja hooletuse või eksimuse tõttu, remonditakse Töövõtja kulul ja viivitamatult. Töövõtja kannab vastutust kaevikute toestamise ja tugevdamise eest kõikjal ning piisava sügavuseni, et vältida kaevikute kokkuvarisemisemist. Toestus peab olema rajatud nii, et tööde tegemiseks jääks küllaldaselt ruumi ilma, et toestusele langeks täiendavalt pingeid ja koormust sellisel määral, et need võiksid puruneda.

Toestamata kaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1 m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud. Toestatud kaeviku korral tuleb lähtuda kasutatud elementide tugevusest antud tööolukorras.

Kaevikute toestuse võib eemaldada üksnes siis, kui on välistatud toestatud pinnase liikuma hakkamine. Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes siis, kui nii on nõutud joonistel või eritingimustes või Inseneri vastava põhjendatud nõude korral. Alati kui toestus ja tugevdus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle ülemised otsad 1 m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada.

3.4.9.2 Kaeviku kaevamine

Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas. Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega.

Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema ohutud ja sobivad redelid, mis ulatuvad vähemalt 1 m võrra kaeviku servast kõrgemale. Iga avatud kaeviku 20 m peale või ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema üks redel. See peab paiknema nii, et tööline ei peaks redelini jõudmiseks liikuma üle 10 m.

3.4.9.3 Veetõrje kaevikust

Vajadusel tuleb teostada kaevikust veetõrjet. Selle vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnasest ehitustööde ajal. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist.

Enne veetõrje alustamist vaatavad Töövõtja, Tellija ühiselt üle kõik konkreetsel ehitusplatsil asuvate või sellega külgnevate ehitiste, rajatiste jm olukorra. Ehitisi, rajatisi jm pildistatakse, et oleks olemas tõendusmaterjal, kui hiljem peaks esitatama kahjunõudeid. Töövõtja pakkumine peab sisaldama piisaval arvul fotode tegemisega seonduvaid kulusid.

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 18 / 34

Väljapumbatud vesi juhtida võimalusel olemasolevatesse kraavidesse. Loodusesse juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest, mille kohta teeb kaeveloa andja kaeveloale kirjaliku märke.

Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja.

3.4.9.4 Tasanduskiht/aluskiht

Kaeviku tagasitäite kihid tuleb teostada vastavalt EVS-EN 1610 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine” ja RIL 77-2013-le „Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud“.

Lahtisel kaevamisel tuleb torustikud paigaldada liiva, kruusa või killustiku alusele. Aluskihi rajamiseks kasutatava materjali valikul peavad olema täidetud järgnevad tingimused:

Kui torud paigaldatakse nõrga kandevõimega pinnasesse (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas jne) või suure põhjavee pealevooluga tingimustes, siis tuleb tasanduskihi alla valmistada paigaldustingimustele sobiv torustiku aluskonstruktsioon. Torustiku aluskonstruktsioon kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Killustikalus (maks. fr 16...32 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate põhiparameetritega:

• kaal: 150...200 g/m2;

• tõmbetugevus: 10...15 kN/m.

Omanikujärelevalve võib nõuda torustiku tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni valmistamist, kui peab seda vajalikuks. Kõik torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni rajamisega seotud kulud tuleb Töövõtjal arvestada pakkumise hinna sisse.

Pärast tasanduskihi / aluskihi valmimist näitab Töövõtja selle enne järgmiste ehitustööde algust Omanikujä- relevalvele ette ja peab Omanikujärelevalvelt saama kooskõlastuse tööde jätkamiseks.

Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui De > 600 mm, siis dmax ei või ületada 60 mm. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav ja filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp. Filtratsiooni määramise metoodika on kirjeldatud standardis EVS 901-20.

Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm.

Ehituskaeviku tasanduskihi ja tagasitäite materjal peab olema Omanikujärelevaleve poolt heakskiidetud.

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 19 / 34

3.4.9.5 Ehituskaeviku tagasitäitmine ja tihendamine

Ehituskaeviku tagasitäitmisel, täitematerjali valikul ja tihendamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013 ja tootja nõuetest, juhenditest.

Ehituskaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada ka Majandus- ja taristuministri määrusega nr 101 (03.08.2015) „Tee ehitamise kvaliteedinõuded``.

Ehituskaeviku tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastuse saamist Omanikujärelevalvelt. Keelatud on ilma Omanikujärelevalve loata ühegi ehituskaeviku või vundamendi täisajamine või kinnikatmine.

Enne ehituskaeviku tagasitäitmist tuleb veenduda, et täidetavad ehituskaevikud on tühjad, seal ei ole lahtist mulda, prügi, vett jms.

Seadmed, mida kasutatakse transportimiseks, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks, peavad sobima tagasitäiteprotsessiga ja tagasitäitematerjaliga.

Töövõtjal tuleb arvestada kõikide ettevaatusabinõudega, et ära hoida ümberkaudsete hoonekonstruktsioonide rikkumist ja liigset koormamist. Täitematerjal tuleb ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et säilitatakse olemasolev olukord stabiilsena või parendatakse seda.

Täitematerjalidena on keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või teiste materjalidega või põhjaveega segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi või muudavad täite ebastabiilseks. Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale või materjale, mis sisaldavad jääd. Tagasitäidet ei tohi hoida külmunud maapinnal.

Tagasitäite (alg- ja lõpptäite) täitematerjalidele esitatavad nõuded on samad, mis toru tasanduskihi / aluskihi materjalil, vt p Tasanduskihi / aluskihi rajamine.

Kui tagasitäite ala kõrgus ümbritsevast alast on rohkem kui 600 mm tuleb kahe ala ühendusserva moodustada nõlv, mille kalle on minimaalselt 1:1. Nõlva tihendusaste peab vastama tagasitäitepinna üldisele tihendusastmele.

Pärast tagasitäitetööde lõppu peab Töövõtja näitama täidetud pinnad ette Omanikujärelevalvele ja peale vastava heakskiidu saamist tohib jätkata edasiste töödega.

3.4.9.6 Algtäide

Algtäide on tagasitäitekiht, mis asub aluskihi peal ja torustiku ümber. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäite puhul ei tohi täitematerjali kallata otse torustikule (selleks, et mitte nihutada ära torustikku oma asendist ja vigastada torusid).

Algtäide tuleb teostada kahes etapis:

• I etapis täidetakse torustik maksimaalselt toru keskkohani (jälgida tuleb, et toru aluspind toetub täielikult täitekihile ja et toru mõlemad pooled on täidetud võrdsele kõrgusele), täitepinnast I etapis võib tihendada käsitsi;

• II etapis tehakse algtäide lõpuni (vt. nõuded eespool).

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 20 / 34

Algtäite tihedus tuleb saavutada 95%. Vahetult toru peal asuvat algtäidet mehaaniliselt tihendada ei tohi. Algtäite täitematerjalina kasutada liiva (Kf min 0,5 m/ööp).

3.4.9.7 Lõpptäide

Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas (sõidu- ja jalakäijate teede/platside all) tagasi täita liivaga (lõpptäite materjal on sama, mis toru tasanduskihi / aluskihi materjal, vt p Tasanduskihi / aluskihi rajamine), väljaspool liikluspiirkonda kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Juhul kui kaevikust väljakaevatud pinnas on hästi tihendatav ja sobib kasutamiseks liikluspiirkonnas lõpptäitena, kasutatakse seda, muudel juhtudel tuleb kasutada juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab olema mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke.

Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord.

3.4.9.8 Tagasitäite tihendamine

Ehituskaeviku täitmine ja tihendamine toimub ettevaatlikult ja kihtidena. Toru ümbrus tuleb tihendada

käsitsi. Toruümbruse tagasitäidet võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva tagasitäitekihi paksus on vähemalt 300 mm. Tihendatava kihi paksus sõltub pinnase liigist, tihendamisseadmetest ja ilmastikutingimustest.

Tihendamisel tuleb arvestada järgmiste minimaalsete väärtustega, mis sõltuvad kasutatavast masinast (vt. Tabelis 1).

Masinad Maks. kaal (kg) Tihendatava kihi paksus, maks. (m)

Läbimise kordade arv

Kõrgus toru pealt (m) 0,3 – 1,00

Vertikaalne vibraator 60 0,4 4

Vibraatorplaadid 300 0,3 5

Vibraatorrullid 600 0,3 6

Kõrgus toru pealt (m) > 1.00

Vertikaalne vibraator 200 0,5 4

Vibraatorplaadid 750 0,5 5

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 21 / 34

Masinad Maks. kaal (kg) Tihendatava kihi paksus, maks. (m)

Läbimise kordade arv

Vibraatorrullid >600 0,5 6

Kui ülaltoodud tabeli nõudeid pole võimalik täita, tuleb pinnase tihendamise operatsioonid läbi viia nii, et ei kahjustataks torustikku ning saavutataks nõutav pinnase taastamine. Täielikult täidetud kaeviku täite tihedus (Proctortest) tiheduse määramiskatsel püsikatenditega maanteel peab olema 98%, teistel teedel 95% ja haljasalal 92%. Töövõtja peab vastavalt Omanikujärelevalve nõudmistele ja juhistele olema valmis seda tulemust tõestama.

Töövõtja peab kontrollima täitepinnast ja selle tihendatust testri abil (Loadman, Inspector vms). Testiprotokollid allkirjastatakse Töövõtja vastutava isiku poolt, vajadusel ka teiste nõutavate isikute poolt.

Testi protokollid tuleb edastada Omanikujärelevalvele vahetult pärast testimist. Kõik testimisega seotud kulud tuleb Töövõtjal arvestada pakkumise hinna sisse.

3.4.10 Torustike tähistamine, märkelint

Survetorustikule tuleb paigaldada signaalkaabel - vaskjuhe Ø2,5 mm2. Kinnisel meetodil paigaldatavale torustikule paigaldada PVC kattega tsingitud tross Ø4,0 mm2.

Survetorustike ja isevoolse kanalisatsioonitorustiku kohale (ca 300 mm toru laest) tuleb paigaldada hoiatuslint. Lindi värvus ja tekst peavad olema järgmised:

• Veetorustik – sinine, tekstiga „VESI“;

• Isevoolne kanalisatsioon – roheline, tekstiga „KANALISATSIOON“.

3.4.11 Külmakaitse, soojusisolatsioon

Projekteeritud kanalisatsioonitorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui paigaldamissügavus on ≤1,2 m maapinnast toru peale. Projekteeritud veetorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui paigaldamissügavus on ≤1,8 m maapinnast toru peale.

Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusplaate, mis on ette nähtud pinnasesse paigutamiseks, liiklusalal survetugevusuga min 350 kN/m2 ja väljaspool liiklusala survetugevusega min 200 kN/m2 , maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK, veeimavus kuni 0.2 % vastavalt EVS-EN 12087.

Soojustusplaadi paigalduse tüüpristlõiked esitatud joonisel VKV-7-03.

3.4.12 Torustike ja kaevude likvideerimine

Kõik olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning -kaevud, mis uute torustike rajamisel ja/või rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad tuleb likvideerida.

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 22 / 34

Uue torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata (kui kasutatakse lahtist meetodit). Uuest torustikust sügavamal ja/või plaaniliselt teises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb täita liiklusalal kergbetooniga. Haljasalal tuleb torustiku otsad betoneerida.

Likvideeritavatel (kasutusest väljajäävatel) kaevudel tuleb eemaldada ülemised rõngad (rakked) koos nende peale jäävate kaevukonstruktsioonidega (katteplaat, kaevuluuk jms). Likvideeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.5 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja tihendatakse vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Likvideeritavates kaevudes olevad torude otsad betoneeritakse kinni, et vältida pinnase sattumist torusse. Kaev tuleb täita ja tihendada sobiva täitematerjaliga ja pinnakate taastada ümbritsevaga samaväärselt.

Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur, vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida kaevude likvideerimisel sarnaset eelnevale.

Likvideeritavate kaevude luugid, luugiraamid ning hüdrandid kuuluvad Tellijale.

4. KATENDITE EEMALDAMINE JA TAASTAMINE

4.1 KATENDITE EEMALDAMINE

Asfaltkatte eemaldamine

Asfaltpinnad tuleb lahti lõigata selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Freesitava teekatte maksimaalse lubatud pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas (see ei või olla pikem kui tänavalõik, s.t. tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik). Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust mõlemalt poolt vähemalt 0,2 m laiem. Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud.

Kui pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastused tingivad täiendava teekatte eemaldamise, siis toimub see Töövõtja kulul.

Kui vajaliku lõikekoha ja katte serva vahekaugus on 1,0 m või vähem, tuleb teekate eemaldada kuni servani. Samuti tuleb kate eemaldada nende lõigete vahelt, mille vahekaugus on 1,0 m või vähem. Kui taastamise ulatus on kogu tee laius, siis tuleb tee kogu laiuses lahti freesida.

Kui kaevetööde käigus on olemasolev asfaltkate eemaldatud ja/või kahjustatud rohkem kui 50% ulatuses (katte laiuse järgi), tuleb kogu asfaltkate ülesse võtta ja taastada tee või tänava täies laiuses.

Freespuru kuulub tee valdajale ja tuleb Töövõtja kulul transportida Omanikujärelevalve või tee valdaja poolt selleks määratud asukohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Tee valdaja loal on ladestuskohta transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud tänavate teekatte ajutisel taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust.

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 23 / 34

4.1.1 Killustikkatte eemaldamine

Killustikkattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud ehituskaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale.

4.1.2 Äärekivide eemaldamine

Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist äärekivide taastamisel. Katkised või ehitustööde käigus vigastatud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning tänava taastamisel asendada uutega Töövõtja kulul. Katkised äärekivid tuleb transportida käitlusettevõttesse.

4.1.3 Kasvupinnase eemaldamine

Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel.

Eemaldatud ja hiljem kasutatav tükkmaterjal tuleb ladustada ehitusobjekti lähedale. Töövõtja peab arvestama tekkiva teekattematerjali kadudega demonteerimisel, ladustamisel ja taas paigaldamisel. Tükkmaterjalist teekatte alusmaterjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale.

4.2 KATENDITE TAASTAMINE

4.2.1 Üldised nõuded taastamisele

Katendite taastamisel lähtuda katendite taastamise tüüpristlõigete joonisest VKV-7-03.

Kui tööde käigus selgub, et on rajatud teistsugune katendi konstruktsioon, kui projektis esitatud, siis tuleb see taastada olemasoleva konstruktsiooni järgselt ja vastavalt Tellija Üldtingimustele. Konstruktsiooniline muudatus tänava maa-alal tuleb eelnevalt täiendavalt kooskõlastada kohaliku Inseneri ja omavalitsuse vastutava spetsialistiga.

Kõik juurdepääsuteed, mis läbi kaevatakse ja mida ei ole kajastatud asendiplaanidel, tuleb taastada samaväärse sõidukit kandava konstruktsiooniga.

Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest.

Taastamistööd sisaldavad teekatte, muru jm rikutu taastamist kogu ehitusala ulatuses, sh. kinnistute liitumistorustike töömaal nii avalikul kui eramaal.

Kõik tänavaelemendid, nagu tänavakate, äärekivid, kõnniteed, piirded, teekattemärgistus haljasalad jne, mis ei kuulu antud projekti käigus välja vahetamisele ning mis on Töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu kas kõrvaldatud või kahjustatud, tuleb taastada või samale kohale tagasi paigaldada Töövõtja kulul nii, et oleks taastatud vähemalt endine heakord. Taastamistööde ulatus ja konstruktsioon konkreetses kohas tuleb kooskõlastada Inseneriga.

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 24 / 34

Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist. Täidetud ehituskaevikuga tänavalõigud tuleb avada liikluseks kasutades linnaliikluses tavapäraste liiklusvahendite (sõiduautod, bussid, mootorrattad, jalgrattad jms) liikumisvõimaluste taastamiseks ajutisi katteid või taastada teekate kohe vähemalt ehituseelses kvaliteedis ja ulatuses.

Enne ehitustööde vastuvõtmist Inseneri poolt peab kohalik omavalitsus ja vajadusel ka eraomanik(ud) olema haljastuse ning teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja.

Teekatete taastamisel tuleb tagada Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruses nr 92 „Tee seisundinõuded“ esitatud nõuded.

Tänavakatete korrektse taastamise eelduseks on nõuetekohaste materjalide kasutamine ja paigaldustehnoloogiate järgimine.

Katete rajamisel ja katete taastamisel tuleb lähtuda Transpordiameti hetkel kehtivatest juhistest, mis on kättesaadavad Transpordiameti kodulehelt: https://www.transpordiamet.ee/.

4.2.2 Teekatete ajutine taastamine

Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peavad teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded.

Kaevetööde teostamisel asfalteerimistöödeks sobimatul aastaajal peab Töövõtja taastama asfaltkattes oleva kaevejälje ajutise kattega. Kaevejälje ajutiseks taastamiseks tuleb kasutada killustikku, mille ülemine kiht stabiliseeritakse parema püsivuse saavutamiseks asfaldifreespuruga või (selle puudumisel) peenkillustikuga. Töövõtja peab hoidma ajutise katte sõidetavana (s.h. vältima löökaukude ning ajutise katte ja kõrvaloleva asfaltkatte vaheliste ebatasasuste tekke) kuni asfaltkatte lõpliku taastamiseni. Ajutise katte korrashoiuks peab Töövõtja nägema ette piisava inim- ja tehnikaressursi, võttes arvesse asjaolu, et sulaperioodidel võib sõltuvat liiklusintensiivsusest osutuda vajalikuks ajutise katte korrastamine mitu korda päevas (s.h. nädalavahetustel).

Juhul, kui teekatet ei ole võimalik koheselt lõplikult taastada, siis tuleb 48 tunni jooksul rajada ajutine teekate:

• suurema liiklusintensiivsusega teedel asfaldi freespurust, külmast asfaldist või kiviparketist.

• ülejäänud liiklusaladel freespurust, killustikust fr 0...32 mm või kiviparketist.

4.2.3 Teekatete lõplik taastamine

Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded.

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 25 / 34

4.2.4 Asfalti ja pinnatud teekatete lõplik taastamine

Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates lõigu tagasitäite lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte väljakaevamine ja tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimumist. Töövõtja on kohustatud Inseneri nõudel rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud.

Kui tööde käigus teekatet rikutakse laiemalt kui 0,5 m, tuleb kuni 7 m laiuste asfaltkattega teede kate taastada kogu laiuse ulatuses ja üle 7 m laiuste teede kate kuni tee teljeni. Juhul kui teekatet rikutakse tööde käigus vähem kui 0,5 m, siis taastatakse teekate freesimislaiusega + ≤ 0,5 m nii, et katte taastamisel lõikekoht ei satuks sõiduraja rattajälge. Teekatte taastamine sisaldab ka alljärgnevas kirjeldatud liiv- ja killustikaluskihtide rajamist.

Kui teega ristisuunaliselt paiknevate kaevejälgede vahekaugus on alla 10 m, tuleb asfaltkate nende kohal taastada ühise paigana.

Asfaltkatte taastamine (v.a. väikesemahulised taastamistööd) peab toimuma asfaldilaoturiga.

Kui taastamisele ei kuulu kogu tee laius, siis enne tee killustikaluse tegemist tuleb Töövõtjal teekatte serv lahti lõigata nii, et see jääks kaeviku servast vähemalt 0,5 m kaugusele. Serv lõigatakse sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi. Lõigatud servas võib olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui iga 10 m tagant.

Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta bituumenemulsiooniga. Katte ülemine kiht tuleb võimalikult suures ulatuses taastada korraga, ilma töövuukideta.

Asfalteerimine vihma ajal ja/või märjale pinnale on keelatud.

Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega.

Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega tagamaks vee äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga, fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d. Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt.

4.2.5 Killustikkatte lõplik taastamine

Killustikalustes kasutatavate materjalide omadused ja paigaldus peavad vastama "Killustikust katendikihtide ehitamise juhis MA 2016-012" (kinnitatud Transpordiameti peadirektori käskkirjaga 22.11.2016 a nr 0215) ja selles viidatud standarditele.

Teede ja platside killustikalused rajada fraktsioneeritud killustkust kiilumismeetodil.

Minimaalsed nõuded fraktsioneeritud paekivikillustikule kiilumismeetodil vt "Killustikust katendikihtide ehitamise juhis MA 2016-012" Tabel 1. Minimaalsed nõuded täitematerjalide

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 26 / 34

omadustele aluste ehitamisel ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust (sh immutus- ja kiilumiskillustik).

4.2.6 Haljastuse taastamine

Enne kaevetöid eemaldatud või juurdehangitud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale Inseneri poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2) või paigaldada mätastus. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada (nõue kehtib ka rekonstrueeritavate murualade puhul, nt reoveepuhastite ja joogiveerajatiste territooriumil). Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks.

Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine kuni täieliku tärkamiseni kogu haljastatud alal. Esimese muru niitmise teeb Töövõtja.

Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse.

4.2.7 Äärekivide taastamine

Betoonist äärekivide taastamisel kasutada sõidutee ääres kasutamiseks toodetud äärekive. Toodang peab olema vastupidav teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele. Betoonäärekivi (80x200mm), peab olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3) (vastavalt EVS-EN 1340:2003+AC:2006 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid” Tabel 2.2 nõuetele).

Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile (tugevusklass vähemalt C16/20). Betoonkihi alla ehitada kruusast või killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga.

Betoonist äärekivid peavad vastavad Eesti standardi EVS-EN 1340:2003+ AV:2006 nõuetele:

• betooni tinglik mark mitte vähem kui C35/45 XF4KK4;

• ilmastikukindlus klass 3 (D), keskmine massikadu mitte üle 1,0 kg/m2;

• paindetugevus - klass 3;

• kulumiskindluse klass 3.

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 27 / 34

5. KESKKONNAKAITSE

5.1 Keskkonnakaitse aspektid

Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele.

Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid ja ka vastavalt kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirjale.

Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega.

Pinnaseid ja ehitustehnikat ei tohi hoida/ladustada hoiumetsa aladel, et säilitada võimalikult palju hoiumetsa ning alustaimestikku. Vajadusel tuleb ehituse ajal piirata ajutiste aedade/piiretega pääs metsa aladele.

Kui ehitusmasinad kannavad teedele ratastega muda ja pori, selle peavad nad ise ära koristama.

5.1.1 Jäätmekava

Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik.

Ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel.

Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:

• rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas

• korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule

• rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks

• võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või

• laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel

• valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks

• kooskõlastama omavalitsusega jäätmemahutite paigutamise tänavatele ehitus- ja remonttööde tegemisel

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 28 / 34

• teavitama oma töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest.

Ehitusjäätmed tuleb liigiti sortida eraldi vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:

• puit

• kiletamata paber ja kartong

• metall (eraldi must- ja värviline metall)

• mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne)

• raudbetoon- ja betoondetailid

• tõrva mittesisaldav asfalt

• kile

Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutitesse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

Ehitamisel tuleb eelnevalt kasvupinnas koorida ja eraldada suuremad kivid ning muld ette valmistada hilisemaks haljastuseks. Väljaselekteeritud kivid ja juurikad teisaldatakse.

Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. Edaspidises töös tuleb eraldada täiteks mittesobiv materjal, murupinna alla sobiv materjal, tagasitäiteks ning teekatte aluseks sobiv materjal. Kõik väljakaevatud pinnas, mis pannakse kõrvale tagasitäiteks või mõneks muuks otstarbeks, ladustatakse selleks ette nähtud laoplatsil.

Kaevematerjale ei tohi paigutada kohtadesse, kus neid võib ära uhtuda või kus nad võivad valguda teedele või kõrvalterritooriumile. Kui midagi sellist juhtub, siis peab Töövõtja selle viivitamatult kõrvaldama oma kulul. Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb korduvkasutada.

5.1.2 Haljastuse kaitsmine ja taastamine

5.1.2.1 Puude raie ja haljastuse kaitse

Antud projektiga on ettenähtud puude likvideerimine. Võimalusel tagada projektala vahetus läheduses kasvavate puude kasvutingimuste säilimine.

Kõrghaljastuse eemaldamine või kärpimine on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse alusel.

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 29 / 34

Kaitsemeetmete rakendamisel lähtuda standardist EVS 939-3:2020. „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“.

Ehitustöödel on kohustus vältida säilitamisele kuuluvate puu okste ja tüve vigastamist. Ehitustööde ajaks tuleb puutüvi kaitsta piirdega, kui piiret ei ole võimalik paigaldada tuleb tüvi vooderdada plankudega või spetsiaalmähistega.

Ehitustööde ajaks näha ette meetmed puu tüve, võra kaitsmiseks ja juurestiku kaitsmiseks (nt jälgida, et materjalide ladustamist ei toimuks 5 meetri raadiusse puu tüvest jms). Kui puu juured paljanduvad, tuleb kasutusele võtta meetmed nende kaitsmiseks. Kui kaevamine toimub suvel, tuleks kaevamiseks valida pilves ilm, kuna päikesepaistel kuivavad juured kiiresti. Vajadusel tuleks lahti kaevatud juuri niisutada ja varjutada. Kui kaevetöödel tahtmatult siiski juuri vigastatakse, tuleks kahjustatud juurte kiiremaks paranemiseks (haavade kinni kasvamiseks) vigastatud juurtel lõikehaavad noaga siledaks lõigata.

Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel.

Kaevetöödel tuleb vältida puu võra raadiuses juurestiku olulist kahjustamist. Kaevetöö juurestiku kaitsealal (tüve rinnas läbimõõt cm x 0,12 = kaitsevööndi ulatus meetrites) tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise. Nt puu ümber tuleb asetada maha ehitusmasinate liikumiseks puitkilbid. Kui osa puu pindmisest juurestikust kahjustatakse, tuleb vajadusel puuvõra kärpida (vee- ja toitainevarustuse halvenemise kompenseerimiseks on vajalik võra kärpimine).

Taastamistööde tegemisel peab arvesse võtma Anija valla kaevetööde eeskirja. Töövõtja tagab tööjõu ja materjalid, mis on vajalikud kasvupinnase, külvamis- ja istutustööde ja muude haljastusega seotud tööde teostamiseks. Sillutamata pinnasele taimkatte ja istutamiseperioodi valik toimub vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. Puude ja põõsaste juurte piirkonnas täidetakse kaeviku ülemine osa 30 cm paksuselt kasvumullaga. Puu juurekael jäetakse mullast vabaks.

6. KVALITEEDI- JA KONTROLLNÕUDED EHITAJALE

6.1 Lubatud kõrvalekalded

Valmis ehitatud survetorustikel võib olla järgmisi kõrvalekaldeid projektist, juhul kui need ei kahjustata konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist:

• Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad vastama Tellija Tingimustes esitatud nõuetele. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100 mm;

• Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm;

• Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm (isevoolse torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele);

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 30 / 34

• Isevoolse torustiku kalde lubatud kõrvalekalle on 1,0‰, üle 7,0‰ kalde puhul 1,5‰. Nõutav kalle peab olema tagatud kogu lõigu pikkuses (lubatavad on üksikud lühikesed läbivajumisega lõigud täitega kuni 10% toru sisediameetrist);

• Isevoolse torustiku kaevus ei tohi siseneva toru põhi olla sügavamal väljuva toru põhjast.

• Kanalisatsioonikaevu tõusutoru ja teleskoobi lubatud kõrvalekalle vertikaalist on 10 mm kaevu kõrguse 1 m kohta.

6.2 Nõuded teostusjoonisele

Nõuded teostusjooniste detailsusele ja vormistamisele on kirjeldatud tellija üldtingimustes (vt dokument nr VKV-1-02).

Teostusjoonised tuleb koostada kooskõlas Eesti Vabariigi Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34: „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.

6.2.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus

Kõikidele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele ja käesoleva Lepingu käigus rajatud/rekonstrueeritud kinnistusisestele torustikele) tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kaameravaatluse tellib ja korraldab uuritava torustiku ehitaja.

Omanikujärelevalvet tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust. Töövõtja on kohustatud võimaldama Omanikujärelevalvel jälgida uuringuprotsessi.

Kaameravaatlus tuleb ehitajal korraldada ka rajatavate torustiku ristumisel olemasolevate torusdega olemasolevatele torustikele.

Uue kaevu rajamisel olemaslolevale torustikule korraldab ehitaja kaameravaatluse ka olemasolevale torustikule igale kaevust väljuvale ja suubuvale torustikule kuni järgmise kaevuni.

Töövõtja kohustub oma riski hindama iseseisvalt ning vajadusel teostab kaameravaatluse ka ennem kaevetööde alustamist olemasolevatele torustikele.

Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:

• kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema

• valmis ja tihendatud;

• pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud;

• vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatlust;

• pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Omanikujärelevalve nõudel vee juhtimise

• torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni;

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 31 / 34

• kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et kaamera sõidab kaevu suunas). Vaatlus peab algama kaevust nii, et esimene ühendusmuhv kaevuga on näha.

Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku teostusmõõ- distuse joonistel kasutatavate tähistega.

Videos peab olema ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info.

Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja kaevude tihendusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus.

Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud.

Videomaterjalina esitatakse redigeerimata ja täielikud video- ning uuringu protokollid iga kaevuvahe kohta (s.h. defektide loetelu ja kallete graafik).

Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv kaameravaatlus. Kordusvaatluse korral tuleb esitada eelmine film koos parandatud lõikudega ühel plaadil. Seejuures peab olema filmitud ka eelnev ja järgnev kaevude vaheline lõik.

Väiksemate defektide puhul, mis Omanikujärelevalve arvates ei nõua kohest parandamist või kõrvaldamist, võib Omanikujärelevalve nõuda täiendavat uuringut, mis viiakse läbi Töövõtja kulul.

Kaameravaatluse aruanne ja videosalvestus esitatakse kahes eksemplaris Omanikujärelevalvele digitaalsel andmekandjal.

6.3 Isevoolsete torustike veepidavuse katse

Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavus katse tegemist. Metoodika määrab Omanikujärelevalve.

6.4 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll

Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu.

Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%.

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 32 / 34

Kui katse ebaõnnestub, on Omanikujärelevalvel õigus nõuda antud lõigus toru asendamist uuega.

6.5 Survetorustike survekatse

Paigaldatud survetorustikele (s.h kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuüdused) tuleb teha survekatse, mis on kokkuvõtlikult ära toodud allpool.

Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja ankurdab selle nii, et ole võimalik kõik ettenähtud katsetused läbi viia.

Survekatse tuleb Töövõtjal korraldada Omanikujärelevalve juuresolekul. Katse teostamisel ei tohi ehitu kaevikus töötada. Samuti ei tohi survekatset teha avatud ehituskaevikuga.

• Survetorustike survekatse tehakse kõikidele rajatud survetorustikele (sh survekanalisatsioonitoru, mille pikkus on vähemalt 10 m;

• korraga testitava torustiku kogupikkus ei tohi olla üle 500 meetri ja/või testitavas torustikus sisal veemaht ei ületa 7500 m³;

• Tellija ei aktsepteeri õhuga teostatavaid survekatseid;

• Survekatsel kasutatav manomeeter peab olema taadeldud vastavalt seadusandluses kehtestatud nõuetele, skaala peab ulatuma vähemalt 12 baarini ja olema vähima jaotusega 0,2 baari või väiksem.

Töövõtja informeerib plaanitavast survekatsest Omanikujärelevalvet, kellega koos täpsustatakse eelseisva survekatse üksikasjad. Töövõtja peab survekatseks ettevalmistuse käigus muu hulgas veenduma, et:

• kõiki katselõigul paiknevaid sulgeseadmeid on võimalik probleemideta avada ja sulgeda;

• kinnistuühenduste maakraanide kinnistupoolsed toruotsad oleksid lekkekindlalt elekterkeevisotsakorgiga suletud;

• kõik kinnistuühenduste maakraanid oleksid avatud asendis võimaldamaks veenduda maakraanide kinnistupoolse liitekoha lekkekindluses.

Erisus. Juhul, kui on tegemist kinnistuühendusega, mis käimasoleva ehitustöö lõppedes jääb kinnistu veetoruga ühendamata, tuleb maakraan survekatse alguseni hoida suletud asendis. Koostöös Omanikujärelevalvega kontrollitakse maakraani avamise hetkel tekkiva rõhu hetkelise kõikumisega puursadulas ava läbipuurimist;

• katselõigust oleks võimalik kogu õhk välja lasta.

Enne survekatset tuleb täita torustik veega (torustikust peab õhk saama täielikult eemaldatud), tõsta torustikus rõhk 10 baarini ja jätta see regulaarse jälgimise alla orienteeruvalt ööpäevaks venima, vajadusel ka pikemaks ajaks. Rõhu langemisel alla 8 baari tuleb rõhku uuesti tõsta 10 baarini. Töövõtjal tuleb protseduuri korrata seni kuni rõhk stabiliseerub.

Töövõtja annab Omanikujärelevalvele teada, kui torustiku venitamise tulemusena on rõhk stabiliseerunud.

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 33 / 34

Survekatse viiakse üldjuhul läbi torustiku venimise lõppedes stabiliseerunuks jäänud rõhul (˃8 baari), Omanikujärelevalvel on õigus kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks nõuda kõrgemat katserõhku ja või pikemat katseperioodi.

Survekatse kestvuseks on 1 tund, rõhu vähenemine pole lubatud.

Survekatse ajal kontrollib Omanikujärelevalve katselõigule jäävate siibrite ja maakraanide avatust.

Survekatse järel lastakse rõhk alla 0 baarini, rõhu allalaskmine toimub Omanikujärelevalve poolt valitud punkti(de)st.Survekatse kohta koostab Töövõtja akti, milles fikseerib katse aja, katserõhu, määratleb katselõigu ulatuse, loetleb üles kõik katselõigu sõlmed, maakraanide ja siibrite arvud, torude läbimõõdud. Erisuste olemasolul fikseerib need, näiteks maakraanid, mida ei saanud katsetada avatud asendis koos põhjendusega vms.

Survekatset survekanalisatsioonitorustikele võib kooskõlastatult Omanikujärelevalvega läbiviia rõhul vähemalt 6 baari.

Survekatse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Akt allkirjastatakse Töövõtja ja Omanikujärelevalve poolt.

Kõik kulud torustike katsetamisel kannab Töövõtja.

6.6 Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine

Pärast survekatsetust ja enne kasutuselevõttu tuleb Töövõtjal teostada torustiku läbipesu lõikude kaupa.

Pärast veetorustiku läbipesu tuleb Töövõtjal torustikust võtta veeproov (ühekorraga läbi pestud torustiku osa kohta), et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee mikrobioloogiliste kvaliteedinõuete osas. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama sotsiaalministri 24. september 2019. a määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“.

Torustike läbipesu toimub Omanikujärelevalvega kokkulepitud perioodi jooksul soovitavalt veekiirusel 0,8 m/s.

Pärast läbipesu desinfitseerib Töövõtja vajadusel torustikud. Töövõtja kohustus on desinfitseerida torustikud Omanikujärelevalve nõudmisel ja/või juhul kui pärast torustiku läbipesu tehtud veeanalüüsidest on ilmnenud vastav vajadus.

Töövõtja peab vajadusel läbi viima olemasolevate veetorustike desinfitseerimise kuni esimese sulgarmatuurini olemasoleval torustikul, mis eraldab olemasolevat süsteemi uuest või renoveeritud torustikust ja uute ehitatud torustike osade desinfitseerimise ning bakterioloogiliste proovide võtmise.

Töövõtja peab torustike desinfitseerimise läbi viima järgneva protseduuri alusel:

• desinfitseerimisele eelnevalt peab torustikus olema tehtud survetestid ning olema täielikult veega täidetud;

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 34 / 34

• desinfitseerimise käigus tuleb vastavate ettevaatusabinõude abil kindlustada, et veejaotussüsteemi ei satuks kõrge kloorisisaldusega vett;

• desinfitseerimine tehakse Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud kloreeritud gaasi või naatriumhüpokloriti lahusega. Konstantse veevoolu juures lisatakse pidevalt ja konstantse doosiga desinfektanti säilitades vaba kloori kontsentratsiooni min 20 mg/l. Vastav jääkkloori kontsentratsioon peab olema kogu torustiku ulatuses;

• jääkkloori sisaldust tuleb kontrollida torustiku ja selle harude lõpus ning kasutada tuleb Omanikujärelevalve poolt kinnitatud meetodit. Juhul kui torustiku igas punktis saavutatakse kloori jääkkontsentratsioon 20 mg/l, loetakse torustik rahuldavalt klooriveega täidetuks;

• kõiki siibreid ja hüdrante tuleb käitada mitu korda, et kindlustada kloorilahuse ühtlane jaotumine torustikus. Torustiku kõik osad peavad olema suletud ja kaetud;

• 24 tunni kontaktaja möödumisel peab kogu torustiku kloorivaba veega läbi uhtuma. Kloori jääkkontsentratsiooni peab võimalikult sagedasti kontrollima kasutades eespool kirjeldatud meetodit. Uhtumise võib peatada kui kloori jääkkontsentratsioon torustikus on siseneva veega samal tasemel. Suurema kloori üldkontsentratsiooniga kui 0,1 mg/l vett ei tohi lasta veekogudesse. Vee juhtimine kanalisatsiooni on lubatud ainult Omanikujärelevalve nõusolekul;

• proovid torustiku kõikidest osadest võtab Töövõtja. Proovide võtmise ajal tuleb ka mõõta kloori jääkkontsentratsiooni. Proove tuleb analüüsida Omanikujärelevalelvega kokkulepitud mikrobioloogiliste parameetrite osas.

• torustikku ei tohi enne kasutusele võtta, kui kõik võetud proovid vastavad veekvaliteedi standarditele;

• proovide mittevastavusel tuleb desinfitseerimist korrata.

Pärast edukat desinfitseerimisprotsessi läbiviimist ühendatakse torustikulõik ühisveevärgiga ja täidetakse veega süsteemist. Kui proovid on nii bakterioloogiliselt kui keemiliselt puhtad (ehitusest tingitud reostusest), võib ajutise torustiku lahti ühendada ja võtta paigaldatud toru kasutusele.

Analüüside tulemused esitatakse ja kooskõlastatakse Omanikujärelevalvega.

Torustiku desinfitseerimisel ja läbipesul kasutatud vesi peab olema mõõdetud ja tasutud Töövõtja poolt kohalikule vee-ettevõtjale.

Töövõtja kohustus on Tööde teostamise järgselt võtta joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs (katseprotokoll) rajatud veetorustike ja/või joogiveetöötluse rajatiste juurest (asukoht valitakse koostöös omanikujärelevalve tegijaga), kui ei ole Tellijaga kokkulepitud teisiti. Joogivee analüüsi võtmisel tuleb järgida sotsiaalministri määrust nr. 61, 24.09.2019 „Joogivee kvaliteedi-ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ sätestatut. Katseprotokoll peab sisaldama vee analüüsi tulemusi vähemalt järgmiste uuritavate keemiliste ja mikrobioloogiliste näitajate kohta (kui ei ole Tellijaga kokkulepitud teisiti): ammoonium, elektrijuhtivus, fluoriid, hägusus (NTU), kloriid, lõhn

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus:

Seletuskiri Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Lk 35 / 34

(lahjendusaste), mangaan, naatrium, nitraat, oksüdeeritavus, pH, raud, sulfaat, värvus (Pt/Co skaala), coli-laadsed bakterid, enterokokid, Escherichia coli, kolooniate arv 22 kraadi juures.

AQ24013_TP_VKV-3-02_muutatus-M1.pdf

Aquare OÜ Reg. nr 14785938 MTR: EEP004288

Koostas:

Marko Raid Töö nimetus:

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine – muudatusprojekt

Objekti aadress(id):

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Vastutav pädev isik:

Marko Raid Dokumendi nimetus/number:

Muudatuste selgitused/VKV- 3-02

Töö nr/staadium:

AQ24013/tööprojekt Dokumendi versioon/kuupäev:

v01/15.09.2025

Projekti muudatus M1 (15.09.2025)

Käsitletud:

1. Torustike asukoht muudetud riigitee nr 22215 Lammiku-Lähte tee 0.88 km.

2. Lisandunud veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni torustik lõigus K11 kuni K-1.

Projekti muudatused on teostatud peale ehitusloa nr 2412271/06010 saamist.

Muudatuse sisu:

1. Veetorustik ja kanalisatsioonitorustiku omavaheline kaugus lõigus KK-6 kuni KK-7 muudetud. Projektist torustike möödaehitamine kinnisel meetodil on tingitud vajadusest suurendada torustike omavahelist vahekaugust, et puuritavate torude paigaldamisel oleks tagatud torude püsivus.

2. Tellija soovil on lisandunud reoveekanalisatsiooni torustik lõigus KK-1 kuni K-1 ja veevarustuse torustik paralleelselt kanalisatsioonitoruga.

Teostatud muudatused kajastuvad uutes projektidokumentides, mille nimetusse on lisatud tähis M1. Ilma M1 tähiseta failides muudatusi ei teostatud.

AQ24013_TP_VKV-4-01_asendiplaan-M1.pdf

R iig

im aa

nt ee

2 22

50 La

m m

ik u-

Lä ht

e te

ek ai

ts ev

öö nd

3 0

m

Ri ig

im aa

nt ee

2 22

50 La

m m

iku -L

äh te

te e

te ek

ai ts

ev öö

nd 3

0 m

X X

X

X X

X

X X X X

X X

X

XX

X X

X

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

Puurkaevu hooldusala R=10 m

K1

1

K1 K1

2 1

K1

1

K1

2 1

K1

3 1

K1

3 1

K1 K1

K1 2 1

K1 K1

K1

3

1

32

13

Ø160 L=3.5 i=0.011

3

Ø160 L=3.7 i=0.023

2

K1

K1 K1

2 1

13

3

K1

2

→

Ø160 L=37.6 i=0.003

→ Ø160 L=25.2 i=0.010

→Ø160 L=11.2 i=0.003

→Ø160 L=31.9 i=0.003

Ø160 L=2.2 i=0.047

→ Ø160 L=16.9 i=0.003

→

Ø160 L=54.5 i=0.003

→

Ø16 0 L

=4 1.7

i= 0.0

03

→

Ø160 L=37.0 i=0.004

Ø160 L=71.0 i=0.000

Ø160 L=5.9 i=0.037

→ Ø160 L=42.2 i=0.005

V1V1

V1

V1 V1

V1

V1 V1

V1

Ø75 L=15.7

Ø75 L=11.5

Ø 75

L =1

8. 4

Ø75 L=12.1

2

Ø75 L=28.4

2

K1

1

3 2

1

→

Ø160 L=21.2 i=0.003

3

2

32

1 2

Ø160 L=4.0 i=0.008

Ø50 L=

7.9

V

Ø75 L=31.8

V1

K1

← Ø

16 0

L= 10

.2 i=

0. 00

4

V1

Ø75 L=9.7

Ø63 L=5.1

V1

V1Ø 75

L =1

0. 8

Ø32 L=2.5

Ø63 L=1.2

Ø75 L=2.7

1

2

→ Ø

16 0

L= 26

.3 i=

0. 00

4

Ø160 L=7.4 i=0.004

40.68 (40.68) 1) 39.63 1.05

V11 V11

V1 1

Ø 32

L =1

1. 2

Ø 32

L =9

.4

VS11-1 42.81 (42.81) 40.71 2.10

Ø32 L=2.0

K1 K1

K1

1

2

← Ø

16 0

L= 18

.7 i=

0. 00

4

MK-4DN25

42.60 (42.60) 40.50 2.10

KK-14De560/500

42.25 (42.25) 1) 40.75 2) 40.75 1.50

VVL-1 42.68 (42.68) 40.58 2.10

MK-5 DN25

42.70 (42.70) 40.60 2.10

VS1-9a 42.70 (42.70) 40.60 2.10

LPK-1 DN50

5,2

1,7

4,7

2 1

KLP-1 42.63 (42.63) 41.20 1.43

KLP-3 42.55 (42.55) 1) 40.73 1.82

KLP-4 42.70 (42.70) 1) 41.22 1.48

Lõige 1-1 (Mastlop OÜ töö nr 24057) Ristumine riigiteega nr 22215 Lammiku-Lähte tee

0.88 km

· K1 isevoolne kanalisatsioonitorustik rajada PVC De160 mm torust kinnisel meetodil (suundpuurimine) hülsis PE De225 mm L=21.6 jm

· V1 veetorustik PE De75 mm rajada kinnisel meetodil (suundpuurimine) kaitsehülsis PE De160 mm L=21.6 jm

· Hülsside survetugevus 1250 N/ hülsi rõngasjäikus 16 kN/m²

Ø40 L=1.0

MK-1 DN32

42.68 (42.68) 40.58 2.10

VS1-9 42.70 (42.70) 40.60 2.10

VS1-10 42.78 (42.78) 40.68 2.10

VS1-1 42.50 (42.50) 40.40 2.10

VS1-2 42.59 (42.59) 40.49 2.10VS1-3

42.60 (42.60) 40.50 2.10

Ø75 L=1.9

Olemasolev puurkaev KKR kood: PRK0007141

Ümberühendus olemasoleva veetoruga

Ümberühendus olemasoleva kanalisatsioonitoruga

Ümberühendus olemasoleva veetoruga

Ümberühendus olemasoleva veetoruga Olemasoleva toru asukoht täpsustada tööde käigus

Ümberühendus olemasoleva veetoruga

Ümberühendus olemasoleva kanalisatsioonitorustikuga

Ühenduspunkt olemasoleva kanalisatsioonitoruga

Veetoru viia hoone kelrisse

Ümberühendus olemasoleva veetoruga

Toru lõik paigaldada võimalusel sujutamisega olemasolevasse torusse

Ümberühendus olemasoleva kanalisatsioonitoruga

Ümberühendus olemasoleva kanalisatsioonitoruga toru sügavus täpsustada enne tööde algust surfimise teel

Reovee väjalask tiiki toru kõrgus 39.17

Aed demonteerida ehitustööde ajaks

Ettevaatust - ristumine sidekaabliga

Ettevaatust - ristumine elektrikaabliga

Ettevaatust - ristumine soojatrassiga Aed demonteerida ehitustööde ajaks

Paigaldada tähispost

Ettevaatust - ristumine sidekaabliga

Toru ots sulgeda elekterkeevis otsakorgiga PE De63 mm

Persepktiivne toru ots sulgeda otsakorgiga veetihedalt

Ümberühendus olemasolevate veetorudega. Sõlme lahendus täpsustada ehitustööde käigus.

VS1-6b 41.43 (41.43) 39.33 2.10

VMK-1 D1000

42.43 (42.43) 1) 40.63 2) 40.63 2.20

MK-3a DN40

42.43 (42.43) 40.33 2.10

Ø 75 L=4.6

VS1-7 42.43 (42.43) 40.33 2.10

VS1-6a 42.43 (42.43) 40.33 2.10

Ettevaatust - ristumine sidekaabliga

VS1-12 42.94 (42.94) 40.84 2.10

MK-6 DN65

42.78 (42.78) 40.68 2.10

MK-7DN40

42.91 (42.91) 40.81 2.10

VS1-13 42.91 (42.91) 40.81 2.10

VS1-11 42.91 (42.91) 40.81 2.10

K1

2 1

V1

Ø 75

L =1

6. 5

VS1-4 42.68 (42.68) 40.58 2.10

← Ø

16 0

L= 17

.3 i=

0. 00

4

Ø63 L=3.9 i=0.020

VS1-5a 42.38 (42.38) 40.28 2.10

VS1-5 42.46 (42.46) 40.36 2.10

VS1-4b 42.55 (42.55) 40.45 2.10

VS1-4a 42.51 (42.51) 40.41 2.10

Ettevaatust - ristumine elektrikaabliga

3,2

1

V1

Ø75 L=15.1

KK-7De560/500

42.60 (42.60) 1) 40.66 2) 40.66 1.94

KK-8De560/500

42.55 (42.55) 1) 40.63 2) 40.63 3) 40.63 1.92

KK-9De560/500

42.67 (42.67) 1) 40.54 2) 40.54 2.13

KK-10De560/500

42.75 (42.75) 1) 40.49 2) 41.13 3) 40.49 2.26

KK-12 De560/500

42.22 (42.22) 1) 40.19 2) 40.19 3) 40.19 2.03

KK-13De560/500

41.76 (41.76) 1) 40.13 2) 40.65 3) 40.13 1.63

KK-15 De560/500

41.65 (41.65) 1) 39.69 2) 39.98 3) 39.69 1.96

KK-16 De560/500

40.68 (40.68) 1) 39.41 2) 39.41 3) 39.67 1.27

KK-17 De560/500

40.60 (40.60) 1) 39.20 2) 39.20 1.40KK-5 De560/500

42.58 (42.58) 1) 40.90 2) 40.90 3) 40.90 1.68

KK-6 De560/500

42.36 (42.36) 1) 40.93 2) 40.93 3) 40.93 1.43

KLP-2 42.40 (42.40) 1) 40.97 1.43

KK-4b De560/500

42.60 (42.60) 1) 40.93 2) 40.93 1.67

KK-4a De560/500

42.61 (42.61) 1) 40.95 2) 40.95 1.66

KK-4De400/315

42.68 (42.68) 1) 41.02 2) 41.27 3) 41.02 1.66

KK-3De560/500

42.75 (42.75) 1) 41.06 2) 41.06 1.69

KK-2De560/500

42.60 (42.60) 1) 41.13 2) 41.13 3) 41.13 1.47

KK-1De560/500

42.50 (42.50) 1) 41.24 2) 41.24 1.26

K1

1 2

K1

1 2

2

→

Ø16 0

L= 29

.9 i=

0. 00

6

→ Ø16

0 L=

32 .0

i= 0.

01 1

KK-11De560/500

42.69 (42.69) 1) 40.32 2) 40.32 3) 40.32 2.37

V1

Ø63 L

=3 3.

3

Ø63 L

=1 5.

7

Otsakork De63 42.26 (42.26) 40.16 2.10

K-1De560/500

42.26 (42.26) 1) 40.70 2) 40.86 1.56

MK-8 DN32

42.35 (42.35) 40.25 2.10

VS1-14DN32

42.35 (42.35) 40.25 2.10

VS1-8 42.50 (42.50) 40.40 2.10

MK-2DN65

42.46 (42.46) 40.36 2.10

VS1-6 42.46 (42.46) 40.36 2.10

MK-3 DN65

42.43 (42.43) 40.33 2.10

VS1-15 42.35 (42.35) 40.55 1.80

K-2De400/315

42.35 (42.35) 1) 40.50 2) 40.50 1.85

Koostas:

Töö nr: Joonise nr:Staadium: Mõõtkava:

Töö nimetus:

Joonise nimetus:

Tellija:

Objekti aadress:

AQUARE OÜ Reg.nr. 14785938 Ehitajate tee 110

Tallinn, Harjumaa Tel +372 666 1939 [email protected]

Projekti koostamise kuupäev:

EEP004288

Lähtefaili nimetus:

Väljatrükkimise kuupäev:

Muudatuse nr Muudatuse kirjeldus Kuupäev

Vastutav pädev isik: Marko Raid

Kaevetööd24 OÜ

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Vee- ja kanalisatsioonitrasside asendiplaan

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Marko Raid

AQ24013 TP VKV-4-01 1:50015.09.2025

AQ24013_TP_Sojamaa-VKV-M1.dwg

15.09.2025

- --

MÄRKUSED: · Käesolev joonis on autoriõiguste kaitse all olev objekt. · Hilisema kuupäevaga joonis tühistab varasema. · Torustiku paigaldamisel tuleb juhinduda plasttorude paigaldusjuhendist “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.” RIL 77 - 2013. · Joonis on Seletuskirja ja selle lisade lahutamatu osa. · Topo-geodeetiline alusplaan on koostatud GeoTerra OÜ poolt, töö nr 42-2024, 01.02.2024 a. · Teede-ehitusliku alusplaanina on kasutatud Mastlop OÜ poolt koostatud asendiplaani, töö nr 24057, 2024 a. · Koordinaadid L-EST`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. · Tehnovõrkude olemasolul tuleb enne ehitustööde algust taotleda ehitustegevuse luba ehitusalasse jäävate tehnovõrkude valdajatelt. Ehitustööde läbiviimisel järgida olemasolevate

tehnovõrguvaldajate kooskõlastuse tingimusi. · Olemasolevate tehnovõrkude ja maapinna kõrgusmärgid, materjalid täpsustada enne materjalide ja seadmete tellimist ning enne ehitustöödega alustamist koha peal. · Puud, mis jäävad kaeviku servast lähemale, kui 2 m kaitsta ehitustööde ajaks. · Tagada olemasoleva tänavaveetorustiku säilimine ja olemasolevate tarbijate veega varustamine. Ehituse käigus veetorustiku vigastamisel tuleb näha ette selle taastamine, vajadusel

ringitõstmine ja ajutise ehitusaegse veetoru paigaldus. Olemasoleva veetorustiku asukoht, läbimõõt, materjal ja paigaldussügavus täpsustada ehituse käigus lahtikaevamisel. · Isevoolse reoveekanalisatsiooni torustike paigalduse minimaalne sügavus maapinnast on 1,5 m (mõõdetuna toru laest). · Survetorustiku paigalduse minimaalne sügavus maapinnast on 2,1 m (mõõdetuna toru laest). · Isevoolse kanalisatsiooni torustikel on antud toru põhja kõrgusmärk. · Survetorustikel on antud toru lae kõrgusmärk. · Torude pikkused on antud meetrites. Torude pikkused on antud kaevu/sõlme teljest kaevu/sõlme teljeni ühendusdetailide pikkusi arvestamata. · Projekteeritud kaevude luugid peavad olema teleskoopkaanega nii, et saaks nende kõrgust muuta +/-15 cm. · Projekteeritud siibrid ja maakraanid tuua teleskoopse spindlipikendusega maapinnani kape alla. · Projekteeritud survetorustikud märgistada spetsiaalse signaalkaabliga. · Projekteeritud kanalisatsiooni- ja veetorustiku ristumisel tuleb veetorustik paigaldada tagades minimaalne lubatud rajamissügavus ning tehnovõrkude vahelised vähimad kujad. · PE-survetorustike paigaldamisel pidada kinni minimaalsest lubatud painderaadiuse nõudest või kasutada vastavaid PE-poognaid. · Olemasoleva maapinna kõrgusarvud kaevude ja sõlmede kohal on saadud interpoleerimise teel ja vajadusel kuuluvad täpsustamisele ehitustööde käigus. · Juhul kui olemasolevad tehnovõrgud paiknevad teistel sügavustel kui geodeetilistes uuringutes ja joonistel kirjeldatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus

peale tegeliku sügavuse selgumist. · Muudatuste sisseviimise korral tuleb sellest teavitada projekti koostajat. Vajadusel korrigeeritakse projekti.

ØXX L=0.0 i=0.000

Proj. kanalitoru läbimõõt toru pikkus (m) toru lang

Proj. liitumispunkti maakraani tähis projekteeritud maapinna kõrgus (olemasoleva maapinna kõrgus) toru kõrgus toru sügavus (m)

VS1-X 00.00 (00.00) 00.00 0.00

MK-X 00.00 (00.00) 00.00 0.00

ØXX L=0.0

Proj. veetoru läbimõõt toru pikkus (m)

Proj. veetorustiku sõlme tähis projekteeritud maapinna kõrgus (olemasoleva maapinna kõrgus) toru kõrgus toru sügavus (m)

Tingmärgid (projekteeritud VK torustikud):

KK-X 00.00 (00.00) 1)00.00 2)00.00 3)00.00 0.00

Proj. ühiskanalisatsiooni kaevu tähis projekteeritud maapinna kõrgus (olemasoleva maapinna kõrgus) 1)toru põhja kõrgus väljavoolul 2)toru põhja kõrgus sissevoolul 3)toru põhja kõrgus sissevoolul kaevu sügavus (m)

Proj. veetorustiku maakraan

Vajadusel kaitstav puu

Proj. ühisveetorustik Proj. isevoolne ühiskanalisatsioonitorustik

V1 K1

Likvideeritav või kasutusest välja jääv objekt X X X Likvideeritav/kasutusest kõrvaldatav torustik

Proj. kanalisatsioonikaev

V11 Proj. kinnistu veetorustik

Katastripiir

Tingmärgid (geodeetiline alusplaan):

Mõõdistusala piir Olemasolev veetorustik Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev sidekaabel Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev soojustrass Olemasolev veetorustiku maakraan/siiber Olemasolev kanalisatsiooni kaev/mahuti Olemasolev salvkaev Olemasolev puurkaev

Proj. kaeviku piirjoon Proj. torustik kinnisel meetodil

Sideehitise kaitsevöönd

LPK-X Proj. läbipesukaevu tähis

Proj. veemõõdukaevu tähis projekteeritud maapinna kõrgus (olemasoleva maapinna kõrgus) toru kõrgus kaevu kõrgus (m)

VMK-X 00.00 (00.00) 00.00 0.00

Proj. ühendus veetoru läbiviiguga projekteeritud maapinna kõrgus (olemasoleva maapinna kõrgus) toru kõrgus toru sügavus (m)

VLV-X 00.00 (00.00) 00.00 0.00

Taastatav haljasala

Taastatav asaltkattega sõidutee

Taastatav äärekivi

Taastatav pinnatud kate

Taastatav killustikkate

Proj. torustiku soojustus

PROJEKTEERITAV HALJASALA/NIIDUMURU TAASTAMINE (min h=10cm)

PROJEKTEERITAV KRUUSKATTE REKONSTRUEERIMINE (fr. 0/32, h=20cm)

Tingmärgid (Mastlop OÜ töö nr 24057):

Ol.ol katte taastamise ala

AQ24013_TP_VKV-6-01_V-pikiprofiilid-M1.pdf

KAEVU TÄHIS

OL.OL MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJ. MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)

TORU KÕRGUS PEALT (m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

40.00

40.50

41.00

41.50

42.00

42.50 VS

1- 1

De75 40.40

VS 1-

1 42

.5 0

42 .5

0 40

.4 0

2. 10

0.007

PE RC De75 - 194.6m

12.1

V1V1

V

VS 1-

2 VS

1- 2

42 .5

9 42

.5 9

40 .4

9 2.

10

0.000

28.4

V1V1V1V1V1

230°

VS 1-

3 VS

1- 3

42 .6

0 42

.6 0

40 .5

0 2.

10

0.009

18.4

V1V1V1

224°

- -

42 .7

7 42

.7 7

40 .6

7 2.

10 0.008

10.8

V1 V1

192°

VS 1-

4

De40 40.58

VS 1-

4 42

.6 8

42 .6

8 40

.5 8

2. 10

16.5

V1 V1 V1

180°

VS 1-

5 VS

1- 5

42 .4

6 42

.4 6

40 .3

6 2.

10

0.000

4.1

272°

VS 1-

6

De75 40.36

VS 1-

6 42

.4 6

42 .4

6 40

.3 6

2. 10

0.6

V1

197°

-

≈41.71

- 42

.6 0

42 .6

0 40

.5 0

2. 10

0.009

11.5

V1 V1

193°

VS 1-

8

De32 40.40

VS 1-

8 42

.5 0

42 .5

0 40

.4 0

2. 10

0.084

0.6

V1182°

- -

42 .5

0 42

.5 0

40 .4

5 2.

05

0.004

31.8

V1V1V1V1V1V1

192°

-

≈40.88

- 42

.6 7

42 .6

7 40

.5 7

2. 10

0.002

15.7

V1V1V1

187°

VS 1-

9

De32 40.60

K1 K1

De160 41.15

VS 1-

9 42

.7 0

42 .7

0 40

.6 0

2. 10

0.000

1.2

181°

K1

- -

42 .7

0 42

.7 0

40 .6

0 2.

10

.008

9.7

V1

191°

VS 1-

10

De63 42.78

VS 1-

10 42

.7 8

42 .7

8 40

.6 8

2. 10

0.000

0.6

V1180°

VS 1-

11

De50 40.81

VS 1-

11 42

.9 1

42 .9

1 40

.8 1

2. 10

0.000

PE RC De63 - 5.1m

5.1

V1

180°

VS 1-

13

De75 40.81

VS 1-

13 42

.9 1

42 .9

1 40

.8 1

2. 10

V

12.1m 28.4m 18.4m 10.8m 4.7m 11.5m 0.6m 31.8m 15.7m 1.2m 9.7m 5.1m

KAEVU TÄHIS

OL.OL MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJ. MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)

TORU KÕRGUS PEALT (m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

VS 1-

8

De75 40.40

K1 K1

De160 40.63

VS 1-

8 42

.5 0

42 .5

0 40

.4 0

2. 10

0.049

PE De32 - 23.6m

2.0

V1

V1 K1

K1

M K-

4 D

N 25

M K-

4 42

.6 0

42 .6

0 40

.5 0

2. 10

0.018

11.2

V11V11

188°

- -

42 .7

8 42

.7 8

40 .6

8 2.

10

0.032

0.9

210°

VS 11

-1

De32 40.71

VS 11

-1 42

.8 1

42 .8

1 40

.7 1

2. 10

V

2.0m 11.2m 0.9m

KAEVU TÄHIS

OL.OL MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJ. MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)

TORU KÕRGUS PEALT (m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

40.00

40.50

41.00

41.50

42.00

42.50

VS 1-

11

De75 40.81

De63 40.81

K1 K1

De160 40.45

VS 1-

11 42

.9 1

42 .9

1 40

.8 1

2. 10

0.000

PE De50 - 9.6m

1.7

V1

V1 K1

K1

M K-

7 D

N 40

M K-

7 42

.9 1

42 .9

1 40

.8 1

2. 10

0. 04

7.9

V1

180°

VS 1-

12

De63 40.84

VS 1-

12 42

.9 4

42 .9

4 40

.8 4

2. 10

V

1.7m 7.9m

M K-

6 D

N 65

M K-

6 42

.7 8

42 .7

8 40

.6 8

2. 10

0. 48 2.7m

2.7

180°

0.6m

M K-

2 D

N 65

M K-

2 42

.4 6

42 .4

6 40

.3 6

2. 10

0.024 5.3m

5.3

V1

187°

- -

42 .8

0 42

.8 0

40 .7

0 2.

10

0.002 9.4m

9.4

V11

185°

≈41.90

De63 40.36

V1

≈41.87

0.010 16.5m

Torustiku rajamine kinnisel meetodil

≈40.90 ≈40.93

X X

X

X X

X

X X

X

≈41.11

X X

X

≈40.99

X X

X

K1 K1

De160 41.24

K1 K1

VS 1-

4b

K1 K1

De160 40.90

VS 1-

4b 42

.5 5

42 .5

5 40

.4 5

2. 10

0.020 4.5m

4.5

225°

K1 K1

VS 1-

4a VS

1- 4a

42 .5

1 42

.5 1

40 .4

1 2.

10

0.008 4.9m

4.9

226°

≈41.85

-

≈41.79

- 42

.5 9

42 .5

9 40

.4 9

2. 10

0.001 15.1m

15.1

V1V1V1

190°

≈41.69

X X

X

≈40.72

40.00

40.50

41.00

41.50

42.00

42.50

KAEVU TÄHIS

OL.OL MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJ. MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)

TORU KÕRGUS PEALT (m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

40.00

40.50

41.00

41.50

42.00

VS 1-

15 VS

1- 15

42 .3

5 42

.3 5

40 .5

5 1.

80

0.019

PE De63 - 49.0m

15.7

V1 V1 V1

VS 1-

14 D

N 32

De40 40.25

K1 K1

De160 40.71

VS 1-

14 42

.3 5

42 .3

5 40

.2 5

2. 10

0.003

33.3

V1 V1 V1 V1 V1 V1

V1

180° K1

K1

O ts

ak or

k D

e6 3

O ts

ak or

k D

e6 3

42 .2

6 42

.2 6

40 .1

6 2.

10

15.7m 33.3m

Koostas:

Töö nr: Joonise nr:Staadium: Mõõtkava:

Töö nimetus:

Joonise nimetus:

Tellija:

Objekti aadress:

AQUARE OÜ Reg.nr. 14785938 Ehitajate tee 110

Tallinn, Harjumaa Tel +372 666 1939 [email protected]

Projekti koostamise kuupäev:

EEP004288

Lähtefaili nimetus:

Väljatrükkimise kuupäev:

Muudatuse nr Muudatuse kirjeldus Kuupäev

Vastutav pädev isik: Marko Raid

Kaevetööd24 OÜ

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Veetorustike pikiprofiilid

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Marko Raid

AQ24013 PP VKV-6-01 1:500/1:5015.09.2025

AQ24013_TP_Sojamaa-VKV-M1.dwg

15.09.2025

- --

AQ24013_TP_VKV-6-02_K-pikiprofiilid-M1.pdf

KAEVU TÄHIS

OL.OL MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJ. MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)

TORU PÕHJA KÕRGUS (m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

39.00

39.50

40.00

40.50

41.00

41.50

42.00

42.50

KK -1

D e5

60 /5

00

De110 41.24

KK -1

42 .5

0 42

.5 0

41 .2

4 1.

26

0.003

PVC De160 - 452.6m

37.6

K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1

K

KK -2

D e5

60 /5

00

De160 41.13

KK -2

42 .6

0 42

.6 0

41 .1

3 1.

47

18.7

K1 K1 K1

K1 224°

KK -3

D e5

60 /5

00 KK

-3 42

.7 5

42 .7

5 41

.0 6

1. 69

10.2

K1 K1

192°

KK -4

D e4

00 /3

15

De160 41.27

KK -4

42 .6

8 42

.6 8

41 .0

2 1.

66

17.3

K1 K1 K1

180°

KK -5

D e5

60 /5

00

De160 40.90

KK -5

42 .5

8 42

.5 8

40 .9

0 1.

68

25.2

K1 K1 K1 K1 K1

271°

KK -7

D e5

60 /5

00

V1 V1

De32 40.43

KK -7

42 .6

0 42

.6 0

40 .6

6 1.

94

11.2

K1 K1

192°

V1 V1

KK -8

D e5

60 /5

00

De160 40.63

KK -8

42 .5

5 42

.5 5

40 .6

3 1.

92

31.9

K1 K1 K1 K1 K1 K1

K1192°

KK -9

D e5

60 /5

00

≈40.90

KK -9

42 .6

7 42

.6 7

40 .5

4 2.

13

16.9

K1 K1 K1

187°

KK -1

0 D

e5 60

/5 00

De160 41.13

V1 V1

De50 40.81

≈40.93

≈41.69

KK -1

0 42

.7 5

42 .7

5 40

.4 9

2. 26

54.5

K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1

K1

192°

V1 V1

KK -1

1 D

e5 60

/5 00

≈41.71

KK -1

1 42

.6 9

42 .6

9 40

.3 2

2. 37

41.7

K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1

272°

KK -1

2 D

e5 60

/5 00

De160 40.19

KK -1

2 42

.2 2

42 .2

2 40

.1 9

2. 03

21.2

K1 K1 K1 K1

K1 204°

KK -1

3 D

e5 60

/5 00

De160 40.65

KK -1

3 41

.7 6

41 .7

6 40

.1 3

1. 63

37.0

K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1

180°

KK -1

5 D

e5 60

/5 00

De160 39.69

KK -1

5 41

.6 5

41 .6

5 39

.6 9

1. 96

71.0

K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1

K1201°

KK -1

6 D

e5 60

/5 00

De160 39.41

KK -1

6 40

.6 8

40 .6

8 39

.4 1

1. 27

42.2

K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1

K1

180°

KK -1

7 D

e5 60

/5 00

KK -1

7 40

.6 0

40 .6

0 39

.2 0

1. 40

7.4

K1

183°

KV 1-

1 KV

1- 1

39 .8

6 39

.8 6

39 .1

7 0.

69

37.6m

KAEVU TÄHIS

OL.OL MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJ. MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)

TORU PÕHJA KÕRGUS (m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

KK -1

3 D

e5 60

/5 00

De160 40.13

KK -1

3 41

.7 6

41 .7

6 40

.6 5

1. 11

0.004

PVC De160 - 26.3m

26.3

K1K1K1K1K1

K1

KK -1

4 D

e5 60

/5 00

KK -1

4 42

.2 5

42 .2

5 40

.7 5

1. 50

26.3m

De160 40.75

K

≈41.76 ≈41.87

0.003 177.5m

≈41.78

X X

X

≈40.79

≈41.79

Torustiku rajamine kinnisel meetodil

≈40.89 ≈40.92

X X

X

X X

X

KAEVU TÄHIS

OL.OL MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJ. MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)

TORU PÕHJA KÕRGUS (m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

KK -5

D e5

60 /5

00

De160 40.90

KK -5

42 .5

8 42

.5 8

40 .9

0 1.

68

0.008

PVC De160 - 7.5m

4.0

K1

KK -6

D e5

60 /5

00

De160 40.93

V1 V1

De63 40.29

KK -6

42 .3

6 42

.3 6

40 .9

3 1.

43

3.5

K1256°

V1 V1

KL P-

2 KL

P- 2

42 .4

0 42

.4 0

40 .9

7 1.

43

4.0m

X X

X

X X

X

39 .9

8 1.

67

39 .6

7 1.

01

KK -4

a D

e5 60

/5 00

KK -4

a 42

.6 1

42 .6

1 40

.9 5

1. 66

4.9

226°

KK -4

b D

e5 60

/5 00

KK -4

b 42

.6 0

42 .6

0 40

.9 3

1. 67

3.6

225°

V1 V1

De75 40.37

V1 V1

≈41.74

0.011 3.5m

0.010 25.2m

0.004 37.0m

0.000 71.0m

0.005 42.2m

0.004 7.4m

0.008 3.6m

39.00

39.50

40.00

40.50

41.00

41.50

42.00

42.50

0.004 51.2m

De160 40.32

K1

39.00

39.50

40.00

40.50

41.00

41.50

42.00

KAEVU TÄHIS

OL.OL MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJ. MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)

TORU PÕHJA KÕRGUS (m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

39.00

39.50

40.00

40.50

41.00

41.50

42.00

42.50

KK -1

1 D

e5 60

/5 00

De160 40.32

≈41.68

KK -1

1 42

.6 9

42 .6

9 40

.3 2

2. 37

0.006

PVC De160 - 61.9m

29.9

K1K1K1K1K1K1

K1

K- 2

D e4

00 /3

15 K-

2 42

.3 5

42 .3

5 40

.5 0

1. 85

0.011

32.0

K1K1K1K1K1K1

180°

K- 1

D e5

60 /5

00

De160 40.70

K- 1

42 .2

6 42

.2 6

40 .8

6 1.

40

K1

29.9m 32.0m

Koostas:

Töö nr: Joonise nr:Staadium: Mõõtkava:

Töö nimetus:

Joonise nimetus:

Tellija:

Objekti aadress:

AQUARE OÜ Reg.nr. 14785938 Ehitajate tee 110

Tallinn, Harjumaa Tel +372 666 1939 [email protected]

Projekti koostamise kuupäev:

EEP004288

Lähtefaili nimetus:

Väljatrükkimise kuupäev:

Muudatuse nr Muudatuse kirjeldus Kuupäev

Vastutav pädev isik: Marko Raid

Kaevetööd24 OÜ

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Kanalisatsioonitorustike pikiprofiilid

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Marko Raid

AQ24013 PP VKV-6-02 1:500/1:5015.09.2025

AQ24013_TP_Sojamaa-VKV-M1.dwg

15.09.2025

- --

AQ24013_TP_VKV-7-01_solmed.pdf

VS1-1 VS1-2; VS1-3; VS1-4a; VS1-4b VS1-4

VS1-5

Otsakork De63

VS1-5a VS1-6 VS1-8; VS1-9 VS1-10

VS1-11; VS1-6a

MK-1; MK-8 MK-2; MK-3; MK-6 MK-4; MK-5 MK-3a; MK-7

El. keevis muhv De32

El. keevis muhv De50

El.keevis põlv 45° De75

Ol.ol PE De63

PE De75 El. keevis üleminek

De75/63 El.keevis põlv 45° De75

PE De75

PE De75 PE De75

PE De40

PE-üleminek De75/40

El. keevis kolmik De75x75

PE De75

PE De75 El. keevis kolmik De75x75

El. keevis üleminek De75/63

PE De63 PE De75

El. keevis muhv De75

PE De63 PE De75

El. keevis kolmik De75x75

PE De75

El. keevis muhv De75

PE De75

El. keevis muhv De75

El. keevis üleminek De40/32

PE De75 PE De75

PE-üleminek De75/40

El. keevis kolmik De75x75

El. keevis muhv De75

PE De32

PE De75 PE De75 El. keevis kolmik De75x75

PE De63 El. keevis üleminek De75/63

PE De75 PE De75

PE De50

PE-üleminek De75/50

El. keevis kolmik De75x75

El. keevis muhv De75

El. keevis muhv De40

PE De40

PE-otstega maakraan DN32

PE De40

PE De75

PE-otstega siiber DN65

PE De75 El. keevis muhv De75

El. keevis muhv De75 Ol.ol veetoru PE De32

PE-otstega maakraan DN25

Proj. veetoru PE De32

PE-otstega maakraan DN

PE De50

El. keevis muhv De50

El. keevis muhv De40

PE De50 *Vajadusel lisada sõlmele elekterkeevis poognaid

PE De40 El. keevis üleminek De63/40

PE De63 El. keevis kolmik De63x63

PE De63

VS1-14

Koostas:

Töö nr: Joonise nr:Staadium: Mõõtkava:

Töö nimetus:

Joonise nimetus:

Tellija:

Objekti aadress:

AQUARE OÜ Reg.nr. 14785938 Ehitajate tee 110

Tallinn, Harjumaa Tel +372 666 1939 [email protected]

Projekti koostamise kuupäev:

EEP004288

Lähtefaili nimetus:

Väljatrükkimise kuupäev:

Muudatuse nr Muudatuse kirjeldus Kuupäev

Vastutav pädev isik: Marko Raid

Kaevetööd24 OÜ

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Veesõlmede skeemid

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Marko Raid

AQ24013 TP VKV-7-01 -15.09.2025

AQ24013_TP_Sojamaa-VKV-M1.dwg

15.09.2025 MÄRKUSED: · Sõlmede VS1-6b, VS1-7; VS11-1; VS1-9a; VS1-12; VS1-13 ja VS1-15 lahendused täpsustada ehitustööde käigus.

- --

AQ24013_TP_VKV-7-02_kaevukellad-M1.pdf

0

180

90270

Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] KK-1 1 KK De560/500 PE 1.26 0.00

Nr Toru materjalToru diameeter Nurk Toru kõrgus vv-st [m]

1 De160 PVC 0° 0.00

1

2 De110 PVC 145° 0.00

2

0

180

90270

Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] KK-2 1 KK De560/500 PE 1.47 0.00

Nr Toru materjalToru diameeter Nurk Toru kõrgus vv-st [m]

1 De160 PVC 0° 0.00

1

2 De160 PVC 135° 0.00

2

3 De160 PVC 185° 0.00

3

0

180

90270

Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] KK-3 1 KK De560/500 PE 1.69 0.00

Nr Toru materjalToru diameeter Nurk Toru kõrgus vv-st [m]

1 De160 PVC 0° 0.00

1

2 De160 PVC 170° 0.00

2

0

180

90270

Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m]

KK-4 1 KK De400/315 PE 1.66 0.00

Nr Toru materjalToru diameeter Nurk Toru kõrgus vv-st [m]

1 De160 PVC 0° 0.00

1

2 De160 PVC 90° 0.25 2

3 De160 PVC 180° 0.00

3

0

180

90270

Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] KK-5 1 KK De560/500 PE 1.68 0.00

Nr Toru materjalToru diameeter Nurk Toru kõrgus vv-st [m]

1 De160 PVC 0° 0.00

1

2 De160 PVC 165° 0.00

2

3 De160 PVC 270° 0.00 3

0

180

90270

Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] KK-6 1 KK De560/500 PE 1.43 0.00

Nr Toru materjalToru diameeter Nurk Toru kõrgus vv-st [m]

1 De160 PVC 0° 0.00

1

2 De160 PVC 105° 0.00

2 3 De160 PVC 195° 0.00

3

0

180

90270

Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] KK-7 1 KK De560/500 PE 1.94 0.00

Nr Toru materjalToru diameeter Nurk Toru kõrgus vv-st [m]

1 De160 PVC 0° 0.00

1

2 De160 PVC 190° 0.00

2

0

180

90270

Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] KK-8 1 KK De560/500 PE 1.92 0.00

Nr Toru materjalToru diameeter Nurk Toru kõrgus vv-st [m]

1 De160 PVC 0° 0.00

1

2 De160 PVC 170° 0.00

2

3 De160 PVC 270° 0.00 3

0

180

90270

Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] KK-9 1 KK De560/500 PE 2.13 0.00

Nr Toru materjalToru diameeter Nurk Toru kõrgus vv-st [m]

1 De160 PVC 0° 0.00

1

2 De160 PVC 175° 0.00

2

0

180

90270

Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] KK-10 1 KK De560/500 PE 2.26 0.00

Nr Toru materjalToru diameeter Nurk Toru kõrgus vv-st [m]

1 De160 PVC 0° 0.00

1

2 De160 PVC 125° 0.64

2

3 De160 PVC 170° 0.00

3

0

180

90270

Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] KK-11 1 KK De560/500 PE 2.37 0.00

Nr Toru materjalToru diameeter Nurk Toru kõrgus vv-st [m]

1 De160 PVC 0° 0.00

1

80 00

2

3 De160 PVC 270° 0.00 3

0

180

90270

Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m]

KK-12 1 KK De560/500 PE 2.53 0.00

Nr Toru materjalToru diameeter Nurk Toru kõrgus vv-st [m]

1 De160 PVC 0° 0.00

1

2 De160 PVC 155° 0.00

2

3 De160 PVC 200° 0.00

3

0

180

90270

Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] KK-13 1 KK De560/500 PE 2.13 0.00

Nr Toru materjalToru diameeter Nurk Toru kõrgus vv-st [m]

1 De160 PVC 0° 0.00

1

2 De160 PVC 125° 0.52

2

3 De160 PVC 180° 0.00

3

0

180

90270

Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] KK-14 1 KK De560/500 1.50 0.00

Nr Toru materjalToru diameeter Nurk Toru kõrgus vv-st [m]

1 De160 PVC 0° 0.00

1

2 De160 PE 170° 0.00

2

0

180

90270

Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] KK-15 1 KK De560/500 PE 2.46 0.00

Nr Toru materjalToru diameeter Nurk Toru kõrgus vv-st [m]

1 De160 PVC 0° 0.00

1

2 De160 PVC 160° 0.29

2

3 De160 PVC 240° 0.00 3

0

180

90270

Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] KK-16 1 KK De560/500 PE 1.77 0.00

Nr Toru materjalToru diameeter Nurk Toru kõrgus vv-st [m]

1 De160 PVC 0° 0.00

1

2 De160 PVC 140° 0.00

2

3 De160 PVC 180° 0.26

3

0

180

90270

Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] KK-17 1 KK De560/500 PE 1.90 0.00

Nr Toru materjalToru diameeter Nurk Toru kõrgus vv-st [m]

1 De160 PVC 0° 0.00

1

2 De160 PVC 185° 0.00

2

Kaevu luuk peab olema 50 cm kõrgemal maapinnast. Võib kasutada plastikluuki.

0

180

90270

Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m]

KK-4a 1 KK De560/500 PE 1.66 0.00

Nr Toru materjalToru diameeter Nurk Toru kõrgus vv-st [m]

1 De160 PVC 0° 0.00

1

2 De160 PVC 135° 0.00

2

0

180

90270

Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] KK-4b 1 KK De560/500 PE 1.67 0.00

Nr Toru materjalToru diameeter Nurk Toru kõrgus vv-st [m]

1 De160 PVC 0° 0.00

1

2 De160 PVC 225° 0.00

2

2 De160 PVC 180° 0.00

2

0

180

90270

Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] K-1 1 KK De560/500 PE 1.56 0.00

Nr Toru materjalToru diameeter Nurk Toru kõrgus vv-st [m]

1 De160 PVC 0° 0.00

1

2 De160 PVC 130° 0.16

2

0

180

90270

Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m]

K-2 1 KK De400/315 PE 1.85 0.00

Nr Toru materjalToru diameeter Nurk Toru kõrgus vv-st [m]

1 De160 PVC 0° 0.00

1

2 De160 PVC 180° 0.00

2

Koostas:

Töö nr: Joonise nr:Staadium: Mõõtkava:

Töö nimetus:

Joonise nimetus:

Tellija:

Objekti aadress:

AQUARE OÜ Reg.nr. 14785938 Ehitajate tee 110

Tallinn, Harjumaa Tel +372 666 1939 [email protected]

Projekti koostamise kuupäev:

EEP004288

Lähtefaili nimetus:

Väljatrükkimise kuupäev:

Muudatuse nr Muudatuse kirjeldus Kuupäev

Vastutav pädev isik: Marko Raid

Kaevetööd24 OÜ

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine

Kaevukellad

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Marko Raid

AQ24013 TP VKV-7-02 -15.09.2025

AQ24013_TP_Sojamaa-VKV-M1.dwg

15.09.2025

- --

AQ24013_TP_VKV-7-03_kaevikud-katted.pdf

Soojustatud toru ristlõige nr 1

15 0

De200 200

D e

10 0

Soojustatud toru ristlõige nr 2

L2

L1

m in

1 00

10 0

max 1500

min 1200 m

min 300

30 0

min 400 min 400

m in

1 50

m in

1 50

Kaevik 1 Toestamata kaeviku tüüpristlõige

1 toru kaevikus

Kaevik 2 Toestamata kaeviku tüüpristlõige

2 toru kaevikus Lõike asukoht a/b katte puhul

Tasanduskiht

Algtäide

Lõpptäide

Killustikalus

Algtäide

Lõpptäide

Dreenkiht

H

300

Lõike asukoht a/b katte puhul

Killustikalus

300

300300 Dreenkiht

H

300300

min 1200 m

N õu

tu d

H m in

N õu

tu d

H m in

0. 3

min 1000

Demin 200 min 200

0. 3

min 200 min 200DeDe min 300

Kaevik 3 Toestatud kaeviku tüüpristlõige

1 toru kaevikus

Kaevik 4 Toestatud kaeviku tüüpristlõige

2 toru kaevikus

2-KORDNE PINDAMINE - MUSTKATE (GRANIITKILLUSTIK) 2-kordne pindamine (graniitkillustik) Killustikaluse profileerimine killustikuga fr. 4-16 H=5 cm

Killustikalus fr.16-32 mm H=20 cm

HALJASALA KATTE TAASTAMINE Murukülv (külvinorm 20 - 30 g m2)

Tasandatud tagasitäide täitepinnasega (tih. tegur 0,92)

Kasvupinnas H=10 cm (maksimaalne osakeste suurus 20 mm)

KILLUSTIKKATTE TAASTAMINE

Killustik fr. 4/32 mm H=20 cm

Täiteliiv (filtratsioon 0,5 m/ööp)

Keskliiv (filtratsioon 1,0 m/ööp) H=20 cm

AC 12 asfaltkate H=6 cm Killustikaluse profileerimine killustikuga fr. 4-16 mm H=5 cm

Killustikalus fr.32-63 mm H=20 cm

1-KIHILISE ASFALTKATTE TAASTAMINE

Keskliiv (filtratsioon 1,0 m/ööp) H=20 cm

Täiteliiv filtratsioon (0,5 m/ööp)

KATETE TAASTAMISE TÜÜPKONSTRUKTSIOONID

L<=1 m kaabel kaitsehülsis

rajatav torustik

Torustiku paigaldamine ristumisel ol.ol. elektri- või sidekaabliga

max 1.0m sõidutee all max 0.7m sõidutee välisel alal

L=0.5 m kitsastes tingimustes L>=1 m kaabel hülsita

olemasolev kaabel

pruss

koormarihmad

Torustiku paigaldamine paralleelsel kulgemisel ol.ol. elektri-või sidekaabliga

L

min 6.0m min 3.0m

max 0.8 m sõidutee välisel alal max 1.0 m sõidutee all

<0,3 m kaabel kaitsehülsis >0,3 m hülsita

olemasolev kaabel kaitsehülss De110 (De160) klass a

kaabli toestus prussil

rajatav torustik

hea paigutus 0,5 m

min 2.0mmin 2.0m

koormarihmad

pruss

Keskliiv (filtratsioon 1,0 m/ööp) H=20 cm

Soojustusplaat XPS h=100mm · liiklusalal survetugevus 350 kN/m² · väljaspool liiklusala survetugevus 200 kN/m²

Soojustusplaat h=100mm · liiklusalal survetugevus 350 kN/m² · väljaspool liiklusala survetugevus 200 kN/m²

Märkelint

Märkelint Märkelint

Märkelint

Koostas:

Töö nr: Joonise nr:Staadium: Mõõtkava:

Töö nimetus:

Joonise nimetus:

Tellija:

Objekti aadress:

AQUARE OÜ Reg.nr. 14785938 Ehitajate tee 110

Tallinn, Harjumaa Tel +372 666 1939 [email protected]

Projekti koostamise kuupäev:

EEP004288

Lähtefaili nimetus:

Väljatrükkimise kuupäev:

Muudatuse nr Muudatuse kirjeldus Kuupäev

Vastutav pädev isik: Marko Raid

Kaevetööd24 OÜ

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Kaevikute tüüpristlõiked ja katete taastamise tüüpkonstruktsioonid

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Marko Raid

AQ24013 TP VKV-7-03 -26.02.2024

AQ24013_TP_Sojamaa-VKV-M1.dwg

15.09.2025

- -- MÄRKUSED:

1. Asfaldist katendikihid rajada vastavalt TRAM "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele" 2021. a. Asfaltsegude täitematerjali kvaliteedinõuded: 2. Teede killustikalused rajada fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil vastavalt TRAM "Killustikust katendikihtide ehitamise juhendile" Kivimaterjali

kvaliteedinõuded ja killustikaluse elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal mõõdetuna INSPECTOR või LODMAN seadmega: - sõidutee a/b katendi ja 2x pinnatava katendi killustikalus [fr 32/63] - GC80/20, C50/10, LA35, F4, FI35, f4; aluse elastsusmoodul Emin=170 MPa

3. Kahekordne pinnatav katend rajada vastavalt TRAM "Pindamisjuhis": - graniitkillustikust fr 8/16 (14 kg/m²) + 4/8 (12 kg/m²), bituumensideaine C67B4 kulunorm 2,3 L/m² alumisel ja 2,2 L/m² ülemisel kihil.

4. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita ehitusobjektilt saadava pinnasega, katta kasvumulla kihiga (h= 10 cm) ning külvata muruseeme. Muld tihendada nii, et ei tekkiks vajumisi ega veelohkusid, ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada niitmiskõlbulikuks.Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning tasandada niidukõlblikuks.

5. Demonteeritavate äärekivide taaskasutamine tuleb eelnevalt kooskõlastada Inseneriga. Uute äärekividena kasutada sõidutee ääres kasutamiseks toodetud äärekive (graniitkillustiku baasil), külmakindluse klass vähemalt KK3. Toodang peab olema vastupidav teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele. Paigaldusbetooni tugevusklass C16/20, paksus vähemalt 8 cm. Äärekivi paigaldamisel tuleb algus ja lõpp viia kõrguslikult kokku olemasoleva äärekiviga.

6. Asfaltkattega teel ja haljasalal paigaldada kaevu kaas või kape teekatte pinnaga samale kõrgusele. 7. Torustiku algtäite materjalina kasutada liiva (Kf min 0,5 m/ööp, tih.tegur 0,95). 8. Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. 9. Torustike kohale paigaldada vastava tähistusega märkelint. 10.

AQ24013_TP_VKV-7-04_LPK-1.pdf

Lõige 1-1

40 0

21 00

Killustik fr 8/16 h=400 mm

Geodetekstiil NGS1

Malmluuk Ø500 40T ja kaevukrae

Põhjata plastkaev Ø500 h=800

Kiirliitmik sk Bogdanov DN50 koos pimeühendusega

Üleminek De63/vk 2''

PE RC De63 mm Elekterkeevis põlv 90° De50 Tasanduskiht

PE RC De63 Maakraan DN50 tühjendusklapi ja drenaazitoruga

Spindlipikendus

Läbipesukaev LPK-1

PE De63

Maakraan DN50 tühjendusklapi ja drenaazitoruga

1 1

Maapind

42.78

40.68

Koostas:

Töö nr: Joonise nr:Staadium: Mõõtkava:

Töö nimetus:

Joonise nimetus:

Tellija:

Objekti aadress:

AQUARE OÜ Reg.nr. 14785938 Ehitajate tee 110

Tallinn, Harjumaa Tel +372 666 1939 [email protected]

Projekti koostamise kuupäev:

EEP004288

Lähtefaili nimetus:

Väljatrükkimise kuupäev:

Muudatuse nr Muudatuse kirjeldus Kuupäev

Vastutav pädev isik: Marko Raid

Kaevetööd24 OÜ

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Läbipesukaevu LPK-1 joonis

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Marko Raid

AQ24013 TP VKV-7-04 -15.09.2025

AQ24013_TP_Sojamaa-VKV-M1.dwg

15.09.2025

- --

AQ24013_TP_VKV-8-01_mahud-M1.pdf

Koostas:

Irina Moseitšuk

Vastutav pädev isik: Töö nr/staadium: Dokumendi versioon/kuupäev:

Marko Raid AQ24013/tööprojekt v01/15.09.2024

Jrk. nr. Kirjeldus Mõõt Kogus Ühik Ühikhind Maksumus 1.1 Veevarustuse plastsurvetoru PE PN10 De32 mm 26.6 jm. 0.00

1.2 Veevarustuse plastsurvetoru PE PN10 De40 mm 3.6 jm. 0.00

1.3 Veevarustuse plastsurvetoru PE PN10 De50 mm 13.7 jm. 0.00

1.4 Veevarustuse plastsurvetoru PE PN10 De63 mm 50.2 jm. 0.00

1.4 Veevarustuse plastsurvetoru PE PN10 RC De63 mm 9.0 jm. 0.00

1.5 Veevarustuse plastsurvetoru PE PN10 RC De75 mm 202.1 jm. 0.00

1.7 Hülsstoru PE PN10 De110 mm 21.6 jm. 0.00

1.8

Elekterkeevis põlv 45 ° De75 mm 1 tk 0.00

Elekterkeevis üleminek De75/63 mm 1 tk 0.00

VS1-2;

VS1-3;

VS1-4a;

VS1-4b

Elekterkeevis põlv 45 ° De75 mm 4 tk 0.00

Elekterkeevis kolmik De75x75 mm 1 tk 0.00

PE-üleminek De75/40 mm 2 tk 0.00

Elekterkeevis muhv De40 mm 1 tk 0.00

Elekterkeevis muhv De75 mm 1 tk 0.00

Elekterkeevis kolmik De75x75 mm 1 tk 0.00

Elekterkeevis muhv De75 mm 1 tk 0.00

Elekterkeevis üleminek De75/63 mm 1 tk 0.00

VS1-5a Elekterkeevis otsakork De63 1 tk 0.00

Elekterkeevis kolmik De75x75 mm 1 tk 0.00

Elekterkeevis muhv De75 mm 1 tk 0.00

Elekterkeevis kolmik De75x75 mm 2 tk 0.00

PE-üleminek De75/40 mm 2 tk 0.00

Elekterkeevis üleminek De40/32 mm 2 tk 0.00

Elekterkeevis muhv De75 mm 2 tk 0.00

Elekterkeevis kolmik De75x75 mm 1 tk 0.00

Elekterkeevis üleminek De75/63 mm 1 tk 0.00

Elekterkeevis kolmik De75x75 mm 2 tk 0.00

PE-üleminek De75/50 mm 2 tk 0.00

Elekterkeevis muhv De50 mm 2 tk 0.00

Elekterkeevis muhv De75 mm 2 tk 0.00

Elekterkeevis kolmik De63x63 mm 1 tk 0.00

Elekterkeevis üleminek De63/40 1 tk 0.00

PE-otstega maakaran DN32 mm 1 tk 0.00

Elekterkeevis muhv De40 mm 2 tk 0.00

PE-otstega siiber DN65 mm 3 tk 0.00

Elekterkeevis muhv De75 mm 6 tk 0.00

PE-otstega maakraan DN25 mm 2 tk 0.00

Elekterkeevis muhv De32 mm 4 tk 0.00

PE-otstega maakraan DN40 mm 2 tk 0.00

Elekterkeevis muhv De50 mm 4 tk 0.00

1.9 Märkelint kirjaga "VESI" hankimine - 305.2 jm. 0.00

1.10 Märkekaabel 2.5 mm2 284.2 jm. 0.00

1.11 Märkekaabel /-tross 4.0 mm2 21.0 jm. 0.00

1.12 Läbipesukaev DN63 mm 1 kmpl. 0.00

1.13 Veemõõdukaev min ID1000 mm 1 kmpl. 0.00

1.14 Liitmikud, üleminekud - 1 kmpl. 0.00

0.00

Jrk. nr. Kirjeldus Mõõt Kogus Ühik Ühikhind Maksumus 2.1 Reoveekanalisatsiooni toru PVC SN8 De160 mm 567.3 jm. 0.00

2.2 Plastist kanalisatsiooni kontrollkaev, luuk 40T De400/315 mm 2 kmpl. 0.00

2.3 Plastist kanalisatsiooni kontrollkaev, luuk 40T De560/500 mm 19 kmpl. 0.00

2.4 Hülsstoru PE PN10 De225 mm 21.6 jm. 0.00

2.5 Märkelint kirjaga "KANALISATSIOON" 567.3 jm. 0.00

2.6 Liitmikud, üleminekud 1 kmpl. 0.00

0.00

Jrk. nr. Kirjeldus Mõõt Kogus Ühik Ühikhind Maksumus

TÖÖMAHTUDE JA MATERJALIDE LOETELU

MK-4; MK-

5

MK-3a;

MK-7

MK-1; MK-

8

VS1-5

VS1-6

VS1-8;

VS1-9

VS1-10

VS1-11;

VS1-6a

VS1-14

MK-2; MK-

3; MK-6

Veesõlmede paigaldus

VS1-4

Objekti aadress(id):

Dokumendi nimetus:

Töömahtude ja materjalide loetelu

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Aquare OÜ

Reg. nr 14785938

MTR: EEP004288

Töö nimetus:

KULUDE LOEND NR 2: ISEVOOLNE REOVEEKANALISATSIOON K1 PAIGALDAMINE

KULUDE LOEND NR 1: VEETORU V1/V11 PAIGALDAMINE

Tartu valla, Sojamaa küla

ühisveevärgi ja

reoveekanalisatsiooni

projekteerimine - muudatusprojekt

VS1-1

KULUDE LOEND NR 3: KATETE TAASTAMINE, MUUD TÖÖD

Summa kantud kokkuvõttesse

Lk 1

3.1 I kihilise asfaldkattega sõidutee taastamine AC12 surf H=6 cm 46.0 m2 0.00

3.2 Killustikkattega tee taastamine - 313.7 m2 0.00

3.3 Haljasala taastamine H=10 cm 1406.2 m2 0.00

3.4 2x pinnatud katte taastamine 8.8 m2 0.00

3.5 Äärekivide taastamine 2.4 m2 0.00

3.6 Aia demonteerimine ehitustööde ajaks 1 töö 0.00

3.7 Olemasoleva katte taastsamine 1 töö 0.00

3.8 Kaevude tähistamine 6 tk 0.00

3.9 Olemasolevate torude ja kaevude likvideerimine 1 kompl 0.00

Lk 2

3.10 Mahasõidu taastamine vastavalt Mastlop OÜ tööle nr 24057 1 töö 0.00

0.00

Kokku: 0.00

KM 24%: 0.00

Summa: 0.00

Märkused:

9. Katete taastamise mahud tuleb täpsustuda ennem ehitustööde algust kohapeal.

8. Ehitajal on õigus vahetada projektis toodud seadmed/tarvikud/tooted tehniliselt samaväärsete vastu eeldusel, et vahetus ei halvenda kasutustingimusi ja ei suurenda kasutuskulutusi.

Paigaldatavad seadmed/tarvikud/tooted kooskõlastada tellija esindajaga. Vahetuse tulemuse eest kannab täit vastutust ehituse töövõtja.

4. Enne lõpliku hinnapakkumise esitamist on töövõtjal vajalik tutvuda kogu projektiga ning võrrelda spetsifikatsioonis toodud koguseid plaanidel kirjeldatud kogustega. Erinevuste ja muude

ebatäpsuste avastamisel võtta ühendust projekteerijaga. Pakkumine peab sisaldama kõik vajalikud materjalid, ka muud abimaterjalid, mida spetsifikatsioonis ja plaanidel näidatud ei ole,

kuid mis on vajalikud tööde normaalseks teostamiseks ning süsteemi normaalseks funktsioneerimiseks pärast ehitustöid.

3. Pakkuja peab esitatud mahud hinnapakkumise käigus üle kontrollima.

1. Kanalisatsiooni ja veevarustuse torude pikkused täpsustab töid teostav ehitusmontaaž-organisatsioon.

Summa kantud kokkuvõttesse

2. Isolatsiooni pikkuse, fassongosade ja kinnituste arvu täpsustatakse ehituse käigus.

5. Ehitushinna arvutamisel peab pakkuja arvestama ka projekti dokumentatsioonis ka muu materjaliga, sh kooskõlastajate poolt esitatud nõuetega.

6. Pakkuja peab arvestama kõigi kaasnevate töödega, mida ei ole ilmtingimata käesolevas spetsifikatsioonis esitatud, kuid mis on tehnoloogiliselt vajalikud teostada objekti

spetsifikatsioonis esitatud tööde valmimiseks.

7. Objektil võib esineda tundmatuid maa-aluseid kommunikatsioone.

Lk 3

AQ24013_TP_VKV-9-01_IKO-TRAM-M1.pdf

K1

K1 K1

K1

V1 V1

V

K1V1

V11 V11

V1 1

POS 1 K1

K1

V1

Mõõdistatud maaregistri tunnuse saanud krunt Veetorustik

Kavandatavate trasside servituudiala

Tingmärgid

V1 Isevoolne kanalisatsioonitorustikK1

Koostas:

Töö nr: Joonise nr:Staadium: Mõõtkava:

Töö nimetus:

Joonise nimetus:

Tellija:

Objekti aadress:

AQUARE OÜ Reg.nr. 14785938 Ehitajate tee 110

Tallinn, Harjumaa Tel +372 666 1939 [email protected]

Projekti koostamise kuupäev:

EEP004288

Lähtefaili nimetus:

Väljatrükkimise kuupäev:

Muudatuse nr Muudatuse kirjeldus Kuupäev

Vastutav pädev isik: Marko Raid

Kaevetööd24 OÜ

Tartu valla, Sojamaa küla ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni projekteerimine - muudatusprojekt

Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan

Sojamaa küla, Tartu vald, Tartu maakond

Marko Raid

AQ24013 TP VKV-9-01 -15.09.2025

AQ24013_TP_Sojamaa-VKV-M1.dwg

15.09.2025

- --

Kasutusala laius on torustiku teljest 1 m. Projekteeritud ühisveevärgi torustiku pikkus 13.6 m Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku pikkus 13.7 m

Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan

E-kiri.eml

Tervist!

Palun kooskõlastust Sojamaa külas, Üvk ehitus tööde käigus riigitee
ületusele.

--
Lugupidamisega!
Mairo Matsin
+372 53 48 11 77